Tiskre külas Toome tee 1 (endine Tänavaotsa 6) ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/54-33

Harku vallas Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 30.11.2023 otsusega nr 76 on algatatud detailplaneeringu koostamine Tiskre

külas Toome tee 1 (katastritunnus 19801:002:6950) ja Liiva tee 10 (katastritunnus

19801:002:0792) maaüksustel.

Planeeritav ala, suurusega u 4,61 ha, paikneb Tiskre külas Liiva tee, Toome tee, Apametsa tee ja

Karikakra tee vahelisel alal, Liiva tee ja Toome tee ristmikust põhja suunas, piirnedes Liiva tee 12

(katastritunnus 19801:002:1798) maatulundusmaaga, Apametsa tee lõik 12 (katastritunnus

19801:001:4829), Toome tee lõik 3 (katastritunnus 19814:001:0582) transpordimaadega, Toome

tee 13 (katastritunnus 19801:002:2126) elamumaaga, Tõnupere tee lõik 1 (katastritunnus

19801:002:2116) transpordimaaga, Tõnupere tee 5 (katastritunnus 19801:002:2119) elamumaaga,

Vahemetsa tee 11a (katastritunnus 19801:002:2132) üldkasutatava maaga, Vahemetsa tee 9

(katastritunnus 19801:002:2128) elamumaaga, Vahemetsa tee lõik 1 (katastritunnus

19801:002:2127), Toome tee lõik 2 (katastritunnus 19801:002:2122), Toome tee lõik 1

(katastritunnus 19801:002:0933), Toome tee (katastritunnus 19801:002:1168) ja Liiva tee L1

(katastritunnus 19801:002:0985) transpordimaadega, Välja tee 8 (katastritunnus 19801:002:0787),

Välja tee 10 (katastritunnus 19801:002:0796) ja Välja tee 20 (katastritunnus 19801:002:1785)

elamumaadega ning Liiva tee L4 (katastritunnus 19801:002:1797) transpordimaaga.

Toome tee 1 maaüksus, suurusega 28940 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 27474 m2 ning muu maa 1466 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on

juurdepääs Liiva teelt ja Toome teelt.

Liiva tee 10 maaüksus, suurusega 17142 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 16179 m2 ning muu maa 963 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on

juurdepääs Liiva teelt ja Apametsa teelt.

Planeeritava ala kitsendusteks on sideehitise, gaasipaigaldise, elektripaigaldiste kaitsevööndid,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid ning Apametsa peakraavi veekaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks

9- ks elamumaa (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa

krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6

korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Planeeritavale alale kavandatakse 33 elamuühikut.

Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse korterelamu kruntidele ehitusõigus ühe kahekorruselise 6-

korteriga korterelamu püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 410 kuni 430 m².

Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja 2 maapealset

korrust. Üksikelamu kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone

püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 300 m². üksikelamute suurimaks lubatud

kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks

lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse

kalle korterelamutel on määratud vahemikus 0-10° ja üksikelamutel 0-20°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Liiva teelt ja Toome teelt.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks

Solpro OÜ (rg-kood 11961323) poolt koostatud Harku vallas Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva

tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu, töö nr (ADP 157/0324).

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

3) Insenervõrkude koondplaan

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

5.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

5.00

5.00

10.00

5.00

5.00

5.00

10.00

10.00

10.00 10.00

10.00 10.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

16.00

14.50

14.50

14.50

10.00 10.00

-37.26-

-61.1- -61.9- -59.14- -269.87-

-32.97-

-32.93-

-5.75-

-5.87--54.31--45.91-

-35.67-

-36.12-

-36.62-

-15.24-

-61.99- -61.99- -59.06-

-213.97- -7.53- -3.95- -29.3-

-10.16-

-53.16-

-7.39-

-118.09-

-61.99- -61.99- -58.96-

-47.99-

-47.83-

-30.77--58.33--61.8--52.23-

-14.16- -35.3-

-62.27- -61.89- -58.64-

-15.53-

-14.86-

-111.02-

-31.06-

-37.48-

-31.11-

-46.39-

-5.08-

-220.13-

-10.22-

-18.03--59.06--23.51--66.39--7.72-

-0.39-

16.00

16.00

S

N

5.5

5.5

5.5

5.5

5.5

R8.5

21.00

21.00

21.00 21.00

15.00

15.00

5.00 5.00

9.00

6.80 7.10

4.00

9.005.00

5.60

4.00

4.00

4.00

4.00

6.80

4.00

7.695.004.005.004.00

4.00

7.00

7.00

4.00

5.00

5.00 9.00

6.80

4.00

7.10 4.00

9.00

9.00

6.74

5.00

LII VA

T EE

TOOME TEE

AP AM

ET SA

T EE

L1

EP 100% 9 1+23002

2235m² P3 1

1

EP 100% 9 1+23002

2219m² P3 2

2

EP 100% 9 1+23002

2088m² P3 3

3

Üm 100% - ---

9269m² - H1

LT 100% - --- 191m² -

L5

L5

L2 LT 100%

- --- 4197m² -

L2

L3 LT 100%

- --- 1400m² -

L3

L4 LT 100%

- --- 2147m² -

L4

EK 100% 9 14202

2846m² P12 44 EK 100%

9 14302 2876m² P12

55 EK 100%

9 14102 2761m² P12

66

EK 100% 9 14202

2817m² P12 77

EK 100% 9 14302

2867m² P12 88

EK 100% 9 14102

2742m² P12 99

H2

H1

Üm 100% - ---

4287m² P3 H2

LT 100% - ---

1140m² - L1

±0.00=5.25 ±0.00=5.15

±0.00=5.40 ±0.00=5.25 ±0.00=5.20

±0.00=5.25±0.00=5.35 ±0.00=5.45

±0.00=5.15

VA HE

ME TS

A TE

E

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

EK 100% 9 17002

3942m² P12 1

MÄRKUSED: 1. TOPOGEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD NAGU GEODEESIA OÜ, TÖÖ NR NG 06/24, 22.01.2024.a. 2. KRUNTIDELE SISENEVATEELE VEE - JA GAASITRASSI HARUDELE PAIGALDATAKSE MAA-ALUSED KRAANID KRUNTIDE PIIRIDE

JUURDE.. 3. KRUNDILE SISSESÕIDUTEEDE ASUKOHAD ANTUD ORIENTEERUVANA. 4. TEEDE LÕIKED VÕIVAD TEE PROJEKTI KÄIGUS TÄPSUSTADA. 5. KRUNTIDEL NR. 4, 5, 6, 7, 8 JA 9 PIIRDE EHITAMINE ON KEELATUD.

PÕHIJOONIS

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

1:1000

DP-3

Objekti aadress

SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659

DP

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Aleksandr BobrovArhitekt/teostaja

Roman Lebedev

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Nelli Sameli, volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 186019

DP157/0324

07.04.2025

Joonise nimetus

Harju maakond Harku vald, Tiskre küla

Liiva tee L1, Liiva tee 10, Toome tee 1, Toome tee, Vahemetsa tee lõik 1

EK EP HP LT LT

1

–

LII VA

T EE

TOOME TEE

AP AM

ET SA

T EE

L1

EP 100% 9 1+23002

2235m² P3 1

1

EP 100% 9 1+23002

2219m² P3 2

2

EP 100% 9 1+23002

2088m² P3 3

3

Üm 100% - ---

9269m² - H1

LT 100% - --- 191m² -

L5

L5

L2 LT 100%

- --- 4197m² -

L2

L3 LT 100%

- --- 1400m² -

L3

L4 LT 100%

- --- 2147m² -

L4

EK 100% 9 14202

2846m² P12 44 EK 100%

9 14302 2876m² P12

55 EK 100%

9 14102 2761m² P12

66

EK 100% 9 14202

2817m² P12 77

EK 100% 9 14302

2867m² P12 88

EK 100% 9 14102

2742m² P12 99

H2

H1

Üm 100% - ---

4287m² P3 H2

LT 100% - ---

1140m² - L1

±0.00=5.25 ±0.00=5.15

±0.00=5.40 ±0.00=5.25 ±0.00=5.20

±0.00=5.25±0.00=5.35 ±0.00=5.45

±0.00=5.15

VA HE

ME TS

A TE

E

5.5

5.5

5.5

5.5

5.5

R8.5

21.00

21.00

21.00 21.00

15.00

15.00

5.00 5.00

9.00

6.80 7.10

4.00

9.005.00

5.60

4.00

4.00

4.00

4.00

6.80

4.00

7.695.004.005.004.00

4.00

7.00

7.00

4.00

5.00

5.00 9.00

6.80

4.00

7.10 4.00

9.00

9.00

6.74

5.00

2

2

1

1

3

3

4

4

4.20 2.31

4.84 3.64

Ühendatakse Käämo AJ-ga

Ühendatakse Tänavaotsa AJ-ga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Perspektiivne ühenduspunkt naaber ala DP-le

K1 => <= SK1

Olemasolev maaalune hüdrant

Liitumispunkt ol.ol. sidetrassiga

DN110 PE PN10 DN110 PE PN10

Olemasolev maapealne hüdrant

Ol.oleva reoveepumplast

Vajadusel muuta hüdrant maa-aluseks või nihutada haljasalale

Liitumispunkt ol.ol. sidetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga

5.24 1.42

Olemasolev maapealne hüdrant

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga De110

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

73 140 132

63 125 115

93 153 165

5.15 3.27

4.55 3.70

4.70 3.95

<= D1

4.0%

4.0%

Tüüp 5 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Täitepinnas (filtr.m ≥0,5m/ööp)

Va he

m et

sa te

e 11

G2 W1.1

Vahemetsa tee projekt. Töö nr. 019078. T-Model OÜ

4.0%

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa) Dreenkiht, Kt 0,98 hmin-25cm (filtr.m ≥ 1,0m/ööp)

h-25cm AC 16 Surf h-7cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Täitepinnas, Kt 0,98 hmin-50cm (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Tüüp 1

Tä na

va ot

sa 6

k in

ni st

u pi

ir

Va he

m et

sa te

e

Va he

m et

sa te

e ki

nn is

tu p

iir

1:4 1:4

Liiva tee projekt. Töö nr. 13-22-TP. Tinter-Projekt OÜ

W2 V

K G G K SK S S1 W1 V

W1 W1S1

W1.1 V1

K1

G2 SK1

D1

EK 100% 9 17002

3942m² P15 1

1

1

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

4.75 3.84

MÄRKUSED: 1. TOPOGEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD NAGU GEODEESIA OÜ, TÖÖ NR NG 06/24, 22.01.2024.a. 2. KRUNTIDELE SISENEVATEELE VEE - JA GAASITRASSI HARUDELE PAIGALDATAKSE MAA-ALUSED KRAANID KRUNTIDE PIIRIDE JUURDE. 3. KRUNDILE SISSESÕIDUTEEDE ASUKOHAD ANTUD ORIENTEERUVANA. 4. TEEDE LÕIKED VÕIVAD TEE PROJEKTI KÄIGUS TÄPSUSTADA. 5. KRUNTIDEL NR. 4, 5, 6, 7, 8 JA 9 PIIRDE EHITAMINE ON KEELATUD. 6. DP ALA PLANEERITUD REOVEESÜSTEEM ON VÕIMALIK RAJADA PEALE REOVEESÜSTEEMI EESVOOLU REKONSTRUEERIMIST

REOVEE VASTUVÕTUVÕIME PARANDAMISEKS/SUURENDAMISEKS. EESVOOLU REKONSTRUEERIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA/VÕI SELLEGA KAASNEVAD KULUD TÄPSUSTATAKSE JÄRGMISES ETAPIS PEALE DP KEHTESTAMIST ÜVK LAIENDAMISE TEHNILISTE TINGIMUSTEGA JA DP ALA ÜVK LIITUMISLEPINGUGA.

INSENERVÕRKUDE KOONDPLAAN

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

1:500

DP-4

Objekti aadress

SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659

DP

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Aleksandr BobrovArhitekt/teostaja

Roman Lebedev

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Nelli Sameli, volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 186019

DP157/0324

26.03.2025

Joonise nimetus

Harju maakond Harku vald, Tiskre küla

Liiva tee L1, Liiva tee 10, Toome tee 1, Toome tee, Vahemetsa tee lõik 1

–

73

2

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2

Detailplaneeringu koostamisest võtsid osa: Projekti juhtimine………………………………… Roman Lebedev Arhitektuurne osa………………………………… Aleksandr Bobrov Tänavate võrk ja liiklus………………………….. Aleksandr Bobrov Veevarustus ja kanalisatsioon…………………… Aleksandr Bobrov Elektri- ja sidevarustus…………………………… Aleksandr Bobrov Töö käigus konsulteerisid projekteerijaid: Harku valla arhitekt ………………………… Kristina Ott-Rätsepp

3

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 3

SISUKORD: Lk

1 MENETLUSDOKUMENDID ........................................................................................................ 4

2 SELETUSKIRI ................................................................................................................................ 4

2.1 ÜLDOSA. ...................................................................................................................................... 4 2.1.1 Detailplaneeringu koostamise alused: ................................................................................. 4 2.1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid: ................................................................................... 4 2.1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .............................................................. 5

2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................. 5 2.3 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................................. 5

2.3.1 Asukoht ................................................................................................................................. 5 2.3.2 Maaomand planeeritaval maa-alal ...................................................................................... 5 2.3.3 Haljastus. Looduslikud tingimused. Hoonestus ja maakasutus. .......................................... 6 2.3.4 Tehnovõrgud. ........................................................................................................................ 7

2.4 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS. ....................................................................................................... 8 2.5 PLANEERIMISLAHENDUS .............................................................................................................. 9

2.5.1 Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded. ................................................................................. 9 2.5.2 Planeeritud ärihooned ja sotsiaalobjektid. ...................................................................... 12 2.5.3 Planeeritud elamud ............................................................................................................ 12 2.5.4 Planeeritud haljastus. Heakord.......................................................................................... 12 2.5.5 Keskkonnakaitse. Müravastased abinõud .......................................................................... 12 2.5.6 Servituudi vajadus .............................................................................................................. 13 2.5.7 Territooriumi bilanss, -majanduslik - tehnilised näitajad ................................................. 13

2.6 TEED JA VERTIKAALPLANEERIMINE .......................................................................................... 14 2.6.1 Teed ja liiklus ..................................................................................................................... 14 2.6.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevete kõrvaldamine .............................................................. 14

2.7 PARKIMINE................................................................................................................................. 15 2.8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED. ......................................................................... 16 2.9 PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD. .................................................................................................. 16

2.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. ........................................................................................... 16 2.9.2 Tuletõrjeveevarustus. ......................................................................................................... 18 2.9.3 Drenaaž. Sademevesi. ........................................................................................................ 18 2.9.4 Elektrivarustus ................................................................................................................... 19 2.9.5 Tänavavalgustus ................................................................................................................. 20 2.9.6 Sidevarustus ....................................................................................................................... 20 2.9.7 Gaasivarustus ..................................................................................................................... 20 2.9.8 Soojavarustus ..................................................................................................................... 20

2.10 RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ............................................................ 21 2.11 TULEOHUTUSNÕUDED ....................................................................................................... 21 2.12 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 21 2.13 ÜLDISED TINGIMUSED. ............................................................................................................... 22 2.14 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAJA. ............................ 22 2.15 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS HARKU VALLA ÜLD- JA

TEEMAPLANEERINGULE JA HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ...................... 22 2.16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD .............................. 26

3 LISAD ............................................................................................................................................. 28

4 GRAAFILISE OSA-JOONISED ................................................................................................. 28

5 KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................. 29

4

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 4

1 MENETLUSDOKUMENDID

2022.03.22_DP algatamise taotlus 2023.10.31_Algatamise eelne leping.asice 2023.11.30_Algatamise otsus nr 76.asice 2023.12.07_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2023.12.07_Planeerijale ja huvitatud isikule sobib eskiislahednuse arutelu aeg.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_MailChimp.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_ReM.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_veebileht.pdf 2023.12.08_Algatamise teade_AT.pdf 2023.12.12_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele.asice 2023.12.14_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2023.12.21_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_HVT.pdf 2023.12.22_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_HE.pdf 2024.01.04_eskiislahednuse avaliku arutelu_PROTOKOLL.pdf

2 SELETUSKIRI

2.1 Üldosa.

2.1.1 Detailplaneeringu koostamise alused:

 Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine otsus nr 76, 30.11.2023.a.

 Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 21 „Harku valla ehitusmäärus“.

2.1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid:

 Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015, RT I, 30.12.2024, 14)  Ehitusseadustik ( vastu võetud 11.02.2015, RT I, 04.12.2024, 4)  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused” (redaktsiooni jõustumise kp. 17.05.2024)  Harku valla üldplaneering (kehtestatud 17.10.2013, otsusega nr. 138)  Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)  Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Apametsa piirkonna VII kvartali (Liiva tee 16, Remmelga 1, Liiva tee 14, Liiva tee 12a, Liiva tee 12, Liiva tee T29, Liiva tee L4, Liiva tee, osaliselt Liiva tee lõik 1, Liiva tee lõik 2, Liiva tee lõik 4 ja Liiva tee lõik 5 maaüksuste) ning lähiala detailplaneering“ Kehtestamise korraldus 6.november 2018 nr 513;

 Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Apametsa VIII kvartali detailplaneering“. Kehtestamise otsus 17. august 2006 nr 74;

 Kehtiv detailplaneering “Tänavaotsa 5/Liiva 3 detailplaneering „ Kehtestamise otsus 22.august 2002 nr 60;

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Liiva tee detailplaneering „ Kehtestamise otsus 30.juuni 2005 nr 60;

5

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5

 Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Pillado I-I kinnistu detailplaneering „ Kehtestamise otsus 25.september 2003 nr 80;

 Kehtiv detailplaneering “Käämo maaüksuse detailplaneering „. Kehtestamise otsus 20.juuni 2002 nr 43;

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Tõnupere maaüksuse detailplaneering „ Kehtestamise otsus 20. november 2008 nr 126.

 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad  Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;  Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“  Võrguvaldajate tehnilised tingimused;  Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

2.1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 Topogeodeetiline alusplaan. Nagu Geodeesia OÜ, töö nr. NG 06/24, 22.01.2024.a.

2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks 9-ks elamumaa krundiks (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringuga soovitakse planeeritavale alale kavandada 33 elamuühikut. Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.

2.3 Olemasolev olukord

2.3.1 Asukoht Planeeritav ala, suurusega u 4,61 ha, paikneb Tiskre külas Liiva tee, Toome tee, Apametsa tee ja Karikakra tee vahelisel alal, Liiva tee ja Toome tee ristmikust põhja suunas, piirnedes Liiva tee 12 (katastritunnus 19801:002:1798) maatulundusmaaga, Apametsa tee lõik 12 (katastritunnus 19801:001:4829), Toome tee lõik 3 (katastritunnus 19814:001:0582) transpordimaadega, Toome tee 13 (katastritunnus 19801:002:2126) elamumaaga, Tõnupere tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:2116) transpordimaaga, Tõnupere tee 5 (katastritunnus 19801:002:2119) elamumaaga, Vahemetsa tee 11a (katastritunnus 19801:002:2132) üldkasutatava maaga, Vahemetsa tee 9 (katastritunnus 19801:002:2128) elamumaaga, Vahemetsa tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:2127), Toome tee lõik 2 (katastritunnus 19801:002:2122), Toome tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:0933), Toome tee (katastritunnus 19801:002:1168) ja Liiva tee L1 (katastritunnus 19801:002:0985) transpordimaadega, Välja tee 8 (katastritunnus 19801:002:0787), Välja tee 10 (katastritunnus 19801:002:0796) ja Välja tee 20 (katastritunnus 19801:002:1785) elamumaadega ning Liiva tee L4 (katastritunnus 19801:002:1797) transpordimaaga.

2.3.2 Maaomand planeeritaval maa-alal Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstatrve Liiva tee 10 17142 m2 19801:002:0792 Maatulundusmaa 100%

Toome tee 1 28940 m2 19801:002:6950 Maatulundusmaa 100%

6

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 6

2.3.3 Haljastus. Looduslikud tingimused. Hoonestus ja maakasutus. Planeeritav maa-ala on looduslik kõrghaljastuseta rohumaa. Tegemist on endiste maaparandatud põllumaadega, liivase pinnasega, mis on endine merepõhi. Põhja-Eesti ranniku aluskihile iseloomulikult sisaldab planeeringuala pinnas radooni. Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud „Esialgne radooniriski levilate kaart“ väljavõttest, asub planeeritav ala kohal, kus kohati võib pinnas olla kõrge radoonisisaldusega. Valdavalt moreen ja liustikuvee (jääjärvede ja glatsiofluviaalsed) setted. Kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. Radooniohutu hoone projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vt ka p.2.10 Planeeringule on lisatud väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist, mis järgneb alljärgnevale tekstile. Koostajaks Eesti Geoloogiakeskus.

Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgsest Eesti radooniriski levilate kaardist”, 2004. Kaardilegend esitatudjärgmisel lehel. Planeeringu asukoht

7

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7

Planeeringuala on hoonestamata. Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Harku valla üldplaneeringu järgi on tegemist elamumaaga järgneva märkusega „Korterelamumaad on võimalik arendada ainult alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates haldusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külades)“. Liiva tee ja Toome tee nurgale ning Apametsa teega piirneval alal on üldplaneeringuga määratud väikeses osas ärimaa, mida plaanitakse kasutada elamumaana.

2.3.4 Tehnovõrgud. Toome tee teemaa-alale on paigaldatud veetrass DN110, kanalisatsioonitrass D200, survekanalisatsioonitrass, sadevee kanalisatsioonitrass D200, gaasitrass, tänavavalgustuse kaabel, valgustuse postid, madal-ja kõrgepingekaablid, sidetrass ja sidekaev nr 17853, Vahemetsa tee teemaa- alal kulgeb gaasitrass, kanalisatsiooni D160 ja veetrass, samuti kulgeb sidekaabel. Liiva tee teemaa- alale on paigaldatud veetrass DN160, sajuvee kanalisatsioonitoru ja -kaevud, gaasitrass, tänavavalgustuse kaabel, valgustuse postid, kõrgepingekaabel, sidetrass ja sidekaev nr 17927.

8

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 8

2.4 Kontaktvööndi analüüs. Planeeritav ala paikneb põhja-kirdesuunalise Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja edela- suunalise paekõrgendiku vahele jääva tasandiku (Apametsa elupiirkond) kirdetsoonis. Kirdest piirneb ala olemasoleva Apametsa peateega. Edelast ja kagust piirneb ala Liiva ja Toome teega, mis on ka peamised juurdepääsud kvartalisisestele teedele ja elamutele. Lähimad bussipeatused asuvad Liiva tee, Toome tee ja Apametsa tee tänavatel. Ala paiknemine Apamatsa tee, Liiva tee ja Toome tee vahel ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee läheduses tagab hea ühenduse autoliiklusele Harku valla ja Tallinna linnaga. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (kehtestatud 17.10.2013, otsusega nr. 138) ja selle alusel koostatud või koostamisel olevatele naaberkvartalite detailplaneeringutele on planeeringu sisuks elamuehitus. Apametsa üldstuktuurseid põhimõtteid arvestavalt on planeeringualale kavandatud kahte tüüpi elamuid, milleks on üksik- (EP) ja korterelamud (EK). Liiva tee - Apametsa tee vaheliste naaberkvartalite IIIa, Va, VIa ja VII (Remmelga-Kristjani) detailplaneeringutele sarnaselt on elamute krundid paigutatud nii, et korterelamud asuvad peateede ääres, üksikelamud ala keskosas. Elamud on maksimaalselt kahekorruselised. Arvestades mõlema planeeritava kinnistu kuju ja elamute paigutuse võimalusi, samuti rohekoridori läbitoomise lahendust, on eripäraks, et kinnistule Liiva tee 10 on paigutatud 3 (kolm) üksikelamut (EP) ja kinnistule Toome tee 1 6 (kuus) korterelamut (EK, kokku 30 korterit). Planeeritava ala elamukruntide ja kvartalisiseste teede struktuur lähtub endiste kinnistute piiridest. Planeeritava elukvartali üheks iseloomustavaks osaks on kvartalit kagu-loodesuunaliselt, paralleelselt Apametsa teega kulgev ja kogu lähiala ühendav lai kergliiklustee ja mänguplatsidega rohekoridor, mis lõpeb Toome tee ääres. Kvartali planeerimislahendus on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, kujunedes Apametsa elurajooni loogiliseks osaks. (vt. väljavõte Harku valla üldplaneeringust). Lisaks Apametsa elupiirkonnale on lähipiirkonna suuremateks hoonestusaladeks kirdesuunda jääv Tallinna Tiskre elurajoon ja loodesuunda jääv Harku valla keskus Tabasalu. Lähim piirkondlik kaubandus-teenindus paikneb Tiskre külas Prisma keskus, Haabersti linnaosas Rocca al Mare keskus, Rannamõisa tee 6 asuv Selver, Rannamõisa tee 12a Lidl kauplus, Väike- Õismäe, samuti Tabasalu asumis. Peamised kohalikud puhke- ja vabaajaveetmise objektideks on Apametsa elurajooni rajatavad mängu- ja spordiplatsid, Tabasalu terviserajad ja spordirajatised, Harku järv ja Kakumäe rand. Lähimateks lasteasutusteks on Apametsa Alasniidu lasteaed, Tabasalu aleviku ja Väike-Õismäe koolid-lasteaiad. Planeeritavale alale suhteliselt lähedal asuvad ülelinnalise tähtsusega kultuuriobjektid on Rocca al Mare Vabaõhumuuseum ja Tallinna Loomaaed. Kontaktvööndi piirkonda jäävateks ja planeeritava alaga vahetult kokkupuutuvateks planeeringuteks on : - Menetluses olev detailplaneering „Gotlepi, Apametsa tee 2 ja Arma maaüksuste detailplaneering”

algatamise otsus 26.november 2020 nr 93. Nimetuse ja ala muutmise korraldus 07. detsember 2021 nr 793;

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Apametsa piirkonna VII kvartali (Liiva tee 16, Remmelga 1, Liiva tee 14, Liiva tee 12a, Liiva tee 12, Liiva tee T29, Liiva tee L4, Liiva tee, osaliselt Liiva tee lõik 1, Liiva tee lõik 2, Liiva tee lõik 4 ja Liiva tee lõik 5 maaüksuste) ning lähiala detailplaneering“ Kehtestamise korraldus 6.november 2018 nr 513;

- Menetluses olev detailplaneering „Apametsa piirkonna VII kvartali detailplaneering“ algatamise korraldus 14.10.2003 nr 911;

- Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Apametsa VIII kvartali detailplaneering“. Kehtestamise otsus 17. august 2006 nr 74;

- Kehtiv detailplaneering “Tänavaotsa 5/Liiva 3 detailplaneering „ Kehtestamise otsus 22.august 2002 nr 60;

9

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Liiva tee detailplaneering „ Kehtestamise otsus 30.juuni 2005 nr 60;

- Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Pillado I-I kinnistu detailplaneering „ Kehtestamise otsus 25. september 2003 nr 80;

- Kehtiv detailplaneering “Käämo maaüksuse detailplaneering „. Kehtestamise otsus 20.juuni 2002 nr 43;

- Kehtiv detailplaneering „Toome maaüksuse detailplaneering“ Kehtestamise otsus 23.10.2003 nr 84;

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Tõnupere maaüksuse detailplaneering „ Kehtestamise otsus 20. november 2008 nr 126.

Planeeritavale alale ei jää ehitus- ja kultuurimälestistega seotud kaitsealuseid objekte, mis võiksid planeerimislahendust mõjutada.

2.5 Planeerimislahendus

2.5.1 Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded. Planeerimislahenduses on arvestatud järgmiste põhimõtete ja piirangutega: - Planeerimisstruktuuri lahendusidee lähtub Harku valla üldplaneeringust ning arvestatud on

planeeringuga piirnevate alade ja lähiümbrusega. - Maa-ala krundistamisel on lähtutud Apametsa VII kvartali (koostööpiirkonna) arengusihtots-

tarbest, mis näeb ette elamuehitust. - Elamud nähakse hoonestustingimuste põhjal ette kuni kahekorruseliste üksik- (EP, 3 krunti) ja

korterelamutena (EK, 6 krunti), arvestades Harku valla üldplaneeringut, sellega seonduvat piirkonna arengusihtotstarvet ja naaberplaneeringuid.

- Elamukruntidele ehitatavate hoonete projekteerimisel on ette nähtud kahte tüüpi põhilahendust, katusekalletega 0º-10 ja 0-20º, erinevaid tüüpe kvartalite lõikes omavahel sobivalt grupeerides, vastavalt põhijoonisel DP-3 ja seletuskirjas näidatud ehitusõiguse tabelile.

- Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on üksikelamukrundid piirkondlikke tavasid arvestavalt planeeritud suhteliselt suurtena, pindalaga vahemikus 2088 m² kuni 2235 m².

- Korterelamute kruntide hoonestustihedus näeb ette min. 400 m² korteri kohta. - Üksikelamutele on hoonestustingimustes antud võimalus ka abihoonete püstitamiseks. - Ehitisealune pind (hooned ja muud rajatised kokku) ei tohi ületada 300 m2. Üksikelamu krundil on

lubatud ehitada maksimaalselt 2 (kaks) abihoonet. Korterelamu kruntidel abihoonete püstitamine on keelatud. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv).

- Lisaks võib korterelamu krundile rajada kuni 3 ja üksikelamu krundile kuni 2 max 5 meetri kõrgust rajatist, nagu näiteks prügimaja, jalgrataste varjualune, autode varjualune, lehtla, varikatusega väliköök ja mänguväljak. Rajatiste rajamine on lubatud hoonestusalale, välja arvatud mänguväljak ja prügimaja, mille rajamine on lubatud ka hoonestusalast välja. Naaberkinnistute rajatiste vahel tuleb tagada vähemalt 8 m tuleohutuskuja. Rajatiste ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda hoone arhitektuurinõuetest.

- Ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge ehitise ehitamisel vastutab omanik nii ohutuse kui ka muude nõuetele vastavuse eest (vastavus planeeringutele, tuleohutusnõuded, heakorranõuded, naabrusõigusest tulenevad nõuded). Kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused hangib omanik vajadusel ise.

- Harku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kavandada 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. (vt. ka ptk. 2.7).

- Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta (piirdeaed, väravad, tõkkepuu vms) juurdepääs.

10

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 10

- Planeeritavat ala läbiv Liiva tee ja Apametsa tee vahelisi kvartaleid ühendab nn. rohekoridor, mille osaks on planeeringu keskele loodava üldkasutatava mänguplatsiga haljasala. Planeeritav ala lõpetab ühtlasi rohekoridori Toome tee ääres.

- Kvartali üksikelamu- ja korterelamukruntidele on ette nähtud krundisisene kohustuslik haljastuse nõue, vastavalt põhijoonisel DP-3 näidatud põhimõttele ja ulatusele.

- Mürataseme vähendamiseks nõutavale tasemele on soovitatav hoonete projekteerimisel kasutada mürakindlamaid välisseinu ja teepoolsetele fassaadidele kolmekordseid pakettaknaid. Müratõkkeseinte ja -vallide püstitamine ei ole lubatud.

- Elamute maksimaalseks kõrguseks on 9 m, abihoonetel ja rajatistel 5 m. - Elamute maksimaalne korruselisus on 2 (kaks), abihoonetel 1(üks). - Hoonestusviis paralleelne maa-ala piiriga. - Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. - Katusekalle: üksikelamu puhul 0-20º ja korterelamu puhul 0-10º (elamud , abihooned ja rajatised). - Fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil

kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada ümarpalki ja plastikust välisvoodrit.

- Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. - Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada kivi- või plekkkatet. Lamekatuste puhul, mille kalle on

1:10 või väiksem, on lubatud kasutada SBS-kummibituumenkatet. - Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane). - Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Kruntide piirded ette nähtud

(pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Läbipaistmatute plankaedade püstitamine on keelatud. Piirdeaedade kõrgused peavad olema 1.5m vastavalt kehtivale „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“.

- Keldri- või soklikorrus pole kõrge pinnavee taseme tõttu lubatud. - Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis. Hoone

eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiislahenduse staadiumis. - Planeeritavale alale ei jää ehitus- ja kultuurimälestistega seotud kaitsealuseid objekte, mis

võiksid planeerimislahendust mõjutada.

H o o n e k

o rr

u s e lis

u s m

a x .

A b ih

o o n e k

o rr

u s e lis

u s m

a x .

H o o n e lu

b a tu

d s u u ri m

k õ rg

u s m

A b ie

h o o n e lu

b a tu

d s u u ri m

k õ rg

u s m

E la

m u te

a rv

A b ih

o o n e te

a rv

E la

m u ü

h ik

H o o n e s tu

s v iis

K a tu

s e k

a lle

a º

K a tu

s e h

a rj a s

u u n d

E ri n õ u d e d v

ä lis

v iim

is tlu

s e le

P iir

d e a e d a d e k

u ju

n d . tin

g .

tu le

p ü s iv

u s m

in .

S e rv

e tu

u d id

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

1 2235 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. W2, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

2 2219 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

3 2088 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist 4 2846 420 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. W2-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole 5 2876 430 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 6 2761 410 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5

7 2817 420 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Liiva tee ja Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m. W2- servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

8 2867 430 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m. W1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

9 2742 410 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m

H1 9269 - - - - - - - Üm 100 Üm 100

H2 4287 - - - - - - - Üm 100 Üm 100 - 3

Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. W1, G2, V1, K1, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L1 1140 - - - - - - - LT 100 L 100 Apametsa kraavi veekaitsevöönd 1m kraavi äärest. Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. W2, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L2 4197 - - - - - - - LT 100 L 100 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. G2, G3, V1, K1, D1, SK1, S1, W1, W2, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L3 1400 - - - - - - - LT 100 L 100 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. G3, SK1, S1, W1, W2, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L4 2147 - - - - - - - LT 100 L 100 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. G2, V1, K1, S1, W1, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L5 191 - - - - - - - LT 100 L 100

P a rk

im is

k o h ta

d e a

rv n

o rm

a tii

v n e

P a rk

im is

k o h ta

d e a

rv k

a v a n d a tu

dH o o n e te

a rv

k ru

n d il

m a x .

Puuduvad

Puuduvad

Krundipiire

läbipaistev, max

h=1,5m, (puit,

metall). Krunt.

vaheline piire - võrk.

P a ra

lle e ln

e v

õ i r

is ti

tä n a v a m

a a -a

la

p iir

ig a

P a lk

e h iti

s k

e e la

tu d

Kasutatud lühendid: EP-perelamu maa, EK- korterelamu maa, Üm-üldkasutatav maa, LT-tee ja tänava maa-ala, E-elamumaa, L-transpordimaa, S1-sidetrass, G2, G3 -gaasitrass, V1-veetrass, K1-reoveekanalisatsiooni trass, D1-drenaaži trass, SK1-sadeveekanalisatsiooni toru, W1-madalpinge kaabli trass, W2- kõrgepige kaabli trass, W1,1-tänavavalgustuse kaablitrass, JP-juurdepääsu tee

P a ra

lle e ln

e m

a a -a

la p

iir ig

a

0 -

2 0

0 -

1 0

P iir

de id

m it te

k av

an da

da

Tehnilised erinõuded

M a a s

ih to

ts ta

rv e (

v a s ta

v a lt

d e t. p

l)

S ih

to ts

ta rv

e o

s a k a a lu

% (v

a s ta

v a lt

d e t. p

l)

M a a s

ih to

ts ta

rv e (

k a ta

s tr

iü k s u s e li

ik id

e k

a u p a l)

S ih

to ts

ta rv

e o

s a k a a lu

% (k

a ta

s tr

iü k s u s e li

ik id

e

k a u p a l)

T P

3

Puuduvad

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED Piirangud

POS .NR

K ru

n d i p

la n e e ri tu

d s

u u ru

s m

²

E h iti

s e a

lu n e p

in d m

²

Hoone korruselisus ja kõrgus Arhitektuurinõuded

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

12

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.5.2 Planeeritud ärihooned ja sotsiaalobjektid. Planeeritavale alale ärihooneid ei planeerita. Lähim suurem kaubandus-teenindusasutuste võrk asub planeeritavast alast lääne-loode suunda jäävas Tiskre külas Prisma kaubanduskeskus, Rannamõisa tee 12a Lidl kauplus ja Rannamõisa tee 6 asuv Selver. Sotsiaalobjektid planeeritaval alal puuduvad. Apametsa elupiirkonna ärihoonete-sotsiaalobjektide loomise võimalus on ette nähtud ala keskel asuvasse, Liiva tee äärde jääva IV kvartali loodenurka, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärde planeeritud Vb kvartalisse ja juba väljaehitatutena X kvartalisse (Alasniidu). Ärihoonestust on kavandatud ka I kvartalisse. Reeglina nähakse ette ärihoonestuse rajamise võimalust Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärde.

2.5.3 Planeeritud elamud Planeeritavale alale moodustatakse kokku 3 (kolm) üksikelamukrunti, sihtotstarbega pereelamumaa (EP) ja 6 (kuus) korterelamukrunti, sihtotstarbega korterelamumaa (EK). Igas korterelamus planeeritakse 5 elamuühikut, ja igas üksikelamus on üks elamuühik. Kokku planeeritakse 33 elamuühikut. Korterelamu koosseisu tuleb planeerida ja projekteerida lukustatav lastekärude hoiuruum hoone I korrusel (võib jagada hoone koosseisus oleva rattaruumiga). Korterelamu igale korterile tuleb planeerida ja projekteerida vähemalt 1 panipaik, mis kuulub kortermaja koosseisu. Kruntide ehitusõigused ning hoonestustingimused on antud projektlahenduse põhijoonisel (DP-3) ja seletuskirja ptk. 2.5.1. lõpus olevas tabelis. Ümarpalkmajade ehitamine on keelatud.

2.5.4 Planeeritud haljastus. Heakord. Planeeritav elamuteala on valdavalt rohu- ja heinamaa. Kõrghaljastust planeeritaval alal puudub. Planeeritava elurajooni kirdetsooni on kavandatud kogu kvartalit läbiv 30 m laiune haljaskoridor, mis on osaks Apametsa kvartaleid IIIa, Va, VIa ja VII läbivale haljaskoridorile ja ühtlasi lõpeb see Toome tee ääres. Rajatavatele elamukruntidele nähakse ette, nende suurust ja asukohta arvestades, piisavas mahus ilu- ja viljapuid, piirdehekke, põõsaid ja hooldatud murupinda. Kvartali üksikelamu- ja korterelamukruntidele on ette nähtud krundisisene kohustuslik haljastuse nõue, vastavalt põhijoonisel DP-3 näidatud põhimõttele ja ulatusele. Üldkasutatava maa haljasalale on vajadusel võimalik luua mänguplatse ja haljastuslikke väikevorme Kruntide piirded näha ette (pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, kõrgus max. 1,5 m, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Kinnised piirdeaiad ja müürid on keelatud. Piirete rajamisel tuleb kinni pidada kvartalite ja tänavafrontide ühtsest stiilist. Kruntidel nr. 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 on piirde ehitamine keelatud.

2.5.5 Keskkonnakaitse. Müravastased abinõud Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Planeeritavatele kruntidele näha ette vajalik kogus prügikonteinereid ja loodava haljasala H2 kagutippu tervikala avalik jäätmemaja sorteeritud jäätmetele (pakendid, elektroonika, patareid, riided). Arvestades planeeritava ala ja Harku järvest läänes asuvaid metsi rohevõrgustiku tuumalana, siis magistraaltee planeeritavale elupiirkonnale olulist häirivat mõju ei avalda. Mürasummutajaks on

13

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

lisaks eelöeldule kruntidele rajatav sundhaljastuse nõue (vt ka p 2.5.4)ja elamuehituse ehitustehnilised meetmed.

2.5.6 Servituudi vajadus Planeeritud servituudid: - krundil nr. 1 näha ette W2 ja S1 servituudid võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale

poole; - krundil nr. 2 näha ette S1 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. 4 näha ette W2 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. 7 näha ette W2 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole, JP

servituut kruntide 8 ja 9 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. 8 näha ette W1 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole, JP

servituut kruntide 7 ja 9 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. 9 näha ette JP servituut kruntide 7 ja 8 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. H2 näha ette W1, G2, V1, K1 ja S1 servitudid võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi

teljest mõlemale poole; - krundil nr. L1 näha ette W2 ja S1 servituudid võrguvaldajate kasuks 2 m trassi teljest mõlemale

poole; - krundil nr. L2 näha ette G2, G3, V1, K1, D1, SK1, S1, W1, W2, W1,1 servituudid

võrguvaldajate kasuks 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. L3 näha ette G3, SK1, S1, W1, W2, W1,1 servituudis võrguvaldajate kasuks 2 m

trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. L4 näha ette G2, V1, K1, S1, W1, W1,1 servituudid võrguvaldajate kasuks 2 m trassi

teljest mõlemale poole. - Krundil Vahemetsa tee lõik 1 (kat nr. 19801:002:2127) näha ette JP servituut kohaliku

omavalitsuse kasuks. Kasutatud lühendid: S1-sidetrass, G2, G3 -gaasitrass, V1-veetrass, K1-reoveekanalisatsiooni trass, D1-drenaaži trass, SK1-sadeveekanalisatsiooni toru, W1-madalpinge kaabli trass, W2- kõrgepige kaabli trass, W1,1-tänavavalgustuse kaablitrass, JP-juurdepääsu tee

2.5.7 Territooriumi bilanss, -majanduslik - tehnilised näitajad

TERRITOORIUMI BILANSS (detailplaneeringu liigituse alusel) Jrk.nr. Nimetus sihtotstarve m² %

1 Elamumaa E 23451 50,9 3 Sotsiaalmaa Üm 13556 29,4 4 Transpordimaa L 9075 19,7

Planeeritav ala kokku 46082 100,0 Parkimiskohtade arv (kavandatud kokku) 84

S.h.: a) kolm üksikelamud (arvutuslik 3 elam. x 2pk = 6pk) kavandatud 9

b) kuus korterelamud (arvutuslik 6 kort.el x 5 el.ühik x 2pk + (6 kort.el x 5 el.ühik x 0,4pk) = 72pk) kavandatud 72

c) üldkasutava maa (tingimused puuduvad) kavandatud 3 Elamukruntide arv: 9

S.h.: a) üksikelamu krunte 3 b) korterelamu krunte 6

14

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Proj. elanike arv: 99 S.h.: a) üksikelamutes 3 x3 in. 9

b) korterelamutes (6 kort.el. x 5 el.ühik =30 el.ühik) 30 x3 in. 90

2.6 Teed ja vertikaalplaneerimine

2.6.1 Teed ja liiklus

Teede planeerimise ja projekteerimise aluseks on EVS 843:2016 Linnatänavad. Rajatava liikluskorralduse aluseks on olemasolev ja varem kasutusel olnud teedevõrk. Põhilisteks juurdepääsu teedeks on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega ristuvad ning peateeks kujunevad Liiva tee ja Apametsa tee. Kagusuunalt lisandub olemasolev Toome tee. Planeeritaval alal on planeeringu käigus ette nähtud uued kvartalisisesed tänavad. Tänavate tsoonide laiuseks on võetud 15 m . Projekteeritavate asfaltkattega kvartalisiseste juurdepääsuteede laiuseks on 5,6 m. Põhijoonisel on juurdepääsud üksikelamute kruntidele näidatud orienteeruvatena. Jalgratta- ja jalgtee laiuseks on peateede ääres min. 3 m, kõrvalteede ääres 2,5 m. Jalakäijate ülekäigud sõiduteedel lahendada nn. tõstetud ülekäigukohtadena kvartalisiseste sõiduteede ületamisel ning tõstetud ülekäigukohtadena künnisel peateede teeületamisel. Ehitusseadustiku § 71, lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (vt. Tugiplaan DP-2). Arvestades seda, et Liiva tee ja Toome tee liiklusintensiivsus ja sõidukiirus ei ole kõrged, samuti seda, et naaberplaneeringutes nähakse ette teekaitsevööndi laiuse vähendamine 10 m-ni kinnistu piirist, on mõistlik vähendada Liiva tee ja Toome tee kaitsetsooni 30 m-lt 21 m-ni. Teekaitsevöönd on planeeringuga määratud Liiva teel ja Toome teel 21 m sõiduraja välimisest servast. Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. Sõiduteede planeeritud kõrgusmärgid on vahemikus 4,60 kuni 5,25 m.(vt. joonis DP-5). Plaanil DP-4 ja DP-5 näidatud teede lõiked võivad tee projekti käigus täpsustuda. Teede planeerimisel nähakse ette juurdepääs jäätmemajani, mis paikneb kinnistu H2 kaguosas. Piirkondliku jäätmemaja juurde on planeeritud 3 parkimiskohta, et jäätmeid oleks võimalik tuua ka autoga ja parkida selleks ettenähtud kohta. Transpordimaa antakse vallale tasuta üle ja seejärel tee muutub avalikult kasutatavaks teeks.

2.6.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevete kõrvaldamine

Apametsa VII piirkonnas on olemasolev maaparanduslik kuivendussüsteem, mis koosneb maa- alustest drenaažitorudest ja kuivenduskraavidest. Kraavid kulgevad paralleelselt Apametsa ja Liiva teega. Kraavid on heas seisukorras ja töökorras. Kuna planeeringu piirkond rajatakse põhiliselt elamumaaks, siis ei jää olemasolev drenaaž töökorda. Pinnas on hea immutusomadusega. Detailplaneeringu alal on sajuvesi ette nähtud immutada kinnistu piires. Sademeveesüsteemide ja ehitiste kavandamisel tuleb kasutada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme: sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Põhjavett tuleb kastmiseks kasutada minimaalselt. Hoonete katustelt koguda maksimaalselt sademevett kastmisveeks ning peale kogumist üle jääv vesi immutada pinnasesse. Sadevett koguda maapealse mahutiga, võimalusel maa-aluse mahutiga. Uue kvartali siseteelt ja kinnistu siseselt teelt juhitakse vihmavesi murualale. Tee äärekivi näha ette 3cm astmega, kaldega haljasala suunas. Apametsa peakraavi juhitava drenaaživee suurenemine ei ole planeeritud. Planeeritaval maa-alal teostatakse vajalik vertikaalplaneerimine. Rajatavate siseteede ja hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/- 0.00 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8m kõrgemal. Kortermajade kruntidel kasutada parkimisplatsidel murukivi sillutist, et säästa keskkonda ja vältida immutuspindade vähenemist.

15

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Murukivi katend on vett hästi läbilaskev. Murukivi kärg töötab iseeneslikult filtrina ja lausvee kihi tekkimine parklasse on praktiliselt välistatud. Krundi maapinna kõrgust võib tõsta selliselt, et sajuveed ei valguks naaberkruntidele ning teele.

2.7 Parkimine Harku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kavandada 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.

no rm

at iiv

ne

pl an

ee rit

ud

1 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

2 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

3 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

4 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

5 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

6 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

7 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

8 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

9 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

H2 Üm üldkasutav maa (jäätmemaja kõrval) - - - 3

Kokku 33 78 84

Sõiduautode parkimiskohtade arvutus Parkimiskohtade arv

po si

ts io

on i n

r

P la

ne er

ita v

si ht

ot st

ar ve

*

Elamu tüüp

N or

m at

iiv ne

ko

ef its

ie nt

A rv

ut us

e al

us

(e la

m ut

e üh

ik ud

)

Autoparklate rajamisel kasutada murukivi sillutis. Parkimiskohad peavad olema liigendatud kõrg- ja/või madalhaljastusega, et minimeerida soojussaarte teket. Harku valla üldplaneeringu järgi tuleb korterelamute kavandamisel planeerida varikatusega rattaparkla iga kortermaja ees või maja sees. Määrata kortermaja jalgrataste parkimiskohtade arv vastavalt Linnatänavad EVS 843:2016 standardile – 2 jalgratta parkimiskohta 1 korteri kohta.

no rm

at iiv

ne

pl an

ee rit

ud

4 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

5 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

6 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

7 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

8 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

9 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

Kokku 30 60 60

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus Parkimiskohtade arv

po si

ts io

on i n

r

P la

ne er

ita v

si ht

ot st

ar ve

*

Elamu tüüp

N or

m at

iiv ne

ko

ef its

ie nt

A rv

ut us

e al

us

(k or

te rit

e üh

ik ud

)

16

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste lahendamine detailplaneeringuga hõlmataval alal toimub vastavalt EVS 809- 1:2002 nõuetele. Lahendusena nähakse ette ööpäevaringne tänavate valgustamine, kruntide lukustatavad piirde- väravad ja elamute turvasüsteemid (signalisatsioon). Detailplaneeringuga on silmas peetud lisaks järgida järgmist : - planeeritav ala jaotatakse elanikele hästi jälgitavateks aladeks - tulevased majaomanikud ja korterühistud võiksid riskide vähendamiseks luua omavahel nn.

naabervalve süsteemi.

2.9 Planeeritud tehnovõrgud. Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga.

2.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks ja väljaehitamiseks on OÜ Strantumi poolt väljastatud tehnilised tingimused 04.10.2023. Toome tee ja Liiva tee 10 maaüksustel moodustatavate kinnistute ning kvartali sisetänavate ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude planeerimisel on arvestatud Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga. VEEVARUSTUS : Moodustatavate kinnistute POS 1 kuni POS 9 veevarustuse tagamiseks ühendada Liiva tee L1 (19801:002:0985) asuva De160 veetorustik Toome tee lõik1 (19801:002:0933) paikneva De110 veetorustikuga. Veetoru ringistus näha ette Vahemetsa teel paikneva De110 ühisveevärgiga. Välistulekustutusvesi 10 l/s tagatakse projekteeritavatest hüdrantidest peale eelnimetatud veetorude väljaehitamist. Veevarustuse osas arvestada Harku Vallavolikogu 07.04.2015 otsusega nr. 30 „Harku vallas kavandatavate elamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvesta- miseks“, mille kohaselt arvestatakse ühele elamuühikule vett 0,3 m3/ööpäevas. Kogu ala tarbimisvajadus on 9,9 m³/ööpäevas (33 elamuühikut). Igale üksikelamule ja korterelamule on ette nähtud oma veeühendus. Kruntidele sisenevatele veetrassidele paigaldatakse maa-alused kraanid. Välisveetorustiku projekteerimisel kasutada PE PN10 veetorusid. Plastveetorustikule näha ette signaalkaabli paigaldus. Sulgemisarmatuurina kasutada välisveevõrgul kummikiilsiibrit. KANALISATSIOON Piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute POS 1 kuni POS 6 reovett on võimalik ärajuhtida läbi Tõnupere 8 MÜ detailplaneeringu mahus ehitatud D160 kanalisatsioonitoru, mis asub Vahemetsa tänaval. Moodustatavate kinnistute POS 7 kuni POS 9 reovett suunatakse Toome teel paiknevale D200 isevoolsele kanalisatsioonile. Kanalisatsioonitorude ühendused Toome teel asuva kaevuga rajada kinnisel meetodil. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada pärast reoveesüsteemi eesvoolu rekonstrueerimist, et parandada ja suurendada reovee vastuvõtuvõimet. Eesvoolu rekonstrueerimiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis pärast DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga.

17

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu juures +10 cm. Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud tuleb kas pumbata üle või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga. Planeeringus on esitatud Toome tee pumplasse juhitav reovee kogus. Vajadusel tuleb Toome tee pumplale planeerida täiendav mahuti lisanduva reovee mahu vastuvõtmiseks. Detailplaneeringus (koondvõrkude plaan DP-4) on näidatud kanalisatsioonitorustike sõlmpunktide kõrgused. Planeeritava ala kanalisatsioonikaevude kõrgeim kõrgusmärk on kõrgusel 3.64 m. Reovee koosseis peab vastama Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades toodud nõuetele. Sademe- ja drenaaživee sattumine reoveesüsteemi peab olema välistatud. Kinnistu kanalisatsioon projekteerida muhvidega plastiktorudest. Kõik isevoolse kanalisatsiooni pöörangud tuleb teostada kaevus. Enne järgnevaid projekteerimisstaadiume taotleda OÜ Strantumilt tehnilised tingimused. Projekti koostamise käigus näha ette võimalus insenerivõrkude paigaldamiseks kinnisel meetodil, et vähendada olemasolevate Toome tee ja Liiva tee teekatete kahjustamist. OÜ Strantumilt saab järgnevaid projekteerimisstaadiumeid menetleda peale eespool mainitud perspektiivsete ja varem planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist ja kasutuslubade väljastamist. Piirkonna ühisveevõrgus tagatakse vabasurve vähemalt 2x hoonestusele. ÜHENDUS - JA LIITUMISPUNKTIDE ASUKOHAD: Piirkonnas Toome teel on välja ehitatud DE110 ühisveevarustuse torustik ja DE200PL ühiskanalisatsiooni torustik, mis on mõeldud Toome tee1 ja Liiva tee 10 kinnistute liitumiseks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustikega. Lähimad ühenduspunktid asuvad Vahemetsa teel Vahemetsa tee 9 kinnistu vastas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid kruntidel 1 - 9 on ette nähtud kuni 1 m kaugusele väljaspoole kinnistu piiri, tänava alale. Detailplaneeringus on esitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni olemasolevate eelvooludeni (vt. insenervõrkude koondplaan DP-4, ja liitumisskeem DP-6). Planeering näeb ette isiklikud kasutusõigused toru omaniku kasuks ja kaitsevööndid vt. p. 2.5.6 VEETARBIMISE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE KOGUSTE KOONDTABEL

P O

S . n

r

E la

m uü

ks us

te

(e ra

m u/

ko rt

er )

ar v

Kavandatav veekasutus m3/d

Kavandatav reovee ärajuhtimine m3/d

K av

an da

ta v

tu le

tõ rj

ev ee

va

ja du

s l/

s

S oo

vi ta

v ve

es ur

ve

ko rr

us t

1 1 0,3 0,3 2 1 0,3 0,3 3 1 0,3 0,3 4 5 1,5 1,5 5 5 1,5 1,5 10 3,5 6 5 1,5 1,5 7 5 1,5 1,5 8 5 1,5 1,5 9 5 1,5 1,5 KOKKU 9,9 9,9

18

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.9.2 Tuletõrjeveevarustus. Elurajooni väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 10,0 l/s saadakse 3 tunni jooksul maa- pealsetest tuletõrjehüdrantidest, mille tegevusraadius on min. 150,0 m. Planeeritud hüdrant paigaldatakse sõidutee kõrvale mururibale. Olemasolevad ja planeeritud hüdrantide asukohad on näidatud joonisel DP-4.

2.9.3 Drenaaž. Sademevesi. Planeeritav ala on endine põllumaa, kus on teostatud maaparandus. Drenaažitorusid elamukruntidel ei planeerita. Sadevesi kogutakse krundil ja suunatakse läbi liiva -ja õlieraldaja Apametsa kraavi. Kõigile elamukruntidele on ette nähtud paigaldada maa-alune veekogumismahuti veepumbaga, kuhu planeeritakse osaliselt suunata katuselt kogutud vihmavesi ja hiljem kasutada see kastmisvee otstarbeks. Kvartalisiseste teede äärde kavandatakse drenaažitorustikud, kust liigveed suunatakse Apametsa peakraavi, mis asub Liiva tee ääres. Sademe- ja drenaažitorustike dimensioneerimine eelvooluni (kraavid) lahendatakse ehitusprojekti käigus. Sademevee arvutuslik vooluhulk (hetkeseis)

Arvutuslik pind A, m2

Arvutusäravool Qa, l/s

Pinnakate – muru (pikaajaline) 46082 141,62 Kokku: 141,62

Arvutuse aluseks on standardi -Hoone kanalisatsioon EVS 846:2021 ja EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk olevad andmed. Pikaajalise vihma intensiivsus: q10=153,66 l/s*ha (Harjumaa) Arvutusvihma kordus 1 aastat. Vihma intensiivsus on võetud 10 minutilise vihma järgi. Arvestatud tulevikuteguriga 4% kümnendi kohta. Sademeveesüsteemide ja ehitiste kavandamisel elamukrundi territooriumil tuleb kasutada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme: sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Sademevee arvutuslik vooluhulk (planeeritakse, vt. märkus 1)

Arvutuslik pind A, m2

Arvutusäravool Qa, l/s

Pinnakate – muru (pikaajaline) 39582 147,99 Pinnakate – asfalt (pikaajaline) 3000 56,87 Pinnakate – katus (pikajaline) 3500 82,93 Kokku: 287,8

Arvutuse aluseks on standardi -Hoone kanalisatsioon EVS 846:2021 ja EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk olevad andmed. Lühiajalise vihma intensiivsus: q5= 926,3 l/s*ha (Harjumaa) Pikaajalise vihma intensiivsus: q10=543,2 l/s*ha (Harjumaa) Arvutusvihma kordus 2 aastat. Vihma intensiivsus on võetud 10 minutilise vihma järgi

19

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Arvestatud tulevikuteguriga 4% kümnendi kohta. Märkus 1: täpsemad juhised antakse Harku Vallavalitsuse poolt ehitusprojekti koostamise käigus, kui on teada täpsed hoonete ning kõvakattega alade pindalad ning neist tulenev sademevee vooluhulk. Drenaaži- ja sajuvee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

2.9.4 Elektrivarustus Elurajooni elektrivarustuseks on Elektrilevi OÜ poolt 18.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr. 459203. Elektrienergiaga varustamine nähakse ette Käämo AJ (110/10) ja Tänavaotsa AJ (110/10) toitele.

Elektrikoormuste tabel POS.NR. NIMETUS ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS

PLANEERITAVA AJ BAASIL (TÄNAVAOTSA AJ)

(kW/A)

1 Üksikelamu 17/25

2 Üksikelamu 17/25

3 Üksikelamu 17/25

4 Kortermaja(5 krt.) 85/125

5 Kortermaja(5 krt.) 85/125

6 Kortermaja(5 krt.) 85/125

Välisvalgustuse post ühe plafooniga(6 tk)

0,6/3*

KOKKU 307/453

Elektrikoormuste tabel POS.NR. NIMETUS ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS

PLANEERITAVA AJ BAASIL (KÄÄMO AJ) (kW/A)

7 Kortermaja(5 krt.) 85/125

8 Kortermaja(5 krt.) 85/125

9 Kortermaja(5 krt.) 85/125

Välisvalgustuse post ühe plafooniga(3 tk)

0,3/1,5*

KOKKU 256,4/377

FAAS (0,23 kV) * Tööprojekti koostamisel võib koormuste jaotus vastavalt vajadusele muutuda. Tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada. Detailplaneering määrab ära tehnotrassid 0,4 kV kaabelliinidele ning asukohad jaotus- liitumiskilpidele. Planeeringus on ühildatud teedega soovitavalt ringtoitena elektriliinide koridorid toitepunktist liitumiskilpideni. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele, soovitavalt mitme- kohalistena teealasse. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne servituut enne kinnistute müüki. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul. Madalpingeliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnases. Tarbijate ühendamiseks kasutatakse transiit- ja liitumiskilpe. Liitumiskilpide täpsustatud asukohad selguvad konkreetsel elektrivarustuse projekteerimisel.

20

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone katusele. Iga korterelamu krundi autode parklasse tuleb kavandada elektriautode laadimistaristu vastavalt ehitusseadustik §651. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

2.9.5 Tänavavalgustus

Tänavate valgustamiseks kasutatakse LED-lampe, mis paigaldatakse metallpostidele. Tänavavalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse juhtimine toimub kilbi põhise kontrolleri kaudu, teisejärguliseks juhtimiseks võib olla fotorelee. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse vajadusel tänavavalgustuse jaotuskapp, mis on ühendatud toitega trafoalajaamast, kas Käämo või Tänavaotsa. Planeeringu lahendusega on ette nähtud ühendus olemasoleva tänavavalgustuskaabelliinidega. Vastavalt vajadusele jäetakse tööprojekti staadiumis võimalus ühenduseks Tänavaotsa või Käämo AJ. Tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada. Tänavavalgustuse projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused väljastab Harku Vallavalitsus.

2.9.6 Sidevarustus

Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused on väljastatud AS Telia Eesti poolt 21.09.2023.a. nr. 38265032. Kehtivad kuni 20.09.2024. Sideühendusteks näha ette de 100 mm torudest sidekanali põhitrassi ehitus Liiva tee ja Toome tee ääres paiknevast sidekanalisatsioonist, sidekaevust nr. 17853 ja 17927 (vt. lisa1 tehn. tingim.). Korter- ja üksikelamutele näha ette individuaalsed sidekanali sisestused põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud tuleb rajada sõidutee välisele alale. Näha ette meetmed olemasolevate AS Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivuse ehitustööde käigus. Projekti koostamise käigus näha ette võimalus insenerivõrkude paigaldamiseks kinnisel meetodil, et vältida olemasolevate Toome tee ja Liiva tee teekatete kahjustamist.

2.9.7 Gaasivarustus

Gaasivarustustust on planeeringus käsitletud kui võimalust ja lahendatakse vajaduse korral vastavalt Adven Eesti AS poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele. Gaasiga varustamine toimub Liiva tee – Toome tee olemasolevatest OP=0,1 bar ja MOP=4,0 bar gaasitorustikust. Eramute ja korterelamute maagaasiga varustamiseks ehitatakse OP=0,1 bar, MOP=4,0 bar gaasitorustiku võrk. Gaasitorustikud paigaldatakse võimalikult piki tänavaid, väljaspoole sõiduala asfalti ja kinnistuid. Igale kinnistule ehitatakse tarnetorustik ja maa-aluseid sulgeseadmeid kinnistupiiri ette. Toome teel gaasitrassiühendused rajada kinnisel meetodil. Piirkonna gasifitseerimine toimub arendaja ja Adven Eesti AS vahel sõlmitava lepingu alusel. Tööprojekti koostamiseks vajalikud tehnilised tingimused väljastab Adven Eesti AS.

2.9.8 Soojavarustus

Soojavarustus üksikelamu ja korterelamu kruntidel lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, pelletikütet, gaasiküte, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Võttes arvesse, et kõik elamukrundid on plaanis gasifitseerida, on eelistatud küttelahendus gaasikatlal põhinev süsteem. Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana. Päikesepaneelide paigaldamine maapinnale ei ole lubatud. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

21

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.10 RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, samuti aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas. Radooni võivad sisaldada ka majapidamisvesi, puurkaevud ja ehitusmaterjalid. Radooni vähendamiseks on kõige tõhusam meetod hoone tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majja kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Täiendavaks meetmeks võib olla hoone vundamendi alla tuulutustorustiku rajamine. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Radooni kogunemist siseruumidesse tuleb tõkestada ehitustehniliste meetmetega. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³.

2.11 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutuse nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “. Hoonestusala on planeeritud naaberhoonetest kaugemale kui 8 meetrit. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrjevee vajadus on 10 l/sek. Tuletõrje vesi saadakse paigaldatavatest tuletõrjevee hüdrantidest. Hoonete ehitusprojekti koostamisel määrata madalaimaks tulepüsivusastmeks TP3.

2.12 Planeeringu elluviimine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks 9- ks elamumaa krundiks (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringuga soovitakse planeeritavale alale kavandada 33 elamuühikut. Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. - Maaüksusete jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine toimub vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarvetele; - Planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse - Transpordimaa kruntide pos L1 suurusega 1140 m2, pos L2 suurusega 4197 m2, L3 suurusega 1400 m2, L4 suurusega 2147 m2, L5 suurusega 191 m2 ja üldkasutatava maa kruntide pos H1 suurusega 9269 m2, pos H2 suurusega 4287 m2 tasuta võõrandamine vallale; - Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine toimub detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemas- olevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jäävate kruntide kavandatud liitumispunktideni; - Hoonete ehitusõiguse realiseerimine kavandatud kruntidel toimub alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on vajalik krundi ehitusõiguse realiseerimiseks. Kinnistu omanik on kohustatud mitte alustama ega lubama hoonete ehitustegevust enne, kui kinnistule on rajatud detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

22

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.13 Üldised tingimused. - Ühendused tehnovõrkudega rajatakse kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega, nende poolt väljastatud ettekirjutuste alusel. - Veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel järgitakse detailplaneeringuga sätestatud põhi- mõttelist lahendusskeemi ja võrkude valdaja poolt väljastatud tehnilisi tingimusi. - Avalike haljasalade korrastamine on detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku kohustus. See hõlmab kavandatud elementide väljaehitamist ja maaüksuste võõrandamist vallale. - Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt. - Erateid ei kavandata. - Teemaa omanik on kohustatud tee korras hoidma ja tagama aastaringse hoolduse. - Harku Vallavalitsuse ja Toome tee1, Liiva tee 10 maaüksuste omanike vahel on sõlmitud leping detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.

2.14 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahju. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

2.15 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS HARKU VALLA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGULE JA HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+

Vastavus Harku valla üldplaneeringule. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on tegemist: elamumaaga kompaktse asustusega alal Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või korterelamumaa; kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. • Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on alevikes 1500 m², muudel aladel 2000 m². Detailplaneeringuga moodustatakse 9 elamumaa krunti suurusega 2088 – 2876 m2.• Korterelamute puhul on minimaalne krundi pind korteri kohta 400 m². Vastavalt arvutusele on võimalik igale korterelamu krundile püstitada kuue või seitsme korteriga elamuid. Detailplaneeringuga kavandatakse igale korterelamu krundile 5 korterit. • Korterelamute kavandamisel planeerida varikatusega rattaparkla. Käesolevas seletuskirjas p.2.7 on antud märkus: Harku valla üldplaneeringu järgi, korterelamute kavandamisel, tuleb planeerida varikatusega rattaparkla iga kortermaja ees või maja sees. • Üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%. Suuremate maa-alade planeerimisel tuleb reserveerida rohealasid järgnevalt: o Pargiala 40 m² inimese kohta, 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; o Puhkeala 80 m² inimese kohta, 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel; o Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala. Detailplaneeringu järgi on antud territooriumil 99 uut elanikku. 99 x 80m² = 7920 m². Üldkasutatav haljasala moodustab detailplaneeringu alast 29,4%, kokku suurusega 13556 m². Tekkiv roheline tsoon on ühendatud eelnevalt moodustatud rohekoridoridega. • Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning infrastruktuurirajatised.

23

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Antud märkus lisatud käesolevas seletuskirjas p.2.12 • Ümarpalkmajade ehitamine tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering seda ette näeb. Käesolevas seletuskirjas p.2.7 on lisatud märkus. • Parkimine lahendatakse omal krundil. Kavandada tuleb 2 parkimiskohta iga Eluasemeühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. Planeerimisalal on ettenähtud 84 parkimiskohta ( normatiiv 78 parkimiskohta). Planeering vastab Harku valla üldplaneeringule. Vastavus Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määravale ning tihehoonestusalasid täpsustavale teemaplaneeringule. Harku valda ehitatavad ehitised peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Planeerimisaladel on ettenähtud üksik ja korterelamud, mis sobivad ümbritsevasse keskkonda. • Detailplaneeringus ja ehitusprojektis peab sisalduma tegevuskoha maa-ala kontaktvööndi analüüs, kus esitatakse fotod naaberhoonetest ning konkreetse küla või aleviku hoonestusstruktuurist ja maastikust. Kontaktvööndisse jäävate väljaehitamata alade korral lisatakse väljavõtted neil aladel kehtivatest detailplaneeringutest osas, millest nähtuvad ehitamise tingimused. Kontaktvööndi analüüs on koostatud. • Elamute ja suvilate maksimumkõrgused miljööväärtuslikel aladel on määratud ptk 3.8. Mujal Harku vallas tuleb tagada, et 2-korruseline elamu on kuni 9 m kõrgune olemasolevast maapinnast ja 3 korruseline elamu on kuni 11 m kõrgune olemasolevast maapinnast, et tagada nende sobitumine Harku vallas kujunenud hoonestuslaadiga ja välistada hoonete liigne domineerimine maastikul. Detailplaneeringu järgi on hoontele lubatud suurim kõrgus 9 m ja abihoontele 5 m. • Keldrit ja soklikorrust saab võimaldada juhul, kui on tagatud hoone siseruumide kaitstus pinnasevee ja üleujutus- ning radooniohu eest või kui ehitusprojektis on juba arvestatud, et maapinnast madalamale jäävad korrused võivad olla üleujutatavad. Detailplaneeringus ja ehitusprojektis hoone korruselisuse määramisel esitatakse maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi. Detailplaneeringu järgi keldri- ja soklikorruse ehitamine ei ole ettenähtud. • Harku vallas tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel kõrghaljastusega aladel koostada kõrghaljastuse hinnang ja arvestada selle tulemustega. Planeeritaval alal on tegemist endise põllumaaga, kus on teostatud maaparandus. • Kõik piirdeaiad peavad asuma teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel, et tagada lume koristamise võimalused. Kaugus vastab nõudele. • Võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ei tohi üksik-, kaksik- või ridaelamu puhul olla kõrgemad kui 1,5 m. Korterelamuid ega ridaelamuid (muuhulgas kortereid ja ridaelamu sektsioone) ei tohi piirata aiaga. Käesolevas seletuskirjas p. 2.5.4 on antud märkus: Kruntide piirded näha ette (pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, kõrgus max. 1,5 m, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Kinnised piirdeaiad ja müürid on keelatud. Piirete rajamisel tuleb kinni pidada kvartalite ja tänavafrontide ühtsest stiilist. Kruntidel nr. 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 piirde ehitamine on keelatud. • Enne uute detailplaneeringute algatamist peab olema tagatud detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku veevaru olemasolu. Detailplaneeringust huvitatud isik peab võtma enda kanda nii ala veega varustamisest kui ka kanalisatsiooni või reoveepuhastuse tagamisest tekkivad kulud ning tagama vee- ja kanalisatsiooni süsteemi nõuetekohase rajamise enne hoonele ehitusloa andmist (kui tegu on ühe üksikelamuga, siis enne hoonele kasutusloa andmist). Harku valla vee-ettevõtjad ja nende

24

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

tegevuspiirkonnad määrab kohalik omavalitsus. Tehnilised tingimused detailplaneeringu või projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamiseks küsitakse vee-ettevõtja tegevuspiirkonna vee-ettevõtjalt. Piirkonnas, kuhu pole vee-ettevõtjat määratud, võetakse vee- ja kanalisatsioonirajatiste olemasolul tehnilised tingimused nende omanikult. • Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada olemasolevate teede kõrgustega ning kanalisatsioonirajatiste võimaliku paigaldamise sügavusega. Võimaluse korral eelistada sademevee ärajuhtimiseks säästlikke lahendusi ja vältida sademevee torustikke. Kasutada lahtiseid kraave, tiike, kallakuid. Tiheasustusalal kasutada kraave jms haljastuslikul eesmärgil arvestades ümbruskonna eripärasid ja ruumilisi lahendusi. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. • Lõplikul kujul elektrivarustus (sh välisvalgustus, valvesüsteemid jms) tuleb lahendada planeeringutes ja ehitusprojektides vastavalt kehtivatele normidele. Detailplaneeringute ja elektriprojektide (hoone ehitusprojekti elektripaigaldiste osa, elektrivõrgu rajatise ehitusprojekt) koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused võrgu omanikult. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. • Sideprojektide (hoone ehitusprojekti elektripaigaldiste osa, sidevõrgu rajatise ehitusprojekt) koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused võrgu omanikult ja valminud projektid tuleb kooskõlastada võrgu omanikuga. Detailplaneeringule tuleb taotleda sidevarustuse lahendamiseks tehnilised tingimused, kui paigutatakse ümber siderajatisi, nähakse ette mobiilside masti rajamine või vajatakse planeeritavale hoonele sidevarustust kaabelliini kaudu. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. Ehitiste vahel tuleb tagada vastavalt konkreetsete hoonete tulepüsivusklassile nõutud kujad. Kaugused vastavad kehtivatele normidele ning standarditele. VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala piir

25

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal, suures osas elamumaa juhtotstarbega alal. Liiva tee ja Toome tee nurgale ning Apametsa teega piirneval alal on üldplaneeringuga määratud väikeses osas ärimaa juhtfunktsioon, kuna Harku valla üldplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus suuremate elamualade mitmekesistamiseks on võimalik ärimaa ja sotsiaalmaa kõrvalsihtotstarbe kavandamine, võimaldamaks esmatarbeteeninduse ning funktsionaalse ja eluterve avaliku ruumi arengut. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Ka teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad

26

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt. Detailplaneeringuga ei kavandata alale ärimaa krunti ning seega ei kasutata võimalust 25 % ulatuses elamumaa juhtfunktsiooniga alale ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamiseks. Algatamise taotluse kohaselt soovitakse alale kavandada elamumaa sihtotstarbega krundid valdavalt korterelamute püstitamiseks. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 esitatud tingimuste kohaselt, mis on määratud detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, on lubatud uute korterelamute püstitamine ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel. Käsitletaval juhul paikneb planeeritav ala Tiskre külas Tallinnaga piirneval alal ning seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 esitatud tingimuste kohaselt on maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised):

 kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil Planeering vastab Harku valla teemaplaneeringule. Vastavus Harjumaa maakonnaplaneeringule 2030+ Vastavalt Harjumaa maakonnaplaneeringule 2030+ on tegemist: Linnalise asustusega alaga. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri, ettevõtlust) ning arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust. Planeeringus on arvestatud Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ -ga Planeering vastab Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ -le.

2.16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis vastaksid „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lg 1 ja 2 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevustele ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi kahjustumist, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud Planeeringulahenduse elluviimine mõjutab kohaliku omavalitsuse tulusid ja kulusid. Ühelt poolt suureneb teede infrastruktuuri hoolduskulu ning tekib vajadus tagada täiendavad kohad haridusasutustes. Teisalt suureneb kohaliku omavalitsuse eelarve maksutulude arvelt, mida tagavad uued elanikud, aidates osaliselt katta suurenenud kulutusi. Planeeritud lahenduse elluviimine on üldjoontes majanduslikult otstarbekas, kuna eeldatav maksutulude kasv soodustab tasakaalustatud piirkondlikku arengut ning parandab elanike elukvaliteeti. Tehnovõrkude lahendus on nii tehniliselt kui ka majanduslikult teostatav, tagades vajaliku infrastruktuuri stabiilse toimimise ja katkematu varustatuse kommunaalteenustega. Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju majanduslikule keskkonnale.

27

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid. Seetõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringus on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Elukeskkonna loomiseks, mis toetab erinevaid elustiile ja ennetab sotsiaalset segregatsiooni, on detailplaneerimise käigus rakendatud mitmeid võtmetähtsusega põhimõtteid: Eluasemete mitmekesisus Erinevat tüüpi elamute kavandamine (korterelamud, eramajad) võimaldab arvestada erinevate sotsiaalsete rühmade vajaduste ja võimalustega. Kvaliteetne avalik ruum Ligipääsetavate avalike alade loomine, sealhulgas pargid, mängu- ja spordiväljakud ning puhkealad, mis soodustavad erinevas vanuses ja sotsiaalsetest kategooriatest elanike omavahelist suhtlust. Segafunktsiooniline planeering Elamukvartalite ja avalike parkide kavandamine, mis tagab meeldiva ja mitmekesise elukeskkonna. Ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisvõimaluste arendamine Läbimõeldud jalgratta- ja kõnniteede võrgustik ning mugav ühendus äri- ja sotsiaalse tegevuse keskustega tagavad piirkonna kättesaadavuse kõigile elanikele, sõltumata nende sissetuleku tasemest. Ökoloogiline jätkusuutlikkus ja haljastus Haljasalade ja rohekorridoride kasutamine, mis parandavad elukvaliteeti ja aitavad kaasa tervisliku linnakeskkonna kujunemisele. Elanike kaasamine ja kohaliku kogukonna arendamine Kavandatud on avalikud ruumid ürituste, kohtumiste ja elanike aktiivse suhtluse jaoks, mis aitab tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja luua tugeva kohaliku kogukonna. Need põhimõtted tagavad mugava, jätkusuutliku ja kaasava elukeskkonna loomise, mis toetab inimeste erinevaid elustiile ja vajadusi. Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele peamiselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Planeeringulahendus soodustab rohelise elukeskkonna loomist, haljastades planeeritavate elamumaade vahele jäävaid alasid ning luues kaks suure taimestikuga avalikku maatükki. Lisaks on ette nähtud rohekoridor, mis ühendab need maatükid naabruses asuvate suure taimestikuga aladega, moodustades ühtse rohevõrgustiku. Planeeritud lahendus toetab elurikkust, kuna loodav roheala ei takista erinevate taimeliikide levikut ega loomade ja lindude liikumist. See aitab kaasa kohaliku ökosüsteemi säilitamisele ja arengule. Autokasutuse vähendamiseks on planeeritud jalgratta- ja kõnniteed ning iga korterelamu juurde on kavandatud parkimismajad. Need meetmed soodustavad jalgrattaliikluse kasutamist elanike seas, mis omakorda vähendab isiklike sõidukite kasutamist. Soojasaarte tekke vältimiseks on projektis ette nähtud korterelamute ees asuvate parkimisalade jaotamine rohesaarekesteks, mis koosnevad nii kõrgest kui ka madalast taimestikust. See aitab vähendada alade ülekuumenemist ja loob mugava linnakeskkonna.

28

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Planeeringulahenduse elluviimisel radooniohtlikus piirkonnas on arvestatud täiendavate meetmete seadmise vajadusega (vt p 2.10). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase või õhusaastuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

3 LISAD

1. Telia_Eesti_AS-tehnilised tingimused-TT_N2115 2. Telia_Eesti_AS-tehnilised tingimused-Lisa 1 3. Elektrilevi_OÜ-tehnilised-tingimused-459203 4. Strantum_OÜ-tehnilised tingimused_04-10-2023 5. Adven_Eesti_AS-tehnilised-tingimused_02-02-2024 6. Topogeodeetiline_alusplaan-NG_06-24

4 GRAAFILISE OSA-JOONISED

1. Situatsiooniskeem_DP1 M 1: 20000

2. Tugiplaan_DP2 M 1: 1000

3. Põhijoonis_DP3 M 1: 1000

4. Insenervõrkude koondplaan_DP4 M 1: 500

5. Vertikaalplaneerimine ja teede lõiked_DP5 M 1: 1000

6. Planeeritud vee-ja kanalisatsiooni liitumisskeem_DP6 M 1: 2000

7. Kontaktvööndi plaan_DP7

8. Illustratiivne joonis 1

9. Illustratiivne joonis 2

10. Illustratiivne joonis 3

11. Illustratiivne joonis 4

29

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

5 KOOSKÕLASTUSED

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

1 Adven Eesti AS, AD-2024-04-09, 02.04.2024

Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas detailplaneering – Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 MÜ ning lähiala detailplaneering; aadress: Harku vald, Tiskre küla, Apametsa elupiirkond, mü Toome tee 1, Liiva tee 10; töö nr: ADP 157/0324 kuupäevaga aprill 2024a. Solpro OÜ tellija OÜ Kinnisvarainvest.

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

2 Elektrilevi OÜ, nr. 2876201620, 03.04.2024

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

3 Strantum OÜ, MEIE: 31.05.2024

OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu järgmiste märkustega: 1. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu (Käämo tee reoveepumpla teeninduspiirkond) rekonstrueerimist/ümberehitamist reovee vastuvõtuvõime parandamiseks/suurendamiseks. Eesvoolu rekonstrueerimiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga. Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud: 1) Tabasalu-Tallinn reovee eesvoolu arendamise tasu. 2) Harkujärve-Tiskre veetöötluse arendamise tasu. 3) Liiva tee ÜVK arendamise tasu Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni.

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

4 Telia Eesti AS, NR 38770418, 01.04.2024

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast: jah Info tööloa saamiseks telefoninumbril: -Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud), Kaitsetoru Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest Nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

30

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Kooskõlastus kehtib kuni 31.03.2025

5 Maaomanik 05.03.2025.a.

Kooskõlastatud Digitaalallkiri Andrei Tšernõšev,

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/54-33

Harku vallas Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 30.11.2023 otsusega nr 76 on algatatud detailplaneeringu koostamine Tiskre

külas Toome tee 1 (katastritunnus 19801:002:6950) ja Liiva tee 10 (katastritunnus

19801:002:0792) maaüksustel.

Planeeritav ala, suurusega u 4,61 ha, paikneb Tiskre külas Liiva tee, Toome tee, Apametsa tee ja

Karikakra tee vahelisel alal, Liiva tee ja Toome tee ristmikust põhja suunas, piirnedes Liiva tee 12

(katastritunnus 19801:002:1798) maatulundusmaaga, Apametsa tee lõik 12 (katastritunnus

19801:001:4829), Toome tee lõik 3 (katastritunnus 19814:001:0582) transpordimaadega, Toome

tee 13 (katastritunnus 19801:002:2126) elamumaaga, Tõnupere tee lõik 1 (katastritunnus

19801:002:2116) transpordimaaga, Tõnupere tee 5 (katastritunnus 19801:002:2119) elamumaaga,

Vahemetsa tee 11a (katastritunnus 19801:002:2132) üldkasutatava maaga, Vahemetsa tee 9

(katastritunnus 19801:002:2128) elamumaaga, Vahemetsa tee lõik 1 (katastritunnus

19801:002:2127), Toome tee lõik 2 (katastritunnus 19801:002:2122), Toome tee lõik 1

(katastritunnus 19801:002:0933), Toome tee (katastritunnus 19801:002:1168) ja Liiva tee L1

(katastritunnus 19801:002:0985) transpordimaadega, Välja tee 8 (katastritunnus 19801:002:0787),

Välja tee 10 (katastritunnus 19801:002:0796) ja Välja tee 20 (katastritunnus 19801:002:1785)

elamumaadega ning Liiva tee L4 (katastritunnus 19801:002:1797) transpordimaaga.

Toome tee 1 maaüksus, suurusega 28940 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 27474 m2 ning muu maa 1466 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on

juurdepääs Liiva teelt ja Toome teelt.

Liiva tee 10 maaüksus, suurusega 17142 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 16179 m2 ning muu maa 963 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on

juurdepääs Liiva teelt ja Apametsa teelt.

Planeeritava ala kitsendusteks on sideehitise, gaasipaigaldise, elektripaigaldiste kaitsevööndid,

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid ning Apametsa peakraavi veekaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks

9- ks elamumaa (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa

krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6

korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Planeeritavale alale kavandatakse 33 elamuühikut.

Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse korterelamu kruntidele ehitusõigus ühe kahekorruselise 6-

korteriga korterelamu püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 410 kuni 430 m².

Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja 2 maapealset

korrust. Üksikelamu kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone

püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 300 m². üksikelamute suurimaks lubatud

kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks

lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse

kalle korterelamutel on määratud vahemikus 0-10° ja üksikelamutel 0-20°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Liiva teelt ja Toome teelt.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks

Solpro OÜ (rg-kood 11961323) poolt koostatud Harku vallas Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva

tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu, töö nr (ADP 157/0324).

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

3) Insenervõrkude koondplaan

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

5.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

5.00

5.00

10.00

5.00

5.00

5.00

10.00

10.00

10.00 10.00

10.00 10.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

16.00

14.50

14.50

14.50

10.00 10.00

-37.26-

-61.1- -61.9- -59.14- -269.87-

-32.97-

-32.93-

-5.75-

-5.87--54.31--45.91-

-35.67-

-36.12-

-36.62-

-15.24-

-61.99- -61.99- -59.06-

-213.97- -7.53- -3.95- -29.3-

-10.16-

-53.16-

-7.39-

-118.09-

-61.99- -61.99- -58.96-

-47.99-

-47.83-

-30.77--58.33--61.8--52.23-

-14.16- -35.3-

-62.27- -61.89- -58.64-

-15.53-

-14.86-

-111.02-

-31.06-

-37.48-

-31.11-

-46.39-

-5.08-

-220.13-

-10.22-

-18.03--59.06--23.51--66.39--7.72-

-0.39-

16.00

16.00

S

N

5.5

5.5

5.5

5.5

5.5

R8.5

21.00

21.00

21.00 21.00

15.00

15.00

5.00 5.00

9.00

6.80 7.10

4.00

9.005.00

5.60

4.00

4.00

4.00

4.00

6.80

4.00

7.695.004.005.004.00

4.00

7.00

7.00

4.00

5.00

5.00 9.00

6.80

4.00

7.10 4.00

9.00

9.00

6.74

5.00

LII VA

T EE

TOOME TEE

AP AM

ET SA

T EE

L1

EP 100% 9 1+23002

2235m² P3 1

1

EP 100% 9 1+23002

2219m² P3 2

2

EP 100% 9 1+23002

2088m² P3 3

3

Üm 100% - ---

9269m² - H1

LT 100% - --- 191m² -

L5

L5

L2 LT 100%

- --- 4197m² -

L2

L3 LT 100%

- --- 1400m² -

L3

L4 LT 100%

- --- 2147m² -

L4

EK 100% 9 14202

2846m² P12 44 EK 100%

9 14302 2876m² P12

55 EK 100%

9 14102 2761m² P12

66

EK 100% 9 14202

2817m² P12 77

EK 100% 9 14302

2867m² P12 88

EK 100% 9 14102

2742m² P12 99

H2

H1

Üm 100% - ---

4287m² P3 H2

LT 100% - ---

1140m² - L1

±0.00=5.25 ±0.00=5.15

±0.00=5.40 ±0.00=5.25 ±0.00=5.20

±0.00=5.25±0.00=5.35 ±0.00=5.45

±0.00=5.15

VA HE

ME TS

A TE

E

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

EK 100% 9 17002

3942m² P12 1

MÄRKUSED: 1. TOPOGEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD NAGU GEODEESIA OÜ, TÖÖ NR NG 06/24, 22.01.2024.a. 2. KRUNTIDELE SISENEVATEELE VEE - JA GAASITRASSI HARUDELE PAIGALDATAKSE MAA-ALUSED KRAANID KRUNTIDE PIIRIDE

JUURDE.. 3. KRUNDILE SISSESÕIDUTEEDE ASUKOHAD ANTUD ORIENTEERUVANA. 4. TEEDE LÕIKED VÕIVAD TEE PROJEKTI KÄIGUS TÄPSUSTADA. 5. KRUNTIDEL NR. 4, 5, 6, 7, 8 JA 9 PIIRDE EHITAMINE ON KEELATUD.

PÕHIJOONIS

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

1:1000

DP-3

Objekti aadress

SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659

DP

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Aleksandr BobrovArhitekt/teostaja

Roman Lebedev

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Nelli Sameli, volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 186019

DP157/0324

07.04.2025

Joonise nimetus

Harju maakond Harku vald, Tiskre küla

Liiva tee L1, Liiva tee 10, Toome tee 1, Toome tee, Vahemetsa tee lõik 1

EK EP HP LT LT

1

–

LII VA

T EE

TOOME TEE

AP AM

ET SA

T EE

L1

EP 100% 9 1+23002

2235m² P3 1

1

EP 100% 9 1+23002

2219m² P3 2

2

EP 100% 9 1+23002

2088m² P3 3

3

Üm 100% - ---

9269m² - H1

LT 100% - --- 191m² -

L5

L5

L2 LT 100%

- --- 4197m² -

L2

L3 LT 100%

- --- 1400m² -

L3

L4 LT 100%

- --- 2147m² -

L4

EK 100% 9 14202

2846m² P12 44 EK 100%

9 14302 2876m² P12

55 EK 100%

9 14102 2761m² P12

66

EK 100% 9 14202

2817m² P12 77

EK 100% 9 14302

2867m² P12 88

EK 100% 9 14102

2742m² P12 99

H2

H1

Üm 100% - ---

4287m² P3 H2

LT 100% - ---

1140m² - L1

±0.00=5.25 ±0.00=5.15

±0.00=5.40 ±0.00=5.25 ±0.00=5.20

±0.00=5.25±0.00=5.35 ±0.00=5.45

±0.00=5.15

VA HE

ME TS

A TE

E

5.5

5.5

5.5

5.5

5.5

R8.5

21.00

21.00

21.00 21.00

15.00

15.00

5.00 5.00

9.00

6.80 7.10

4.00

9.005.00

5.60

4.00

4.00

4.00

4.00

6.80

4.00

7.695.004.005.004.00

4.00

7.00

7.00

4.00

5.00

5.00 9.00

6.80

4.00

7.10 4.00

9.00

9.00

6.74

5.00

2

2

1

1

3

3

4

4

4.20 2.31

4.84 3.64

Ühendatakse Käämo AJ-ga

Ühendatakse Tänavaotsa AJ-ga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Perspektiivne ühenduspunkt naaber ala DP-le

K1 => <= SK1

Olemasolev maaalune hüdrant

Liitumispunkt ol.ol. sidetrassiga

DN110 PE PN10 DN110 PE PN10

Olemasolev maapealne hüdrant

Ol.oleva reoveepumplast

Vajadusel muuta hüdrant maa-aluseks või nihutada haljasalale

Liitumispunkt ol.ol. sidetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga

Liitumispunkt ol.ol. gaasitrassiga

Ühenduspunkt ol.ol. kanalisatsiooniga

5.24 1.42

Olemasolev maapealne hüdrant

Ühenduspunkt ol.ol. veetrassiga De110

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

Liitumispunkt ol.ol. SK trassiga

73 140 132

63 125 115

93 153 165

5.15 3.27

4.55 3.70

4.70 3.95

<= D1

4.0%

4.0%

Tüüp 5 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Täitepinnas (filtr.m ≥0,5m/ööp)

Va he

m et

sa te

e 11

G2 W1.1

Vahemetsa tee projekt. Töö nr. 019078. T-Model OÜ

4.0%

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa) Dreenkiht, Kt 0,98 hmin-25cm (filtr.m ≥ 1,0m/ööp)

h-25cm AC 16 Surf h-7cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Täitepinnas, Kt 0,98 hmin-50cm (filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Tüüp 1

Tä na

va ot

sa 6

k in

ni st

u pi

ir

Va he

m et

sa te

e

Va he

m et

sa te

e ki

nn is

tu p

iir

1:4 1:4

Liiva tee projekt. Töö nr. 13-22-TP. Tinter-Projekt OÜ

W2 V

K G G K SK S S1 W1 V

W1 W1S1

W1.1 V1

K1

G2 SK1

D1

EK 100% 9 17002

3942m² P15 1

1

1

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

4.75 3.84

MÄRKUSED: 1. TOPOGEODEETILINE ALUSPLAAN ON KOOSTATUD NAGU GEODEESIA OÜ, TÖÖ NR NG 06/24, 22.01.2024.a. 2. KRUNTIDELE SISENEVATEELE VEE - JA GAASITRASSI HARUDELE PAIGALDATAKSE MAA-ALUSED KRAANID KRUNTIDE PIIRIDE JUURDE. 3. KRUNDILE SISSESÕIDUTEEDE ASUKOHAD ANTUD ORIENTEERUVANA. 4. TEEDE LÕIKED VÕIVAD TEE PROJEKTI KÄIGUS TÄPSUSTADA. 5. KRUNTIDEL NR. 4, 5, 6, 7, 8 JA 9 PIIRDE EHITAMINE ON KEELATUD. 6. DP ALA PLANEERITUD REOVEESÜSTEEM ON VÕIMALIK RAJADA PEALE REOVEESÜSTEEMI EESVOOLU REKONSTRUEERIMIST

REOVEE VASTUVÕTUVÕIME PARANDAMISEKS/SUURENDAMISEKS. EESVOOLU REKONSTRUEERIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA/VÕI SELLEGA KAASNEVAD KULUD TÄPSUSTATAKSE JÄRGMISES ETAPIS PEALE DP KEHTESTAMIST ÜVK LAIENDAMISE TEHNILISTE TINGIMUSTEGA JA DP ALA ÜVK LIITUMISLEPINGUGA.

INSENERVÕRKUDE KOONDPLAAN

Kuupäev

Mõõtkava

Staadium

Töö nr.

Joonise nr.

1:500

DP-4

Objekti aadress

SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659

DP

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Aleksandr BobrovArhitekt/teostaja

Roman Lebedev

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Nelli Sameli, volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 186019

DP157/0324

26.03.2025

Joonise nimetus

Harju maakond Harku vald, Tiskre küla

Liiva tee L1, Liiva tee 10, Toome tee 1, Toome tee, Vahemetsa tee lõik 1

–

73

2

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2

Detailplaneeringu koostamisest võtsid osa: Projekti juhtimine………………………………… Roman Lebedev Arhitektuurne osa………………………………… Aleksandr Bobrov Tänavate võrk ja liiklus………………………….. Aleksandr Bobrov Veevarustus ja kanalisatsioon…………………… Aleksandr Bobrov Elektri- ja sidevarustus…………………………… Aleksandr Bobrov Töö käigus konsulteerisid projekteerijaid: Harku valla arhitekt ………………………… Kristina Ott-Rätsepp

3

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 3

SISUKORD: Lk

1 MENETLUSDOKUMENDID ........................................................................................................ 4

2 SELETUSKIRI ................................................................................................................................ 4

2.1 ÜLDOSA. ...................................................................................................................................... 4 2.1.1 Detailplaneeringu koostamise alused: ................................................................................. 4 2.1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid: ................................................................................... 4 2.1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .............................................................. 5

2.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................. 5 2.3 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................................. 5

2.3.1 Asukoht ................................................................................................................................. 5 2.3.2 Maaomand planeeritaval maa-alal ...................................................................................... 5 2.3.3 Haljastus. Looduslikud tingimused. Hoonestus ja maakasutus. .......................................... 6 2.3.4 Tehnovõrgud. ........................................................................................................................ 7

2.4 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS. ....................................................................................................... 8 2.5 PLANEERIMISLAHENDUS .............................................................................................................. 9

2.5.1 Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded. ................................................................................. 9 2.5.2 Planeeritud ärihooned ja sotsiaalobjektid. ...................................................................... 12 2.5.3 Planeeritud elamud ............................................................................................................ 12 2.5.4 Planeeritud haljastus. Heakord.......................................................................................... 12 2.5.5 Keskkonnakaitse. Müravastased abinõud .......................................................................... 12 2.5.6 Servituudi vajadus .............................................................................................................. 13 2.5.7 Territooriumi bilanss, -majanduslik - tehnilised näitajad ................................................. 13

2.6 TEED JA VERTIKAALPLANEERIMINE .......................................................................................... 14 2.6.1 Teed ja liiklus ..................................................................................................................... 14 2.6.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevete kõrvaldamine .............................................................. 14

2.7 PARKIMINE................................................................................................................................. 15 2.8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED. ......................................................................... 16 2.9 PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD. .................................................................................................. 16

2.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. ........................................................................................... 16 2.9.2 Tuletõrjeveevarustus. ......................................................................................................... 18 2.9.3 Drenaaž. Sademevesi. ........................................................................................................ 18 2.9.4 Elektrivarustus ................................................................................................................... 19 2.9.5 Tänavavalgustus ................................................................................................................. 20 2.9.6 Sidevarustus ....................................................................................................................... 20 2.9.7 Gaasivarustus ..................................................................................................................... 20 2.9.8 Soojavarustus ..................................................................................................................... 20

2.10 RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ............................................................ 21 2.11 TULEOHUTUSNÕUDED ....................................................................................................... 21 2.12 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 21 2.13 ÜLDISED TINGIMUSED. ............................................................................................................... 22 2.14 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAJA. ............................ 22 2.15 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS HARKU VALLA ÜLD- JA

TEEMAPLANEERINGULE JA HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+ ...................... 22 2.16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD .............................. 26

3 LISAD ............................................................................................................................................. 28

4 GRAAFILISE OSA-JOONISED ................................................................................................. 28

5 KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................. 29

4

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 4

1 MENETLUSDOKUMENDID

2022.03.22_DP algatamise taotlus 2023.10.31_Algatamise eelne leping.asice 2023.11.30_Algatamise otsus nr 76.asice 2023.12.07_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2023.12.07_Planeerijale ja huvitatud isikule sobib eskiislahednuse arutelu aeg.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_MailChimp.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_ReM.pdf 2023.12.08_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_veebileht.pdf 2023.12.08_Algatamise teade_AT.pdf 2023.12.12_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele.asice 2023.12.14_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2023.12.21_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_HVT.pdf 2023.12.22_Algatamise ja eskiislahenduse arutelu teade_HE.pdf 2024.01.04_eskiislahednuse avaliku arutelu_PROTOKOLL.pdf

2 SELETUSKIRI

2.1 Üldosa.

2.1.1 Detailplaneeringu koostamise alused:

 Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine otsus nr 76, 30.11.2023.a.

 Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 21 „Harku valla ehitusmäärus“.

2.1.2 Detailplaneeringu lähtedokumendid:

 Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015, RT I, 30.12.2024, 14)  Ehitusseadustik ( vastu võetud 11.02.2015, RT I, 04.12.2024, 4)  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused” (redaktsiooni jõustumise kp. 17.05.2024)  Harku valla üldplaneering (kehtestatud 17.10.2013, otsusega nr. 138)  Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)  Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Apametsa piirkonna VII kvartali (Liiva tee 16, Remmelga 1, Liiva tee 14, Liiva tee 12a, Liiva tee 12, Liiva tee T29, Liiva tee L4, Liiva tee, osaliselt Liiva tee lõik 1, Liiva tee lõik 2, Liiva tee lõik 4 ja Liiva tee lõik 5 maaüksuste) ning lähiala detailplaneering“ Kehtestamise korraldus 6.november 2018 nr 513;

 Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Apametsa VIII kvartali detailplaneering“. Kehtestamise otsus 17. august 2006 nr 74;

 Kehtiv detailplaneering “Tänavaotsa 5/Liiva 3 detailplaneering „ Kehtestamise otsus 22.august 2002 nr 60;

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Liiva tee detailplaneering „ Kehtestamise otsus 30.juuni 2005 nr 60;

5

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5

 Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Pillado I-I kinnistu detailplaneering „ Kehtestamise otsus 25.september 2003 nr 80;

 Kehtiv detailplaneering “Käämo maaüksuse detailplaneering „. Kehtestamise otsus 20.juuni 2002 nr 43;

 Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Tõnupere maaüksuse detailplaneering „ Kehtestamise otsus 20. november 2008 nr 126.

 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad  Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;  Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“  Võrguvaldajate tehnilised tingimused;  Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

2.1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 Topogeodeetiline alusplaan. Nagu Geodeesia OÜ, töö nr. NG 06/24, 22.01.2024.a.

2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks 9-ks elamumaa krundiks (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringuga soovitakse planeeritavale alale kavandada 33 elamuühikut. Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.

2.3 Olemasolev olukord

2.3.1 Asukoht Planeeritav ala, suurusega u 4,61 ha, paikneb Tiskre külas Liiva tee, Toome tee, Apametsa tee ja Karikakra tee vahelisel alal, Liiva tee ja Toome tee ristmikust põhja suunas, piirnedes Liiva tee 12 (katastritunnus 19801:002:1798) maatulundusmaaga, Apametsa tee lõik 12 (katastritunnus 19801:001:4829), Toome tee lõik 3 (katastritunnus 19814:001:0582) transpordimaadega, Toome tee 13 (katastritunnus 19801:002:2126) elamumaaga, Tõnupere tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:2116) transpordimaaga, Tõnupere tee 5 (katastritunnus 19801:002:2119) elamumaaga, Vahemetsa tee 11a (katastritunnus 19801:002:2132) üldkasutatava maaga, Vahemetsa tee 9 (katastritunnus 19801:002:2128) elamumaaga, Vahemetsa tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:2127), Toome tee lõik 2 (katastritunnus 19801:002:2122), Toome tee lõik 1 (katastritunnus 19801:002:0933), Toome tee (katastritunnus 19801:002:1168) ja Liiva tee L1 (katastritunnus 19801:002:0985) transpordimaadega, Välja tee 8 (katastritunnus 19801:002:0787), Välja tee 10 (katastritunnus 19801:002:0796) ja Välja tee 20 (katastritunnus 19801:002:1785) elamumaadega ning Liiva tee L4 (katastritunnus 19801:002:1797) transpordimaaga.

2.3.2 Maaomand planeeritaval maa-alal Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstatrve Liiva tee 10 17142 m2 19801:002:0792 Maatulundusmaa 100%

Toome tee 1 28940 m2 19801:002:6950 Maatulundusmaa 100%

6

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 6

2.3.3 Haljastus. Looduslikud tingimused. Hoonestus ja maakasutus. Planeeritav maa-ala on looduslik kõrghaljastuseta rohumaa. Tegemist on endiste maaparandatud põllumaadega, liivase pinnasega, mis on endine merepõhi. Põhja-Eesti ranniku aluskihile iseloomulikult sisaldab planeeringuala pinnas radooni. Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud „Esialgne radooniriski levilate kaart“ väljavõttest, asub planeeritav ala kohal, kus kohati võib pinnas olla kõrge radoonisisaldusega. Valdavalt moreen ja liustikuvee (jääjärvede ja glatsiofluviaalsed) setted. Kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. Radooniohutu hoone projekteerimisel juhinduda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Vt ka p.2.10 Planeeringule on lisatud väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist, mis järgneb alljärgnevale tekstile. Koostajaks Eesti Geoloogiakeskus.

Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgsest Eesti radooniriski levilate kaardist”, 2004. Kaardilegend esitatudjärgmisel lehel. Planeeringu asukoht

7

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7

Planeeringuala on hoonestamata. Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Harku valla üldplaneeringu järgi on tegemist elamumaaga järgneva märkusega „Korterelamumaad on võimalik arendada ainult alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates haldusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külades)“. Liiva tee ja Toome tee nurgale ning Apametsa teega piirneval alal on üldplaneeringuga määratud väikeses osas ärimaa, mida plaanitakse kasutada elamumaana.

2.3.4 Tehnovõrgud. Toome tee teemaa-alale on paigaldatud veetrass DN110, kanalisatsioonitrass D200, survekanalisatsioonitrass, sadevee kanalisatsioonitrass D200, gaasitrass, tänavavalgustuse kaabel, valgustuse postid, madal-ja kõrgepingekaablid, sidetrass ja sidekaev nr 17853, Vahemetsa tee teemaa- alal kulgeb gaasitrass, kanalisatsiooni D160 ja veetrass, samuti kulgeb sidekaabel. Liiva tee teemaa- alale on paigaldatud veetrass DN160, sajuvee kanalisatsioonitoru ja -kaevud, gaasitrass, tänavavalgustuse kaabel, valgustuse postid, kõrgepingekaabel, sidetrass ja sidekaev nr 17927.

8

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 8

2.4 Kontaktvööndi analüüs. Planeeritav ala paikneb põhja-kirdesuunalise Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja edela- suunalise paekõrgendiku vahele jääva tasandiku (Apametsa elupiirkond) kirdetsoonis. Kirdest piirneb ala olemasoleva Apametsa peateega. Edelast ja kagust piirneb ala Liiva ja Toome teega, mis on ka peamised juurdepääsud kvartalisisestele teedele ja elamutele. Lähimad bussipeatused asuvad Liiva tee, Toome tee ja Apametsa tee tänavatel. Ala paiknemine Apamatsa tee, Liiva tee ja Toome tee vahel ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee läheduses tagab hea ühenduse autoliiklusele Harku valla ja Tallinna linnaga. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (kehtestatud 17.10.2013, otsusega nr. 138) ja selle alusel koostatud või koostamisel olevatele naaberkvartalite detailplaneeringutele on planeeringu sisuks elamuehitus. Apametsa üldstuktuurseid põhimõtteid arvestavalt on planeeringualale kavandatud kahte tüüpi elamuid, milleks on üksik- (EP) ja korterelamud (EK). Liiva tee - Apametsa tee vaheliste naaberkvartalite IIIa, Va, VIa ja VII (Remmelga-Kristjani) detailplaneeringutele sarnaselt on elamute krundid paigutatud nii, et korterelamud asuvad peateede ääres, üksikelamud ala keskosas. Elamud on maksimaalselt kahekorruselised. Arvestades mõlema planeeritava kinnistu kuju ja elamute paigutuse võimalusi, samuti rohekoridori läbitoomise lahendust, on eripäraks, et kinnistule Liiva tee 10 on paigutatud 3 (kolm) üksikelamut (EP) ja kinnistule Toome tee 1 6 (kuus) korterelamut (EK, kokku 30 korterit). Planeeritava ala elamukruntide ja kvartalisiseste teede struktuur lähtub endiste kinnistute piiridest. Planeeritava elukvartali üheks iseloomustavaks osaks on kvartalit kagu-loodesuunaliselt, paralleelselt Apametsa teega kulgev ja kogu lähiala ühendav lai kergliiklustee ja mänguplatsidega rohekoridor, mis lõpeb Toome tee ääres. Kvartali planeerimislahendus on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, kujunedes Apametsa elurajooni loogiliseks osaks. (vt. väljavõte Harku valla üldplaneeringust). Lisaks Apametsa elupiirkonnale on lähipiirkonna suuremateks hoonestusaladeks kirdesuunda jääv Tallinna Tiskre elurajoon ja loodesuunda jääv Harku valla keskus Tabasalu. Lähim piirkondlik kaubandus-teenindus paikneb Tiskre külas Prisma keskus, Haabersti linnaosas Rocca al Mare keskus, Rannamõisa tee 6 asuv Selver, Rannamõisa tee 12a Lidl kauplus, Väike- Õismäe, samuti Tabasalu asumis. Peamised kohalikud puhke- ja vabaajaveetmise objektideks on Apametsa elurajooni rajatavad mängu- ja spordiplatsid, Tabasalu terviserajad ja spordirajatised, Harku järv ja Kakumäe rand. Lähimateks lasteasutusteks on Apametsa Alasniidu lasteaed, Tabasalu aleviku ja Väike-Õismäe koolid-lasteaiad. Planeeritavale alale suhteliselt lähedal asuvad ülelinnalise tähtsusega kultuuriobjektid on Rocca al Mare Vabaõhumuuseum ja Tallinna Loomaaed. Kontaktvööndi piirkonda jäävateks ja planeeritava alaga vahetult kokkupuutuvateks planeeringuteks on : - Menetluses olev detailplaneering „Gotlepi, Apametsa tee 2 ja Arma maaüksuste detailplaneering”

algatamise otsus 26.november 2020 nr 93. Nimetuse ja ala muutmise korraldus 07. detsember 2021 nr 793;

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Apametsa piirkonna VII kvartali (Liiva tee 16, Remmelga 1, Liiva tee 14, Liiva tee 12a, Liiva tee 12, Liiva tee T29, Liiva tee L4, Liiva tee, osaliselt Liiva tee lõik 1, Liiva tee lõik 2, Liiva tee lõik 4 ja Liiva tee lõik 5 maaüksuste) ning lähiala detailplaneering“ Kehtestamise korraldus 6.november 2018 nr 513;

- Menetluses olev detailplaneering „Apametsa piirkonna VII kvartali detailplaneering“ algatamise korraldus 14.10.2003 nr 911;

- Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Apametsa VIII kvartali detailplaneering“. Kehtestamise otsus 17. august 2006 nr 74;

- Kehtiv detailplaneering “Tänavaotsa 5/Liiva 3 detailplaneering „ Kehtestamise otsus 22.august 2002 nr 60;

9

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Liiva tee detailplaneering „ Kehtestamise otsus 30.juuni 2005 nr 60;

- Kehtiv detailplaneering „Tiskre külas Pillado I-I kinnistu detailplaneering „ Kehtestamise otsus 25. september 2003 nr 80;

- Kehtiv detailplaneering “Käämo maaüksuse detailplaneering „. Kehtestamise otsus 20.juuni 2002 nr 43;

- Kehtiv detailplaneering „Toome maaüksuse detailplaneering“ Kehtestamise otsus 23.10.2003 nr 84;

- Kehtiv detailplaneering “Tiskre külas Tõnupere maaüksuse detailplaneering „ Kehtestamise otsus 20. november 2008 nr 126.

Planeeritavale alale ei jää ehitus- ja kultuurimälestistega seotud kaitsealuseid objekte, mis võiksid planeerimislahendust mõjutada.

2.5 Planeerimislahendus

2.5.1 Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded. Planeerimislahenduses on arvestatud järgmiste põhimõtete ja piirangutega: - Planeerimisstruktuuri lahendusidee lähtub Harku valla üldplaneeringust ning arvestatud on

planeeringuga piirnevate alade ja lähiümbrusega. - Maa-ala krundistamisel on lähtutud Apametsa VII kvartali (koostööpiirkonna) arengusihtots-

tarbest, mis näeb ette elamuehitust. - Elamud nähakse hoonestustingimuste põhjal ette kuni kahekorruseliste üksik- (EP, 3 krunti) ja

korterelamutena (EK, 6 krunti), arvestades Harku valla üldplaneeringut, sellega seonduvat piirkonna arengusihtotstarvet ja naaberplaneeringuid.

- Elamukruntidele ehitatavate hoonete projekteerimisel on ette nähtud kahte tüüpi põhilahendust, katusekalletega 0º-10 ja 0-20º, erinevaid tüüpe kvartalite lõikes omavahel sobivalt grupeerides, vastavalt põhijoonisel DP-3 ja seletuskirjas näidatud ehitusõiguse tabelile.

- Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on üksikelamukrundid piirkondlikke tavasid arvestavalt planeeritud suhteliselt suurtena, pindalaga vahemikus 2088 m² kuni 2235 m².

- Korterelamute kruntide hoonestustihedus näeb ette min. 400 m² korteri kohta. - Üksikelamutele on hoonestustingimustes antud võimalus ka abihoonete püstitamiseks. - Ehitisealune pind (hooned ja muud rajatised kokku) ei tohi ületada 300 m2. Üksikelamu krundil on

lubatud ehitada maksimaalselt 2 (kaks) abihoonet. Korterelamu kruntidel abihoonete püstitamine on keelatud. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv).

- Lisaks võib korterelamu krundile rajada kuni 3 ja üksikelamu krundile kuni 2 max 5 meetri kõrgust rajatist, nagu näiteks prügimaja, jalgrataste varjualune, autode varjualune, lehtla, varikatusega väliköök ja mänguväljak. Rajatiste rajamine on lubatud hoonestusalale, välja arvatud mänguväljak ja prügimaja, mille rajamine on lubatud ka hoonestusalast välja. Naaberkinnistute rajatiste vahel tuleb tagada vähemalt 8 m tuleohutuskuja. Rajatiste ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda hoone arhitektuurinõuetest.

- Ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge ehitise ehitamisel vastutab omanik nii ohutuse kui ka muude nõuetele vastavuse eest (vastavus planeeringutele, tuleohutusnõuded, heakorranõuded, naabrusõigusest tulenevad nõuded). Kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused hangib omanik vajadusel ise.

- Harku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kavandada 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. (vt. ka ptk. 2.7).

- Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta (piirdeaed, väravad, tõkkepuu vms) juurdepääs.

10

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 10

- Planeeritavat ala läbiv Liiva tee ja Apametsa tee vahelisi kvartaleid ühendab nn. rohekoridor, mille osaks on planeeringu keskele loodava üldkasutatava mänguplatsiga haljasala. Planeeritav ala lõpetab ühtlasi rohekoridori Toome tee ääres.

- Kvartali üksikelamu- ja korterelamukruntidele on ette nähtud krundisisene kohustuslik haljastuse nõue, vastavalt põhijoonisel DP-3 näidatud põhimõttele ja ulatusele.

- Mürataseme vähendamiseks nõutavale tasemele on soovitatav hoonete projekteerimisel kasutada mürakindlamaid välisseinu ja teepoolsetele fassaadidele kolmekordseid pakettaknaid. Müratõkkeseinte ja -vallide püstitamine ei ole lubatud.

- Elamute maksimaalseks kõrguseks on 9 m, abihoonetel ja rajatistel 5 m. - Elamute maksimaalne korruselisus on 2 (kaks), abihoonetel 1(üks). - Hoonestusviis paralleelne maa-ala piiriga. - Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. - Katusekalle: üksikelamu puhul 0-20º ja korterelamu puhul 0-10º (elamud , abihooned ja rajatised). - Fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil

kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada ümarpalki ja plastikust välisvoodrit.

- Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. - Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada kivi- või plekkkatet. Lamekatuste puhul, mille kalle on

1:10 või väiksem, on lubatud kasutada SBS-kummibituumenkatet. - Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane). - Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Kruntide piirded ette nähtud

(pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Läbipaistmatute plankaedade püstitamine on keelatud. Piirdeaedade kõrgused peavad olema 1.5m vastavalt kehtivale „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“.

- Keldri- või soklikorrus pole kõrge pinnavee taseme tõttu lubatud. - Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis. Hoone

eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiislahenduse staadiumis. - Planeeritavale alale ei jää ehitus- ja kultuurimälestistega seotud kaitsealuseid objekte, mis

võiksid planeerimislahendust mõjutada.

H o o n e k

o rr

u s e lis

u s m

a x .

A b ih

o o n e k

o rr

u s e lis

u s m

a x .

H o o n e lu

b a tu

d s u u ri m

k õ rg

u s m

A b ie

h o o n e lu

b a tu

d s u u ri m

k õ rg

u s m

E la

m u te

a rv

A b ih

o o n e te

a rv

E la

m u ü

h ik

H o o n e s tu

s v iis

K a tu

s e k

a lle

a º

K a tu

s e h

a rj a s

u u n d

E ri n õ u d e d v

ä lis

v iim

is tlu

s e le

P iir

d e a e d a d e k

u ju

n d . tin

g .

tu le

p ü s iv

u s m

in .

S e rv

e tu

u d id

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

1 2235 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. W2, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

2 2219 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

3 2088 300 2 1 9 5 1 2 EP 100 E 100 2,0 3 1 Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist 4 2846 420 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. W2-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole 5 2876 430 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 6 2761 410 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5

7 2817 420 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Liiva tee ja Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m. W2- servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

8 2867 430 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m. W1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

9 2742 410 2 - 9 - 1 - EK 100 E 100 12,0 12 5 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. JP servituudi laius on 5,5m

H1 9269 - - - - - - - Üm 100 Üm 100

H2 4287 - - - - - - - Üm 100 Üm 100 - 3

Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. W1, G2, V1, K1, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L1 1140 - - - - - - - LT 100 L 100 Apametsa kraavi veekaitsevöönd 1m kraavi äärest. Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. W2, S1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L2 4197 - - - - - - - LT 100 L 100 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. G2, G3, V1, K1, D1, SK1, S1, W1, W2, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L3 1400 - - - - - - - LT 100 L 100 Liiva tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest, sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. G3, SK1, S1, W1, W2, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L4 2147 - - - - - - - LT 100 L 100 Toome tee kaitsevööndi laius on 21m teeäärest. G2, V1, K1, S1, W1, W1,1-servituudi laius 2m trassi teljest mõlemale poole

L5 191 - - - - - - - LT 100 L 100

P a rk

im is

k o h ta

d e a

rv n

o rm

a tii

v n e

P a rk

im is

k o h ta

d e a

rv k

a v a n d a tu

dH o o n e te

a rv

k ru

n d il

m a x .

Puuduvad

Puuduvad

Krundipiire

läbipaistev, max

h=1,5m, (puit,

metall). Krunt.

vaheline piire - võrk.

P a ra

lle e ln

e v

õ i r

is ti

tä n a v a m

a a -a

la

p iir

ig a

P a lk

e h iti

s k

e e la

tu d

Kasutatud lühendid: EP-perelamu maa, EK- korterelamu maa, Üm-üldkasutatav maa, LT-tee ja tänava maa-ala, E-elamumaa, L-transpordimaa, S1-sidetrass, G2, G3 -gaasitrass, V1-veetrass, K1-reoveekanalisatsiooni trass, D1-drenaaži trass, SK1-sadeveekanalisatsiooni toru, W1-madalpinge kaabli trass, W2- kõrgepige kaabli trass, W1,1-tänavavalgustuse kaablitrass, JP-juurdepääsu tee

P a ra

lle e ln

e m

a a -a

la p

iir ig

a

0 -

2 0

0 -

1 0

P iir

de id

m it te

k av

an da

da

Tehnilised erinõuded

M a a s

ih to

ts ta

rv e (

v a s ta

v a lt

d e t. p

l)

S ih

to ts

ta rv

e o

s a k a a lu

% (v

a s ta

v a lt

d e t. p

l)

M a a s

ih to

ts ta

rv e (

k a ta

s tr

iü k s u s e li

ik id

e k

a u p a l)

S ih

to ts

ta rv

e o

s a k a a lu

% (k

a ta

s tr

iü k s u s e li

ik id

e

k a u p a l)

T P

3

Puuduvad

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED Piirangud

POS .NR

K ru

n d i p

la n e e ri tu

d s

u u ru

s m

²

E h iti

s e a

lu n e p

in d m

²

Hoone korruselisus ja kõrgus Arhitektuurinõuded

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

12

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.5.2 Planeeritud ärihooned ja sotsiaalobjektid. Planeeritavale alale ärihooneid ei planeerita. Lähim suurem kaubandus-teenindusasutuste võrk asub planeeritavast alast lääne-loode suunda jäävas Tiskre külas Prisma kaubanduskeskus, Rannamõisa tee 12a Lidl kauplus ja Rannamõisa tee 6 asuv Selver. Sotsiaalobjektid planeeritaval alal puuduvad. Apametsa elupiirkonna ärihoonete-sotsiaalobjektide loomise võimalus on ette nähtud ala keskel asuvasse, Liiva tee äärde jääva IV kvartali loodenurka, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärde planeeritud Vb kvartalisse ja juba väljaehitatutena X kvartalisse (Alasniidu). Ärihoonestust on kavandatud ka I kvartalisse. Reeglina nähakse ette ärihoonestuse rajamise võimalust Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärde.

2.5.3 Planeeritud elamud Planeeritavale alale moodustatakse kokku 3 (kolm) üksikelamukrunti, sihtotstarbega pereelamumaa (EP) ja 6 (kuus) korterelamukrunti, sihtotstarbega korterelamumaa (EK). Igas korterelamus planeeritakse 5 elamuühikut, ja igas üksikelamus on üks elamuühik. Kokku planeeritakse 33 elamuühikut. Korterelamu koosseisu tuleb planeerida ja projekteerida lukustatav lastekärude hoiuruum hoone I korrusel (võib jagada hoone koosseisus oleva rattaruumiga). Korterelamu igale korterile tuleb planeerida ja projekteerida vähemalt 1 panipaik, mis kuulub kortermaja koosseisu. Kruntide ehitusõigused ning hoonestustingimused on antud projektlahenduse põhijoonisel (DP-3) ja seletuskirja ptk. 2.5.1. lõpus olevas tabelis. Ümarpalkmajade ehitamine on keelatud.

2.5.4 Planeeritud haljastus. Heakord. Planeeritav elamuteala on valdavalt rohu- ja heinamaa. Kõrghaljastust planeeritaval alal puudub. Planeeritava elurajooni kirdetsooni on kavandatud kogu kvartalit läbiv 30 m laiune haljaskoridor, mis on osaks Apametsa kvartaleid IIIa, Va, VIa ja VII läbivale haljaskoridorile ja ühtlasi lõpeb see Toome tee ääres. Rajatavatele elamukruntidele nähakse ette, nende suurust ja asukohta arvestades, piisavas mahus ilu- ja viljapuid, piirdehekke, põõsaid ja hooldatud murupinda. Kvartali üksikelamu- ja korterelamukruntidele on ette nähtud krundisisene kohustuslik haljastuse nõue, vastavalt põhijoonisel DP-3 näidatud põhimõttele ja ulatusele. Üldkasutatava maa haljasalale on vajadusel võimalik luua mänguplatse ja haljastuslikke väikevorme Kruntide piirded näha ette (pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, kõrgus max. 1,5 m, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Kinnised piirdeaiad ja müürid on keelatud. Piirete rajamisel tuleb kinni pidada kvartalite ja tänavafrontide ühtsest stiilist. Kruntidel nr. 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 on piirde ehitamine keelatud.

2.5.5 Keskkonnakaitse. Müravastased abinõud Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Planeeritavatele kruntidele näha ette vajalik kogus prügikonteinereid ja loodava haljasala H2 kagutippu tervikala avalik jäätmemaja sorteeritud jäätmetele (pakendid, elektroonika, patareid, riided). Arvestades planeeritava ala ja Harku järvest läänes asuvaid metsi rohevõrgustiku tuumalana, siis magistraaltee planeeritavale elupiirkonnale olulist häirivat mõju ei avalda. Mürasummutajaks on

13

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

lisaks eelöeldule kruntidele rajatav sundhaljastuse nõue (vt ka p 2.5.4)ja elamuehituse ehitustehnilised meetmed.

2.5.6 Servituudi vajadus Planeeritud servituudid: - krundil nr. 1 näha ette W2 ja S1 servituudid võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale

poole; - krundil nr. 2 näha ette S1 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. 4 näha ette W2 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. 7 näha ette W2 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole, JP

servituut kruntide 8 ja 9 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. 8 näha ette W1 servituut võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi teljest mõlemale poole, JP

servituut kruntide 7 ja 9 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. 9 näha ette JP servituut kruntide 7 ja 8 kasuks, servituudi laius on 5,5m; - krundil nr. H2 näha ette W1, G2, V1, K1 ja S1 servitudid võrguvaldajate kasuks, 2 m trassi

teljest mõlemale poole; - krundil nr. L1 näha ette W2 ja S1 servituudid võrguvaldajate kasuks 2 m trassi teljest mõlemale

poole; - krundil nr. L2 näha ette G2, G3, V1, K1, D1, SK1, S1, W1, W2, W1,1 servituudid

võrguvaldajate kasuks 2 m trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. L3 näha ette G3, SK1, S1, W1, W2, W1,1 servituudis võrguvaldajate kasuks 2 m

trassi teljest mõlemale poole; - krundil nr. L4 näha ette G2, V1, K1, S1, W1, W1,1 servituudid võrguvaldajate kasuks 2 m trassi

teljest mõlemale poole. - Krundil Vahemetsa tee lõik 1 (kat nr. 19801:002:2127) näha ette JP servituut kohaliku

omavalitsuse kasuks. Kasutatud lühendid: S1-sidetrass, G2, G3 -gaasitrass, V1-veetrass, K1-reoveekanalisatsiooni trass, D1-drenaaži trass, SK1-sadeveekanalisatsiooni toru, W1-madalpinge kaabli trass, W2- kõrgepige kaabli trass, W1,1-tänavavalgustuse kaablitrass, JP-juurdepääsu tee

2.5.7 Territooriumi bilanss, -majanduslik - tehnilised näitajad

TERRITOORIUMI BILANSS (detailplaneeringu liigituse alusel) Jrk.nr. Nimetus sihtotstarve m² %

1 Elamumaa E 23451 50,9 3 Sotsiaalmaa Üm 13556 29,4 4 Transpordimaa L 9075 19,7

Planeeritav ala kokku 46082 100,0 Parkimiskohtade arv (kavandatud kokku) 84

S.h.: a) kolm üksikelamud (arvutuslik 3 elam. x 2pk = 6pk) kavandatud 9

b) kuus korterelamud (arvutuslik 6 kort.el x 5 el.ühik x 2pk + (6 kort.el x 5 el.ühik x 0,4pk) = 72pk) kavandatud 72

c) üldkasutava maa (tingimused puuduvad) kavandatud 3 Elamukruntide arv: 9

S.h.: a) üksikelamu krunte 3 b) korterelamu krunte 6

14

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Proj. elanike arv: 99 S.h.: a) üksikelamutes 3 x3 in. 9

b) korterelamutes (6 kort.el. x 5 el.ühik =30 el.ühik) 30 x3 in. 90

2.6 Teed ja vertikaalplaneerimine

2.6.1 Teed ja liiklus

Teede planeerimise ja projekteerimise aluseks on EVS 843:2016 Linnatänavad. Rajatava liikluskorralduse aluseks on olemasolev ja varem kasutusel olnud teedevõrk. Põhilisteks juurdepääsu teedeks on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega ristuvad ning peateeks kujunevad Liiva tee ja Apametsa tee. Kagusuunalt lisandub olemasolev Toome tee. Planeeritaval alal on planeeringu käigus ette nähtud uued kvartalisisesed tänavad. Tänavate tsoonide laiuseks on võetud 15 m . Projekteeritavate asfaltkattega kvartalisiseste juurdepääsuteede laiuseks on 5,6 m. Põhijoonisel on juurdepääsud üksikelamute kruntidele näidatud orienteeruvatena. Jalgratta- ja jalgtee laiuseks on peateede ääres min. 3 m, kõrvalteede ääres 2,5 m. Jalakäijate ülekäigud sõiduteedel lahendada nn. tõstetud ülekäigukohtadena kvartalisiseste sõiduteede ületamisel ning tõstetud ülekäigukohtadena künnisel peateede teeületamisel. Ehitusseadustiku § 71, lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (vt. Tugiplaan DP-2). Arvestades seda, et Liiva tee ja Toome tee liiklusintensiivsus ja sõidukiirus ei ole kõrged, samuti seda, et naaberplaneeringutes nähakse ette teekaitsevööndi laiuse vähendamine 10 m-ni kinnistu piirist, on mõistlik vähendada Liiva tee ja Toome tee kaitsetsooni 30 m-lt 21 m-ni. Teekaitsevöönd on planeeringuga määratud Liiva teel ja Toome teel 21 m sõiduraja välimisest servast. Sisetee kaitsevööndi laius on 5m krundi piirist. Sõiduteede planeeritud kõrgusmärgid on vahemikus 4,60 kuni 5,25 m.(vt. joonis DP-5). Plaanil DP-4 ja DP-5 näidatud teede lõiked võivad tee projekti käigus täpsustuda. Teede planeerimisel nähakse ette juurdepääs jäätmemajani, mis paikneb kinnistu H2 kaguosas. Piirkondliku jäätmemaja juurde on planeeritud 3 parkimiskohta, et jäätmeid oleks võimalik tuua ka autoga ja parkida selleks ettenähtud kohta. Transpordimaa antakse vallale tasuta üle ja seejärel tee muutub avalikult kasutatavaks teeks.

2.6.2 Vertikaalplaneerimine ja sadevete kõrvaldamine

Apametsa VII piirkonnas on olemasolev maaparanduslik kuivendussüsteem, mis koosneb maa- alustest drenaažitorudest ja kuivenduskraavidest. Kraavid kulgevad paralleelselt Apametsa ja Liiva teega. Kraavid on heas seisukorras ja töökorras. Kuna planeeringu piirkond rajatakse põhiliselt elamumaaks, siis ei jää olemasolev drenaaž töökorda. Pinnas on hea immutusomadusega. Detailplaneeringu alal on sajuvesi ette nähtud immutada kinnistu piires. Sademeveesüsteemide ja ehitiste kavandamisel tuleb kasutada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme: sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Põhjavett tuleb kastmiseks kasutada minimaalselt. Hoonete katustelt koguda maksimaalselt sademevett kastmisveeks ning peale kogumist üle jääv vesi immutada pinnasesse. Sadevett koguda maapealse mahutiga, võimalusel maa-aluse mahutiga. Uue kvartali siseteelt ja kinnistu siseselt teelt juhitakse vihmavesi murualale. Tee äärekivi näha ette 3cm astmega, kaldega haljasala suunas. Apametsa peakraavi juhitava drenaaživee suurenemine ei ole planeeritud. Planeeritaval maa-alal teostatakse vajalik vertikaalplaneerimine. Rajatavate siseteede ja hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone +/- 0.00 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8m kõrgemal. Kortermajade kruntidel kasutada parkimisplatsidel murukivi sillutist, et säästa keskkonda ja vältida immutuspindade vähenemist.

15

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Murukivi katend on vett hästi läbilaskev. Murukivi kärg töötab iseeneslikult filtrina ja lausvee kihi tekkimine parklasse on praktiliselt välistatud. Krundi maapinna kõrgust võib tõsta selliselt, et sajuveed ei valguks naaberkruntidele ning teele.

2.7 Parkimine Harku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kavandada 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.

no rm

at iiv

ne

pl an

ee rit

ud

1 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

2 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

3 EP uus eramu väikeelamute alal 1 2 2 3

4 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

5 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

6 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

7 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

8 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

9 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,4 12 12

H2 Üm üldkasutav maa (jäätmemaja kõrval) - - - 3

Kokku 33 78 84

Sõiduautode parkimiskohtade arvutus Parkimiskohtade arv

po si

ts io

on i n

r

P la

ne er

ita v

si ht

ot st

ar ve

*

Elamu tüüp

N or

m at

iiv ne

ko

ef its

ie nt

A rv

ut us

e al

us

(e la

m ut

e üh

ik ud

)

Autoparklate rajamisel kasutada murukivi sillutis. Parkimiskohad peavad olema liigendatud kõrg- ja/või madalhaljastusega, et minimeerida soojussaarte teket. Harku valla üldplaneeringu järgi tuleb korterelamute kavandamisel planeerida varikatusega rattaparkla iga kortermaja ees või maja sees. Määrata kortermaja jalgrataste parkimiskohtade arv vastavalt Linnatänavad EVS 843:2016 standardile – 2 jalgratta parkimiskohta 1 korteri kohta.

no rm

at iiv

ne

pl an

ee rit

ud

4 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

5 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

6 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

7 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

8 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

9 EK uus korterelamu väikeelamute alal(omal kinnistul) 5 2,0 10 10

Kokku 30 60 60

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus Parkimiskohtade arv

po si

ts io

on i n

r

P la

ne er

ita v

si ht

ot st

ar ve

*

Elamu tüüp

N or

m at

iiv ne

ko

ef its

ie nt

A rv

ut us

e al

us

(k or

te rit

e üh

ik ud

)

16

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste lahendamine detailplaneeringuga hõlmataval alal toimub vastavalt EVS 809- 1:2002 nõuetele. Lahendusena nähakse ette ööpäevaringne tänavate valgustamine, kruntide lukustatavad piirde- väravad ja elamute turvasüsteemid (signalisatsioon). Detailplaneeringuga on silmas peetud lisaks järgida järgmist : - planeeritav ala jaotatakse elanikele hästi jälgitavateks aladeks - tulevased majaomanikud ja korterühistud võiksid riskide vähendamiseks luua omavahel nn.

naabervalve süsteemi.

2.9 Planeeritud tehnovõrgud. Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga.

2.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks ja väljaehitamiseks on OÜ Strantumi poolt väljastatud tehnilised tingimused 04.10.2023. Toome tee ja Liiva tee 10 maaüksustel moodustatavate kinnistute ning kvartali sisetänavate ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrkude planeerimisel on arvestatud Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga. VEEVARUSTUS : Moodustatavate kinnistute POS 1 kuni POS 9 veevarustuse tagamiseks ühendada Liiva tee L1 (19801:002:0985) asuva De160 veetorustik Toome tee lõik1 (19801:002:0933) paikneva De110 veetorustikuga. Veetoru ringistus näha ette Vahemetsa teel paikneva De110 ühisveevärgiga. Välistulekustutusvesi 10 l/s tagatakse projekteeritavatest hüdrantidest peale eelnimetatud veetorude väljaehitamist. Veevarustuse osas arvestada Harku Vallavolikogu 07.04.2015 otsusega nr. 30 „Harku vallas kavandatavate elamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvesta- miseks“, mille kohaselt arvestatakse ühele elamuühikule vett 0,3 m3/ööpäevas. Kogu ala tarbimisvajadus on 9,9 m³/ööpäevas (33 elamuühikut). Igale üksikelamule ja korterelamule on ette nähtud oma veeühendus. Kruntidele sisenevatele veetrassidele paigaldatakse maa-alused kraanid. Välisveetorustiku projekteerimisel kasutada PE PN10 veetorusid. Plastveetorustikule näha ette signaalkaabli paigaldus. Sulgemisarmatuurina kasutada välisveevõrgul kummikiilsiibrit. KANALISATSIOON Piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute POS 1 kuni POS 6 reovett on võimalik ärajuhtida läbi Tõnupere 8 MÜ detailplaneeringu mahus ehitatud D160 kanalisatsioonitoru, mis asub Vahemetsa tänaval. Moodustatavate kinnistute POS 7 kuni POS 9 reovett suunatakse Toome teel paiknevale D200 isevoolsele kanalisatsioonile. Kanalisatsioonitorude ühendused Toome teel asuva kaevuga rajada kinnisel meetodil. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada pärast reoveesüsteemi eesvoolu rekonstrueerimist, et parandada ja suurendada reovee vastuvõtuvõimet. Eesvoolu rekonstrueerimiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis pärast DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga.

17

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu juures +10 cm. Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud tuleb kas pumbata üle või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga. Planeeringus on esitatud Toome tee pumplasse juhitav reovee kogus. Vajadusel tuleb Toome tee pumplale planeerida täiendav mahuti lisanduva reovee mahu vastuvõtmiseks. Detailplaneeringus (koondvõrkude plaan DP-4) on näidatud kanalisatsioonitorustike sõlmpunktide kõrgused. Planeeritava ala kanalisatsioonikaevude kõrgeim kõrgusmärk on kõrgusel 3.64 m. Reovee koosseis peab vastama Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades toodud nõuetele. Sademe- ja drenaaživee sattumine reoveesüsteemi peab olema välistatud. Kinnistu kanalisatsioon projekteerida muhvidega plastiktorudest. Kõik isevoolse kanalisatsiooni pöörangud tuleb teostada kaevus. Enne järgnevaid projekteerimisstaadiume taotleda OÜ Strantumilt tehnilised tingimused. Projekti koostamise käigus näha ette võimalus insenerivõrkude paigaldamiseks kinnisel meetodil, et vähendada olemasolevate Toome tee ja Liiva tee teekatete kahjustamist. OÜ Strantumilt saab järgnevaid projekteerimisstaadiumeid menetleda peale eespool mainitud perspektiivsete ja varem planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist ja kasutuslubade väljastamist. Piirkonna ühisveevõrgus tagatakse vabasurve vähemalt 2x hoonestusele. ÜHENDUS - JA LIITUMISPUNKTIDE ASUKOHAD: Piirkonnas Toome teel on välja ehitatud DE110 ühisveevarustuse torustik ja DE200PL ühiskanalisatsiooni torustik, mis on mõeldud Toome tee1 ja Liiva tee 10 kinnistute liitumiseks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustikega. Lähimad ühenduspunktid asuvad Vahemetsa teel Vahemetsa tee 9 kinnistu vastas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid kruntidel 1 - 9 on ette nähtud kuni 1 m kaugusele väljaspoole kinnistu piiri, tänava alale. Detailplaneeringus on esitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni olemasolevate eelvooludeni (vt. insenervõrkude koondplaan DP-4, ja liitumisskeem DP-6). Planeering näeb ette isiklikud kasutusõigused toru omaniku kasuks ja kaitsevööndid vt. p. 2.5.6 VEETARBIMISE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE KOGUSTE KOONDTABEL

P O

S . n

r

E la

m uü

ks us

te

(e ra

m u/

ko rt

er )

ar v

Kavandatav veekasutus m3/d

Kavandatav reovee ärajuhtimine m3/d

K av

an da

ta v

tu le

tõ rj

ev ee

va

ja du

s l/

s

S oo

vi ta

v ve

es ur

ve

ko rr

us t

1 1 0,3 0,3 2 1 0,3 0,3 3 1 0,3 0,3 4 5 1,5 1,5 5 5 1,5 1,5 10 3,5 6 5 1,5 1,5 7 5 1,5 1,5 8 5 1,5 1,5 9 5 1,5 1,5 KOKKU 9,9 9,9

18

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.9.2 Tuletõrjeveevarustus. Elurajooni väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 10,0 l/s saadakse 3 tunni jooksul maa- pealsetest tuletõrjehüdrantidest, mille tegevusraadius on min. 150,0 m. Planeeritud hüdrant paigaldatakse sõidutee kõrvale mururibale. Olemasolevad ja planeeritud hüdrantide asukohad on näidatud joonisel DP-4.

2.9.3 Drenaaž. Sademevesi. Planeeritav ala on endine põllumaa, kus on teostatud maaparandus. Drenaažitorusid elamukruntidel ei planeerita. Sadevesi kogutakse krundil ja suunatakse läbi liiva -ja õlieraldaja Apametsa kraavi. Kõigile elamukruntidele on ette nähtud paigaldada maa-alune veekogumismahuti veepumbaga, kuhu planeeritakse osaliselt suunata katuselt kogutud vihmavesi ja hiljem kasutada see kastmisvee otstarbeks. Kvartalisiseste teede äärde kavandatakse drenaažitorustikud, kust liigveed suunatakse Apametsa peakraavi, mis asub Liiva tee ääres. Sademe- ja drenaažitorustike dimensioneerimine eelvooluni (kraavid) lahendatakse ehitusprojekti käigus. Sademevee arvutuslik vooluhulk (hetkeseis)

Arvutuslik pind A, m2

Arvutusäravool Qa, l/s

Pinnakate – muru (pikaajaline) 46082 141,62 Kokku: 141,62

Arvutuse aluseks on standardi -Hoone kanalisatsioon EVS 846:2021 ja EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk olevad andmed. Pikaajalise vihma intensiivsus: q10=153,66 l/s*ha (Harjumaa) Arvutusvihma kordus 1 aastat. Vihma intensiivsus on võetud 10 minutilise vihma järgi. Arvestatud tulevikuteguriga 4% kümnendi kohta. Sademeveesüsteemide ja ehitiste kavandamisel elamukrundi territooriumil tuleb kasutada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme: sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Sademevee arvutuslik vooluhulk (planeeritakse, vt. märkus 1)

Arvutuslik pind A, m2

Arvutusäravool Qa, l/s

Pinnakate – muru (pikaajaline) 39582 147,99 Pinnakate – asfalt (pikaajaline) 3000 56,87 Pinnakate – katus (pikajaline) 3500 82,93 Kokku: 287,8

Arvutuse aluseks on standardi -Hoone kanalisatsioon EVS 846:2021 ja EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk olevad andmed. Lühiajalise vihma intensiivsus: q5= 926,3 l/s*ha (Harjumaa) Pikaajalise vihma intensiivsus: q10=543,2 l/s*ha (Harjumaa) Arvutusvihma kordus 2 aastat. Vihma intensiivsus on võetud 10 minutilise vihma järgi

19

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Arvestatud tulevikuteguriga 4% kümnendi kohta. Märkus 1: täpsemad juhised antakse Harku Vallavalitsuse poolt ehitusprojekti koostamise käigus, kui on teada täpsed hoonete ning kõvakattega alade pindalad ning neist tulenev sademevee vooluhulk. Drenaaži- ja sajuvee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

2.9.4 Elektrivarustus Elurajooni elektrivarustuseks on Elektrilevi OÜ poolt 18.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr. 459203. Elektrienergiaga varustamine nähakse ette Käämo AJ (110/10) ja Tänavaotsa AJ (110/10) toitele.

Elektrikoormuste tabel POS.NR. NIMETUS ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS

PLANEERITAVA AJ BAASIL (TÄNAVAOTSA AJ)

(kW/A)

1 Üksikelamu 17/25

2 Üksikelamu 17/25

3 Üksikelamu 17/25

4 Kortermaja(5 krt.) 85/125

5 Kortermaja(5 krt.) 85/125

6 Kortermaja(5 krt.) 85/125

Välisvalgustuse post ühe plafooniga(6 tk)

0,6/3*

KOKKU 307/453

Elektrikoormuste tabel POS.NR. NIMETUS ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS

PLANEERITAVA AJ BAASIL (KÄÄMO AJ) (kW/A)

7 Kortermaja(5 krt.) 85/125

8 Kortermaja(5 krt.) 85/125

9 Kortermaja(5 krt.) 85/125

Välisvalgustuse post ühe plafooniga(3 tk)

0,3/1,5*

KOKKU 256,4/377

FAAS (0,23 kV) * Tööprojekti koostamisel võib koormuste jaotus vastavalt vajadusele muutuda. Tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada. Detailplaneering määrab ära tehnotrassid 0,4 kV kaabelliinidele ning asukohad jaotus- liitumiskilpidele. Planeeringus on ühildatud teedega soovitavalt ringtoitena elektriliinide koridorid toitepunktist liitumiskilpideni. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele, soovitavalt mitme- kohalistena teealasse. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne servituut enne kinnistute müüki. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul. Madalpingeliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnases. Tarbijate ühendamiseks kasutatakse transiit- ja liitumiskilpe. Liitumiskilpide täpsustatud asukohad selguvad konkreetsel elektrivarustuse projekteerimisel.

20

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone katusele. Iga korterelamu krundi autode parklasse tuleb kavandada elektriautode laadimistaristu vastavalt ehitusseadustik §651. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

2.9.5 Tänavavalgustus

Tänavate valgustamiseks kasutatakse LED-lampe, mis paigaldatakse metallpostidele. Tänavavalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse juhtimine toimub kilbi põhise kontrolleri kaudu, teisejärguliseks juhtimiseks võib olla fotorelee. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse vajadusel tänavavalgustuse jaotuskapp, mis on ühendatud toitega trafoalajaamast, kas Käämo või Tänavaotsa. Planeeringu lahendusega on ette nähtud ühendus olemasoleva tänavavalgustuskaabelliinidega. Vastavalt vajadusele jäetakse tööprojekti staadiumis võimalus ühenduseks Tänavaotsa või Käämo AJ. Tööprojekt tuleb täiendavalt kooskõlastada. Tänavavalgustuse projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused väljastab Harku Vallavalitsus.

2.9.6 Sidevarustus

Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused on väljastatud AS Telia Eesti poolt 21.09.2023.a. nr. 38265032. Kehtivad kuni 20.09.2024. Sideühendusteks näha ette de 100 mm torudest sidekanali põhitrassi ehitus Liiva tee ja Toome tee ääres paiknevast sidekanalisatsioonist, sidekaevust nr. 17853 ja 17927 (vt. lisa1 tehn. tingim.). Korter- ja üksikelamutele näha ette individuaalsed sidekanali sisestused põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud tuleb rajada sõidutee välisele alale. Näha ette meetmed olemasolevate AS Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivuse ehitustööde käigus. Projekti koostamise käigus näha ette võimalus insenerivõrkude paigaldamiseks kinnisel meetodil, et vältida olemasolevate Toome tee ja Liiva tee teekatete kahjustamist.

2.9.7 Gaasivarustus

Gaasivarustustust on planeeringus käsitletud kui võimalust ja lahendatakse vajaduse korral vastavalt Adven Eesti AS poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele. Gaasiga varustamine toimub Liiva tee – Toome tee olemasolevatest OP=0,1 bar ja MOP=4,0 bar gaasitorustikust. Eramute ja korterelamute maagaasiga varustamiseks ehitatakse OP=0,1 bar, MOP=4,0 bar gaasitorustiku võrk. Gaasitorustikud paigaldatakse võimalikult piki tänavaid, väljaspoole sõiduala asfalti ja kinnistuid. Igale kinnistule ehitatakse tarnetorustik ja maa-aluseid sulgeseadmeid kinnistupiiri ette. Toome teel gaasitrassiühendused rajada kinnisel meetodil. Piirkonna gasifitseerimine toimub arendaja ja Adven Eesti AS vahel sõlmitava lepingu alusel. Tööprojekti koostamiseks vajalikud tehnilised tingimused väljastab Adven Eesti AS.

2.9.8 Soojavarustus

Soojavarustus üksikelamu ja korterelamu kruntidel lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, pelletikütet, gaasiküte, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Võttes arvesse, et kõik elamukrundid on plaanis gasifitseerida, on eelistatud küttelahendus gaasikatlal põhinev süsteem. Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana. Päikesepaneelide paigaldamine maapinnale ei ole lubatud. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

21

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.10 RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, samuti aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas. Radooni võivad sisaldada ka majapidamisvesi, puurkaevud ja ehitusmaterjalid. Radooni vähendamiseks on kõige tõhusam meetod hoone tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majja kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Täiendavaks meetmeks võib olla hoone vundamendi alla tuulutustorustiku rajamine. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Radooni kogunemist siseruumidesse tuleb tõkestada ehitustehniliste meetmetega. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³.

2.11 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutuse nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “. Hoonestusala on planeeritud naaberhoonetest kaugemale kui 8 meetrit. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrjevee vajadus on 10 l/sek. Tuletõrje vesi saadakse paigaldatavatest tuletõrjevee hüdrantidest. Hoonete ehitusprojekti koostamisel määrata madalaimaks tulepüsivusastmeks TP3.

2.12 Planeeringu elluviimine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks 9- ks elamumaa krundiks (millest kuus krunti on korterelamumaa krundid ja kolm on üksikelamumaa krundid), 2-ks üldkasutatava maa ja 5-ks transpordimaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu ja 3 üksikelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringuga soovitakse planeeritavale alale kavandada 33 elamuühikut. Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. - Maaüksusete jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine toimub vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarvetele; - Planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse - Transpordimaa kruntide pos L1 suurusega 1140 m2, pos L2 suurusega 4197 m2, L3 suurusega 1400 m2, L4 suurusega 2147 m2, L5 suurusega 191 m2 ja üldkasutatava maa kruntide pos H1 suurusega 9269 m2, pos H2 suurusega 4287 m2 tasuta võõrandamine vallale; - Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine toimub detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemas- olevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jäävate kruntide kavandatud liitumispunktideni; - Hoonete ehitusõiguse realiseerimine kavandatud kruntidel toimub alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on vajalik krundi ehitusõiguse realiseerimiseks. Kinnistu omanik on kohustatud mitte alustama ega lubama hoonete ehitustegevust enne, kui kinnistule on rajatud detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

22

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

2.13 Üldised tingimused. - Ühendused tehnovõrkudega rajatakse kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega, nende poolt väljastatud ettekirjutuste alusel. - Veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel järgitakse detailplaneeringuga sätestatud põhi- mõttelist lahendusskeemi ja võrkude valdaja poolt väljastatud tehnilisi tingimusi. - Avalike haljasalade korrastamine on detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku kohustus. See hõlmab kavandatud elementide väljaehitamist ja maaüksuste võõrandamist vallale. - Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt. - Erateid ei kavandata. - Teemaa omanik on kohustatud tee korras hoidma ja tagama aastaringse hoolduse. - Harku Vallavalitsuse ja Toome tee1, Liiva tee 10 maaüksuste omanike vahel on sõlmitud leping detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.

2.14 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahju. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

2.15 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS HARKU VALLA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGULE JA HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE 2030+

Vastavus Harku valla üldplaneeringule. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on tegemist: elamumaaga kompaktse asustusega alal Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või korterelamumaa; kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. • Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on alevikes 1500 m², muudel aladel 2000 m². Detailplaneeringuga moodustatakse 9 elamumaa krunti suurusega 2088 – 2876 m2.• Korterelamute puhul on minimaalne krundi pind korteri kohta 400 m². Vastavalt arvutusele on võimalik igale korterelamu krundile püstitada kuue või seitsme korteriga elamuid. Detailplaneeringuga kavandatakse igale korterelamu krundile 5 korterit. • Korterelamute kavandamisel planeerida varikatusega rattaparkla. Käesolevas seletuskirjas p.2.7 on antud märkus: Harku valla üldplaneeringu järgi, korterelamute kavandamisel, tuleb planeerida varikatusega rattaparkla iga kortermaja ees või maja sees. • Üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%. Suuremate maa-alade planeerimisel tuleb reserveerida rohealasid järgnevalt: o Pargiala 40 m² inimese kohta, 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; o Puhkeala 80 m² inimese kohta, 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel; o Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala. Detailplaneeringu järgi on antud territooriumil 99 uut elanikku. 99 x 80m² = 7920 m². Üldkasutatav haljasala moodustab detailplaneeringu alast 29,4%, kokku suurusega 13556 m². Tekkiv roheline tsoon on ühendatud eelnevalt moodustatud rohekoridoridega. • Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning infrastruktuurirajatised.

23

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Antud märkus lisatud käesolevas seletuskirjas p.2.12 • Ümarpalkmajade ehitamine tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering seda ette näeb. Käesolevas seletuskirjas p.2.7 on lisatud märkus. • Parkimine lahendatakse omal krundil. Kavandada tuleb 2 parkimiskohta iga Eluasemeühiku kohta. Kui hoones on 3 või enam korterit, tuleb lisaks kavandada 0,4 parkimiskohta iga eluasemeühiku kohta külaliste tarbeks. Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. Planeerimisalal on ettenähtud 84 parkimiskohta ( normatiiv 78 parkimiskohta). Planeering vastab Harku valla üldplaneeringule. Vastavus Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määravale ning tihehoonestusalasid täpsustavale teemaplaneeringule. Harku valda ehitatavad ehitised peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Planeerimisaladel on ettenähtud üksik ja korterelamud, mis sobivad ümbritsevasse keskkonda. • Detailplaneeringus ja ehitusprojektis peab sisalduma tegevuskoha maa-ala kontaktvööndi analüüs, kus esitatakse fotod naaberhoonetest ning konkreetse küla või aleviku hoonestusstruktuurist ja maastikust. Kontaktvööndisse jäävate väljaehitamata alade korral lisatakse väljavõtted neil aladel kehtivatest detailplaneeringutest osas, millest nähtuvad ehitamise tingimused. Kontaktvööndi analüüs on koostatud. • Elamute ja suvilate maksimumkõrgused miljööväärtuslikel aladel on määratud ptk 3.8. Mujal Harku vallas tuleb tagada, et 2-korruseline elamu on kuni 9 m kõrgune olemasolevast maapinnast ja 3 korruseline elamu on kuni 11 m kõrgune olemasolevast maapinnast, et tagada nende sobitumine Harku vallas kujunenud hoonestuslaadiga ja välistada hoonete liigne domineerimine maastikul. Detailplaneeringu järgi on hoontele lubatud suurim kõrgus 9 m ja abihoontele 5 m. • Keldrit ja soklikorrust saab võimaldada juhul, kui on tagatud hoone siseruumide kaitstus pinnasevee ja üleujutus- ning radooniohu eest või kui ehitusprojektis on juba arvestatud, et maapinnast madalamale jäävad korrused võivad olla üleujutatavad. Detailplaneeringus ja ehitusprojektis hoone korruselisuse määramisel esitatakse maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi. Detailplaneeringu järgi keldri- ja soklikorruse ehitamine ei ole ettenähtud. • Harku vallas tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel kõrghaljastusega aladel koostada kõrghaljastuse hinnang ja arvestada selle tulemustega. Planeeritaval alal on tegemist endise põllumaaga, kus on teostatud maaparandus. • Kõik piirdeaiad peavad asuma teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel, et tagada lume koristamise võimalused. Kaugus vastab nõudele. • Võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ei tohi üksik-, kaksik- või ridaelamu puhul olla kõrgemad kui 1,5 m. Korterelamuid ega ridaelamuid (muuhulgas kortereid ja ridaelamu sektsioone) ei tohi piirata aiaga. Käesolevas seletuskirjas p. 2.5.4 on antud märkus: Kruntide piirded näha ette (pool)läbipaistvate võrk- või puitlattpiiretena, kõrgus max. 1,5 m, millele vastavalt vajadusele ja asukohale võib lisada piirdeheki. Kinnised piirdeaiad ja müürid on keelatud. Piirete rajamisel tuleb kinni pidada kvartalite ja tänavafrontide ühtsest stiilist. Kruntidel nr. 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 piirde ehitamine on keelatud. • Enne uute detailplaneeringute algatamist peab olema tagatud detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku veevaru olemasolu. Detailplaneeringust huvitatud isik peab võtma enda kanda nii ala veega varustamisest kui ka kanalisatsiooni või reoveepuhastuse tagamisest tekkivad kulud ning tagama vee- ja kanalisatsiooni süsteemi nõuetekohase rajamise enne hoonele ehitusloa andmist (kui tegu on ühe üksikelamuga, siis enne hoonele kasutusloa andmist). Harku valla vee-ettevõtjad ja nende

24

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

tegevuspiirkonnad määrab kohalik omavalitsus. Tehnilised tingimused detailplaneeringu või projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamiseks küsitakse vee-ettevõtja tegevuspiirkonna vee-ettevõtjalt. Piirkonnas, kuhu pole vee-ettevõtjat määratud, võetakse vee- ja kanalisatsioonirajatiste olemasolul tehnilised tingimused nende omanikult. • Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada olemasolevate teede kõrgustega ning kanalisatsioonirajatiste võimaliku paigaldamise sügavusega. Võimaluse korral eelistada sademevee ärajuhtimiseks säästlikke lahendusi ja vältida sademevee torustikke. Kasutada lahtiseid kraave, tiike, kallakuid. Tiheasustusalal kasutada kraave jms haljastuslikul eesmärgil arvestades ümbruskonna eripärasid ja ruumilisi lahendusi. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. • Lõplikul kujul elektrivarustus (sh välisvalgustus, valvesüsteemid jms) tuleb lahendada planeeringutes ja ehitusprojektides vastavalt kehtivatele normidele. Detailplaneeringute ja elektriprojektide (hoone ehitusprojekti elektripaigaldiste osa, elektrivõrgu rajatise ehitusprojekt) koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused võrgu omanikult. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. • Sideprojektide (hoone ehitusprojekti elektripaigaldiste osa, sidevõrgu rajatise ehitusprojekt) koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused võrgu omanikult ja valminud projektid tuleb kooskõlastada võrgu omanikuga. Detailplaneeringule tuleb taotleda sidevarustuse lahendamiseks tehnilised tingimused, kui paigutatakse ümber siderajatisi, nähakse ette mobiilside masti rajamine või vajatakse planeeritavale hoonele sidevarustust kaabelliini kaudu. Tehnilised tingimused ja nõutud kooskõlastused on võrguvaldajatelt kätte saadud. Ehitiste vahel tuleb tagada vastavalt konkreetsete hoonete tulepüsivusklassile nõutud kujad. Kaugused vastavad kehtivatele normidele ning standarditele. VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala piir

25

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal, suures osas elamumaa juhtotstarbega alal. Liiva tee ja Toome tee nurgale ning Apametsa teega piirneval alal on üldplaneeringuga määratud väikeses osas ärimaa juhtfunktsioon, kuna Harku valla üldplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus suuremate elamualade mitmekesistamiseks on võimalik ärimaa ja sotsiaalmaa kõrvalsihtotstarbe kavandamine, võimaldamaks esmatarbeteeninduse ning funktsionaalse ja eluterve avaliku ruumi arengut. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Ka teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad

26

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt. Detailplaneeringuga ei kavandata alale ärimaa krunti ning seega ei kasutata võimalust 25 % ulatuses elamumaa juhtfunktsiooniga alale ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamiseks. Algatamise taotluse kohaselt soovitakse alale kavandada elamumaa sihtotstarbega krundid valdavalt korterelamute püstitamiseks. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 esitatud tingimuste kohaselt, mis on määratud detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, on lubatud uute korterelamute püstitamine ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel. Käsitletaval juhul paikneb planeeritav ala Tiskre külas Tallinnaga piirneval alal ning seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 esitatud tingimuste kohaselt on maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised):

 kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil Planeering vastab Harku valla teemaplaneeringule. Vastavus Harjumaa maakonnaplaneeringule 2030+ Vastavalt Harjumaa maakonnaplaneeringule 2030+ on tegemist: Linnalise asustusega alaga. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Maakonnaplaneeringu eesmärk on koondada kahaneva rahvastiku tingimustes asustust sh ressursse (teenuste tarbijaid, tööjõudu, tehnilist infrastruktuuri, ettevõtlust) ning arendada edaspidi juba välja kujunenud kompaktseid polüfunktsionaalseid asustusalasid. Polüfunktsionaalsed alad aitavad paremini säilitada ka neid ümbritsevate maapiirkondade elujõulisust. Planeeringus on arvestatud Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ -ga Planeering vastab Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ -le.

2.16 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis vastaksid „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lg 1 ja 2 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevustele ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi kahjustumist, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud Planeeringulahenduse elluviimine mõjutab kohaliku omavalitsuse tulusid ja kulusid. Ühelt poolt suureneb teede infrastruktuuri hoolduskulu ning tekib vajadus tagada täiendavad kohad haridusasutustes. Teisalt suureneb kohaliku omavalitsuse eelarve maksutulude arvelt, mida tagavad uued elanikud, aidates osaliselt katta suurenenud kulutusi. Planeeritud lahenduse elluviimine on üldjoontes majanduslikult otstarbekas, kuna eeldatav maksutulude kasv soodustab tasakaalustatud piirkondlikku arengut ning parandab elanike elukvaliteeti. Tehnovõrkude lahendus on nii tehniliselt kui ka majanduslikult teostatav, tagades vajaliku infrastruktuuri stabiilse toimimise ja katkematu varustatuse kommunaalteenustega. Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju majanduslikule keskkonnale.

27

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid. Seetõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringus on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Elukeskkonna loomiseks, mis toetab erinevaid elustiile ja ennetab sotsiaalset segregatsiooni, on detailplaneerimise käigus rakendatud mitmeid võtmetähtsusega põhimõtteid: Eluasemete mitmekesisus Erinevat tüüpi elamute kavandamine (korterelamud, eramajad) võimaldab arvestada erinevate sotsiaalsete rühmade vajaduste ja võimalustega. Kvaliteetne avalik ruum Ligipääsetavate avalike alade loomine, sealhulgas pargid, mängu- ja spordiväljakud ning puhkealad, mis soodustavad erinevas vanuses ja sotsiaalsetest kategooriatest elanike omavahelist suhtlust. Segafunktsiooniline planeering Elamukvartalite ja avalike parkide kavandamine, mis tagab meeldiva ja mitmekesise elukeskkonna. Ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisvõimaluste arendamine Läbimõeldud jalgratta- ja kõnniteede võrgustik ning mugav ühendus äri- ja sotsiaalse tegevuse keskustega tagavad piirkonna kättesaadavuse kõigile elanikele, sõltumata nende sissetuleku tasemest. Ökoloogiline jätkusuutlikkus ja haljastus Haljasalade ja rohekorridoride kasutamine, mis parandavad elukvaliteeti ja aitavad kaasa tervisliku linnakeskkonna kujunemisele. Elanike kaasamine ja kohaliku kogukonna arendamine Kavandatud on avalikud ruumid ürituste, kohtumiste ja elanike aktiivse suhtluse jaoks, mis aitab tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja luua tugeva kohaliku kogukonna. Need põhimõtted tagavad mugava, jätkusuutliku ja kaasava elukeskkonna loomise, mis toetab inimeste erinevaid elustiile ja vajadusi. Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele peamiselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Planeeringulahendus soodustab rohelise elukeskkonna loomist, haljastades planeeritavate elamumaade vahele jäävaid alasid ning luues kaks suure taimestikuga avalikku maatükki. Lisaks on ette nähtud rohekoridor, mis ühendab need maatükid naabruses asuvate suure taimestikuga aladega, moodustades ühtse rohevõrgustiku. Planeeritud lahendus toetab elurikkust, kuna loodav roheala ei takista erinevate taimeliikide levikut ega loomade ja lindude liikumist. See aitab kaasa kohaliku ökosüsteemi säilitamisele ja arengule. Autokasutuse vähendamiseks on planeeritud jalgratta- ja kõnniteed ning iga korterelamu juurde on kavandatud parkimismajad. Need meetmed soodustavad jalgrattaliikluse kasutamist elanike seas, mis omakorda vähendab isiklike sõidukite kasutamist. Soojasaarte tekke vältimiseks on projektis ette nähtud korterelamute ees asuvate parkimisalade jaotamine rohesaarekesteks, mis koosnevad nii kõrgest kui ka madalast taimestikust. See aitab vähendada alade ülekuumenemist ja loob mugava linnakeskkonna.

28

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

Planeeringulahenduse elluviimisel radooniohtlikus piirkonnas on arvestatud täiendavate meetmete seadmise vajadusega (vt p 2.10). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase või õhusaastuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Eeltoodud põhjal võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

3 LISAD

1. Telia_Eesti_AS-tehnilised tingimused-TT_N2115 2. Telia_Eesti_AS-tehnilised tingimused-Lisa 1 3. Elektrilevi_OÜ-tehnilised-tingimused-459203 4. Strantum_OÜ-tehnilised tingimused_04-10-2023 5. Adven_Eesti_AS-tehnilised-tingimused_02-02-2024 6. Topogeodeetiline_alusplaan-NG_06-24

4 GRAAFILISE OSA-JOONISED

1. Situatsiooniskeem_DP1 M 1: 20000

2. Tugiplaan_DP2 M 1: 1000

3. Põhijoonis_DP3 M 1: 1000

4. Insenervõrkude koondplaan_DP4 M 1: 500

5. Vertikaalplaneerimine ja teede lõiked_DP5 M 1: 1000

6. Planeeritud vee-ja kanalisatsiooni liitumisskeem_DP6 M 1: 2000

7. Kontaktvööndi plaan_DP7

8. Illustratiivne joonis 1

9. Illustratiivne joonis 2

10. Illustratiivne joonis 3

11. Illustratiivne joonis 4

29

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

5 KOOSKÕLASTUSED

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

1 Adven Eesti AS, AD-2024-04-09, 02.04.2024

Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas detailplaneering – Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 MÜ ning lähiala detailplaneering; aadress: Harku vald, Tiskre küla, Apametsa elupiirkond, mü Toome tee 1, Liiva tee 10; töö nr: ADP 157/0324 kuupäevaga aprill 2024a. Solpro OÜ tellija OÜ Kinnisvarainvest.

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

2 Elektrilevi OÜ, nr. 2876201620, 03.04.2024

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

3 Strantum OÜ, MEIE: 31.05.2024

OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu järgmiste märkustega: 1. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu (Käämo tee reoveepumpla teeninduspiirkond) rekonstrueerimist/ümberehitamist reovee vastuvõtuvõime parandamiseks/suurendamiseks. Eesvoolu rekonstrueerimiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga. Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud: 1) Tabasalu-Tallinn reovee eesvoolu arendamise tasu. 2) Harkujärve-Tiskre veetöötluse arendamise tasu. 3) Liiva tee ÜVK arendamise tasu Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni.

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

4 Telia Eesti AS, NR 38770418, 01.04.2024

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast: jah Info tööloa saamiseks telefoninumbril: -Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud), Kaitsetoru Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest Nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata

Digitaalallkiri Solpro OÜ, Tel: +372 56 649 659 E-post: [email protected]

30

Tiskre külas Toome tee 1 ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lahiala detailplaneering

keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Kooskõlastus kehtib kuni 31.03.2025

5 Maaomanik 05.03.2025.a.

Kooskõlastatud Digitaalallkiri Andrei Tšernõšev,

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 23.04.2025 15:15

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 12-1/54-33 2025.04.23_DP edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse_Tiskre

külas Toome tee 1 (endine Tänavaotsa 6) ja Liiva tee 10 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Manused: 2025.04.23_DP edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse_Tiskre.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, vt manuses.

Lugupidamisega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

________________________________________

Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu

Harku vald

Telefon: 5887 2860

www.harku.ee