vastuskiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 02.04.2025 nr

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 24.04.2025 nr 1-12/413-4

Plii kasutamise piiramine laskemoonas ja

kalastustarvetes

Austatud Maarjo Mändmaa

Kultuuriministeerium esitab ettepanekud Eesti seisukohtadeks laskemoonas ja kalastustarvetes

plii kasutamise piiramise kohta.

Alljärgnevate seisukohtade osas oleme konsulteerinud sportkalastamise ja laskespordi valdkonna

esindajatega. Kui sportkalastamisega seotud valdkonnad on kehtestavate piirangute osas pigem

positiivselt meelestatud, siis laskespordiga seotud alade katusorganisatsioonid ning lasketiirude

esindajad on kehtestatavatele piirangutele vastu alljärgnevatel põhjustel:

1. Sõjaline aspekt

Laskemoona tootmisega seotud ettevõtted, kes täidavad tänases geopoliitilises olukorras olulist

rolli riikide kaitsevõime tagamisel, ei ole võimelised lühiajaliselt oma tootmist ümber

korraldama. Üleminek pliilt terasele või teistele alternatiivsetele materjalidele eeldab märkimis-

väärseid muudatusi tootmisliinides, investeeringuid ja aega, mida konteksti arvestades lihtsalt ei

ole.

2. Julgeoleku aspekt

Tooraine päritolu on siinkohal määrava tähtsusega. Plii pärineb valdavalt Euroopa Liidu või

NATO liikmesriikidest, samas kui terashaavlite tootmine on suuresti sõltuv Hiinast. Selline

sõltuvus kolmandatest riikidest, eriti tänases geopoliitilises olukorras, on julgeolekupoliitiliselt

põhjendamatult riskantne.

3. Laskespordi eripära ja FITASC seisukoht

Rahvusvaheline jahilaskespordi organisatsioon FITASC rõhutab pliimoona tähtsust spordis, eriti

selle unikaalsete ballistiliste omaduste tõttu. Seni, kuni pole olemas samaväärset alternatiivi, ei ole

mõistlik pliimoona täielikult keelustada. Selle sammu tagajärjeks oleks sportlaste

konkurentsivõime langus ja spordiala marginaliseerumine Euroopas.

4. 15-aastane erand lasketiirudele on ebapiisav

Praegused Euroopa lasketiirud, sealhulgas Eestis, ei vasta nõutavatele tehnilistele tingimustele (nt

plii kogumissüsteemid, spetsiaalsed pinnakattematerjalid, pinnase happesuse kontroll jne). Nende

kohandamine nõuab suuri investeeringuid, mille tasuvus 15-aastase üleminekuperioodi jooksul on

kaheldav. Sellise ülemineku toetamiseks peaks Euroopa Liit looma sihipärase

rahastusinstrumendi.

5. Ebamõistlik halduskoormus ja kulud

Määruse eelnõus sätestatud kohustused – regulaarne pinnase ja vee seire, jääkide haldamine,

detailne arvestus ja aruandlus – on lasketiirude jaoks ülemäära koormavad. Need toovad kaasa

ebaproportsionaalse bürokraatia ja rahalise koormuse, mis seab küsitavuse alla paljude lasketiirude

jätkusuutlikkuse.

6. Ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelises konkurentsis

Piirangud kehtiksid vaid Euroopa Liidus, mis asetaks ELi sportlased ebasoodsasse olukorda

võrreldes teiste riikidega. Treeninguteks ja võistlusteks sobiva laskemoona puudumine tähendaks

ka seda, et rahvusvaheliste võistluste, sh olümpiamängude korraldamine ELis muutuks võimatuks.

7. Relvade ühilduvusprobleemid ja täiendavad kulud

Uuele laskemoonale üleminek tähendaks paljude sportrelvade väljavahetamist, mis on sportlaste

ja klubide jaoks märkimisväärne kuluallikas ning tekitab segadust nii treeningutel kui võistlustel.

8. Mõju on marginaalne – piirang ei ole proportsionaalne

Laskespordis kasutatava pliimoona keskkonnamõju on minimaalne või lausa olematu, võrreldes

teiste valdkondadega. Seega on seatavad piirangud sisuliselt põhjendamata.

9. Turustuse piirangud ja mõju lasketiirude tegevusmudelile

Kui pliilaskemoona müük oleks lubatud vaid lasketiirude kaudu, oleks paljudel Eestis tegutsevatel

tiirudel vaja asuda tegelema täiendava ettevõtlusega, mis ei ole nende senise tegevusmudeliga

kooskõlas ega ole sageli ka majanduslikult otstarbekas.

Kokkuvõtteks:

Kultuuriministeerium jagab Euroopa Sportlaskmise Foorumi (ESSF), rahvusvahelise

jahilaskespordi organisatsiooni FITASC ja mitmete teiste organisatsioonide seisukohta, et

Euroopa Komisjoni poolt algatatud pliilaskemoonalt alternatiivile ülemineku protsess ei ole

praeguses olukorras mõistlik. Seetõttu teeme ettepaneku peatada selle eelnõu menetlus, kuni on

välja töötatud realistlikum ja keskkonna, julgeoleku ning spordivaldkonna vajadustega arvestav

lahendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

kantsler

Kadri Jauram 55652788

[email protected]