Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kalle Kilk

Elering AS

Kadaka tee 42

12915, Tallinn

Teie: 17.04.2025 nr 1.1-11/2025/352

Meie: 23.04.2025 nr 7-12/25-0105-175-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Kiisa avariireservelektrijaama kasutamisest Balti ühisel sagedusreservide võimsusturul

Austatud härra Kilk

Elering AS (Elering) palub 17.04.2025 Konkurentsiametile saadetud kirjas Elektrituruseaduse

(ELTS) § 39 lg 1 p 31 ja § 93 lg 6 p-de 1 ja 18 alusel Konkurentsiameti suuniseid Kiisa

avariireservelektrijaama (AREJ) kasutamise kohta Balti ühisel käsitsi käivitatavate

tasakaalustamis- ehk sagedusreservide (mFRR) võimsusturul ning ameti hinnangut, kas Kiisa

AREJ kavandatust suuremas mahus kasutamine mFRR Balti sagedusreservide nõudluse

vähendamiseks on ühiskonna huve silmas pidades põhjendatud.

Elering toob kirjas (kokkuvõtvalt) välja, et seniste turutulemuste alusel on tekkinud selgus, et

Balti sagedusreservide võimsusturg on äärmiselt ebalikviidne, mis on kaasa toonud turu

marginaalhindade tõusu ja suure hinna volatiilsuse. Sellega on kasvanud põhivõrguettevõtjate

kulud sagedusreservide hankimisel oodatust kõrgemaks. Elering on varasemalt Balti

tasakaalustamisturu teekaardi1 (teekaart) vahendusel turule teada andnud, et kasutab Kiisa

AREJ-d mFRR tasakaalustamise ülesreguleerimisereservi võimsuse nõudluse vähendamiseks

vaid Eesti mFRR ülessuunalise nõudluse ulatuses2. Kuna turg on osutunud oodatust

ebalikviidsemaks, kaalub Elering Kiisa AREJ pakkumist võimsusturul suurendada, viies selle

maksimaalseks võimalikuks kogu Kiisa AREJ vaba võimsuse ulatuses nii alla (kuni 40 MW)

kui ülessuunas (kuni 250 MW) Balti reguleerimisteenuse nõudluse vähendamiseks. See erineb

teekaardi vahendusel turule teada antud infost, mille kohaselt kasutab Elering Kiisa AREJ

mFRR tasakaalustamise ülesreguleerimisereservi võimsuse nõudluse vähendamiseks vaid Eesti

mFRR ülessuunalise nõudluse ulatuses.

Eleringi hinnangul võimaldab Kiisa AREJ pakkumise suurendamine võimsusturul saavutada

säästu sagedusreservide hankimise kulude arvelt vahemikus 1-1,2 miljonit eurot päevas kolme

Balti põhivõrguettevõtja peale kokku. Seega potentsiaalselt tekiks Kiisa AREJ kasutamisest

1 Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/2024-04/Baltic_Balancing_Roadmap-2024_final.pdf 2 Eesti mFRR ülessuunaline nõudlus on dünaamiline suurus, mis arvutatakse Balti riiklike reguleerivate asutuste

poolt ühiselt heaks kiidetud sageduse taastamise reservide dimensioneerimise metoodika alusel vastavalt

elektrisüsteemi olukorrale.

2 (3)

maksimaalses ulatuses mFRR võimsusturul märkimisväärne kulu kokkuhoid ühiskonnale.

Lisaks on 26.04.2025 kavandatud Leedus oleva Kruonise pumphüdroelektrijaama alajaama

hooldus, mis toob endaga kaasa Balti elektrisüsteemis reguleerimisvõimsuse vähenemise kuni

900 MW ulatuses üles- ja allapoole, mille tõttu väheneb mFRR võimsusturu likviidsus oluliselt.

Konkurentsiamet toob siinkohal välja, et põhivõrguettevõtjatele kuuluvate üksuste kasutamist

reguleerib muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/9443 artikkel 66

lõige 1, mis sätestab, et erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu

põhivõrguettevõtjad tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed

elektrisalvestite pakkujad, põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud

põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Täpsemalt on põhivõrguettevõtjatele kuuluvate varade kasutamine Balti ühisel mFRR

võimsusturul reguleeritud Balti riikide põhivõrguettevõtjate ja asjaomaste riiklike reguleerivate

asutuste poolt vastavalt elektrisüsteemi tasakaalustamise määruse (EL) 2017/2195 artikkel 33

lõikele 1 ja artikkel 38 lõikele 1 kooskõlastatud Balti riikide põhivõrguettevõtjate metoodikas

(edaspidi ka Metoodika)4 artikkel 14 lõikes 2. Eelnimetatud artikkel sätestab, et vajaduse

korral tuleb Balti põhivõrguettevõtjatel muuta nõudluse vähendamise ressursside ja

tagavararessursside (sealhulgas sisaldavad mõlemad ressursiliigid põhivõrguettevõtjatele

kuuluvaid üksusi) kasutatavat mahtu. Sellistest muudatustest tuleb teavitada avalikkust

viivitamata.

Tuginedes eeltoodule asub Konkurentsiamet seisukohale, et põhivõrguettevõtjatele kuuluvate

üksuste kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide järgi on põhivõrguettevõtjatele

kuuluvate üksuste kasutamise maht tasakaalustamisteenuste osutamisel jäetud

põhivõrguettevõtjate otsustuspädevusse ning sealjuures ei ole sellisele mahule sätestatud

ülempiiri. Metoodika artikkel 14 lõike 2 alusel on Balti riikide põhivõrguettevõtjad kohustatud

avaldama ning esitama asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele teabe nõudluse

vähendamise ressursside ja tagavararessursside mahtude ja kasutamise kohta kuus kuud pärast

Balti sagedusreservide võimsusturu avamist ning seejärel vähemalt kord aastas. Eeltoodust

lähtuvalt ei pea Konkurentsiamet antud olukorras põhjendatuks anda hinnangut ega suuniseid

põhivõrguettevõtjatele kuuluvate üksuste kasutamise kohta.

Teekaardi puhul on tegemist põhivõrguettevõtjate poolt koostatud informatiivse avaldatud

teabega, tagamaks turuosaliste õiguspärased ootused ja läbipaistvus. Metoodika artikkel 14

lõikes 2 sätestatu järgi tuleb põhivõrguettevõtjatel avalikkust viivitamata teavitada

põhivõrguettevõtjatele kuuluvate üksuste kasutatavate mahtude muudatustest, mis tagab

turuosalistele läbipaistvuse põhivõrguettevõtjate tegevuse kohta. Seega on Konkurentsiamet

seisukohal, et Elering peab viivitamatult avalikkust teavitama, kui muudetakse Kiisa AREJ

mahte mFRR võimsusturul.

3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019L0944-20240716 4 Kättesaadav: https://www.elering.ee/sites/default/files/2024-12/Baltic proposal for the Baltic balancing capacity

market rules in accordance with EBGL Articles 33%281%29 and 38%281%29 approved.pdf

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Armin Ilisson

667 2437

[email protected]