Taotlus
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 16-1/3735 |
| Registreeritud | 24.04.2025 |
| Sünkroonitud | 25.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 16 Riigi Teataja tegevuse korraldamine |
| Sari | 16-1 Veaparandusteated |
| Toimik | 16-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Ene Kasesalu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Riigi Teataja talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(19705 tm).
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
RTS § 10 lõike 3 alusel palume teha muudatus avaldatud määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/124042025006,
Ilmse eksituse tõttu on määrusega koos saadetud ka lisad 1 ja 2 mis määruse juures digikonteineris olema ei peaks ja mida minister koos määrusega ei allkirjastanud. Määrus ise on algsel kujul õige, kuupäev, registreerimisnumber ega sisu ei ole muutunud.
Palun eemaldada määruse juurest lisad.
Lugupidamisega
Aira Alet
dokumendihalduse spetsialist
Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osakond
Telefon: +372 56971967
www.rtk.ee
[email protected]
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AIRA ALET
PNOEE-47304020322
2025-04-24 10:51:44
Haridus- ja teadusministri 22. aprilli 2025. a määrus nr 19
Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks” (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keel) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.
(2) Oodatavad tulemused:
1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte seas elujõulised;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud;
3) lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Toetuse andmisel mõõdetakse järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi:
1) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.
§ 3. Toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood
(1) Toetust antakse õppetegevusele, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.
(2) Õppetegevus peab toimuma rahvusvähemuse keeles.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuse keelest kui sihtkeelest erineva võõrkeele õppeks.
(4) Taotlusvoorust toetatakse õppetegevuse läbiviimiseks vajalikke kulusid, mis on kooskõlas õigusaktidega ja tõendatavad algdokumentidega.
(5) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
§ 4. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja toetuse arvestamise alused
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotletava toetuse summa sõltub õpilaste arvust järgmiselt:
1) kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3-15 õpilast;
2) kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16-30 õpilast;
3) kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneva aasta Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) 1. oktoobri seisuga kinnitatud õpilaste andmed.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Taotlejal peab olema EHISes registreeritud huvikool, millel on kehtiv õppekava. EHISes peavad olema registreeritud huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed (edaspidi koolitaja) ning õpilaste andmed. Koolitajate andmete õigsust tuleb kinnitada alamregistris iga kuu (v.a juuli ja august) 5.-10. kuupäeval.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
4) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi Haridus- ja Teadusministeeriumi või toetuse andja ees.
(3) Nõuded taotleja õppetegevusele:
1) planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) õpetatav rahvusvähemuste keel on EHISes märgitud huvikooli õppekeeleks;
3) rahvusvähemuste keele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht peab olema vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas;
4) huvikooli tegevustes võivad osaleda 3-19aastased lapsed ja noored (kaasa arvatud 19aastased kuni keskhariduse omandamise õppeaasta lõpuni);
5) taotlejal on käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kes valdab õpetatavat rahvusvähemuste keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või kõrgharidus või kes on läbinud õpetatavale ainele vastavaid täienduskoolitusi.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed huvikooli kohta;
2) õppetegevused ja eesmärgid, sealhulgas tunnikava;
3) rahvusvähemuse huvikooli õpilaste arv;
4) taotletava toetuse summa;
5) koolitaja(te) kvalifikatsioon(id), mis vastavad käesoleva määruse § 5 lõige 3 punkti 5 nõuetele.
(2) Kui taotleja on taotlenud tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Taotluste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi teatatud tähtaja jooksul.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi taotluse.
(5) Taotleja kinnitab e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel ja muul viisil esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluses kavandatud tegevusi eesmärgipärasemaks.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) taotluse vastavus taotlusvooru eesmärkidele, taotluse vajalikkus ja põhjendatus – 40% maksimaalsest koondhindest;
2) planeeritud õppetegevuste põhjendatus ja metoodika – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste elluviimisega saavutatav mõju rahvuskogukonnale – 30% maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu.
(4) Taotluse osaliseks rahuldamiseks teeb toetuse andja taotlejale ettepaneku taotletud toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise ning tegevuste vähendamise korral saavutatav.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevust toetada;
7) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 11. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 12. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa taotlusvooru tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust ei või muuta pärast tegevuste lõppemist.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu toetuse andmise aastale järgneva kalendriaasta 5. jaanuariks.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 21 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
2) toetuse saaja ei ole läbi viinud 100 akadeemilist tundi;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;
4) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
7) toetuse saaja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
8) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 20 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab kohustuste täitmise ja tegevuste elluviimise käesolevas määruses ning otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning raamatupidamise algdokumente ja väljavõtteid kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest;
4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
5) teavitab toetuse andjat viivitamata e-keskkonna kaudu taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest või tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
6) tagastab toetuse jäägi aruande esitamisel;
7) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
8) eksponeerib toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas reklaamil ja trükistel;
9) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
2) edastama taotlejale või toetuse saajale otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotlusvooru eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
§ 22. Rakendussätted
Erandina § 4 lõikes 4 sätestatust võetakse 2025. aastal huvikoolide toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 1. mai seisuga.
minister Kristina KALLAS
kantsler Triin LAASI-ÕIGE
Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks” (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keel) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.
(2) Oodatavad tulemused:
1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte seas elujõulised;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud;
3) lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Toetuse andmisel mõõdetakse järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi:
1) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.
§ 3. Toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood
(1) Toetust antakse õppetegevusele, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.
(2) Õppetegevus peab toimuma rahvusvähemuse keeles.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuse keelest kui sihtkeelest erineva võõrkeele õppeks.
(4) Taotlusvoorust toetatakse õppetegevuse läbiviimiseks vajalikke kulusid, mis on kooskõlas õigusaktidega ja tõendatavad algdokumentidega.
(5) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
§ 4. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja toetuse arvestamise alused
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotletava toetuse summa sõltub õpilaste arvust järgmiselt:
1) kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3-15 õpilast;
2) kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16-30 õpilast;
3) kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneva aasta Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) 1. oktoobri seisuga kinnitatud õpilaste andmed.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Taotlejal peab olema EHISes registreeritud huvikool, millel on kehtiv õppekava. EHISes peavad olema registreeritud huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed (edaspidi koolitaja) ning õpilaste andmed. Koolitajate andmete õigsust tuleb kinnitada alamregistris iga kuu (v.a juuli ja august) 5.-10. kuupäeval.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
4) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi Haridus- ja Teadusministeeriumi või toetuse andja ees.
(3) Nõuded taotleja õppetegevusele:
1) planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) õpetatav rahvusvähemuste keel on EHISes märgitud huvikooli õppekeeleks;
3) rahvusvähemuste keele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht peab olema vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas;
4) huvikooli tegevustes võivad osaleda 3-19aastased lapsed ja noored (kaasa arvatud 19aastased kuni keskhariduse omandamise õppeaasta lõpuni);
5) taotlejal on käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kes valdab õpetatavat rahvusvähemuste keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või kõrgharidus või kes on läbinud õpetatavale ainele vastavaid täienduskoolitusi.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed huvikooli kohta;
2) õppetegevused ja eesmärgid, sealhulgas tunnikava;
3) rahvusvähemuse huvikooli õpilaste arv;
4) taotletava toetuse summa;
5) koolitaja(te) kvalifikatsioon(id), mis vastavad käesoleva määruse § 5 lõige 3 punkti 5 nõuetele.
(2) Kui taotleja on taotlenud tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Taotluste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi teatatud tähtaja jooksul.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi taotluse.
(5) Taotleja kinnitab e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel ja muul viisil esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluses kavandatud tegevusi eesmärgipärasemaks.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) taotluse vastavus taotlusvooru eesmärkidele, taotluse vajalikkus ja põhjendatus – 40% maksimaalsest koondhindest;
2) planeeritud õppetegevuste põhjendatus ja metoodika – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste elluviimisega saavutatav mõju rahvuskogukonnale – 30% maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu.
(4) Taotluse osaliseks rahuldamiseks teeb toetuse andja taotlejale ettepaneku taotletud toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise ning tegevuste vähendamise korral saavutatav.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevust toetada;
7) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 11. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 12. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa taotlusvooru tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust ei või muuta pärast tegevuste lõppemist.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu toetuse andmise aastale järgneva kalendriaasta 5. jaanuariks.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 21 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
2) toetuse saaja ei ole läbi viinud 100 akadeemilist tundi;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;
4) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
7) toetuse saaja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
8) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 20 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab kohustuste täitmise ja tegevuste elluviimise käesolevas määruses ning otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning raamatupidamise algdokumente ja väljavõtteid kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest;
4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
5) teavitab toetuse andjat viivitamata e-keskkonna kaudu taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest või tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
6) tagastab toetuse jäägi aruande esitamisel;
7) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
8) eksponeerib toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas reklaamil ja trükistel;
9) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
2) edastama taotlejale või toetuse saajale otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotlusvooru eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
§ 22. Rakendussätted
Erandina § 4 lõikes 4 sätestatust võetakse 2025. aastal huvikoolide toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 1. mai seisuga.
minister Kristina KALLAS
kantsler Triin LAASI-ÕIGE
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AIRA ALET
PNOEE-47304020322
2025-04-24 10:51:44
Haridus- ja teadusministri 22. aprilli 2025. a määrus nr 19
Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks” (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keel) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.
(2) Oodatavad tulemused:
1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte seas elujõulised;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud;
3) lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Toetuse andmisel mõõdetakse järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi:
1) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.
§ 3. Toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood
(1) Toetust antakse õppetegevusele, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.
(2) Õppetegevus peab toimuma rahvusvähemuse keeles.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuse keelest kui sihtkeelest erineva võõrkeele õppeks.
(4) Taotlusvoorust toetatakse õppetegevuse läbiviimiseks vajalikke kulusid, mis on kooskõlas õigusaktidega ja tõendatavad algdokumentidega.
(5) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
§ 4. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja toetuse arvestamise alused
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotletava toetuse summa sõltub õpilaste arvust järgmiselt:
1) kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3-15 õpilast;
2) kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16-30 õpilast;
3) kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneva aasta Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) 1. oktoobri seisuga kinnitatud õpilaste andmed.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Taotlejal peab olema EHISes registreeritud huvikool, millel on kehtiv õppekava. EHISes peavad olema registreeritud huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed (edaspidi koolitaja) ning õpilaste andmed. Koolitajate andmete õigsust tuleb kinnitada alamregistris iga kuu (v.a juuli ja august) 5.-10. kuupäeval.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
4) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi Haridus- ja Teadusministeeriumi või toetuse andja ees.
(3) Nõuded taotleja õppetegevusele:
1) planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) õpetatav rahvusvähemuste keel on EHISes märgitud huvikooli õppekeeleks;
3) rahvusvähemuste keele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht peab olema vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas;
4) huvikooli tegevustes võivad osaleda 3-19aastased lapsed ja noored (kaasa arvatud 19aastased kuni keskhariduse omandamise õppeaasta lõpuni);
5) taotlejal on käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kes valdab õpetatavat rahvusvähemuste keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või kõrgharidus või kes on läbinud õpetatavale ainele vastavaid täienduskoolitusi.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed huvikooli kohta;
2) õppetegevused ja eesmärgid, sealhulgas tunnikava;
3) rahvusvähemuse huvikooli õpilaste arv;
4) taotletava toetuse summa;
5) koolitaja(te) kvalifikatsioon(id), mis vastavad käesoleva määruse § 5 lõige 3 punkti 5 nõuetele.
(2) Kui taotleja on taotlenud tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Taotluste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi teatatud tähtaja jooksul.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi taotluse.
(5) Taotleja kinnitab e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel ja muul viisil esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluses kavandatud tegevusi eesmärgipärasemaks.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) taotluse vastavus taotlusvooru eesmärkidele, taotluse vajalikkus ja põhjendatus – 40% maksimaalsest koondhindest;
2) planeeritud õppetegevuste põhjendatus ja metoodika – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste elluviimisega saavutatav mõju rahvuskogukonnale – 30% maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu.
(4) Taotluse osaliseks rahuldamiseks teeb toetuse andja taotlejale ettepaneku taotletud toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise ning tegevuste vähendamise korral saavutatav.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevust toetada;
7) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 11. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 12. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa taotlusvooru tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust ei või muuta pärast tegevuste lõppemist.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu toetuse andmise aastale järgneva kalendriaasta 5. jaanuariks.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 21 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
2) toetuse saaja ei ole läbi viinud 100 akadeemilist tundi;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;
4) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
7) toetuse saaja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
8) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 20 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab kohustuste täitmise ja tegevuste elluviimise käesolevas määruses ning otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning raamatupidamise algdokumente ja väljavõtteid kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest;
4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
5) teavitab toetuse andjat viivitamata e-keskkonna kaudu taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest või tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
6) tagastab toetuse jäägi aruande esitamisel;
7) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
8) eksponeerib toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas reklaamil ja trükistel;
9) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
2) edastama taotlejale või toetuse saajale otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotlusvooru eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
§ 22. Rakendussätted
Erandina § 4 lõikes 4 sätestatust võetakse 2025. aastal huvikoolide toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 1. mai seisuga.
minister Kristina KALLAS
kantsler Triin LAASI-ÕIGE
Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks” (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus.
(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele (edaspidi rahvusvähemuste keel) õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.
(2) Oodatavad tulemused:
1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte seas elujõulised;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud;
3) lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Toetuse andmisel mõõdetakse järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi:
1) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppe läbiviidud tundide arv;
2) rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes osalenud laste ja noorte arv.
§ 3. Toetatavad tegevused ja toetuse kasutamise periood
(1) Toetust antakse õppetegevusele, mis panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.
(2) Õppetegevus peab toimuma rahvusvähemuse keeles.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuse keelest kui sihtkeelest erineva võõrkeele õppeks.
(4) Taotlusvoorust toetatakse õppetegevuse läbiviimiseks vajalikke kulusid, mis on kooskõlas õigusaktidega ja tõendatavad algdokumentidega.
(5) Toetuse kasutamise periood on eelarveaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember.
§ 4. Taotlusvooru eelarve, toetuse summa ja toetuse arvestamise alused
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab haridus- ja teadusminister valitsemisala eelarve käskkirjaga.
(2) Taotletava toetuse summa sõltub õpilaste arvust järgmiselt:
1) kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3-15 õpilast;
2) kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16-30 õpilast;
3) kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse toetuse andmise aastale eelneva aasta Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) 1. oktoobri seisuga kinnitatud õpilaste andmed.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Taotlejal peab olema EHISes registreeritud huvikool, millel on kehtiv õppekava. EHISes peavad olema registreeritud huvikooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed (edaspidi koolitaja) ning õpilaste andmed. Koolitajate andmete õigsust tuleb kinnitada alamregistris iga kuu (v.a juuli ja august) 5.-10. kuupäeval.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
4) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi Haridus- ja Teadusministeeriumi või toetuse andja ees.
(3) Nõuded taotleja õppetegevusele:
1) planeeritud õppetegevus peab olema kooskõlas EHISes registreeritud huvikooli õppekavaga ja kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) õpetatav rahvusvähemuste keel on EHISes märgitud huvikooli õppekeeleks;
3) rahvusvähemuste keele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht peab olema vähemalt 100 akadeemilist tundi kalendriaastas;
4) huvikooli tegevustes võivad osaleda 3-19aastased lapsed ja noored (kaasa arvatud 19aastased kuni keskhariduse omandamise õppeaasta lõpuni);
5) taotlejal on käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vähemalt üks koolitaja, kes valdab õpetatavat rahvusvähemuste keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või õpetatavale ainele vastav kutse- või kõrgharidus või kes on läbinud õpetatavale ainele vastavaid täienduskoolitusi.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed huvikooli kohta;
2) õppetegevused ja eesmärgid, sealhulgas tunnikava;
3) rahvusvähemuse huvikooli õpilaste arv;
4) taotletava toetuse summa;
5) koolitaja(te) kvalifikatsioon(id), mis vastavad käesoleva määruse § 5 lõige 3 punkti 5 nõuetele.
(2) Kui taotleja on taotlenud tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Taotluste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi teatatud tähtaja jooksul.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. Kui taotlejal on tegutsevad huvikooli õpperühmad erinevates Eesti maakondades, esitab taotleja iga õppekoha kohta eraldi taotluse.
(5) Taotleja kinnitab e-keskkonnas esitatud andmete õigsust.
3. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel ja muul viisil esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluses kavandatud tegevusi eesmärgipärasemaks.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) taotluse vastavus taotlusvooru eesmärkidele, taotluse vajalikkus ja põhjendatus – 40% maksimaalsest koondhindest;
2) planeeritud õppetegevuste põhjendatus ja metoodika – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste elluviimisega saavutatav mõju rahvuskogukonnale – 30% maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(4) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 10. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu.
(4) Taotluse osaliseks rahuldamiseks teeb toetuse andja taotlejale ettepaneku taotletud toetuse vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise ning tegevuste vähendamise korral saavutatav.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruses nimetatud nõudele, sealhulgas EHISes ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrusest nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tulenevaid nõudeid;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
5) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevust toetada;
7) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise kohta.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 11. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 12. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa taotlusvooru tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust ei või muuta pärast tegevuste lõppemist.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 16. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu toetuse andmise aastale järgneva kalendriaasta 5. jaanuariks.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 21 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi määrab toetuse andja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
2) toetuse saaja ei ole läbi viinud 100 akadeemilist tundi;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;
4) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
6) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
7) toetuse saaja või tema juhtorgani liikme tegevus ei vasta Eesti Vabariigi kultuuriruumis üldtunnustatud põhimõtetele;
8) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mittetoetatav kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 20 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab kohustuste täitmise ja tegevuste elluviimise käesolevas määruses ning otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning raamatupidamise algdokumente ja väljavõtteid kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest;
4) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
5) teavitab toetuse andjat viivitamata e-keskkonna kaudu taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest või tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
6) tagastab toetuse jäägi aruande esitamisel;
7) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
8) eksponeerib toetuse andja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sealhulgas reklaamil ja trükistel;
9) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
2) edastama taotlejale või toetuse saajale otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja juures tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotlusvooru eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist.
§ 22. Rakendussätted
Erandina § 4 lõikes 4 sätestatust võetakse 2025. aastal huvikoolide toetuse eraldamisel arvesse EHISe andmed 1. mai seisuga.
minister Kristina KALLAS
kantsler Triin LAASI-ÕIGE