Õigusakti eelnõu

EELNÕU
08.04.2025
SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses
isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 15 lõike 6, § 152 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

(1) Pärast andmete aktiivse säilitamise tähtaja möödumist kantakse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed andmekogu arhiiviosasse.“;

2) paragrahvi 26 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“.

§ 2. Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ muutmine

Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruses nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja sõrmejäljed võib võtta selle väljastamisel.“;

3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Taotlejalt“ sõnadega „, välja arvatud e‑residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt,“;

4) paragrahvi 2 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alla kuueaastast isikut ei daktüloskopeerita kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse ja elamisloakaardi ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel.“.

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Andmekogu ülesehitus

Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna.“;

2) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) esindusõiguse alus.“;

3) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise kohta;“;

4) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed avalduse kohta, milles isik soovib isikut tõendava dokumendi taotluse vastu võtmist ja sellega seonduvate toimingute tegemist või isikut tõendava dokumendi väljastamist tema elu- või viibimiskohas;
3) andmed, et taotlus on esitatud posti teel;“;

6) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

Andmekogu andmeandjad (edaspidi andmeandja) on:
1) §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumendi taotluse esitaja;
2) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – dokumendi kasutaja biomeetrilised andmed;
3) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmed;
4) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed;
5) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;
6) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu – isikuandmed ja andmed kodakondsuse või selle puudumise kohta;
7) rahvastikuregister – dokumendi kasutaja ja taotluse esitaja isikuandmed ning seadusliku esinduse andmed;
8) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
9) sotsiaalkaitse infosüsteem – dokumendi kasutaja puudega seotud andmed;
10) meremeeste register – dokumendi kasutaja ohutusalase koolituse tunnistuse ja meremehe tervisetõendi kehtivuse andmed.

7) paragrahv 111 ja § 12 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) taotleja kirjalik nõusolek dokumendi väljaandmise taotluse edastamiseks või dokumendi väljastamiseks;“;

9) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 12 asendatakse sõna „vanglatöötaja“ sõnadega „kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja“;

10) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvis 13 ja § 14 teises lauses asendatakse sõna „andmekogukaardile“ sõnaga „andmekogusse“;

12) määruse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „arhiveerimine“ sõnaga „säilitamine“;

13) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 18. Andmekogu andmete säilitamine

Eesti kodanikule esmase isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses § 6, § 7 punktide 1–6 ja 9–16, § 8 lõike 1 punktide 1–8 ja 11–17 ja lõike 5, § 9 lõike 1 ning § 10 lõike 1 alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.“;

14) paragrahvi 181 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Andmekogu andmed, mida ei säilitata tähtajatult, kustutatakse pärast säilitustähtaja möödumist.“;

15) paragrahvi 20 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.“.

§ 4. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruses nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“.




(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro
Siseminister


(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits
Kantsler

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses
isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega“
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu), mis on Riigikogu menetluses ning mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julge­olekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. Lisaks korrastatakse ITDS-i muutmise eelnõuga andmekogude regulatsiooni, tuues muu hulgas põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ja andmekoosseisu. Eelnõu eesmärk on viia valdkonna eest vastutava ministri määrused kooskõlla seadusega.

Eeltoodust tulenevalt vajavad muutmist järgmised siseministri määrused:
1) 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 25);
2) 30. novembri 2015. aasta määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ (edaspidi määrus nr 56);
3) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 78);
4) 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 40).

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 15 lõike 6, § 152 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1 alusel.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik ([email protected]) ning õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ning Kristi Kool (tel 612 5166, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste määruste järgmisi redaktsioone:
määrus nr 25 avaldamismärkega RT I, 31.05.2024, 2;
määrus nr 56 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 8;
määrus nr 78 avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 13;
määrus nr 40 avaldamismärkega RT I, 31.05.2024, 6.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 25.

Punktiga 1 muudetakse määruse nr 25 § 26 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitatakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid ning andmekogusse kantud alusdokumente andmekogus aktiivselt 10 aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, peale mida kantakse määruse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 112 sätestatud andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt.

ITDS-i muutmise eelnõu § 9 punktiga 22 täiendatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 3314 lõikega 71. Uue lõikega tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ning sätestatakse, et Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt 10 aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates ja pärast seda andmekogu arhiiviosas 40 aastat, kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Võrreldes seaduse sättega täpsustatakse põhimääruses konkreetseid andmekategooriaid, mille puhul tähtaega kohaldatakse.

Seega viiakse kõnesoleva eelnõuga Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimääruses sätestatud andmete säilitustähtajad kooskõlla seadusega ning sätestatakse, et pärast andmete aktiivse säilitamise tähtaja möödumist kantakse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed andmekogu arhiiviosasse. Andmete säilitustähtaega pole vaja andmekogu põhimääruses sätestada, sest andmete säilitustähtaeg on sätestatud seaduses.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 25 § 26 lõiget 3. Kehtivas regulatsioonis nähakse ette, et andmed, mida ei säilitata andmekogus alaliselt, kustutatakse lõigetes 1 ja 2 ette nähtud säilitustähtaja möödumisel. Muudatus on seotud määruse nr 25 § 26 lõike 1 muutmisega ja andmekogu andmete säilitustähtaja sätestamisega seaduses. Kuna Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmed ei säilitata enam tähtajatult, viiakse määruse nr 25 lõike 3 tekst kooskõlla seadusega ning sätestatakse, et pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 56.

Punktiga 1 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõiget 1 pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“. Muudatusega täpsustatakse määruses eri liiki dokumentide taotleja lühendit. Muudatus on tehniline.

Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõikega 11, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja sõrmejäljed võtta ka selle väljastamisel. ITDS-i § 2012 lõike 1 kohaselt ei pea e-resident taotluse esitamiseks isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, sest taotlus esitatakse PPA iseteeninduses. Kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus on üksnes elektroonilises keskkonnas kasutamiseks, siis ei kanta taotleja sõrmejälgi dokumenti ja on võimalik kohaldada paindlikumat protsessi. Samas jääb alles võimalus anda sõrmejäljed ka taotlemisel, näiteks kui tulevikus võetakse kasutusele PPA iseteeninduslik biomeetriahõive lahendus mobiilis.

Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõiget 2 pärast sõna „Taotlejalt“ sõnadega „, välja arvatud e‑residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt“. Lõike 2 kohaselt ei pea taotlejalt sõrmejälgi võtma, kui tema viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui kuus aastat ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud. Muudatusega täpsustatakse, et selline sõrmejälgete võtmise välistus ei kehti e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja kohta ja temalt tuleb võtta sõrmejäljed igakordsel taotlemisel. Määrus viiakse kooskõlla praktikaga, mistõttu ei kaasne sellega mõju sihtrühmale.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 56 § 2 lõiked 5 ja 6. Määruse nr 56 §-s 2 sätestatakse dokumendi taotlejalt sõrmejälgede võtmise nõuded. Lõike 5 kohaselt antakse sõrmejälg isiklikult, vajutades sõrmega selleks ettenähtud vahendi hõiveala pinnale vajaliku survega ja hoides sõrme liigutamata. Lõike 6 kohaselt asetatakse sõrmejälje võtmiseks sõrm hõiveala pinna keskele otse. Nimetatud sätteid ei ole enam vaja, sest nüüdisaegne sõrmejälgede andmise tehnoloogia on nutikas ja juhendab inimest selgelt, mida ta peab tegema selleks, et tagada sobiva kvaliteediga sõrmejäljed. Lisaks areneb tehnoloogia pidevalt ja lähitulevikus ei pruugi olla kasutusel üksnes kontaktsed sõrmejäljehõive seadmed. Näiteks tekkis COVID-19 epideemia ajal, kui tuli vältida kontakte pindadega, vajadus sõrmejäljehõive seadmete järele, mis võimaldaksid anda sõrmejälgi hõiveala pinda puudutamata. Lisaks on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) hankimas mobiilipõhist iseteeninduslikku biomeetria kogumise lahendust, kus on sõrmejäljehõive samuti kontaktivaba.

Punktiga 5 muudetakse määruse nr 56 § 3 lõige 5. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei daktüloskopeerita alla kuueaastast isikut kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse taotlemisel ja elamisloakaardi taotlemisel ning tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Kehtivasse regulatsiooni lisatakse alla kuueaastase isiku daktüloskopeerimise välistus, kui ta taotleb e-residendi digitaalset isikutunnistust, ja sellest jäetakse välja lause teine pool, mille järgi ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Isikliku ilmumise nõude reguleerimine ei kuulu sõrmejälgede võtmise korra reguleerimisalasse. Isikliku ilmumise nõue tuleneb isikut tõendavate dokumentide seadusest (edaspidi ITDS). ITDS-i muutmise eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse § 2012 lõikega 11, millega sätestatakse, et kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 78.

Punktiga 1 muudetakse määruse nr 78 § 4 lõige 2 ja sätestatakse, et andmekogu peetakse digitaalselt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peetakse andmekogu ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja selle koosseisu kuuluvad digitaalsed andmekogukaardid. Kuna praegu andmekogukaarte enam kasutusel ei ole ja andmed kantakse andmekogusse, täpsustatakse regulatsiooni sõnastust. Muudatus on tehniline.

Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 78 § 8 lõiget 3 punktiga 4. Paragrahvis 8 sätestatakse, millised dokumendi taotlejaga seotud andmed kantakse ITDAK-isse. Paragrahvi 8 lõikes 3 on reguleeritud ITDAK-isse kantavad volitatud esindaja andmed, milleks on ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisatava punktiga 4 kantakse edaspidi andmekogusse ka märge esindusõiguse aluse kohta. Näiteks kui dokument väljastatakse kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, märgitakse andmekogusse, et ta on esitanud oma esindusõiguse tõendamiseks töötõendi.

Punktiga 3 täpsustatakse määruse nr 78 § 8 lõike 8 punkti 13. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlemisel andmekogusse muu hulgas teave relvajõududes teenimise ja sõjaväelistes operatsioonides osalemise kohta. Muudatuse tulemusena kantakse edaspidi andmekogusse teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise kohta. Muudatus on seotud ITDS-i § 152 lõike 3 muutmisega, millega viiakse isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) andmekoosseis põhimäärusest seaduse tasemele ja ühtlustatakse välismaalastelt eri menetlustes küsitavaid andmeid. Muudatusega viiakse määrus nr 78 kooskõlla seadusega.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkt 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi ja pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud dokumentide andmetena andmekogusse kinnipeetava volikirja andmed. Praktikas ei ole kinnipeetava volikirja esitamine vajalik, sest ITDS-is on kinnipeetava taotluse esitamise kohta eriregulatsioon. Vastavalt ITDS-i muutmise eelnõu punktidele 15 ja 16, millega muudetakse § 113 lõiget 3 ning § 115 lõiget 4, võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja taotleja isikusamasuse kontrollimise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda ja dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav.

Punktiga 5 täpsustatakse määruse nr 78 § 9 lõike 3 punktide 2 ja 3 sõnastust. Määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse andmed avalduse kohta, mille isik dokumendi taotlemiseks või dokumendi väljastamiseks on esitanud väljaspool PPA ametiruume. Nimetatud sätte all mõeldakse avalduse andmeid, mille taotleja esitab PPA-le, et PPA tuleks tema elu- või viibimiskohta dokumendi taotlust vastu võtma, tema isikut tuvastama või isikusamasust kontrollima ja tema biomeetrilisi andmeid võtma või välja antud dokumenti väljastama, sest taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal isiklikult selleks PPA-sse pöörduda. Sätte sõnastust täpsustatakse õigusselguse huvides. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkti 3 kohaselt kantakse Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi ja pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud dokumentide andmetena andmekogusse andmed posti teel esitatud taotluse kohta. Muudatuse kohaselt kantakse andmekogusse andmed selle kohta, et taotlus on esitatud posti teel. Muudatus on tehniline.

Punktiga 6 muudetakse määruse nr 78 § 11, milles on sätestatud andmekogu andmeandja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmekogu andmeandja määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumendi taotluse esitaja. Muudatusega ajakohastatakse andmekogu põhimääruse regulatsiooni ja tuuakse andmekogu andmeandjad välja senisest üksikasjalikumalt, et tagada andmetöötluse läbipaistvus ning parem kooskõla isikuandmete kaitset tagavate õigusaktide ja avaliku teabe seadusega.

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeandja on määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumendi taotluse esitaja. Määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendavad dokumendid on Eesti kodaniku pass, isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, välismaalase pass, meresõidutunnistus, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument.

Lisaks saab isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeid järgmistest andmekogudest:
1) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – dokumendi kasutaja biomeetrilised andmed;
2) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmed;
3) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed;
4) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;
5) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu – isikuandmed ja andmed kodakondsuse või selle puudumise kohta;
6) rahvastikuregister – dokumendi kasutaja ja taotluse esitaja isikuandmed ning seadusliku esinduse andmed;
7) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
8) sotsiaalkaitse infosüsteem – dokumendi kasutaja puudega seotud andmed;
9) meremeeste register – dokumendi kasutaja ohutusalase koolituse tunnistuse ja meremehe tervisetõendi kehtivuse andmed.

Nimetatud andmekogudest saadavad andmed on PPA-le dokumendi väljaandmise menetluses vajalikud, et tuvastada taotleja isik või veenduda tema isikusamasuses ja tagada, et dokument antakse välja selleks õigustatud isikule. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) andmeid kasutatakse dokumendi taotleja isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks, sest seal hoitakse eri menetluste raames võetud biomeetrilisi andmeid, milleks on foto, näokujutis ja sõrmejäljed. Interpoli andmebaasidest ja Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist saadavaid andmeid kontrollitakse dokumendi väljaandmise menetluses iga kord, et tagada õiguskaitseasutuste koostöö ning välistada identiteedipettused ja varastatud või võltsitud dokumentide kasutamine. Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist saadakse sissesõidukeelu ja lahkumisettekirjutuse või ‑kohustuse andmed vastavalt Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimääruse3 §-dele 10 ja 101. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning meremeeste registri andmete alusel tuvastatakse dokumendi taotleja õiguslik staatus ehk alus taotleda dokumenti. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogust saadakse andmed taotleja Eesti kodakondsuse aluse või selle puudumise kohta. Aluseks võib olla näiteks „sünniga omandatud“, „naturalisatsiooni korras“ või „taastatud Vabariigi Valitsuse otsusega“. Meremeeste register on andmeandja vaid juhul, kui taotletakse meremehe teenistusraamatut või meresõidutunnistust. Rahvastikuregistrist kontrollitakse dokumendi menetluses isikuandmeid ja seadusliku esindusõiguse andmeid, nt hooldusõigus ja eestkoste. Sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksuse, puude raskusastme tuvastamise kuupäeva, otsuse numbri ja puude raskusastme kestuse kohta, kui taotleja on andnud teada, et talle kohaldatakse riigilõivuseaduse § 272 lõigete 7, 10, 13 ja 22 kohaselt madalamat riigilõivu, sest ta on keskmise, raske või sügava puudega isik. Infosüsteem POLIS on andmeandja tagaotsitavate isikute, isikute otsimise ja neile kohaldatavate piirangute kohta vastavalt infosüsteemi POLIS põhimääruse §-le 134. Täpne isikuandmete koosseis, mida eri andmekogudest saadakse, varieerub olenevalt andmekogus säilitatavate andmete koosseisust. Andmetöötlejal on kohustus tagada kindlas menetluses minimaalses ulatuses isikuandmete töötlemine. See tähendab, et eespool loetletud andmekogud on andmeandjad nende andmete osas, mis on vastavas andmekogus olemas, ning andmete edastamisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 111 ja § 12 lõike 3 punkt 7. Määruse nr 78 § 111 kohaselt vahetab andmekogu biomeetrilisi andmeid andmekoguga ABIS. Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktiga 6, milles sätestatakse andmekogu andmeandjad. Edaspidi on andmekogu ABIS andmeandjana sätestatud määruse nr 78 § 11 punktis 2. Seega puudub vajadus andmekogude andmevahetust topelt reguleerida ja määruse nr 78 § 111 tunnistatakse kehtetuks. Määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt on andmete andmekogusse kandmise alusdokument taotleja isikusamasuse kontrollimise akt, mille peab kehtiva siseministri määruse nr 775 kohaselt PPA-le esitama kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja või valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse volitatud töötaja juhul, kui ta edastab dokumendi taotluse taotleja eest. Isikusamasuse kontrollimise akti esitamise nõue ei ole vajalik, sest PPA kontrollib taotleja isikusamasust, veendudes dokumendi taotleja isikusamasuses ITDAK-isse ja andmekogusse ABIS kantud isiku tuvastamise andmete alusel.

Punktiga 8 täpsustatakse määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkti 10. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmekogusse andmete kandmise alusdokument taotleja kirjalik nõusolek esindusõiguse kohta. ITDS § 113 lõike 1 kohaselt võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist, kui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse. ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale, kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta. Muudatusega täpsustatakse määruse sõnastust nii, et andmete andmekogusse kandmise alusdokument on taotleja kirjalik nõusolek dokumendi väljaandmise taotluse edastamiseks või dokumendi väljastamiseks.

Punktiga 9 asendatakse määruse nr 78 § 12 lõike 3 punktis 12 sõna „vanglatöötaja“ sõnadega „kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja“. Muudatus on seotud ITDS-i muutmise eelnõuga, millega võetakse sõna „vanglatöötaja“ asemel kasutusele uus termin „kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja“. Muudatus on tehniline.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkt 23, mille kohaselt on ITDAK-isse andmete kandmise alusdokument taotleja kirjalik kinnitus selle kohta, et tal ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut, näidates ära selle põhjuse. Nimetatud kinnituse peab välismaalase passi taotleja esitama kehtiva ITDS-i § 27 lõike 3 alusel. Muudatus on seotud ITDS-i muutmise eelnõuga, mille kohaselt ei nõuta edaspidi kodakondsus­järgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut vaid välisriigi kodanikult, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.

Punktiga 11 asendatakse määruse nr 78 § 13 ja § 14 teises lauses sõna „andmekogukaardile“ sõnaga „andmekogusse“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kannab vastutav töötleja taotluse andmed andmekogukaardile. Tänapäeval ei ole andmekogukaarte enam kasutusel ja taotluse andmed kantakse andmekogusse. Muudatus on tehniline.

Punktiga 12 asendatakse määruse nr 78 kuuenda peatüki pealkirjas sõna „arhiveerimine“ sõnaga „säilitamine“. Tegemist on termini täpsustamisega, kuna ITDS-is kasutatakse andmekogu andmete hoidmisel sõna „säilitamine“. Muudatus on tehniline.

Punktiga 13 muudetakse määruse nr 78 § 18. Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitab andmekogukaarte vastutav töötleja 50 aastat vastavalt arhiiviseaduses sätestatule. ITDS-i muutmise eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse ITDS-i § 152 lõikega 52, mille kohaselt säilitatakse ITDS-i alusel andmekogusse kantud andmeid 75 aastat andmekogusse kandmisest arvates, kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmakordse taotlemise andmeid säilitatakse tähtajatult. Eesti kodaniku esmakordse dokumendi väljaandmise menetluses tehakse kindlaks isiku õigus Eesti kodakondsusele ja neid andmeid säilitatakse tähtajatult, et Eesti kodakondsusesse kuulumine oleks võimalik ka tema järglase puhul, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 lõike 1 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Eelnõuga täpsustatakse, milliseid ITDAK-isse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult. Need andmed on ITDAK-i põhimääruse § 6, § 7 punktide 1–6 ja 9–16, § 8 lõigete 1 ja 5, § 9 lõike 1 ning § 10 lõike 1 alusel andmekogusse kantud andmed, v.a biomeetrilised andmed, mis kustutatakse ITDAK-ist peale töötlemist viivitamata. Biomeetrilisi andmeid säilitatakse andmekogus ABIS ja nende säilitamisele kohaldatakse andmekogu ABIS sätteid. Muudatusega viiakse määrus nr 78 kooskõlla seadusega.

Punktiga 14 loetakse määruse nr 78 § 181 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, millega reguleeritakse tähtajalisele säilitamisele kuuluvate andmete kustutamine pärast säilitustähtaja möödumist.

Punktiga 15 muudetakse määruse nr 78 § 20 tekst. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ITDAK-i likvideerimise Vabariigi Valitsus. Andmekogu likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse nõuetega. Muudatusega sätestatakse, et andmekogu likvideeritakse seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamist ettenägev volitusnorm sisaldub seaduses, siis otsustab andmekogu likvideerimise samuti seadusandja.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse määrust nr 40.

Eelnõuga tunnistatakse määruse nr 40 § 17 lõiked 1 ja 2 kehtetuks. Määruse nr 40 §-s 17 sätestatakse sissesõidukeeldude riikliku registri andmete säilitamine. Lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid alalise sissesõidukeelu puhul 50 aastat. Lõike 2 kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt 10 aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 40 aastat.

ITDS-i muutmise eelnõu § 9 punktiga 16 täiendatakse VSS-i § 33 lõigetega 81 ja 82. Uute lõigetega tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ning sätestatakse, et sissesõidukeeldude riikliku registri andmeid säilitatakse alalise sissesõidukeelu puhul 75 aastat välismaalase sünnist arvates ja tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt 10 aastat tähtajalise sissesõidukeelu lõppemisest arvates ning pärast seda andmekogu arhiiviosas 40 aastat. Kuna viidatud regulatsioon viiakse seaduse tasandile, tunnistatakse samasisulised sätted põhimääruses kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm: välismaalased, kellele on kehtestatud alaline või tähtajaline sissesõidukeeld, ja Eestis seadusliku aluseta viibinud välismaalased, kellel on kohustus Eestist lahkuda.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga viiakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ning sissesõidukeeldude riikliku registri andmete säilitustähtajad kooskõlla seadusega. Muudatusel ei ole andmesubjekti õigustele vahetut mõju.

Mõju esinemise sagedus on väike. Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ning sissesõidukeeldude riiklik register aitavad pädevatel asutustel ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalaste andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse, ei pruugi Eestil olla üldse andmeid. Seega aitavad andmekogude andmed tuvastada välismaalasi ja seda, kas neil on Eestis viibimiseks õiguslik alus. Andmekogusse kantud andmete puudumine vähendab võimalusi teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julge­olekule, ning seda, kas välismaalane viibib riigis õigusliku aluseta esmakordselt või on tema käitumine süsteemne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest andmekogude andmevahetuse üksikasjalikumaks muutmine tagab andmetöötluse läbipaistvuse.

Teiste muudatustega kaasnevad mõjud on kajastatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja6 punktis 6.4.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest määruse rakendamine ei eelda infotehnoloogia arendusi ega muid ettevalmistavaid tegevusi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ja SMIT-le.