Vastus

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie 25.03.2025 nr 13-3/1319-1

Meie 24.04.2025 nr 1.1-20/2025/262-2

Vastus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringus kaaluda võimalusi Saaremaale ühe trassikoridori

rajamiseks

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Oma 25.3.2025 kirjas palusite asjakohaste ja põhjendatud otsuste tegemiseks Eesti-Läti neljanda

ühenduse trassikoridori asukohavaliku koostamise raames Eleringil kaaluda ja esitada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile põhjendatud hinnang kahe 330-kilovoldise

õhuliini trassikoridori planeerimisvajaduse osas Lihulast kuni Saaremaani, lähtudes planeeringu

algatamise eesmärgist.

Samas palusite Eleringilt hinnangut, kas planeeringu eesmärke on võimalik saavutada ka ühe

330-kilovoldise liiniga Saaremaal ja Lihula uue alajaama ning mandri uue alajaama vahel ning

nimetada missugused riskid jäävad ühe 330-kilovoldise liini rajamisel. Täiendavalt soovisite

teada missugustel tingimustel oleks võimalik antud planeeringus vähendada 330-kilovoldiste

liinide arvu Saaremaal.

Elering teeb ettepaneku Eesti-Läti neljanda ühenduse 330 kV õhuliini mahtu vähendada

Saaremaal ühele liinile.

Alates riigi eriplaneeringu taotluse esitamisest 12.10.2023 on projekti asjaolud täpsustunud

viisil, mis võimaldab Eleringil planeeringu tehnilist lahendust optimeerida. Täpsustunud on Läti

poolne projektlahendus ning algatatud on sealsed planeeringud, täpsustunud on riigipoolsed

taastuvenergia eesmärkide saavutamise viisid ja muutunud on ka põhivõrgu talitlusvõimalusi

reguleeriv õigusruum.

Võttes arvesse Eleringi kohustust elektrisüsteemi arengu jaoks parima majandusliku lahenduse

leidmist ning planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaolud on 330 kV õhuliini mahu

vähendamine Saaremaal ühele liinile mõistlik lahendus ühenduse planeerimisel. Vaid ühe liini

rajamisega riskid on seotud tõenäoliselt suurema vajadusega piirata elektrivõrguga ühendatud

turuosalisi ja kahe riigi vahelist ülekandevõimsust ja planeeritava taristu lõpliku valmimistähtaja

võimaliku muutusega hilisemaks, kaugemale kui esialgne 2033. Ühe liiniga 330kV liiniga

taristu planeerimine loob võimalusi väiksema ökoloogilise jalajäljega ning majanduslikult

soodsamalt luua planeeringu eesmärke täitev taristu.

1. Miks on Saaremaal tarvis kahte 330kV õhuliini?

Palume Eleringil kaaluda ja esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

põhjendatud hinnang kahe 330-kilovoldise õhuliini trassikoridori planeerimisvajaduse osas

Lihulast kuni Saaremaani, lähtudes planeeringu algatamise eesmärgist.

Elering esitas Riigi eriplaneeringu taotluse kahe 330kV õhuliini rajamiseks eelkõige lähtudes

järgnevast.

18.11.2022  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsusega nr 1.1-5/22-077

riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 71 alusel kinnitati Elering AS omaniku ootused mis seadsid

Elering AS-ile ülesandeks alustada põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

Elering vastutab 330kV elektrivõrku rajades ka rajatava võrgu varustuskindluse eest, ning

330kV alajaamade rajamisel, milliseid rajataks Saaremaale kaks tehniliselt ei rajata ühepoolse

toitega, kuna sellisel juhul ühe võrgu elemendi katkemisel võivad jääda liitujad toiteta. Elering

võttes arvesse omaniku ootuses toodud vajadust suure tootmisvõimsuse võimaliku liitmisega

Saaremaale ning kuna Elering põhivõrgu operaatorina vastutab elektrisüsteemi toimimise eest

esitas planeeringu taotluse kahele liinile Saaremaal. Selleks, et tagada elektrisüsteemi

tavatalitlus vastavalt komisjoni määruses (EL) 2017/1485 sätestatud nõuetele ei tohi ühe

elemendi väljalülitumine (N-1) elektrisüsteemile tekkida sellised häiringuid mis viiks

elektrisüsteemi kustumiseni. Võttes arvesse omaniku suunist on Elering lähtunud võimalusest

ühendada Saaremaal suurel hulgal elektritootmist ja tarbimist, suuremal hulgal kui Baltimaades

suurim lubatud elektrisüsteemi elemendi ühikvõimsus 700MW. Elektrisüsteemi vaatest on

arvestatud võimalusega, et Läti ühendust ei pruugi tulla, kuid vajadus suurel hulgal

elektritootmist ja tarbimist liita ülekandevõrguga jääb. Tagamaks elektrisüsteemi üksikelemendi

rikke korral süsteemi stabiilsus taotles Elering Saaremaal trassikoridori kahele eraldi mastidel

330kV õhuliinile.

Seega on olnud Elering planeeringutaotlust esitades konservatiivne võttes arvesse riski, et Läti

suunalisi kaableid ei rajata, või rajatakse hiljem või Saaremaal hüppeliselt kasvab

elektritarbimine või tootmine nii, et 330kV elektriühendus peab olema igal ajahetkel tagatud.

2. Kas on võimalik EST-LAT ühendus ühe liiniga Saaremaal?

Täiendavalt soovime Eleringilt põhjendatud hinnangut, kas planeeringu eesmärke on võimalik

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga Saaremaal ja Lihula uue alajaama ning mandri uue

alajaama vahel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korralduse nr 39 “„Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskirjale on

planeeringu eesmärk planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega

Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+

vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia

vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse

eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki

omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka toota rohkem

elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab

energiajulgeolekut.

Eleringi hinnangul on planeeringu eesmärkide saavutamine ka ühe 330-kilovoldise liiniga

võimalik, kuid sellega kaasnevad teatud ülekandevõrguga seotud riskid. Elering hindab, et need

riskid ei ole nii suured, et ei oleks võimalik planeeringu eesmärke saavutada ning nõustub, et

Saaremaal planeeringu raames rajataks üks liin. Täiendavalt ühe liini korral ei ole tarvilik ka

kolm merekaablit Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel, vaid saab piirduda kahe merekaabliga.

EST-LAT 4 ühenduse skeem kahe õhuliiniga Saaremaal:

EST-LAT 4 ühenduse skeem ühe õhuliiniga Saaremaal:

3. Mis on riskid üks liin vs kaks liini?

Juhul, kui planeeringu eesmärke on võimalik saavutada kasutades üht 330- kilovoldist õhuliini,

siis palume tuua välja missuguseid riske ühe liini rajamine Saaremaal võrreldes praeguse

planeeringulahendusega sisaldab ning missugustel tingimustel oleks võimalik antud

planeeringus vähendada 330-kilovoldiste liinide arvu Saaremaal.

Esiteks põhiline risk on seotud Eesti-Läti neljanda ühenduse projekti teise osapoole Läti

võimekusega rajada Lätipoolsed võrgutugevdused ning rajada ühine Eestit ja Lätit ühendav

meres paiknev elektriühendus. Planeeringutaotluse algatamise hetkel ei olnud Läti põhivõrgu

ettevõtte teinud ühtegi planeeringutega seotud toimingut.

Risk on suurel määral maandatud, kuna 2024 alustas on Läti põhivõrgu ettevõtte Ventspils –

Brocēni – Varduva izbūve 330kV õhuliini ruumilise planeeringu tegevusi. Planeeringu

kehtestamise hetketähtaeg on 6/2026. Täiendavalt on Elering ja Läti põhivõrgu ettevõtte

sõlminud koostöökokkuleppe ning valmistamas ette ühiseid uuringutegevusi ning tõenäoliselt

taotleb Euroopa abirahastust osade uuringutegevuste elluviimiseks. Eleringi hinnangul näitavad

antud tegevused tõsist Läti põhivõrgu ettevõttepoolset soovi projekti ellu viia.

Teiseks täiendav risk ühe õhuliini rajamisel on juhul kui ühe liiniga N-1 olukorras (juhul, kui

õhuliin katkeb) ei saa võimsus liikuda Saaremaalt Mandri-Eesti suunas ning kogu võimsus liigub

läbi merekaablite Läti suunas. Kogu võimsuse suunamine Lätti võib tekitada Lätis võrgus

ülekoormusi ning võib luua vajaduse tootjate ja/või tarbijate piiramiseks. Kahe liiniga on sellise

sündmuse risk oluliselt madalam, kuna ühe õhuliini katkemisel (N-1 olukord) jääb teine

õhuliinidest alles ning võimsust saab üle kanda mitte avariis oleva õhuliini kaudu. Kahe liiniga

ühenduse loomine dimensioneerib võrgu läbilaskevõimet suuremaks, kuid samas on

avariiolukorra seisukohast vähem riske tekitav.

Risk on tänaseks suurel määral maandatud seoses Elektrituruseaduse muutmise eelnõu 556 SE

eeldatava vastuvõtmisega, mille raames vabastatakse võrguettevõtja ühiskonna vaates

ebamõistlike investeeringute tegemise kohustusest. Seega lähitulevikus on võimalik põhivõrgu

ettevõtjal piirata eelkõige tootmist selleks, et optimeerida ülekandevõrku.

Kolmandaks on Eesti-Läti neljas ühendus läbi Saaremaa oma eesmärgi põhiselt samasugune

ühendus nagu kõik teised Eesti-Läti elektriühendused. Suurim erinevus ja samas ka risk seisneb

selles, et Läti ühendus on planeeritud merekaabliga. Merekaabli rikke korral remondi keerukus

ja seega kulu ning remondiaeg on palju suurem võrreldes õhuliinidega. See omakorda tähendab,

et võrk jääb talitlema pikaks perioodiks N-1 olukorras ja Saaremaa 330 kV ühendus on sellisel

sündmusel tagatud ainult ühe liiniga.

Risk võrreldes purunenud EstLink 2 merekaabli ja Balticconnector meretoruga on väiksem,

kuna merre rajatav taristu asub kogu pikkuses Eesti ja Läti territoriaalmeres, kuhu tavaoludes

Vene varilaevastiku alused ei satu. Täiendavalt on peale planeeringu algatamist Eesti mereväele

antud uued õigused laevade peatamiseks ning planeeritud on uute laevade soetamine.

Täiendavalt on algatatud Merehundi nimeline mereseireprogramm ning Elering on viinud läbi

uuringu tegemaks kindlaks missugused on võimalikud taristu passiivse kaitsmise meetodid.

Neljandaks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kahe liini vajadus Saaremaal tingitud riigi

varasematest eesmärkidest viia läbi tehnoloogiapõhine taastuvenergia oksjon meretuuleenergia

liitmiseks võrku mahus vähemalt 2TWh. Esialgse info kohaselt oli plaanis viia läbi

vähempakkumine tingimustega, et tootmine peab algama 2033 aastal. Tehniline risk ükskõik

missuguse tarbja/tootja liitmisel seisneb merekaablite läbilaskevõimes, kuna ühe 330kV

merekaabli maksimaalne läbilaskevõime on 580MW1. Seega ühe merekaabli purunemisel

tuleb piirata nii võrguliitujate võimsust kui ka ülekandevõimsust kahe riigi vahel seniks kuni

kaablit parandatakse.

Hetkel on varasemalt 2025 aastale planeeritud meretuuleenergia oksjonid teadmata pikaks ajaks

edasi lükatud, ning ei ole teada kas meretuuleenergia taastuvenergia oksjoneid korraldatakse,

missugusel võimsusel ning teada ei ole ka tootmise alustamise tähtaeg. Antud planeeringu

raames ei ole võimalik arvestada võimalike uute võrguga liitujatega, kes ei vasta

Konkurentsiameti poolt kinnitatud Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustele

esitamaks liitumistaotlust, ning kes ei ole valmis tegema planeeringumenetluse ajal

liitumistaotlust ning tasuma kõik vajalikud menetluskulud. Seega ei saa planeeringu ajakava

arvestada taastuvenergia oksjonite ajakavaga.

Täiendavalt soovib Elering märkida, et hetkel on Saaremaa 110 kV elektriühendus tagatud

ringtoitena Lihula 110 kV alajaamast. Ühe Muhu ja Mandri-Eesti vahel olevatest merekaablite

rikke korral on kogu Saaremaa tootmine ja tarbimine piiratud teise töös oleva kaabli

läbilaskevõimega. Sõltumata ahelate arvust uuel 330 kV liinil tõstab 330 kV ühendus Saaremaa

võrgu ühendamisel olemasoleva 110 kV võrguga oluliselt Saaremaa varustuskindlust ning

1 Täpne läbilaskevõime sõltub lõplikust kaabli pikkusest, paigalduskeskkonnast ning kaabli tehnilistest

omadustest

potentsiaali uute tootmis- ja tarbimisvõimuste lisandumiseks. Seetõttu rajatakse Lääne-

Saaremaa uude alajaama ühendus 110kV võrguga.

Lõpetuseks võttes arvesse Elektrituruseaduse § 39(4) järgib Elering turuosaliste võrdse

kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete

ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik

tulemus. Selleks, et kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus tagada on tarvilik uue

võrgukonfiguratsiooni detailne analüüs tagamaks tuleviku planeeritava elektrisüsteemi

staatiline ning dünaamiline stabiilsus. Täiendavate tehniliste analüüside ning turumuudatuste

tulemusena võib projekti lõpptähtaeg muutuda.

Seega Eesti-Läti neljanda ühenduse planeeringu eesmärke saab saavutada kasutades Saaremaal

ja Lihula uuest alajaamast alates üht 330- kilovoldist õhuliini. Sellega seotud on järgmised

tehnilised riskid:

• Läti ühenduse mitte ehitamisel 330kV võrku ühe liiniga Saaremaale rajada ei ole võimalik,

sest ei suudeta tagada elektrivarustuskindlust igal ajahetkel nii nagu seda võrgueeskiri

ette näeb.

• Läti ühenduse Eleringist mittesõltuvatel põhjustel hilinemine võib tingida vajaduse piirata

elektrivõrguga ühendatud suuri tootjaid ja tarbijaid.

• Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamine Saaremaal ühe õhuliiniga tekitab selle liini rikke

korral vajaduse piirata elektrivõrguga ühendatud turuosalisi ja kahe riigi vahelist

ülekandevõimsust.

• Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamine Saaremaal ühe õhuliiniga merekaabli purunemisel

tekitab vajaduse piirata elektrivõrguga ühendatud turuosalisi ja kahe riigi vahelist

ülekandevõimsust.

• Võimalike suuri energiakoguseid tootvate liitujate ebakindlus ja ka Saaremaal ühe

õhuliiniga võrgukonfiguratsioon võib mõjutada planeeritava taristu lõpliku

valmimistähtaega.

• Ühe liini korral võib 2033 ajakava ebarealistlik olla, kuna Elering peab läbi täiendavate

elektrisüsteemi stabiilsus- ning dünaamikauuringute veenduma, et rajatav elektrisüsteem

on kindel.

Eleringi hinnangul on antud riskid alates planeeringu algatamisest maandatud olulisel määral,

kuid mitte täielikult. Hindame, et planeeringu eesmärkide täitmiseks ei pea Saaremaal rajama

kahte 330kV eraldi mastidel õhuliini, kui arvestada otsusega kaasnevate riskide ja mõjudega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reigo Kebja

Juhatuse liige

Priit Heinla +372 53 428 273

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie 25.03.2025 nr 13-3/1319-1

Meie 24.04.2025 nr 1.1-20/2025/262-2

Vastus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringus kaaluda võimalusi Saaremaale ühe trassikoridori

rajamiseks

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Oma 25.3.2025 kirjas palusite asjakohaste ja põhjendatud otsuste tegemiseks Eesti-Läti neljanda

ühenduse trassikoridori asukohavaliku koostamise raames Eleringil kaaluda ja esitada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile põhjendatud hinnang kahe 330-kilovoldise

õhuliini trassikoridori planeerimisvajaduse osas Lihulast kuni Saaremaani, lähtudes planeeringu

algatamise eesmärgist.

Samas palusite Eleringilt hinnangut, kas planeeringu eesmärke on võimalik saavutada ka ühe

330-kilovoldise liiniga Saaremaal ja Lihula uue alajaama ning mandri uue alajaama vahel ning

nimetada missugused riskid jäävad ühe 330-kilovoldise liini rajamisel. Täiendavalt soovisite

teada missugustel tingimustel oleks võimalik antud planeeringus vähendada 330-kilovoldiste

liinide arvu Saaremaal.

Elering teeb ettepaneku Eesti-Läti neljanda ühenduse 330 kV õhuliini mahtu vähendada

Saaremaal ühele liinile.

Alates riigi eriplaneeringu taotluse esitamisest 12.10.2023 on projekti asjaolud täpsustunud

viisil, mis võimaldab Eleringil planeeringu tehnilist lahendust optimeerida. Täpsustunud on Läti

poolne projektlahendus ning algatatud on sealsed planeeringud, täpsustunud on riigipoolsed

taastuvenergia eesmärkide saavutamise viisid ja muutunud on ka põhivõrgu talitlusvõimalusi

reguleeriv õigusruum.

Võttes arvesse Eleringi kohustust elektrisüsteemi arengu jaoks parima majandusliku lahenduse

leidmist ning planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaolud on 330 kV õhuliini mahu

vähendamine Saaremaal ühele liinile mõistlik lahendus ühenduse planeerimisel. Vaid ühe liini

rajamisega riskid on seotud tõenäoliselt suurema vajadusega piirata elektrivõrguga ühendatud

turuosalisi ja kahe riigi vahelist ülekandevõimsust ja planeeritava taristu lõpliku valmimistähtaja

võimaliku muutusega hilisemaks, kaugemale kui esialgne 2033. Ühe liiniga 330kV liiniga

taristu planeerimine loob võimalusi väiksema ökoloogilise jalajäljega ning majanduslikult

soodsamalt luua planeeringu eesmärke täitev taristu.

1. Miks on Saaremaal tarvis kahte 330kV õhuliini?

Palume Eleringil kaaluda ja esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

põhjendatud hinnang kahe 330-kilovoldise õhuliini trassikoridori planeerimisvajaduse osas

Lihulast kuni Saaremaani, lähtudes planeeringu algatamise eesmärgist.

Elering esitas Riigi eriplaneeringu taotluse kahe 330kV õhuliini rajamiseks eelkõige lähtudes

järgnevast.

18.11.2022  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsusega nr 1.1-5/22-077

riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 71 alusel kinnitati Elering AS omaniku ootused mis seadsid

Elering AS-ile ülesandeks alustada põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

Elering vastutab 330kV elektrivõrku rajades ka rajatava võrgu varustuskindluse eest, ning

330kV alajaamade rajamisel, milliseid rajataks Saaremaale kaks tehniliselt ei rajata ühepoolse

toitega, kuna sellisel juhul ühe võrgu elemendi katkemisel võivad jääda liitujad toiteta. Elering

võttes arvesse omaniku ootuses toodud vajadust suure tootmisvõimsuse võimaliku liitmisega

Saaremaale ning kuna Elering põhivõrgu operaatorina vastutab elektrisüsteemi toimimise eest

esitas planeeringu taotluse kahele liinile Saaremaal. Selleks, et tagada elektrisüsteemi

tavatalitlus vastavalt komisjoni määruses (EL) 2017/1485 sätestatud nõuetele ei tohi ühe

elemendi väljalülitumine (N-1) elektrisüsteemile tekkida sellised häiringuid mis viiks

elektrisüsteemi kustumiseni. Võttes arvesse omaniku suunist on Elering lähtunud võimalusest

ühendada Saaremaal suurel hulgal elektritootmist ja tarbimist, suuremal hulgal kui Baltimaades

suurim lubatud elektrisüsteemi elemendi ühikvõimsus 700MW. Elektrisüsteemi vaatest on

arvestatud võimalusega, et Läti ühendust ei pruugi tulla, kuid vajadus suurel hulgal

elektritootmist ja tarbimist liita ülekandevõrguga jääb. Tagamaks elektrisüsteemi üksikelemendi

rikke korral süsteemi stabiilsus taotles Elering Saaremaal trassikoridori kahele eraldi mastidel

330kV õhuliinile.

Seega on olnud Elering planeeringutaotlust esitades konservatiivne võttes arvesse riski, et Läti

suunalisi kaableid ei rajata, või rajatakse hiljem või Saaremaal hüppeliselt kasvab

elektritarbimine või tootmine nii, et 330kV elektriühendus peab olema igal ajahetkel tagatud.

2. Kas on võimalik EST-LAT ühendus ühe liiniga Saaremaal?

Täiendavalt soovime Eleringilt põhjendatud hinnangut, kas planeeringu eesmärke on võimalik

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga Saaremaal ja Lihula uue alajaama ning mandri uue

alajaama vahel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korralduse nr 39 “„Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ seletuskirjale on

planeeringu eesmärk planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega

Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+

vaates elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia

vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse

eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki

omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka toota rohkem

elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab

energiajulgeolekut.

Eleringi hinnangul on planeeringu eesmärkide saavutamine ka ühe 330-kilovoldise liiniga

võimalik, kuid sellega kaasnevad teatud ülekandevõrguga seotud riskid. Elering hindab, et need

riskid ei ole nii suured, et ei oleks võimalik planeeringu eesmärke saavutada ning nõustub, et

Saaremaal planeeringu raames rajataks üks liin. Täiendavalt ühe liini korral ei ole tarvilik ka

kolm merekaablit Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel, vaid saab piirduda kahe merekaabliga.

EST-LAT 4 ühenduse skeem kahe õhuliiniga Saaremaal:

EST-LAT 4 ühenduse skeem ühe õhuliiniga Saaremaal:

3. Mis on riskid üks liin vs kaks liini?

Juhul, kui planeeringu eesmärke on võimalik saavutada kasutades üht 330- kilovoldist õhuliini,

siis palume tuua välja missuguseid riske ühe liini rajamine Saaremaal võrreldes praeguse

planeeringulahendusega sisaldab ning missugustel tingimustel oleks võimalik antud

planeeringus vähendada 330-kilovoldiste liinide arvu Saaremaal.

Esiteks põhiline risk on seotud Eesti-Läti neljanda ühenduse projekti teise osapoole Läti

võimekusega rajada Lätipoolsed võrgutugevdused ning rajada ühine Eestit ja Lätit ühendav

meres paiknev elektriühendus. Planeeringutaotluse algatamise hetkel ei olnud Läti põhivõrgu

ettevõtte teinud ühtegi planeeringutega seotud toimingut.

Risk on suurel määral maandatud, kuna 2024 alustas on Läti põhivõrgu ettevõtte Ventspils –

Brocēni – Varduva izbūve 330kV õhuliini ruumilise planeeringu tegevusi. Planeeringu

kehtestamise hetketähtaeg on 6/2026. Täiendavalt on Elering ja Läti põhivõrgu ettevõtte

sõlminud koostöökokkuleppe ning valmistamas ette ühiseid uuringutegevusi ning tõenäoliselt

taotleb Euroopa abirahastust osade uuringutegevuste elluviimiseks. Eleringi hinnangul näitavad

antud tegevused tõsist Läti põhivõrgu ettevõttepoolset soovi projekti ellu viia.

Teiseks täiendav risk ühe õhuliini rajamisel on juhul kui ühe liiniga N-1 olukorras (juhul, kui

õhuliin katkeb) ei saa võimsus liikuda Saaremaalt Mandri-Eesti suunas ning kogu võimsus liigub

läbi merekaablite Läti suunas. Kogu võimsuse suunamine Lätti võib tekitada Lätis võrgus

ülekoormusi ning võib luua vajaduse tootjate ja/või tarbijate piiramiseks. Kahe liiniga on sellise

sündmuse risk oluliselt madalam, kuna ühe õhuliini katkemisel (N-1 olukord) jääb teine

õhuliinidest alles ning võimsust saab üle kanda mitte avariis oleva õhuliini kaudu. Kahe liiniga

ühenduse loomine dimensioneerib võrgu läbilaskevõimet suuremaks, kuid samas on

avariiolukorra seisukohast vähem riske tekitav.

Risk on tänaseks suurel määral maandatud seoses Elektrituruseaduse muutmise eelnõu 556 SE

eeldatava vastuvõtmisega, mille raames vabastatakse võrguettevõtja ühiskonna vaates

ebamõistlike investeeringute tegemise kohustusest. Seega lähitulevikus on võimalik põhivõrgu

ettevõtjal piirata eelkõige tootmist selleks, et optimeerida ülekandevõrku.

Kolmandaks on Eesti-Läti neljas ühendus läbi Saaremaa oma eesmärgi põhiselt samasugune

ühendus nagu kõik teised Eesti-Läti elektriühendused. Suurim erinevus ja samas ka risk seisneb

selles, et Läti ühendus on planeeritud merekaabliga. Merekaabli rikke korral remondi keerukus

ja seega kulu ning remondiaeg on palju suurem võrreldes õhuliinidega. See omakorda tähendab,

et võrk jääb talitlema pikaks perioodiks N-1 olukorras ja Saaremaa 330 kV ühendus on sellisel

sündmusel tagatud ainult ühe liiniga.

Risk võrreldes purunenud EstLink 2 merekaabli ja Balticconnector meretoruga on väiksem,

kuna merre rajatav taristu asub kogu pikkuses Eesti ja Läti territoriaalmeres, kuhu tavaoludes

Vene varilaevastiku alused ei satu. Täiendavalt on peale planeeringu algatamist Eesti mereväele

antud uued õigused laevade peatamiseks ning planeeritud on uute laevade soetamine.

Täiendavalt on algatatud Merehundi nimeline mereseireprogramm ning Elering on viinud läbi

uuringu tegemaks kindlaks missugused on võimalikud taristu passiivse kaitsmise meetodid.

Neljandaks on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kahe liini vajadus Saaremaal tingitud riigi

varasematest eesmärkidest viia läbi tehnoloogiapõhine taastuvenergia oksjon meretuuleenergia

liitmiseks võrku mahus vähemalt 2TWh. Esialgse info kohaselt oli plaanis viia läbi

vähempakkumine tingimustega, et tootmine peab algama 2033 aastal. Tehniline risk ükskõik

missuguse tarbja/tootja liitmisel seisneb merekaablite läbilaskevõimes, kuna ühe 330kV

merekaabli maksimaalne läbilaskevõime on 580MW1. Seega ühe merekaabli purunemisel

tuleb piirata nii võrguliitujate võimsust kui ka ülekandevõimsust kahe riigi vahel seniks kuni

kaablit parandatakse.

Hetkel on varasemalt 2025 aastale planeeritud meretuuleenergia oksjonid teadmata pikaks ajaks

edasi lükatud, ning ei ole teada kas meretuuleenergia taastuvenergia oksjoneid korraldatakse,

missugusel võimsusel ning teada ei ole ka tootmise alustamise tähtaeg. Antud planeeringu

raames ei ole võimalik arvestada võimalike uute võrguga liitujatega, kes ei vasta

Konkurentsiameti poolt kinnitatud Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustele

esitamaks liitumistaotlust, ning kes ei ole valmis tegema planeeringumenetluse ajal

liitumistaotlust ning tasuma kõik vajalikud menetluskulud. Seega ei saa planeeringu ajakava

arvestada taastuvenergia oksjonite ajakavaga.

Täiendavalt soovib Elering märkida, et hetkel on Saaremaa 110 kV elektriühendus tagatud

ringtoitena Lihula 110 kV alajaamast. Ühe Muhu ja Mandri-Eesti vahel olevatest merekaablite

rikke korral on kogu Saaremaa tootmine ja tarbimine piiratud teise töös oleva kaabli

läbilaskevõimega. Sõltumata ahelate arvust uuel 330 kV liinil tõstab 330 kV ühendus Saaremaa

võrgu ühendamisel olemasoleva 110 kV võrguga oluliselt Saaremaa varustuskindlust ning

1 Täpne läbilaskevõime sõltub lõplikust kaabli pikkusest, paigalduskeskkonnast ning kaabli tehnilistest

omadustest

potentsiaali uute tootmis- ja tarbimisvõimuste lisandumiseks. Seetõttu rajatakse Lääne-

Saaremaa uude alajaama ühendus 110kV võrguga.

Lõpetuseks võttes arvesse Elektrituruseaduse § 39(4) järgib Elering turuosaliste võrdse

kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete

ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik

tulemus. Selleks, et kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus tagada on tarvilik uue

võrgukonfiguratsiooni detailne analüüs tagamaks tuleviku planeeritava elektrisüsteemi

staatiline ning dünaamiline stabiilsus. Täiendavate tehniliste analüüside ning turumuudatuste

tulemusena võib projekti lõpptähtaeg muutuda.

Seega Eesti-Läti neljanda ühenduse planeeringu eesmärke saab saavutada kasutades Saaremaal

ja Lihula uuest alajaamast alates üht 330- kilovoldist õhuliini. Sellega seotud on järgmised

tehnilised riskid:

• Läti ühenduse mitte ehitamisel 330kV võrku ühe liiniga Saaremaale rajada ei ole võimalik,

sest ei suudeta tagada elektrivarustuskindlust igal ajahetkel nii nagu seda võrgueeskiri

ette näeb.

• Läti ühenduse Eleringist mittesõltuvatel põhjustel hilinemine võib tingida vajaduse piirata

elektrivõrguga ühendatud suuri tootjaid ja tarbijaid.

• Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamine Saaremaal ühe õhuliiniga tekitab selle liini rikke

korral vajaduse piirata elektrivõrguga ühendatud turuosalisi ja kahe riigi vahelist

ülekandevõimsust.

• Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamine Saaremaal ühe õhuliiniga merekaabli purunemisel

tekitab vajaduse piirata elektrivõrguga ühendatud turuosalisi ja kahe riigi vahelist

ülekandevõimsust.

• Võimalike suuri energiakoguseid tootvate liitujate ebakindlus ja ka Saaremaal ühe

õhuliiniga võrgukonfiguratsioon võib mõjutada planeeritava taristu lõpliku

valmimistähtaega.

• Ühe liini korral võib 2033 ajakava ebarealistlik olla, kuna Elering peab läbi täiendavate

elektrisüsteemi stabiilsus- ning dünaamikauuringute veenduma, et rajatav elektrisüsteem

on kindel.

Eleringi hinnangul on antud riskid alates planeeringu algatamisest maandatud olulisel määral,

kuid mitte täielikult. Hindame, et planeeringu eesmärkide täitmiseks ei pea Saaremaal rajama

kahte 330kV eraldi mastidel õhuliini, kui arvestada otsusega kaasnevate riskide ja mõjudega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reigo Kebja

Juhatuse liige

Priit Heinla +372 53 428 273