Õigusakti eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

15.04.2025 nr 1-4/25/1822

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu

sunni kohaldamise õiguse laiendamine)

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse

laiendamine) eelnõu. Palume vastust viieteistkümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude

infosüsteemi lisamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Kuldar Leis

energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister

Sama: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Lisad: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu seletuskiri

Rakendusakti kavand

Helen Holtsman, 626 2820

[email protected]

27.03.2025

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise

õiguse laiendamine) seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnajärelevalve seadust ja seadusi, milles

sätestatud õigusnormide täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet on pädev tegema riiklikku järelevalvet 31 eriseaduse alusel, millest 19 seaduse

alusel on järelevalves lubatud kasutada füüsilist jõudu. Lisaks füüsilise jõu kasutamise õigusele

on nelja eriseaduse (jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseadus) alusel õigus kasutada

tulirelva ja erivahendeid.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohaselt antakse Keskkonnaametile vahetu sunni kohaldamise, täpsemalt füüsilise jõu,

gaasirelva, külmrelva ja käeraudade kasutamise õigus 12-s eriseaduses sätestatud nõuete

täitmise üle järelevalve tegemisel.

Samuti laiendatakse Keskkonnaameti õigust kasutada riikliku järelevalve tegemisel gaasirelva

ja külmrelva ning käeraudu nende 15 eriseaduse alusel, milles Keskkonnaametil on juba praegu

vahetu sunni (füüsilise jõu) kohaldamise pädevus. Teenistusrelvadest gaasirelva ja külmrelva

ja erivahenditest käeraudade kasutamise õigus võimaldab reageerida ohtudele asjakohaselt ja

piisavalt, et teenistusülesannete täitmisel keskkonnakaitseinspektori elu ohtu ei satuks.

Lisaks laiendatakse jahi-, metsa- ja kalapüügiseaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel

Keskkonnaameti õigust kasutada lisaks tulirelvale ka gaasirelva ja külmrelva, mis annab

paindlikkuse valida ohu ilmnemisel või ründe tõrjumisel proportsionaalsem, otstarbekam ja

vähemintensiivsem sunnivahend.

Tulirelva kasutamise õigust eelnõukohaselt ei laiendata ja selline õigus jääb vaid jahi-, metsa-,

kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel.

Eelnõukohaselt täpsustatakse keskkonnajärelevalve seadust vastavalt eespool nimetatud

muudatustele. Lisaks jääb muudatuse kohaselt teenistusrelva ja erivahendi kasutamise õigus eriseaduses sätestatud juhul üksnes riigi keskkonnakaitseinspektorile (Keskkonnaameti

ametnik). Praegu näeb keskkonnajärelevalve seadus ette võimaluse ka kohaliku omavalitsuse

keskkonnakaitseinspektoril kasutada teenistusrelva ja erivahendit, kui eriseadus sellise õiguse

annab. Seda võimalust ei ole ka praegu eriseadustes ette nähtud. Kohaliku omavalitsuse

keskkonnakaitseinspektorile jääb endiselt õigus kasutada ametiabi korras PPA abi.

Samuti jäetakse keskkonnajärelevalve seadusest välja keskkonnakaitseinspektori

tegutsemisõigust tõendava tunnusmärgi nõue, inspektori tegutsemisõiguse tõendamiseks piisab

töötõendist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel

([email protected]) ja nõunik Helen Holtsman

([email protected]). Eelnõu koostamisel osales Keskkonnaameti

õigusosakonna juhataja Väino Vaidla ([email protected]). Eelnõu

keeletoimetaja on Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.1. Märkused

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest seaduste redaktsioonidest:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) – RT I, 11.06.2024, 2;

2) biotsiidiseadus (BS) - RT I, 03.02.2023, 3;

3) ehitusseadustik (EhS) – RT I, 04.12.2024, 4;

4) energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) – RT I, 10.10.2024, 5;

5) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) – RT I,

14.02.2025, 4;

6) geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus

(GMMOKS) – RT I, 10.07.2020, 44;

7) geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (GMOVS) – RT I,

22.09.2023, 2;

8) jahiseadus (JahiS) – RT I, 27.09.2023, 3;

9) jäätmeseadus (JääTS) – RT I, 31.12.2024, 7;

10) kalandusturu korraldamise seadus (KTKS) – RT I, 26.09.2023, 2;

11) kalapüügiseadus (KPS) – RT I, 30.06.2023, 23;

12) kemikaaliseadus (KemS) – RT I, 03.02.2023, 5;

13) keskkonnajärelevalve seadus (KeJS) – RT I, 10.07.2020, 98;

14) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) – RT I, 04.12.2024, 9;

15) keskkonnaseire seadus (KeSS) –RT I, 21.09.2023, 3;

16) keskkonnavastutuse seadus (KeVS) – RT I, 21.09.2023, 2;

17) kiirgusseadus (KiS) – RT I, 30.06.2023, 26;

18) looduskaitseseadus (LKS) – RT I, 04.12.2024, 13;

19) loomakaitseseadus (LoKS) – RT I, 27.09.2023, 9;

20) maapõueseadus (MaaPS) – RT I, 30.12.2024, 13;

21) metsaseadus (MS) – RT I, 19.12.2024, 6;

22) meresõiduohutuse seadus (MSOS) – RT I, 11.12.2024, 13;

23) pakendiseadus (PakS) – RT I, 31.12.2024, 16:

24) sadamaseadus (SadS) – RT I, 08.10.2024, 18;

25) taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (TPSKS) – RT I, 19.12.2024, 5;

26) toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS) –RT I, 11.03.2025, 2;

27) tuleohutuse seadus (TuOS) – RT I, 29.06.2024, 7;

28) tööstusheite seadus (THS) – RT I, 05.01.2024, 5;

29) vedelkütuse seadus (VKS) – RT I, 08.10.2024, 23;

30) veeseadus (VeeS) – RT I, 11.06.2024, 18;

31) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) – RT I, 08.10.2024, 26.

Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei koostatud, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5). Muudatustega laiendatakse

keskkonnakaitseinspektori õigust vahetu sunni kohaldamiseks. Muudatused ei eelda

märkimisväärseid ümberkorraldusi organisatsioonide või isikute töös ega igapäevaelus. Kuigi

mõned muudatused võivad omada muudatuste sihtgrupile mõningast ebasoodsat mõju, ei saa

nende muudatuste mõju sihtgrupi väikese suuruse tõttu kokkuvõttes oluliseks pidada.

2. Seaduse eesmärk

Keskkonnaameti vahetu sunni (füüsilise jõu, teenistusrelva ja erivahendite) kasutamise õiguse

laiendamise peamine eesmärk on keskkonnakaitseinspektori, samuti ka kolmandate isikute elu

ja tervise kaitse aga ka keskkonnakaitseinspektori võimalus ohu või õigusvastase ründe tõrjel

valida kõige proportsionaalsem ja otstarbekam sunni kohaldamise vahend.

Keskkonnakaitseinspektorile suuremate võimaluste andmine aitab paremini ennetada ja tõrjuda

keskkonnavaldkonnas toimepandavaid rikkumisi ja keskkonnavaldkonna nõuete eiramist.

Riikliku järelevalve eesmärk on ühelt poolt preventsioon – tagada, et kaitstava õigushüve

kahjustus ei realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva

kahjustamise korral hoida ära edasine kahju tekkimine. Teisalt on rikkumise tuvastamisel

eesmärk rikkumise lõpetamine, selle fikseerimine menetlustoimingus ja rikkujate vastutusele

võtmine.

Ühtlasi on riigil ametnike kaitsekohustusest tulenevalt vaja tagada, et ametnikel oleksid

võimalused teenistuskohustusi täita tõhusalt ning vajaduse korral rakendada õiguspäraseid

meetmeid ka oma elu ja tervise kaitseks. Väga oluline on õigusselguse põhimõte.

Keskkonnakaitseinspektor peab õigusnormist saama selge juhise oma võimupiiridest ning

kindluse, et ta lahendab teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukorra adekvaatselt, aga ka

tagab kaitsetoimingule allutatud isiku põhiõigused.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 32 paragrahvist.

Keskkonnaametil on eriseadustes nimetatud juhtudel õigus riikliku järelevalve tegemisel

rakendada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud erimeetmeid (läbivaatus, valdusesse

sisenemine, isiku kinnipidamine, sõiduki peatamine jne). Erimeetmete rakendamisel võib olla

vajalik kasutada vahetut sundi – füüsilist jõudu, teenistusrelva või erivahendit.

Erivahendi, teenistusrelva ja jõu kasutamine peab põhiseaduse kohaselt vastama seaduses

sätestatud alustele ja korrale ning vahetu sunni kasutamisega kaasnev riive peab olema

proportsionaalne, s.t sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas (PS

§ 11). Riik (sh keskkonnakaitseinspektor) tohib tegutseda üksnes õigusaktidega ettenähtud

piirides. Seega peab isiku suhtes jõu, erivahendi ja teenistusrelva kasutamiseks olema õiguslik

alus.

3.1. Keskkonnaameti vahetu sunni kasutamise õiguse laiendamine

Praegu on Keskkonnaametil järelevalvepädevus metsa, jahiuluki, kalanduse,

keskkonnakasutuse, looduskaitse, jäätmete, kiirguse, maapõue, vee, välisõhu aga ka näiteks

ehituse, tuleohutuse, vedelkütuste jne valdkondades, kokku 31 eriseaduse kohaselt. Samas on

Keskkonnaametil vahetu sunni kasutamise õigus 19 seaduse nõuete täitmise üle järelevalve

tegemisel. Füüsilise jõu kasutamine tähendab isiku, looma või asja mistahes vahetut füüsilist

mõjutamist, st füüsiline mõju kandub vahetult korrakaitseametniku kehalt vahetu sunni

objektile. Füüsilise jõu kasutamine võib seisneda näiteks isiku kinnihoidmises,

kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises, ukse mahalöömises vmt.

On otstarbekas, et keskkonnavaldkonna ja muudes eriseadustes, milles Keskkonnaametil on

järelevalvepädevus, oleks riikliku järelevalve teostamisel sarnased õigused.

Keskkonnakaitseinspektor ei peaks erinevate valdkondade (näiteks jäätmevaldkonna ja

jahivaldkonna) järelevalve tegemisel mõtlema, et millise seaduse alusel tal on õigus jõudu

kasutada ja millise alusel peab politsei kutsuma. Olukorras, kus inspektoril kindlus puudub,

võib jääda järelevalvetoiming lõpule viimata, mis mõjutab negatiivselt nii Keskkonnaameti kui

ka laiemalt riigi mainet.

Eelnõukohaselt antakse §-des 3, 4, 5, 10, 16, 22, 23, 25, 26, 27, 29 ja 31 Keskkonnaametile

õigus kasutada vahetut sundi– füüsilist jõudu, gaasirelva, külmrelva ja käeraudu. Gaasirelva,

külmrelva ja käeraudade kasutamise vajadust on põhjendatud ja selgitatud ka punktis 3.2.

Kuna lennundusseaduse § 602 lõigete 7, 8 ja 9 kohaselt on lennunduse valdkonna riikliku

järelevalve tegemisel juba sätestatud korrakaitseorgani sh Keskkonnaameti õigus kasutada

füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid, siis lennundusseadust käesoleva eelnõukohaselt ei

muudeta.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse ehitusseadustikku §-ga 1321 – vahetu sunni kohaldamine. EhS §

130 lõike 5 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja

looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja

salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja

loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis

meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise

ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või

lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.

Kirjeldatud nõuete täitmist saab tagada peamiselt kohapealse kontrollimise raames, mis

tähendab, et kui ehitise valdaja takistab järelevalve teostamist passiivselt või aktiivselt, on

vajalik rakendada sundi. Ehitiste kontrollimisel on Keskkonnaameti töötajaid takistatud ning

ka füüsiliselt rünnatud.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust §-dega 331-332.

Muudatuse kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks vahetu sunni kohaldamise õiguse ka

õigus kohaldada järelevalve erimeetmeid (õigus isikut küsitleda, kutsuda ametiruumi,

isikusamasust tuvastada, vallasasja ja valdust läbivaadata ja siseneda valdusesse ning vallasasja

hoiule võtta). KoRS §-d 30 – 32 on vajalikud seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta info

kogumiseks. KorS § 30 annab õiguse nõuda vajalike dokumentide esitamist ning isikuid

küsitleda. KorS § 31 annab õiguse isikuid küsitlemiseks välja kutsuda ja olukorras, kus nad

sellest kõrvale hoiavad, ka sundtoomist kohaldada. KorS § 32 võimaldab tuvastada isiku

samasus KeA käsutuses olevate andmebaaside abil ja kui see ei ole võimalik, siis toimetada isik

politseisse, kus tema isikusamasus tuvastatakse. KorS §-d 49 – 52 on vajalikud tagamaks KeA

õigus siseneda kinnistule, kus toimub või võib toimuda näiteks biokütusest taastuvenergia

tootmine ning kontrollida, kas tegevus on kooskõlas EnKS nõuetega.

EnKS § 33 lg 4 kohaselt kuulub Keskkonnaameti pädevusse riikliku järelevalve teostamine

EnKS §-s 323 sätestatud nõuete täitmise ning §-s 3213 sätestatud leevendusmeetmete ja §-s 3214

sätestatud hüvitusmeetmete rakendamise üle. Seaduses sätestatud leevendusmeetmete ja

hüvitusmeetmete rakendamise üle järelevalve teostamine eeldab kontrolltoiminguid leevendus-

või hüvitusmeetmete rakendamise kohas. Olukorras, kus leevendus- või hüvitusmeetmeid

rakendanud isik takistab vaatluse teostamist, proovide võtmist või järelevalve teostamist muul

viisil, on vajalik rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust

§-ga 1211 – vahetu sunni kohaldamine. ELÜPS § 116 lõike 4 kohaselt teostab Keskkonnaamet

riiklikku järelevalvet §-des 48 ja 70 sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ja maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmise üle. Kirjeldatud nõuete täitmist

saab tagada peamiselt kohapealse kontrollimise raames, mis tähendab, et kui kontrollitav

takistab järelevalve teostamist passiivselt või aktiivselt, on vajalik rakendada sundi. Nõuete

kontrollimist on praktikas püütud takistada nii inspektori valduses viibimist keelates kui ka

näiteks koerte ründamise ähvardusega.

Eelnõu §-ga 10 täiendatakse kalandusturu korraldamise seadust §-ga 701 – vahetu sunni

kohaldamine. KTKS § 69 lõike 7 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet

käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide täitmise üle. Nimetatud normid

tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1379/2013 ja puudutavad

eelkõige tarbija teavitamisega seotud reegleid. Selleks, et kontrollida nimetatud nõuete täitmist,

tuleb riikliku järelevalve teostamiseks käia värske kala müügikohtades ning olukorras, kus

müügikoha valdaja takistab järelevalvetoimingute sooritamist, on vaja rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 16 täiendatakse keskkonnavastutuse seadust §-ga 334– vahetu sunni kohaldamine.

Keskkonnavastutuse seadus § 331 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet KeVS-se ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnaamet. KeVS-se alusel

heastamismeetmete rakendamise üle kontrolli teostamine toimub ainult kohapealse kontrolli

teel ja olukorras, kus valdaja takistab järelevalve teostamist ja kontrollimist, kas

heastamismeetmeid on rakendatud nõuetekohaselt, kas ettekirjutus on täidetud korrektselt, on

vajalik rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 22 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse §-i 771 lõikega 5 selliselt, et

Keskkonnaamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada

füüsilist jõudu, käeraudu, gaasirelva või külmrelva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras. Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (549 SE) võttis

Riigikogu vastu 26.03.20251. MSOS-i regulatsiooni täienduse kohaselt teeb Keskkonnaamet

riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas

punkerdamise nõuete täitmise üle. Juba praegu täidab neid ülesandeid Keskkonnaamet, kuid

kuna punkerdamise kohta esitatavad andmed tuleb edaspidi esitada merenduse valdkonna

andmekogusse ja punkerdamine olemuselt on seotud meresõiduohutusega, siis lisatakse

punkerdamisega seonduvad normid MSOS-i. Punkerdamise nõuetele vastavuse kontrollimine

eeldab muuhulgas toimingut teostavate laevade pardale minekut, laeval liikumist ning punkrite

kontrollimist. Ei ole välistatud pardale mineku või pardal liikumise takistamine. Selleks, et

tagada järelevalve efektiivne teostamine, võib järelevalve takistamise korral olla vajalik sunni

rakendamine.

Eelnõu §-ga 23 täiendatakse pakendiseadust §-ga 265– vahetu sunni kohaldamine. PakS § 26

lõike 1 kohaselt teostab seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teiste seas

Keskkonnaamet ning lõike 4 kohaselt on Keskkonnaametil õigus kontrollida pakendiettevõtjate

ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevate isikute

tegutsemiskohti. Sarnaselt jäätmeseaduse alusel jäätmekäitluskohtade kontrollimisel ei ole ka

pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevad isikud alati koostööaltid ning

takistavad keskkonnakaitseinspektoritel territooriumile siseneda või territooriumil ringi liikuda.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bbd0562c-89dc-485b-b48d- 05f99bf379bc/meresoiduohutuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

Selleks, et tagada järelevalve efektiivne teostamine, võib järelevalve takistamise korral olla

vajalik sunni rakendamine.

Eelnõu §-ga 25 täiendatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seadust §-ga 1151– vahetu

sunni kohaldamine. Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus § 114 lg 1 kohaselt teostab

riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise

üle kultiveerimismaterjali puhul Keskkonnaamet. Kultiveerimismaterjali nõuetele vastavuse

üle järelevalve teostamine eeldab muuhulgas seemneid või taimi eksportiva või importiva

ettevõtte tegevuskohas ja vajadusel ka uuringute jaoks proovide võtmist. Olukorras, kus

ettevõtte töötaja või kinnisasja valdaja takistab proovide võtmist, dokumentide kontrolli või

järelevalve teostamist muul viisil, on vajalik rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 26 täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust täiendatakse §-ga 582– vahetu

sunni kohaldamine. Toote nõuetele vastavuse seadus § 50 lg 7 kohaselt teeb Keskkonnaamet

riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele

kehtestatud nõuete täitmise üle. Seaduses sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli tegemisel on

reeglina vajadus ettevõttes või kaupluses kohapealse kontrolli teostamine, sh analüüsideks

proovi või toote eksemplari võtmine. Olukorras, kus ettevõtte või kaupluse valdaja takistab

vajalike järelevalvetoimingute läbiviimist, on vajalik rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 27 täiendatakse tuleohutuse seadust §-ga 401 – vahetu sunni kohaldamine. TuOS

§ 38 lg 1 p 7 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet metsa- ja muu taimestikuga

kaetud alade tuleohutusnõuete üle. Kirjeldatud nõuete (näiteks raiejäätmete põletamise keeld

tuleohtlikul ajal) täitmist saab tagada üksnes kohapealse kontrollimise raames, mis tähendab, et

kui kinnisasja valdaja takistab järelevalve teostamist, on vajalik rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 29 täiendatakse vedelkütuse seadust §-ga 281 – vahetu sunni kohaldamine. VKS §

20 lõike 5 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet kütusemahuti registreerimise

kohustuse täitmise, biokohustuse täitmise ning aruande esitamise kohustuse täitmise üle. Nii

kütusemahuti registreerimise kohustuse kui biokohustuse täitmise kohustuse täitmiseks on

vajalik teostada kohapealseid kontrolle. Kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise

raames tuleb veenduda, kas kõik olemasolevad mahutid on registrisse kantud ning biokohustuse

täitmise kontrollimisel on vajalik võtta tarnitud kütustest kütuseproove. Olukorras, kus

mahutipargi valdaja takistab järelevalve teostamist passiivselt või aktiivselt, on vajalik

rakendada sundi.

Eelnõu §-ga 31 täiendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust §-ga 681 – vahetu sunni

kohaldamine. ÜVVK § 66 lõigete 5 ja 6 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet

vee-ettevõtja ja tarbija tegevuse vastavuse üle ohtlike ainete käitlemise nõuetele, samuti

keelatud ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise üle. Kirjeldatud tegvuste nõuetele vastavust saab

tagada üksnes kohapealsete kontrollidega ning proovide võtmisega. Olukorras, kus ohtlike

ainete käitleja või kanalisatsioonisüsteemi valdaja takistab proovide võtmist või järelevalve

teostamist muul viisil, on vajalik rakendada sundi.

3.2. Keskkonnaameti teenistusrelva (gaasirelva ja külmrelva) ja erivahendi (käerauad)

kasutamise õiguse laiendmaine

Eelnõu §-ga 1–7, 9, 10, 12, 14–20 ja 22–31 muudetakse järgmisena loetletud seadusi selliselt,

et Keskkonnaametile antakse riikliku järelevalve tegemisel õigus kasutada gaasirelva ja

külmrelva ning käeraudu.

Muudetakse:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus;

2) biotsiidiseadus;

3) ehitusseadustik;

4) energiamajanduse korralduse seadus;

5) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus;

6) geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus;

7) geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus;

8) jäätmeseadus;

9) kalandusturu korraldamise seadus;

10) kemikaaliseadus;

11) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

12) keskkonnaseire seadus;

13) keskkonnavastutuse seadus

14) kiirgusseadus;

15) looduskaitseseadus;

16) loomakaitseseadus;

17) maapõueseadus;

18) meresõiduohutuse seadus;

19) pakendiseadus;

20) sadamaseadus;

21) taimede paljundamise ja sordikaitse seadus;

22) toote nõuetele vastavuse seadus

23) tuleohutuse seadus;

24) tööstusheite seadus;

25) vedelkütuse seadus;

26) veeseadus;

27) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus.

Eelnõu §-ga 8, 11 ja 21 muudetakse jahiseadust, kalapüügiseadust ja metsaseadust selliselt, et

Keskkonnaametile antakse riikliku järelevalve tegemisel õigus kasutada lisaks tulirelvale ja

käeraudadele ka gaasirelva ja külmrelva.

Kehtiva õiguse järgi on Keskkonnaametil lubatud kanda ja oma ülesannete täitmisel kasutada

tulirelva ja käeraudu kasvava metsa, jahiuluki- ja kalavaru kaitseks, kuid puudub võimalus

kasutada vähemintensiivseid relvi või erivahendeid. See ei võimalda aga erineva suurusega

ohtudele proportsionaalselt reageerida. Võimaliku alareageerimise korral esineb õiguspäraste

toimingute sooritamata jätmise ning seega ohu eskaleerumise risk, võimaliku ülereageerimise

korral aga õigusvastaste toimingute sooritamise ning seega süüteo toimepanemise risk.

Vahetu sunni kasutamise säte kehtib samal kujul KeJSi vastuvõtmisest 2001. aastal, kui oli

toimunud Mereinspektsiooni ja Keskkonnainspektsiooni liitmine. Moodustatud ühendasutuses

oli üle 300 ametniku ja kõigis maakondades oli suur valdkondlik spetsialiseerumine. Aastate

jooksul on järelevalvetöötajate arvu korduvalt vähendatud, praegu 132 ametnikku, mis on kaasa

toonud vajaduse paindlikkuse ja universaalsete lahenduste järele.

Keskkonnaametis on järelevalve sageli eri valdkondade vahel kombineeritud tegevus. Näiteks

on valvekorraldus ja kaebustele reageerimine korraldatud enamikus maakondades ühe

valveinspektoriga, kes, sõltumata tema igapäevasest põhivaldkonnast, reageerib kõigi

valdkondade kaebustele. See tähendab, et vee- või jäätmeinspektor reageerib kala-, jahi- või

metsavaldkonna rikkumistele ja vastupidi.

Järelevalve eesmärk on ühelt poolt preventsioon: tagada, et kaitstava õigushüve kahjustus ei

realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva kahju korral hoida ära

edasine kahju tekkimine. Teisalt on rikkumise tuvastamisel eesmärk rikkumise lõpetamine,

selle fikseerimine menetlustoimingutes ja rikkujate vastutusele võtmine.

Sageli tuleb ette olukordi, kus praegu teenistusrelva kandev kalandusjärelevalve ülesandeid

täitev keskkonnakaitseinspektor lahendab ühelt objektilt teisele liikudes ka näiteks

jäätmekaebuse. Sageli liiguvad tööülesannete täitmisel koos ka eri valdkondade inspektorid,

lahendades nii ühe kui ka teise valdkonna ülesandeid.

Vananenud on ka lähenemine, et üksnes jahi-, kala- ja metsajärelevalve tegemisel võib tekkida

oht inspektori elule või tervisele. Viimase kümne aasta praktika põhjal saab väita, et ka teised

keskkonnakaitse valdkonnad pakuvad kurjategijatele huvi. Näiteks jäätmekäitluse valdkonnas

liiguvad suured summad ja ebaseaduslike jäätmekäitlejate kontrollimisel on tekkinud olukordi,

kus Keskkonnaameti töötajad on tajunud vahetut ohtu. Seetõttu on olnud vajadus politseilt abi

paluda, kuivõrd jäätmevaldkonna inspektoritel puudub õigus relva ja erivahendeid kanda ja

kasutada. Samuti on ülemaailmselt üha suurenevaks probleemiks ja organiseeritud kuritegevuse

tuluallikaks looduskaitsealuste liikide isendite või nendest valmistatud toodetega kauplemine.

Pidada kinni organiseeritud gruppi kuuluvat kurjategijat, kelle valduses võib olla miljonite

eurode väärtuses salakaupa, ei ole ohutu. Allolevas tabelis on ülevaade aastatel 2020 kuni 2023

keskkonnakaitse eri valdkondades riikliku järelevalve tegemise kohta. Tabelist selgub, et kõige

rohkem on kontrollitud kalanduse valdkonna nõuete täitmist, kuid olulisel määral on ka

jäätmekäitlus-, loodusobjekti kaitse-, veekaitse- ja välisõhukaitse normide täitmise

kontrollimisi.

Tabel. Aastatel 2020-2023 on riikliku järelevalve käigus koostatud objekti kontrollimise

protokoll järgmistes valdkondades veerus esitatud arvul:

Kontrollide valdkonnad 2020 2021 2022 2023 Üldkokkuvõte

Eriolukord 2020 251 251

Kalapüüginõuded 2555 2347 2324 2363 9589

Jahiseaduse nõuded 600 619 621 531 2371

Jäätmekäitlusnõuded 1981 1683 1431 1356 6451

Kaitstava loodusobjekti kaitse 945 848 923 987 3703

Kiirgusseaduse nõuded 81 106 89 108 384

Maapõuekaitse 161 137 140 130 568

Metsaõigusnormid 714 716 833 830 3093

Tööstusheited

(kompleksload) 133 122 124 148 527

Veekaitse 996 879 918 944 3737

Välisõhu ja osoonikihi kaitse 400 430 326 328 1484

Üldkokkuvõte 8817 7887 7729 7725 32158

Sisejulgeoleku valdkonna ekspertide hinnangul on praegune olukord, kus korrakaitseorganil

(Keskkonnaametil) on sisuliselt samad kohustused nagu politseil, kuid õigust sobivaid

vahendeid avaliku korra tagamiseks kasutada ei ole, pretsedenditu. Keskkonnaameti olukorrale

riikliku järelevalve tegemisel ja avaliku korra tagamisel on tähelepanu juhtinud

Sisekaitseakadeemia lektor Ülle Vanaisak ülevaateartiklis „Vastuolud seadustes tekitavad

keskkonnakaitseinspektorites segadust vahetu sunni kasutamisel“2. Kokkuvõttes leiab autor, et

sõltumata valdkonnast peaks inspektoritel olema õigus vahetu sunni rakendamiseks ja sunni

2 Sisekaitseakadeemia ajakiri „Verbis Aut Re“, nr 1/2020 (9), lk. 14-20, kättesaadav aadressil: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2425/verbis%239.pdf?sequence=3&isAllowed=y

rakendamisel õigus valida olukorrale vastav relv või erivahend. Autor peab

keskkonnakaitseinspektori tööülesannete põhjal põhjendatuks ka sidumisvahendi, tehnilise

tõkke, sõiduki sundpeatamise vahendi, gaasirelva, pneumorelva, külmrelva (näiteks kumminuia

või teleskoopnuia) ja elektrišokirelva kasutamise võimalust.

KorS-s on vahetu sunni vahendite süsteem üles ehitatud astmeliselt, lähtudes

proportsionaalsuse põhimõttest – leebemalt vahendilt liigutakse riivavama vahendi poole.

Süsteem tipneb isiku vastu tulirelva kasutamise võimalusega kui üldjuhul riivavaima võimaliku

haldussunnimeetmega.

Kui vahetu sunni vahendite ja nende kasutamise astmestik on üles ehitatud leebemalt riivavama

poole, siis Keskkonnaametile volitatud vahendites puudub hierarhia. Nii võib jahiseaduse,

metsaseaduse ja kalapüügiseaduse alusel kasutada füüsilist jõudu, käreraudu ja tulirelva, kuid

vahepealsete ja leebemate, näiteks külm või gaasirelva kasutamise õigus, puudub. Vahetu sunni

abinõudest teenistusrelva kasutamisel tuleks samuti valida leebeim abinõu, millega on võimalik

eesmärk saavutada.

Kokkuvõttes peaks Keskkonnaametil olema võimalik järelevalvetoimingute tegemisel,

arvestades valdkonna eripära (olgu see siis elus- või eluta looduse ükskõik milline järelevalve

valdkond) ja vahendite eripära, valida kõige proportsionaalsem ja otstarbekam sunnivahend, et

tagada kohustuse täitmine ja võimaliku rikkumise ärahoidmine või ennetamine.

KorS § 781 kohaselt on erivahenditeks käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -

tool või -voodi jne, kokku 11 erivahendit. Eelnõu kohaselt laiendatakse Keskkonnaameti õigust

kasutada erivahenditest käeraudu, mis loetelus olevatest erivahenditest on kõige ohutum ja

isikuid, kelle suhtes kasutatakse, vähem kahjustav. Vahetu sunni rakendamisel järgneb füüsilise

jõu kasutamisele reeglina käeraudade paigaldamine/kasutamine. Meetmete rakendamine võib

mõnikord võtta väga pikalt aega ja sellises olukorras on käerauad kõige eesmärgipärasem

erivahend. Samuti on käeraudade kasutamise väljaõpe kõige odavam.

KorS § 782 kohaselt on teenistusrelvadeks tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv ja

elektrišokirelv. Tulirelv kehtiva õiguse kohaselt juba kuulub Keskkonnaameti teenistusrelvade

loetellu. Eelnõuga laiendatakse Keskkonnaameti kasutatavate relvade loetelu külmrelva ja

gaasirelva võrra. Gaasirelvad (gaaspihustid) ja külmrelvad (teleskoopnuiad) on

teenistusrelvadest kõige väiksema mõju ja soetamiskuluga relvad. Iga uue teenistusrelva

kasutamisele võtmiseks peab ametnikke koolitama. Võrreldes näiteks taseriga on teleskoopnuia

ja gaasipihusti kasutamine lihtsamini õpitav ja väljaõpe tunduvalt odavam. Taserite soetamine

on kordades kallim ning soetamise kulule lisanduvad igal aastal püsivalt kulud ka

õppelaengutele. Samuti on keskkonnajärelevalves taseri kasutamine keerulisem veekogu peal

ja veekogu ääres või metsas olles. Ametnikud peavad ohu tõrjel valima kõige sobivama meetme

ning taseri kasutamisel vältima näiteks paadist või veekogu kaldalt vette kukkumist ning

uppumisohtu sattumist. Gaasirelva kasutades on selline risk tunduvalt väiksem. Lisaks looduses

pikemal distantsil taseri kasutamisel mõjutavad elektroodide lendu kõik sihtmärki ümbritsevad

takistused ja ilmastikuolud ja olukorras, kus keskkonnakaitseinspektorit ümbritseb mets, võsa,

heintaimed, kus ideaalseid tingimusi reeglina ei ole, ei pruugi taseri kasutamine alati õnnestuda

ja taseri kasutamine ohu tõrjel ei täida eesmärki.

Keskkonnaamet on loonud tõhusa järelevalveametnike väljaõppe süsteemi, mille raames

keskkonnajärelevalvega tegelevaid ametnikke õpetatakse kasutama nii tulirelvi kui ka

erivahendeid. Relva- ja erivahendite kandmise õigusega ametnikud käivad regulaarselt

harjutamas isikute kinnipidamist, sõidukite peatamist ning vähemalt kord kvartalis lasketiirus

laskmas. Treeningutel tehakse väga erinevaid laskeharjutusi. Laskeharjutustel mängitakse läbi

väga erinevaid situatsioone nii paigalt kui ka liikumisel tulistamisel. Järelevalvetöötajaid

õpetavad Sisekaitseakadeemias väljaõppe saanud politsei turvataktika instruktori tunnistusega

Keskkonnaameti instruktorid. Seega on Keskkonnaametis tagatud järelevalveametnike

politseiametnikega võrdne väljaõpe erivahendite ja tulirelvade kasutamisel.

Vahetu sunni rakendamisel peab juhinduma KorSis sätestatud alustest ja tingimustest.

Keskkonnakaitseinspektor võib vahetut sundi kasutada erimeetme rakendamisel vaid juhul, kui

kohustust ei saa või ei saa õigel ajal täita muu haldussunnivahendiga (KorSi § 76 lõige 1). Ehk

teisisõnu peab vahetu sunni kasutamine olema viimane meede, mida rakendatakse alles siis, kui

kõik teised võimalused on ammendunud või erinevatel põhjustel kohaldamatud (näiteks õigel

ajal). Enne vahetu sunni kohaldamist on keskkonnakaitseinspektor kohustatud hoiatama isikut,

kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral antakse hoiatuses kohustuse

täitmiseks tähtaeg. Vahetut sundi rakendatakse vaid äärmusliku abinõuna ja nii kaua, kuni selle

eesmärk on saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Vahetu sund peab isikut

võimalikult vähe kahjustades sundima täitma talle antud seaduslikku korraldust. Vahetu sunni

kasutamise aluste olemasolul tuleb valitud vahendi kohaldamisel hoiduda inimese tervise

kahjustamisest, valu põhjustamisest ning isiku ja inimväärikuse alandamisest suuremal määral,

kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

Näiteid Keskkonnaameti järelevalve erinevatest situatsioonidest, kus ei olnud võimalik

proportsionaalset sunnivahendit rakendada.

Looduskaitseseadus

1. Kallasraja kontroll Harjumaal: kallasrada oli küll füüsiliselt avatud, kuid territooriumil

oli lahti kaks suurt koera, kellel puudus ka elektrooniline kaelus (krundipiiride

austamiseks). Seega oli kallasrada siiski suletud. Kui inspektorid püüdsid majas oleva

isikuga kontakti saada, ründasid koerad inspektoreid. Kui maaomanikuga võeti

ühendust telefoni teel, siis ähvardas ta inspektorid maha lasta, kui nad peaksid tema

hoovi tulema. Järelevalve jäi teostamata, kuivõrd LKSi alusel järelevalve tegemisel

puudub õigus relva ja erivahendit kanda ja kasutada.

2. Lisaks on looduskaitse järelevalves palju konflikte puhkajatega, tihtipeale alkoholi

tarbinud inimestega, kelle käitumine on ettearvamatu. Praegu võimalust

looduskaitseseaduse järgi end kaitsta inspektoril ei ole.

Jäätmeseadus

3. Kontrollides infot, et jäätmeid maetakse, sattusid inspektorid olukorda, kus rikkuja oli

agressiivne, kandis vööl pussnuga ning ähvardas inspektoreid metallist tööriistadega

lüüa. Samuti ähvardas ta rasketehnikaga inspektoreid rammida. Seejärel rikkus endale

kuuluva rasketehnika, et inspektorid ei saaks seda liigutada, ning tekitas reostuse

(purustades rasketehnika hüdrovoolikud, valgub hüdroõli maha). Inspektoritel puudus

võimalus rikkumise toimepanemist tõkestada, kuivõrd JäätSi alusel järelevalve

tegemisel puudub õigus erivahendeid kanda ja kasutada.

4. Mitmeid kordi aastas tuleb ette, et jäätmeseaduse nõudeid kontrollinud inspektor sattub

territooriumil asuva koera rünnaku ohvriks.

5. Jäätmete põletamise kaebusele reageerinud inspektoril keelas maaomanik oma hoovi

siseneda, ähvardades inspektoreid kurjade koertega. Kuna JäätSi alusel puudub õigus

erivahendeid kanda ja kasutada, palus inspektor politseipatrulli abi. Kuna tegemist oli

kõrvalise maakohaga, saabus patrull 1,5 tunni pärast.

Atmosfääriõhu kaitse seadus

6. Reageerides kaebusele, et territooriumilt kandus välja halb lõhn, sattusid inspektorid

äärmiselt agressiivse isiku peale, kes sõimas, karjus, ähvardas füüsiliselt ning ka tõukas

inspektoreid. Inspektorid olid sunnitud territooriumilt väljuma, kuna AÕKSi alusel

järelevalve tegemisel puudub õigus erivahendeid kanda ja kasutada, ning politsei abi

paluma. Järelevalve õnnestus lõpuni viia alles kaks tundi hiljem, politseipatrulli

saabumisel, kuid selleks ajaks olid võimalikud jäätmed juba ära põlenud ning rikkumist

ei õnnestunud fikseerida.

Veeseadus

7. Ebaseadusliku farmi – omanik nn püsirikkuja – kontrollimisel (et kontrollida

veeseaduse ja sõnniku käitlemise nõudeid) lähenes omanik inspektorile 20 cm

kaugusele ning ähvardas füüsilise vägivallaga. Järelevalve jäi pooleli. Sama rikkujat

õnnestus kontrollida hiljem, koostöös politsei patrulliga. Lisaks on samal isikul

territooriumitel ka suured koerad. Isiku suhtes on politsei menetlenud mitmeid

kriminaalmenetlusi ametnike ähvardamise ja vägivallatsemise tõttu.

8. Suvilapiirkonnas tüli naabrite vahel reovee keskkonda juhtimise teemal. Kaebusele

reageeris üks inspektor. Üks naabritest ründas inspektorit raudlatiga. Inspektor oli

sunnitud põgenema. Üks naaber sai ründe käigus latiga pihta ning sündmuskohale

kutsuti politsei ja alustati kriminaalmenetlus.

9. Raplamaal ebaseadusliku reovee käitleja kontrollimist takistasid kaks suurt koera.

Samuti oli isik ise inspektorite suhtes äärmisel agressiivne. Kui laekub kaebus tema

järjekordse tegevuse peale, võtab inspektor ühendust politseipatrulliga, sest VeeSi alusel

ei ole inspektoril õigust erivahendeid kasutada. Samas ei ole politseipatrullil alati

võimalik kohe kaasa tulla, mistõttu võimalik rikkumine (ebaseaduslik reoveemahutite

tühjendamine ja reovee keskkonda laskmine) jääb tõkestamata.

Kalapüügiseadus

10. Lõheliste röövpüügilt tabatud kaks rikkujat põgenesid metsa, keda inspektorid asusid

otsima. Leiti üks rikkujatest, kes tõstis laetud harpuunpüssi ning sihtis sellega

inspektorit. Inspektor haaras relva ja hoiatas isikut. Isik allus korraldustele. Isik

käsirauastati. Kui leiti teine rikkuja, siis tema ei allunud algselt korralduse seisma jääda

ja üritas põgeneda, põgenemise ajal haaras ta vöölt noa. Põgenemise käigus siiski loobus

noast ja isik saadi kätte ning käsirauastati.

11. RMK puhkealal püüdsid kaks isikut järvel ebaseaduslikult kala nakkevõrguga. Kõrval

platsil olevad puhkajad käisid isikuid korrale kutsumas, kuid tulutult, korralekutsujaid

ähvardati vägivallaga. Sündmuskohale jõudes märkasid inspektorid rikkujate juures

maas vedelemas kaht tulirelva (suurekaliibriline jahipüss ja kärbik) ning suurt nuga ja

suurt hulka laskemoona. Isikud peeti koos PPA abiga kinni. Isikute juures leiti veel hulga

laskemoona. Kõik tulirelvad olid ebaseaduslikud.

12. Ebaseaduslikult võrgupüügilt tabatud isikud muutusid kontrolli ajal agressiivseks.

Sündmus kulmineerus sellega, et neljast isikust kolm põgenesid ning sündmuskohale

jäänud isik püüdis inspektorit labidaga lüüa. Isiku suhtes kasutati füüsilist jõudu ja

käeraudasid. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti isiku juurest ebaseaduslik tulirelv

(püstol).

13. Lõheliste röövpüügilt tabati kaks isikut. Isikud põgenesid sõidukisse. Isikud

korraldustele, sõidukist väljuda, ei allunud. Isikud asusid ära sõitma ning selle käigus

sõitsid otsa kahele keskkonnakaitseinspektorile. Järelevalve jäi lõpuni viimata, kuna

KPSi alusel järelevalve tegemisel puudub õigus kasutada teleskoopnuia, millega oleks

olnu võimalik kiiresti sõiduki klaas purustada ning põgenemine takistada.

14. Ebaseaduslikult kala püüdvate isikute kontrollimise ajal haaras üks rikkujatest noa ning

löi sellega korduvalt inspektorit. Inspektor pääses vigastustest tänu kuulivestile.

Viimastel aastatel võib täheldada, et relvi ja erivahendeid kandvad kala-, jahi- ja

metsainspektorid sekkuvad keerulistesse olukordadesse oluliselt julgemalt ja lahendavad

olukorrad edukamalt, kui teevad seda teised inspektorid, kellel ei ole teenistusrelva või

erivahendite kasutamise õigust. Nimelt on kala-, metsa- ja jahiinspektorid läbinud ka

situatsiooniõppe ja TORK treeninguid, mistõttu oskavad erinevaid ohutasandeid adekvaatselt

hinnata ning vastumeetmeid rakendada. Relvade ja erivahendite kasutamise õiguse puudumine

on ka üheks oluliseks põhjuseks, et pigem loobutakse ohutuse tagamiseks toimingu

lõpuleviimisest ja seetõttu teiste valdkondade situatsioone on täna vähe ette näidata. Samas

mõjub järelevalve käigus rikkumisteate lahendamata jätmine riigi mainele äärmiselt

negatiivselt.

3.3. Keskkonnajärelevalve seaduse muudatused

Eelnõu §-ga 13 muudetakse keskkonnajärelevalve seadust.

Punktidega 1 ja 2 muudetakse seaduse § 13, lõike 1 sõnastust ja jäetakse välja sõnad „ja

tunnusmärk“ ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

Keskkonnakaitseinspektori tunnusmärk ehk žetoon võeti kasutusele juba

Keskkonnainspektsiooni loomisel ning kuivõrd sel ajal puudus ühtne vormiriietus, oli žetooni

eesmärk tagada kontrollitavale turvaline teadmine, et tegemist on riigi

keskkonnakaitseinspektoriga. Tänapäeval piisab ametivormi kandva inspektori tuvastamiseks

töötõendi esitamist. Viimastel aastatel väga harva tulnud ette juhtumeid, kus kontrollitav palub

inspektoril ette näidata ka žetooni, seega puudub tõsieluline vajadus nende säilitamiseks.

Punktiga 3 muudetakse seaduse § 15.

Lõikega 1 antakse riigi keskkonnakaitseinspektorile õigus seaduses sätestatud juhul

keskkonnajärelevalves kasutada üksnes seda liiki teenistusrelva ja erivahendeid, mille eriseadus

ette näeb. Selline muudatus on tingitud vajadusest keskkonnajärelevalve seaduses sätestada

inspektori õigused teenistusrelva ja erivahendite kasutamisel, vastavalt eriseadustes antud

pädevusega. Muudatuse kohaselt ei täpsustata KeJS-s sarnaselt teenistusrelvale ka erivahendite

loetelu, kuna kasutada lubatud erivahendid ja teenistusrelvad sätestatakse eriseaduses.

Samas jäetakse paragrahvist 15 lõikest 1 välja kohaliku omavalitsuse

keskkonnakaitseinspektorile antud õigus teenistusrelva ja erivahendit kasutada. Sellist õigust ei

olnud ka praegu, kuna eriseadus sätestas sellise õiguse ainult jahi-, metsa- ja kalanduse

valdkonnas riiklikku järelevalvet tegevale riigi keskkonnakaitseinspektorile.

Kohalikule omavalitsusele ja selle keskkonnainspektoritele pandud ülesannete täitmisel puudub

vajadus teenistusrelva ja erivahendite kasutamiseks, arvestades, et kohaliku omavalitsuse

üksusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

eriseadustest tulenevalt õigus kohaldada KorSi erimeetmeid ja kasutada ametiabi korras PPA

abi.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohaliku

omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja

riigiorganitega.

Omavalitsusüksuse ülesandeks on KOKSi § 6 lõike 1 kohaselt korraldada vallas või linnas

sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet,

kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja

kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest

ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole

seadusega antud kellegi teise täita.

Seega on KOKSi § 6 lõike 1 kohaselt keskkonnateemadega haakuvaid tegevusi kolm –

veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmehooldus ja ruumiline planeerimine.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Kohalikule omavalitsusele antakse õigus teha järelevalvet reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskirja täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kontrollida reoveekohtkäitluse ehitiste

(omapuhasti, kogumiskaevud jne) tehnilist seisundit. Keskkonnaamet teeb järelevalvet juhtumi

põhjal, kui teatatakse reostusjuhtumist.

Jäätmehooldus

KOKSi § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas

jäätmehooldust. KOKSi § 22 lõike 1 punktid 364–366 sätestavad, et volikogu ainupädevusse

kuulub jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine, jäätmehoolduseeskirja kehtestamine,

jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja,

jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine.

Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse

jäätmekava alusel (JäätSi § 39 lõige 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud

jäätmehooldus on reguleeritud JäätSi 4. peatükis. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb oma

haldusterritooriumil pidevat järelevalvet üksnes jäätmehoolduseeskirja täitmise üle (JäätSi

§ 119 lõige 4).

Ruumiline planeerimine

Riiklikku järelevalvet KeÜSi §-des 38 ja 39, välja arvatud § 38 lõikes 7 ja § 39 lõikes 3,

sätestatud nõuete täitmise üle teeb lisaks Keskkonnaametile kohaliku omavalitsuse üksus

(KeÜSi § 621 lõige 2). Siinkohal ei tee KOV järelevalvet nende normide täitmise üle, mille

järelevalvepädevus on pandud Keskkonnaametile.

Seega, kui Keskkonnaamet teeb järelevalvet eriseaduses välja toodud metsanduse, jahinduse,

kalanduse, keskkonnakasutuse, looduskaitse, jäätmete, kiirguse, maapõue, vee, kemikaali,

välisõhu ja komplekslubadega seotud valdkondades ja on uurimisasutus keskkonnakuritegude

valdkonnas, siis kohalik omavalitsus korraldab muu hulgas veevarustust ja kanalisatsiooni,

jäätmehooldust ja ruumilist planeerimist. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril ei

ole seadusest tulenevalt selliseid järelevalveülesandeid, mis vajaksid ülesannete täitmiseks

teenistusrelva ja erivahendite kasutamise võimalust.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on eriseaduste alusel õigus kohaldada järgmisi erimeetmeid:

küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorSi § 30), kutse ja sundtoomine (KorSi § 31),

isikusamasuse tuvastamine (KorSi § 32), valdusesse sisenemine (KorSi § 50) ja valduse

läbivaatus (KorSi § 51). Muu korrakaitseorgani (KOV) kutse puhul on sundtoomise õigus

ametiabi korras PPA-l (KorSi § 31 lõige 5).

Lõikes 2 viidatakse, et teenistusrelva käitlemine toimub relvaseaduse alusel. Teenistusrelva

käitlemine on relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel antud määruse tähenduses teenistusrelva,

laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, kandmine, riigisisene edasitoimetamine,

Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu, üleandmine, kasutada andmine, hävitamine või

teenistusrelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et teenistusrelva soetamine toimub relvaseaduse alusel, kuid

kuna teenistusrelva käitlemine hõlmab siiski laiemat relva käsitlust, mis on olulised

teenistusrelva ohutuks kasutamiseks, siis on vajalik selles osas seadust täpsustada.

Lõikes 3 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erivahendite

kandmise ja kasutamise kord.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Mõju sihtrühm 1: Keskkonnaamet ja riigi keskkonnakaitseinspektorid (132 inspektorit).

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes kelle tegevus ohustab või võib ohustada keskkonda või

keskkonnakaitseinspektorit.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud, kes võivad ohuolukorras sündmuskohal viibida.

Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini tagada, et Keskkonnaamet saab ohule

adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud

keskkonnakaitse ja keskkonnakaitseinspektori kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organi ja riigi

häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda paremini tagatud keskkonna kaitse, aga ka

elanike turvalisus ja heaolu. Muudatused annavad suurema kindluse, et oht ei realiseeru või

suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka

keskkonnakaitseinspektori elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk ja ka risk

keskkonnakahju tekkimiseks. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut ja

looduskeskkonda positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest

keskkonnakaitseinspektori vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on suhteliselt

madal. Mõju sihtrühm 1 on väike, sest Keskkonnaamet ja keskkonnakaitseinspektorid

moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest väga väikese osa. Mõju sihtrühm 2

on väike, sest asjaomased isikud moodustavad väikese osa. Mõju sihtrühm 3 on väike, sest

kaudselt mõjutatud isikuid on eeldatavasti vähe. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute

suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu looduskeskkonnale ja keskkonnanormide täitmise

üle järelevalvet tegevale Keskkonnaametile.

7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele

Planeeritud muudatused loovad keskkonnakaitseinspektorile võimaluse reageerida

keskkonnajärelevalve tegemisel kaasnevale ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt. Seeläbi

suureneb inspektori julgus kohaldada kindlas olukorras sobivat meedet, kahtlemata selles, kas

esineb õiguslik alus. Juba praegu on inspektoritele ette nähtud koolitusprogramm, kuid

võimalik, et teenistusrelva ja erivahendite käsitsemise õiguse laiendamisega on vaja prorammi

täiendada. Selleks peavad keskkonnakaitseinspektorid läbima lisakoolituse, et omandada

uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisakoolitusega

ei kaasne märkimisväärset lisakulu. Lisakoolitusega tagatakse, et volitusi rakendavad isikud on

teadlikud nende tingimustest ja piiridest. Juurutama peab ka järjepidevaid treeninguid ja

süsteemselt testima inspektorite vahetu sunni vahendite kasutamise taset ja oskust.

Tulirelvakandjate ja tulirelvade arvu ei ole plaanis suurendada. Praegu on ametil 55 tulirelva ja

ca 40 relvakandjat.

Seadusemuudatusega on eesmärk võtta kasutusele gaasirelvad (gaaspihustid) ja külmrelvad

järelevalve tegemisel ja kalanduses, jahinduses ja metsanduses paralleelselt tulirelvadega või

nende asendajana.

Esmalt on plaanis soetada gaasipihustid kui kõige väiksema mõjuga relvad ning esmane

maksimaalne soetus 150 inspektorile läheb maksma 3000 eurot. Kuna balloonide kehtivus on

kolm kuni viis aastat, siis püsikuluna lisandub nende vahetus tulevikus.

Keskkonnakaitseinspektori tunnusmärgist loobumine võimaldab kokku hoida kulusid, mis

seisnevad nende tellimises, ümbriskaante tellimises ja vahetamises ning nende väljaandmise ja

tagastamisega seotud halduskuludega. Nimelt on tunnusmärgi kandmiseks vaja tellida nahast

kaaned, mis kuluvad ja vajavad amortiseerumisel väljavahetamist. Samuti on vaja tellida uusi

tunnusmärke, mida valmistatakse käsitööna. Ainuüksi kõigi kaante väljavahetamise kulu oleks

2900 eurot.

8. Rakendusaktid

Seadusega kavandatakse uus volitusnorm – valdkonna eest vastutava ministri määrus

„Erivahendite kandmise ja hoidmise kord“. Rakendusakti eelnõu kavand on esitatud

seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, et keskkonnakaitseinspektorid saaksid läbida

ettevalmistuse vajadusel riikliku sunni kohaldamise õiguse kasutamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

EELNÕU

27.03.2025

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine)

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhukaitse seaduse § 224 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 2. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduse § 433 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 3. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikku täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses:

㤠1321. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seadust täiendatakse §-dega 331-332 järgmises sõnastuses:

„§ 331. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 332. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendatakse §-ga 1211

järgmises sõnastuses:

㤠1211. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 6. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse

muutmine

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 182

tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 7. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 312 tekst muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 8. Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduse § 473 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 9. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduse § 1194 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 10. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:

㤠701. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 11. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 66 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 12. Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduse § 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 13. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine

Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „tõendavad inspektori tõend ja

tunnusmärk“ sõnadega „tõendab inspektori tõend“;

2) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Riigi keskkonnakaitseinspektori õigus vahetu sunni kohaldamiseks

(1) Riigi keskkonnakaitseinspektoril on lubatud keskkonnajärelevalves ametiülesannete

täitmisel kasutada seaduses sätestatud juhul füüsilist jõudu ning kanda ja kasutada seaduses

sätestatud juhul ja liiki teenistusrelva ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras.

(2) Teenistusrelva ja selle laskemoona käideldakse, antakse üle ja relvaluba antakse

relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud korras.

(3) Riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite kandmise ja hoidmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

§ 14. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 624 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 15. Keskkonnaseire seaduse muutmine

Keskkonnaseire seaduse § 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on korrakaitseseaduse §-des 32, 49 ja 50 sätestatud meetmete

rakendamisel lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 16. Keskkonnavastutuse seaduse muutmine

Keskkonnavastutuse seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 334 järgmises sõnastuses:

㤠334. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 17. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 18. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 705 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 19. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse §-s 602 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 20. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 110 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 21. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 654 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 22. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduse § 771 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskkonnaamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada

füüsilist jõudu, erivahendeid ning teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(6) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(7) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 23. Pakendiseaduse muutmine

Pakendiseadust täiendatakse §-ga 265 järgmises sõnastuses:

㤠265. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 24. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduse § 432 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 25. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seadust täiendatakse §-ga 1151 järgmises sõnastuses:

㤠1151 . Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 26. Toote nõuetele vastavuse seadus

Toote nõuetele vastavuse seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

㤠582. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 27. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

㤠401. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 28. Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduse § 1612 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 29. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

㤠281. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 30. Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 253 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 31. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

㤠681. Vahetu sunni kasutamine

„(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“.

§ 32. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ........ ........................... 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

........ ........................... 2025. a

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine)

seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite

kandmise ja hoidmise kord

Määrus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse § 15 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite kandmise ja hoidmise

kord.

§ 2. Erivahendite hoidmine ja kandmine

(1) Riigi keskkonnakaitseinspektori (edaspidi inspektor) erivahendeid hoitakse ja kantakse

tingimustes, mis tagaksid nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistaksid nendele

kõrvaliste isikute juurdepääsu.

(2) Erivahendid väljastatakse asutuses kehtiva korra alusel inspektorile, kes on omandanud

nende käsitsemise oskused, tunneb nende toimet, hoidmise ja kasutamise nõudeid ja eeskirju

ning esmaabivõtteid. Erivahendite kadumisest või vargusest teavitab inspektor kohe oma

struktuuriüksuse juhti.

§ 3. Erivahendite kandmise kord

§ 4. Erivahendite hoidmise kord

§ 5. Erivahendite kontrollimine

§ 6. Määruse jõustumine

Andres Sutt

Minister Marten Kokk

Kantsler