Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2025.04.23_kaaskiri teistkordselt kooskõlastamiseks Päästeametil.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA OTT-RÄTSEPP PNOEE-47809182730 2025-04-23 06:29:41

Joonis 4 Põhijoonis-tehnovõrkudega_400x530.pdf

SELETUSKIRI.pdf

NÕMME TEE 3 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, TISKRE KÜLA PlanID:

HUVITATUD ISIK: KINNISMAA OÜ (allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

E-post: taimi.kirs@gmail.com

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR.: HDP-02/2024

2025

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 2

SISUKORD

SELETUSKIRI 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 4

2.4. HOONESTUS 4

2.5. TEED 4

2.6. TEHNOVÕRGUD 4

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 4

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 5

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 8

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 8

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKU TINGIMUSED 9

5.4. VERTIKAALPLANEERING 10

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10

5.5.1. VEEVARUSTUS 10

5.5.2. KANALISATSIOON 10

5.5.3. SADEMEVESI 10

5.5.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 11

5.5.5. SOOJAVARUSTUS 11

5.5.6. ELEKTRIVARUSTUS 12

5.5.7. TELEKOMMUNIKATSIOON 12

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 12

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 12

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 12

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 13

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 13

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 13

DETAILPLANEERINGU JOONISED 14

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_A3

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_380x530

Ruumiline illustratsioon

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (uus redaktsioon jõustus 01.01.2025);

• Ehitusseadustik (uus redaktsioon jõustu 01.01.2025);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering.

• Harku Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 97 algatatud Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse

ja lähiala detailplaneering.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7,

redaktsioon jõustus 01.01.2025);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud täiendavad tööd:

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geoalus OÜ töö nr 24-G263 02.07.2024);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa

1: Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Tiskre külas Harku-Nõmme

detailplaneeringu ümberplaneerimine Nõmme tee 3 maaüksuse osas sooviga täpsustada ehitusõigust

ehk muuta varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga maaüksusele määratud täisehituse protsenti,

hoonestusala ja abihoonete arvu. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 4

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega ligikaudu 0,25 ha, asub Harju maakonnas Harku vallas Tiskre külas alljärgneval

maaüksusel:

Maaüksuse aadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr.

Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Nõmme tee 3 19801:002:7070 2522602 2480m² Elamumaa 100% Kinnismaa OÜ

Maa-ala piirnevad maaüksused on: 19801:002:1022 Nõmme tee L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:002:6980 Nõmme tee 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:002:2380 Sütemetsa tee 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:002:7090 Nõmme tee 5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Planeeritava ala mullastiku struktuuriks on Maa- ja Ruumameti mulla kaardi andmete järgi Gleistunud

nõrgalt leetunud muld (LkI(g)). Mulla lõimiseks on liiv (l).

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala on suhteliselt tasane.

Nõmme tee 3 maaüksus, suurusega 2480 m², on 100% elamumaa, mille kõlvikuline koosseis koosneb

1122 m² metsamaast, 264 m² looduslik rohumaast ja 1094 m² õuemaast. Maaüksus on rohke

kõrghalastusega, mis kuulub säilitamisele.

2.4. HOONESTUS

Nõmme tee 3 maaüksus on hoonestatud.

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²

1 120635115 Üksikelamu 296

2 - Abihoone 24

3 - Kasvuhoone 9

2.5. TEED

Juurdepääs Nõmme tee 3 maaüksustele on tagatud Nõmme teelt (tee nr 1980004).

2.6. TEHNOVÕRGUD

Nõmme teel paiknevad piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorud, sidekaabel, tänavavalgustus.

Elektrienergiaga varustamiseks on Nõmme tee äärde, Nõmme tee 3 maaüksuse piirile, rajatud elektri

liitumiskilp peakaitsmega 3x40A. Gaasirajatised paiknevad Sütemetsa tee/ Liiva tee ääres.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Pärandkultuuriobjekte pole Maa- ja Ruumameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega

piirnevatele katastriüksustele registreeritu.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni

30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada. Vastavalt Ehs § 92 lg 2 maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 5

sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Antud detailplaneeringuga on Nõmme tee kaitsevöönditeks

määratud äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit, kuna vastavalt „Tiskre külas Harku-

Nõmme elamukvartali detailplaneeringule“ oli hoonestusala määratud krundi piirist 6 m kaugusele.

Planeeritaval olevad kitsendused on alljärgnevad: tiheasustusala 2480,41 m², sideehitise kaitsevöönd

1,61 m²; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd 36,18 m²; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktidest tulenev kaitsevöönd 7,09 m².

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78) järgi asub Nõmme tee 3 maaüksus linnalise asutusega alal ehk kompaktseks asutuse arenguks

sobilikul alal. Seda ala iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Harju

maakonnaplaneeringu planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei sea, seega

detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Seega on

detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja

tingimustega.

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 6

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Kiriku tee (tee nr 1980031) kaudu, mille ääres paikneb ka jalgtee, on hea ühendus Tallinna linnaga.

Lähim „Alasniidu lasteaed“ paikneb ligikaudu 423 m kaugusel. Harkujärve Lasteaed-Algkool paikneb

planeeringu alast ligikaudu 925 m kaugusel ja Harkujärve Põhikool ligikaudu 1 km kaugusel. Lähim pood

„MEIE“ paikneb planeeritavast alas ligikaudu 150 m kaugusel. Suuremad teenuseid pakkuvad asutused

nagu raamatukogu, kaubanduskeskused, perearstid ning huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja

veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Tallinna linnas, mis on planeeringu alast 2km kaugusel, kuid ka

Tabasalu alevikus, mis paikneb ligikaudu 3km kaugusel.

Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Alasniidu tee“ paikneb Sütemetsa tee ääres.

Välja tee

Alasniidu tee

Oja tee

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 7

Kontaktvööndis olevad kehtestatud ja algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad:

1. Tiskre külas Harku-Nõmme elamukvartali detailplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu

(edaspidi HVV) 29.09.1998 otsusega nr 78;

2. Tiskre külas Tänavaotsa 5/Liiva 3 maaüksuste detailplaneering, kehtestatud HVV 22.08.2002

otsusega nr 60;

3. Tiskre külas Liiva tee 3 ja Liiva tee 5 kinnistute detailplaneering, kehtestatud HVV 16.12.2004

otsusega nr 110;

4. Tiskre külas Liiva tee detailplaneering, kehtestatud HVV 30.06.2005 otsusega nr 60;

5. Harkujärve külas Liiva tee 2 ja Kiriku tee 22 maaüksuste ja lähiala detailplaneering, kehtestatud

Harku Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldusega nr 315;

6. Harkujärve külas Sütemetsa tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, algatatud HVV

31.03.2022 otsusega nr 35;

7. Tänavaotsa 4 detailplaneering, kehtestatud HVV 25.04.2002 otsusega nr 29;

8. Tiskre külas Pillado V maaüksuse detailplaneering, kehtestatud HVV 26.08.2004 otsusega nr 81;

9. Harkujärve külas Kiriku tee 11 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud HVV

28.05.2020 otsusega nr 46;

10. Harkujärve külas Jaani 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Harku Vallavalitsuse

14.08.2017 korraldusega nr 375;

11. Pillado I-II maaüksuste detailplaneering, kehtestatud HVV 22.08.2002 otsusega nr 62

12. Harkujärve külas Käämo tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Harku

Vallavalitsuse 08.10.2019 korraldusega nr 502;

13. Tiskre külas Apametsa VIII kvartali detailplaneering, kehtestatud HVV 17.08.2006 otsusega nr 74.

Kontaktvööndis olevate detailplaneeringute asukoht on nähta Joonisel 2 Kontaktvööndi plaan.

Tiskre külas Harku-Nõmme elamukvartali detailplaneeringuga oli määratud arhitektuursed tingimused:

• Krundil võib paikneda kolm eraldiseisvat hoonet

• Pereelamud võib projekteerida max 2 korruselistena, kõrgusega maapinnast 9.0 m

Väljavõte Tiskre külas Harku-Nõmme detailplaneeringust, kus krunt pos 28 on Nõmme tee 3

katastriüksus ja krunt pos 29 on Nõmme tee 1 katastriüksus.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 8

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku Vallavolikogu 29.09.1998 otsusega nr 78

kehtestatud Tiskre külas Harku-Nõmme detailplaneeringus (Harju Projektbüroo töö) krundi pos 28

(Nõmme tee 3 katastriüksus) hoonestusala ning ehitusõiguse täpsustamine. Soovist suurendada krundi

täiehituse protsenti 15%-ni, mis vastab Harku valla üldplaneeringule, et oleks võimalik teostada elamu

juurdeehitust, krundile rajatud abihoone seadustada ning võimaldaks rajada krundile väikeehitisi.

Krundile rajatud olemasolev kasvuhoone säilitatakse elamu juurdeehituse rajamiseni.

Planeeritav krunt

Pos nr

Aadress Krundi kasutus- otstarve DP liigi järgi

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest m² liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve kü. liikide järgi

1 Nõmme tee 3 EP 100% 2480 19801:002:7070 -2480 Elamumaa

EP- üksikelamu maa

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

² H

o o

n es

tu sa

la s

u u

ru s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el

am u

/a b

ih o

o n

e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

) El

am u

/a b

ih o

o n

e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 2480 370 1645 2(2/1) 9m

(9/4.5)

2(1/1) EP E Nõmme tee 10m kaitsevöönd Kanalisatsioonitorustiku 2m kaitsevöönd

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitised ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja

materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud

hoonestusalast v.a olemasolev kasvuhoone. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid

tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga

väikeehitist (nt lehtla, varjualune, suveköök, kasvuhoone vms), mis peavad jääma planeeringuga

kavandatud ehitusaluse pinna, kui ka hoonestusala sisse.

Hetkel on krundil ehitisregistrisse kantud kasutusel olev elamu ehitisealuse pinnaga 296 m². Elamule on

tehtud juurdeehitus katusealuse näol, mille ehitisealune pind on 18 m². Krundile on rajatud abihoone

ehitisealuse pinnaga 24 m² ja kasvuhoone ehitisealuse pinnaga 9 m².

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 9

Perspektiivselt soovitakse võimalust teostada elamule juurdeehitust auto varjualuse näol olemasoleva

kasvuhoone asemele (ehitisealuse pinnaga 25 m²) või võimaluse täiendava väikeehitise rajamiseks

(suveköök või suurema kasvuhoone) planeeringus näidatud väikeehitise hoonestusalale. 9 m²

kasvuhoone lammutatakse vaid auto varjualuse rajamisel ning uus kasuhoone rajatakse planeeringus

näidatud väikeehitise hoonestusalale.

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“

§ 19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi;

2) päikesekaitsevarjestust;

3) terrassi;

4) kaldteed ning treppi;

5) valguskasti;

6) vundamendi taldmikku;

7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;

8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;

9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Elamu projekteerida kahe korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 9 m

• Abihooned võib projekteerida ühe korruselistena, kõrgusega maapinnast 4.5 m.

• Katusekalle: 0°-20º

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Omavahel võib

kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole

lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 10

• Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Piirdeaedade kõrgused peavad

olema 1.5 m vastavalt kehtivale „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja

väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“.

Läbipaistmatuid plankaedu rajada ei ole lubatud.

Teed ja platsid

Juurdepääs Nõmme tee 3 maaüksustele on tagatud 1980004 Nõmme teelt.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni

30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada. Vastavalt Ehs § 92 lg 2 maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee

sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

Harku Vallavolikogu 29.09.1998 otsusega nr 78 kehtestatud „Tiskre külas Harku-Nõmme elamukvartali

detailplaneeringus“ oli hoonestusala määratud krundi piirist 6 m kaugusele. Antud detailplaneeringu

raames tehakse ettepanek määrata Nõmme tee kaitsevöönd 10 m tee äärmise sõiduraja välimisest

servast.

Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Sõiduautode 3

parkimiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad esitatud tabelist nr 9.2. Sõiduautode

3 parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil.

5.4. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevett ei tohi juhtida teistele kinnistutele ega tekitada

kinnistutel liigniiskust. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu

pikaajalised põuad, siis vihmavee kogumine on muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib

kasutada põuaperioodidel muru kastmiseks.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

5.5.1. VEEVARUSTUS

Nõmme tee 3 maaüksus omab OÜ Strantumiga veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingut

13.05.2019 nr 2019385, kus on määratud ööpäevaseks veevajaduseks 0,3 m³/ööp.

5.5.2. KANALISATSIOON

Nõmme tee 3 maaüksus omab OÜ Strantumiga veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingut

13.05.2019 nr 2019385, kus on määratud ühiskanalisatsiooni vastuvõetavaks reoveekoguseks 0,3

m³/ööp.

5.5.3. SADEMEVESI

Elamumaa kruntide sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse

sademeveed juhitakse rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse.

Ette näha sademevee kogumine kastmisveeks. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke

ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks.

Mahutisse kogutud vett võib kasutada põuaperioodidel muru kastmiseks.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 11

5.5.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritava ala elamu maksimaalne kõrgus on 9m. Hooned on maksimaalselt kahe korruselised.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on

TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele. Nõmme tee 3 maaüksusele rajatud abihoone tule leviku tõkestamiseks rajatakse

Sütemetsa tee 4 ühisele krundi piirile tuletõkkemüüri. Nõmme tee 3 maaüksusele rajatud abihoone tule

leviku tõkestamiseks Nõmme tee 1 oleva abihooneni piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega

(hoonete seinte viimistlemist – näiteks katta spetsiaalse plaadiga või värviga, kõik materjalid, mida

kasutatakse, peaksid olema sertifitseeritud ning väljatoodud tulepüsivus)

Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Lähim Tallinna tüüpi hüdrant nr 2402 paikneb planeeringu

alast 11 m kaugusel, Nõmme tee 1 maaüksuse sissesõidutee kõrval.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

5.5.5. SOOJAVARUSTUS

Nõmme tee 3 maaüksuse soojavarustus on lahendatud õhk-vesi soojuspumba baasil.

Vajadusel on võimalik maaüksuse edela piirile, kõrghalastuseta

alale, rajada kinnise süsteemiga soojuspuurauke. Kinnise

süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele,

krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna

soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud ning temast vett ei

võeta, siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei

määrata. Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt

taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 12

Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoonete konstruktsioonile ning päikesepaneelide paigaldamine

maapinnale ei ole lubatud.

5.5.6. ELEKTRIVARUSTUS

Nõmme tee 3 omab liitumislepingut Elektrilevi OÜ-ga nr 205179, võrguettevõtja tagab liitujale

liitumispunktis võrguühenduse läbilaskevõimega 3x40 A.

5.5.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Nõmme tee 3 omab Telia Eesti AS sideteenusega liitumiseks lepingut nr 26847042.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Planeeritud hoonestusalad on paigutatud krundile

niimoodi, et on võimalik säilitada maksimaalses mahus kõrghaljastust.

Ehitustööde piirkonnas kaitsta puude juurestikku ja tüvesid, et vältida vigastuste tekkimist. Puude

istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Uue haljastusplaani koostamisel tuua

kinnistule rohkem madalhaljastust (leht- ja okaspõõsaid). Kõrghaljastuse likvideerimisel lähtuda

kehtivast puude raie korrast Harku vallas. Ühtki puud ei tohi likvideerida ilma raieloata.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav

ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse

isevoolselt reoveekanalisatsiooni

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad

köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi

biojäätmete konteinerit.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja

vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest,

keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada

majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

pinnaseid. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 13

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Sotsiaalsed mõjud

“Mõju sotsiaalsele keskkonnale” on tegevusega kaasnev või kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis

väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas.

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev negatiivne sotsiaalne mõju võib avalduda

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale on lühiajaline ning

piirdub vaid ehitustööde aegse häiringuga.

Majanduslikud mõjud

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeritud tegevuse negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Planeeringualal puuduvad

muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ühepereelamu ja abihoonete

rajamine ei ole negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale

ette ühepereelamu laiendust, abihoone seadustamist.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vähest valgusreostust võib

tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas

vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava

tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata

ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.

Pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Nõmme tee 3 maaüksuse detailplaneering lk 14

DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_A3

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_380x530

Ruumiline illustratsioon

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, vt manuses.

Mulle tundub, et eelmisest kirjast jäi manus maha, seetõttu edastan kirja uuesti.

Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee

2025.04.23_kaaskiri teistkordselt kooskõlastamiseks Päästeametil.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA OTT-RÄTSEPP PNOEE-47809182730 2025-04-23 06:29:41

2025.04.23_Kooskõlastamiseks_Nõmme tee 3_teistkordselt.pdf

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: harku@harku.ee SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

rescue@rescue.ee

Teie 17.04.2025 nr 7.2-3.1/1670-1

Meie kuupäev digiallkirjas nr 12-1/510-16

Harku vallas Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1, juhindudes Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 2 lõikest 2 ja § 3 lõikest 10 ning tulenevalt Päästeameti 17.04.2025

kirjast nr 7.2-3.1/1670-1, edastame teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood

11220970) poolt koostatud Harku vallas Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu, töö nr (HDP-02/2024).

Harku Vallavalitsus on 18.03.2025 kirjaga nr 12-1/510-12 edastanud Päästeametile

kooskõlastamiseks Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Päästeamet

on jätnud 17.04.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/1670-1 nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamata.

Päästeamet on oma kirjas välja toonud, et esitatud seletuskirjas ei ole viidatud Siseministri

määrusele nr. 10 (vastu võetud 18.02.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Päästeameti kirjast tulenevalt on täpsustatud detailplaneeringu seletuskirja.

Edastame Päästeametile teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood 11220970)

poolt koostatud Harku vallas Tiskre külas Nõmme tee 3 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu,

töö nr HDP-02/2024, milles on arvestatud Päästeameti 17.04.2025 kirjas nr 7.2-3.1/1670-1

tooduga.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

laine.vain@harku.ee, 5887 2860