Vastus selgitustaotlusele

From: Grete-Liis Kalev - AKI Sent: Wednesday, April 23, 2025 9:05 AM To: Anna Adler <[email protected]>; AKI info Subject: RE: Küsimused seoses ruumide kasutamise monitoorimisega Tere! Tänan kirja eest. Selgitan, et saan anda üldise teoreetilise selgituse isikuandmete kaitse reeglitest, kuid ei anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud asjaoludele. Esmalt, enne ruumide kasutamise monitoorimist peate hindama, kas selle eesmärgi saavutamiseks on üldse vajalik isikuandmeid töödelda. Näiteks, kas ruumide kasutamise monitoorimiseks oleks võimalik võtta välja andmed ilma isikuandmeid töötlemata. See eeldab kindla, konkreetse ja õiguspärase eesmärgi paika panemist, s.t. miks on isikuandmeid vaja töödelda. Kui soovitud eesmärki on võimalik saavutada ilma isikuandmeid töötlemata, siis tuleb eelistada võimalust, kus isikuandmeid ei töödelda. Teiseks, igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on vaja õiguslikku alust. Õiguslikud alused on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 6 lõikes 1. Kui isikuandmete töötlemine on siiski vajalik ruumide kasutamise monitoorimiseks, peate olema valmis põhjendama, mis õiguslikul alusel isikuandmete töötlete. Andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa ette öelda, mis võiks olla sellise isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks. See on Teie kui andmetöötleja ülesanne ja kohustus. Kui leiate, et õiguslikuks aluseks on õigustatud huvi, peate arvestama, et enne isikuandmete töötlemist peate läbi viima ka õigustatud huvi analüüsi. Seejuures soovitan väga täpselt ära määratleda, mis viisil ja kuidas isikuandmeid töödeldakse, kas neid kogutakse tagasiulatuvalt või kogute ülevaadet ligipääsudest, kaua neid säilitatakse, kes nendele andmetele ligi pääseb jne. Lisaks õiguslikule alusele peab andmetöötleja alati järgima isikuandmete kaitse põhimõtteid, mis tulenevad IKÜM artiklist 5, sh eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab seda, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis ei täida esialgset eesmärki. Näiteks kontrollida hoopis tööülesannete täitmist ja tööaega. Minimaalsuse põhimõte eeldab, et andmeid kogutakse nii vähe kui võimalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Seega on äärmiselt oluline ära piiritleda ja paika panna, mis on isikuandmete töötlemise eesmärk ning hinnata, milliseid isikuandmeid on vajalik koguda selle konkreetse eesmärgi täitmiseks. Samuti ei tohi unustada ka töötajate teavitamist. Enne isikuandmete töötlemise alustamist peate kindlasti töötajaid teavitama, et nende isikuandmeid hakatakse töötlema uuel eesmärgil. Töötajatel on seejuures õigus saada ülevaade, mis on sellise isikuandmete töötlemise õiguslik alus ja eesmärk, kui kaua neid andmeid säilitatakse jne. Selleks, et saaksite olla kindel soovitud tegevuse õiguspärasuses, soovitan Teil pöörduda Statistikaameti andmekaitsespetsialisti poole. Andmekaitsespetsialisti ülesannete hulka kuulub organisatsiooni ja selle töötajate nõustamine andmekaitse küsimustes. E-Äriregistri andmete järgi on Statistikaameti andmekaitsespetsialist Ilona Reiljan. Tema oskab kindlasti Teid selles küsimuses aidata ning vajadusel koostada õiguslikku analüüsi andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks. Koolituste osas saan öelda nii palju, et koolitused toimuvad üle Eesti. Tallinnas toimub koolitus 15. mai 2025, kuid selle sihtrühmaks on eelkõige keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, s.t. koolitussarja fookuses on erasektori teadlikkuse tõstmine. Loodan, et vastusest on abi.

2 (2)

Grete-Liis Kalev Jurist [email protected] 627 4138 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn | YouTube