Kooskõlastuse taotlus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringule

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 23.04.2025 nr 9-6.1/1206

Kooskõlastuse taotlus Kärdla linnas asuva

Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 21.04.2022 korraldusega nr 41 algatati Kärdla linnas asuva Rookopli tn

20 maaüksuse (katastritunnus 37101:006:0550) detailplaneeringu koostamine ja väljastati

lähtetingimused.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine

olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3

hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-32 ”Kärdla linnas asuva

Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

KAUPLUS

TANKLA

KAUPLUS

KAUPLUS

KOOL

POSTKONTOR

KULTUURIMAJA

VALLAVALITSUS

KIRIK

LASTEAED

APTEEK HAIGLA

LAULULAVA

STAADION

RINGTEE

KAUPLUS EHITUSMATERJALIDE

TÖÖSTUS PUIDU-

VÄLJAK KOPTERI-

KOOL

KESKUS SPORDI-

PLANEERITAV MAA-ALA

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV ALAJAAM

M 1 : 1 000 000

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaarte nr. 62324 ja 62422 . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul.

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

10 0

m

100 m10 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS TÖÖ NR. 23 - 32

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

KÄRDLA KESKVÄLJAK-HIIU-EHA-PÕLLU Kehtestatud 19.08.1999

Kärdla linn, Hiiumaa KVARTALI DETAILPLANEERING

KÄRDLA LINNA ROOKOPLI 18 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Menetletav 31.05.2023 algatatud

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 250 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022.a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

KASUTUSEST MAAS OLEV SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

OJA

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

PUITAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

SAJUVEE KANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR

KILLUSTIK KATTEGA KERGLIIKUS ALA

KRUUSAKATTEGA TEE

DRENAAZIKAEV JA -TORU KASUTUSEST MAAS OLEV SAJUVEE KANALISATSIOONITORU

KASUTUSEST MAAS OLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

SIDE MAAKAABELLIIN

KATUSEALUNE

KIVISILLUTISEGA KERGLIIKUS ALA

RESTKAEV

2

1

p6 JR

4

3

LK

p1 2

JR

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 250 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

22.04.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhi joonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022.a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul. 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TULEOHUTUSE NÕUETEST TULENEV EHITUSPIIRANGUTE ALA

OLEMASOLEVA KÜLALISTEMAJA-RESTORANI ASUKOHT1

OLEMASOLEVA KUURI ASUKOHT2

HOONE PLANEERITUD JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT

HOONE PLANEERITUD JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT4

3

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

p17 SA OLEMASOLEV SÕIDUAUTODE PARKLA

PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUS ALA

OLEMASOLEV LIIVAJÕGI (KÄRDLA OJA)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI MAAKRAAN JA VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV DRENAAŽITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) OLEMASOLEV SADEVETEKANALISATSIOONI TORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEV LIITUMISKILP LK

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

(Laius on kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Ulatus jõgedel ja ojadel 10 m veekogu veepiirist) KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE

Hoonestusala ca 709 m²

0 "ROOKOPLI TN 20"

3 tk.

50% ÄK, 50% ÄM 12,0 m

3 / 0 1038 m²

600 m²

1

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, töö nr. 23 - 32

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

ÄM majutushoone maa

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

4.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

maa- pealne

maa- alune kokku sh. 1.

korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Rookopli tn 20 ÄK / 50 5°-45°, - Tänava kaitsevöönd, laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 8 m; ÄM / 50 põhimahul - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

mansardkatus - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; ja viilkatus, - 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; abipinnal - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; lubatud - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

pultkatus ja - Liivaoja kalda veekaitsevöönd, ulatus 10 m; viilkatus. - Liivaoja kalda ehituskeeluvöönd, laius on 25 m;

- Kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek; - Liivaoja kalda piiranguvöönd, laius 50 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn (I klass) väärtuslik maastik.

Kokku 1.038 600 0 3 1.800 600 0

Ehitiste lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Tulepü sivus - klass

0

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

1.038 600 3 3 / 0 0

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Ehitiste suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

TP3

Parkimiskohtade arv

Pos nr. Olemasoleva krundi

aadress

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

1.80012,0 (15,2) 600

Ehitiste suurim

lubatud arv krundil

Piirangud. Märkused

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

1

Krundi suurus

(m²)

Ehitiste suurim lubatud kõrgus

(abs.)

PLANEERITUD KALDAKINDLUSTUS

LIKVIDEERITUD OBJEKT

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 8 meetrit)

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR

KULTUURIMÄLESTIS

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus hüdrandist või veevõtukohast 100 m)

23574 26

80% B, 20% LE

23822

23568

10% B

25% B

20% B

30% B

35% B

pj

23577

23567 23565

23576

23569

Harilik tamm

Kõrgessaare mnt

M etsa

Allik a

Va ba

du se

Va ba

du se

Vabaduse-põik

Sanglepa

Aia

Väike-Aia

Pikk

Tiigi

Lepiku

Kopli

V al

li

Väik e-Kopli

Pa ju

Kalamaja

Kooli

R oo

ko pl

i

Valli

R ootsi

Kalda

Posti

Uus

R ookopli

Eh a

Hiiu

K abeli

Nuutri

Põllu

P ae

Sireli Koidu

K es

kv äl

ja k

M etsa-põik

Vabrikuväljak

M etsa

K as

e

Nõmme

23572

Tau allikas

23578

19

18

12

21

15

12

14

22

24

25

26

21

1

4

5

7

8

9

10

2

6 13

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonist M 1:5000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastik ul.

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK JA

TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE LINNA TÄNAV JA KÕRVALTEE

80 12111

PLANEERITUD TÄNAV

3

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA PIIR

TÕUSU- JA MAANDUMISKORIDOR

REOVETE PUHASTUSJAAMA KAITSETSOONI ULATUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS (50 m)

3. KATEGOORIA RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖNDI ULATUS (200 m teeservast)

NAVIGATSIOONIMÄRKIDE LIINIKORIDOR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI ULATUS (Läänemere rannal 200 m, Nuutri jõe kaldal 100 m ja

PERSPEKTIIVNE TERVISERADA

KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Nuutri jõe kaldal 50 m ning Kärdla ojal 25 m)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Läänemere rannal tiheasustusalas laius 50 m)

VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

PERE- JA RIDAELAMU MAAE

(number täpsustab korruste arvu) KORTERELAMU MAAEK

TEHNOEHITISE MAAOT

ÜLDKASUTATAVA HOONE MAAAA

PUHKE- JA VIRGESTUSMAAPP

HALJASALA JA PARKMETSA MAAHM

KAITSEHALJASTUSE MAAHK

LOODUSLIK HALJASMAAHL

RANNA- JA LINNAPARK

JA BÜROOHOONE MAA KAUBANDUS-, TEENINDUS- B

VEE-ALAV

TEEMAALT

TEENINDAVA EHITISE MAA LIIKLUST KORRALDAVA JA LE

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

ELAMUMAA JA ÄRIMAA

TOOTMIS- JA ÄRIMAA

Liivaoja kaldal 50 m tavaveepiirist)

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

61

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Rookopli_Kardla_DP_digitaalsed _kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud kihiga DP_juurdep

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

62

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

63

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele kirde poolt edela suunal.

FOTO 2: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele loode poolt kagu suunal.

FOTO 3: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele loode nurgast lõuna suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele kagu poolt loode suunal.

FOTO 5: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele edela nurgast põhja suunal.

FOTO 6: Vaade Rookopli tn 20 maaüksuse hoonetevahelisele parkla/majandusõuele.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kärdla Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.01.2022 nr 8-3/30

Meie 21.02.2022 nr 6-5/22/1461-2

Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajalikkuse eelhinnanguga.

Kuna detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH vajalikkuse eelhinnangu kooskõlastamiseks

puudub õigusaktist tuleneb alus, esitab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohase seisukoha KSH algatamata jätmise

otsuse eelnõu kohta.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20

maaüksusele (katastritunnus 37101:006:0550) ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete

rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 600 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse

määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Keskkonnaamet on seisukohal1, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju2 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada veeseaduse (VeeS) §-s 119

sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud

juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga (veekaitsevööndi

eesmärgiks on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine) ning

looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse

eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et olemasolev hoonestus Rookopli tn 20 kinnistul jääb

1 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes.

2 (2)

vaid paari meetri kaugusele Liivajõest, ei ole lubatud planeeringuga kavandada ehitisi, sh

selliseid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vajalik planeeringu olemasolu või puudub ehitusloa

või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, välja arvatud

kaldakindlustus. Soovitame planeeringu koostamise käigus kaaluda ka võimalust hoonestusala

nihutamiseks Liivajõest kaugemale, et vältida veekogu mõjutamist ehitustegevuse käigus.

Lisaks märgime, et koostatava planeeringu alusel ei ole võimalik taotleda kalda

ehituskeeluvööndi vähendamist väljaspool planeeringuala, st Keskväljaku kinnistul

(katastritunnus 37101:006:0023), nagu on näidatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele

lisatud esialgses eskiislahenduses. Keskväljaku kinnistul näidatud alal asuvad olemasolevad

avaliku kasutusega teed ning puudub ka vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringu lähteseisukohtadele lisatud esialgse eskiislahenduse koostamisel on aluseks võetud

kehtiva Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneeringu (DagoPen OÜ Projektbüroo töö nr 08-50)

joonis nr 2 „Detailplaan“. Seetõttu kajastuvad sellel valesti ka väljakujunenud ehitusjoon (kuna

üks kuuridest on lammutatud, siis moodustub olemasolev ehitusjoon vaid kahe allesoleva hoone

vahele, nagu on korrektselt käsitletud sama dokumendi tekstis) ning olemasoleva külalistemaja-

restoranile on joonisel lisatud terrassid, mida hoonel ei ole (kehtiva planeeringuga need

terrassid küll kavandati, kuid ei ole valmis ehitatud). Uue detailplaneeringu koostamisel tuleb

lähtuda olemasolevast olukorrast ning hoonestusala kavandamisel arvestada eelpool nimetatud

veekaitsevööndi moodustamise eesmärkidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÄRDLA OSAVALLA VALITSUS

VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000513

92413 Kärdla e-post: [email protected] Swedbank EE692200221068460924

Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Hiiu maakond

Huvitatud isikud Meie 02.05.2022 nr 8-3/160

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022

otsusega nr 41 otsustati algatada Kärdla linnas Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550,

pindala 1038 m², sihtotstarve ärimaa 100%) kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta

Kärdla linna üldplaneeringut vähendades Liivajõe kalda ehituskeeluvööndit, ehitusõiguse

määramine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku

kuni 3 hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele. Planeeringuala suurus on ca 1038 m². Algatamisel teadaoleva info põhjal

täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kärdla Osavalla Valitsus (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja. kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Kärdla Osavalla Valitsuses aadressiga Keskväljak 5a, Kärdla ja

Hiiumaa valla veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Randmaa

osavallavanem

Maria Reino

5428 0393 [email protected]

2 • HIIUMAA TEATAJA Juuni 2022

◌ Tunnustati Hiiumaa aasta ema 2022 tiitliga ja anti väl- ja Hiiumaa valla tänukiri Deivi Küttimile.

◌ Kinnitati Marie Breveri ni- melise hariduspreemia saajaks 2022. aastal Heda Leenurm.

◌ Vabastati alates 22. aprillist Pühalepa vaba aja keskuse ju- hataja ametikohalt Klaire Leig- ri ja määrati asendajaks Karola Lotta Kiisel.

◌ Arengukava muutmise vald- kondlikud töörühmad:

• Üllar Laid – vastutusvald- kond protsessi üldjuhtimine

• Liili Eller – vastutusvald- kond inimareng. Komisjoni liikmed: Hergo Tasuja, Anu Pielberg, Liisi Mäeumbaed, Riho Rahuoja, Kairi Priit, Rii- na Tamm, Antti Leigri, Karin Kokla, Argo Nurs, Eve Eller- mäe, Martina Martinson, Pi- ret Sedrik.

• Omar Jõpiselg – vastutus- valdkond majandusareng. Ko- misjoni liikmed: Sander Kop- li, Elmo Harjak, Ilmi Aksli, Ta- nel Malk, Agur Nurs, Peep Lil- lemägi, Andrus Ilumets.

• Niels-Peter Rattiste – vas- tutusvaldkond keskkonna- hoid- ja teadlikkus. Komisjo- ni liikmed: Aira Toss, Andres Tammeveski, Kadri Aljas, Ka- rin Lindroos, Toomas Kokov- kin, Andres Miller.

• Tiit Reha – vastutusvald- kond taristud ja ühendused. Komisjoni liikmed: Mihkel Härm, Hannes Vaidla, Riho Sõrmus, Piret Sedrik, Juhan Härm, Toomas Kattel.

• Liisa Randmaa – vastutus- valdkond külastuskeskkon- na areng. Komisjoni liikmed: Argo Nurs, Ly Johansen, Kris- tel Üksvärav, Tiit Randmaa, Mark Aivo Takis, Maria Rem- melkoor, Sander Kopli, Lii- na Härm.

• Ilmi Aksli – vastutusvald- kond maakonnastrateegia ◌ Kinnitati Elamuskeskuse

Tuuletorn nõukogu uus koos- seis: volikogu liikmed Aira Toss ja Argo Nurs, osavallakogu esinda- ja Sander Kopli, osavalla valitsu- se esindaja Omar Jõpiselg, vald- konna asjatundjad Oliver Kadak, Priit Rebane ja Tanel Lips.

◌ Moodustati Hiiumaa vallava- litsuse juurde alatine sotsiaalko- misjon: komisjoni esimees Liisi Mäeumbaed, liikmed Kairi Priit, Mari-Liis Leivalt, Pille Alevi, Pil- le Näksi, Urme Soonvald, Heli Tuisk, Liia Rull.

◌ Kuulutati välja juurdepääsu- teede remonditööde taotlusvoor 15. aprillist kuni 15. maini 2022.

◌ Korraldatakse 2. maist ku- ni 31. augustini 2022 koostöös OÜga Faasion värvikampaania. Hiiumaa vallas asuva kinnisva- ra omanik, küla- või seltsimaja omanik/kasutaja ning kogudu- sed saavad osavalla valitsusest väljastatud värvipassi alusel os- ta OÜ Faasion kauplusest kam- paaniatooteid 30% soodustuse- ga, millest osavallavalitsus katab 10% ja müüja koostöös värvitoot- jatega Vivacolor ja Sadolin 20%.

◌ Tunnistati riigihankes „An- gerjamaimude asustamine Hiiu- maa rannikumerre“ edukaks pakkuja BM Trade OÜ pakku- mus, milles 65 000 euro eest pa- kutakse 153 kilogrammi ehk li- gikaudu 73 333 elusat angerja- maimu.

◌ Tunnistati investeerimislae- nu võtmise riigihankes edukaks ASi Swedbank pakkumus, milles 6 kuu euriborile lisanduv kredii- diasutuse marginaal on 0,79%.

◌ Hiiumaa Sport sõlmib OÜga Mestre lepingu Hiiumaa Spordi- keskuse jahutuse osaliseks välja- ehituseks summas 57 010,49 eu- rot, lisandub käibemaks.

◌ Muudeti vallavalitsuse kor- raldust „2022. aasta alaeelarve- te detailse jaotuse kinnitamine“ ja kinnitati Kärdla osavalla inves- teeringute jaotus. Kärdla osaval- la hallatavale asutusele Hiiumaa Sport lisatakse juurde 57 011 eu- rot seoses osalise jahutuse väl- jaehitamisega ja vähendatakse osavalla väikeinvesteeringute rida samas summas.

◌ Kärdla põhikool sõlmib OÜga Adduco lammutatava põhikooli hoone inventari kolimisteenuse lepingu summas 16 343 eurot, li- sandub käibemaks.

◌ Kärdla põhikool sõlmib OÜga Hiie Toidukoda kooli lõunatoidu, õhtuoote ja õhtusöögi toitlustu- se lepingu perioodiks 9. maist 10. juunini 2022. Teenuse ligikaud- ne maksumus on 30 558 eurot (koos käibemaksuga) arvesta- des, et ühe õpilase kohta on päe- vane toidukordade hind 4,40 eu- rot/päevas.

◌ Sõlmitakse leping OÜga KEMEHH Pühalepa osavalla kruusateede parendamiseks summas 38 838 eurot, koos käi- bemaksuga.

◌ Kinnitati Kärdla Rannapargi kinnistu 1643 m² suuruse maa- ala 1. juunist 31. augustini 2022 kasutusse andmiseks läbi viidud

pakkumise võitjaks OÜ Chapo. ◌ Kinnitati elektroonilise

enampakkumise võitjaks kõr- geima pakkumise 44 800 eurot teinud OÜ Triian, millele võõ- randatakse vallale kuuluv Käinas asuv kolmetoaline korter aadres- sil Sõpruse põik 1-1.

◌ Korraldatakse lihthankeme- netlusega hange Kärdla kalmistu hoolduseks aastatel 2022–2025.

◌ Anti otsustuskorras tasuta kasutusse:

• Mittetulundusühingule Ungrukivi Selts viieks aas- taks Kõrgessaare aleviku Töös- tuse tee 25 kinnistu 16 m² suu- rune osa projekti „Elektrijalg- rataste rendivõrgustiku käivi- tamine Hiiumaal“ ellu viimi- seks ja elektrijalgrataste laadi- mispunkti rajamiseks.

• elamuskeskusele Tuuletorn üheks aastaks Käinas Spordi tänava kinnistust 670 m² suu- rune osa kauplemistegevuse korraldamiseks.

• Priit Kattelile viieks aas- taks Juurika kinnistust 3500 m² suurune osa maheköögi- viljade kasvatamiseks.

• Alari Harjakule 26. aprillist 25. juulini 2022 Kärdla Kalda haljasala kinnistust 15 m² suu- rune osa merekonteineri pai- galdamiseks ◌ Pikendati 30. aprillini tähtae-

ga, mil on Pühalepa, Käina, Em- maste ja Kõrgessaare osavalla ko- halikud maanteed liiklemiseks üle 3,5 tonni teljekoormusega raskeveokitele suletud.

◌ Käina kooli töötajate uus koosseis: direktor, õppealaju- hataja (0,75 töökohta), huvijuht (0,75), õpetajad (16,54), raama- tukoguhoidja, sotsiaalpeda- goog (0,5), haridustehnoloog (0,5), HEV-koordinaator (0,25), logopeed-eripedagoog (2), info- juht (0,5), pikapäevarühma kas- vataja, ringijuht, tervisetööta- ja (0,5), sekretär (0,5), kokk-bri- gadir, kokk, remondimeister- majahoidja, toitlustus- ja majan- dusjuht (0,75), köögitööline (0,5),

◌ Käina lasteaia Tirtspõnni töö- tajate uus koosseis: direktor, õpetaja (10 töökohta), logopeed (0,25), eripedagoog, muusika- ja liikumisõpetaja, õpetaja abi (5), toitlustaja (0,25), perenaine, pe- supesija ja koristaja.

◌ Kinnitati Hiiumaa valla 2022. aasta hankeplaan.

◌ Tagatakse eluruum ühele pe- rekonnale, lisaks veel kolmele inimesele.

◌ Kiideti heaks üks hajaasustu-

se programmi projekti aruanne. ◌ Sõlmitakse kindlustusleping

Hiiumaa osavaldade vara kind- lustamiseks AS-iga If P&C Insu- rance summas 14 795,14 eurot

◌ Korraldatakse avatud hanke- menetlusega riigihange Käina ujula remont- ja ehitustöödeks.

◌ Anti Leaderi projekti „Käina ujula vajaduspõhine uuendami- ne“ juhtimine ja vastutus asutu- sele Käina Spordikeskus.

◌ Eraldati omaosaluse fondist projektide kaasfinantseeringuks 630 eurot: Käina Huvi- ja Kultuu- rikeskusele 412 ja 218 eurot ning Käina Raamatukogule 52 eurot.

◌ Moodustati Hiiumaa valla- valitsuse ajutine komisjon aas- ta õpetaja 2022 valimiseks Hiiu maakonnas: komisjoni esimees vallavanem Hergo Tasuja, hari- dusspetsialist Karin Kokla, hari- dusspetsialist Ivi Remmelg, las- teaedade direktorite esindaja Lii- na Lepamaa, koolijuhtide esin- daja Urve Pärnamaa, volikogu haridus-, spordi- ja noorsootöö komisjoni esindaja Antti Leig- ri, õpetajate esindaja Kersti Lüsi.

◌ Anti Kaitseliidule avaliku üri- tuse luba kogupereürituse „Õh- tu Sinilillega“ korraldamiseks Kärdlas 13. aprillil kell 18–20.

◌ Anti OÜ-le Violones avaliku ürituse luba Avatud Kalasada- mate Päeva korraldamiseks Hal- di sadamas 30. aprillil kell 8–14.

◌ Anti Hiiumaa Orienteeruja- te Klubile avaliku ürituse luba:

• ürituse „Vabariiklik 61. Jü- riööjooks 23.–24. aprillil“ kor- raldamiseks Kärdla ja Püha- lepa osavallas 23. aprillil 2022 kella 18st kuni 24. aprillil kella 6ni võistluskeskusega Hiiu- maa Spordikeskuse juures.

• ürituste sarja 2022. a. orien- teerumisneljapäevakud Hiiu- maal korraldamiseks 5. maist kuni 22. septembrini 2022. Nel- japäevaku kestus on erineva- tes asukohtades kell 17–20.30.

• „2022. a. orienteerumis- võistlused Hiiumaal“ korral- damiseks: Hiiumaa meistri- võistlused lühirajal Kalestes 24. juunil kell 17–19, Etteande- võistlus Kapastos 25. juunil kell 11–14, Hiiumaa meistrivõistlu- sed tavarajal Kalestes 23. juu- lil kell 16–19, Hiiumaa meistri- võistlused sprindis Suuremõi- sas 24. juulil kell 10–11.30, Hiiu- maa 61. karikavõistlused Rist- nas 27. augustil kell 10 kuni 28. augustil kella 19ni. ◌ Kooskõlastati Kärdla noorte-

keskuse malevategevuse kor- raldamine 26. juunist 2. juuli- ni 2022.

◌ Lähetati vallavanem Her- go Tasuja 8.–11. maini Eesti Val- dade ja Linnade Liidu delegat-

siooni koosseisus välislähetusse Itaaliasse EL projekti „Europe for Citizens“ kohtumisele.

◌ Kinnitati riigieelarvelise te- gevustoetuse jaotus õpilasvõist- luste läbiviimiseks ja õpetajate ning koolijuhtide täiendusõppe piirkondlikuks korraldamiseks 2022. aastal:

• klassi- ja lasteaiaõpetajad: taotlus 1696 eurot, toetus 1200 eurot,

• eesti keel: taotlus 1208,9 eu- rot, toetus 1000 eurot,

• inimeseõpetus: taotlus 275 eurot, toetus 275 eurot,

• matemaatika: taotlus 1980 eurot, toetus 1500 eurot,

• loodusained: taotlus 1830 eurot, toetus 1300 eurot,

• muusikaõpetus: taotlus 765,1 eurot, toetus 765 eurot,

• koolijuhid: taotlus 850 eu- rot, toetus 850 eurot,

• HEV ainesektsioon: taot- lus 550 eurot, toetus 550 eurot,

• ajalugu, ühiskonnaõpetus: taotlus 1595,6 eurot, toetus 1000 eurot. ◌ Toetuse kasutamise priori-

teetsed teemad on üleriigilise ja rahvusvahelise väljundiga aine- olümpiaadide ning õpilasvõist- luste piirkondlike voorude läbi- viimine, piirkonna parimate lä- hetamine üleriigilistele olüm- piaadidele ja ainevõistlustele, piirkonna eripära väärtustava- te ürituste läbiviimine, pandee- mia mõjude leevendamine, nüü- disaegset õpikäsitust toetava töö- korralduse juurutamine, ühiste- gevuse juurutamine ainevald- kondade ülese ühistegevusena, parimate praktikate jagamine õpetajate ja juhtide poolt, õpe- tajate ja haridusasutuste juhti- de tunnustamine.

◌ Anti volitused Toomas Viker- puurile katastripidajalt maakor- raldustoimingute tingimuste taotlemiseks: Käina Luige tn 2a ja Uus tn 8 katastriüksuse vahe- lise piiri mõõdistamiseks.

◌ Anti volitused osaühingu- le AP Geodeesia Käina alevikus asuva Luige tn 2a katastriüksu- se mõõdistamiseks.

◌ Anti nõusolek Vaemla küla Lodja kinnisasja (8722 m², toot- mismaa) jagamiseks: Lodja ja Paadi, mõlemad tootmismaa.

◌ Määrati Palukülas ostu- eesõigusega erastatava maa (20501:001:1211) andmed: Pär- naõie, pindala: 7,94 ha, maatu- lundusmaa, maksustamishind 1060 eurot.

◌ Määrati Nasva küla Varese ka- tastriüksuse uueks lähiaadres- siks Laiduranna.

◌ Muudeti vallavalitsuse korral- dust „Ehitise teenindamiseks va- jaliku maa määramine riigimaa-

le hoonestusõiguse seadmiseks (Vabaduse tn 66)“: maa maksus- tamishind 1400 eurot.

◌ Anda nõusolek Paope küla Lasketiiru (pindala 11 159 m², elamumaa), Silguranna (pind- ala 6197 m², maatulundusmaa) ja Ranniku (pindala 6385 m², maa- tulundusmaa) kinnisasjade liit- miseks Meretuule kinnisasjaks, elamumaa.

◌ Algatati Allika küla Kasekop- li kinnisasjal asuva Allika-Moka tee avalikuks kasutamiseks mää- ramise menetlus. Seati Hiiumaa valla kasuks isiklik kasutusõigus.

◌ Anti nõusolek Valipe küla Krõmpsi kinnisasja (üldpind 17,81 ha, maatulundusmaa) ja- gamiseks: Krõmpsi ja Saviau- gu, mõlemad maatulundusmaa 100%.

◌ Anti nõusolek Vahtrepa küla Mare õu kinnisasja (üldpind 19 966 m², maatulundusmaa) ja- gamiseks: Põllaääre, Põllaniidu ja Põllaranniku, kõik elamumaa.

◌ Seati isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks Kassari kü- la Palliplatsi kinnisasjale (pind- ala 18 696 m², üldkasutatav maa) elektrimaakaabelliinide ja liitu- miskilbi ehitamiseks ja majan- damiseks.

◌ Algatati Harju küla Metsa kin- nistul asuva Harju-Kroogi tee avalikuks kasutamiseks mää- ramise menetlus. Seati Hiiumaa valla kasuks isiklik kasutusõigus tee avalikuks kasutamiseks.

◌ Anti projekteerimistingimu- sed:

• Hausma küla Suusamäe maaüksusel planeeritud seik- luspargi asendamiseks maas- tikuratta õppesõidurajaga.

• Kalana küla Nurga-Puu- metsa maaüksusel l asuva ehi- tise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukoha täpsustamiseks.

• Kõrgessaare alevikus Küna- augu metsa maaüksusel hal- jastuse, heakorra või liiklus- korralduse põhimõtete täp- sustamiseks.

• Pärna küla Suvila kinnistul asuva sauna laiendamiseks ja elamuks rekonstrueerimise projekteerimiseks,

• Hindu küla Uuepere kin- nistu alale planeeritud hoo- nete arvu ja ehitustingimus- te ning piirdeaia ehitustingi- muste täpsustamiseks,

• Nurste küla Laasma kin- nistule abihoone projektee- rimiseks,

• Kalana küla Kopli tee 13 maaüksusel asuva ehitise tee- nindamiseks vajaliku ehitise võimaliku asukoha täpsus- tamiseks.

Vallavalitsuse istungitelt

Detailplaneeringud Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneering Hiiumaa Va l lavolikog u 21.04.2022 otsusega nr 41 ot- sustati algatada Kärdla linnas Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550, pindala 1038 m², sihtotstarve ärimaa 100%) kinnistu detailplaneering, mil- le eesmärk on muuta Kärdla lin- na üldplaneeringut, vähenda- des Liivajõe kalda ehituskeelu- vööndit, ehitusõiguse määra- mine olemasolevate hoonete re- konstrueerimiseks ja uute püsti- tamiseks (maaüksusel kokku ku- ni 3 hoonet), teede ning liiklus- korralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -raja- tiste paigutuse määramine, ser- vituutide ja kitsenduste vajadu-

se määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoone- tele. Planeeringuala suurus on u 1038 m². Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringu- te läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostami- se korraldaja on Kärdla Osavalla Valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavoliko- gu (aadress Keskväljak 5a, Kärd- la, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda töö- ajal Kärdla Osavalla Valitsuses aadressiga Keskväljak 5a, Kärd- la, Hiiumaa vald ja Hiiumaa val- la veebilehel.

Huusi kinnistu detailplaneering Hiiumaa Val lavalitsuse

11.05.2022 korraldusega nr 273 võeti vastu Hiiumaa valla Hella- maa külas asuva Huusi kinnis- tu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 21-18). Planeeringu- ala suurus on 2,44 ha. Planeering näeb ette Huusi katastriüksuse (katastritunnus 63901:003:2400, pindala 2,44 ha, maatulundus- maa 100%) jagamise kaheks ük- sikelamu maa krundiks, mõle- male krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramise ku- ni 4 hoone püstitamiseks mak- simaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhitek- tuurinõuetega ja tehnovõrkude lahendusega. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhi- lahenduse muutmise ettepane- kut. Detailplaneeringu avalik

väljapanek toimub 3. juunist 17. juunini 2022 tööpäevadel töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsu- ses aadressil Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald. hiiumaa.ee. Avaliku väljapane- ku ajal on kõigil huvitatutel või- malik planeeringulahenduse- ga tutvuda ning vallavalitsusele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek Käina Osavalla Valitsus korral- dab Otsa maaüksuse detailpla- neeringu eskiislahenduse ava- liku väljapaneku 30. mai – 30.

juuni 2022 tööpäevadel kell 9.00– 16.00, reedeti 9.00–13.00 Käina Osavalla Valitsuse majas (aad- ress Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald). Detailplaneerin- gu eskiislahendusega on võima- lik tutvuda Hiiumaa valla vee- bilehel: valdkonnad – ehitus ja planeerimine, detailplaneerin- gud, detailplaneeringute eskii- side avalikustamine.

Planeeringualana mõistetak- se Hiiu maakonnas Hiiumaa val- las Tagukülas asuvat Otsa maa- üksust (registriosa nr. 289333, katastritunnus 36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 6,01 ha). Planee- ringuala on hoonestatud, ehitis- registri andmetel asub maaüksu- sel 5 hoonet.

Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõi- guse määramine üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone püstita- miseks, teede ning liikluskorral- duse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigu- tuse määramine hoonetele.

Detailplaneeringuga tehak- se ettepanek muuta Käina valla osa Kassari saare üldplaneerin- gut muutes osaliselt ehituskee- luvööndi piiri Otsa maaüksusel.

Täiendav info Merilin Kae- vandes, 462 2882, merilin.kae- [email protected]

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,10615Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10234957 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR38768820

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

KÄRDLALINNASASUVAROOKOPLITN20MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Ärihooned Teliasidevõrgulõpp-punkt SidekaevKRD-64võiKRD-98 Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalpaiknevad

TeliaEestiAS-ilekuuluvadsideliinirajatised(amortiseerunud vasksidekaablidpinnases/kaitsetorus,mispeavadhetkelsäilima): VMOHBU50x2x0,5ja2xTPP10x2x0,5

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustikupõhitrassiehituslähtuvana sidekaevustKRD-64võiKRD-98.Igalekinnistule/hoonelenäha etteindividuaalsedsidekanalisatsiooni/mikrotorustikusisendid planeeritavastpõhitrassist.VastavaltvajaduselekasutadaKKStüüpi sidekaevusid.Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m,teekatte all1m.Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritavasõidutee alale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTeliaEesti liinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustöödekäigus. Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilisedtingimused. Vajadusellahendadadetailplaneeringukaudu/käiguskinnistuloleva transiidiküsimus.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,10615Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10234957 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati01.04.2024 ningonkehtivadkuni31.03.2025

TeliaEestiASvolitatudesindaja MartinLilles e-post:[email protected]

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 01.04.2024 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:500

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie 06.08.2024 nr 8-3/30-3

Meie 16.08.2024 nr 6-2/24/16670-2

Arvamus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi kohta

Teavitasite Keskkonnaametit Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse1 detailplaneeringu

eskiisi avalikust väljapanekust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu kohta arvamust

avaldada ajavahemikul 23. august-22. september 2024.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine

olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3

hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega

hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-

vööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Rookopli tn 20 maaüksus jääb Liivajõe (EELIS

kood VEE1163900) kalda veekaitsevööndisse (10 m), ehituskeeluvööndisse (25 m) ja

piiranguvööndisse (50 m).

Põhijoonise kohaselt planeeritakse maaüksusel olemasoleva hoone rekonstrueerimist ja kahe

uue hoone ehitamist. Uusi hooneid ei planeerita olemasolevast hoonest Liivajõe poole.

Maaüksusele planeeritakse kaldakindlustust, mille tarbeks tõenäoliselt kaldaserval olevad puud

raiutakse. Keskkonnaamet toob välja, et Veeseaduse § 119 p 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde

raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud

Keskkonnaameti nõusolekuta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

1 Katastritunnus 37101:006:0550

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Üllar Laid Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.08.2024 nr 8-3/30-3 Meie 19.08.2024 nr 7.2-3.4/5152-1

Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi

avalikustamine

Austatud Üllar Laid

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab eskiisi Rookopli tn 20 Kärdla kinnistu

detailplaneeringule ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsusele.

Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Planeeringujoonisel ei ole kajastatud tuletõrje veevõtukohad. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri

kaugusel. Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

+372 4725105 [email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 7 September 2024

MEIE SEAST ON LAHKUNUD

EMMASTE PÄEVAKESKUS ◌ R, 6. septembril väljasõit Tallinnasse Kadriorus asuvasse

Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu aiapeole. Info ja re- gistreerimine 5376 4040, Eve Ellermäe.

◌ R, 6. septembril retk Ida-Lätimaale. Kohad täis. ◌ R, 6. septembril ja N, 26. septembril pediküüriteenus Em-

maste päevakeskuses. Registreerimine Aimi Jaarma, tel 514 4327.

◌ R, 27. septembril kl 11 Emmaste osavalla eakate kokkusaa- mine Sõru muuseumis.

◌ Esmaspäeviti, 16., 23. ja 30. septembril kl 14 toolitants Em- maste päevakeskuses. Kõik huvilised on oodatud!

◌ Kolmapäeviti kl 11 vestlusring Emmaste päevakeskuses. ◌ Täpsustub info võimlemisringi ja käsitööringi algusaja koh-

ta. Kontakt: juhendajad või 5376 4040. ◌ Võimalus kasutada dušši. Kontakt 5376 4040, Eve Ellermäe. ◌ Ettepanekud üritusteks ja huviringideks tel 5376 4040, Eve

Ellermäe.

VALTER KRUUT ÜLO RÜGA

KAUPO MÄNNAMAA ARVO SEIM JÜRI VALS

KULLA VANASELJA HELLEN TSELLER VILMA KADASTU HELME KUUSIKU

MAAJA TÜÜR URVE KALME EDVIN ORAV

Hiiumaa noorte stipendiumifond avaneb taas! Hiiumaa noorte stipendiumifond on SA Hiiumaa Arenduskeskuse ja MTÜ Hiiu- maa Ettevõtjate Liidu toel loodud fond, mille eesmärgiks on muuta kõrgharidu- se omandamine Hiiumaa noortele kätte- saadavamaks ning luua Hiiumaalt kõrg- haridust omandama läinud noortel pa- rem side kodusaarega.

2023. aastal anti välja esimene Hiiu- maa noorte stipendium Stiina Lepa- maale. Stiina soovitab kõigil Hiiu-

maa noortel, kes on ülikooli teekon- naga alustamas, kindlasti Hiiumaa noorte stipendiumifondi kandideeri- da ning leiab, et antud stipendium toe- tab oluliselt tema õpinguid kodust ee- mal ning muudab tudengielu kerge- maks – ära kõhkle, sest kahetseda ei ole midagi!

Tänavusele stipendiumile kandidee- rimine on avatud 29. augustist ku- ni 29. septembrini 2024. Kandideeri-

miseks edasta digiallkirjastatud taot- lus koos lisamaterjalidega: birgit.lukk@ hiiumaa.ee. Lisainfo kandideerimise koh- ta on leitav Hiiumaa Arenduskeskuse ko- dulehel: www.hiiumaaarenduskeskus. ee.

Ühtlasi ootab Hiiumaa noorte stipen- diumifond kõikide Hiiumaa elanike, sõp- rade ja kaasaelajate abi annetuste näol, et saaksime üheskoos anda meie noortele tiivad. Toeta sinagi!

DETAILPLANEERINGUD Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Kärd- la linnas asuva Rookopli tn 20 maaük- suse detailplaneeringu (katastritunnus 37101:006:0550) eskiisi avaliku väljapa- neku 23. august – 22. september 2024 tööajal Hiiumaa vallavalitsuses (aad- ress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiu- maa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel.

Detailplaneeringu koostamise ees- märk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine olemasole- vate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kok- ku kuni kolm hoonet), teede ning liik- luskorralduse põhimõtete planeerimi- ne, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutu- se määramine, servituutide ja kitsen- duste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine hoo- netele, Liivajõgi oja kalda ehituskeelu- vööndi vähendamine.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 2. oktoober 2024 kell 15.00 Hiiumaa vallavalitsuses (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald). Täiendav info Maiken Lukas, 5191 7709, [email protected].

Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldusega nr 422 algatati Viita kü- la Männiku kinnistu (katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu koos- tamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale põhjapoolse- le krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonete- le, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehi- tamiseks vajaminevate koridoride asu- kohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitus- õiguseta maatulundusmaaks.

Korralduse ja väljastatud lähtetingi- mustega saab tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja avalikus dokumendiregistris.

Kalda maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot-

susega nr 194 tunnistati kehtetuks Kõr- gessaare Vallavalitsuse 24.10.2010 kor- raldusega nr 278 kehtestatud Kalda maaüksuse detailplaneering (DAGO- pen OÜ töö nr 10-52) planeeringus hõl- matud Tiigi maaüksuse osas.

Kehtetuks tunnistamise otsusega saab tutvuda tööajal Hiiumaa vallava- litsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja ava- likus dokumendiregistris.

Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot- susega nr 197 kehtestati Palli telkimis- ala laiendamise (katastritunnused 39201:002:0510 ja 39201:002:0510) detail- planeering (Dagopen OÜ töö nr 23-27).

Detailplaneeringu eesmärk on Palli telkimisala laiendamise tarbeks ehitis- te ehitusõiguse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -rajatiste pai- gutuse määramine, servituutide ja kit- senduste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine ehi- tistele ning ranna ja kalda ehituskee- luvööndi vähendamine.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

Kärdla linna Liiva tn 1 detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 otsu- sega nr 196 kehtestati Kärdla linna Lii- va tn 1 (katastritunnus 37101:012:0820) detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP23-02).

Detailplaneeringu eesmärk on mää- rata Liiva tn 1 kinnistule ehitusõigus olemasoleva elamu rekonstrueerimi- seks korterelamuks ja abihoonete ra- jamiseks, sihtotstarbe muutmiseks, määrata hoonestusala ning arhitek- tuursed tingimused hoonetele, teh- norajatiste ja -võrkude väljaehitami- seks vajaminevate koridoride asuko- had ja vajalikud servituutide alad. De- tailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kärdla linna üldplaneeringut, muutes pere- ja ridaelamu maa juht- otstarvet korterelamu maaks.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

Kärdla linna Rookopli tn 22b detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot- susega nr 195 algatati Kärdla linna Roo- kopli 22b detailplaneeringu koostami- ne ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju stra- teegiline hindamine. Planeeringuala- na mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 22b maaüksust ka- tastritunnusega 37101:007:0014.

Planeeringu algatamise põhjuseks on huvitatud isiku soov Kärdla linnas Rookopli tn 22b maaüksusele korter- elamute planeerimine. Planeeringu ees- märk on vajadusel planeeringuala krun- tideks jaotamine, krundile sihtotstarbe määramine, hoonestusala ja arhitek- tuursete tingimuste määramine kor- terelamute ehitamiseks, ehitusõiguse määramine koos juurdepääsu, liiklus- korralduse ja tehnovõrkude lahenduse- ga. Detailplaneering on üldplaneerin- gut muutev, sest on vaja muuta üldpla- neeringus määratud maaüksuse juht- otstarbe korterelamu maaks ja kauban- dus-, teenindus- ja büroohoone maaks.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris https:// atp.amphora.ee/hiiumaavv/index. aspx?itm=322909.

Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 12.06.2024 kor- raldusega nr 359 kehtestati Paope küla Laaneotsa maaüksuse (katastritunnus 39201:002:0346) detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr 21-07).

Planeeringu eesmärgiks on Laane- otsa maaüksuse kruntimine kaheks 1 ha suuruseks krundiks, ehitusõigu- se määramine üksikelamu ja kuni ka- he abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -rajatiste pai- gutuse määramine, servituutide ja kit- senduste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine hoone- tele, kruntidele sihtotstarbe määrami- ne elamumaaks.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

KUULMISKESKUSE VASTUVÕTT 10. septembril Kärdla päevakeskuses, Põllu 1 Registreerimine: tel 505 5746 või [email protected]

Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi

avaliku arutelu protokoll

Kärdla 2.09.2024

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.22

Osa võtsid: Maiken Lukas, Teet Elstein ja Michele Parrucci

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Keskkonnaameti ja Päästeameti arvamused ja ettepanekud eskiislahendusele.

Keskkonnaamet on oma kirjas juhib tähelepanu, et Veeseaduse § 119 p 2 kohaselt on puu- ja

põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Detailplaneeringu seletuskirja täpsustatakse

vastavalt.

Päästeamet on juhtinud oma kirjas tähelepanu, et planeeringujoonisel ei ole kajastatud tuletõrje

veevõtukohad. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Detailplaneeringu seletuskirja ja

joonist täpsustatakse vastavalt Päästeameti märkusele.

Rohkem täiendusi ja ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ei esitatud.

Lisa: registreerimiselt

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 32

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 21. aprill 2022. a. nr. 41

Huvitatud isik: MIPA SERVICES OÜ Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Michele Parrucci, juhatuse liige ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele (Maa-ameti fotopank 2023).

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, aprill 2025. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Kärdla linna üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................ 8 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 8 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 11 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 12 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 21 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 5000 ........................................................... 24 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 250 ............................................................. 25 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 250 ............................................................. 26 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5000 ........................................................... 27

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 29 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 31 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .............................. 32 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ...................................... 34 Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ....................... 36 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................... 41 3.4 Keskkonnaameti kiri 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 „Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ...................................................... 46 3.5 Hiiumaa vald Kärdla Osavalla Valitsuse kiri 02. mai 2022. a. nr. 8-3/160 „Detailplaneeringu algatamisest

teavitamine.“ .................................................................................................................................................... 48 3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse 04. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Kärdla linna Rookopli tn 20 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 49 3.7 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2022 nr 52 väljavõte 27. mai 2022. a. .......................................................... 50 3.8 Telia Eesti AS 01. aprill 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38768820“ ........... 51

Lisa „Asendiplaan Rookopli 20.“ .................................................................................................................. 53 3.9 Hiiumaa Vallavalitsuse 04. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Kärdla linna Rookopli tn 20 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 54 3.10 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 08. august 2024. a. .................................................... 55 3.11 Keskkonnaameti kiri 16. august 2024. a. nr. 6-2/24/16670-2 „Arvamus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi kohta.“ .................................................................................................... 56 3.12 Päästeameti kiri 19. august 2024. a. nr. 7.2-3.4/5152-1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine.“ ........................................................................................................ 57 3.13 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2024 nr 76 väljavõte 21. august 2024. a. ............................................ 58

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.14 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll“ 02. september 2024. a. ..................................................................................................................................... 59 Lisa: Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate

registreerimisleht. ................................................................................................................................... 60 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 61 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 61

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 63 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 64

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ja Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on MiPa Services OÜ (esindaja Michele Parrucci, juhatuse liige). 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Jäätmeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. mai 2004. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.). 5. Liiklusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2011. a.). 6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 7. Maaparandusseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2019. a.). 8. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 9. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 22. märts 1999. a.). 11. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 12. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud 21. juuni 2012.a. määrusega nr. 35). 13. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 „Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 15. Telia Eesti AS 01. aprill 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38768820“. 16. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022. a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-

geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Kärdla linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Hoonestuse kavandamise põhimõtted ja kasutustingimused:

• Hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist.

• Sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, laste mänguväljak, hooldekodu jms) asukoha valikul arvestada, et need oleksid eemal müra- ja õhusaaste allikatest. Objektide kavandamisel arvestada universaaldisaini põhimõtetega.

• Kaaluda võimalusi tehnilise taristu (vesi, kanalisatsioon, teed) ühendamiseks ühisesse süsteemi. • Hoonestuse kavandamisel hajaasustuses analüüsida, kas ala on kaetud ühistranspordivõrgustikuga või kas on võimalik

ning majanduslikult otstarbekas ala ühistranspordiga ühendamine. • Analüüsida, kust hakatakse tarbima teenuseid, sh. lastehoiu ja koolivõrgu kättesaadavust.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Maakonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - maakonnahaigla, gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, staadion, pangakontor, linna läheduses maakondlik tervisespordikeskus (Paluküla) ning mujal piirkonnas (Suuremõisas) ametikool. Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega, valdavalt maakondlikes keskustes, lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest ning Hiiumaa vajadustest. Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Kärdlas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Kõik kohalikud kvaliteetteenused on Kärdlas või selle rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkonnas olemas. Hiiu maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek Kärdla linn (väärtuslik maastik nr 16) rahvusmaastike määramiseks. Edasine Eesti rahvusmaastike määramise protsess toimub juba riigi tasandil. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Kärdla väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel. Väärtuslike maastike säilimine sõltub paljudest, eeskätt majanduslikest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduse tasuvus ning toetuste taotlemise tingimused. Väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

• Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; • Piiritleda miljööväärtuslikud alad; • Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. • Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; • Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; • Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; • Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; • Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; • Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu

traditsiooniliselt pole veel elamuid rajatud; • Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse

kasutuse tõttu ei kannataks. Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh. loodus- ja mereturismi arendamist. Vajalik on puhkealade ja turismiobjektide kasutuse planeerimine (erinevat tüüpi teed, rajad, parklad, telkimis- ja lõkkekohad, viitade süsteem jms.) ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Metsi ja randu peetakse turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulisteks aladeks. Oluliste puhkealadena on maakonnaplaneeringus määratud sh. Kärdla rannaniidud ja metsad. Need on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Lääne-Eesti vesikonnas oluliseks üleujutusohuga tiheasustusalal asuvaks riskipiirkonnaks on nimetatud Kärdla linn. Maandamiskava kohaselt on maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodil, üleujutuse tõenäosus 10 aasta jooksul 10% ning ulatus ca 5 ha. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse jäävate elanike arv on sellisel juhul 18 inimest. Kärdla linnas on üleujutuseohu põhjusteks:

1) pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavad väiksemad jõed, ojad ja järved; 2) veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolav vihmavesi või lumesulamisvesi, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega

sademeveekanalisatsioonis. Üleujutusriski aladele jäävate tundlike objektidena on üleujutuste maandamisekavas välja toodud asutused/ehitised, kus üleujutus takistab operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalikõiguslike hoonete tööd ning üleujutuse riski vähendamiseks on vajalik kasutada erimeetmeid (näiteks õppuseid ja koostada evakueerimisplaane). Olulised on ka sadamad ja muu infrastruktuur (teed, elektriliinid), mis võivad olla üleujutuse toimumise ajal ohustatud. Seeläbi on takistatud või piiratud inimeste ja päästeteenistuse liikumine. Kärdla linna puhul planeeringu ajaperspektiivi silmas pidades sellised tundlikke objekte üleujutusealale ei jää. Samuti ei jää sellele alale kultuuriväärtusega objekte. Maakonnaplaneeringus on märgitud olulise arengupotentsiaaliga sadamad:

• Uue võimaluse Hiiumaale jõuda avab Kärdla sadam. Merega seotud turismiteenustel on jätkuvalt potentsiaali ning sadama areng võib avada ka linnale uued arenguvõimalused.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• Ettevõtluse arendamise seisukohalt on maakonnaüleselt olulisemad Suursadam, Sõru, Kõrgessaare, Kärdla. Nende sadamate puhul tuleb arvestada ettevõtluse- ja tootmisalade laiendamise võimalustega, nt. paadiehitus, -hooldus ja - remont, paatide hoiustamine.

• Turismi arenguks on maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa, Orjaku, Sõru, Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad.

Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda nende kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Kärdla Linnavolikogu 21. juuni 2012. a. otsusega nr. 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st. arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kärdla linna üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Ruumilises arengus nähakse integreeritult ettevõtluseks sobilikke piirkondi, elupaiku ning rohevõrgustiku osasid. Kärdla linna ruumilise arengu põhimõtted:

• säilitatakse võimalikult palju looduskeskkonda, võimalusel integreeritakse tehiskeskkond looduslikuga; • olemasolevat maakasutust võimaldatakse jätkata senises mahus; • areng kavandatakse mahus, mis ei ületa keskkonna taluvuspiire; • linnaruumi terviklikkuse säilitamiseks kehtestatakse ehitiste mahtude, paiknemise ja funktsioonide määramise üldised

põhimõtted; • miljööväärtusliku hoonestusala säilimise tagamiseks seatakse täiendavaid üldisi tingimusi ja piiranguid; • arendatakse ja laiendatakse avaliku kasutusega ehitisi ja alasid; • olulisel kohal majanduselu elavdamisel on ettevõtluskeskkonna mitmekesistamine ja turismimajanduse arendamine

(sh Kärdla sadama taastamine); • stabiilse arengu eelduseks on taristu järjepidev kaasajastamine.

Üldplaneering ei ole aluseks planeeritava maa-ala ega maaüksuste ehitustegevusele - ehitustegevuse aluseks on detailplaneering, mis koostatakse üldplaneeringu ala väiksema osa kohta. Läbi detailplaneeringus ette nähtud tegevuste viiakse ellu üldplaneeringu eesmärgid. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab kindlaks edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtfunktsiooniga määratud alal on kogu tegevus allutatud juhtfunktsioonist tulenevale eesmärgile. Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioone on arendustegevusel kohustuslik arvesse võtta. Üldplaneering ei muuda oluliselt Kärdla linna ruumilise arengu eesmärke ega välja kujunenud asustuse ja taristu rajamise põhisuundi. Ärimaa juhtfunktsioon on määratud olemasoleva või kavandatava ärihoone, kus pakutakse tooteid või teenuseid, ning seda teenindava maa ja taristu alusele alale. Kärdla linna üldplaneering määrab ärimaa juhtfunktsiooni kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maale. Ärimaa juhtfunktsiooniga maal paikneb olemasolev või perspektiivne hoone, milles on võimalik tegeleda erinevat laadi ettevõtlusvormidega ning pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei eelda kohapealset suuremahulist tootmis- ega tööstustegevust, ja hoonet teenindav taristu:

• kaupluste, turgude jt jaemüügiettevõtete maa; • kaubabaaside, turustusorganisatsioonide jt hulgimüügiettevõtete maa; • kokkuostuladude ja laoplatside maa; • toitlustusettevõtete maa; • majutusettevõtete maa; • teenindusettevõtete maa; • kasumit taotlevate puhke- ja spordibaaside maa; • bensiinijaamade maa; • kontori- ja büroohoonete maa; • massikommunikatsioonidega tegeleva ettevõtte maa.

Ärimaa juhtfunktsiooni määramise ja arendamise põhimõtted: • arvesse on võetud linnaruumi situatsiooni, oluliseks on peetud linna tänavatevõrgu lähedust; • hoonestuse ümber on piisavalt parkimisvõimalusi;

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• hea varustatus taristuga. Olemasoleva äri- ja tootmismaa laiendamine või tootmismaa muutmine ärimaaks annab võimaluse vähendada tootmismahtu ja kohapeal pakkuda erinevaid teenuseid ka senistes tootmishoonetes. Ehitamis- ja kasutamistingimuste all mõeldakse erinevate juhtfunktsioonidega alade üldiste arengusuundade ning kasutamist võimaldavate tingimuste määramist avalikust huvist, kehtivatest dokumentidest ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Üldised nõuded projekteerimisele ja ehitamisele:

• Kärdla linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja Planeerimisseaduses ette nähtud juhtudel peab täpsemad ehitiste projekteerimis- ja ehitustingimused määrama detailplaneeringuga;

• juhtudel kui detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, väljastab kohalik omavalitsus konkreetse ehitise projekteerimiseks projekteerimistingimused;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• ehitiste püstitamisel tuleb järgida koostatud ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitustegevust lubavas dokumendis sätestatut;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus läheduses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, samuti tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;

• ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ette nähtud servituudid.

Üldplaneering määrab tingimused, millega peab arvestama detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ning ehitusprojektide koostamisel:

• uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet; • olemasoleva hoonestusega krundil võib hooneid projekteerida ja püstitada kokku enam kui 3 juhul kui vähemalt

pooltel piirnevatest kruntidest on olemasolevaid hooneid enam kui 3; • uue hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m maapinnast. Kui kõrgemat hoonestust võimaldav detailplaneering on enne

üldplaneeringu kehtima hakkamist kehtestatud, on kõrgema hoone püstitamine vastavalt detailplaneeringule võimalik ka peale üldplaneeringu kehtima hakkamist (nt Kärdla sadamapiirkonna detailplaneering Hiiumaa turunduskeskuse rajamiseks, 2011);

• elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²; • mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvesse võttes; • elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega; • üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine

sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul; • tootmismaa territooriumid peavad olema kinnised ning takistama kõrvaliste isikute juurdepääsu; • tootmismaadele kavandada kõrghaljastust puhvertsooni loomiseks naaberaladega; • kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m; • krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda

naaberkinnisasjade omanike nõusolekul. Arvestades Kärdla linna hoonestusmustrit ja võttes aluseks Kärdla linna üldplaneeringu KSH aruandes toodud soovitusi, määrab üldplaneering ehituskeeluvööndi ulatuse Läänemere rannas, Nuutri jõel ja Liivaojal vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele või välja kujunenud ehitusjooneni (näiteks: olemasoleva hoonestuse või muu seaduslikult püstitatud maapealse ehitiseni). Kärdla linnaga piirnev rand ja linna läbivate vooluveekogude kaldad on pidevalt kasutuses ja regulaarselt hooldatud. Territoriaalselt ning kogukonnana väikese linna territooriumil ei ole võimalik teostada ranna- ja kaldaaladel soovimatuid tegevusi, mis jääksid märkamatuks ning võiksid kahjustada ranna- ja kaldaalasid. Lähtuvalt sellest ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel negatiivset mõju looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ning ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamise aspektist. Kärdla linna haldusterritooriumil on rannas ja kallastel vaba liikumine ning juurdepääsud tagatud ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei halvenda seda olukorda.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kärdla linna haldusterritooriumi hoonestusmaht on aastakümnete jooksul väljakujunenud ning suuremahulisi uusehitisi ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole võimalik maaalade väikesuse tõttu ehitada. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on eelkõige lihtsustada üksikute uute ehitiste (sh olemasoleva põhihoonestuse abihooned) püstitamist linna territooriumile ja korrastada üheselt arusaadavaks ehituskeeluvööndi kulgemise piir. Kärdla linna üldplaneering määrab korduva üleujutusega ala piiriks tavalise veepiiri. Võimalikest üleujutustest tingitud riskide vähendamiseks peab iga uus hoone paiknema asukohas, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Miljööväärtuslik hoonestusala on ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisi, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuriga maa-ala, mis moodustab säilitamist vääriva tervikliku miljöö. Üldplaneering määrab Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala linna põhjaossa, Rookopli tänavast kuni Kärdla sadamani, osaliselt kattub miljööväärtuslik hoonestusala väärtusliku maastikualaga. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja linnaehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi. Miljööväärtusliku ala piiride määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Täpsustavate tingimuste määramiseks koostatakse peale üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringu lisana vastav teemaplaneering, mis analüüsib miljööväärtust tänavate või ühiste arhitektuur-ehituslike omaduste poolest sarnaste piirkondade kaupa, esitab analüüsile tuginevad ettepanekud ja tingimused olemasolevate väärtuste säilimiseks ning võimalused arenguteks (näiteks: samal ajal või erinevatel perioodidel, kuid samaste arhitektuursete põhimõtete järgi püstitatud hooned) ja täpsustavad detailplaneeringud. Üldplaneering määrab Kärdla linna väärtusliku hoonestuse ning 20. sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid vastavalt nimekirjale, kuhu kuulub ka Rookopli tn 20. Kärdla linna väärtusliku hoonestuse moodustavad hooned, millel on säilinud ajastuomane eksterjöörilahendus ja mille arhitektuurne eripära on tähelepanuväärne vaid Kärdla linnakujunduslikus kontekstis. Hooned moodustavad Kärdla linna miljööväärtusliku substantsi, millele lisanduvad vaid riiklikud mälestised. Väärtusliku hoonestuse nimekirja lisatud hooned on kohalikku tähtsust omavad ehitised, mille rekonstrueerimisel või lammutamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda hoone säilitamise või restaureerimise võimalusi. Kärdla tänavad ja liikluskorraldus erinevad tavapäraste väikelinnade omast eelkõige selles osas, et linna ei sisene tupikuna üht kohaliku tähtsusega põhiteed, vaid seda läbivad riigimaanteed, mis on linnasisese liikluse põhitänavateks ja transiittrassiks Hiiumaa erinevate asukohtade vahel. Tänavate, ristmike, parklate, kergliiklusteede ja rattateede arengu täpsustamiseks koostatakse liikluskorralduse teemaplaneering. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 KÄRDLA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kärdla linna üldplaneeringus kalda ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel hoonestusala ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kärdla linna üldplaneeringust, kus Rookopli tn 20 maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kärdla linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Rookopli tn 20 maaüksusele ühe põhihoone laiendamise või kuni kahe abihoone (kokku kuni 3 hoonet) rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Rookopli tn 20 maaüksusel määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarve, ala asub kalda ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Rookopli tn 20 maaüksusel kalda ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on Liivajõe oja kaldal ehituskeeluvöönd üldjuhul 25 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kärdla linna üldplaneeringuga on korduva üleujutusala piir määratud ning selleks on põhikaardile kantud veekogu piir. Rookopli tn 20 maaüksuse planeeringuala jääb kogu ulatuses Liivajõe oja kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt määratakse käesoleva detailplaneeringuga ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks või uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3 hoonet), mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine mõjutab eeldatavalt Liivajõe oja ega selle kallast ainult hoonete ja kaldakinldustuse ehitusperioodil, kuna Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja oja vahele jääb ca 1,5 m - 3,0 m laiune ala. Kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmise mõju on maandatud peale ehitustööde lõppu.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub kogu ulatuses Liivajõgi oja kalda 25 m laiuses ehituskeeluvööndis. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja kaldakindlustuse ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevat linnatänavat, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Liivajõgi oja ei ole avaliku kasutusega veekogude nimistus ja selle puudub kallasrada.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Rookopli tn 20 maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid taimeliike.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud krunt on umbkaudu kolmandiku osas kaetud hooldatud rohumaaga ning krundi servas kasvavad üksikud puud. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusala juures lubatud üksikute (ülekasvanud) puude raie hoonete ümbruses, mis selgub täpsemalt rekonstrueeritava hoone või uue hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Planeeringulahendus näeb Rookopli tn 20 maaüksusega piirneval Liivajõe oja kaldal kaldakindlustuse rajamise vajaduse, mille käigus tõenäoliselt kaldaserval olevad puud raiutakse maha. Veeseaduse § 119 punkt 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Hoonete ja liikluspindade aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist hoonestamata krundi pind haljastatakse endisel kujul. Arvestades keskväljaku keskonda ja planeeritava maaüksuse suurust, ei oma ehituskeeluvööndi vähendamine taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +2,24 kuni +3,27 m. Planeeritav maa-ala on Liivajõe suhtes lauge tõusuga ida suunas. Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala on planeeritud 2,24 – 3,27 m kõrguse vahemikku. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb umbes 3 m kõrgusele merepinnast, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalal on hooned, teed ja tehnovõrgud juba varasemalt olemas. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavaks kõlvikuks määratud muu maa. Rookopli tn 20 maaüksusele hoonestuse laiendamise järgselt muu maa kõlvik ei muutu. Kuna planeeritav maa-ala on väike, siis ei ole krundi kõlviku piiri ja pindala muudatuse puudumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs ida poolt külgnevalt olemasolevalt Rookopli tänavalt, millelt on juba rajatud juurdepääsuteed hoonestusalani. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu on määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtfunktsioon. Tegemist on kesklinna piirkonnaga, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned, mis pakuvad avalikkusele suunatud teenuseid. Sisuliselt on see linnalises keskkonnas peamine maa-ala, kus on lubatud tihedam hoonestus ning selle arendamise soosimine. Kärdla linnas on hoonestus üldiselt koondunud ajalooliselt nii tänavate kui ka veekogude äärde. Rookopli tn 20 maaüksuse olemasoleva hoonete planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse hoone asub ca 46 m kaugusel põhja suunal Rookopli tn 12 maaüksusel (tunnus 37101:006:0430) ning nende vahele jääb hooldatud rohumaa ja kergliikustee katend. Sealne hoonestus jääb Liivajõe ojast samuti ca 2 m kaugusele. Planeeritud Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja juurdepääsutee paiknevad linnatänava kõrval, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub on Kärdla kesklinna piirkonnas, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned. Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla linnas asuvat Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 1038 m², registriosaga nr. 361633) maaüksust. Maaüksus asub Kärdla kesklinna piirkonnas, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned. Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte, küll aga külgneb idast kultuurimälestiste nr. 23565 Kärdla tuletõrjemaja, nr. 23567 Kärdla tuletõrjemaja abihoone ja nr. 23882 Ärihoone Kärdlas Keskväljak 5 ühise muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal ning Rookopli tn 20 hooned on määratud Kärdla linna väärtusliku hoonestuse nimekirja. Maapind Rookopli tn 20 maaüksustel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt Liivajõgi oja suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 3,2 m/abs maa-ala idaosas kuni 2,4 m/abs maa-ala lääneosas, st. kõrguste vahe ca 18 m peale on ca 0,8 m. Looduskaitseseaduse ja Veeseaduse mõistes asub Rookopli tn 20 maaüksus Liivajõgi oja kalda kaitsevööndites. Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikule maastikul. Maa-ameti andmetel on Rookopli tn 20 maaüksuse kõlvikuline koosseis: muu maa 1038 m².

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualana käsitletakse Rookopli tn 20 maaüksust, millel asub kaks hoonet ning mida kasutatakse vastavalt ärimaa sihtotstarbel. Kõlvikuliselt koosseisult on kogu detailplaneeringuala muu maa. Hoonetevaheline osas on kruusaga kaetud majandusõue, kus on isetekkeline parkla paarile sõiduautole, hoonetest põhjapoolne osas on kaetud rohumaa ja üksikute põõsastega. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhja, ida ja lõuna poolt Keskväljak maaüksusega (tunnus 37101:006:0023, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 11213 m²), lääne poolt Allika tn 1 maaüksusega (tunnus 37101:006:0420, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3765 m²) ning loode poolt Rookopli tn 18 maaüksusega (tunnus 20501:001:0168, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 9672 m²). Keskväljak maaüksusel on Kärdla keskväljak liiklus- ja parkimispindadega , väljaku keskel on rajatud müügikioskid. Allika tn 1 maaüksusel asub üksikelamu koos abihoonetega, kus hoonete ümbrus on hooldatud õuemaa koos marja- ja viljapuu ajaga, Liivoja poolses servas on üksikud puud. Rookopli tn 18 maaüksusel asub Kärdla kultuurimaja seda teenindava avaliku parklaga. Maaüksuse äärealadel asuvad üksikud puud.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Rookopli tn 20 maaüksus külgneb ida poolt Kärdla keskväljakut läbiva sõiduteega, millelt on olemasolev mahasõit maaüksusele. Sõidutee ja Rookopli tn 20 maaüksuse vahele jääb kergliiklustee. Kärdla keskväljak koos sõiduteede, kergliiklusteedega ja parklaga on avalikus kasutuses. Täiendavaid teede juurdepääsuservituudi seadmise vajadust või maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub planeeringuala kõrval, kagu suunas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal paiknevad sidemaakaabelliinid, 0,4 kV maakaabelliin, ühis veevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Maaüksusega piirneva sõidutee ääres on tänavavalgustus ning lõunapiiri lähedal kulgeb sajuvete kanalisatsioonitorustik. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn väärtuslik maastik; - Kalda veekaitsevöönd (ulatus jõgedel ja ojadel 10 m veekogu veepiirist); - Kalda piiranguvöönd (laius on 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 m); - Kalda ehituskeeluvöönd (laius on kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 m); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Side maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast on 8 m).

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikul maastikul, kus kehtivad teemaplaneeringus

sätestatud väärtuslike maastike üldiste kasutustingimuste ja üldiste hooldussoovitustega. 5. Enne krundi müüki seada krunti läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Rookopli tn 20 maaüksuse alal kehtib „Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneering“ (Kärdla Linnavolikogu otsus 28. august 2008. a. nr. 157), millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud ning kinnistu jääb kogu ulatuses Liivajõe kalda ehituskeeluvööndisse. Kehtiva planeeringu joonisel on märgitud planeeringuaegne väljakujunenud ehitusjoon. Praeguseks on maaüksuse põhjaosas asunud abihoone lammutatud ning Rookopli tn 20 maaüksusega piirneval Keskväljaku maaüksusel hooned Liivajõe kalda ehituskeeluvööndis puuduvad, seega moodustub väljakujunenud ehitusjoon ainult Rookopli tn 20 maaüksuse siseselt kahe olemasoleva hoone vahel. Rookopli tn 20 maaüksust ümbritseval Keskväljak maaüksusel on kehtiv Keskväljak-Hiiu-Eha-Põllu kvartali detailplaneering (Kärdla Linnavolikogu otsus 19. august 1999. a.), millega ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei nähtud. Lahenduses oli ette nähtud üks väljakut läbiv kahesuunaline tänav ning idapoolsesse serva oli mõeldud jalakäijate ala. Planeeringut ei asutud väljaku osas realiseerima ning tänaseks on planeering keskväljaku osas kehtetuks tunnistatud. Planeeringualast loode suunal on algatatud „Kärdla linna Rookopli 18 maaüksuse detailplaneering“ (Hiiumaa Vallavalitsuse 31. mai 2023. a. korraldus nr. 293), mille eesmärk on välja selgitada Rookopli 18 maaüksusele maksimaalse ehitusmahu ulatus ning kaasnevad kitsendused, mis annaksid kultuurikeskuse ideeprojekti kavandamiseks piisava täpsusega raamistiku, jättes samas võimalikult suures ulatuses vabadust lennukate kontseptsioonide läbimängimiseks ning hilisemaks realiseerimiseks.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3 hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Joonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Detailplaneeringuga on määratud krundil hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks või uute püstitamiseks (kokku kuni 3 hoonet). Hoonestusala piiritlemisel on arvestatud kehtivate kitsendustega ja hoonestusala ei ole planeeritud väljakujunenud ehitusjoonest jõe poole. Krundi sihtotstarve ei muutu. Planeeringulahendus loob eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele ning ühtlasi säilitaksid miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhte. Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit ja järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud laud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Ärimaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m² ehitisealuse pinnaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud põhihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 12,0 m ja abihoonel kuni 8,0 m. 1.6.1 Krundijaotus Planeeringuga ei nähta ette Rookopli tn 20 maaüksuse kruntimist. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Rookopli tn 20 1038 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 50% Majutushoone maa, ÄM 50%

Ärimaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 1038 m2 2. Ehitisealune pind - 600 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 1

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud (Rookopli tn 20) krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1800 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 12,0 m põhihoonel

- 8,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 3 / 0 põhihoonel

- 2 / 0 abihoonel Katused: kalded - 5° - 45°

materjalid - katusekivi, puitkatus (sh. sindel), värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi imitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

integreeritud päikesepaneelid. tüüp - põhihoone põhimahul mansardkatus, viilkatus (abipinnal,

nt. varikatustel, viilkatus ja pultkatus) abihoonel- viilkatus, mansardkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv

Märkus: Erinevus abihoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. 1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on seatud ehitusõigus ühe majutus-teenindushoone ja kuni kahe abihoone rajamiseks või siis vastavalt omaniku soovile ühe suurema majutus-teenindushoone rajamiseks. Hoonestusalale on lubatud ehitada hooneid ja rajatisi, erandina on lubatud ehituskeeluvööndisse rajada piirdeaed. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, lähtudes nii olemasolevatest hoonetest kui keskväljaku maa-ala keskkonnast. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Hoonestus on vajalik projekteerida nii, et see oleks sobiv ajaloolisele väikelinnale, ega kahjustaks oluliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. 1.6.3.1 Miljööväärtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine Miljööväärtusliku hoonestusala säilimiseks on üldplaneeringuga määratud üldised kaitse- ja kasutustingimused. Miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada nõuetest, mille kohaselt:

• detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid; • vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente; • vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte; • säilitada väljakujunenud tänavajoon; • fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele; • hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu lähipiirkonna olemasoleva

hoonestusega; • arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse miljöösse; • transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele

on keelatud. Olemasoleva hoone renoveerimise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse korral tuleb järgida nõudeid, mille kohaselt:

• hoonete ümberehitus, fassaadide ja välisviimistluse muutmine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; • arvestada olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust; olulised on fassaadide

algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid, räästalahendused, korstnapitsid jms; • juurdeehituse kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete kujundusvõtetest;

juurdeehitus peab olemasoleva hoone suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult; • kasutada valdavalt naturaalseid ehitusmaterjale – sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed lahendused ei

sobi kokku vana hoonestusega; • majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • avaliku linnaruumi kujunduselemendid (näiteks: valgustid, pingid, reklaamviidad, tänavasildid, väikevormid jms)

peavad olema piirkonda sobilikud; • säilitada ja korrastada olemasolevaid maakeldreid;

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• maapinna tõstmise vajadusel lahendada sajuvete äravool ja maapinna kuivendus naaberkrunte kahjustamata; • kaitsealuste hoonete ja objektide puhul tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja vajalikud

tegevused kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Nõuete määramise eesmärk on arhitektuuriajaloolist ja miljööväärtust omavate hoonete kaitse ja linnaruumi arenguga kaasas käivate muutuste võimaldamine mõistlikus mahus ja viisil. Detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehitustegevuseks vajalike lubade väljastamisel tuleb võimaluste piires järgida piirkonna ehitustraditsioone. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb vältida tüüpmaju, eriprojektide alusel on võimalik püstitada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on analüüs, mis kinnitab, et planeeritav erilahendus arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Hoone üldpindala ei tohiks erineda oluliselt lähipiirkonna tüüpilisest hoonete suurusest. Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele. 1.6.4 Piirded Krundi põhja ja lõunapoolset piiri on võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Lubatud on kasutada nii statsionaarset piirdeaeda kui hekki. Üldplaneeringu kohaselt on piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb Rookopli tänavaga ning asub osaliselt tänava kaitsevööndis. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku ja Liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Planeeritud krundile juurdepääsuks kasutada Rookopli tänavalt olemasolevat mahasõitusid. Mahasõidud ületavad kergliiklusteed. Kergliikluse liikluskorraldus ja liiklusohutus tuleb tagada edasise projekteerimise käigus. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Tänava kaitsevööndisse võib rajada rajatisi vallavalitsuse nõusolekul. Tehnovõrkude kavandamisel tagada tee säilimine. Teemaale saab tehnovõrke kavandada ainult maaomaniku nõusolekul. Mahasõitude ja krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonete ehitusloa väljastamist. Üldplaneeringu kohaselt lahendatakse üldjuhul kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul. Planeeringualal on sõiduautode parkimine lubatud krundi hoonestusalal või linna avalikes parklates. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti koosseisus. Parkimiskohtade kontrollarvutus teostada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Planeeritud kruntide krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse tee-ehitusprojektiga. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida linna tänava alusele maaüksusele. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Hooned planeeringualal on kuni kolmekorruselised ja kõrgusega kuni 12,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt vähemalt klassi TP2 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on majutushoonel II kasutusviis ja teenindushoonel (restoran) IV kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Hoone rekonstrueerimisel või uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Planeeringuala külgneb Kärdla keskväljaku sõiduteega, millelt on olemasolev juurdepääs. Planeeritud maaüksusele ei ole juurdepääsuservituudi vajadust määratud. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeringualaga piirnevale keskväljakut läbivale Rookopli tänavale jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse veevarustus lahendatakse linna veetrassidega, mille liitumispunktid on välja ehitatud. Planeeritud hoonestuse välisveevarustus ning siseveevarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12).

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Rookopli tänavat ja keskväljaku liikluspindasid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk rekonstrueeritaval või planeeritud majutushoone jaoks on 15 l/s ja teenindushoone jaoks on 20 l/s, arvestuslik tulekahju kestvusega 3 tundi. Planeeringuala hoonete väline tulekustutusvesi saadakse keskväljaku kirde- ja edelapoolses küljes olemasolevatest ühisveevärgi veetorustikust ning sellel olemasolevatest hüdrantidest, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 20 l/sek ja kestvus 3 tundi. Planeeringualal on kaetud normidekohane hüdrantide 100 m teenindusmaa. Olemasolevate tuletõrje hüdrantide asukohad või nende teeninduspiirkonnad on määratud Asukoha joonisel ja Põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Planeeringualaga piirnevale keskväljakut läbivale Rookopli tänavale jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendatakse linna kanalisatsioonitrassidega, mille liitumispunktid on välja ehitatud. Planeeritud hoonestuse väliskanalisatsioonivarustus ning sisekanalisatsioonivarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Olemasolevate või rajatavate hoonete ümbruse vertikaalplaneering projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrirajatised: 0,4 kV maakaabelliinid, liiutmiskilbid ja tänavavalgustuse 0,4 kV maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse Rookopli tn 20 maaüksuse olemasoleva liitumiskilbi baasil. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist kuni hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. Elektrivõrgu ümberhitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik või valdaja ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kirjalik taotlus vormil VKVR2391. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud. Kliendi valitud töövõtja peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele: töövõtjal peab olema vastav märge Majandustegevuse registris, ta peab olema Elektrilevi Partnerite Portaali kasutaja ning tal puuduvad maksuvõlad. Kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel projekteerimiseks esitab klient Elektrilevi OÜ-le oma töövõtja hinnapakkumise. Projekt peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele ning selle vastuvõtmine toimub läbi Elektrilevi Partnerite Portaali. Projekti vastuvõtmise eelduseks on Elektrilevi OÜ kasuks sõlmitud isiklike maakasutuslepingute olemasolu, mille sõlmimise saab klient tellida Eesti Energia Maateenuse osakonnast.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kui klient soovib ise ka ehitustöid korraldada, tuleb ehitustööde kolmepoolne leping kliendi, kliendi valitud töövõtja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmida 1 aasta jooksul pärast projekti vastuvõtmist Elektrilevi OÜ poolt. Ka kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel ehitamiseks on Elektrilevile vaja esitada kliendi valitud töövõtja hinnapakkumine. Ehitustööde kureerimine, omanikujärelevalve ja vastuvõtt toimub läbi Elektrilevi Partnerite Portaali. Ümberehitatud elektrivõrk kuulub Elektrilevi OÜ-le. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Planeeringualaga külgnevale keskväljakule on rajatud tänavavalgustus. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsutee ja kõnniteede, hoonestusala ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial, mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad side maakaabelliinid. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused“ alusel. Siderajatised on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala hoonestusel on olemasolev liitumine sidevõrguga. Hoonete, teede ja parkimisalade ehitustööde teostamisel tuleb tagada olemasolevate võrkude säilimine ja tõrgeteta töö. Teede rajamisel säilivate siderajatiste kaitsevööndis tuleb määrata kindlaks nende täpne paiknemine ja sügavus, kutsudes eelnevalt kohale siderajatise valdaja (Telia Eesti AS järelevalve). Kaevetööd trasside kaitsevööndis tuleb teha käsitsi. Teede ja platside alla jäävatele side maakaablitele paigaldada poolitatud kaablikaitsetorud. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on vähemalt 0,7 m, teekatete all vähemalt 1 m. Planeeringu järgsel projekteerimisel peab projekti koostaja leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks ja nende säilivus ehitustööde käigus vajadusel Telia töötavate ühenduste toimimise. Enne tööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseeritakse olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Telia-le kuuluvate liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse rakendamise seadusele“ § 15. Teede ja tänavate alla jäävad sidekaablid kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega. Sidekaablid ei tohi jääda hoonete/rajatiste alla. Kogu piirkonnas näha ette olemasolevate liinirajatiste säilitamine (vajadusel välja tõstmine, reservtorude lisamine, sidekaevude rekonstrueerimine/lisamine koos luukide vahetusega). Projekteerimise staadiumis, kui on selgunud krundi hoonete lõplik asukoht ja selgub, et kui siderajatised jäävad ehitustegevusele ette, siis asendusrajatisena rekonstrueerimisega haarataval alal teostada olemasolevate siderajatiste ehitusalast välja tõstmine ja/või ümberpaigutamine samas mahus olemasolevaga. Siderajatise välja tõstmise ja/või ümberpaigutamise projekteerimisel lähtuda, et vaskkaablite pikkused ei tohi muutuda rohkem kui 50 meetrit. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga täiendavaks liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud telekommunikatsiooniteenuste tarbimiseks liituda mobiilse 4G (või 5G) võrguga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. vastu võetud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrivõrgu jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliinile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 2 m ulatuses liini valdaja kasuks. Side maakaabelliinile nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 2 m ulatuses liini valdaja kasuks. Ühisveevärgi veetorustikule nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 4 m ulatuses liini valdaja kasuks. Ühisveevärgi kanalisatsioonitorustikule nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 4 m ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Hiiu maakonna teemaplaneering 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla linn” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Nii Kärdla linna piirides asuvatel puhkealadel kui lähipuhkealadel on asustuse laienemine vastunäidustatud. Surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama. Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud ehitustingimusi nende

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

alade piires. Kärdla linnale tuleb koostada haljastusplaan üldplaneeringu osana või eraldi. Haljastusplaanis tuleb ette näha linna haljas- ja puhkealade kujundus- ja hoolduspõhimõtted järgnevaks 5-10 aastaks. Tänavahaljastuse osas (sh. erakruntidel kasvavad tänavaäärsed puud) tuleb paika panna selle kaitse, hoolduse ja uuendamise põhimõtted.

- Hooldussoovitused: Vanadele väärtuslikele puithoonetele oleks soovitav koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised, mida oleks võimalik majaomanikele tasuta levitada. Igati tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

Planeeringuala paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega esineb antud piirkonnas kõrgendatud reostustundlikkus. Planeeringus on ette nähtud planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Samuti tuleb koguda sademeveed ja suunata need võimalusel sademevee kogumissüsteemi. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist linna keskväljakul ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Rookopli tn 20 maaüksus külgneb idast Kärdla keskväljakuga ning maaüksusest loode suunas asub Kärdla kultuurikeskus, kus toimuvad aeg ajalt rahvaüritused ja kontserdid. Nii tänavaliiklusest kui üritustest toimuvusest tuleva müra summutamiseks tuleb hoone(-te) piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 01. jaanuaril 2019. a. jõustunud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub kogu ulatuses kalda ehituskeeluvööndis, mille regulatsioon on toodud Looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 5 kohane 25 m laiune vöönd. Vare maaüksusele on rajatud ebaseaduslik hoonestus, seal asub suvemaja ja abihoone (rajatud vahemikus 2005 2008.a). Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ja piirdeaedadele. Kärdla linna üldplaneeringu järgselt kalda ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Rookopli tn 20 maaüksusel olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja/või uute püstitamine (kokku kuni 3 hoonet) rajamine ranna ehituskeeluvööndisse ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala kogu ulatuses kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkt 3 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Liivajõgi ojal 50 meetrit. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud sh. reoveesette laotamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Veeseaduse § 119 sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas Veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga (veekaitsevööndi eesmärgiks on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine) ning Looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Rookopli tn 20 maaüksuse olemasolev hoonestus jääb vaid paari meetri kaugusele Liivajõest, ei ole lubatud planeeringuga kavandada ehitisi, sh. selliseid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vajalik planeeringu olemasolu või puudub ehitusloa või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, välja arvatud välja arvatud kaldakindlustus. Keskkonnaamet soovitab oma kirjas planeeringu koostamise käigus kaaluda ka võimalust hoonestusala nihutamiseks Liivajõest kaugemale, et vältida veekogu mõjutamist ehitustegevuse käigus. Maaüksusele planeeritakse kaldakindlustust, mille tarbeks tõenäoliselt kaldaserval olevad puud raiutakse. Veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Krundile on oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada jäätmeveo teenusepakkuja transpordile juurdepääsetavasse asukohta, soovitavalt juurdepääsutee juurde. Liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 2. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub kinnistu omaniku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Ehitustööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja

finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

3. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav Positsioon 1 krunt.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kahes eksemplaris kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate kasutuslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Kõiki ehitamis-, lammutamis-, rekonstrueerimise jms. töid teostada vastavate projektide ja lubade alusel vastavalt Ehitusseadustikus ja muudes ehitamist reguleerivates dokumentides määratud korra järgi. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 23.04.2025 15:48

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/1206 Kooskõlastuse taotlus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse

detailplaneeringule

Manused: Kooskõlastuse taotlus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüks.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Kärdla

linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringule" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 23.04.2025 nr 9-6.1/1206

Kooskõlastuse taotlus Kärdla linnas asuva

Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 21.04.2022 korraldusega nr 41 algatati Kärdla linnas asuva Rookopli tn

20 maaüksuse (katastritunnus 37101:006:0550) detailplaneeringu koostamine ja väljastati

lähtetingimused.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine

olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3

hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-32 ”Kärdla linnas asuva

Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

KAUPLUS

TANKLA

KAUPLUS

KAUPLUS

KOOL

POSTKONTOR

KULTUURIMAJA

VALLAVALITSUS

KIRIK

LASTEAED

APTEEK HAIGLA

LAULULAVA

STAADION

RINGTEE

KAUPLUS EHITUSMATERJALIDE

TÖÖSTUS PUIDU-

VÄLJAK KOPTERI-

KOOL

KESKUS SPORDI-

PLANEERITAV MAA-ALA

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV ALAJAAM

M 1 : 1 000 000

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2024 kaarte nr. 62324 ja 62422 . 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul.

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIR

10 0

m

100 m10 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS TÖÖ NR. 23 - 32

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

KÄRDLA KESKVÄLJAK-HIIU-EHA-PÕLLU Kehtestatud 19.08.1999

Kärdla linn, Hiiumaa KVARTALI DETAILPLANEERING

KÄRDLA LINNA ROOKOPLI 18 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Menetletav 31.05.2023 algatatud

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 250 FORMAAT A2

HIIUMAA VALLAVALITSUS

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022.a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

10 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV MAAKAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

KASUTUSEST MAAS OLEV SIDE MAAKAABELLIIN

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

HOONE

ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

ÜHISKANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

OJA

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

VALL, NÕLV

MURU

LEHTPUU

PUITAED

ROHUMAA

VEETORUSTIKU MAAKRAAN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

ELEKTRIKILP

HEKK

VILJAPUU

PÕÕSAS

SAJUVEE KANALISATSIOONIKAEV JA -TORU

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR

KILLUSTIK KATTEGA KERGLIIKUS ALA

KRUUSAKATTEGA TEE

DRENAAZIKAEV JA -TORU KASUTUSEST MAAS OLEV SAJUVEE KANALISATSIOONITORU

KASUTUSEST MAAS OLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

SIDE MAAKAABELLIIN

KATUSEALUNE

KIVISILLUTISEGA KERGLIIKUS ALA

RESTKAEV

2

1

p6 JR

4

3

LK

p1 2

JR

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 250 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

22.04.2025. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhi joonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022.a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastikul. 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TULEOHUTUSE NÕUETEST TULENEV EHITUSPIIRANGUTE ALA

OLEMASOLEVA KÜLALISTEMAJA-RESTORANI ASUKOHT1

OLEMASOLEVA KUURI ASUKOHT2

HOONE PLANEERITUD JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT

HOONE PLANEERITUD JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT4

3

OLEMASOLEV LINNA TÄNAV

p17 SA OLEMASOLEV SÕIDUAUTODE PARKLA

PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUS ALA

OLEMASOLEV LIIVAJÕGI (KÄRDLA OJA)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI MAAKRAAN JA VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV DRENAAŽITORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) OLEMASOLEV SADEVETEKANALISATSIOONI TORU JA KAEV (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEV LIITUMISKILP LK

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

(Laius on kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 m) KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Ulatus jõgedel ja ojadel 10 m veekogu veepiirist) KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE

Hoonestusala ca 709 m²

0 "ROOKOPLI TN 20"

3 tk.

50% ÄK, 50% ÄM 12,0 m

3 / 0 1038 m²

600 m²

1

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, töö nr. 23 - 32

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

ÄM majutushoone maa

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

4.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

maa- pealne

maa- alune kokku sh. 1.

korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Rookopli tn 20 ÄK / 50 5°-45°, - Tänava kaitsevöönd, laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 8 m; ÄM / 50 põhimahul - Ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

mansardkatus - Ühisveevärgi kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; ja viilkatus, - 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; abipinnal - Side maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; lubatud - Planeeritud side kanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

pultkatus ja - Liivaoja kalda veekaitsevöönd, ulatus 10 m; viilkatus. - Liivaoja kalda ehituskeeluvöönd, laius on 25 m;

- Kalda ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek; - Liivaoja kalda piiranguvöönd, laius 50 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn (I klass) väärtuslik maastik.

Kokku 1.038 600 0 3 1.800 600 0

Ehitiste lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Tulepü sivus - klass

0

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

1.038 600 3 3 / 0 0

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Ehitiste suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)

TP3

Parkimiskohtade arv

Pos nr. Olemasoleva krundi

aadress

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

1.80012,0 (15,2) 600

Ehitiste suurim

lubatud arv krundil

Piirangud. Märkused

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

1

Krundi suurus

(m²)

Ehitiste suurim lubatud kõrgus

(abs.)

PLANEERITUD KALDAKINDLUSTUS

LIKVIDEERITUD OBJEKT

TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 8 meetrit)

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR

KULTUURIMÄLESTIS

KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus hüdrandist või veevõtukohast 100 m)

23574 26

80% B, 20% LE

23822

23568

10% B

25% B

20% B

30% B

35% B

pj

23577

23567 23565

23576

23569

Harilik tamm

Kõrgessaare mnt

M etsa

Allik a

Va ba

du se

Va ba

du se

Vabaduse-põik

Sanglepa

Aia

Väike-Aia

Pikk

Tiigi

Lepiku

Kopli

V al

li

Väik e-Kopli

Pa ju

Kalamaja

Kooli

R oo

ko pl

i

Valli

R ootsi

Kalda

Posti

Uus

R ookopli

Eh a

Hiiu

K abeli

Nuutri

Põllu

P ae

Sireli Koidu

K es

kv äl

ja k

M etsa-põik

Vabrikuväljak

M etsa

K as

e

Nõmme

23572

Tau allikas

23578

19

18

12

21

15

12

14

22

24

25

26

21

1

4

5

7

8

9

10

2

6 13

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonist M 1:5000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kärdla linn (I klass) väärtuslik ul maastik ul.

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

HELIKOPTERITE MAANDUMISVÄLJAK JA

TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE LINNA TÄNAV JA KÕRVALTEE

80 12111

PLANEERITUD TÄNAV

3

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA PIIR

TÕUSU- JA MAANDUMISKORIDOR

REOVETE PUHASTUSJAAMA KAITSETSOONI ULATUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS (50 m)

3. KATEGOORIA RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖNDI ULATUS (200 m teeservast)

NAVIGATSIOONIMÄRKIDE LIINIKORIDOR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI ULATUS (Läänemere rannal 200 m, Nuutri jõe kaldal 100 m ja

PERSPEKTIIVNE TERVISERADA

KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Nuutri jõe kaldal 50 m ning Kärdla ojal 25 m)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Läänemere rannal tiheasustusalas laius 50 m)

VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

PERE- JA RIDAELAMU MAAE

(number täpsustab korruste arvu) KORTERELAMU MAAEK

TEHNOEHITISE MAAOT

ÜLDKASUTATAVA HOONE MAAAA

PUHKE- JA VIRGESTUSMAAPP

HALJASALA JA PARKMETSA MAAHM

KAITSEHALJASTUSE MAAHK

LOODUSLIK HALJASMAAHL

RANNA- JA LINNAPARK

JA BÜROOHOONE MAA KAUBANDUS-, TEENINDUS- B

VEE-ALAV

TEEMAALT

TEENINDAVA EHITISE MAA LIIKLUST KORRALDAVA JA LE

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

ELAMUMAA JA ÄRIMAA

TOOTMIS- JA ÄRIMAA

Liivaoja kaldal 50 m tavaveepiirist)

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3

12.04.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 32

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20

61

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Rookopli_Kardla_DP_digitaalsed _kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud kihiga DP_juurdep

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

62

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

63

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele kirde poolt edela suunal.

FOTO 2: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele loode poolt kagu suunal.

FOTO 3: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele loode nurgast lõuna suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele kagu poolt loode suunal.

FOTO 5: Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele edela nurgast põhja suunal.

FOTO 6: Vaade Rookopli tn 20 maaüksuse hoonetevahelisele parkla/majandusõuele.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kärdla Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.01.2022 nr 8-3/30

Meie 21.02.2022 nr 6-5/22/1461-2

Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) vajalikkuse eelhinnanguga.

Kuna detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH vajalikkuse eelhinnangu kooskõlastamiseks

puudub õigusaktist tuleneb alus, esitab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohase seisukoha KSH algatamata jätmise

otsuse eelnõu kohta.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20

maaüksusele (katastritunnus 37101:006:0550) ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete

rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 600 m²),

teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse

määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Keskkonnaamet on seisukohal1, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju2 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada veeseaduse (VeeS) §-s 119

sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud

juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga (veekaitsevööndi

eesmärgiks on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine) ning

looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse

eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et olemasolev hoonestus Rookopli tn 20 kinnistul jääb

1 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes.

2 (2)

vaid paari meetri kaugusele Liivajõest, ei ole lubatud planeeringuga kavandada ehitisi, sh

selliseid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vajalik planeeringu olemasolu või puudub ehitusloa

või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, välja arvatud

kaldakindlustus. Soovitame planeeringu koostamise käigus kaaluda ka võimalust hoonestusala

nihutamiseks Liivajõest kaugemale, et vältida veekogu mõjutamist ehitustegevuse käigus.

Lisaks märgime, et koostatava planeeringu alusel ei ole võimalik taotleda kalda

ehituskeeluvööndi vähendamist väljaspool planeeringuala, st Keskväljaku kinnistul

(katastritunnus 37101:006:0023), nagu on näidatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele

lisatud esialgses eskiislahenduses. Keskväljaku kinnistul näidatud alal asuvad olemasolevad

avaliku kasutusega teed ning puudub ka vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringu lähteseisukohtadele lisatud esialgse eskiislahenduse koostamisel on aluseks võetud

kehtiva Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneeringu (DagoPen OÜ Projektbüroo töö nr 08-50)

joonis nr 2 „Detailplaan“. Seetõttu kajastuvad sellel valesti ka väljakujunenud ehitusjoon (kuna

üks kuuridest on lammutatud, siis moodustub olemasolev ehitusjoon vaid kahe allesoleva hoone

vahele, nagu on korrektselt käsitletud sama dokumendi tekstis) ning olemasoleva külalistemaja-

restoranile on joonisel lisatud terrassid, mida hoonel ei ole (kehtiva planeeringuga need

terrassid küll kavandati, kuid ei ole valmis ehitatud). Uue detailplaneeringu koostamisel tuleb

lähtuda olemasolevast olukorrast ning hoonestusala kavandamisel arvestada eelpool nimetatud

veekaitsevööndi moodustamise eesmärkidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÄRDLA OSAVALLA VALITSUS

VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000513

92413 Kärdla e-post: [email protected] Swedbank EE692200221068460924

Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Hiiu maakond

Huvitatud isikud Meie 02.05.2022 nr 8-3/160

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022

otsusega nr 41 otsustati algatada Kärdla linnas Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550,

pindala 1038 m², sihtotstarve ärimaa 100%) kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta

Kärdla linna üldplaneeringut vähendades Liivajõe kalda ehituskeeluvööndit, ehitusõiguse

määramine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku

kuni 3 hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele. Planeeringuala suurus on ca 1038 m². Algatamisel teadaoleva info põhjal

täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kärdla Osavalla Valitsus (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja. kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Kärdla Osavalla Valitsuses aadressiga Keskväljak 5a, Kärdla ja

Hiiumaa valla veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Randmaa

osavallavanem

Maria Reino

5428 0393 [email protected]

2 • HIIUMAA TEATAJA Juuni 2022

◌ Tunnustati Hiiumaa aasta ema 2022 tiitliga ja anti väl- ja Hiiumaa valla tänukiri Deivi Küttimile.

◌ Kinnitati Marie Breveri ni- melise hariduspreemia saajaks 2022. aastal Heda Leenurm.

◌ Vabastati alates 22. aprillist Pühalepa vaba aja keskuse ju- hataja ametikohalt Klaire Leig- ri ja määrati asendajaks Karola Lotta Kiisel.

◌ Arengukava muutmise vald- kondlikud töörühmad:

• Üllar Laid – vastutusvald- kond protsessi üldjuhtimine

• Liili Eller – vastutusvald- kond inimareng. Komisjoni liikmed: Hergo Tasuja, Anu Pielberg, Liisi Mäeumbaed, Riho Rahuoja, Kairi Priit, Rii- na Tamm, Antti Leigri, Karin Kokla, Argo Nurs, Eve Eller- mäe, Martina Martinson, Pi- ret Sedrik.

• Omar Jõpiselg – vastutus- valdkond majandusareng. Ko- misjoni liikmed: Sander Kop- li, Elmo Harjak, Ilmi Aksli, Ta- nel Malk, Agur Nurs, Peep Lil- lemägi, Andrus Ilumets.

• Niels-Peter Rattiste – vas- tutusvaldkond keskkonna- hoid- ja teadlikkus. Komisjo- ni liikmed: Aira Toss, Andres Tammeveski, Kadri Aljas, Ka- rin Lindroos, Toomas Kokov- kin, Andres Miller.

• Tiit Reha – vastutusvald- kond taristud ja ühendused. Komisjoni liikmed: Mihkel Härm, Hannes Vaidla, Riho Sõrmus, Piret Sedrik, Juhan Härm, Toomas Kattel.

• Liisa Randmaa – vastutus- valdkond külastuskeskkon- na areng. Komisjoni liikmed: Argo Nurs, Ly Johansen, Kris- tel Üksvärav, Tiit Randmaa, Mark Aivo Takis, Maria Rem- melkoor, Sander Kopli, Lii- na Härm.

• Ilmi Aksli – vastutusvald- kond maakonnastrateegia ◌ Kinnitati Elamuskeskuse

Tuuletorn nõukogu uus koos- seis: volikogu liikmed Aira Toss ja Argo Nurs, osavallakogu esinda- ja Sander Kopli, osavalla valitsu- se esindaja Omar Jõpiselg, vald- konna asjatundjad Oliver Kadak, Priit Rebane ja Tanel Lips.

◌ Moodustati Hiiumaa vallava- litsuse juurde alatine sotsiaalko- misjon: komisjoni esimees Liisi Mäeumbaed, liikmed Kairi Priit, Mari-Liis Leivalt, Pille Alevi, Pil- le Näksi, Urme Soonvald, Heli Tuisk, Liia Rull.

◌ Kuulutati välja juurdepääsu- teede remonditööde taotlusvoor 15. aprillist kuni 15. maini 2022.

◌ Korraldatakse 2. maist ku- ni 31. augustini 2022 koostöös OÜga Faasion värvikampaania. Hiiumaa vallas asuva kinnisva- ra omanik, küla- või seltsimaja omanik/kasutaja ning kogudu- sed saavad osavalla valitsusest väljastatud värvipassi alusel os- ta OÜ Faasion kauplusest kam- paaniatooteid 30% soodustuse- ga, millest osavallavalitsus katab 10% ja müüja koostöös värvitoot- jatega Vivacolor ja Sadolin 20%.

◌ Tunnistati riigihankes „An- gerjamaimude asustamine Hiiu- maa rannikumerre“ edukaks pakkuja BM Trade OÜ pakku- mus, milles 65 000 euro eest pa- kutakse 153 kilogrammi ehk li- gikaudu 73 333 elusat angerja- maimu.

◌ Tunnistati investeerimislae- nu võtmise riigihankes edukaks ASi Swedbank pakkumus, milles 6 kuu euriborile lisanduv kredii- diasutuse marginaal on 0,79%.

◌ Hiiumaa Sport sõlmib OÜga Mestre lepingu Hiiumaa Spordi- keskuse jahutuse osaliseks välja- ehituseks summas 57 010,49 eu- rot, lisandub käibemaks.

◌ Muudeti vallavalitsuse kor- raldust „2022. aasta alaeelarve- te detailse jaotuse kinnitamine“ ja kinnitati Kärdla osavalla inves- teeringute jaotus. Kärdla osaval- la hallatavale asutusele Hiiumaa Sport lisatakse juurde 57 011 eu- rot seoses osalise jahutuse väl- jaehitamisega ja vähendatakse osavalla väikeinvesteeringute rida samas summas.

◌ Kärdla põhikool sõlmib OÜga Adduco lammutatava põhikooli hoone inventari kolimisteenuse lepingu summas 16 343 eurot, li- sandub käibemaks.

◌ Kärdla põhikool sõlmib OÜga Hiie Toidukoda kooli lõunatoidu, õhtuoote ja õhtusöögi toitlustu- se lepingu perioodiks 9. maist 10. juunini 2022. Teenuse ligikaud- ne maksumus on 30 558 eurot (koos käibemaksuga) arvesta- des, et ühe õpilase kohta on päe- vane toidukordade hind 4,40 eu- rot/päevas.

◌ Sõlmitakse leping OÜga KEMEHH Pühalepa osavalla kruusateede parendamiseks summas 38 838 eurot, koos käi- bemaksuga.

◌ Kinnitati Kärdla Rannapargi kinnistu 1643 m² suuruse maa- ala 1. juunist 31. augustini 2022 kasutusse andmiseks läbi viidud

pakkumise võitjaks OÜ Chapo. ◌ Kinnitati elektroonilise

enampakkumise võitjaks kõr- geima pakkumise 44 800 eurot teinud OÜ Triian, millele võõ- randatakse vallale kuuluv Käinas asuv kolmetoaline korter aadres- sil Sõpruse põik 1-1.

◌ Korraldatakse lihthankeme- netlusega hange Kärdla kalmistu hoolduseks aastatel 2022–2025.

◌ Anti otsustuskorras tasuta kasutusse:

• Mittetulundusühingule Ungrukivi Selts viieks aas- taks Kõrgessaare aleviku Töös- tuse tee 25 kinnistu 16 m² suu- rune osa projekti „Elektrijalg- rataste rendivõrgustiku käivi- tamine Hiiumaal“ ellu viimi- seks ja elektrijalgrataste laadi- mispunkti rajamiseks.

• elamuskeskusele Tuuletorn üheks aastaks Käinas Spordi tänava kinnistust 670 m² suu- rune osa kauplemistegevuse korraldamiseks.

• Priit Kattelile viieks aas- taks Juurika kinnistust 3500 m² suurune osa maheköögi- viljade kasvatamiseks.

• Alari Harjakule 26. aprillist 25. juulini 2022 Kärdla Kalda haljasala kinnistust 15 m² suu- rune osa merekonteineri pai- galdamiseks ◌ Pikendati 30. aprillini tähtae-

ga, mil on Pühalepa, Käina, Em- maste ja Kõrgessaare osavalla ko- halikud maanteed liiklemiseks üle 3,5 tonni teljekoormusega raskeveokitele suletud.

◌ Käina kooli töötajate uus koosseis: direktor, õppealaju- hataja (0,75 töökohta), huvijuht (0,75), õpetajad (16,54), raama- tukoguhoidja, sotsiaalpeda- goog (0,5), haridustehnoloog (0,5), HEV-koordinaator (0,25), logopeed-eripedagoog (2), info- juht (0,5), pikapäevarühma kas- vataja, ringijuht, tervisetööta- ja (0,5), sekretär (0,5), kokk-bri- gadir, kokk, remondimeister- majahoidja, toitlustus- ja majan- dusjuht (0,75), köögitööline (0,5),

◌ Käina lasteaia Tirtspõnni töö- tajate uus koosseis: direktor, õpetaja (10 töökohta), logopeed (0,25), eripedagoog, muusika- ja liikumisõpetaja, õpetaja abi (5), toitlustaja (0,25), perenaine, pe- supesija ja koristaja.

◌ Kinnitati Hiiumaa valla 2022. aasta hankeplaan.

◌ Tagatakse eluruum ühele pe- rekonnale, lisaks veel kolmele inimesele.

◌ Kiideti heaks üks hajaasustu-

se programmi projekti aruanne. ◌ Sõlmitakse kindlustusleping

Hiiumaa osavaldade vara kind- lustamiseks AS-iga If P&C Insu- rance summas 14 795,14 eurot

◌ Korraldatakse avatud hanke- menetlusega riigihange Käina ujula remont- ja ehitustöödeks.

◌ Anti Leaderi projekti „Käina ujula vajaduspõhine uuendami- ne“ juhtimine ja vastutus asutu- sele Käina Spordikeskus.

◌ Eraldati omaosaluse fondist projektide kaasfinantseeringuks 630 eurot: Käina Huvi- ja Kultuu- rikeskusele 412 ja 218 eurot ning Käina Raamatukogule 52 eurot.

◌ Moodustati Hiiumaa valla- valitsuse ajutine komisjon aas- ta õpetaja 2022 valimiseks Hiiu maakonnas: komisjoni esimees vallavanem Hergo Tasuja, hari- dusspetsialist Karin Kokla, hari- dusspetsialist Ivi Remmelg, las- teaedade direktorite esindaja Lii- na Lepamaa, koolijuhtide esin- daja Urve Pärnamaa, volikogu haridus-, spordi- ja noorsootöö komisjoni esindaja Antti Leig- ri, õpetajate esindaja Kersti Lüsi.

◌ Anti Kaitseliidule avaliku üri- tuse luba kogupereürituse „Õh- tu Sinilillega“ korraldamiseks Kärdlas 13. aprillil kell 18–20.

◌ Anti OÜ-le Violones avaliku ürituse luba Avatud Kalasada- mate Päeva korraldamiseks Hal- di sadamas 30. aprillil kell 8–14.

◌ Anti Hiiumaa Orienteeruja- te Klubile avaliku ürituse luba:

• ürituse „Vabariiklik 61. Jü- riööjooks 23.–24. aprillil“ kor- raldamiseks Kärdla ja Püha- lepa osavallas 23. aprillil 2022 kella 18st kuni 24. aprillil kella 6ni võistluskeskusega Hiiu- maa Spordikeskuse juures.

• ürituste sarja 2022. a. orien- teerumisneljapäevakud Hiiu- maal korraldamiseks 5. maist kuni 22. septembrini 2022. Nel- japäevaku kestus on erineva- tes asukohtades kell 17–20.30.

• „2022. a. orienteerumis- võistlused Hiiumaal“ korral- damiseks: Hiiumaa meistri- võistlused lühirajal Kalestes 24. juunil kell 17–19, Etteande- võistlus Kapastos 25. juunil kell 11–14, Hiiumaa meistrivõistlu- sed tavarajal Kalestes 23. juu- lil kell 16–19, Hiiumaa meistri- võistlused sprindis Suuremõi- sas 24. juulil kell 10–11.30, Hiiu- maa 61. karikavõistlused Rist- nas 27. augustil kell 10 kuni 28. augustil kella 19ni. ◌ Kooskõlastati Kärdla noorte-

keskuse malevategevuse kor- raldamine 26. juunist 2. juuli- ni 2022.

◌ Lähetati vallavanem Her- go Tasuja 8.–11. maini Eesti Val- dade ja Linnade Liidu delegat-

siooni koosseisus välislähetusse Itaaliasse EL projekti „Europe for Citizens“ kohtumisele.

◌ Kinnitati riigieelarvelise te- gevustoetuse jaotus õpilasvõist- luste läbiviimiseks ja õpetajate ning koolijuhtide täiendusõppe piirkondlikuks korraldamiseks 2022. aastal:

• klassi- ja lasteaiaõpetajad: taotlus 1696 eurot, toetus 1200 eurot,

• eesti keel: taotlus 1208,9 eu- rot, toetus 1000 eurot,

• inimeseõpetus: taotlus 275 eurot, toetus 275 eurot,

• matemaatika: taotlus 1980 eurot, toetus 1500 eurot,

• loodusained: taotlus 1830 eurot, toetus 1300 eurot,

• muusikaõpetus: taotlus 765,1 eurot, toetus 765 eurot,

• koolijuhid: taotlus 850 eu- rot, toetus 850 eurot,

• HEV ainesektsioon: taot- lus 550 eurot, toetus 550 eurot,

• ajalugu, ühiskonnaõpetus: taotlus 1595,6 eurot, toetus 1000 eurot. ◌ Toetuse kasutamise priori-

teetsed teemad on üleriigilise ja rahvusvahelise väljundiga aine- olümpiaadide ning õpilasvõist- luste piirkondlike voorude läbi- viimine, piirkonna parimate lä- hetamine üleriigilistele olüm- piaadidele ja ainevõistlustele, piirkonna eripära väärtustava- te ürituste läbiviimine, pandee- mia mõjude leevendamine, nüü- disaegset õpikäsitust toetava töö- korralduse juurutamine, ühiste- gevuse juurutamine ainevald- kondade ülese ühistegevusena, parimate praktikate jagamine õpetajate ja juhtide poolt, õpe- tajate ja haridusasutuste juhti- de tunnustamine.

◌ Anti volitused Toomas Viker- puurile katastripidajalt maakor- raldustoimingute tingimuste taotlemiseks: Käina Luige tn 2a ja Uus tn 8 katastriüksuse vahe- lise piiri mõõdistamiseks.

◌ Anti volitused osaühingu- le AP Geodeesia Käina alevikus asuva Luige tn 2a katastriüksu- se mõõdistamiseks.

◌ Anti nõusolek Vaemla küla Lodja kinnisasja (8722 m², toot- mismaa) jagamiseks: Lodja ja Paadi, mõlemad tootmismaa.

◌ Määrati Palukülas ostu- eesõigusega erastatava maa (20501:001:1211) andmed: Pär- naõie, pindala: 7,94 ha, maatu- lundusmaa, maksustamishind 1060 eurot.

◌ Määrati Nasva küla Varese ka- tastriüksuse uueks lähiaadres- siks Laiduranna.

◌ Muudeti vallavalitsuse korral- dust „Ehitise teenindamiseks va- jaliku maa määramine riigimaa-

le hoonestusõiguse seadmiseks (Vabaduse tn 66)“: maa maksus- tamishind 1400 eurot.

◌ Anda nõusolek Paope küla Lasketiiru (pindala 11 159 m², elamumaa), Silguranna (pind- ala 6197 m², maatulundusmaa) ja Ranniku (pindala 6385 m², maa- tulundusmaa) kinnisasjade liit- miseks Meretuule kinnisasjaks, elamumaa.

◌ Algatati Allika küla Kasekop- li kinnisasjal asuva Allika-Moka tee avalikuks kasutamiseks mää- ramise menetlus. Seati Hiiumaa valla kasuks isiklik kasutusõigus.

◌ Anti nõusolek Valipe küla Krõmpsi kinnisasja (üldpind 17,81 ha, maatulundusmaa) ja- gamiseks: Krõmpsi ja Saviau- gu, mõlemad maatulundusmaa 100%.

◌ Anti nõusolek Vahtrepa küla Mare õu kinnisasja (üldpind 19 966 m², maatulundusmaa) ja- gamiseks: Põllaääre, Põllaniidu ja Põllaranniku, kõik elamumaa.

◌ Seati isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks Kassari kü- la Palliplatsi kinnisasjale (pind- ala 18 696 m², üldkasutatav maa) elektrimaakaabelliinide ja liitu- miskilbi ehitamiseks ja majan- damiseks.

◌ Algatati Harju küla Metsa kin- nistul asuva Harju-Kroogi tee avalikuks kasutamiseks mää- ramise menetlus. Seati Hiiumaa valla kasuks isiklik kasutusõigus tee avalikuks kasutamiseks.

◌ Anti projekteerimistingimu- sed:

• Hausma küla Suusamäe maaüksusel planeeritud seik- luspargi asendamiseks maas- tikuratta õppesõidurajaga.

• Kalana küla Nurga-Puu- metsa maaüksusel l asuva ehi- tise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukoha täpsustamiseks.

• Kõrgessaare alevikus Küna- augu metsa maaüksusel hal- jastuse, heakorra või liiklus- korralduse põhimõtete täp- sustamiseks.

• Pärna küla Suvila kinnistul asuva sauna laiendamiseks ja elamuks rekonstrueerimise projekteerimiseks,

• Hindu küla Uuepere kin- nistu alale planeeritud hoo- nete arvu ja ehitustingimus- te ning piirdeaia ehitustingi- muste täpsustamiseks,

• Nurste küla Laasma kin- nistule abihoone projektee- rimiseks,

• Kalana küla Kopli tee 13 maaüksusel asuva ehitise tee- nindamiseks vajaliku ehitise võimaliku asukoha täpsus- tamiseks.

Vallavalitsuse istungitelt

Detailplaneeringud Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneering Hiiumaa Va l lavolikog u 21.04.2022 otsusega nr 41 ot- sustati algatada Kärdla linnas Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550, pindala 1038 m², sihtotstarve ärimaa 100%) kinnistu detailplaneering, mil- le eesmärk on muuta Kärdla lin- na üldplaneeringut, vähenda- des Liivajõe kalda ehituskeelu- vööndit, ehitusõiguse määra- mine olemasolevate hoonete re- konstrueerimiseks ja uute püsti- tamiseks (maaüksusel kokku ku- ni 3 hoonet), teede ning liiklus- korralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -raja- tiste paigutuse määramine, ser- vituutide ja kitsenduste vajadu-

se määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoone- tele. Planeeringuala suurus on u 1038 m². Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringu- te läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostami- se korraldaja on Kärdla Osavalla Valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavoliko- gu (aadress Keskväljak 5a, Kärd- la, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda töö- ajal Kärdla Osavalla Valitsuses aadressiga Keskväljak 5a, Kärd- la, Hiiumaa vald ja Hiiumaa val- la veebilehel.

Huusi kinnistu detailplaneering Hiiumaa Val lavalitsuse

11.05.2022 korraldusega nr 273 võeti vastu Hiiumaa valla Hella- maa külas asuva Huusi kinnis- tu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 21-18). Planeeringu- ala suurus on 2,44 ha. Planeering näeb ette Huusi katastriüksuse (katastritunnus 63901:003:2400, pindala 2,44 ha, maatulundus- maa 100%) jagamise kaheks ük- sikelamu maa krundiks, mõle- male krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramise ku- ni 4 hoone püstitamiseks mak- simaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhitek- tuurinõuetega ja tehnovõrkude lahendusega. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhi- lahenduse muutmise ettepane- kut. Detailplaneeringu avalik

väljapanek toimub 3. juunist 17. juunini 2022 tööpäevadel töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsu- ses aadressil Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald. hiiumaa.ee. Avaliku väljapane- ku ajal on kõigil huvitatutel või- malik planeeringulahenduse- ga tutvuda ning vallavalitsusele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Otsa maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek Käina Osavalla Valitsus korral- dab Otsa maaüksuse detailpla- neeringu eskiislahenduse ava- liku väljapaneku 30. mai – 30.

juuni 2022 tööpäevadel kell 9.00– 16.00, reedeti 9.00–13.00 Käina Osavalla Valitsuse majas (aad- ress Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald). Detailplaneerin- gu eskiislahendusega on võima- lik tutvuda Hiiumaa valla vee- bilehel: valdkonnad – ehitus ja planeerimine, detailplaneerin- gud, detailplaneeringute eskii- side avalikustamine.

Planeeringualana mõistetak- se Hiiu maakonnas Hiiumaa val- las Tagukülas asuvat Otsa maa- üksust (registriosa nr. 289333, katastritunnus 36801:001:0767, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 6,01 ha). Planee- ringuala on hoonestatud, ehitis- registri andmetel asub maaüksu- sel 5 hoonet.

Detailplaneeringu eesmärk on Otsa maaüksusele ehitusõi- guse määramine üksikelamu ja kuni viie kõrvalhoone püstita- miseks, teede ning liikluskorral- duse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigu- tuse määramine hoonetele.

Detailplaneeringuga tehak- se ettepanek muuta Käina valla osa Kassari saare üldplaneerin- gut muutes osaliselt ehituskee- luvööndi piiri Otsa maaüksusel.

Täiendav info Merilin Kae- vandes, 462 2882, merilin.kae- [email protected]

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,10615Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10234957 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TELEKOMMUNIKATSIOONIALASEDTEHNILISEDTINGIMUSEDNR38768820

Tehnilistetingimusteliik Detailplaneering Kliendinumber 277964 Isikukood/Registrikood 10058058 Nimi DAGOpenOÜ Kontaktisik TeetElsteintelefon5034055 e-post [email protected] Aadress SADAMATN15,KÄRDLALINN,HIIUMAAVALD92412,HIIU

MAAKOND Ehitisenimetusjaasukoha kirjeldus

KÄRDLALINNASASUVAROOKOPLITN20MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitisesihtotstarve Ärihooned Teliasidevõrgulõpp-punkt SidekaevKRD-64võiKRD-98 Objektihaardeulatus kuni50m Olemasolevsidevõrk TeatameTeile,etdetailplaneeringugahaaratavalalalpaiknevad

TeliaEestiAS-ilekuuluvadsideliinirajatised(amortiseerunud vasksidekaablidpinnases/kaitsetorus,mispeavadhetkelsäilima): VMOHBU50x2x0,5ja2xTPP10x2x0,5

TeliaEestiAS(edaspidinimetatudTelia)sideteenustetarbimisevõimaldamiseksonvaja projekteeridajarajadaühendusTeliasidevõrgulõpp-punktistobjekti/hoonesisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,sealhulgas:

Tehniliselahenduse kirjeldus

Nähaetteasukohadsideliinirajatistele.Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustikupõhitrassiehituslähtuvana sidekaevustKRD-64võiKRD-98.Igalekinnistule/hoonelenäha etteindividuaalsedsidekanalisatsiooni/mikrotorustikusisendid planeeritavastpõhitrassist.VastavaltvajaduselekasutadaKKStüüpi sidekaevusid.Sidetrassinõutavsügavuspinnases0,7m,teekatte all1m.Planeeritavadsidekaevudeitohijäädaplaneeritavasõidutee alale.NähaettekõikmeetmedjatöödolemasolevateTeliaEesti liinirajatistekaitseks,tagamaksnendesäilivusehitustöödekäigus. Tööprojektikoostamisekstaotledatäiendavadtehnilisedtingimused. Vajadusellahendadadetailplaneeringukaudu/käiguskinnistuloleva transiidiküsimus.

Nõudedgeodeetiliselealusplaanilejaprojektile • Majandus-jataristuministri14.aprilli2016.amäärusnr34"Topo-geodeetiliseleuuringuleja

teostusmõõdistamiseleesitatavadnõuded" • Teliadokument"TeliaEestiASnõudedehitusgeodeetilisteleuurimistöödele" • Teliadokument"Liinirajatisteprojekteeriminejamaakasutuseseadustamine.v4." • Teliadokument"Üldnõudedehitusprojektidekoostamiseksjakooskõlastamiseksningehitamiseks

liinirajatistekaitsevööndis"

TöödeteostaminesidevõrgukaitsevööndisvõibtoimudakooskõlastatultTeliajärelevalvega. Infojärelevalvekohtatelefoninumbril5149537

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,10615Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10234957 erakliendid123 https://www.telia.ee/

TeliaEestiASeivõtaväljastatudtehnilistetingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamisekohustust.

Täiendavadtehnilisednõudmised Tehnilinelahendus(ehitusprojekt,planeering)esitadaenneehitusloa/-teatisemenetlust EhitisregistrisTelialekooskõlastamiseksEhitajateportaali(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)kaudu.

Käesolevadtelekommunikatsioonialasedtehnilisedtingimusedkoostati01.04.2024 ningonkehtivadkuni31.03.2025

TeliaEestiASvolitatudesindaja MartinLilles e-post:[email protected]

Koostas: Martin Lilles Koostatud: 01.04.2024 Lk. 1

Telia Eesti AS, Mustamäe tee 3 15033 Tallinn, ESTONIA, Registrikood: 1023495 telia.ee, [email protected], [email protected]

1:500

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie 06.08.2024 nr 8-3/30-3

Meie 16.08.2024 nr 6-2/24/16670-2

Arvamus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi kohta

Teavitasite Keskkonnaametit Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse1 detailplaneeringu

eskiisi avalikust väljapanekust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu kohta arvamust

avaldada ajavahemikul 23. august-22. september 2024.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine

olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3

hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ei asu tegevustega

hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-

vööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud

kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Rookopli tn 20 maaüksus jääb Liivajõe (EELIS

kood VEE1163900) kalda veekaitsevööndisse (10 m), ehituskeeluvööndisse (25 m) ja

piiranguvööndisse (50 m).

Põhijoonise kohaselt planeeritakse maaüksusel olemasoleva hoone rekonstrueerimist ja kahe

uue hoone ehitamist. Uusi hooneid ei planeerita olemasolevast hoonest Liivajõe poole.

Maaüksusele planeeritakse kaldakindlustust, mille tarbeks tõenäoliselt kaldaserval olevad puud

raiutakse. Keskkonnaamet toob välja, et Veeseaduse § 119 p 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde

raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud

Keskkonnaameti nõusolekuta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

1 Katastritunnus 37101:006:0550

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Üllar Laid Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.08.2024 nr 8-3/30-3 Meie 19.08.2024 nr 7.2-3.4/5152-1

Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi

avalikustamine

Austatud Üllar Laid

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab eskiisi Rookopli tn 20 Kärdla kinnistu

detailplaneeringule ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsusele.

Välise kustutusvee tagamise lahendus tuleb anda vastavuses Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.

Planeeringujoonisel ei ole kajastatud tuletõrje veevõtukohad. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri

kaugusel. Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor

Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

+372 4725105 [email protected]

HIIUMAA TEATAJA • 7 September 2024

MEIE SEAST ON LAHKUNUD

EMMASTE PÄEVAKESKUS ◌ R, 6. septembril väljasõit Tallinnasse Kadriorus asuvasse

Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu aiapeole. Info ja re- gistreerimine 5376 4040, Eve Ellermäe.

◌ R, 6. septembril retk Ida-Lätimaale. Kohad täis. ◌ R, 6. septembril ja N, 26. septembril pediküüriteenus Em-

maste päevakeskuses. Registreerimine Aimi Jaarma, tel 514 4327.

◌ R, 27. septembril kl 11 Emmaste osavalla eakate kokkusaa- mine Sõru muuseumis.

◌ Esmaspäeviti, 16., 23. ja 30. septembril kl 14 toolitants Em- maste päevakeskuses. Kõik huvilised on oodatud!

◌ Kolmapäeviti kl 11 vestlusring Emmaste päevakeskuses. ◌ Täpsustub info võimlemisringi ja käsitööringi algusaja koh-

ta. Kontakt: juhendajad või 5376 4040. ◌ Võimalus kasutada dušši. Kontakt 5376 4040, Eve Ellermäe. ◌ Ettepanekud üritusteks ja huviringideks tel 5376 4040, Eve

Ellermäe.

VALTER KRUUT ÜLO RÜGA

KAUPO MÄNNAMAA ARVO SEIM JÜRI VALS

KULLA VANASELJA HELLEN TSELLER VILMA KADASTU HELME KUUSIKU

MAAJA TÜÜR URVE KALME EDVIN ORAV

Hiiumaa noorte stipendiumifond avaneb taas! Hiiumaa noorte stipendiumifond on SA Hiiumaa Arenduskeskuse ja MTÜ Hiiu- maa Ettevõtjate Liidu toel loodud fond, mille eesmärgiks on muuta kõrgharidu- se omandamine Hiiumaa noortele kätte- saadavamaks ning luua Hiiumaalt kõrg- haridust omandama läinud noortel pa- rem side kodusaarega.

2023. aastal anti välja esimene Hiiu- maa noorte stipendium Stiina Lepa- maale. Stiina soovitab kõigil Hiiu-

maa noortel, kes on ülikooli teekon- naga alustamas, kindlasti Hiiumaa noorte stipendiumifondi kandideeri- da ning leiab, et antud stipendium toe- tab oluliselt tema õpinguid kodust ee- mal ning muudab tudengielu kerge- maks – ära kõhkle, sest kahetseda ei ole midagi!

Tänavusele stipendiumile kandidee- rimine on avatud 29. augustist ku- ni 29. septembrini 2024. Kandideeri-

miseks edasta digiallkirjastatud taot- lus koos lisamaterjalidega: birgit.lukk@ hiiumaa.ee. Lisainfo kandideerimise koh- ta on leitav Hiiumaa Arenduskeskuse ko- dulehel: www.hiiumaaarenduskeskus. ee.

Ühtlasi ootab Hiiumaa noorte stipen- diumifond kõikide Hiiumaa elanike, sõp- rade ja kaasaelajate abi annetuste näol, et saaksime üheskoos anda meie noortele tiivad. Toeta sinagi!

DETAILPLANEERINGUD Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Kärd- la linnas asuva Rookopli tn 20 maaük- suse detailplaneeringu (katastritunnus 37101:006:0550) eskiisi avaliku väljapa- neku 23. august – 22. september 2024 tööajal Hiiumaa vallavalitsuses (aad- ress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiu- maa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel.

Detailplaneeringu koostamise ees- märk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine olemasole- vate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kok- ku kuni kolm hoonet), teede ning liik- luskorralduse põhimõtete planeerimi- ne, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutu- se määramine, servituutide ja kitsen- duste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine hoo- netele, Liivajõgi oja kalda ehituskeelu- vööndi vähendamine.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 2. oktoober 2024 kell 15.00 Hiiumaa vallavalitsuses (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald). Täiendav info Maiken Lukas, 5191 7709, [email protected].

Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldusega nr 422 algatati Viita kü- la Männiku kinnistu (katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu koos- tamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale põhjapoolse- le krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonete- le, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehi- tamiseks vajaminevate koridoride asu- kohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitus- õiguseta maatulundusmaaks.

Korralduse ja väljastatud lähtetingi- mustega saab tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja avalikus dokumendiregistris.

Kalda maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot-

susega nr 194 tunnistati kehtetuks Kõr- gessaare Vallavalitsuse 24.10.2010 kor- raldusega nr 278 kehtestatud Kalda maaüksuse detailplaneering (DAGO- pen OÜ töö nr 10-52) planeeringus hõl- matud Tiigi maaüksuse osas.

Kehtetuks tunnistamise otsusega saab tutvuda tööajal Hiiumaa vallava- litsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja ava- likus dokumendiregistris.

Palli telkimisala laiendamise detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot- susega nr 197 kehtestati Palli telkimis- ala laiendamise (katastritunnused 39201:002:0510 ja 39201:002:0510) detail- planeering (Dagopen OÜ töö nr 23-27).

Detailplaneeringu eesmärk on Palli telkimisala laiendamise tarbeks ehitis- te ehitusõiguse määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -rajatiste pai- gutuse määramine, servituutide ja kit- senduste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine ehi- tistele ning ranna ja kalda ehituskee- luvööndi vähendamine.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

Kärdla linna Liiva tn 1 detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 otsu- sega nr 196 kehtestati Kärdla linna Lii- va tn 1 (katastritunnus 37101:012:0820) detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP23-02).

Detailplaneeringu eesmärk on mää- rata Liiva tn 1 kinnistule ehitusõigus olemasoleva elamu rekonstrueerimi- seks korterelamuks ja abihoonete ra- jamiseks, sihtotstarbe muutmiseks, määrata hoonestusala ning arhitek- tuursed tingimused hoonetele, teh- norajatiste ja -võrkude väljaehitami- seks vajaminevate koridoride asuko- had ja vajalikud servituutide alad. De- tailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kärdla linna üldplaneeringut, muutes pere- ja ridaelamu maa juht- otstarvet korterelamu maaks.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

Kärdla linna Rookopli tn 22b detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.06.2024 ot- susega nr 195 algatati Kärdla linna Roo- kopli 22b detailplaneeringu koostami- ne ja väljastati lähtetingimused ning jäeti algatamata keskkonnamõju stra- teegiline hindamine. Planeeringuala- na mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 22b maaüksust ka- tastritunnusega 37101:007:0014.

Planeeringu algatamise põhjuseks on huvitatud isiku soov Kärdla linnas Rookopli tn 22b maaüksusele korter- elamute planeerimine. Planeeringu ees- märk on vajadusel planeeringuala krun- tideks jaotamine, krundile sihtotstarbe määramine, hoonestusala ja arhitek- tuursete tingimuste määramine kor- terelamute ehitamiseks, ehitusõiguse määramine koos juurdepääsu, liiklus- korralduse ja tehnovõrkude lahenduse- ga. Detailplaneering on üldplaneerin- gut muutev, sest on vaja muuta üldpla- neeringus määratud maaüksuse juht- otstarbe korterelamu maaks ja kauban- dus-, teenindus- ja büroohoone maaks.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Hiiumaa Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris https:// atp.amphora.ee/hiiumaavv/index. aspx?itm=322909.

Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Vallavalitsuse 12.06.2024 kor- raldusega nr 359 kehtestati Paope küla Laaneotsa maaüksuse (katastritunnus 39201:002:0346) detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr 21-07).

Planeeringu eesmärgiks on Laane- otsa maaüksuse kruntimine kaheks 1 ha suuruseks krundiks, ehitusõigu- se määramine üksikelamu ja kuni ka- he abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planee- rimine, tehnovõrkude ja -rajatiste pai- gutuse määramine, servituutide ja kit- senduste vajaduse määramine, arhitek- tuursete tingimuste määramine hoone- tele, kruntidele sihtotstarbe määrami- ne elamumaaks.

Kehtestamise korralduse ja planee- ringuga on võimalik tutvuda töö ajal Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

KUULMISKESKUSE VASTUVÕTT 10. septembril Kärdla päevakeskuses, Põllu 1 Registreerimine: tel 505 5746 või [email protected]

Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi

avaliku arutelu protokoll

Kärdla 2.09.2024

Algus kell 15.00, lõpp kell 15.22

Osa võtsid: Maiken Lukas, Teet Elstein ja Michele Parrucci

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Keskkonnaameti ja Päästeameti arvamused ja ettepanekud eskiislahendusele.

Keskkonnaamet on oma kirjas juhib tähelepanu, et Veeseaduse § 119 p 2 kohaselt on puu- ja

põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Detailplaneeringu seletuskirja täpsustatakse

vastavalt.

Päästeamet on juhtinud oma kirjas tähelepanu, et planeeringujoonisel ei ole kajastatud tuletõrje

veevõtukohad. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Detailplaneeringu seletuskirja ja

joonist täpsustatakse vastavalt Päästeameti märkusele.

Rohkem täiendusi ja ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ei esitatud.

Lisa: registreerimiselt

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 32

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn 92413 Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiu maakond 21. aprill 2022. a. nr. 41

Huvitatud isik: MIPA SERVICES OÜ Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Michele Parrucci, juhatuse liige ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Rookopli tn 20 maaüksusele (Maa-ameti fotopank 2023).

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, aprill 2025. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Kärdla linna üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................ 8 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 8 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 11 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 12 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 19 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 21 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 5000 ........................................................... 24 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 250 ............................................................. 25 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 250 ............................................................. 26 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 5000 ........................................................... 27

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 29 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 31 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .............................. 32 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ...................................... 34 Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ....................... 36 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................... 41 3.4 Keskkonnaameti kiri 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 „Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ...................................................... 46 3.5 Hiiumaa vald Kärdla Osavalla Valitsuse kiri 02. mai 2022. a. nr. 8-3/160 „Detailplaneeringu algatamisest

teavitamine.“ .................................................................................................................................................... 48 3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse 04. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Kärdla linna Rookopli tn 20 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 49 3.7 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2022 nr 52 väljavõte 27. mai 2022. a. .......................................................... 50 3.8 Telia Eesti AS 01. aprill 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38768820“ ........... 51

Lisa „Asendiplaan Rookopli 20.“ .................................................................................................................. 53 3.9 Hiiumaa Vallavalitsuse 04. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Kärdla linna Rookopli tn 20 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 54 3.10 Ajalehe „Hiiumaa Leht“ Kuulutused • Teated väljavõte 08. august 2024. a. .................................................... 55 3.11 Keskkonnaameti kiri 16. august 2024. a. nr. 6-2/24/16670-2 „Arvamus Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20

maaüksuse detailplaneeringu eskiisi kohta.“ .................................................................................................... 56 3.12 Päästeameti kiri 19. august 2024. a. nr. 7.2-3.4/5152-1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine.“ ........................................................................................................ 57 3.13 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2024 nr 76 väljavõte 21. august 2024. a. ............................................ 58

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3.14 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll“ 02. september 2024. a. ..................................................................................................................................... 59 Lisa: Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate

registreerimisleht. ................................................................................................................................... 60 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 61 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 61

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 63 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 64

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ja Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on MiPa Services OÜ (esindaja Michele Parrucci, juhatuse liige). 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Jäätmeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. mai 2004. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.). 5. Liiklusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2011. a.). 6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 7. Maaparandusseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2019. a.). 8. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 9. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 22. märts 1999. a.). 11. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 12. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud 21. juuni 2012.a. määrusega nr. 35). 13. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 41 „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Kärdla linnas asuva Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Kärdla linnas Rookopli tn 20 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 „Seisukoht Rookopli tn 20 detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 15. Telia Eesti AS 01. aprill 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 38768820“. 16. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 17. juuni 2022. a. koostatud "Rookopli tn 20 kü topo-

geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-22-260. 17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Kärdla linna üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Hiiumaal on maakonnakeskuseks Kärdla linn, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Hoonestuse kavandamise põhimõtted ja kasutustingimused:

• Hoonestuse kavandamisel linnas eelistada olemasolevate hoonestusalade tihendamist, seejuures säilitades neile iseloomulik struktuur, ning osaliselt väljaehitatud piirkondade terviklikku väljaarendamist.

• Sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, laste mänguväljak, hooldekodu jms) asukoha valikul arvestada, et need oleksid eemal müra- ja õhusaaste allikatest. Objektide kavandamisel arvestada universaaldisaini põhimõtetega.

• Kaaluda võimalusi tehnilise taristu (vesi, kanalisatsioon, teed) ühendamiseks ühisesse süsteemi. • Hoonestuse kavandamisel hajaasustuses analüüsida, kas ala on kaetud ühistranspordivõrgustikuga või kas on võimalik

ning majanduslikult otstarbekas ala ühistranspordiga ühendamine. • Analüüsida, kust hakatakse tarbima teenuseid, sh. lastehoiu ja koolivõrgu kättesaadavust.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Maakonnas on olemas enamuse olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu - maakonnahaigla, gümnaasium, maakonnaraamatukogu, maakondlik kultuurikeskus, staadion, pangakontor, linna läheduses maakondlik tervisespordikeskus (Paluküla) ning mujal piirkonnas (Suuremõisas) ametikool. Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega, valdavalt maakondlikes keskustes, lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest ning Hiiumaa vajadustest. Valdav osa elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omab Kärdlas regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Kõik kohalikud kvaliteetteenused on Kärdlas või selle rahuldava kättesaadavusega teenuspiirkonnas olemas. Hiiu maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek Kärdla linn (väärtuslik maastik nr 16) rahvusmaastike määramiseks. Edasine Eesti rahvusmaastike määramise protsess toimub juba riigi tasandil. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Kärdla väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel. Väärtuslike maastike säilimine sõltub paljudest, eeskätt majanduslikest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduse tasuvus ning toetuste taotlemise tingimused. Väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

• Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; • Piiritleda miljööväärtuslikud alad; • Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. • Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; • Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; • Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; • Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; • Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; • Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu

traditsiooniliselt pole veel elamuid rajatud; • Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse

kasutuse tõttu ei kannataks. Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh. loodus- ja mereturismi arendamist. Vajalik on puhkealade ja turismiobjektide kasutuse planeerimine (erinevat tüüpi teed, rajad, parklad, telkimis- ja lõkkekohad, viitade süsteem jms.) ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Metsi ja randu peetakse turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulisteks aladeks. Oluliste puhkealadena on maakonnaplaneeringus määratud sh. Kärdla rannaniidud ja metsad. Need on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Lääne-Eesti vesikonnas oluliseks üleujutusohuga tiheasustusalal asuvaks riskipiirkonnaks on nimetatud Kärdla linn. Maandamiskava kohaselt on maakonnaplaneeringuga kavandatud perioodil, üleujutuse tõenäosus 10 aasta jooksul 10% ning ulatus ca 5 ha. Üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse jäävate elanike arv on sellisel juhul 18 inimest. Kärdla linnas on üleujutuseohu põhjusteks:

1) pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu üleajavad väiksemad jõed, ojad ja järved; 2) veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolav vihmavesi või lumesulamisvesi, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega

sademeveekanalisatsioonis. Üleujutusriski aladele jäävate tundlike objektidena on üleujutuste maandamisekavas välja toodud asutused/ehitised, kus üleujutus takistab operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade, koolide ja avalikõiguslike hoonete tööd ning üleujutuse riski vähendamiseks on vajalik kasutada erimeetmeid (näiteks õppuseid ja koostada evakueerimisplaane). Olulised on ka sadamad ja muu infrastruktuur (teed, elektriliinid), mis võivad olla üleujutuse toimumise ajal ohustatud. Seeläbi on takistatud või piiratud inimeste ja päästeteenistuse liikumine. Kärdla linna puhul planeeringu ajaperspektiivi silmas pidades sellised tundlikke objekte üleujutusealale ei jää. Samuti ei jää sellele alale kultuuriväärtusega objekte. Maakonnaplaneeringus on märgitud olulise arengupotentsiaaliga sadamad:

• Uue võimaluse Hiiumaale jõuda avab Kärdla sadam. Merega seotud turismiteenustel on jätkuvalt potentsiaali ning sadama areng võib avada ka linnale uued arenguvõimalused.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• Ettevõtluse arendamise seisukohalt on maakonnaüleselt olulisemad Suursadam, Sõru, Kõrgessaare, Kärdla. Nende sadamate puhul tuleb arvestada ettevõtluse- ja tootmisalade laiendamise võimalustega, nt. paadiehitus, -hooldus ja - remont, paatide hoiustamine.

• Turismi arenguks on maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa, Orjaku, Sõru, Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad.

Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda nende kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Kärdla Linnavolikogu 21. juuni 2012. a. otsusega nr. 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st. arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal. Kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kärdla linna üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Ruumilises arengus nähakse integreeritult ettevõtluseks sobilikke piirkondi, elupaiku ning rohevõrgustiku osasid. Kärdla linna ruumilise arengu põhimõtted:

• säilitatakse võimalikult palju looduskeskkonda, võimalusel integreeritakse tehiskeskkond looduslikuga; • olemasolevat maakasutust võimaldatakse jätkata senises mahus; • areng kavandatakse mahus, mis ei ületa keskkonna taluvuspiire; • linnaruumi terviklikkuse säilitamiseks kehtestatakse ehitiste mahtude, paiknemise ja funktsioonide määramise üldised

põhimõtted; • miljööväärtusliku hoonestusala säilimise tagamiseks seatakse täiendavaid üldisi tingimusi ja piiranguid; • arendatakse ja laiendatakse avaliku kasutusega ehitisi ja alasid; • olulisel kohal majanduselu elavdamisel on ettevõtluskeskkonna mitmekesistamine ja turismimajanduse arendamine

(sh Kärdla sadama taastamine); • stabiilse arengu eelduseks on taristu järjepidev kaasajastamine.

Üldplaneering ei ole aluseks planeeritava maa-ala ega maaüksuste ehitustegevusele - ehitustegevuse aluseks on detailplaneering, mis koostatakse üldplaneeringu ala väiksema osa kohta. Läbi detailplaneeringus ette nähtud tegevuste viiakse ellu üldplaneeringu eesmärgid. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab kindlaks edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtfunktsiooniga määratud alal on kogu tegevus allutatud juhtfunktsioonist tulenevale eesmärgile. Üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioone on arendustegevusel kohustuslik arvesse võtta. Üldplaneering ei muuda oluliselt Kärdla linna ruumilise arengu eesmärke ega välja kujunenud asustuse ja taristu rajamise põhisuundi. Ärimaa juhtfunktsioon on määratud olemasoleva või kavandatava ärihoone, kus pakutakse tooteid või teenuseid, ning seda teenindava maa ja taristu alusele alale. Kärdla linna üldplaneering määrab ärimaa juhtfunktsiooni kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maale. Ärimaa juhtfunktsiooniga maal paikneb olemasolev või perspektiivne hoone, milles on võimalik tegeleda erinevat laadi ettevõtlusvormidega ning pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei eelda kohapealset suuremahulist tootmis- ega tööstustegevust, ja hoonet teenindav taristu:

• kaupluste, turgude jt jaemüügiettevõtete maa; • kaubabaaside, turustusorganisatsioonide jt hulgimüügiettevõtete maa; • kokkuostuladude ja laoplatside maa; • toitlustusettevõtete maa; • majutusettevõtete maa; • teenindusettevõtete maa; • kasumit taotlevate puhke- ja spordibaaside maa; • bensiinijaamade maa; • kontori- ja büroohoonete maa; • massikommunikatsioonidega tegeleva ettevõtte maa.

Ärimaa juhtfunktsiooni määramise ja arendamise põhimõtted: • arvesse on võetud linnaruumi situatsiooni, oluliseks on peetud linna tänavatevõrgu lähedust; • hoonestuse ümber on piisavalt parkimisvõimalusi;

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• hea varustatus taristuga. Olemasoleva äri- ja tootmismaa laiendamine või tootmismaa muutmine ärimaaks annab võimaluse vähendada tootmismahtu ja kohapeal pakkuda erinevaid teenuseid ka senistes tootmishoonetes. Ehitamis- ja kasutamistingimuste all mõeldakse erinevate juhtfunktsioonidega alade üldiste arengusuundade ning kasutamist võimaldavate tingimuste määramist avalikust huvist, kehtivatest dokumentidest ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Üldised nõuded projekteerimisele ja ehitamisele:

• Kärdla linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja Planeerimisseaduses ette nähtud juhtudel peab täpsemad ehitiste projekteerimis- ja ehitustingimused määrama detailplaneeringuga;

• juhtudel kui detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, väljastab kohalik omavalitsus konkreetse ehitise projekteerimiseks projekteerimistingimused;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• ehitiste püstitamisel tuleb järgida koostatud ehitusprojekti ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitustegevust lubavas dokumendis sätestatut;

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus läheduses asuvate ehitiste remondiks ja hoolduseks, samuti tulekahjude, avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;

• ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ette nähtud servituudid.

Üldplaneering määrab tingimused, millega peab arvestama detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ning ehitusprojektide koostamisel:

• uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet; • olemasoleva hoonestusega krundil võib hooneid projekteerida ja püstitada kokku enam kui 3 juhul kui vähemalt

pooltel piirnevatest kruntidest on olemasolevaid hooneid enam kui 3; • uue hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m maapinnast. Kui kõrgemat hoonestust võimaldav detailplaneering on enne

üldplaneeringu kehtima hakkamist kehtestatud, on kõrgema hoone püstitamine vastavalt detailplaneeringule võimalik ka peale üldplaneeringu kehtima hakkamist (nt Kärdla sadamapiirkonna detailplaneering Hiiumaa turunduskeskuse rajamiseks, 2011);

• elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²; • mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvesse võttes; • elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega; • üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine

sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul; • tootmismaa territooriumid peavad olema kinnised ning takistama kõrvaliste isikute juurdepääsu; • tootmismaadele kavandada kõrghaljastust puhvertsooni loomiseks naaberaladega; • kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m; • krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda

naaberkinnisasjade omanike nõusolekul. Arvestades Kärdla linna hoonestusmustrit ja võttes aluseks Kärdla linna üldplaneeringu KSH aruandes toodud soovitusi, määrab üldplaneering ehituskeeluvööndi ulatuse Läänemere rannas, Nuutri jõel ja Liivaojal vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele või välja kujunenud ehitusjooneni (näiteks: olemasoleva hoonestuse või muu seaduslikult püstitatud maapealse ehitiseni). Kärdla linnaga piirnev rand ja linna läbivate vooluveekogude kaldad on pidevalt kasutuses ja regulaarselt hooldatud. Territoriaalselt ning kogukonnana väikese linna territooriumil ei ole võimalik teostada ranna- ja kaldaaladel soovimatuid tegevusi, mis jääksid märkamatuks ning võiksid kahjustada ranna- ja kaldaalasid. Lähtuvalt sellest ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel negatiivset mõju looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ning ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamise aspektist. Kärdla linna haldusterritooriumil on rannas ja kallastel vaba liikumine ning juurdepääsud tagatud ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei halvenda seda olukorda.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kärdla linna haldusterritooriumi hoonestusmaht on aastakümnete jooksul väljakujunenud ning suuremahulisi uusehitisi ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole võimalik maaalade väikesuse tõttu ehitada. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on eelkõige lihtsustada üksikute uute ehitiste (sh olemasoleva põhihoonestuse abihooned) püstitamist linna territooriumile ja korrastada üheselt arusaadavaks ehituskeeluvööndi kulgemise piir. Kärdla linna üldplaneering määrab korduva üleujutusega ala piiriks tavalise veepiiri. Võimalikest üleujutustest tingitud riskide vähendamiseks peab iga uus hoone paiknema asukohas, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Miljööväärtuslik hoonestusala on ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisi, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuriga maa-ala, mis moodustab säilitamist vääriva tervikliku miljöö. Üldplaneering määrab Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala linna põhjaossa, Rookopli tänavast kuni Kärdla sadamani, osaliselt kattub miljööväärtuslik hoonestusala väärtusliku maastikualaga. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja linnaehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi. Miljööväärtusliku ala piiride määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Täpsustavate tingimuste määramiseks koostatakse peale üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringu lisana vastav teemaplaneering, mis analüüsib miljööväärtust tänavate või ühiste arhitektuur-ehituslike omaduste poolest sarnaste piirkondade kaupa, esitab analüüsile tuginevad ettepanekud ja tingimused olemasolevate väärtuste säilimiseks ning võimalused arenguteks (näiteks: samal ajal või erinevatel perioodidel, kuid samaste arhitektuursete põhimõtete järgi püstitatud hooned) ja täpsustavad detailplaneeringud. Üldplaneering määrab Kärdla linna väärtusliku hoonestuse ning 20. sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid vastavalt nimekirjale, kuhu kuulub ka Rookopli tn 20. Kärdla linna väärtusliku hoonestuse moodustavad hooned, millel on säilinud ajastuomane eksterjöörilahendus ja mille arhitektuurne eripära on tähelepanuväärne vaid Kärdla linnakujunduslikus kontekstis. Hooned moodustavad Kärdla linna miljööväärtusliku substantsi, millele lisanduvad vaid riiklikud mälestised. Väärtusliku hoonestuse nimekirja lisatud hooned on kohalikku tähtsust omavad ehitised, mille rekonstrueerimisel või lammutamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda hoone säilitamise või restaureerimise võimalusi. Kärdla tänavad ja liikluskorraldus erinevad tavapäraste väikelinnade omast eelkõige selles osas, et linna ei sisene tupikuna üht kohaliku tähtsusega põhiteed, vaid seda läbivad riigimaanteed, mis on linnasisese liikluse põhitänavateks ja transiittrassiks Hiiumaa erinevate asukohtade vahel. Tänavate, ristmike, parklate, kergliiklusteede ja rattateede arengu täpsustamiseks koostatakse liikluskorralduse teemaplaneering. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 KÄRDLA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Kärdla linna üldplaneeringus kalda ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel hoonestusala ulatuses. Tegemist on kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõige 7 esitatakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut kehtiva ehituskeeluvööndi osas. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kärdla linna üldplaneeringust, kus Rookopli tn 20 maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Kärdla linna üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Rookopli tn 20 maaüksusele ühe põhihoone laiendamise või kuni kahe abihoone (kokku kuni 3 hoonet) rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Rookopli tn 20 maaüksusel määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarve, ala asub kalda ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringus ei ole Rookopli tn 20 maaüksusel kalda ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on Liivajõe oja kaldal ehituskeeluvöönd üldjuhul 25 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kärdla linna üldplaneeringuga on korduva üleujutusala piir määratud ning selleks on põhikaardile kantud veekogu piir. Rookopli tn 20 maaüksuse planeeringuala jääb kogu ulatuses Liivajõe oja kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt määratakse käesoleva detailplaneeringuga ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks või uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3 hoonet), mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine mõjutab eeldatavalt Liivajõe oja ega selle kallast ainult hoonete ja kaldakinldustuse ehitusperioodil, kuna Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja oja vahele jääb ca 1,5 m - 3,0 m laiune ala. Kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmise mõju on maandatud peale ehitustööde lõppu.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub kogu ulatuses Liivajõgi oja kalda 25 m laiuses ehituskeeluvööndis. Kõnealustel maaüksustel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 21. veebruar 2022. a. nr. 6-5/22/1461-2 on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja kaldakindlustuse ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevat linnatänavat, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Liivajõgi oja ei ole avaliku kasutusega veekogude nimistus ja selle puudub kallasrada.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Rookopli tn 20 maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid taimeliike.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud krunt on umbkaudu kolmandiku osas kaetud hooldatud rohumaaga ning krundi servas kasvavad üksikud puud. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritud hoonestusala juures lubatud üksikute (ülekasvanud) puude raie hoonete ümbruses, mis selgub täpsemalt rekonstrueeritava hoone või uue hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Planeeringulahendus näeb Rookopli tn 20 maaüksusega piirneval Liivajõe oja kaldal kaldakindlustuse rajamise vajaduse, mille käigus tõenäoliselt kaldaserval olevad puud raiutakse maha. Veeseaduse § 119 punkt 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Hoonete ja liikluspindade aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist hoonestamata krundi pind haljastatakse endisel kujul. Arvestades keskväljaku keskonda ja planeeritava maaüksuse suurust, ei oma ehituskeeluvööndi vähendamine taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +2,24 kuni +3,27 m. Planeeritav maa-ala on Liivajõe suhtes lauge tõusuga ida suunas. Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala on planeeritud 2,24 – 3,27 m kõrguse vahemikku. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb umbes 3 m kõrgusele merepinnast, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalal on hooned, teed ja tehnovõrgud juba varasemalt olemas. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavaks kõlvikuks määratud muu maa. Rookopli tn 20 maaüksusele hoonestuse laiendamise järgselt muu maa kõlvik ei muutu. Kuna planeeritav maa-ala on väike, siis ei ole krundi kõlviku piiri ja pindala muudatuse puudumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs ida poolt külgnevalt olemasolevalt Rookopli tänavalt, millelt on juba rajatud juurdepääsuteed hoonestusalani. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu on määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtfunktsioon. Tegemist on kesklinna piirkonnaga, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned, mis pakuvad avalikkusele suunatud teenuseid. Sisuliselt on see linnalises keskkonnas peamine maa-ala, kus on lubatud tihedam hoonestus ning selle arendamise soosimine. Kärdla linnas on hoonestus üldiselt koondunud ajalooliselt nii tänavate kui ka veekogude äärde. Rookopli tn 20 maaüksuse olemasoleva hoonete planeeritud hoonestusalast lähim naabermaaüksuse hoone asub ca 46 m kaugusel põhja suunal Rookopli tn 12 maaüksusel (tunnus 37101:006:0430) ning nende vahele jääb hooldatud rohumaa ja kergliikustee katend. Sealne hoonestus jääb Liivajõe ojast samuti ca 2 m kaugusele. Planeeritud Rookopli tn 20 maaüksuse hoonestusala ja juurdepääsutee paiknevad linnatänava kõrval, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub on Kärdla kesklinna piirkonnas, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned. Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla linnas asuvat Rookopli tn 20 (katastritunnus 37101:006:0550, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 1038 m², registriosaga nr. 361633) maaüksust. Maaüksus asub Kärdla kesklinna piirkonnas, kus hoonestuse moodustavad valdavalt ärihooned. Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte, küll aga külgneb idast kultuurimälestiste nr. 23565 Kärdla tuletõrjemaja, nr. 23567 Kärdla tuletõrjemaja abihoone ja nr. 23882 Ärihoone Kärdlas Keskväljak 5 ühise muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal ning Rookopli tn 20 hooned on määratud Kärdla linna väärtusliku hoonestuse nimekirja. Maapind Rookopli tn 20 maaüksustel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt Liivajõgi oja suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 3,2 m/abs maa-ala idaosas kuni 2,4 m/abs maa-ala lääneosas, st. kõrguste vahe ca 18 m peale on ca 0,8 m. Looduskaitseseaduse ja Veeseaduse mõistes asub Rookopli tn 20 maaüksus Liivajõgi oja kalda kaitsevööndites. Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikule maastikul. Maa-ameti andmetel on Rookopli tn 20 maaüksuse kõlvikuline koosseis: muu maa 1038 m².

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualana käsitletakse Rookopli tn 20 maaüksust, millel asub kaks hoonet ning mida kasutatakse vastavalt ärimaa sihtotstarbel. Kõlvikuliselt koosseisult on kogu detailplaneeringuala muu maa. Hoonetevaheline osas on kruusaga kaetud majandusõue, kus on isetekkeline parkla paarile sõiduautole, hoonetest põhjapoolne osas on kaetud rohumaa ja üksikute põõsastega. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhja, ida ja lõuna poolt Keskväljak maaüksusega (tunnus 37101:006:0023, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 11213 m²), lääne poolt Allika tn 1 maaüksusega (tunnus 37101:006:0420, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3765 m²) ning loode poolt Rookopli tn 18 maaüksusega (tunnus 20501:001:0168, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 9672 m²). Keskväljak maaüksusel on Kärdla keskväljak liiklus- ja parkimispindadega , väljaku keskel on rajatud müügikioskid. Allika tn 1 maaüksusel asub üksikelamu koos abihoonetega, kus hoonete ümbrus on hooldatud õuemaa koos marja- ja viljapuu ajaga, Liivoja poolses servas on üksikud puud. Rookopli tn 18 maaüksusel asub Kärdla kultuurimaja seda teenindava avaliku parklaga. Maaüksuse äärealadel asuvad üksikud puud.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Rookopli tn 20 maaüksus külgneb ida poolt Kärdla keskväljakut läbiva sõiduteega, millelt on olemasolev mahasõit maaüksusele. Sõidutee ja Rookopli tn 20 maaüksuse vahele jääb kergliiklustee. Kärdla keskväljak koos sõiduteede, kergliiklusteedega ja parklaga on avalikus kasutuses. Täiendavaid teede juurdepääsuservituudi seadmise vajadust või maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub planeeringuala kõrval, kagu suunas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal paiknevad sidemaakaabelliinid, 0,4 kV maakaabelliin, ühis veevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Maaüksusega piirneva sõidutee ääres on tänavavalgustus ning lõunapiiri lähedal kulgeb sajuvete kanalisatsioonitorustik. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla linn väärtuslik maastik; - Kalda veekaitsevöönd (ulatus jõgedel ja ojadel 10 m veekogu veepiirist); - Kalda piiranguvöönd (laius on 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 m); - Kalda ehituskeeluvöönd (laius on kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 m); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Side maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Tänava kaitsevöönd, laius äärmise sõiduraja välimisest servast on 8 m).

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohasel Kärdla väärtuslikul maastikul, kus kehtivad teemaplaneeringus

sätestatud väärtuslike maastike üldiste kasutustingimuste ja üldiste hooldussoovitustega. 5. Enne krundi müüki seada krunti läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Rookopli tn 20 maaüksuse alal kehtib „Rookopli tn 20 kinnistu detailplaneering“ (Kärdla Linnavolikogu otsus 28. august 2008. a. nr. 157), millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud ning kinnistu jääb kogu ulatuses Liivajõe kalda ehituskeeluvööndisse. Kehtiva planeeringu joonisel on märgitud planeeringuaegne väljakujunenud ehitusjoon. Praeguseks on maaüksuse põhjaosas asunud abihoone lammutatud ning Rookopli tn 20 maaüksusega piirneval Keskväljaku maaüksusel hooned Liivajõe kalda ehituskeeluvööndis puuduvad, seega moodustub väljakujunenud ehitusjoon ainult Rookopli tn 20 maaüksuse siseselt kahe olemasoleva hoone vahel. Rookopli tn 20 maaüksust ümbritseval Keskväljak maaüksusel on kehtiv Keskväljak-Hiiu-Eha-Põllu kvartali detailplaneering (Kärdla Linnavolikogu otsus 19. august 1999. a.), millega ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei nähtud. Lahenduses oli ette nähtud üks väljakut läbiv kahesuunaline tänav ning idapoolsesse serva oli mõeldud jalakäijate ala. Planeeringut ei asutud väljaku osas realiseerima ning tänaseks on planeering keskväljaku osas kehtetuks tunnistatud. Planeeringualast loode suunal on algatatud „Kärdla linna Rookopli 18 maaüksuse detailplaneering“ (Hiiumaa Vallavalitsuse 31. mai 2023. a. korraldus nr. 293), mille eesmärk on välja selgitada Rookopli 18 maaüksusele maksimaalse ehitusmahu ulatus ning kaasnevad kitsendused, mis annaksid kultuurikeskuse ideeprojekti kavandamiseks piisava täpsusega raamistiku, jättes samas võimalikult suures ulatuses vabadust lennukate kontseptsioonide läbimängimiseks ning hilisemaks realiseerimiseks.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rookopli tn 20 maaüksusele ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute püstitamiseks (maaüksusel kokku kuni 3 hoonet), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, Liivajõgi oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Joonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Detailplaneeringuga on määratud krundil hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks või uute püstitamiseks (kokku kuni 3 hoonet). Hoonestusala piiritlemisel on arvestatud kehtivate kitsendustega ja hoonestusala ei ole planeeritud väljakujunenud ehitusjoonest jõe poole. Krundi sihtotstarve ei muutu. Planeeringulahendus loob eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele ning ühtlasi säilitaksid miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhte. Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit ja järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud laud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Ärimaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m² ehitisealuse pinnaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud põhihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 12,0 m ja abihoonel kuni 8,0 m. 1.6.1 Krundijaotus Planeeringuga ei nähta ette Rookopli tn 20 maaüksuse kruntimist. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Rookopli tn 20 1038 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 50% Majutushoone maa, ÄM 50%

Ärimaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 1038 m2 2. Ehitisealune pind - 600 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 1

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud (Rookopli tn 20) krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1800 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 12,0 m põhihoonel

- 8,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 3 / 0 põhihoonel

- 2 / 0 abihoonel Katused: kalded - 5° - 45°

materjalid - katusekivi, puitkatus (sh. sindel), värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi imitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

integreeritud päikesepaneelid. tüüp - põhihoone põhimahul mansardkatus, viilkatus (abipinnal,

nt. varikatustel, viilkatus ja pultkatus) abihoonel- viilkatus, mansardkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv

Märkus: Erinevus abihoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. 1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on seatud ehitusõigus ühe majutus-teenindushoone ja kuni kahe abihoone rajamiseks või siis vastavalt omaniku soovile ühe suurema majutus-teenindushoone rajamiseks. Hoonestusalale on lubatud ehitada hooneid ja rajatisi, erandina on lubatud ehituskeeluvööndisse rajada piirdeaed. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, lähtudes nii olemasolevatest hoonetest kui keskväljaku maa-ala keskkonnast. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Hoonestus on vajalik projekteerida nii, et see oleks sobiv ajaloolisele väikelinnale, ega kahjustaks oluliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. 1.6.3.1 Miljööväärtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine Miljööväärtusliku hoonestusala säilimiseks on üldplaneeringuga määratud üldised kaitse- ja kasutustingimused. Miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada nõuetest, mille kohaselt:

• detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid; • vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente; • vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte; • säilitada väljakujunenud tänavajoon; • fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele; • hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu lähipiirkonna olemasoleva

hoonestusega; • arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse miljöösse; • transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele

on keelatud. Olemasoleva hoone renoveerimise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse korral tuleb järgida nõudeid, mille kohaselt:

• hoonete ümberehitus, fassaadide ja välisviimistluse muutmine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; • arvestada olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust; olulised on fassaadide

algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid, räästalahendused, korstnapitsid jms; • juurdeehituse kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete kujundusvõtetest;

juurdeehitus peab olemasoleva hoone suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult; • kasutada valdavalt naturaalseid ehitusmaterjale – sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed lahendused ei

sobi kokku vana hoonestusega; • majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve; • piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda;

lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga; • avaliku linnaruumi kujunduselemendid (näiteks: valgustid, pingid, reklaamviidad, tänavasildid, väikevormid jms)

peavad olema piirkonda sobilikud; • säilitada ja korrastada olemasolevaid maakeldreid;

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

• maapinna tõstmise vajadusel lahendada sajuvete äravool ja maapinna kuivendus naaberkrunte kahjustamata; • kaitsealuste hoonete ja objektide puhul tuleb järgida Muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja vajalikud

tegevused kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Nõuete määramise eesmärk on arhitektuuriajaloolist ja miljööväärtust omavate hoonete kaitse ja linnaruumi arenguga kaasas käivate muutuste võimaldamine mõistlikus mahus ja viisil. Detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehitustegevuseks vajalike lubade väljastamisel tuleb võimaluste piires järgida piirkonna ehitustraditsioone. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb vältida tüüpmaju, eriprojektide alusel on võimalik püstitada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on analüüs, mis kinnitab, et planeeritav erilahendus arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Hoone üldpindala ei tohiks erineda oluliselt lähipiirkonna tüüpilisest hoonete suurusest. Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele. 1.6.4 Piirded Krundi põhja ja lõunapoolset piiri on võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Lubatud on kasutada nii statsionaarset piirdeaeda kui hekki. Üldplaneeringu kohaselt on piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb Rookopli tänavaga ning asub osaliselt tänava kaitsevööndis. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku ja Liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Planeeritud krundile juurdepääsuks kasutada Rookopli tänavalt olemasolevat mahasõitusid. Mahasõidud ületavad kergliiklusteed. Kergliikluse liikluskorraldus ja liiklusohutus tuleb tagada edasise projekteerimise käigus. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Tänava kaitsevööndisse võib rajada rajatisi vallavalitsuse nõusolekul. Tehnovõrkude kavandamisel tagada tee säilimine. Teemaale saab tehnovõrke kavandada ainult maaomaniku nõusolekul. Mahasõitude ja krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonete ehitusloa väljastamist. Üldplaneeringu kohaselt lahendatakse üldjuhul kogu parkimine maaüksuse piires, avalikult kasutatavale tänava-alale on lubatud parkimine sotsiaalmaa ja teatud juhtudel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alade puhul. Planeeringualal on sõiduautode parkimine lubatud krundi hoonestusalal või linna avalikes parklates. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti koosseisus. Parkimiskohtade kontrollarvutus teostada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Planeeritud kruntide krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse tee-ehitusprojektiga. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida linna tänava alusele maaüksusele. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Hooned planeeringualal on kuni kolmekorruselised ja kõrgusega kuni 12,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt vähemalt klassi TP2 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on majutushoonel II kasutusviis ja teenindushoonel (restoran) IV kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Hoone rekonstrueerimisel või uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Planeeringuala külgneb Kärdla keskväljaku sõiduteega, millelt on olemasolev juurdepääs. Planeeritud maaüksusele ei ole juurdepääsuservituudi vajadust määratud. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeringualaga piirnevale keskväljakut läbivale Rookopli tänavale jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse veevarustus lahendatakse linna veetrassidega, mille liitumispunktid on välja ehitatud. Planeeritud hoonestuse välisveevarustus ning siseveevarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12).

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Rookopli tänavat ja keskväljaku liikluspindasid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Vajalik väliskustutusvee normvooluhulk rekonstrueeritaval või planeeritud majutushoone jaoks on 15 l/s ja teenindushoone jaoks on 20 l/s, arvestuslik tulekahju kestvusega 3 tundi. Planeeringuala hoonete väline tulekustutusvesi saadakse keskväljaku kirde- ja edelapoolses küljes olemasolevatest ühisveevärgi veetorustikust ning sellel olemasolevatest hüdrantidest, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 20 l/sek ja kestvus 3 tundi. Planeeringualal on kaetud normidekohane hüdrantide 100 m teenindusmaa. Olemasolevate tuletõrje hüdrantide asukohad või nende teeninduspiirkonnad on määratud Asukoha joonisel ja Põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Planeeringualaga piirnevale keskväljakut läbivale Rookopli tänavale jäävad olemasolevad Kärdla Veevärk AS ühisveevärgi veetorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik. Planeeringuala hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendatakse linna kanalisatsioonitrassidega, mille liitumispunktid on välja ehitatud. Planeeritud hoonestuse väliskanalisatsioonivarustus ning sisekanalisatsioonivarustus lahendatakse hoone projekti koosseisus. Olemasolevate torude rekonstrueerimise vajadus selgitatakse välja sõltuvalt projekteeritavate hoonete tegelikust veetarbimisest. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Projekteerimisel lähtuda:

- „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (Riigikogu 15. veebruar 2023. a. seadus). - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2015. a. määrus nr. 73). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. märts 2019.

a. määrus nr. 58). - „Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2033“ (Hiiumaa Vallavolikogu 21. aprill

2022. a. määrus nr. 12). 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Olemasolevate või rajatavate hoonete ümbruse vertikaalplaneering projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrirajatised: 0,4 kV maakaabelliinid, liiutmiskilbid ja tänavavalgustuse 0,4 kV maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse Rookopli tn 20 maaüksuse olemasoleva liitumiskilbi baasil. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist kuni hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. Elektrivõrgu ümberhitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik või valdaja ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kirjalik taotlus vormil VKVR2391. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud. Kliendi valitud töövõtja peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele: töövõtjal peab olema vastav märge Majandustegevuse registris, ta peab olema Elektrilevi Partnerite Portaali kasutaja ning tal puuduvad maksuvõlad. Kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel projekteerimiseks esitab klient Elektrilevi OÜ-le oma töövõtja hinnapakkumise. Projekt peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele ning selle vastuvõtmine toimub läbi Elektrilevi Partnerite Portaali. Projekti vastuvõtmise eelduseks on Elektrilevi OÜ kasuks sõlmitud isiklike maakasutuslepingute olemasolu, mille sõlmimise saab klient tellida Eesti Energia Maateenuse osakonnast.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kui klient soovib ise ka ehitustöid korraldada, tuleb ehitustööde kolmepoolne leping kliendi, kliendi valitud töövõtja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmida 1 aasta jooksul pärast projekti vastuvõtmist Elektrilevi OÜ poolt. Ka kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel ehitamiseks on Elektrilevile vaja esitada kliendi valitud töövõtja hinnapakkumine. Ehitustööde kureerimine, omanikujärelevalve ja vastuvõtt toimub läbi Elektrilevi Partnerite Portaali. Ümberehitatud elektrivõrk kuulub Elektrilevi OÜ-le. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Planeeringualaga külgnevale keskväljakule on rajatud tänavavalgustus. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsutee ja kõnniteede, hoonestusala ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial, mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad side maakaabelliinid. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused“ alusel. Siderajatised on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala hoonestusel on olemasolev liitumine sidevõrguga. Hoonete, teede ja parkimisalade ehitustööde teostamisel tuleb tagada olemasolevate võrkude säilimine ja tõrgeteta töö. Teede rajamisel säilivate siderajatiste kaitsevööndis tuleb määrata kindlaks nende täpne paiknemine ja sügavus, kutsudes eelnevalt kohale siderajatise valdaja (Telia Eesti AS järelevalve). Kaevetööd trasside kaitsevööndis tuleb teha käsitsi. Teede ja platside alla jäävatele side maakaablitele paigaldada poolitatud kaablikaitsetorud. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on vähemalt 0,7 m, teekatete all vähemalt 1 m. Planeeringu järgsel projekteerimisel peab projekti koostaja leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks ja nende säilivus ehitustööde käigus vajadusel Telia töötavate ühenduste toimimise. Enne tööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseeritakse olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Telia-le kuuluvate liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse rakendamise seadusele“ § 15. Teede ja tänavate alla jäävad sidekaablid kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega. Sidekaablid ei tohi jääda hoonete/rajatiste alla. Kogu piirkonnas näha ette olemasolevate liinirajatiste säilitamine (vajadusel välja tõstmine, reservtorude lisamine, sidekaevude rekonstrueerimine/lisamine koos luukide vahetusega). Projekteerimise staadiumis, kui on selgunud krundi hoonete lõplik asukoht ja selgub, et kui siderajatised jäävad ehitustegevusele ette, siis asendusrajatisena rekonstrueerimisega haarataval alal teostada olemasolevate siderajatiste ehitusalast välja tõstmine ja/või ümberpaigutamine samas mahus olemasolevaga. Siderajatise välja tõstmise ja/või ümberpaigutamise projekteerimisel lähtuda, et vaskkaablite pikkused ei tohi muutuda rohkem kui 50 meetrit. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga täiendavaks liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud telekommunikatsiooniteenuste tarbimiseks liituda mobiilse 4G (või 5G) võrguga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. vastu võetud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 meetrit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 meetri sügavusele, on 2 meetrit. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrivõrgu jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliinile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 2 m ulatuses liini valdaja kasuks. Side maakaabelliinile nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 2 m ulatuses liini valdaja kasuks. Ühisveevärgi veetorustikule nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 4 m ulatuses liini valdaja kasuks. Ühisveevärgi kanalisatsioonitorustikule nähakse ette servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi koridori 4 m ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeritav alale ega selle lähialadele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele, elupaigatüüpidele jt. looduskaitselistele objektidele on ebatõenäoline. Planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti ega Natura elupaigatüüpide esinemisalasid. Seega ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele ega olulistele elupaigatüüpidele. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Hiiu maakonna teemaplaneering 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla linn” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Nii Kärdla linna piirides asuvatel puhkealadel kui lähipuhkealadel on asustuse laienemine vastunäidustatud. Surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama. Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud ehitustingimusi nende

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

alade piires. Kärdla linnale tuleb koostada haljastusplaan üldplaneeringu osana või eraldi. Haljastusplaanis tuleb ette näha linna haljas- ja puhkealade kujundus- ja hoolduspõhimõtted järgnevaks 5-10 aastaks. Tänavahaljastuse osas (sh. erakruntidel kasvavad tänavaäärsed puud) tuleb paika panna selle kaitse, hoolduse ja uuendamise põhimõtted.

- Hooldussoovitused: Vanadele väärtuslikele puithoonetele oleks soovitav koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised, mida oleks võimalik majaomanikele tasuta levitada. Igati tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

Planeeringuala paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega esineb antud piirkonnas kõrgendatud reostustundlikkus. Planeeringus on ette nähtud planeeringuala reovete juhtimine ühisveevärgi reoveekanalisatsiooni. Samuti tuleb koguda sademeveed ja suunata need võimalusel sademevee kogumissüsteemi. Tingimuste järgimisel ei ole oodata olulist mõju veekeskkonnale, sh. põhjaveele ega pinnasele. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Soovitav on vältida ülespoole suunatud valgusteid ning valgusteid mis võiksid mõjuda häirivalt naabruses asuvatele üksikelamualadele. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist linna keskväljakul ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Rookopli tn 20 maaüksus külgneb idast Kärdla keskväljakuga ning maaüksusest loode suunas asub Kärdla kultuurikeskus, kus toimuvad aeg ajalt rahvaüritused ja kontserdid. Nii tänavaliiklusest kui üritustest toimuvusest tuleva müra summutamiseks tuleb hoone(-te) piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta 01. jaanuaril 2019. a. jõustunud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub kogu ulatuses kalda ehituskeeluvööndis, mille regulatsioon on toodud Looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 5 kohane 25 m laiune vöönd. Vare maaüksusele on rajatud ebaseaduslik hoonestus, seal asub suvemaja ja abihoone (rajatud vahemikus 2005 2008.a). Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lõige kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ja piirdeaedadele. Kärdla linna üldplaneeringu järgselt kalda ehituskeeluvööndi piiri vähendatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Rookopli tn 20 maaüksusel olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja/või uute püstitamine (kokku kuni 3 hoonet) rajamine ranna ehituskeeluvööndisse ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala kogu ulatuses kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkt 3 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Liivajõgi ojal 50 meetrit. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud sh. reoveesette laotamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Veeseaduse § 119 sätestatuga, mille kohaselt on veekaitsevööndis muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas Veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga (veekaitsevööndi eesmärgiks on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine) ning Looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega (ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). Veekaitsevööndis on keelatud ka pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Rookopli tn 20 maaüksuse olemasolev hoonestus jääb vaid paari meetri kaugusele Liivajõest, ei ole lubatud planeeringuga kavandada ehitisi, sh. selliseid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vajalik planeeringu olemasolu või puudub ehitusloa või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, või ehitusteatise esitamise kohustus, Liivajõele lähemale kui praegused hooned, välja arvatud välja arvatud kaldakindlustus. Keskkonnaamet soovitab oma kirjas planeeringu koostamise käigus kaaluda ka võimalust hoonestusala nihutamiseks Liivajõest kaugemale, et vältida veekogu mõjutamist ehitustegevuse käigus. Maaüksusele planeeritakse kaldakindlustust, mille tarbeks tõenäoliselt kaldaserval olevad puud raiutakse. Veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt on puu- ja põõsarinde raie sama seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal keelatud Keskkonnaameti nõusolekuta. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Krundile on oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada jäätmeveo teenusepakkuja transpordile juurdepääsetavasse asukohta, soovitavalt juurdepääsutee juurde. Liigiti kogutud jäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 32 Aprill 2025 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

KÄRDLA LINNAS ASUVA ROOKOPLI TN 20 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 2. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub kinnistu omaniku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.

 Tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Ehitustööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja

finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

3. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav Positsioon 1 krunt.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kahes eksemplaris kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate kasutuslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Kõiki ehitamis-, lammutamis-, rekonstrueerimise jms. töid teostada vastavate projektide ja lubade alusel vastavalt Ehitusseadustikus ja muudes ehitamist reguleerivates dokumentides määratud korra järgi. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.