Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

20250411_VV_korraldus_Kapasto_lasketiir_EN.pdf

EELNÕU

21.04.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Loa andmine riigimetsa kasutamiseks alalise väljaõppe korraldamisel

Metsaseaduse § 36 lõike 2 alusel:

1. Lubada kasutada järgmisi Kliimaministeeriumi valitsemisel olevaid metsaalasid, mis jäävad

Kaitseliidu lasketiiru ohualasse, alalise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ja sellise

riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks, millega võivad kaasneda metsakahjustused:

1.1. 145,2 ha Kapasto metsaonn katastriüksusel (katastritunnus 20501:001:1609,

sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV3063) Hiiumaa

vallas Tubala külas;

1.2. 186,8 ha Kärdla metskond 28 katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:1930,

sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV4631) Hiiumaa

vallas Tubala külas.

2. Ohutuse eest ajal, kui metsaala kasutatakse punktis 1 sätestatud eesmärgil, vastutab

Kaitseliit.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa - Kapasto kuni 500 m laskedistantsiga täisohualaga välilasketiiru asendiplaan ühel lehel

20250411_VV_korraldus_Kapasto_lasketiir_SK.pdf

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

„Loa andmine riigimetsa kasutamiseks alalise väljaõppe korraldamisel“

juurde

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine riigimetsa kasutamiseks alalise väljaõppe

korraldamisel“ alus on metsaseaduse § 36 lõige 2.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Loa andmine riigimetsa kasutamiseks alalise väljaõppe

korraldamisel“ järgi annab Vabariigi Valitsus metsaseaduse § 36 lõike 2 alusel loa kasutada riigimetsa

alalise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ja sellise väljaõppe korraldamiseks, millega võib

kaasneda metsakahjustused. Korraldus on kooskõlas metsaseaduse § 36 lõike 1 punktiga 3 ja

riigivaraseaduse § 2 lõikega 3. Lasketiirude kasutamisel lähtutakse metsaseaduse § 36 lõikes 3

sätestatust.

Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin

Soom ([email protected]) ning Kaitseliidu peastaabi kinnisvarajaoskonna

planeerimise ja arendamise jaoskonna spetsialist Andres Järve (717 9124, [email protected]).

Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja

Tiina Alekõrs ([email protected]).

Kaitseliit on metsaseaduse alusel taotlenud Vabariigi Valitsuse luba kasutada Kapasto lasketiiru

ohualasse jäävat riigimetsa.

Kapasto lasketiiru kasutab väljaõppeks nii Kaitseliit kui ka Kaitsevägi ja seega on vajalik Vabariigi

Valitsuse luba, et korraldada Kapasto lasketiiru ohualas alalist riigikaitselist väljaõpet, sealhulgas

laskeharjutusi, millega võivad kaasneda metsakahjustused.

2. Eelnõu sisu ja eesmärk

Hiiumaal asub kuni 500 meetri laskedistantsiga täisohualaga Kapasto välilasketiir lähiaadressiga

Lasketiiru KÜ (katastritunnus 63901:003:0445, edaspidi Kapasto lasketiir või lasketiir), kus

ettenähtud laskekohtadele on laskesuunda ja kahe laskekoha vahele laskmistega kaasneva ohu

maandamiseks rajatud kuni 6 meetri kõrgused ohutusvallid. Lasketiiru ohutusvallide eesmärk on

relva laskeharjutuste korraldamisel pidada kinni lasketiirus otselaskudena lendu lastud kuulidest, et

minimeerida otsest ohtu valli taga, sealhulgas kuulikahjustuste tekkimist valli taga kasvavas

(riigi)metsas.

2

Kapasto lasketiirus on lubatud kasutada kaliibri piiranguta püstoleid ja jahirelvi ning kuni 7,62 mm

kaliibriga käsitulirelvi.

Loastatud ja valminud lahendus tagab Kapasto väljaõppeehitise käitamise lasketiiru-sisese ohualaga

(teisisõnu ohualata) lasketiiruna maksimaalselt kuni 100 meetrini automaatrelvadele ning kuni 500

meetrini täpsus- ja snaiperrelvadele. Lasketiirus valminud vallitus on projekteeritud ja välja ehitatud

parameetrites, mis katavad eelöeldud distantsidele sellist tüüpi käsitulirelvade tulekoonused täielikult.

See tähendab, et oht peatub vallis ega kandu lasketiiru maa-alast kaugemale.

Lähtudes kehtivast Kaitseväe laskeväljaõppe eeskirjast (LVE)1, on automaatrelvast põhiväljaõppe

kogumahus laskeoskuse saavutamiseks vaja teostada ka laskeharjutus laskedistantsile 300 meetrit

(A.7), kuid sellega kaasneb juba ohuala, mis ulatub väljapoole lasketiiru maa-ala/kinnistut. (lisa).

Lähtudes kehtivast LVE tingimustest on ainuüksi laskeoskuse põhimahu saavutamiseks vajaliku

laskeharjutuse A.7 teostamine antud lasketiirus põhjendatud ja sellega kaasneva ohuala tõttu on

Vabariigi Valitsuselt riigimetsa kasutamise loa taotlemine kohustuslik. Lasketiiru vastutav kasutaja

(Hiiumaa malevkond) peab perspektiivseks teostada Kapasto lasketiirus edaspidi peale A.7 ka teisi

käsitulirelvade (nt kergekuulipilduja) laskeharjutusi, millega kaasneb lasketiiru kinnistust väljapoole

ulatuv ohuala.

Seega, vaatamata lasketiiru ohutusvallidele, võib osa kuule jms (laske)väljaõppel kasutatavast

moonast või selle defragmenteerunud osadest lasketiiru piiridest väljuda, jäädes samas siiski

arvestusliku ulatusega ohualasse, ja tekitada ohutusvallide taga olevasse metsa kuulikahjustusi.

Olulisemad laskemoona defragmenteerunud ja rikošeteerunud osade kahjustused lasketiiru maa-ala

lähiala metsale võivad tekkida vahetult ohutusvalli taga kuni 200 meetri ulatuses.

Laskmiste ajal on inimestel ohualas viibimine ja liikumine keelatud. Lasketiiru maa- ja ohuala

ulatus(t)e tähistamisel lähtutakse kehtivast väljaõppeehitistele esitatavast tehniliste nõuete

dokumendist, kaitseministri 28.12.2010. a määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja

lasketiirule esitatavad tingimused ja kasutamise kord“ ning Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe

ohutuseeskirjast.

Vältimaks takistusi ohualasse jääva riigimetsa majandamisel ning seoses asjaoluga, et lasketiiru

kasutamise ajal on lasketiiru ohualas viibimine eluohtlik ja keelatud, on lasketiirude n-ö vaikimisi

kokku lepitud kasutuskoormus valdavalt 100 päeva aastas, kuid täpsemalt on see valdkonna

ministeeriumite valitsemisalade asutuste vahelise (heade kavatsuste) kokkuleppe küsimus.

Riigimetsa kasutamise eesmärk on korraldada seal alaliselt riigikaitselist väljaõpet, sh sellist

väljaõpet, millega võib kaasneda metsakahjustus.

Lasketiiru eesmärgipärase kasutamise ja korrashoiu eest vastutab Kaitseliit.

KAPASTO LASKETIIR

Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna Kapasto kuni 500 m laskedistantsiga täisohualaga

välilasketiir

1 https://mil.ee/wp-content/uploads/2025/04/Laskevaljaoppe-eeskiri.pdf, lk 30.

3

Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna Kapasto lasketiir asub Lasketiiru katastriüksusel 63901:003:0445,

(lähiaadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tubala küla), mis on Kaitseliidu omandisse kuuluv, 100%

riigikaitsemaa sihtotstarbega maaüksus. Lasketiir on asutatud kaitseministri 02. mai 2022. a

käskkirjaga nr 96.

Nimetatud katastriüksusele valmis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud ehitusloa alusel

2023. aasta lõpus kuni 500 m laskedistantsiga välilasketiir, mis on kantud ehitisregistrisse (EHR kood

221362864).

Lasketiiru loastatud ja valminud lahendus tagab väljaõppeehitise käitamise lasketiiru-sisese ohualaga

(teisisõnu ohualata) lasketiiruna maksimaalselt kuni 100 meetrini automaatrelvadele ning kuni 500

meetrini täpsus- ja snaiperrelvadele. Lasketiirus valminud vallitus on projekteeritud ja välja ehitatud

parameetrites, mis katavad eelöeldud distantsidele sellist tüüpi käsitulirelvade tulekoonused täielikult.

Lasketiiru õhuohuala on Kärdla lennuvälja lennuinfotsoonis, mistõttu on Kaitseliidu ja ASi Tallinna

Lennujaam Kärdla lennuvälja vahel sõlmitud 19.04.2011 koostööleping nr K-0.5-6/7477LP, mille on

kooskõlastanud Lennuamet (nüüd Transpordiamet). Koostöölepingu järgi on Kapasto lasketiiru

võimalik kasutada kuni 8 päeval kuus ja seega on tagatud Kliimaministeeriumi luba sulgeda ohuala

kuni 100 päevaks aastas. Kaitseliit arvestab lasketiirude õhuohualaga ning koostab aero-

navigatsioonilise teabe vastavalt Kaitseväe juhataja kinnitatud „Aeronavigatsioonilise teabe

edastamise kord Kaitseväes ja Kaitseliidus“ alusel. Kaitsevägi edastab aeronavigatsioonilise teabe

Transpordiametile ja Lennuliiklusteeninduse AS-ile kooskõlastamiseks.

Lasketiiru asutamisel oli keskkonnamõju hindamise järgi soovitus kehtestada lindude pesitsus-

perioodil 15. aprillist 15. juunini lasketiiru kasutuspiirang kuni 4 päeva kuus. 2021. aastal tuvastati

lasketiiruga osaliselt kattuval alal kassikaku (Bubo bubo; I kaitsekategooria kriitilises seisundis liik)

paari pesitsemine. Kassikaku kaitse tegevuskava alusel (kinnitatud Keskkonnaameti 18.04.2024. a

korraldusega nr 1-3/24/211) võib lasketiiru idapoolset laskekohta, mis piirneb kassikaku elupaigaga,

kasutada perioodil 1. veebruar kuni kuni 31. juuli, vaid kuni 4 päeval kuus. Kuna looduskaitselised

piirangud on ajas muutuvad, lepivad lasketiiru täpsema kasutuskoormuse valdkonna ministeeriumite

valitsemisalade asutused kokku eraldi dokumendiga.

Kapasto lasketiirus ei kavandata laskeharjutusi öisele ajale (23–07).

2024. aasta algusest, st alates Kapasto välilasketiiru valmimisest ja ehitajalt vastuvõtmisest, on

Kapasto välilasketiiru senine (veel väljakujunemata intensiivsusega) statistiliselt keskmine

kasutuskoormus kuni kolm (3) laskepäeva kuus ning ühe laskepäeva keskmine laskude arv umbes

1500 lasku.

Kapasto lasketiiru katastriüksuselt väljaulatuv ohuala ulatub riigiomandis olevatele katastriüksustele

(riigivara volitatud asutus on RMK) - Kapasto metsaonn (20501:001:1609) ja Kärdla metskond 28

(63901:001:1930). Lasketiiru katastriüksusega läänes piirnev riigimaa on looduskaitse alla võtmisel

seoses Hiiumaa rahvuspargi moodustamise ettepanekuga. Ohuala idaküljes kattub see umbes 5 ha

ulatuses olemasoleva Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Järvemägede sihtkaitsevööndiga (kattuv ala jääb

Lasketiiru katastriüksuse põhjatipust umbes 1020 m kirdesse, vt kaardipilt, ohuala pildil punasega,

kaitseala sihtkaitsevööndi välispiir rohelisega).

4

*See asjaolu on seletuskirjas markeeritud Keskkonnaameti suunisel, et ohuala välispiir vajab

nõuetekohast tähistamist ning kaardipildil osutatud kattuvuse osas tuleb Kaitseliidul ja

Keskkonnaametil edaspidi teha koostööd viisil, mis tagab mõlemapoolsete huvide arvestamise.

Ohuala asub järgmistel katastriüksustel:

- 145,2 ha Kapasto metsaonn katastriüksusel (katastritunnus 20501:001:1609, sihtotstarve

maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV3063) Hiiumaa vallas Tubala külas

ja

- 186,8 ha Kärdla metskond 28 katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:1930, sihtotstarve

maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV4631) Hiiumaa vallas Tubala külas.

Katastriüksuste Kapasto metsaonn ja Kärdla metskond 28 valitseja on Kliimaministeerium ning

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu kohasel korraldusel on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. a

direktiiviga 2009/147/EÜ, mille I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada

erimeetmeid, et tagada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal. Kassikakk (Bubo bubo) ja

merikotkas (Haliaeetus albicilla) on I lisas nimetatud liigid.

Korralduse rakendamiseks vajalikud täiendavad kulud

Korralduse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

5

Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele,

Kaitseliidule ja Hiiumaa Vallavalitsusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Lisa: Kapasto kuni 500 m laskedistantsiga täisohualaga välilasketiiru asendiplaan ühel lehel

Avalik_20250423_KM_5-4_25_3_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-04-23 16:03:46