MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL SAADUD TASU KASUTAMISE ARUANNE
Täidetud ja digiallkirjastatud aruanne palume saata hiljemalt 2 kuu jooksul peale projekti lõppemist
[email protected]. Aruande esitamisel palume lähtuda vormist IOT_aruanne_(projekti nimi).
ÜLDINFO
Projekti nimi
Filmiklastri Kevadseminar 2025
Organisatsiooni nimi
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster
Avalduse alusel saadud summa
2 000 eurot
TAOTLEJA ANDMED
Esindaja ees- ja perekonnanimi
Nikolai Mihailišin
Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse esimees
Kontakttelefon
5282016
E-posti aadress
[email protected]
PROJEKT
Projekti toimumise aeg
2. aprill 2025 kl 9 – 17 kinos Artis
Projekti toimumise lühikokkuvõte ja saavutatud tulemused
Filmiklastri poolt algatatud valdkondlik seminar oli neljas omataoline ning seekord pühendatud režissööride ja stsenaristidega seonduvale. 2. aprillil kinos Artis toimunud seminar kandis pealkirja „Kevadseminar 2025 – Looming ja läbirääkimised“ ning klastri koostööpartneriteks ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel olid Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Stsenaristide Gild ja Eesti Kinoliit.
Seminarile registreerus ühtekokku 122 inimest, sh 22 stsenaristi, 47 režissööri, 40 produtsenti ja 30 muu elukutse esindajat (operaatorid, kunstnikud, helirežissöörid, tegevprodutsendid, grimmikunstnikud, näitlejad, institutsioonide esindajad jne). Osalejate arvust võib järeldada, et huvi seminaril käsitletud teemade vastu oli suur.
Seminarile eelnes stsenaristidele, režissööridele ja produtsentidele suunatud lepinguteemaline küsitlus, millele vastas 14 stsenaristi, 32 režissööri ja 16 produtsenti. Küsitluse eesmärk oli kaardistada autorite ja produtsentide vaatest lepingutega seonduvad kitsaskohad, mh ajalised, õiguslikud ja rahalised momendid, probleemid lepingute sõlmimisel ning töötingimuste, tööetappide ja tasude määramisel, huvi raamlepingu vastu jne.
Seminari programmi koostamisel lähtuti gildide ja klastri poolt tõstatatud teemadest, mida käsitleti ettekannete ja paneelide vormis.
Ettekanded olid järgmised:
1. Stsenaristi, produtsendi ja režissööri tööülesanded, fookusega režissööri tööl. Ettekande aluseks oli Taani Filmirežissööride töögrupi loodud materjal, mis põhineb põhjalikel konsultatsioonidel režissööridega. Materjali loomise ajendiks oli soov teha režissööride töö nähtavamaks, tugevdades seeläbi režissööride töötingimusi, mille eesmärk on mängufilmide kunstilise taseme tõstmine. Ettekande tegi klastri tegevjuht Piret Tibbo-Hudgins.
2. Režissöör Liina Triškina-Vanhatalo esitles lepinguteemalise küsitluse tulemusi stsenaristide-režissööride ja produtsentide võrdluses. Oluline on ära märkida, et ühist raamlepingut pidas vajalikuks 97,8% stsenariste-režissööre ja 62,5% produtsente.
3. Stories for Impact’i tegevjuht ja vanemanalüütik Jaan Aps rääkis EAAL tellitud ja Stories for Impact’i poolt läbiviidud uuringust AV autorite kollektiivse huvikaitse olukorra kohta Eestis. Uuringus vaadeldi, millised on AV autorite vajadused kollektiivse esindatuse järele, kuivõrd praegused esindusorganisatsioonid AV autorite esindamisega seotud vajadusi täidavad, millised on tõhusama esindamise stsenaariumid ning millistega neist võiks edasi liikuda.
4. Produtsent Katrin Kissa esitas põhjaliku ülevaate mängufilmi „Nähtamatu võitlus“ eelarve kujunemisest ja rahastamisest ning nende muutumisest rahvusvahelise kaastootmise tingimustest.
Paneelid olid järgmised:
1. Tuumkolmiku ehk stsenaristi, režissööri ja produtsendi koostööst kõnelevas paneelis arutati, kuidas ja kellele kommunikeerida filmi ideed; kuidas ühildada stsenaristi ja režissööri erinevaid maailmapilte ning kas Eestis on võimalik filmiloomine ideaalmudeli järgi. Leiti ka, et meie ekspertanalüüsid on stsenaariumi poole kaldu – me kipume unustama, et meie lõppeesmärk on film ehk AV teos. Räägiti autorite kõrvaltöödest tingitud hõivatusest ning leppimisest paratamatusega, et Eesti on väike maa ja meil ongi ühikuliselt vähe tööd. Panelistid olid Kadri Kõusaar, Andris Feldmanis ja Riina Sildos, modereeris Piret Tibbo-Hudgins.
2. Teine paneel oli pühendatud režissööri rollile ja panusele filmi rahastamisel ja turundamisel. Rõhutati erineva pikkusega pitšing-tekstide olulisust ning režissööri kohustuslikku huvi ja osalemist filmi rahastuse leidmisel. Turunduse osas vajavad režissöörid nõu või koolitust, mida öelda, kuidas müüa ja kuidas selles protsessis värskust säilitada. Arutati ka ootamatu eduloo tagajärgi rahalises ja psühholoogilises mõttes. Panelistid olid Anna Hints, Tanel Toom, Marianne Ostrat ja Ivo Felt, paneeli modereeris Tristan Priimägi.
3. Filmi alternatiivsete tootmis- ja omandivormide paneeli lähtekohaks oli asjaolu, et filmitootmine on omandi mõttes mitmekesistunud. Klassikalisele tootjafirma põhisele mudelile lisaks praktiseeritakse õiguslikus mõttes ka teistsuguseid koostöömudeleid. Režissöör võib produtsendi algatatud projektis olla palgatöötaja, aga režissöör saab ka oma firmas toodetavale filmile ise palgata produtsendi, kes ei ole filmi kaasomanik. Sellises mudelis on hoopis produtsent palgatöötaja. Produtsent ja režissöör võivad ka asutada produtsendi ettevõtte juures ühise projektipõhise tütarettevõtte, mille osalusprotsendid sõltuvad režissööri filmograafiast. EFI ei näe alternatiivsetes mudelites probleemi, kui tootja eelnev finantskäitumine on olnud korrektne. Paneelis osalesid Anu Aun, Rain Tolk, Rain Rannu, Evelin Penttilä ja Viola Salu, moderaator oli Marge Liiske.
4. Tagasiside andmise ja vastuvõtmise paneelis vaadeldi tagasisidestamise strateegiaid andja ja vastuvõtja seisukohast ning arutati, millisel tagasisidel oleks võimalik suur kasutegur. Panelistid olid Leana Jalukse, German Golub, Johanna Maria Paulson ja Maria Ulfsak, modereeris Filipp Kruusvall.
Seminari pealisülesanne oli sissejuhatuse tegemine stsenaristide, režissööride ja produtsentide hea tava kokkuleppe ehk raamlepingu läbirääkimiste alustamiseks. Seminar aitas kaardistada ning lahti rääkida teemad, mille pinnalt ühiste aruteludega edasi minna.
EELARVE
Kulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde)
Planeeritud summa
Tegelik summa
Ettekannete ettevalmistamine ja esinejate tasud
2 000
1 605.00
Moderaatorite tasud
1 500
1 420.90
Korraldamise tasu
2 000
4 356.70
Artise rent ja teenindus
1 500
1 503.72
Tehnika rent
1 700
1 725.13
Transport
200
0.00
Raamatupidamine
75.00
Kulud kokku
8 900
10 686.45
Tulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde)
Planeeritud summa
Tegelik summa
Omafinantseering
2 300
1 686.45
IOT toetus
2 000
2 000
Kultuurkapitali AV sihtkapital
2 600
4 000
Eesti Filmi Instituut
2 000
3 000
Tulud kokku
8 900
10 686.45
Aruande koostas:
Piret Tibbo-Hudgins
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster tegevjuht
e-mail:
[email protected]
mob: 56467769
Aruande esitamise kuupäev:
24.04.2025