Võlgnik:
Scand Finance OÜ
Puidu, Ojaküla, 72610 Paide, Järvamaa
[email protected]
Sissenõudja:
KapitalVara OÜ
Meriski tn 1-6, 12916, Tallinn,
[email protected]
Sundtäitmisega ühineja(d):
Rannar Liitmaa
[email protected]
AS SVEA FINANCE
[email protected]
MAKSU- JA TOLLIAMET
[email protected]
Õnne Pajur
[email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
Tartu mnt 16b III korrus Tallinn
Telefon 6836390
[email protected]
a/a AS SEB Pank EE111010010124476011
Kuupäev 21.04.2025
Täiteasi 025/2025/596
Täitetoimingust teatamine (vara nimekirja esitamise kohustus ja vara arestimisest teatamine)
Võlgnik Scand Finance OÜ (14243338) suhtes on algatatud täitemenetlus nr 025/2025/596. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 18.02.2025. a otsus nr 396 ja sissenõudja KapitalVara OÜ avaldus. Nõude sisu: võlg 510 386,80 € (põhinõue 499 400,00 €, viivis 10 986,80 €)+ jooksev viivis 0,2 % päevas alates. Nõude suurus: 510386.80 eurot, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas 4270.00 eurot (sh käibemaks 22%: 770.00 eurot), menetluse alustamise tasu 18.30 eurot (sh käibemaks 22%: 3.20 eurot) (alus: kohtutäituri seadus) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas eurot (sh käibemaks 22%: eurot) (alus: täitemenetluse seadustik § 37). Võlgnetava summa suurus kokku: 514675.10 eurot, lisandub viivis.
Käesolevaga teavitab kohtutäitur võlgnikku järgmisest täitetoimingust:
Scand Finance OÜ kuuluva vara arestimistoimingu läbiviimiseks ja vara nimekirja esitamiseks kohustab kohtutäitur võlgnikku (äriühingu puhul võlgniku seaduslikku esindajat) ilmuma kohtutäituri büroosse 29.04.2025 kell 14.:00. Kaasa võtta isikut tõendav dokument, majandusaasta aruanne ja ettevõtte bilanss (toimingu läbiviimise aja seisuga).
Arestimisele kuulub kohtutäiturile teadaolev vara, muuhulgas1:
1416306
Kinnisasi
73001:001:1484
Selja tee 7a, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond
74 m2
1571306
Kinnisasi
56801:001:0079
Timberi, Seljametsa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
16804 m2
1416306
Kinnisasi
73001:001:1389
Selja tee 5, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond
28073 m2
1416306
Kinnisasi
73001:001:1389
Selja tee 5, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond
28073 m2
10551050
Kinnisasi
56501:001:0531
Viljakuivati, Sõmeru küla, Paide linn, Järva maakond
18675 m2
14177650
Kinnisasi
56701:001:0156
Silohoidla, Ojaküla, Paide linn, Järva maakond
3503 m2
Liiklusregister sõidukid:
Sõiduk 490TNN
Sõiduk 363RZM
Sõiduk 501YMV
Sõiduk 038TNR
Sõiduk 592BNX
Sõiduk 501BPH
Sõiduk 722PVF
Sõiduk 116TNR
NB! Vara ja kohustuste nimekirja esitamise kohustus säilib võlgnikul ka nimetatud tähtajaks selle kohtutäiturile esitamata jätmisel. Arestimisele kuuluva vara kohtutäiturile mitteesitamisel kaasnevad nimetatud vara tegeliku asukoha tuvastamisega täiendavad kulud, mistõttu suureneb võlgniku poolt tasutav täitekulude maht.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus isikult nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada.
TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.
TMS § 60 (vara nimekiri) sätestab:
(1) Võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.
(2) Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma:
1) vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse (RT I 2003, 17, 95; 2004, 37, 255) § 117 tähenduses;
2) vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud.
(3) Vara, mida ei või arestida, tuleb vara nimekirjas märkida üksnes juhul, kui eeldatavalt on võimalik vara asendusarestimine.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed:
1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;
2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;
3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;
4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;
5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.
PankrS § 117 lg 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;
2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest;
3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;
4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;
5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;
6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.
PankrS § 117 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
Kohtutäitur juhib Teie tähelepanu alljärgnevale:
- Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti (TMS § 62 lg 1) ning võlgniku võib aresti määrata kuni 30 päevaks (TMS § 62 lg 4). Võlgnik tuleb arestist vabastada, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande (TMS § 62 lg 5). Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus sundtoomise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. (TMS § 62 lg 6). Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud (TMS § 62 lg 8).
- Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged (TMS § 61 lg 1). Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Vandetekstile kirjutab võlgnik alla (TMS § 61 lg 2).
- Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (Karistusseadustiku /KarS/ § 385 lg 1)
- Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama §-i lg 2 kohaselt, sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega (KarS § 281 lg 1).
Märkus: liiklusvahendite arestimiseks ja nendele sissenõude pööramiseks kohtutäiturile mitteesitamisel kaasnevad võlgnikule täiendavalt täitekuludena nimetatud vara tagaotsimise ja hoidmise kulud.
Täitemenetluse seadustiku § 261 sätestab sunniraha määramise, mille kohaselt: kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise kohustuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).
Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.
Lugupidamisega
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts
Käesolev akt on koostatud ____ leheküljel.
Täiteasi 025/2025/596
Koostamise kuupäev: __.__.2025
Koostamise koht:_________________________________________________________________
Scand Finance OÜ (14243338) tegelik asu- või elukoht: _______________________________________________________________________________
sidevahendid (tava- ja mobiiltelefon, faks, e-post): _______________________________________________________________________________
VARA NIMEKIRI
1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 60 lg 1 kohaselt on võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.
1.1. Võlgnik avaldab, et võlgniku olemasolev vara on alljärgnev: kinnis- ja vallasvara (põhi- ja käibevara), rahalised tulud, dividendid, väärtpaberid, vara rendile- või üürileandmisest saadavad tulud (lisada juurde asjaokhased dokumendid/lepingud), liiklusvahendid, nõudeõigused kolmandate isikute vastu (sh kindlustuslepingutest tulenevad nõudeõigused) (lisada juurde tehingut kajastavad dokumendid); muud rahaliselt hinnatavad õigused (lisada bilanss vara nimekirja koostamise kuupäeva seisuga). Võlgnikule kuuluvad panga ja väärtpaberikontod:
________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
1.2. Olemasolevad võlakohustused (lisada juurde võlakohustusi põhistavad dokumendid);
___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________________
Kas võlgnik omab vallas- (sh pangakontod) või kinnisvara välisriikides (kus, vara koosseis) ja/või kasutab välisriikide makseteenuste pakkujate (Revolut, Paysera jts) teenuseid välismaistes krediisiasutustes (esitada konto väljavõtted alates täitemeentluse algatamisest kuni esitamise kuupäevani) ?
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2. TMS § 60 lg 2 p 1 kohaselt peab vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma:
2.1. vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse* (RT I 2003, 17, 95; 2004, 37, 255) § 117 tähenduses;
VÕLGNIKU ALLKIRI________________________________
* Pankrotiseaduse § 117. Võlgniku lähikondsed
(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;
2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;
3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;
4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;
5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.
(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;
2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest;
3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;
4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;
5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;
6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.
(3) Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.
Võlgnik avaldab, et vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse (RT I 2003, 17, 95; 2004, 37, 255) § 117 tähenduses, on alljärgnev (lisada juurde võõrandamist kajastavad dokumendid):
_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2.2. TMS § 60 lg 2 p 2 kohaselt peab vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma:
- vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud (märkida ära ka müügi-, vahetus- või muu leping, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom). Võlgnik avaldab, et vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud (arvestades eelmises lauses viidatud asjaolusid), on alljärgnev (lisada juurde tehingut kajastavad dokumendid):
_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
VÕLGNIKU ALLKIRI________________________________
3. TMS § 62 lg 1 kohaselt kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti.
4. TMS § 62 lg 8 kohaselt on võlgnik kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud.
5. Käesolev vara nimekiri on koostatud ____ leheküljel.
Täitemenetluse seadustik § 26
(1) Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus isikult nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada.
Täitemenetluse seadustiku § 261 sätestab sunniraha määramise, mille kohaselt: kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise kohustuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
Karistusseadustik § 281
(1) Äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, väärtpaberite keskdepositooriumile, pensioniregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale, notarile või kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
§ 384. Maksejõuetuse põhjustamine
(1) Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu.
§ 385. Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses
Füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
VÕLGNIKU ALLKIRI________________________________
Väljavõte täitemenetluse seadustikust (TMS)
§ 52. Varale sissenõude pööramise viisid
(1) Varale sissenõude pööramisele vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. (2) Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
§ 59. Teabe andmise kohustus
(1) Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.(2) Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kelle töösuhe on lõppenud viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
§ 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine
(1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.
(2) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist.(3) Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu.(4) Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara. (5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
§ 70. Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud
(1) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.
(2) Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja.
§ 137. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine
Kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti.
§ 139. Kinnisasjale sissenõude pööramise ulatus
Sissenõude pööramine kinnisasjale hõlmab ka esemed, millele ulatub hüpoteek, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 140. Kinnisasjale sissenõude pööramine
(1) Sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. (2) Sissenõudja peab kohtutäiturile esitama kande kohta kinnistusregistriosa ärakirja. Kui kinnistusosakond asub kohtutäituri büroo tööpiirkonnas, piisab viitest kinnistusraamatule. (3) Kinnisasja üldõigusjärglasele ülemineku korral tuleb esitada üldõigusjärglust tõendavad dokumendid.
§ 141. Sissenõude pööramine mitmele kinnisasjale
Mitmele kinnisasjale sissenõude pööramiseks võib korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena.
§ 142. Kinnisasja arestimine
(1) Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.(2) Kui arest ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu, keelab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul nõuet rahuldada.
(3) Arestipandiõigust kinnisasja arestimisel ei teki.
§ 143. Kinnisasja arestimise akt
Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud:1) sissenõude aluseks olev täitedokument;
2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta;3) kinnisasja päraldised ja olulised osad;4) kinnisasja hind;5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.
§ 144. Kinnisasja hindamine
(1) Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule.
(2) Eelmärkega või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena.
§ 146. Arestimise ulatus
(1) Kinnisasja päraldisi ei saa vallasasjana arestida. Muid esemeid, millele ulatub hüpoteek, saab vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga. (2) Kinnisasja arestimine hõlmab kinnisasja põllu- ja metsamajanduslikud saadused, samuti nende kindlustamisest tulenevad nõuded, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised. (3) Kinnisasja arestimine ei hõlma üüri- ja rendinõudeid ega kinnisomandiga seotud korduvatest maksetest tulenevaid nõudeid, eelkõige hoonestusõiguse tasu ja reaalkoormatisega tagatud maksete tasumise nõudeid. (4) Kinnisasja arestimine ei piira rentniku õigust saada asja vilju. (5) Kinnisasja määramisel sundvalitsemisele ulatub arestimine ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud varale.
§ 147. Korrapärase majandamise tagamine
(1) Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. (2) Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. (3) Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka. (4) Sundvalitseja õigustele ja kohustustele kohaldatakse käesolevas seadustikus sundvalitsemise kohta sätestatut.
§ 148. Arestimise kehtivus
(1) Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist.
(2) Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise.