Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

1

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „5” arvuga „3”;

2) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

sertifikaadi taotluse menetlemisega seotud toimingute eest tasub ettevõtja järelevalvetasu

käesoleva seaduse §-s 8711 sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahvi 30 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ sõnadega „või tegevusloa

saanud”;

4) paragrahvi 317 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „andmed ja dokumendid” sõnaga „teave”;

5) paragrahvi 318 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja on määranud käesoleva seaduse § 317 lõike 2 punktis 7 nimetatud vastutava

isiku;”;

6) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punkti c alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli käesolevas seaduses ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud alusel ja korras.”;

7) paragrahvi 37 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest

riigist Eestisse kavandatavast toimetamisest teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik vähemalt

üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti

kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on

kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

(7) Kaubasaadetis vormistatakse vabasse ringlusesse, kui saadetis vastab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

8) seaduse 2. peatüki 61. jagu tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ sõnadega „töötlemise ja”;

EELNÕU

17.04.2025

2

10) paragrahvi 60 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud taotluse menetlusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.”;

11) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud taotleja maksab tasu Põllumajandus- ja Toiduametile

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

eest.

(2) Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu on toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise eest tasutav summa.

(3) Taotleja maksab lisaks toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise tasule toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise

eest.

(4) Erialase hindamise tasu on taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav

summa.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud

täiendavat hindamist käsitatakse erialase hindamisena, mille eest tasutavale summale

kohaldatakse käesolevas paragrahvis erialase hindamise tasu kohta sätestatut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tasu makstakse tunnitasuna, mille määra

arvutamise aluseks võetakse Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse valdkonnas taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise ja erialase hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud

tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul.

(7) Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu ning erialase hindamise tasu määrad kehtestab igaks aastaks valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(8) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teate

elektrooniliselt või postiga kättetoimetamise päevast arvates.

(9) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 nimetatud esialgse

hindamisaruande Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile edastamise päevast

arvates.

(10) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud täiendava hindamise tasu kohta kümne tööpäeva

jooksul Euroopa Toiduohutusameti järelduste avaldamisest arvates.

3

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8‒10 nimetatud otsus toimetatakse taotlejale kätte viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(12) Taotleja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 8‒10 nimetatud otsuses määratud summa

otsuses näidatud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul otsuse saamisest arvates. Kui

taotleja ei maksa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tasu ettenähtud tähtaja jooksul,

on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

12) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi Eestis turule laskmiseks esitab isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku

taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ning tasub riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud

määras juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav liikmesriik artikli 35 tähenduses. Riigilõivu ei

tule tasuda artiklites 40, 51 ja 53 nimetatud taotluse esitamise eest.”;

13) paragrahvi 73 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigilõivu” tekstiosaga „riigilõivuseaduses

sätestatud määras juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav liikmesriik artikli 35 tähenduses”;

14) seadust täiendatakse §-ga 732 järgmises sõnastuses:

㤠732. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

(1) Kui taimekaitsevahendi loa andmise või muutmise otsustamiseks on vaja

taimekaitsevahendit erialaselt hinnata, siis maksab käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 ja § 73

lõikes 1 nimetatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile taimekaitsevahendi erialase hindamise

tasu.

(2) Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu suuruse arvestamisel kohaldatakse toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu arvestamise kohta käesoleva seaduse § 601

lõikes 6 sätestatut.

(3) Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määra kehtestab igaks aastaks valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 68 ja § 73 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisest arvates. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu otsus toimetatakse

isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Kui käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 nimetatud isik ei maksa

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu ettenähtud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja

Toiduametil õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.”;

15) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja ja

nõustaja suhtes.”;

16) paragrahvi 78 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

4

„(6) Professionaalne kasutaja peab kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 kohaselt. Taimekaitsevahendi

kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutajate üle.

(7) Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või helikopterilt. Taimekaitsevahendit

võib pritsida muult õhusõidukilt üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel

ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;

17) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Õhust pritsitav ala ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala.

(4) Enne vegetatsiooniperioodi algust esitab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi õhust

pritsimiseks Põllumajandus- ja Toiduametile andmed õhust pritsitava ala, sellel kasvava

taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada ja eeldatavate

tõrjutavate taimekahjustajate nimetuse kohta.;“

18) paragrahvi 782 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema

asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.”;

19) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 21– 23 järgmises sõnastuses:

„(21) Turustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale

väga mürgiste.

(22) Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

(23) Nõustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste, ning anda nõu nende kasutamise kohta.”;

20) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevas seaduses turustaja ja professionaalse kasutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka

nõustaja suhtes.

(32) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja

suhtes.“;

21) paragrahvi 782 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet”

tekstiosaga „eksami sooritanud isikule”;

22) paragrahvi 782 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) isikule väljastatakse uus taimekaitsetunnistus.”;

23) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia

taimekaitsekoolituse eksami, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud

5

koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja

Toiduamet otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heakskiitmise

või selle heakskiitmata jätmise 20 tööpäeva jooksul nimetatud korra saamisest arvates.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra

heaks kiitmata, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.”;

24) paragrahvi 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 79 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „koolituse kestuse” sõnadega „ning

eksami ülesehituse ja läbiviimise”;

26) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite

nõuetekohasus ning tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite ja nende kasutamise

nõuete täitmise üle.”;

27) paragrahvi 80 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite ja

taimekaitsetunnistuse kohta, samuti taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral

sünniaeg, kontaktandmed ning andmed taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta.“;

28) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 682 lõikes 2 ja §-s 73” tekstiosaga „§ 682

lõikes 2, §-s 73 ning § 782 lõigetes 5 ja 6”;

29) paragrahvis 83 asendatakse tekstiosa „pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi

puhastusseade” tekstiosaga „paak, pump ja pihusti”;

30) paragrahvi 875 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli

alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.”;

31) paragrahvi 877 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625

artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis

a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning

täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike

2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.”;

32) seaduse 41. peatükki täiendatakse §-dega 8711‒8713 järgmises sõnastuses:

„§ 8711. Järelevalvetasu

(1) Järelevalvetasu on teatamis- või loakohustusega ettevõtja tegevuse, taime, taimse saaduse

või muu objekti üle ning taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise

6

nõuetekohasuse üle ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu (edaspidi järelevalvetoiming)

tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras ettevõtja poolt tasutav summa.

(2) Järelevalvetasu on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 80

kohaselt käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa järgmiste

järelevalvetoimingute tegemise eest:

1) käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel tehtud ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi

fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi menetlemisega seotud

kontrollitoimingud;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 98 lõike 3 alusel puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse ametlik kontroll.

(3) Teatamis- või loakohustusega ettevõtja maksab järelevalvetasu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taime, taimse saaduse

või muu objekti nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest

piiripunktis või sama määruse artikli 53 lõike 1 punktis a nimetatud kontrollipunktis või artikli

79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul.

(4) Taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamisega tegelev ettevõtja maksab

järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse

ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul.

(5) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes

on tehtud järelevalvetoiming.

(6) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu

maksmise korral solidaarselt.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhul

võetakse järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud määras.

(8) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79

lõike 2 punktis c ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvetoimingute tegemise

eest tunnitasuna. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid

lisauuringuid, maksab kohustatud isik ka nende uuringute tegemise kulud.

(9) Kohustatud isik maksab tunnitasu järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid

mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Järelevalvetoimingu tegemisele

kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise

paika kohalesõiduks kulunud aega.

(10) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti

taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvetoimingute tegemisega. Järelevalvetoimingute

tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas sõidukulu arvutamisel lähtutakse

tegelikust kulust tunnitasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul.

Nimetatud ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisega seotud kogukulu jagatakse samal

ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laborianalüüside ja uuringute

tegemisele kulunud töötundidega.

7

(11) Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 8712. Järelevalvetasu maksmine

(1) Käesoleva seaduse § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalvetasu maksab kohustatud isik

Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses määratud

summas Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Põllumajandus-

ja Toiduameti arvelduskontole. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625

artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhul võib kohustatud isik maksta järelevalvetasu tolliasutuse

kassasse.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhul

võib Põllumajandus- ja Toiduamet küllaldase garantii korral või juhul, kui kohustatud isik on

varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal, vabastada kohustatud isiku

järelevalvetasu maksmisest enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise

lubamist ühtse sisseveodokumendi alusel.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c

sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 8711 lõikes 11 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet eelmise kalendrikuu jooksul tehtud

järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu kümnendaks

kuupäevaks.

(4) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu

sissenõudmise otsuses määratud summa üle otsuses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva

jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates.

(6) Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(7) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja

jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 8713. Enammakstud järelevalvetasu tagastamine

(1) Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust

suuremas summas.

(2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist selle tasumise

päevast alates kahe aasta jooksul.

(3) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik

Põllumajandus- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist

tõendava dokumendi.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise või

tagastamisest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3

8

nimetatud taotluse saamisest arvates. Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui isikul

puudub õigus tagasimakset saada või kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud

isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud. Tagastatav järelevalvetasu kantakse üle

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses märgitud pangakontole kümne kalendripäeva

jooksul enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemisest arvates.

(5) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.”;

33) paragrahvi 882 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 882 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing käesoleva seaduse §-s 883

sätestatud korras.”;

35) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:

㤠883. Kontrolltehing

(1) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevas seaduses

või Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna

kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi

turulelaskmise ja turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik

järelevalvet teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu

ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks

käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud juhtudel. Kontrolltehingu tegemise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega

toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse muu hulgas veebilehel või muu sidevahendi abil.

(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea tehingu tegemisel ennast esitlema ega kandma

vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

(5) Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki,

võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime ja taimekaitsetunnistust või kaasata

tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul.

(6) Kontrolltehingut tegev ametiisik teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist sellest, et tema suhtes on tehtud kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu

tegemise asjakohasust. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib isiku teavitamise edasi lükata, kui

see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute

poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata

rohkem kui kolm kuud kontrolltehingu tegemise päevast arvates.

(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

9

(8) Kontrolltehingust teavitamise edasilükkamise korral viidatakse kontrolltehingu protokollis

edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(9) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.”;

36) seadust täiendatakse §-ga 984 järgmises sõnastuses:

„§ 984. Taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel

saadetisest teavitamata jätmine

(1) Taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel saadetisest

teavitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 8400 eurot.

37) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide

säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86)“ tekstiosaga „, muudetud

määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), (EL) 2019/1243 (ELT L 198,

25.07.2019, lk 241–344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127, 16.05.2019, lk 4–10)”.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26117 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest

tasutakse Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis taimekaitsevahendi turulelaskmise korral

riigilõivu 8400 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4200 eurot.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1120 eurot.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 eurot.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33 ja 45 nimetatud

loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1120 eurot.”;

2) paragrahvi 26118 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10

„(1) Taimekaitsevahendi turustaja, väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja ning

taimekaitsevahendi või väga mürgise taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha andmete

registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

(2) Taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot.”;

3) paragrahvid 26121 ja 26123 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

valitsuse nõunik

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus-ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/332

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

esitamiseks taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, EN_TaimKS_RLS_EIS.pdf;

2. Seletuskiri, SK_TaimKS_RLS_EIS.pdf;

3. Seletuskirja lisa 1, TaimKS_RLS_SK_lisa1.pdf

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus

Teadmiseks: Riigikogu Kantselei

Marge Nõmmik

5683 3039 [email protected]

Relika Raja

625 6286 [email protected]

Katrin Pööra

625 6147 [email protected]

1

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)

väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS)

rakendamisel tekkinud kitsaskohad.

Esmalt laiendatakse järelevalvetasu kohaldamisala ja ühtlustatakse tasu arvutamise põhimõtteid

teiste toiduohtuse valdkonna alla kuuluvate valdkondadega. TaimKS-is vaid taimetervise

valdkonda hõlmava järelevalvetasu regulatsiooniga liidetakse ka taimekaitse valdkond. Ühtlasi

asendatakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamiseks tehtavate ametliku kontrolli

toimingute eest ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja

vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise

ametliku kontrolli eest võetav riigilõiv järelevalvetasuga. Järelevalvetasuga seotud muudatuste

eesmärgiks on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate jaoks selgemaks, rahastusmehhanism

paindlikumaks ning siduda teenuste kulud tegelike kuludega.

Samuti muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse

läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluseid ja maksmise korda. Edaspidi võetakse tasu

arvutamisel aluseks toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluste

menetlemisega seotud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) personali- ja

majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Seni ühe

summana tasutav taotluse läbivaatamise tasu jagatakse taotluse läbivaatamise menetluse etappe

arvestades kolmeks: taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasu, erialase hindamise tasu ja

Euroopa Toiduohutusameti nõudmisel tehtav täiendava erialase hindamise tasu. Selline

lahendus võimaldab menetluskulude paindlikumat tasumist ning vältida pikka ajavahet

menetluse alguse ja tasu maksmise vahel.

Eelnõuga muudetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise riigilõivu

tasumise korda ning kehtestatakse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mille

arvestamisel kohaldatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise

arvestamise kohta sätestatud nõudeid. Ühtlasi ajakohastatakse taimekaitsevahendite turule

laskmisega seotud riigilõivusid, mis praegu ei kata enam PTA taotluste menetlemiseks vajalike

tööde kulusid ega taga Euroopa Liidu õiguses seatud tähtaegadest kinnipidamist, võttes arvesse

nii lõivude kehtestamise ajast muutunud otseseid kui kaudseid kulusid. Lisaks on riigilõivude

kaasjastamine ja taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu kehtestamine oluline, et jõuda

sarnasemale tasemele Põhjamaade ja teiste Balti riikidega, kellega kuulutakse ühisesse

taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon).

TaimKS-i täiendatakse kohustusega teavitada taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest

riigist Eestisse toimetamisel selle piiripunkti saabumisest. Ühtlasi nähakse ette vastutus

teavitamiskohustuse rikkumise eest. Ohtliku taimekahjustaja levik võib kaasa tuua

majandusliku kahju nii ettevõtjale kui ka riigile ning ohtliku taimekahjustajaga saastunud ja

17.04.2025

2

saastumiskahtlased taimed, taimsed saadused ja muud objektid võivad sattuda taimsete saaduste

tootmisesse või loodusesse. Seetõttu on ettevõtja teavitus oluline, et taimetervise kontrolli oleks

võimalik teha taime, taimse saaduse ja muu objekti piiripunkti saabumisel.

Muudatused tehakse ka taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel osalemine

muudetakse isikule paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise peamiseks

eelduseks mitte ainult taimekaitsekoolituse läbimine, vaid asjakohaste teadmiste olemasolu,

mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine. Seoses sellega täpsustatakse,

millised õigused annab isikule professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus, turustaja

taimekaitsetunnistus ja nõustaja taimekaitsetunnistus. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada

taimekaitsetunnistuste kasutamise praktikat.

Taimekaitseseadust täiendatakse taimekaitsevahendi täiendava kasutusviisiga ehk võimalusega

kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Nimetatud võimaluse kasutamise

eelduseks on asjakohased kasutustingimused taimekaitsevahendi loal ning kasutajal

professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistuse olemasolu. Taimekaitsevahendit lennukilt ja

helikopterilt kasutada on endiselt keelatud, kuid kontrollitud juhul, see tähendab

taimekaitsevahendi loas ja käesolevas seaduses määratud asjakohaste kasutustingimuste

täitmise korral võib taimekaitsevahendit pritsida taimekaitseseadmega varustatud mehitamata

õhusõidukilt (droon). Taimekaitsevahendi õhust pritsimise kohta kehtestatakse

teavitamiskohustus.

Tulenevalt 1. jaanuaril 2026. aastal jõustuvast komisjoni rakendusmäärusest, mis sätestab

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu,

muudetakse taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid. Edaspidi peab

professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes elektroonilisel

kujul masinloetavas formaadis. Võrreldes kehtiva TaimKS sättega ei muutu rakendusmääruse

jõustumisega isikute koosseis, kes peavad andmeid pidama.

Ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist

arengut, ning muudetakse taimekaitseseadme tõhusaks toimimiseks vajalike seadmeosade

loetelu. Muudatusega jäetakse loetelust välja sellised osad, nagu manomeeter, mida

tänapäevastes taimekaitseseadmetes pigem ei kasutata ning esmatähtsateks osadeks loetakse

paak, pump ja pihusti, mis on universaalsed kõikide taimekaitseseadmete puhul (sealhulgas

õhusõiduk ja puhtimisseade). Lisaks leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija

iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema

igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases

õppetegevuses nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.

Lisaks eelnevale kehtestatakse riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehingu regulatsioon.

PTA-le antakse õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is või Euroopa Liidu õigusaktis

taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete,

taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja turustamise kohta

kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või see on

oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu ennetamiseks või

korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.

Lisaks sisaldab eelnõu mõningaid tehnilisi korrastavaid muudatusi.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

3

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM)

taimetervise osakonna taimetervise valdkonnajuht Marge Nõmmik (625 6530,

[email protected]) ja taimekaitse valdkonnajuht Relika Raja (625 6286,

[email protected]), ning sama osakonna peaspetsialistid Veiko Kastanje (625 6275,

[email protected]) ja Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule tegi

juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis ReM-i õigusosakonna nõunik Katrin

Pööra (625 6147, [email protected]), keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama

osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga kavandatakse taimekaitseseaduse (RT I, 27.09.2023, 12) ja riigilõivuseaduse (RT I,

31.12.2024, 19) muutmine.

Seaduse eelnõu rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030” alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu

toit ja hoitud keskkond” saavutamist. Eelnõuga kavandatavatest muudatustest mõjutatud

sihtrühmadeks on nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, PTA,

Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (edaspidi PRIA).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada TaimKS-i rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Selleks

ajakohastatakse ja tehakse muudatused nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonna

regulatsioonides. Alljärgnevalt on eelnõu sisu selgitatud eelnõuga kavandatavate olulisemate

muudatuste kaupa.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes TaimKS-i ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi TaimKS-i VTK) koostamine. Seoseid TaimKS-i

VTK-ga on vaadeldud iga muudatuse juures eraldi.

2.1 Järelevalvetasu arvestamise põhimõtete muutmine ja selle kohaldamisala laiendamine

PTA moodustamisest alates 1. jaanuarist 2021 on peetud oluliseks ühtlustada ka asutuse

tehtavad toimingud. Riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek on teistes PTA

vastutusvaldkondades juba toimunud. Näiteks 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud söödaseaduse

muudatuste2 kohaselt on söödajärelevalve tasu kehtestamisega tagatud järelevalve põhimõtete

ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejatele. Sellega vähenes nii andmeid töödelnud PTA

järelevalveametnike töökoormus kui ka sööda käitlejate halduskoormus. Sarnaseid

järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtteid on toidu- ja veterinaarvaldkonnas järgitud juba

varem. Järelevalvetasudele üleminek aitab vähendada PTA sõltumist riigieelarvest ja luua

1 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 23-0256. https://eelnoud.valitsus.ee/main#Q1Ho0f0N 2 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 19-0611. https://eelnoud.valitsus.ee/main#hZM8181B

4

paindlikuma rahastussüsteemi. Lisaks muutub järelevalvetasu arvestus ettevõtja jaoks

arusaadavamaks ja selgemaks, kuna tegemist on tunnitasupõhise järelevalvetasuga.

Järelevalvetasu erinevus riigilõivust seisneb selles, et tasu laekub Rahandusministeeriumi

riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale PTA arvelduskontole.

Nii riigilõiv kui ka järelevalvetasu on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113 selgituste3 kohaselt

käsitatavad avalik-õiguslike maksetena, mis tähendab, et need kehtestab vaid seadusandja, kes

kehtestab seaduses ka tasu elemendid. Tasu kehtestamisel tuleb arvestada nii isikute võrdse

kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetega. Mõlemad tasud on seotud ettevõtlusega ja

riivavad põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadust riivab iga

abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.4

Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt peavad õiguste ja

vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/6255 (edaspidi ametliku kontrolli määrus) artikli 78 kohaselt

peavad liikmesriigid tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele

asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud

vahendid. Sealjuures peab liikmesriik ametliku kontrolli määruse kohaselt koguma lõivu ja

tasu, kui tegu on järelevalvetoiminguga, mis on seotud impordi kontrolliga, ning

järelevalvetoiminguga, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja toime

pandud rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on

heastatud. Samuti võib liikmesriik koguda lõivu ja tasu ametliku kontrolli ja muu ametliku

toimingu kulude katmiseks. Selleks koguvad pädevad asutused sama määruse artikli 79

kohaselt lõive ja tasusid, millest katta oma kulusid seoses ametliku kontrolliga. Sama määruse

preambuli punktis 65 on sätestatud: „selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust

avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja tasusid, et

katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli tegemisega teatavate ettevõtjate ja

tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud registreerimine

või heakskiitmine kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist käsitlevate

liidu normidega. Ettevõtjatelt tuleks lõive ja tasusid koguda ka selleks, et katta ametliku

sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate asutuste

poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud.“ Seega on järelevalve tasustamine oluline

Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Ühtlasi võib järeldada, et järelevalvetasu regulatsioon on sobiv abinõu, et saavutada TaimKS-i

eesmärki tagada taimetervise kõrgetasemeline kaitse ning taimekaitsevahendite ohutus inimese

ja looma tervisele ning keskkonnale. TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise üle teostab

riiklikku järelevalvet PTA selleks otstarbeks ettenähtud rahaliste vahenditega. Tegemist on

olukorraga, kus sellist abinõu on vajalikuks peetud Euroopa Liidu tasemel, mistõttu riigisiseselt

ei ole enam vaja ega saagi hinnata sellise abinõu põhimõttelist vajalikkust. Seega võib

järeldada, et meede on vajalik, et tagada PTA rahaliste vahendite olemasolu ametliku kontrolli

3 L. Lehis. Põhiseaduse § 113 kommentaarid, p 13, 14. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. PSkomm2020.pdf 4 O. Kask, mag. iur. S. A Ehrlich, LLM A. Henberg, Põhiseaduse § 31 kommentaarid, p 11, 23 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke

toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade

heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009,

(EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja

(EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr

882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja

97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ

5

määruses kehtestatud nõuetele vastavuse kontrolli korraldamiseks ja tegemiseks ning seeläbi

ka inimese ja looma tervise ning keskkonna ohutuse kõrgetasemeline kaitse.

Olulise muudatusena võetakse järelevalvetasu arvestamiseks kasutusele tunnitasu määr, mida

käsitleti TaimKS-i VTK-s ühe võimaliku regulatiivse lahendusena. Valdkondadeülese

ühtlustamise, kulupõhisuse ning selguse tagamiseks on parim lahendus tasude arvutamisel

minna üle tunnitasu määrale.

TaimKS-i § 441 lõike 1 kohaselt võetakse taimetervise järelevalve tasu ametliku kontrolli

määruse artikli 79 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel teatamis- või loakohustusega

ettevõtja tegevuse ja taime, taimse saaduse või muu objekti nõuetekohasuse hindamisega seotud

ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest. See hõlmab TaimKS-i §-s 31

nimetatud isikuid.

Eelnõuga kavandatakse laiendada järelevalvetasu regulatsiooni kohalduvusala ning edaspidi

kohaldatakse järelevalvetasu ka järgmistel juhtudel:

1) ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

fütosanitaarsertifikaadi (edaspidi koos ekspordi fütosanitaarsertifikaat) väljastamine,

2) puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga

märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle ametliku

kontrolli tegemine ja

3) taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamisega seotud ametliku kontrolli ja

muu ametliku toimingu tegemine.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamisega seotud toimingute tegemisega seotud

dokumentide nõuetekohasuse kontrolli eest ning vajaduse korral kaubasaadetise kohapealse

kontrolli eest tasutav riigilõiv asendatakse järelevalvetasuga.

PTA andmetel väljastab amet sarnaselt ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga aasta jooksul kokku

umbes 8000 loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali väljaveo

sertifikaati ning lemmikloomadega reisimiseks ette nähtud sertifikaati. Iga sertifikaadi

menetlemise eest võetakse järelevalvetasu tunnipõhiselt olenevalt PTA poolt iga sertifikaadi

menetlemiseks kuluvale ajale. Tasu arvutatakse kogu kulunud aja eest tunnipõhiselt, mis on

proportsionaalne, kuna vastab asutuses toimingu tegemisele kulunud tegelikule ajale, mille eest

määratud tunnitasu vastab tegelikule ressursikulule. Järelevalvetasu otsus vormistatakse

ettevõtjale kord kuus kõikide tema suhtes tehtud toimingute eest kokku. See on ettevõtjale

mugav ning ka asutusele praktiline ja hästitoimiv lahendus. Selleks on 2021. aasta alguses

kasutusele võetud järelevalve infosüsteem (JVIS) PTA poolt kogutavate järelevalvetasude

haldamiseks, sealhulgas on rakenduses liides nõuete ja laekumiste andmete vahetamiseks riigi

raamatupidamissüsteemiga SAP.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaat on taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuetele

vastavust tõendav dokument, mille PTA väljastab taime, taimse saaduse või muu objekti Eestist

liiduvälisesse riiki toimetamise korral. Eksporditav taim, taimne saadus või muu objekt peab

vastama sihtriigi poolt kehtestatud taimetervisenõuetele. Selleks kontrollitakse kaubasaadetist

(järelevalvetoiming) suuremates partiides, millele võidakse taotleda eraldi mitu sertifikaati.

Kehtivad riigilõivud on arvutatud tulenevalt eksporditava kauba tüübist ja kogusest, olenemata

sellest, kas kaubasaadetisele tehakse kohapealset kontrolli või mitte. Seega ei kata riigilõiv

toimingute tegemisega kaasnevat tegelikku kulu. Ühtlasi on tulenevalt kauba tüübist

kohapealsed kontrollid ja nendega kaasnev kulu väga erinevad. Näiteks teravilja ekspordi korral

võivad kogused olla väga suured, mis tähendab ettevõtjale suurt riigilõivu ka juhul, kui

kohapealne kontroll on kogu partiile tegelikult juba tehtud.

6

2020. aastal kehtestatud riigilõivusüsteem ei ole ettevõtja jaoks eriti paindlik ega kata

toimingute tegemise kulusid. Samuti on PTA-l tulnud kohustuste täitmiseks tehtavate kulude

katmiseks kasutada teiste teenuste pakkumisest tekkinud sisemisi ressursse. Varem on

asutusesiseselt olnud võimalik katta kulusid teiste teenuste arvelt, näiteks piiril tehtavatest

taimetervisekontrolli tegemise arvelt (n-ö kulusid ületavate eelarvevahendite arvelt). Nüüdseks

aga on taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade impordimahud olulisel määral vähenenud

ja selle teenuse arvelt enam ülejäävat ressurssi ei teki.

Ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamise eest tasutavalt riigilõivult järelevalvetasule

üleminek aitab kaasa sellele, et ka ettevõtjale oleks tasu arvestamine arusaadavam. Samuti

ühtlustub muudatuse tulemusena PTA poolt tehtavate sarnaste toimingute tasustamise viis,

kuna edaspidi võetakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamise eest järelevalvetasu

samamoodi nagu loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali

väljaveosertifikaatide ja lemmikloomadega reisimiseks ette nähtud sertifikaatide eest.

Eelnõuga asendatakse ka puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemisega ja

vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest tasutav riigilõiv järelevalvetasuga.

Nimetatud muudatust TaimKS-i VTK-s ei analüüsitud, üksnes nenditi võimalust asendada

riigilõiv järelevalvetasuga, kuna tegemist on samuti järelevalvetoiminguga. Eelnõu

ettevalmistamise käigus leiti, et on põhjendatud ka puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti

töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuetekohasuse üle järelevalve teostamisega kaasnevate kulude hüvitamine ning

järelevalvetasu rakendamine, et saavutada järelevalvetoimingute rahastamise ühetaolisem

regulatsioon.

Taimekaitse valdkonnas tehtava järelevalve eest ei ole Eestis seni tasu võetud ning järelevalvet

teostab PTA oma eelarvest. Seetõttu kavandatakse eelnõuga rakendada ka taimekaitse

valdkonnas, see on taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise puhul

järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punkti c kohaselt sellise ametliku

kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli käigus

avastatud asjaomase ettevõtja sooritatud rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et hinnata

rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud. 2024. aastal

tegi PTA 62 taimekaitsevahendite turustamise osas toime pandud rikkumiste järelkontrolli ja 9

taimekaitsevahendite kasutamisel sooritatud rikkumiste järelkontrolli.

Järelevalvetasu kohaldamisala laiendamise vajadust ja selle põhjuseid on lähemalt käsitletud

seletuskirja punktis 2.1. Lõivu ja järelevalvetasu kogumine järelevalvetoimingu eest on antud

juhul sätestatud ametliku kontrolli määrusega.

Järelevalvetasud on kehtestatud juba nii söödajärelevalves, toidujärelevalves kui

veterinaarjärelevalves ja käesoleva eelnõuga kehtestatakse ka taimetervise valdkonnas. Seega

on otstarbekas järelevalve teostamisega kaasnevate kulude hüvitamine ning järelevalvetasu

rakendamine ka taimekaitse valdkonnas, et saavutada järelevalvetoimingute rahastamise

ühetaolisem regulatsioon ning tagada PTA rahaliste vahendite olemasolu ametliku kontrolli

tagamiseks.

Kuna tegemist on järelkontrolliga, on selle tegemise vajadust ja seega ka järelevalvetasu

maksmist võimalik rikkumise tegemata jätmisega ennetada. Seega puudutab järelevalvetasude

kehtestamine taimekaitse valdkonnas vaid väheseid ettevõtjaid ning on heidutava iseloomuga.

2.2 Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse

läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluste ja maksmise korra muutmine

7

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ning heakskiidu kehtivuse pikendamise

taotluse menetlemise eest tasub taotleja TaimKS-i kohaselt pärast menetluse lõppemist korraga

kõigi menetlusetappide eest. Nimetatud taotluse menetlus on pikk protsess, mis võib kesta kuni

72 kuud, mistõttu tasu menetluse eest tasutakse PTA-le alles 3–6 aastat hiljem, mil inflatsioon

on selle väärtust oluliselt kahandanud. Selline tasustamissüsteem ei võimalda operatiivselt

reageerida muutustele tööde mahus ja rahastamises. Seega muudetakse eelnõuga toimeaine

heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu struktuuri ning tasu arvestusest eraldatakse täiendava

erialase hindamise tasu koos teiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklis 12 nimetatud tegevuste eest makstava tasuga.

Erialase hindamise tasu makstakse taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest.

Lisaks erialase tasu eristamisele täpsustatakse taotluse menetlemise tasu puhul, et kui sama

heakskiitmise taotluse lahendamiseks on vaja teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/20096 artiklis 12 nimetatud tegevusi, maksab taotleja ka nende tegevuste eest.

Nimetatud tegevuste hulka kuulub ka täiendav erialane hindamine, mille refrentliikmesriik

(Eesti) viib läbi taotleja poolt Euroopa Toiduohutusameti nõudel taotleja poolt esitatud

täiendava teabe hindamise.

TaimKS-i kohaselt makstakse heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu tunnitasuna, mille

määra arvutamise aluseks võetakse PTA taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja

majandamiskulud eelmisel kalendriaastal. Eelnõu kohaselt võetakse vastava tasu määra

arvutamise aluseks PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud. Tasu määr kehtestatakse igal aastal

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

TaimKS-i VTK-s heakskiitmise taotluse tasu ja selle maksmise korra võimalikke muudatusi ei

vaadeldud. Eelnõus on PTA poolt VTK kohta esitatud tagasiside analüüsi tulemusel muudetud

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse tasu arvestamise viisi ning tasu

maksmise korda, et tagada tasu parem kulupõhine arvestus ning kõigi osapoolte jaoks

paindlikum ja tegelikke kulusid arvestav maksmise kord.

Muudatuse põhiseaduslikkust ei ole eraldi vaadeldud, kuna muudatusega kaasnevate kulude

jaotamine ei muuda heakskiidu taotluse menetlust ega tõsta sellest tulenevat menetlusega

kaasnevaid kulusid. Muudatus on ka isikule positiivse mõjuga, kuna võimaldab isikul taotluse

menetlemise kulusid kanda osade kaupa ning muudab seega isiku kulude üle arvestuse pidamise

mugavamaks. Ühtlasi tuleneb menetluskulude hüvitamise õigus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklist 74, mille kohaselt võivad liikmesriigid tehtava

tööga kaasnevate kulude katmiseks kohaldada tasusid ja lõive, tagades, et need kehtestatakse

läbipaistval viisil ning vastavad asjaomase töö tegelikele kogukuludele, välja arvatud juhul, kui

madalamad tasud ja lõivud on avalikkuse huvides. Tasud või lõivud võivad sisaldada

fikseeritud tasude skaalat, mis põhineb lõikes 1 osutatud töö keskmisel maksumusel.

2.3 Taimekaitsevahendi loa taotluste riigilõivude ajakohastamine ning

taimekaitsevahendi erialase hindamise eest tasude kehtestamine

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu

direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

8

Riigilõivud taimekaitsevahendite turulelaskmise eest kehtestati 2011. aastal. Pärast riigilõivude

korrigeerimist eurole ülemineku tõttu on taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud

riigilõivud püsinud muutumatutena. Riigilõivude arvutuste aluseks võetud taotlust läbivaatava

ametniku keskmine tunnitasu ning PTA majandamiskulud on praeguseks oluliselt tõusnud,

mistõttu kehtivad riigilõivud ei kata enam taimekaitsevahendite turulelaskmise loa

menetlemisega seotud kulusid. Kui 2013. aastal oli määrusega kehtestatud kulupõhine PTA

tunnitasu määr 11,23 eurot/tunnis, siis 2025. aastal on see juba 78,49 eurot/tunnis. Samuti ei

ole kasutatav riigilõivusüsteem piisavalt paindlik, et võimaldada PTA kulude õigeaegset

hüvitamist. 2024. aasta jooksul on PTA-s toimunud mitu personali koosseisu muudatust,

värvatakse uusi töötajaid, samuti on töötajate koolitamine olnud ajamahukas ja toonud kaasa

lisakulusid. Selle põhjuseks on rangemaks muutunud nõuetest tingitud töö mahu kasv ning

vajadus pidada kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009

kehtestatud tähtaegadest.

Sama määruse artikli 74 kohaselt võivad EL liikmesriigid määruse alusel tehtava tööga

kaasnevate kulude katmiseks kohaldada tasusid ja lõive, tagades, et need kehtestatakse

läbipaistval viisil ning vastavad asjaomase töö tegelikele kogukuludele, välja arvatud juhul, kui

madalamad tasud ja lõivud on avalikkuse huvides. Kuna riigilõivud ei kata enam

taimekaitsevahendi loa menetlemisega kaasnevaid kulusid ega taga määruses seatud

tähtaegadest kinnipidamist, on vajalik ajakohastada taimekaitsevahendite turulelaskmisega

seotud riigilõivusid, võttes arvesse lõivude kehtestamise ajast muutunud otseseid ja kaudseid

kulusid. Riigilõiv peab olema kulupõhine ning selle suurus peab vastama lõivustatud toimingu

tegemise kulule.

Lisaks menetluskulude katmisele on lõivude kaasajastamine ning nende täiendamine tasudega

oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaade ja teiste Balti riikidega, kellega kuulutakse

ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon). Põhjatsoonis on

taimekaitsevahendite hindamiseks kehtestatud selline tööjaotus, kus üks tsooni kuuluv

liikmesriik hindab taotlust ka teisi liikmesriike silmas pidades. Iga taimekaitsevahendi loa

valdaja teeb ise ettepaneku selle kohta, milline liikmesriik peaks taotlust hindama. Eestis, Lätis,

Leedus, Rootsis ja Soomes kehtivad taimekaitsevahendi taotluse tasud ja lõivud on toodud

tabelis 1. Teistest põhjatsooni riikidest oluliselt madalamate tasude tõttu osutub sageli eelkõige

just geneerilisi taimekaitsetooteid turustavate väikeste ettevõtjate, kellel PTA hinnangul

tihtipeale puudub kvaliteetne andmestik, valikuks Eesti. Selliste taotlejate taimekaitsevahendi

toimiku hindamine on ajamahukas ning sageli prognoositust pikaajalisem, sest tarvis on küsida

taotlejalt lisaandmeid. Lisaks on PTA taimekaitsevahendite hindamisega tegelev meeskond

oluliselt väiksem kui teistes liikmesriikides. Ressursinappuse tõttu ei ole PTA võimeline

hindama Eestile esitatud taotluseid määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegade jooksul,

mistõttu kulub Eestis taimekaitsevahendite hindamisele ettenähtust rohkem aega. PTA

hinnangul menetleb Eesti rohkem taotlusi, kui tooteid tegelikkuses Eesti turule jõuab, kasutades

seega Eestit odavate geneeriliste toodete registreerimiseks eesmärgiga edaspidi lihtsustada

nende registreerimist teistes liikmesriikides. Seega on lõivude ja tasude kehtestamisel vaja

arvestada ka menetlusökonoomikat – lõiv/tasu peab olema piisavalt mõjus selleks, et vältida

mittesihipäraste taotluste esitamist.

Eespool nimetatud põhjustel on tekkinud olukord, kus taotluste menetlemise kestus ületab

märkimisväärselt selleks ette nähtud tähtaegasid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33‒39 kohaselt on taotlust läbi vaataval liikmesriigil turulelaskmise

loa taotluse menetlemiseks ette nähtud 12–18 kuud, tegelikult kulub selleks liikmesriikidel aga

keskmiselt 20 kuud ning maksimaalselt kuni 60 kuud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina taotlust läbi

vaataval riigil on taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse menetlemiseks ette nähtud 120

9

päeva, tegelikult kulub selleks liikmesriikidel aga keskmiselt 10‒12 kuud, maksimaalselt kuni

50 kuud. Eestis on taotluste menetlemise tähtaegadest kinnipidamise osas olukord keskmisest

enam komplitseeritud. PTA-l on 2025. a. alguse seisuga menetlemisel 174 taimekaitsevahendi

taotlust, millest vanimad esitati 2017. aastal.

Eesti taimekaitsevahendite turg on väga väike, mistõttu võib taimekaitsevahendite turule

laskmise pikk menetlusaeg tekitada Eestis ka oluliste taimekaitsevahendite puuduse.

Tabel 1. Taimekaitsevahendi turule laskmise tasude (sh lõivude) võrdlus Eestis, Lätis,

Leedus, Rootsis ja Soomes 2023. Allikas: PTA

Selleks, et riigilõiv kataks toimingu tegemisega kaasnevad kulud, kuid oleks (tasudega

kombineeritult) samal ajal ka võrdsel tasemel teiste põhjatsooni kuuluvate riikide lõivudega,

kavandatakse eelnõuga kaasajastada kehtivaid riigilõive. Uute riigilõivude arvutamise aluseks

võeti PTA poolt taotluse nõuetekohasuse kontrolliks keskmiselt kuluv aeg ning PTA 1.01.–

2024-31.12.2024 eelarve alusel arvutatud taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade

menetlemisega seotud personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille arvutamisel on arvesse

võetud põhiteenuste ja tugiteenuste palgakulu ning majandamiskulu. Taimekaitsevahendite

lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr on ümardatud üles 70 euroni ning kattub

PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise tasumääraga 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt:

ekspertide keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega sh koolitus- ja lähetuskulud

45,50 €eurot, PTA keskmine majandamiskulu tundidesse arvestatuna 24,50 eurot. Kehtivate ja

kavandatud riigilõivude võrdlus on toodud tabelis 2.

Riik

Lubade

vastastikune

tunnustamine

(eurot)

Kloon-

Toode

(eurot)

TKV

turulelaskmin

e (riik on

taimekaitse-

vahendi

taotlust läbi

vaatav

liikmesriik)

(eurot)

TKV

turulelaskmine

(taotlust

menetletakse

tsooni kuuluva

teise

liikmesriigina)

(eurot)

TKV

turulelaskmis

e loa

muutmine

(riik on

taimekaitse-

vahendi

taotlust läbi

vaatav

liikmesriik )

(eurot)

TKV

turulelaskmise

loa muutmine

(taotlust

menetletakse

tsooni kuuluva

teise

liikmesriigina)

(eurot)

Eesti 915 1560 8240 1560 1650 1650

Rootsi

12 000 kuni

108 000 2000

29 000 kuni

108 000

12 000 kuni

108 000

29 000 kuni

108 000

12 000 kuni 10

8000

Soome 6300–15 000 1200

63 000–85

000 6300–15 000

47 000–85

000 6300–15 000

Läti 2844 1138 16363 2845,74 9248 853,72

Leedu 5245 380

80 000,

artikli 47

alusel 46 300

36 900, artikli

47 alusel 20

700 19371 9900

Riik

Loa

muutmine

(eurot)

Paralleel

toode

(eurot)

Vähe levinud

või väikese

kasvupinnaga

kultuuridel

(eurot)

Loa tegevusala

laiendamine

(eurot) Eriolukord

(eurot)

Eesti 150 185 0 150 0

Rootsi 800 2000 1250 2000–12 000 1000–1600

Soome 350–2300 1700 1200–5000 1200–40 000 300–1200

Läti 149–426 711 0 142 71–427

Leedu 350–789 699 180 2298 868

10

Tabel 2. Kehtivate ja kavandatud riigilõivude võrdlus ning taimekaitsevahendi taotluse

nõuetekohasuse kontrolliks kuluv lõivustatav hinnanguline ajakulu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite kaupa. Toiming Määruse

(EÜ) nr

1107/2009

artikkel

Kehtiv

riigilõiv

€

Riigilõivuga

maksustatav

eeldatav

ajakulu (h)

Uus

riigilõiv

€

Aastane

riigilõivu

prognoos

€

Taotluste

arv aastas

Taimekaitsevahendi

(TKV) Eestis

turulelaskmine,

Eesti menetleb

taotlust artiklis 35

nimetatud tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 33 1 560 - - - 10

TKV Eestis ja teises

Euroopa Liidu

liikmesriigis

turulelaskmine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel 33 8 240 120 8 400 € 4 200 € 0,5

Vastastikkuse

tunnustamise loa

taotluse

läbivaatamine

Artikkel 40 915 - - - 10

TKV loa

pikendamine, Eesti

menetleb taotlust

artiklis 35 nimetatud

tsooni kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 43 1 560 - - - 2

TKV loa

pikendamine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel 43 1 560 60 4 200 € 2 100 € 0,5

Loa muutmine, kui

Eesti on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel 45,

33

150 16 1 120 € 560 € 0,5

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Artikkel 47 1 560 16 1 120 € 1 120 € 1

11

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti menetleb

taotlust artiklis 35

nimetatud tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 47 1 560 - - - 1

Paralleelse

kaubanduse loa

andmine

Artikkel 52 185 5 350 4 550 13

TKV turustaja, väga

mürgiste TKV

Eestisse toimetaja ja

kasutaja ning nende

hoiu- ja

turustamiskohtade

registrisse kandmise

või registrikande

muutmine

7 0,3 20 € 2 600 130

TKV registrikande

muutmine

- 1 70 19600 280

Ühtlasi eristati biotsiidiseaduse7 eeskujul taotluse nõuetekohasuse hindamine selle sisulisest

hindamisest. Sarnaselt punktis 2.2 käsitletud toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase

hindamisega on ka taimekaitsevahendi loa taotlemisel tehtava erialase hindamisega kaasneva

töö maht ja kulud raskesti prognoositavad, mistõttu on otstarbekas kehtestada kindla summana

tasutava riigilõivu asemel erialase hindamise tasu. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

tunnitasuna kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega, tuginedes tasu

määra vastuvõtmisele eelnenud nelja kvartali kuludele. Nii on võimalik arvestada hindamisele

kulunud tegelikke kulusid, mitte prognoositud kulusid. Kirjeldatud muudatust TaimKS-i VTK-

s ei analüüsitud. Kavandatavad taimekaitsevahendite taotluste erialase hindamise tasud ja

riigilõivud on toodud tabelis 3. Taimekaitsevahendi ning toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti erialase hindamise kulu prognoosimisel ja arvutamisel on võetud arvesse regionaal-

ja põllumajandusministri määrusega „Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise

taotluse nõuetekohasuse kontrollimise ning toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise

tasude määrad 2025. aastal“ kehtestatud toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise

tasude määra 2025. aastal 78,49 eurot tunnis. Kavandatavate lõivude ja tasude ning vastava

ajakulu ülevaate annab tabel 3.

Selline lõivude ja tasude PTA kuludega kooskõlla viimine tagab ka taimekaitsevahendi loa

taotluste tasude/lõivude ühtlasema taseme põhjatsoonis.

7 RT I, 03.02.2023, 3

12

Tabel 3. Taimekaitsevahendi loa taotluste kavandatavad riigilõivud ja erialase hindamise

tasud

Toiming Määruse

(EÜ)

nr

1107/2009

artikkel

Eeldatav

keskmine

ajakulu

kokku

(h)

Riigilõivuga

maksustatav

eeldatav

ajakulu (h)

Uus

riigilõiv

(eurot)

Eeldatav

tasu

vastavalt

tegelikult

kulunud

tundidele

(eurot)

Taotluste

arv

aastas

Taimekaitsevahendi

(TKV) Eestis

turulelaskmine,

Eesti menetleb

taotlust artiklis 35

nimetatud tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 33 150 - - 11 774 10

TKV Eestis ja teises

Euroopa Liidu

liikmesriigis

turulelaskmine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel 33 1200 120 8400 84 769 0,5

Vastastikuse

tunnustamise loa

taotluse

läbivaatamine

Artikkel 40 150 - - 11 774 10

TKV loa

pikendamine, Eesti

menetleb taotlust

artiklis 35 nimetatud

tsooni kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 43 160 - - 12 558 2

TKV loa

pikendamine, Eesti

on taotlust läbi

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel 43 700 60 4200 50 234 0,5

TKV loa muutmine,

kui Eesti on taotlust

läbi vaatav

liikmesriik Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Artikkel

45, 33

150 16 1120 11 302 0,5

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti on taotlust läbi

Artikkel 47 150 16 1120 10 518 1

13

vaatav liikmesriik

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009

artikli 35 tähenduses

Madala riskiga TKV

turule laskmine,

Eesti menetleb

taotlust artiklis 35

nimetatud tsooni

kuuluva teise

liikmesriigina

Artikkel 47 75 - - 5887 1

Paralleelse

kaubanduse loa

andmine

Artikkel 52 30 5 350 - 13

TKV turustaja, väga

mürgiste TKV

Eestisse toimetaja ja

kasutaja ning nende

hoiu- ja

turustamiskohtade

registrisse kandmise

või registrikande

muutmine

0,3 0,3 20 - 130

TKV registrikande

muutmine

1 1 70 - 280

2.4 Kohustus teavitada taime, taimse saaduse ja muu objekti kaubasaadetise Eestisse

toimetamisest ning vastutussäte teavitamata jätmise eest

TaimKS-is on sätestatud, et kui taim, taimne saadus ja muu objekt toimetatakse liiduvälisest

riigist Eestisse nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti kaudu, milles

PTA teeb kontrolli väljakutsel, teatab kaubasaaja või tema esindaja sellest PTA-le hiljemalt

asjaomasele nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval tööpäeval.

Eelnõuga kavandatava muudatusega sõnastatakse ettevõtja teavitamiskohustus uuesti ning selle

kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise kavandatavast Eestisse

toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on

kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda

piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

PTA järelevalvepraktikas on ette tulnud juhtumeid, mil ettevõtja on teadlikult ja

omakasupüüdlikult rikkunud teavitamisnõudeid taime, taimse saaduse või muu objekti

liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel. Nimelt näeb ametliku kontrolli määruse artikli 56

lõige 4 ette, et saadetise eest vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3

punktiga a ja täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi vastava osa ja esitavad selle ühtsesse

elektroonilisse süsteemi edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist

saabumist liitu. Järelevalve käigus on aga ilmnenud juhtumeid, mil seda teavitust ei ole tehtud

ja kaup on teadlikult esitatud vale kaubakoodiga ning seeläbi on jäänud tegemata ka

taimetervise kontroll. Sellised juhtumid on tuvastatud alles siis, kui kaup on juba piirilt edasi

lubatud ja rikkumine toime pandud, mistõttu pole olnud põhjendatud ettevõtjale ka ettekirjutust

teha. Kaubasaadetis, mille suhtes ei ole tehtud taimetervise kontrolli, võib põhjustada ohtliku

taimekahjustaja leviku Eestis. Sellist levikut ei ole võimalik nii-öelda tagasi pöörata, mistõttu

ei ole ka tulemuslik kohustada isikut täitma teavitamiskohustust tagantjärele (haldussund). Küll

aga on oluline, et saabuvast kaubasaadetisest teavitatakse õigeaegselt. Nii saab ohtliku

14

taimekahjustaja leviku peatada võimalikult varases staadiumis ning eeldatavasti ka väiksema

kuluga. Seevastu võib ohtliku taimekahjustaja levitamine kaasa tuua tõsised tagajärjed, mille

kõrvaldamine nõuab nii aega kui ka rahalisi vahendeid. Eelnevast lähtudes on eelnõuga

kavandatud ka teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest väärteokoosseis ja karistus, et suunata

isikuid õiguskuulekale käitumisele ning tõsta ka teadlikust sellest, et taimetervise nõuded on

oluline osa majandustegevusest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest ettenähtud

väärteokaristuse trahvimäär on sama, mis teiste taimetervise valdkonna väärteokoosseisude

puhul, see on füüsilise isiku trahvimäär kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku trahvimäär kuni

8400 eurot.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2016/20318 (edaspidi taimetervise määrus)

kohaselt kehtestab liikmesriik määruse sätete rikkumise korral karistuse, mis on tõhus,

proportsionaalne ja hoiatav. Seega on riigil kohustus lugeda taimetervisenõuete rikkumine

karistatavaks teoks. TaimKS-is on kehtestatud väärteokoosseis ohtliku taimekahjustaja

levitamise kohta, ohtlikust taimekahjustajast teatamata jätmise kohta, puidust pakkematerjali

ning puidu ja muu objekti töötlemise ja märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise

nõuete rikkumise kohta, samuti taimepassi väljaandmise nõuete rikkumise kohta. Viimati

muudeti taimetervise valdkonna väärteokoosseise 2020. aastal jõustunud muudatustega, mil

lisati kaks viimasena nimetatud väärteokoosseisu.

2.5 Taimekaitsevahendi pritsimine õhusõidukilt

Võimalust kasutada taimekaitsevahendeid õhusõidukilt ei analüüsitud TaimKS-i VTK-s.

Ettepaneku uut tüüpi seadmete (mehitamata õhusõidukid) kasutuselevõtmise lubamiseks

taimekaitsevahendi pritsimisel on soovi avaldanud mitmed osapooled (nt Eesti Maaülikool, kes

on jätkusuutlike põllumajanduspraktikate väljatöötaja, põllumajandusseadmete edasimüüjad,

põllumajandustootjad). Ühest küljest otsivad põllumajandustootjad uusi tehnoloogilisi

lahendusi, mis võimaldaksid muutunud ilmastikuoludele tõhusalt reageerida, teisalt võimalust

vähendada taimekaitsevahendite kasutust täpsema kasutuse teel. Taimekaitsevahendi

pritsimisel õhusõidukilt on võrreldes maapinnalt kasutatavate taimekaitseseadmete

kasutamisega väiksem keskkonnamõju, mistõttu nähakse mehitamata õhusõidukite kasutusel

potentsiaali. Põllumajandustootjatel9, sealhulgas Eesti põllumajandusettevõtjatel on üha

suurem huvi uue tehnoloogia vastu, mida kinnitavad korduvad pöördumised ministeeriumi

poole ja erinevad infopäevad. Arvestades, et tegemist on uut tüüpi kasutusviisiga, siis on

asjakohane omada täpset teavet töödeldava piirkonna ja kasutatud taimekaitsevahendi kohta, et

vajaduse korral rakendada lisameetmeid riskide vähendamiseks (näiteks kasutustingimused,

triivi vähendamine ja muud). Kui tugineda teiste riikide senisele kogemusele

taimekaitsevahendi kasutamisel mehitamata õhusõidukilt, siis optimaalne taimekaitsevahendi

õhusõidukilt kasutamise kõrgus jääb enamasti paari meetri kõrgusele kultuurist. Kuid

arvestades, et õhusõidukitel on tehniline võimekus lennata ka kõrgemal, siis peab õhusõidukilt

kasutada kavatsetava taimekaitsevahendi kohta tegema täiendava riskihindamise ning selle

kohta peab olema turule laskmise luba, milles on kindlaks määratud ka selle kasutamise

tingimused. Samuti on OECDs loodud selle teema kohta eraldi töögrupp ja erinevate

töörühmade töö tulemusel on valminud asjakohased parimate tavade juhendid10. Ka Euroopa

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid

kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr

652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ,

74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–

104). 9 „In Moldova, agricultural drones are used more and more by farmers“ UNDP:2022

https://www.undp.org/european-union/stories/moldova-agricultural-drones-are-used-more-and-more-farmers 10 Best Management Practices for Safe and Effective Application of Pesticides Using Unmanned Aerial Spray

15

Liidu tasandil tegeletakse mehitamata õhusõidukitelt taimekaitsevahendite kasutamist

reguleerivate sätete läbivaatamisega, nimelt kaardistas Euroopa Komisjon eelmisel aastal

sektori murekohad, mis vajavad ELi õigusaktides lihtsustamist11 ja muuhulgas on mainitud

eelmainitud direktiivi artikli 9 kohase menetluse lihtsustamise vajadus.

Erandjuhtudel taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimalus oli ette nähtud juba Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ12 jõustudes 2009. aastal. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle 2011. aastal jõustunud TaimKS-i muudatustega, kuid õhust pritsimise erandit üle

ei võetud. Sel ajal mõisteti õhusõidukina vaid lennukit või helikopterit, millelt

taimekaitsevahendi kasutamisel ei olnud Eesti oludes selgeid eeliseid seoses väiksema mõjuga

inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale võrreldes taimekaitsevahendi kasutamisega

maapinnalt. Samuti puudus Eestis varasem taimekaitsevahendi õhusõidukilt kasutamise

praktika. Direktiivi artikli 9 alusel lubavad praegusel ajal mõned liikmesriigid13 eeltingimuste

täitmise korral kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Tehnoloogia arengu

tulemusel on mehitamata õhusõiduki abil võimalik olulisel määral vähendada üleüldist

taimekaitsevahendite kasutamist, CO2-heidet ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid

mõjusid (näiteks professionaalsete taimekaitsevahendite kasutajate tervis, rasketehnika surve

põllumuldadele, kohalike teede säästmine). Võib prognoosida, et mehitamata õhusõidukid ei

asenda maapinnalt kasutatavaid taimekaitseseadmeid, kuid nende kasutamisel võib teatud

tingimustel olla arvestatav eelis, näiteks üksikute taimekahjustajate kollete tõrjumisel suuremal

maa-alal, liiga pehme mulla, kõrge kultuuri või muudel juhtudel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ sätestatud taimekaitsevahendite õhust

kasutamise keeld ei hõlma konkreetseid õhusõiduki liike. Siiski käsitatakse selle keelu all

eelkõige taimekaitsetöö tegemist lennukilt ja helikopterilt. Hiljem tehnoloogia arenedes ja

läbiviidud pilootprojektide tulemusel on küll selgunud mehitamata õhusõidukilt

taimekaitsevahendi kasutamise eelised, kuid Euroopa Komisjoni ametliku seisukoha kohaselt

jäävad mehitamata õhusõidukid ikkagi kõnealuse keelu alla ning nende kasutamise

võimaldamiseks on vajalik erand, mille kohaselt on täidetud eeltingimused.

Oluline on arvestada võimalike mõjudega inimese tervisele ja keskkonnale tulenevalt seni

kasutatud tehnoloogiast erineva tehnoloogiaga, mistõttu on direktiivi 2009/128/EÜ kohaselt

erandi võimaldamiseks vajalik, et õhust pritsitavaid taimekaitsevahendeid hindaks täiendavalt

liikmesriigi pädev asutus, et vajalike tingimuste (sealhulgas kulunorm, kõrgus, triiv) olemasolul

oleks võimalik saavutada soovitud tulemus, mis märgitakse vajadusel toote loale ja infolehele.

Endiselt kehtib keeld kasutada taimekaitsevahendit lennukilt või helikopterilt, kuid

riskivähendamise meetmete rakendamise korral on võimalik kohaldada erandit

taimekaitsevahendi kasutamiseks mehitamata õhusõidukilt. Riskivähendamise meetmeteks on

eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt nii-öelda kasutajapiirang, mille kohaselt saab

taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt kasutada üksnes professionaalne kasutaja, ja

tootepiirang, mille kohaselt võib kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille

turulelaskmise loas on määratud ka selle spetsiifilised kasutamise nõuded.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse professionaalsele kasutajale

teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja üks kord hooaja

(vegetatsiooniperioodi) jooksul enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed

Systems https://uapastf.com/wp-content/uploads/2024/09/MASTER-UAPASTF-BMP-final-Sept-2024.pdf 11Simplification measures for farmers

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024SC0360 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik

pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks 13 Bulgaaria taimekaitseseadus

16

õhust pritsitava ala, taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada,

ja eeldatavate tõrjutavate taimekahjustajate kohta.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

taimekaitsevahendeid õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava,

millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud14.

Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele taotlus

taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja ning

kasutatavate taimekaitsevahendite koguste ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib

esmapilgul järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise

käigus leiti, et direktiivist tulenevad taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded (erandjuhud)

on suuresti täidetud asjaomase taimekaitsevahendi loa ja riigisiseste taimekaitsevahendi

kasutustamise nõuete kaudu. Iga turulelubatud taimekaitsevahendi kasutamise tingimused

määrab kindlaks PTA. Seega ei ole põhjendatud kohustada isikut täiendavalt tõendama

direktiivis sätestatud nõuete täitmist ning esitama taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks

asjaolusid, millest järelevalveasutus on juba teadlik. Eelneva alusel otsustati isiku jaoks vähem

koormava piirangu kasuks ning taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks kehtestatakse

teavitamiskohustus.

Avalikuks huviks ehk ühiskondlikuks hüveks, mille kaitseks teavitamiskohustus seatakse, on

inimese ja looma elu või tervis ning keskkonna ohutus15, mida taimekaitsevahendi kasutamise

nõuete rikkumise korral võidakse kahjustada. Teavitamiskohustuse kehtestamisega piiratakse

põhiseaduse §-s 31 kehtestatud ettevõtlusvabadust. Piirangu sisuks on professionaalse kasutaja

kohustus teavitada PTA-d enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist oma kavatsusest.

Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seadusandjal on võimalik seada

ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ning piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust

põhjusest16. Riivet võib siiski väheseks pidada, kuna teavitamiskohustus ei piira tegevusega

alustamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ preambulapunkti 14 kohaselt võib

taimekaitsevahendite õhust pritsimine tekitada märkimisväärset kahju inimeste tervisele ja

keskkonnale, eelkõige kõrvalekalde tõttu. Seetõttu tuleks õhust pritsimine üldiselt keelustada,

võimaldades erandeid ainult juhul, kui sellel on inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatava

väiksema mõju tõttu selged eelised võrreldes teiste pritsimisviisidega, või kui muud praktiliselt

rakendatavad alternatiivid puuduvad, tingimusel et kasutatakse parimat võimalikku

tehnoloogiat taimekaitsevahendi kõrvalekalde vähendamiseks.

2.6 Taimekaitsekoolituse ja –tunnistuse regulatsiooni ajakohastamine

TaimKS-i VTK-s analüüsitud taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamise lahendusvariantides

oli välja pakutud, et enne taimekaitsekoolitusel osalemist pidid isikud läbima pädeva asutuse

poolt heakskiidetud (veebipõhise) ettevalmistuskoolituse. Erandina oli täienduskoolitusel

osalemine vabatahtlik sellisele professionaalsele kasutajale, kes on läbinud taimekasvatusalase

tasemeõppe. Nimetatud ettevalmistuskoolitus (aluskoolitus) oli plaanis liita üheks koolituseks

kõikide koolituse sihtrühmade puhul. Taimekaitsetunnistuse kehtivuse pikendamine oleks

võimalik juhul, kui eksam on edukalt sooritatud enne eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

Taimekaitsetunnistuse taotlemiseks peeti sobilikuks positiivset eksamitulemust tingimusel, et

eksam on sooritatud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi. Taimekaitsetunnistus oleks dokument,

14 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses. 15 Avaliku huvi sõnastamisel on lähtutud: K. Ikkonen. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. – Juridica

2005, nr 3, lk 187–199. 16 Riigikohtu 11. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-75-15, p 19

17

mis tõendab, et turustaja võib turustada ning professionaalne kasutaja ja nõustaja võivad

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Isikul võib olla

ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Eelnõus kirjeldatud muudatus erineb TaimKS-i VTK-s sõnastatud probleemi lahendusest

muuta täienduskoolituse läbimine vabatahtlikuks ainult professionaalsele kasutajale

taimekasvatusalase tasemeõpe olemasolul, kuna selgus, et selle lahenduse rakendamine on

ülemäära keeruline ning selline nõue ei ole proportsionaalne vajadusega kutsetegevust

reguleerida. Seetõttu otsustati edaspidi võimaldada isikutel soovi korral osaleda eksamil ilma

eelnevalt taimekaitsekoolitust läbimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistuse saamiseks oluline piisavate

teadmiste olemasolu. Seega ei ole põhjendatud seada eksamile pääsemise eelduseks üksnes

kindlas õppevormis osalemist. Edaspidi saavad isikud asjakohaseid teadmisi omandada kas

iseseisvalt, töökogemuse kaudu, erialase hariduse omandamisel või taimekaitsekoolituse

läbimise teel. Kavandatav muudatus võimaldab saavutada järgmisi eesmärke: isikute aja ja raha

kokkuhoid, paindlikkuse suurendamine teadmiste omandamisel ja korduva õppe välistamine,

tunnistuse saamine mõistliku aja jooksul.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse õiguslikku

tähendust ning määratakse, millised õigused annab taimekaitsevahendi turustajale,

professionaalsele kasutajale ja nõustajale antud tunnistus. Täienduse eesmärgiks on iga

sihtrühma jaoks täpselt piiritleda taimekaitsetunnistuse tähendus. Seoses sellega täiendatakse

taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Edaspidi võib isikul olla ainult üks kehtiv

taimekaitsetunnistus. Muudatuse tegemise eesmärgiks on saavutada õigusselgus ja ühtne

praktika taimekaitsetunnistusega kaasnevates õiguste kasutamisel.

Taimekaitsekoolituse korraldajad ja sektori esindajad juhtisid korduvalt tähelepanu

probleemsele nõudele, et täienduskoolitus tuleb läbida kolm kuud enne senise

taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, kuna kolme kuu tähtaja sees ei ole vahel võimalik

leida sobivat koolitust. TaimKS-i VTK-s kirjeldati eelmainitud kitsaskoha lahendamise

valikuna uue nõude kehtestamist, mille kohaselt oleks taimekaitsetunnistuse taotlemise aluseks

positiivne eksamitulemus eeldusel, et eksami sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus

kuud. Eelnõu väljatöötamise käigus loobuti uue (pikema) perioodi sätestamisest (TaimKS § 79

lõige 3 tunnistatakse kehtetuks) ning edaspidi on taimekaitsetunnistuse omanikul selle

kehtivusaja lõppemisel võimalik sooritada eksam talle sobival ajal. Samas tuleb tal arvestada,

et uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel tunnistatakse kehtiv tunnistus kehtetuks ning

edaspidi isikul saab olla ainult üks taimekaitsetunnistus.

TaimKS-i VTK-s analüüsiti ka taimekaitse valdkonda sissejuhatava veebikoolituse pakkumise

võimalust, mis võimaldaks isikul, sealhulgas tavakasutajal iseseisvalt läbida koolitus

veebipõhiselt endale sobivas tempos, asukohas ning erinevate tehnoloogiliste võimalustega.

Arvestades ühtse riiklikult koostatava veebikoolituse sisu loomisega, ajakohastamisega ja

selleks vajaliku IT arendusega kaasnevaid kulusid ning lähtudes riigi majanduslikust olukorrast,

otsustati piirduda veebikoolituse aluse sätestamisega. Tulevikus saab seda ideed rahaliste

vahendite olemasolul ellu viia ning samuti on võimalus eraettevõtjatel või koolitusasutustel

korraldada veebipõhiseid koolitusi, mis sobivad ka üldsusele kasutamiseks.

2.7 Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamine

TaimKS-i kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses,

kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt.

18

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta.

Kuna arvestust peetakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, siis selleks, et tagada kogu EL-

is säilitatavate andmete piisav ja ühetaoline kvaliteet, võttis komisjon vastu rakendusmääruse

(EL) 2023/56417, millega kehtestatakse professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate

taimekaitsevahendite andmete sisu ja vorming. Rakendusmääruse kohaselt peab

professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes elektroonilisel

kujul ja masinloetavas formaadis. Kuigi taimekaitsevahendite kasutusandmete pidamine ei ole

professionaalsetele kasutajatele sh põllumajandusega tegelevatele uus nõue, siis mõjutab see

kõige rohkem neid põllumajandusega tegelevaid professionaalseid kasutajaid, kes peavad

põlluraamatut ja täidavad seega ka taimekaitsevahendite kasutusandmete pidamise kohustust

paberkandjal. Veeseaduse alusel on põllumajandusega tegelevatele isikutele põlluraamatu

pidamine kohustuslik ning seda võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Eelnevalt

kirjeldatu võib osadele professionaalsetele kasutajatele tuua kaasa kohustuse säilitada andmeid

erinevates süsteemides, see tähendab, et juhul, kui põlluraamatut peetakse paberkandjal või

mittemasinloetavas elektroonilises vormingus, siis tuleb tagada ka andmete säilitamine sobivas

formaadis. Samuti võivad algandmed taimekaitsevahendi kasutamise kohta olla

rakendusmääruse kohaselt ka mõnes muus formaadis, kuid 30 päeva jooksul alates

taimekaitsevahendi kasutamise päevast, kui mõne teise õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti, tuleb

need kanda rakendusmääruse kohasesse formaati. Andmete elektrooniliseks säilitamiseks saab

professionaalne kasutaja kõige mugavamalt kasutada eratarkvarasid ja ka PRIA hallatavat e-

põlluraamatut.

2.8 Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija koolitus

TaimKS-i VTK-s oli taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamisel eelistatud

lahendusvariandiks riigisiseste taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse

üleandmine METK-ile, jättes talle võimaluse kaasata ka seniseid teenusepakkujaid. Samuti oli

plaanis loobuda tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest koolitusnõudest, mille asemel pidi

METK tagama, et asjaomastel isikutel oleks vajalik ajakohane kvalifikatsioon või teadmised.

METK-ile taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse üleandmisest

otsustati loobuda, tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele.

Tagasisides rõhutati, et taimekaitseseadme omanike jaoks on oluline, et turul oleks erinevaid

teenusepakkujaid, et oleks tagatud teenuse kiirus ja piirkondlik katvus. Kui on vaja keset

hooaega kiirelt pritsi testida, siis mitmete teenusepakkujate hulgast on võimalik leida keegi, kes

saab kohe reageerida. Taimekaitseseadmete testimise jätmine üksnes METK-i pädevusse on

ebapiisav ega pruugi tagada ühtlast ning operatiivset teenuse osutamist.

Tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele, otsustati tehnilise

kontrolli tegijate iga-aastasest täienduskoolituse nõudest mitte loobuda ning muuta eelnõuga

kavandatava muudatusega nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi peab taimekaitseseadme

tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühes taimekaitseseadme või selle tehnilise

kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäeval, konverentsil või täienduskoolitusel.

Muudatuse tegemisega lahendatakse TaimKS-i VTK-s kirjeldatud probleem, mille järgi võib

mõnel tehnilise kontrolli tegijal jääda iga-aastane kohustuslik koolitus läbimata, kuna selleks ei

leita sobivat aega. Võimalus osaleda erineval taimekaitseseadme või selle tehnilist kontrolli

17 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete sisu ja

vormingu kohta

19

käsitleval koolitusel tagab tehnilise kontrolli tegijale võimaluse ajakohastada oma teadmisi

jooksvalt ja sobivaimas valdkonnas. Samas annab see ka kindluse, et tegevusega jätkamiseks

võetakse arvesse erinevaid teadmiste omandamise viise, mitte üksnes kindlas vormis ja kitsa

ajaraamiga täienduskoolitust.

2.9 Kontrolltehing

PTA võib TaimKS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse18 alusel järgmisi riikliku järelevalve erimeetmeid: küsitlemine ja

dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning valdusesse

sisenemine. Nimetatud erimeetmed ei võimalda PTA-l kontrollida TaimKS-i nõuete täitmist

taimede, taimsete saaduste, muude objektide ning taimekaitsevahendite müügihetkel

müügikohas, veebipoes või sotsiaalmeedias.

Komisjoni teatise (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punkti 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, kohaselt „liikmesriikidel on üldine kohustus

kehtestada riskipõhise ametliku kontrolli süsteem (ametliku kontrolli määruse artikkel 9). Kui

see on ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise

kindlakstegemiseks vajalik, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima „loomi ja kaupu

kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“; „aineid, materjale ja muid

objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende

vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja

kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“ (ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõige 1). Ametlik kontroll võib

seega puudutada sidevahendite kaudu müügiks pakutavaid loomi ja kaupu ning ettevõtjaid

seoses sidevahendite kaudu toimuva tegevusega.“19

Inimese ja looma tervise ning keskkonna ohutuse tagamiseks on oluline, et järelevalve oleks

korraldatud ühtmoodi tõhusalt nii veebis kui ka kohapeal toimuva tegevuse üle. Seetõttu

kavandatakse eelnõuga anda PTA-le õigus teha kontrolltehingut ametliku kontrolli määruses

kehtestatud nõuete täitmise üle ametliku kontrolli tegemiseks. Regulatsiooni väljatöötamisel on

eeskuju võetud eriseadustest, milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. PTA

teeb riiklikku järelevalvet toote nõuetele vastavuse seaduse20 § 50 lõike 6 kohaselt ELi

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaolised. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet

rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus.

Võib eeldada, et kontrolltehingu tegemise õigusega kaasneb ka teatav ennetav element

järelevalves, kuna teadmine sellisest erimeetmest võib isiku käitumist nõuete järgimisel

positiivselt mõjutada. Kontrolltehingu regulatsiooni väljatöötamise üheks kandvaks ideeks on

võimalus teha järelevalvet olukorras, kus turustaja käitub ametnikuga nagu iga teise ostjaga ega

ürita rakendada teistsuguseid müügivõtteid.

Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga järelevalve erimeedet ei näe ette korrakaitseseadus,

kuid kontrolltehinguga seonduv on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas

18 RT I, 14.03.2023, 29 19 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1 20 RT I, 20.11.2024, 8

20

eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud

jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lõigetes 4–8; tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63;

lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43; toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lõigetes

3–7; alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s 332.21 Riikliku järelevalve

menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga ka

seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva

võimu esindajal olema seaduslik alus.22

Taimetervise määruse kohaselt peab kaugmüügi teel turustatava taimega olema kaasas

taimepass, mis on sama määruse artikli 78 kohaselt ametlik etikett, mis on vajalik taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral

nende sissetoomisel kaitstavatesse piirkondadesse ja nendes vedamisel. Taimepassiga

tõendatakse, et taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse

sissetoomise ja nendes vedamise kohta sätestatud nõuded on täidetud, ning taimepassi sisu ja

vorm vastab taimetervise määruses sätestatule. Kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete

saaduste ning muude objektide ja taimekaitsevahendite nõuetekohasuse kontrolliks

kontrolltehingu tegemise õigus võimaldaks PTA-l eespool nimetatud nõuete täitmist

kontrollida. Tulenevalt sellest, et Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-

bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks, on teatud taimede

liikumisel ka erinõuded. See tähendab, et näiteks õunapuu ja pirnipuu istikuid ning teiste

kahjustajate peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes

taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et

istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute

puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks

proovid võetud. Nimetatud kahjustajat peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks

maailmas, sest haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi ja selle leviku peatamine on

keeruline. Kuna selle taimekahjustaja puhul on soodsate tingimuste tõttu oht levida Eestisse,

tuleb eriti hoolsalt jälgida kaitstava piirkonnaga kaasnevate nõuete täitmist.

Taimekaitsevahendite puhul on kontrolltehing oluline ebaseaduslike taimekaitsevahendite

väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et kontrollida, kas taimekaitsevahendite turustajad järgivad

taimekaitsevahendi turustamise nõudeid, sealhulgas seda, kas professionaalsele kasutajale

ettenähtud taimekaitsevahendi turustamisel kontrollitakse taimekaitsetunnistuse olemasolu.

Eestis tohib turustada ja kasutada üksnes neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud

taimekaitsevahendite registrisse ja mis on konkreetseks kasutusalaks turule lubatud. Kõnealune

luba puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL-i riikidest toodud või kaugmüügi

teel tellitud taimekaitsevahendite puhul. Taimekaitsevahend, mis ei ole kantud asjakohasesse

registrisse ja mille kohta ei ole tehtud turulelaskmise otsust, on ebaseaduslik taimekaitsevahend.

Samuti on ebaseaduslik taimekaitsevahend võltsitud toode, mis sarnaneb välimuselt

originaaltootega. Kuna sellist toodet ja selle omadusi ei ole hinnatud, siis ei ole ka teada selle

efektiivsus ja keemiline koostis, mistõttu on selle kasutamisel otsene oht inimese ja looma

tervisele ning keskkonnale. Enamik Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendeid on mõeldud

üksnes professionaalseks kasutamiseks. Selliste taimekaitsevahendite kasutamiseks peab isik

olema omandanud asjakohased teadmised ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Selliseid

taimekaitsevahendeid peab olema võimalik osta üksnes asjaomase tunnistuse esitamisel.

Kaugmüügi teel turustatavate taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja

taimekaitsevahendite ning nende turustamise nõuetekohasust ei ole võimalik kontrollida ilma

kontrolltehingut tegemata. Veebipoes võib küll olla nähtav teave nõutavate dokumentide kohta,

kuid nende olemasolu (kas toote kohta on väljastatud taimepass, taimekaitsevahendi luba või

21 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari otsus nr 4-20-1588, punkt 24 22 Samas, punkt 19

21

paralleelse kaubanduse luba), nõuetekohasust (näiteks kas taimepassi sisu ja vorm vastavad

nõuetele) ja seda, kas näiteks Eestis turustada keelatud toodete Eestisse saatmisest keeldutakse

(näiteks Eestisse kui kaitstavasse piirkonda ei ole lubatud tellitud taime sisse vedada või tellitud

taimekaitsevahend ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse), ei ole võimalik kontrollida

muud moodi kui kontrolltehingut tehes.

Euroopa Liidus sh Eestis on põllumajandustootjate mureks erinevatel taimekultuuridel

kasutatavate taimekaitsevahendite väike valik, samuti suureneb kliimamuutusest tingitud uute

taimekahjustajate levik ning nende tõrjeks puuduvad sageli sobivad tooted. Euroopa Liidus

keelatakse uutele andmetele tuginedes pidevalt erinevate toimeainete kasutamine, mistõttu ei

ole varem tõhusalt toiminud taimekaitsevahendid enam kättesaadavad. Sellistele

taimekaitsevahenditele sageli asendus kas puudub või on sarnase toimega taimekaitsevahendid

vähetõhusad. Viimastel aastatel on sagenenud illegaalsete taimekaitsevahendite pakkumine23.

Illegaalseks taimekaitsevahendiks loetakse nii turule mittelubatud kui ka võltsitud (teadmata

koostisega, ent tuntud tootenimega) taimekaitsevahendid. Turule lubatud taimekaitsevahendite

piiratud valik võib suunata isikuid otsima sobivaid tooteid alternatiivsetest kohtadest ning

seetõttu on võimalik, et interneti müügiportaalidest või sotsiaalmeedia kaudu ostetakse Eestis

turule mittelubatud taimekaitsevahendeid, mis ei ole läbinud riskihindamist ning mille mõju

inimesele, loomale ja keskkonnale ei ole teada. Lahendamist vajav probleem on seega

registreerimata turustajate ning teadmata koostise ja päritoluga taimekaitsevahendeid müüvate

isikute kindlakstegemine ja nende tegevuse peatamine. Turule mittelubatud toodete müüjate

tegevusele peab korrakaitseorganil olema adekvaatne võimalus ka reageerida (ilma liigse

eraellu sekkumiseta). Kui turule mittelubatud tooteid pakutakse müügiks, siis on sellel

tegevusel ilmselge kaubanduslik eesmärk ning üks järelevalve teostamise võimalus kirjeldatud

kaubanduse üle saab olla kontrolltehingu tegemine. Kontrolltehingu alusel ostu tegemise

eelduseks on see, et müüja teeb ise esimese sammu – avaldab müügikuulutuse, seega kontrollost

ei suuna isikut õigusrikkumisele. Eestis kasutamiseks mittelubatud taimekaitsevahendite

pakkumise vähendamiseks ning ebaseadusliku müügiga, sealhulgas taimetervise nõuetele mitte

vastavate toodete müügiga tegelevate isikute tuvastamiseks on kontrolltehingu regulatsioon üks

tõhusamatest järelevalvemeetmetest.

Lisaks on oluline, et järelevalvet teostaval ametnikul oleks vajaduse korral võimalik sooritada

kontrolltehingut ka oma identiteeti varjates. Sageli toimub turustamine kas kinnistes

sotsiaalmeediagruppides, kus isiku identiteeti ei saa varjata, või eeldatakse asja üleandmiseks

rahalist ettemakset. Viimasel juhul on saab makse teinud isikut samuti tuvastada. Ametniku

anonüümseks jäämise võimalust kinnitab ka ametliku kontrolli määruse artikkel 36, mille lõike

1 kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud

proove, kui kaupu müüakse sidevahendite kaudu. Samuti nähakse ametliku kontrolli määruse

artikli 24 lõike 2 punktis b ette, et pädev asutus võtab ametliku kontrolli tegemiseks arvesse

teavet taimekaitsevahendi ebaseadusliku kauplemise kohta. Selleks nähakse eelnõuga ette, et

kontrolltehing on vajalik olulise ohu ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.

Kontrolltehingu kui varjatud iseloomuga järelevalvemeetmega riivatakse põhiseaduse §-ga 31

kaitstavat ettevõtlusvabadust, mis annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema

ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele.

Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames

sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes.24 Lepinguvabadus on (nagu üldiselt

eneseteostusvabaduse ja muude vabaduspõhiõiguste) aluseks on privaatautonoomia põhimõte

23 CropLife anti-counterfeit of pesticides and biopesticides: https://croplifeeurope.eu/illegal-pesticides/ 24 O. Kask, mag. iur. S. A Ehrlich, LLM A. Henberg. Põhiseaduse § 31 kommentaarid, p 6

22

(RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 41; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21).

Lepinguvabadus hõlmab vabadust otsustada, kas ja kellega leping sõlmida (RKKKo

24.09.2009, 3-1-1-67-09, p 13.3), vabadust kokku leppida tehingu tingimustes (vt RKPJKo

18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 56; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21) ning vabadust astuda

olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (RKÜKo

14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28).25

Olukorras, kus kontrolltehing tuleb teha isiku isiklikes valdustes, riivatakse põhiseaduse §-s 33

sätestatud kodu puutumatust. TaimKS-i §-ga 881 on PTA-le antud õigus kasutada järelevalve

tegemisel korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud õigust siseneda valdusesse. Kontrolltehingu

regulatsiooniga sellest meetmest erandit ette ei nähta. Seega on PTA-l õigus siseneda valdaja

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või

ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik

seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.26

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks võib olla nii olulise ohu ennetamiseks, korrarikkumise

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks kui ka kõrvaldamiseks.

Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb

arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks

peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

8. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega

kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata

üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 esimene lause ja § 11).27

Põhiõiguste riive on intensiivsem, kuna järelevalvemenetlus toimub varjatult.28 Riigikohus on

oma varasemas lahendis nentinud kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu

olulist sarnasust ning vaadelnud vaidlusaluses jäätmeseaduse kehtestatud kontrolltehingu

regulatsiooni ning selle kohta antud selgitusi.29 Ka eelnõuga kavandatava kontrolltehingu puhul

on ette nähtud jälitustoimingute ning süüteotunnustega teo toimepanemise keeld. Samuti on

kontrolltehingut tegevale ametiisikule ette nähtud võimalus jätta end esitlemata ja mitte kanda

vormiriietust. Esitlemata jätmise õigust võib aga ametiisik kasutada kuni kontrolltehingu

tegemise eesmärgi saavutamiseni.

Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb sidevahendite kaudu müüdavalt

loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli jaoks kasutada proove, mis pädev

asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab järelevalveametnikul olema

tellimisprotsessi ajal võimalik varjata oma identiteeti.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügiprotsessi käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügiprotsessi või avaldada soovi kauba

ostmiseks tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul

võimalus tutvustada end enne müügitehingu lõpule viimist. Kui ametnik on veendunud, et

kontrolltehing on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste

25 Mag. iur. Hannes Vallikivi. Põhiseaduse § 19 kommentaarid, p 5 26 RT I, 14.03.2023, 29 27 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021 otsus nr 4-20-1588, p 19 28 Samas, p 20 29 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2016 otsus nr 3-1-1-94-16, p 17

23

nõuete täitmist, siis ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku,

teavitada, et tegemist oli kontrolltehinguga ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks

olukorras, kus müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus

kauba valikul teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik

kontrolltehingust teavitamist edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Seevastu veebilehel või muu sidevahendi teel müügitehingu tegemiseks on üldjuhul vaja ostjal

end tuvastada, teha kasutajakonto või muud sellesarnast. Kasutajaandmete esitamiseks peaks

kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed. Selliselt on aga kauplejal

võimalik tuvastada ametniku isik ja järelevalveasutus ning kaasneda võib muutus müügitehingu

toimumises. See ohustab aga kontrolltehinguga saavutavat eesmärki ega võimalda teostada

tõhusat järelevalvet. Eelkirjeldatud olukorra välistamiseks peab kontrolltehingut tegev ametnik

saama kasutada andmeid, mis ei võimalda teda seostada järelevalveasutuse ja tema isikuga.

Kriminaalmenetluse seadustiku30 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes

pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid.

Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut kasutades sooritama ostu nagu iga teine

selle kaupleja klient. Tehingu tegemise eesmärki võib varjata üksnes kuni kontrolltehingu

tegemise eesmärgi saavutamiseni. Seega võib öelda, et kontrolltehingu tegemise asjaolusid võib

ametiisik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevus toimub varjatult üksnes kontrolltehingu

tegemise hetkel. Kontrolltehingu tegemine ei eelda sellele eelnevaid ja järgnevaid (kaasatud)

varjatud tegevusi. Järelevalvemeetme lühiajalisus võiks olla üheks tunnuseks kontrolltehingu

eristamisel kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1268 sätestatud kuriteo matkimisest. Ühtlasi ei

ole kuriteo toimepanemine kontrolltehingu eesmärk ja kontrolltehingu käigus ei pane ametiisik

toime kuriteotunnustega tegu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse TaimKS-i, teisega

muudetakse RLSi ja kolmandas paragrahvis kehtestatakse eelnõu jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused TaimKS-is.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TaimKS-i § 14 lõiget 1, mille kohaselt juhul, kui TaimKS-

i § 6 lõikes 5 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel, korraldab

tõrjeabinõude rakendamist PTA asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Tulenevalt vajadusest rakendada taimetervise määrust, tehti muudatused TaimKS-is ning 1.

juuli 2020. a redaktsiooniga muudeti ka TaimKS-i § 6. Muudatuse järel kehtestati seni TaimKS-

i § 6 lõikes 5 kehtestatud taimetervise nõuete täitmiseks kohustatud isikut käsitlev säte lõikes

3. Ekslikult jäi muutmata viide TaimKS-i § 14 lõikes 1, mistõttu parandatakse muudatusega

viide ka selles lõikes.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TaimKS-i § 17 lõiget 1. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi

ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

sertifikaadi31 väljastamise eest tasuda riigilõivu asemel järelevalvetasu TaimKS-i § 8711

30 RT I, 12.12.2024, 7 31 Selgituseks, et seletuskirja 2. osas „Eesmärk“ on ekspordi fütosanitaarsertifikaat, reekspordi

fütosanitaarsertifikaat ja ekspordieelne sertifikaat teksti parema loetavuse huvides koondatud ühise nimetaja

„ekspordi fütosanitaarsertifikaat“ alla.

24

sätestatud alusel ja korras. Järelevalvetasuga seotud muudatusi on lähemalt käsitletud eelnõu §

1 punkti 32 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, millega parandatakse viga

seoses taimetervise registrisse kantavate andmetega. Kehtiva sätte kohaselt kantakse

taimetervise registrisse vaid majandustegevusteate esitanud ettevõtjate andmed. See ei olnud

eelnõu koostajate eesmärk.

TaimKS-i § 31 lõike 2 kohaselt ei pea majandustegevusteadet esitama ettevõtja, kellel peab

olema taimepassi väljaandmise tegevusluba, ja ettevõtja, kellel peab olema puidust

pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba.

TaimKS-i § 312 lõike 3 kohaselt kantakse taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluses esitatud

andmed taimetervise registrisse. Samuti kantakse taimetervise registrisse TaimKS-i § 317 lõike

3 kohaselt vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses esitatud andmed. Eelneva alusel

täiendatakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, sätestades, et taimetervise registrisse kantakse

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed

taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TaimKS-i § 317 lõike 2 punkti 3, milles on kehtestatud

ettevõtja kohustus esitada andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta.

TaimKS-i §-s 317 on kehtestatud vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisega

seonduv. Viidatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud need andmed ja dokumendid, mille isik

peab esitama vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses. Eelnõuga muudetava punkti

3 kohaselt esitab ettevõtja taotluses ka taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul

andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta. Nimetatud andmed ja

dokumendid esitab see ettevõtja, kes taotleb tegevusluba taimetervise määruse artiklis 96

osutatud märgise pealepanemiseks ja artikli 97 kohaselt puidust pakkematerjali parandamiseks,

kui ta kasutab selleks teise ettevõtja ruumides töödeldud puitu. Taimetervise määruse artikli 98

lõike 2 kohaselt peab ettevõtja taotlust esitades tõendama, et ta kasutab märgistamiseks üksnes

sellist puitu, mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas32 osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga ja mida on töödeldud loa saanud registreeritud ettevõtja töötlemisruumides

või mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga kolmanda riigi töötlemisruumides, mille kõnealuse kolmanda riigi

taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud. Lisaks peab ettevõtja tagama, et selleks otstarbeks

kasutatavat puitu on võimalik seostada kõnealuste töötlemisruumidega liidu territooriumil või

asjaomaste kolmanda riigi töötlemisruumidega. Kohaldatavuse korral tuleb ettevõtjal tagada, et

ta kasutab märgistamiseks üksnes sellist puitu, millega on kaasas taimepass või mis tahes muu

dokument, mis kinnitab, et standardi ISPM15 1. lisas osutatud töötlemisnõuded on täidetud.

Praktikas on ilmnenud, et kirjeldatud kohustuse täitmine on keerukas, kuna vastavusmärgiga

märgistamise tegevusloa taotlemisel ei saa ettevõtja veel esitada dokumente ostetud

kuumtöödeldud puidu kohta. Samas peab PTA-l olema võimalik kontrollida, et ettevõtja on

teadlik ja tagab vastavusmärgiga märgistatava puidu nõuetekohasuse. Ettevõtjal on võimalik

esitada teave selle kohta, kust on kavas osta kuumtöödeldud puitu, kuidas tagatakse

kuumtöödeldud puidu jälgitavus, kuidas on tagatud jälgitavus liidu territooriumil või

kolmandast riigist töödeldud puidu seostatus asjaomaste töötlemisruumidega, kuidas on

ettevõtja kindel, kas kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud

töötlemisruumid, kus puitu on töödeldud.

32 PTA koduleht. Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 15 „Puidust pakkematerjalide reguleerimine

rahvusvahelises kaubanduses” (ISPM15). 16.02.2025. ISPM_15_ET.pdf

25

Muudatusega täpsustatakse, et juhul, kui ettevõtja esitab vastavusmärgiga märgistamise

tegevusloa taotluse, siis peab ta esitama ka teabe nende meetmete kohta, mille rakendamisega

ta tagab taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul puidu nõuetekohase töötlemise

ja jälgitavuse.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 9 muudetakse TaimKS-i § 318 punkti 2 ja § 451 lõike 1 punkti 2.

Muudatustega viiakse mõiste „vastutav isik“ nimetatud sätetes kooskõlla TaimKS-i § 317 lõike

1 punktiga 7, mille kohaselt tuleb puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti

vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisel esitada selle vastutava isiku nimi ja

kontaktandmed, kes ei vastuta mitte ainult märgistamise ja puidust pakkematerjali parandamise

nõuetekohasuse eest, vaid kes vastutab ka puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti

töötlemise nõuetekohasuse eest. TaimKS-i § 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse selliselt, et lisaks

märgistamisele ja puidust pakkematerjali parandamisele oleks hõlmatud ka vastutus

puitmaterjali töötlemise nõuetekohasuse eest, ning § 318 punktis 2 tehakse tagasiviide § 317

lõike 1 punktile 7, milles on täpsemalt kirjeldatud vastutava isiku kohustused.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 2, mille kohaselt võib liiduvälisest

riigist Eestisse toimetada taime, taimset saadust ja muud objekti käesolevas seaduses ning

ametliku kontrolli määruses sätestatud alusel ja korras.

Muudatusega täiendatakse TaimKS § 37 lõiget 2 viitega ametliku kontrolli määruse artikli 47

lõike 1 punktile c, milles on viidatud nendele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele

objektidele, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada ametliku kontrolli

(taimetervisekontrolli) tegemiseks. Viidatud taimedeks, taimseteks saadusteks ja muudeks

objektideks on taimetervise määruse artikli 72 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud

taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel liidu territooriumile nõutakse

fütosanitaarsertifikaati, ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud taimed,

taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomiseks teatavatest päritolu- või lähteriigiks

olevatest kolmandatest riikidest teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse

fütosanitaarsertifikaati.

Praktikas on tuvastatud juhtumeid, mil liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel ei ole

nimetatud taimi, taimseid saadusi või muid objekte ametlikuks kontrolliks esitatud, mistõttu ei

ole olnud võimalik ka kontrollida nende nõuetele vastavust. Nimetatud olukorrad on tuvastatud

alles siis, kui kaup on juba edasi müüdud või kliendile tarnitud. See loob kõrge taimetervise

riskiga olukorra, mil nõuetele mittevastav taim, taimne saadus või muu objekt võib olla

võimalikuks ohtliku taimekahjustaja levitajaks. EL välispiiriks olles on ametlik kontroll, mis

EL sisenemisel taimetervise kontrolli alla kuuluvatele kaupadele tehakse, väga oluline, et

kaitsta kogu EL taimetervist. Muudatusega tehtav täpsustus loob selgema viite taimedele,

taimsetele saadustele ja muudele objektidele, mille puhul ametlik kontroll on ette nähtud.

Ametliku kontrolli määruse artikli 22 kohaselt peavad taimed, taimsed saadused ja muud

objektid vastama nimetatud artiklis sätestatud erinormidele, mis käsitlevad just taimetervisega

seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Nimetatud artiklis on

täpsemalt kirjas taimetervise nõuete täitmise kontroll, mis hõlmab taimekahjustajate, taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli ning nende ettevõtjate ja muude

isikute ametlikku kontrolli, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. Nõuetekohasuse

kindlakstegemiseks kontrollitakse dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TaimKS-i § 37 lõikeid 6 ja 7.

TaimKS-i § 37 lõikes 6 on sätestatud, et kui taim, taimne saadus ja muu objekt toimetatakse

liiduvälisest riigist Eestisse nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti

kaudu, milles PTA teeb kontrolli väljakutsel, teatab kaubasaaja või tema esindaja sellest PTA-

26

le hiljemalt asjaomasele nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval

tööpäeval. Muudatuse kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise

kavandatavast Eestisse toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille

kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest

teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada kaubasaadetisest etteteatamisega seonduvat

tulenevalt ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõikest 4, mille kohaselt saadetise eest

vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3 punktiga a, täidavad selleks

ühtse sisseveodokumendi asjakohase osa ja esitavad selle ühtsesse elektroonilisse süsteemi

edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu. Ühe

tööpäeva pikkune etteteatamisaeg on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL)

2019/101333, mis käsitleb liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest

etteteatamist. Taimetervise kontrolli läbivast kaubasaadetisest tuleb vähemalt üks tööpäev enne

piiripunkti jõudmist teavitada elektroonilise sertifitseerimise süsteemis TRACES NT (Trade

Control and Expert System NT). Selleks peab saadetise eest vastutav isik esitama läbi TRACES

NT süsteemi ühtse sisseveodokumendi Common Health Entry Document (ÜSTS-TS/CHED-

PP) I osa.

Väljakutsel töötavas piiripunktis tehakse kontrolli piiripunkti lahtiolekuaegadel, ka neid

piiripunkte tuleb üks tööpäev ette teavitada. Praegu tehakse taimetervise kontroll väljakutsel

ainult Lennujaama ja Eesti Posti tollipunktides ning neid teenindab tööpäevadel Muuga

piiripunkt, mis nädalavahetustel ja riigipühadel ei tööta. Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2019/1013 kohaselt on liikmesriikidel õigus rakendada ka etteteatamist vähemalt neli tundi

enne saadetise saabumist, kui transpordiga seotud logistiliste piirangute tõttu osutub saadetisest

etteteatamine üks tööpäev enne selle saabumist võimatuks. See võib nii olla näiteks juhul, kui

saadetis transporditakse lähetuskohast piiripunkti vähem kui 24 tunni jooksul ning enne

saadetise laadimist ei ole võimalik saada asjakohaste ühtse sisseveodokumendi osade täitmiseks

teavet, mida on vaja ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõike 3 punkti a kohase etteteatamise

jaoks. Seega sätestatakse erand, mille kohaselt on maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast

kaubasaadetise Eestisse toimetamisest on lubatud teavitada ka vähemalt neli tundi ette.

Koos kirjeldatud muudatusega korrastatakse sättes ka mõistekasutust, asendades mõiste

„kaubasaaja või tema esindaja” mõistega „kaubasaadetise eest vastutav isik”, mis vastab

ametliku kontrolli määruses kasutatavale mõistele. Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2019/1715 II lisa34 kohaselt tuleb sisseveodokumendile märkida selle füüsilise või juriidilise

isiku andmed, kes vastutab piiripunkti jõudnud saadetise eest ja esitab importijana või importija

nimel pädevale asutusele vajalikud deklaratsioonid. Kõnealune ettevõtja võib olla sama

füüsiline või juriidiline isik, kellele saadetis on adresseeritud ja kes on märgitud asjaomases

kolmandas riigis välja antud ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele või muudes

dokumentides, sealhulgas äridokumentides. Seega mõiste muutmine ei muuda selle sisu, kuna

kaubasaaja või tema esindaja ongi importija või tema esindaja, küll aga muudab see selgemaks

seose ametliku kontrolli määruses kasutatava mõistega.

TaimKS-i § 37 lõike 7 kohaselt võib tolliametnik vormistada kaubasaadetise vabasse ringlusse,

kui PTA on teinud selle kohta lubava märke saatedokumendile või elektroonilisse

tolliinfosüsteemi. Eelnõuga kavandatava muudatusega viiakse lõige 7 kooskõlla ametliku

33 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1013, liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate

saadetistest etteteatamise kohta. 34 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja

selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus)

27

kontrolli määrusega ning sätestatakse, et kaubasaadetis vormistatakse vabasse ringlusesse, kui

saadetis vastab ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 1 kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate

saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos

või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse

sisseveodokumendi. Sellest tulenevalt saab vabasse ringlusse lubamise aluseks olla ainult ühtne

sisseveodokument, mitte märge saatedokumendil ega elektroonilises tolliinfosüsteemis. Ühtne

sisseveodokument esitatakse TRACES NT süsteemi vahendusel, mis on liidestatud tolli

infosüsteemiga. Ametliku kontrolli määruse artikli 56 kohaselt täidab ühtse sisseveodokumendi

saadetise kohta (täpsemalt selle I osa) saadetise eest vastutav ettevõtja, kes esitab saadetise ja

selle sihtkoha koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks vajaliku teabe. Piiripunktis kasutab

pädev asutus sisseveodokumenti, et registreerida selle II osas ametliku kontrolli tulemus ja kõik

otsused, mis on selle põhjal tehtud, sealhulgas otsus saadetise tagasilükkamise kohta, et ühtse

elektroonilise süsteemi kaudu edastada teave ametliku kontrolli tulemuse kohta.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 2b kohaselt lubab toll kaubasaadetise vabasse

ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument,

mis kinnitab, et saadetis vastab ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud

kohaldatavatele normidele (taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed). Seega peab

tolliametnik jälgima, et nõuetekohaselt oleks esitatud nii ühtse sisseveodokumendi I osa kui ka

II osa, mille kinnitab oma allkirjaga taimeterviseametnik, kui kaubasaadetis on läbinud nõutud

ametliku kontrolli ja vastab taimetervise nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i 2. peatüki 61. jagu, mis sätestab

taimetervise järelevalvetasu.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 33, millega täiendatakse TaimKS-i §-dega 8711–8713

ja kehtestatakse järelevalvetasu, järelevalvetasu maksmise ja enammakstud järelevalvetasu

tagastamise alused. Muudatusega viiakse järelevalvetasu käsitlev regulatsioon 41. peatükki, mis

käsitleb nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonnas tehtavat ametlikku kontrolli. Kehtiv

järelevalvetasu regulatsioon hõlmab üksnes taimetervise valdkonda, mistõttu on see kehtestatud

TaimKS-i taimetervist käsitlevas 2. peatükis. Eelnõuga kavandatava muudatusega laiendatakse

järelevalvetasu kohaldamisala ning järelevalvetasu rakendatakse edaspidi ka taimekaitse

valdkonnas. Seetõttu viiakse järelevalvetasu regulatsioon 41. peatükki, milles on kehtestatud

ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisega seonduv.

TaimKS-i § 443 lõike 6 alusel on kehtestatud maaeluministri 29. juuni 2020. a määrus nr 46

„Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu

tagastamise kord”35, millega on kehtestatud järelevalvetasu maksmise ja maksmise

kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. TaimKS-i 2. peatüki 61 jao

kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka nimetatud määrus.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TaimKS-i § 60 lõiget 5 ning sätestatakse, et toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluse menetlusele

kohaldatakse nimetatud ainete heakskiitmise taotluse menetluse kohta sätestatut.

TaimKS-i § 60 lõikes 5 on sätestatud, et kui taotleja soovib toimeaine, taimekaitseaine või

sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamist, esitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklis 14 nimetatud taotluse sama määruse artiklis 15 sätestatud korras

35 RT I, 01.07.2020, 38

28

PTA-le. Viidatud artiklis 15 on sätestatud pikendamistaotlusega seonduv. Selle kohaselt esitab

toimeaine tootja artiklis 14 nimetatud taotluse liikmesriigile ja taotluse koopia teistele

liikmesriikidele, komisjonile ja ametile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja

lõppu. Samuti peab taotleja pikendamise taotlemisel välja tooma uued andmed, mida ta

kavatseb esitada, ning tõestama, et need andmed on vajalikud andmenõuete või kriteeriumide

tõttu, mida toimeaine viimase heakskiidu ajal ei kohaldatud, või selle tõttu, et ta taotleb

heakskiidu pikendamist. Samal ajal esitab taotleja mis tahes uute ja käimasolevate uuringute

ajakava.

Eelnõuga kavandatava täiendusega täpsustatakse, et heakskiidu kehtivuse pikendamise taotlust

menetletakse samamoodi nagu uue toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks

esitatud taotlust. TaimKS-i § 60 lõike 2 kohaselt kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning

saadab taotlejale kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt. Viidatud artiklis 9 on sätestatud taotluse

vastuvõetavusega seonduv. Selle järgi saadab 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist

referentliikmesriik, kelle ülesandeid Eestis täidab PTA, taotlejale kirjaliku tõendi, milles

märgib taotluse kättesaamise kuupäeva, ning kontrollib artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud

kontrollnimekirja alusel, kas koos taotlusega esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 8

sätestatud elemente. Referentliikmesriik kontrollib samuti artikli 7 lõikes 3 osutatud

konfidentsiaalsuse taotlusi ning artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud katsete ja uuringute täielikke

loetelusid. Kui taotluses on puudusi, teatab referentliikmesriik sellest taotlejale, määrates nende

esitamiseks tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm kuud. Kui taotleja ettenähtud tähtaja jooksul

taotluses puudusi ei kõrvalda, teatab referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele ja

komisjonile, et kõnealune taotlus ei ole vastuvõetav. Puuduste kõrvaldamise korral teatab

referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile, et kõnealune

taotlus on vastuvõetav, ning alustab toimeaine hindamist.

Täpsustuse tegemise vajaduse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu kehtivuse

pikendamise taotluse osas tingib asjaolu, et kehtiva TaimKS-i paragrahv 60 kirjeldab ainult

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise etappe ega

kirjelda vastavate ainete heakskiidu pikendamise taotlemise hindamist. Sama paragrahvi lõige

(5) viitab heakskiidu pikendamise taotluse esitamise korrale ent ei too välja sellise taotluse

hindamise etappe. Selle puuduse kõrvaldamiseks, lähenemise harmoniseerimiseks ning

võimaliku segaduse vältimiseks tehakse TaimKS-i vastav täpsustus tehakse TaimKS-i vastav

täpsustus.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse ja sõnastatakse uuesti TaimKS-i § 601, milles on

kehtestatud toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu

maksmise kord.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 11 kohaselt on

referentliikmesriigil toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse esialgse

hindamisaruande koostamiseks aega 12 kuud, mida võib vajadusel (täiendavate

uuringuandmete või taotlejalt lisateabe päringu korral) pikendada 18 kuuni. Euroopa Komisjoni

poolt tehtud taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja

pestitsiidide piirnorme käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/200536

rakendamise hindamise37 käigus tuvastati, et tegelikult kulub toimeaine, taimekaitseaine ja

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende

pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta 37 Study supporting the REFIT Evaluation of the EU legislation on plant protection products and pesticides

residues (Regulation (EC) No 1107/2009 and Regulation (EC) No 396/2005)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/5f718af5-d349-11e8-9424-01aa75ed71a1

29

sünergisti heakskiitmise kõigi etappide jaoks ametlikult ette nähtud 36 kuu asemel keskmiselt

44 kuud ja maksimaalselt 72 kuud, toimeaine heakskiidu uuendamise menetlusetappide jaoks

ette nähtud 30 kuu asemel aga keskmiselt 34 kuud ja maksimaalselt 48 kuud. Üks taotluste

menetlemise suurema ajakulu põhjustest on liikmesriikide pädevate asutuste rahaliste vahendite

ja ekspertide nappus. Sarnane olukord on ka Eestis. PTA-l on kolm toimeaine, taimekaitseaine

ja sünergisti taotlust hindamises aastast 2020 ja üks taotlus aastast 2021.

Seetõttu kavandatakse eelnõuga muudatused toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu maksmisel.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu hõlmab

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tasu ning identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste

omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise tasu. Tasu taotluse läbivaatamise

eest makstakse menetluse lõppedes korraga kõikide menetlusetappide eest.

Kuna toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja heakskiidu taotluse menetlemine

on pikk protsess, mis võib kesta kuni 72 kuud (see on kuni 6 aastat), jõuab tasu taotlust

menetleva asutuseni alles 3–6 aastat hiljem, kui inflatsioon on selle väärtust oluliselt

kahandanud. Samuti ei võimalda selline tasustamissüsteem operatiivselt reageerida tööde mahu

ja rahastamisvajaduste muudatustele. Seetõttu on vajalik muuta tasu struktuuri ja maksmise

korda. Selleks eristatakse tasu arvestamisel heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu, erialase hindamise tasu ning täiendavalt tehtavate Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 12 nimetatud tegevuste, sh täiendava erialase

hindamise tasu..

Eraldi sätestatakse, et kui sama toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

lahendamiseks on vaja teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklis 12 nimetatud tegevusi, maksab taotleja ka nende tegevuste eest. Viidatud artiklis 12

nimetatud tegevuste hulka kuulub ka täiendav erialane hindamine, mida teeb refrentliikmesriik

(Eesti) taotleja poolt Euroopa Toiduohutusameti nõudel esitatud lisateabe alusel.

Nende tegevuste eraldi välja toomine on oluline, sest vastavad tegevused leiavad aset pärast

plaanilise erialase hindamise lõppu ja kehtiv TaimKS ei sätesta nende eest tasu maksmist ega

selle korda.

TaimKS-i § 601 täiendatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu

mõistega.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu ja selle

maksmine jagatakse kolmeks vastavalt taotluse läbivaatamise menetluse etappidele,

kaasajastades ning muutes selgemaks taotluse läbivaatamise tasu struktuuri ja selle maksmise

korra. Selline tasu maksmise viis võimaldab taotluse menetlemisega seotud tööd paindlikumalt

tasustada, muu hulgas reageerida operatiivsemalt töö mahu ja rahastamisvajaduste muutustele.

Samuti vähendab selline lähenemine oluliselt inflatsioonist tingitud kahjusid, mida põhjustaks

taotluse läbivaatamise esimeste etappide ja tasu maksmise vahele jääv mitme aasta pikkune

ajavahemik. Ettevõtjate jaoks toob see kaasa suurema paindlikkuse, kuna võimaldab kavandada

taotluse menetlemisega seotud kulusid osade kaupa ning võimaldab saada parema jooksva

ülevaate tasu suuruse kujunemisest.

30

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse menetlemise etapid on

järgmised. Esimese etapina kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning saadab taotlejale

kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt. PTA jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotlus ei ole

nõuetekohane, ning saadab selle kohta teate taotlejale, teistele liikmesriikidele ja Euroopa

Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõikes 2

sätestatud alusel ja korras. Taotluse nõuetekohaseks hindamise korral teavitab PTA taotlejat,

teisi liikmesriike, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Toiduohutusametit Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.

Teises etapis hindab PTA toimeaine vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud toimeaine heakskiitmise kriteeriumitele ning edastab esialgse

hindamisaruande viivitamata Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile.

Kolmandas hindamise etapis täiendab PTA Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 12 lõikes 1 kehtestatud märkuste esitamise perioodi järel vajaduse korral

toimeaine toimikut, osaleb vajaduse korral artikli 12 lõikes 2 sätestatud ekspertkohtumistel ja

hindab vajaduse korral toimeaine kohta esitatud lisateavet artikli 12 lõikes 3 sätestatud alustel.

Lisaks eelnevale muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

läbivaatamise tasu määra arvestamise aluseks olevat ajavahemikku. TaimKS-i kohaselt

võetakse heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu määra arvutamisel aluseks eelnev

kalendriaasta, mis tähendab, et seni on tulnud tasu määra arvutamisel aasta viimaste kuude

kulud prognoosida. Selleks et tasu arvestamise aluseks võetavad andmed tugineks tegelikele

andmetele, sätestatakse § 601 lõikes 6, et tasu määra arvutamise aluseks võetakse PTA

taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega seotud

personali- ja majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali

jooksul.

Nimetatud tasude määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal oma määrusega.

Selleks et kehtestada määrus 1. jaanuaril, algab selle väljatöötamine eelneva aasta viimastel

kuudel, see tähendab ajal, mil kogu kalendriaasta andmeid veel ei ole. Kvartalipõhine tasu

määra arvutamine on otseselt seotud vajadusega arvestada tegelikke, mitte prognoositud

kulusid. Kasutades tasu arvutamisel tasu määra vastuvõtmisele eelnenud nelja kvartali kulusid,

on võimalik vältida prognoose ning lähtuda perioodi tegelikest kuludest.

TaimKS-i kohaselt võetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse hindamise tasu määra ja toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise eest võetava tasu määra arvutamisel aluseks PTA

taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja majandamiskulud. Siinjuures on toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste

menetlemisega seotud ekspertide tasustamine kulukam kui näiteks taimekaitsevahendite

turustamise ja kasutamise järelevalvega seotud ametnike tasustamine. PTA 2024. aasta

andmetele tuginedes on taimekaitsevahendite järelevalvega seotud ametnike tunnitasu määr

55,8 eurot tunnis, samas kui taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega seotud ametnike tunnitasu määr on 78,49 eurot tunnis, seega on määrade erinevus

29%. Üldisel taimekaitse valdkonna personali- ja majandamiskuludel põhinev arvestus ei

kajastaks seega piisavalt täpselt taotluste menetlemiseks vajalike tööde teostamise tegelikke

kulusid. Kuna toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi erialast

hindamist teevad suures osas samad eksperdid, on otstarbekas nii toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimisel kui ka erialasel hindamisel tasu

arvutamise aluseks võtta PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise

ja hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud.

31

PTA esitatud andmete kohaselt oli nende asutuse taimekaitse ja väetise osakonnas taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise ja hindamisega 2023. aastal hõivatud 7,5 töökohta ning nende

personali- ja majandamiskulud olid 2023. aasta arvestuse põhjal (sisaldab 2023. aasta üheksa

kuu tegelikke kulusid ja kolme kuu prognoosi) järgmised: personali palgakulud on 32 eurot

tunnis ja majandamiskulud on 18 eurot tunnis. Selle alusel arvutatud tasude määr 2024. aastal

oli 32 eurot tunnis + 18 eurot tunnis = 50 eurot tunnis. Võrreldes 2023. aasta tunnitasuga (43,74

eurot tunnis) suurenes 2024. aasta tunnitasu (50 eurot tunnis) 6,26 euro võrra.

PTA taimekaitse osakonnas on 2024. aastal taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega hõivatud 14 töökohta ning nende personali- ja majandamiskulud on (sisaldab

2024. aasta üheksa kuu tegelikke kulusid ja kolme kuu prognoosi) järgmised: personali

palgakulud on 60,57 eurot tunnis ja majandamiskulud on 17,92 eurot tunnis. Selle alusel

arvutatud tasu määr 2025. aastal on 60,57 eurot tunnis + 17,92 eurot tunnis = 78,49 eurot tunnis.

Võrreldes 2024. aastal kehtiva 50 euro suuruse tunnitasuga suureneb 2025. aasta tunnitasu

28,49 euro võrra.

Sarnaselt 2022. ja 2023. aastale on ka 2024. aasta jooksul PTA-s toimunud mitu personali

koosseisu muudatust ning värvatud on uusi ametnikke, samuti on ametnike koolitamine olnud

ajamahukas ja toonud kaasa lisakulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 75 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama määruses sätestatud

kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks piisavalt sobiva kvalifikatsiooni ja

kogemustega töötajate olemasolu. Selle saavutamiseks tuleb tagada PTA taimekaitse

valdkonnaga seotud personali töötasude konkurentsivõimelisus.

TaimKS-i § 601 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud täpsemad nõuded toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu moodustavate erinevate tasude otsuse

tegemise tähtaja, otsuse kättetoimetamise ja tasu maksmise kohta muudavad tulenevalt

paragrahvi ümbersõnastamisest asukohta ning on edaspidi kehtestatud sama paragrahvi lõigetes

8‒12. Nõuete kehtestamisel on arvestatud eespool kirjeldatud eelnõuga kavandatavat

muudatust, millega edaspidi eristatakse heakskiitmise taotluse eest tasu küsimisel menetluse

erinevaid etappe.

TaimKS-i § 601 lõike 8 kohaselt teeb PTA otsuse toimeaine heakskiitmise taotluse

nõuetekohasuse kontrollimise tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse

nõuetekohasuse tuvastamist, pärast taotluses esinevate puuduste tuvastamisest taotleja

teavitamist ning pärast taotluse läbi vaatamata jätmist ja selle kohta teate edastamist taotlejale,

teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.

TaimKS-i § 60 lõike 4 kohaselt hindab PTA toimeaine vastavust Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud toimeaine heakskiitmise

kriteeriumitele ning edastab esialgse hindamisaruande viivitamata Euroopa Komisjonile ja

Euroopa Toiduohutusametile. Eenõuga kavandatava TaimKS-i § 601 lõike 9 kohaselt teeb PTA

otsuse viidatud lõikes 4 nimetatud tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul samas nimetatud

esialgse hindamisaruande Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile edastamise

päevast arvates.

Tulenevalt eelnõuga kavandatavatest muudatustest kehtestatakse TaimKS-i § 601 lõikes 10, et

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 3 sätestatud

täiendava hindamise tasu kohta teeb PTA otsuse kümne tööpäeva jooksul Euroopa

Toiduohutusameti järelduste avaldamisest arvates.

Eelnõuga kavandatava TaimKS-i § 601 lõike 11 kohaselt toimetatakse lõigetes 8‒10 nimetatud

otsus taotlejale kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lõike 12 kohaselt kannab

32

taotleja lõigetes 8‒10 nimetatud otsuses määratud summa otsuses näidatud pangakontole

kümne kalendripäeva jooksul otsuse saamisest arvates. Kui taotleja ei maksa lõigetes 2 ja 4

nimetatud tasu ettenähtud tähtaja jooksul, on PTA-l õigus anda tasu maksmiseks kohustav otsus

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TaimKS-i § 65 lõiget 1, milles on kehtestatud

taimekaitsevahendi loa taotlemisega seonduv.

TaimKS-i §-is 65 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklites 30, 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa saamiseks kirjaliku taotluse esitamine PTA-le

ning kehtestatakse riigilõiv artiklites 30, 33, 40, 47 nimetatud loa taotemise eest, samuti

kehtestatakse nõuded taotlusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega korrastatakse esmalt TaimKS-i § 65 lõikes 1 sätestatud

viidet nendele taimekaitsevahendi lubadele, mille saamiseks tuleb esitada PTA-le taotlus ja

tasuda riigilõiv. Loetelust jäetakse välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklile 30. Viidatud artiklis on sätestatud alused, millal Põllumajandusamet võib

anda loa taimekaitsevahendi kohta, mis sisaldab veel heaks kiitmata toimeainet. Nimetatud luba

võis sama artikli lõike 3 kohaselt anda kuni 14. juunini 2016. a.

Teise muudatusena täiendatakse TaimKS-i § 65 lõiget 1 tingimusega, mille kohaselt tasub

taotleja riigilõivu RLS-is sätestatud määras üksnes juhul, kui Eesti on taotlust läbi vaatav

liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 35 tähenduses.

Viidatud sätte kohaselt vaatab taotluse läbi taotleja välja pakutud liikmesriik, välja arvatud

juhul, kui seda nõustub läbi vaatama mõni teine samasse tsooni kuuluv liikmesriik.

Muudatus tuleneb taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse läbivaatamise riigilõivu

regulatsiooniga kavandatavast muudatusest, millega eraldatakse nimetatud riigilõivust

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mida edaspidi arvestatakse TaimKS-i § 732

kohaselt. Sellega tagatakse taimekaitsevahendi turulelaskmisega seotud kulutuste ajakohane ja

objektiivne hüvitamine. Vastavate kulutuste objektiivne hüvitamine tagab ka

taimekaitsevahendite taotluste tasude parema ühtlustumise EL-i põhjatsoonis, mis omakorda

aitab ära hoida selliste taotluste esitamist, mille alusel ei soovita taimekaitsevahendeid

tegelikult Eestis turule tuua.

Taimekaitsevahendi loa taotlemisel kehtestatava riigilõivu arvutamisel on võetud aluseks PTA

1.01.‒31.12.2024 eelarve alusel taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade menetlemisega

seotud personali tunnitasu määr 68,11 eurot, mille arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste

ja tugiteenuste palgakulu ning majandamiskulu ning mis riigilõivude arvutamisel ümardatakse

kuni 70 euroni. See kattub ka TaimKS-i VTK-s PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise

tunnitasu määraga 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: taimekaitsevahendite turulelaskmise

lubade menetlemisega seotud töötajate keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega,

sealhulgas tugiteenuste kulud, koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, PTA keskmine

majandamiskulu tundidesse arvestatuna 24,50 eurot.

Riigilõivu arvutamise aluseks võetud tasu määr erineb erialase hindamise tasu määrast.

Riigilõivu arvestamise aluseks võetakse üksnes taimekaitsevahendi turulelaskmise lubade

menetlemisega seotud isikute personali- ja majanduskulud. Kuna erialast hindamist tehakse nii

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti kui ka taimekaitsevahendi loamenetluse korral, siis

võetakse erialase hindamise tasu arvestamisel aluseks PTA taimekaitse valdkonnas taotluste

nõuetekohasuse kontrollimise ja erialase hindamisega tegelevate isikute personali- ja

majanduskulud.

33

Seoses eelnevaga ajakohastatakse RLS-is kehtestatud taimekaitsevahendi turulelaskmise loa

taotluse läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivusid.

Lisaks eelnevale muudetakse TaimKS-i § 65 lõike 1 teist lauset, milles on sätestatud riigilõivu

tasumise erand. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei tule edaspidi tasuda riigilõivu

lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 51 (loa kehtivuse

laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamistele) ja 53

(taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40

(taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa taotlemise eest.

Nimetatud taotluste esitamise korral ei kontrolli PTA taotluse nõuetekohasust, kuna seda on

juba teinud taotlust läbivaatav liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 35 tähenduses, mistõttu ei kaasne PTA-le selle tegevuse eest ka kulu. Nendel

juhtudel menetleb Eesti taotlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina, tehes taotluse menetlemiseks üksnes

taimekaitsevahendi erialase hindamise. Seega asendatakse nende menetluste puhul riigilõiv

erialase hindamise tasuga.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse TaimKS-i § 73 lõiget 1, mis käsitleb taimekaitsevahendi

loa muutmise, sealhulgas taimekaitsevahendi turulelaskmise loa kehtivuse pikendamise või

kehtetuks tunnistamise taotlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklite 43 ja 45 kohaselt.

Nimetatud sätet muudetakse, täiendades seda tingimusega, mille kohaselt tuleb riigilõivu tasuda

nimetatud taotluste esitamise eest üksnes siis, kui Eesti menetleb taotlust Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 35 nimetatud taotlust läbi vaatava

liikmesriigina.

Muudatus on tingitud taimekaitsevahendi loa taotluse läbivaatamise tasuga kavandatavatest

muudatustest, mille kohaselt edaspidi arvestatakse taimekaitsevahendi turulelaskmise loa

taotluse läbivaatamisega seonduvaid kulusid taimekaitsevahendi erialasest hindamise kuludest

eraldi. Juhul kui Eesti menetleb taotlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklis 35 nimetatud tsooni kuuluva teise liikmesriigina, on taotlust läbivaatav

liikmesriik taotluse juba läbi vaadanud. PTA omalt poolt taotlust uuesti läbi ei vaata, mistõttu

ei kaasne PTA-le selle tegevusega ka kulutusi.

PTA muudab taimekaitsevahendi luba loa omaja taotluse alusel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 sätestatud juhul, kui asjaomast toimeainet,

taimekaitseainet või sünergisti sisaldav taimekaitsevahend vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009

artikli 20 kohases heakskiidu pikendamise määruses sätestatud tingimustele ja piirangutele.

Eelneva kohaselt pikendatakse taimekaitsevahendi loa kehtivust juhul, kui erialase hindamise

tulemusel ei selgu, et taimekaitsevahendi kasutamisega kaasneb otsene oht inimese või looma

tervisele või keskkonnale. Loa kehtivust pikendatakse juhul, kui taimekaitsevahendis

sisalduvad toimeained, taimekaitseained ja sünergistid on heaks kiidetud, taimekaitsevahendi

muud koostisained ei ole kantud keelatud koostisainete nimekirja, taimekaitsevahendi tehniline

vorm on selline, et kasutaja kokkupuude või muud riskid on võimalikult piiratud, ilma et see

kahjustaks taimekaitsevahendi toimimist. Näiteks võib loa muutmise tingida asjaolu, et

taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine heakskiidu kehtivust on pikendatud. Üks

taimekaitsevahend võib sisaldada mitut toimeainet, mille heakskiidu tähtaeg võib lõppeda

erineval ajal. Kui ühe toimeaine heakskiitu pikendatakse, siis tingib see muudatused

taimekaitsevahendi loas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 45 kohaselt muudab PTA

taimekaitsevahendi luba loa omaja taotluse korral. Näiteks võib loa muutmise kaasa tuua

34

muudatus taimekaitsevahendi pakendi suuruses või materjalis, samuti kaubandusliku nime

muutumise korral. Sellise taotluse menetlemise käigus ei tehta erialast hindamist ega võeta

erialase hindamise tasu. Loa selliste muudatuste korral, mille käigus ei toimu erialast hindamist,

tasub taotleja riigilõivu ainult taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse TaimKS-i §-ga 732, milles kehtestatakse

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu arvestamisega ja maksmisega seonduv.

Taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja

leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest kehtestatakse

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu.

Kui taimekaitsevahendi loa andmise või muutmise otsustamiseks on vaja teha

taimekaitsevahendi erialane hindamine, siis tasub käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes

1 nimetatud isik PTA-le taimekaitsevahendi erialase hindamise eest.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu arvestamisel võetakse aluseks toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu arvestamise kohta sätestatu.

Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu võetakse tunnitasuna, mille määra arvutamise

aluseks võetakse PTA taimekaitse valdkonnas taotluste nõuetekohasuse kontrollimise ja

hindamisega seotud personali- ja majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud

nelja kvartali jooksul. Asjaomase tunnitasu kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal

aastal määrusega, et säilitada tasude ajakohasus ning vältida iga-aastast või üle aasta korduvat

seaduse muutmist. Kuna seni on ministri määrusega kehtestatud ainult toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise ning

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise tasude määrad, siis tuleb muuta ka ministri

määrust, kehtestades ka taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määra.

Erialase hindamise tasu määra arvutamine kvartalipõhiselt on otseselt seotud vajadusega

arvestada tegelikke, mitte prognoositud kulusid. Kehtiva süsteemi puhul, kus tasu määra

arvestamise aluseks on eelnev kalendriaasta, tuleb tasu määra arvutamisel aasta viimaste kuude

kulud prognoosida. Võttes edaspidi tasu arvutamisel aluseks tasu määra kehtestamisele

eelnenud nelja kvartali kulud, see tähendab tasude määra arvutamise aasta kolme esimese

kvartali ja eelneva aasta viimase kolme kuu kulud, on võimalik vältida prognoose ning lähtuda

perioodi tegelikest kuludest.

PTA teeb otsuse erialase hindamise tasu suuruse kohta kümne tööpäeva jooksul pärast

taimekaitsevahendi loa osas otsuse tegemist.

Kui erialase hindamise tasu laekumise prognoosimisel võtta aluseks 2025. aastal toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja

leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest regionaal- ja

põllumajandusministri määrusega kehtestatud tasu määr 78,49 eurot ja PTA prognoositav

erialase hindamise töötundide arv aasta kohta, siis sellisel juhul moodustab taimekaitsevahendi

turulelaskmise taotluse taotluse läbivaatamisel taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu

laekumisest saadav tulu aastas hinnanguliselt 311 000 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse TaimKS-i § 76 lõikega 5, millega täpsustatakse

taimekaitsevahendi turustamise nõuete kohaldamisala. Muudatus on tingitud eelnõu punktiga

19 kavandatavast muudatusest, millega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust,

35

nimetades sihtrühmade kaupa lubatud tegevused. Muudatusega sätestatakse, et õigus

taimekaitsevahendit turustada on nii professionaalsel kasutajal kui ka nõustajal. Edaspidi

laienevad turustaja kohustused professionaalsele kasutajale ja nõustajale juhul, kui nad

tegutsevad turustajana. Eelnõuga ei kehtestata turustajale lisanõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse TaimKS-i § 78 lõikeid 6 ja 7.

TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma

majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra

aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta. Tulenevalt 1. jaanuaril 2026. aastal jõustuvast komisjoni

rakendusmäärusest (EL) 2023/564, mis sätestab professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate

taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu, täpsustatakse eelnõuga taimekaitsevahendi

kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid, lisades seadusesse viite rakendusmäärusele.

Rakendusmääruse kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise

arvestust üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis, kohustatud isikud ega põhilised

andmenõuded ei muutu.

Professionaalne kasutaja on TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt isik, eelkõige füüsilisest isikust

ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse

liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja

kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise

üle.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/10246 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta loetakse masinloetavas vormingus olevaks

dokumendiks sellises failivormingus struktureeritud dokument, mida tarkvararakendused

suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Seega võivad

professionaalse kasutaja taimekaitsevahendi kasutusandmed olla algselt talle sobivas

formaadis, kuid kolmekümne päeva jooksul tuleb need sisestada elektroonilisse

masinloetavasse süsteemi. Asjakohast vormingut pakuvad eelkõige kas põlluraamatu pidamise

võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-põlluraamat.

Muus osas säilitatavate andmete põhikoosseis (kasutatud taimekaitsevahend, kasutamise aeg,

kulunorm, töödeldud maa-ala, põllukultuur(kasutusolukord) praegu kehtiva sättega võrreldes

ei muutu. Kuigi ka varem oli kõigile professionaalsetele kasutajatele andmete pidamine

kohustuslik, siis nüüd on rakendusmääruse lisas täpsustatud erinevate kasutusviiside (maapinna

töötlemine, suletud ruumid, seemned) taimekaitsevahendi koguseühikut, maa-ala või üksuse

identifitseerimist, üksuse suurust ning täpsustatud võimalust asjakohastel juhtudel kasutada

EPPO ja BBCH koode erinevatel kultuuridel kasutusolukordade kirjeldamiseks.

Rakendusmääruse lisas olevad täpsustused on professionaalsele kasutajale suunavad, kuid ei

too otseselt kaasa täiendavaid kohustusi uute andmete näol. Rakendusmääruses sätestatakse

säilitatavate andmete sisu, vorming, tähtajad ja teabe edastamine pädevale asutusele ning

muudele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

TaimKS-i § 78 lõikes 7 on kehtestatud keeld kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt.

Eelnõuga kavandatava muudatusega täpsustatakse, et taimekaitsevahendit on keelatud kasutada

lennukilt või helikopterilt. Lisaks kehtestatakse, et taimekaitsevahendit võib pritsida muult

õhusõidukilt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse

alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Viidatud lõike 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit

kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele

36

vastavatel tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Professionaalne kasutaja arvestab ka

integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Muudatuse tegemisega luuakse TaimKS-iga võimalus pritsida taimekaitsevahendit

õhusõidukilt TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt võib

taimekaitsevahendi õhust pritsimist lubada vaid erandjuhtudel, kui on täidetud järgmised

tingimused:

a) taimekaitsevahendi õhust pritsimisele puuduvad muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid

või on taimekaitsevahendi õhust pritsimisel selge eelis seoses väiksema mõjuga inimese

tervisele ja keskkonnale võrreldes taimekaitsevahenditega töötlemisega maapinnalt;

b) kasutatav taimekaitevahendon liikmesriigi poolt õhust pritsimiseks heaks kiidetud ja õhust

pritsimisest tulenevaid ohte on hinnatud;

c) õhust pritsival operaatoril on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus;

d) õhust pritsimise eest vastutaval ettevõttel on sellise pädeva asutuse väljastatud sertifikaat,

kes annab loa kasutada taimekaitsevahendite õhust pritsimise seadmeid ja õhusõidukeid;

e) kui õhust pritsitav ala asub üldkasutatava koha läheduses, sisaldab luba konkreetsete

riskijuhtimise meetmete kirjeldust, millega tagatakse, et kõrvalseisjate tervist ei kahjustata.

Õhust pritsitav ala ei või asuda elamupiirkonna läheduses;

f) alates 2013. aastast on taimekaitsevahendite pritimiseks kasutatavad õhusõidukid varustatud

tarvikutega, mis kujutavad endast parimat võimalikku tehnoloogiat taimekaitsevahendi

kõrvalekalde vähendamiseks.

Taimekaitsevahendi õhust pritsimise võimaldamiseks hinnati nimetatud direktiivis kehtestatud

nõudeid ning leiti järgmist.

Arvestades Eesti maastiku eripära, lennuki ja helikopteri lendamiskõrgust ja sellelt tehtava

taimekaitsetööga kaasneva triivi riske ning võttes arvesse taimekaitsevahendi täppiskasutamise

vajadusi, saab järeldada, et lennuk ja helikopter ei vasta Eesti tingimustes direktiivis sätestatud

nõuetele ning nendelt tehtaval taimekaitsetööl ei ole eeliseid võrreldes maapinnalt tehtava

taimekaitsetööga. Praegu vastab Eesti tingimustes direktiivi nõudele üksnes mehitamata

õhusõiduk, sest lennukõrgus ja seega triivi risk on oluliselt madalamad ning võimalik on

täppiskasutus.

Õhust pritsimiseks võib kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille kasutamiseks on

antud asjakohane luba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis

31 on kehtestatud taimekaitsevahendi loa sisu nõuded, muuhulgas taimekaitsevahendi

kasutamise nõuded määruses sätestatud tingimuste ja nõuete täitmiseks. Nõuded sisaldavad

vajaduse korral maksimaalset kulunormi hektari kohta igal kasutuskorral, maksimaalset

kasutuskordade arvu aastas ning viimase kasutuskorra ja saagikoristuse vahelist ajavahemikku.

Vajaduse korral võivad nõuded sisaldada järgmist:

1) taimekaitsevahendi levitamise ja kasutamise piirang, et kaitsta asjaomaste levitajate,

kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike, tarbijate või töötajate tervist või keskkonda, võttes

arvesse muude ühenduse sätetega kehtestatud nõudeid;

2) kohustus teavitada enne toote kasutamist naabreid, kes võivad eemalekanduva pihustatud

vahendiga kokku puutuda ning kes on avaldanud soovi, et neid kavandatavast taimekaitsetööst

teavitataks;

3) tõendid õige kasutuse kohta vastavalt integreeritud taimekaitse põhimõtetele;

4) kasutajarühmade, näiteks professionaalsete ja mitteprofessionaalsete kasutajate

kindlaksmääramine;

5) kasutuskordade vaheline ajavahemik ja tööooteaeg.

37

Seega hinnatakse taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevaid võimalikke puudusi ja

eeliseid juba taimekaitsevahendi loa menetluse käigus ning asjakohased kasutustingimused

määratakse kindlaks taimekaitsevahendi turulelaskmise loas.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevate võimalike riskide hindamine võib erineda

toote tavapärasest turulelubamise hindamisest ning selle käigus täpsustatakse ka riskide

vähendamiseks võetavaid vajalikke või lisameetmed.

Õhust võib taimekaitsevahendit kasutada professionaalne kasutaja või nõustaja. TaimKS-i § 62

lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja isik, eelkõige füüsilisest isikust

ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse

liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja

kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise

üle. Nõustaja on TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt isik, kellele on kutseseaduses sätestatud alusel

ja korras antud konsulendi kutse.

Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatavate muudatustega täpsustatakse ka taimekaitsetunnistusega

seonduvat ning määratakse, millised õigused on taimekaitsevahendit kasutades professionaalsel

kasutajal ja nõustajal.

Taimekaitsevahendi õhust pritsimisel kasutatav õhusõiduk peab vastama nõuetele ning olema

kasutamisel ohutu, seega nii õhusõiduk kui ka selle käitaja tegevus peavad vastama

lennundusseaduses38 sätestatule.

Eelnõuga kavandatava muudatuse osas – võimaldada taimekaitsevahendit õhust pritsida – jääb

TaimKS lennundusseaduse suhtes eriseaduseks, kehtestades nõuded üksnes taimekaitsevahendi

ja taimekaitseseadme kasutamise kohta. Nii kohaldub TaimKS ka mehitamata õhusõidukil

taimekaitsevahendi kasutamise lisaseadme ehk taimekaitseseadme suhtes. Taimekaitseseadme

nõuded on kehtestatud TaimKS-i 4. peatükis, kus on kehtestatud ka taimekaitseseadme

korralise tehnilise kontrolliga seonduv.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e ülevõtmiseks

täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 17 TaimKS-i § 781 lõikega 3 ning kehtestatakse, et õhust

pritsitav ala ei tohi olla sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala.

TaimKS-i §-s 781 on kehtestatud taimekaitsevahendi kasutamise erinõuded. Selle järgi võib

avalikus kohas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis

14 nimetatud haavatava elanikkonnarühma kasutataval alal, nagu avalik park ja aed, spordi-,

puhke- ja kooliala, laste mänguväljak ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuv ala,

taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja. Nimetatud alal tuleb eelistada

madalama riskiastmega taimekaitsevahendit ja bioloogilise tõrje meetodit.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse TaimKS-i § 781 lõikega 4

professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja

enne taimekaitsevahendi õhust pritsimist PTA-le andmed õhust pritsitava maa-ala, sellel

kasvava taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja

eeldatavate tõrjutavate taimekahjustajate kohta. Teavitus hõlmab tervet hooaega

(vegetatsiooniperioodi), juhul kui andmetes ei esine muudatusi. Muudatuste all on eelkõige

silmas peetud kas erinevaid pritsitavaid taimekultuure, kahjustajaid või muudatusi pritsitavates

38 RT I, 04.12.2024, 12

38

alades. Pritsitava ala info võib üldjuhul lugeda piisavaks ka näiteks põllumajandustootja

nimetamisega, sest PTA-l on võimalik tuvastada vajalikke põldude andmeid.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

taimekaitsevahendeid õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava,

millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud39.

Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele õigel ajal taotlus õhust

pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja kohta ning kasutatavate

taimekaitsevahendite koguste ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul

järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et

taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded on suuresti juba täidetud, mistõttu otsustati isiku

jaoks vähem koormava piirangu kasuks ning kehtestada taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks

teavitamiskohustus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõige 3, mille kohaselt on

pädeva asutuse ülesanne avalikustada teave põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja

konkreetsete nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust

pritsimist. Nimetatud teave on reguleeritud kasutustingimuste ja taimekaitsevahendi loaga ning

järelevalvet nende täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Juhul, kui ilmneb täiendav

avalikkuse teavitusvajadus, siis teeb seda Põllumajandus- ja Toiduamet pädeva asutusena

vastavalt Korrakaitseseaduse paragrahvile 26.

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 21 muudetakse TaimKS-i § 782 lõiget 1 ning täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõiget 5.

TaimKS-i § 782 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja

ja nõustaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav

taimekaitsetunnistus. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei ole taimekaitsekoolituse

eksamile pääsemise eelduseks üksnes taimekaitsekoolituse läbimine. Edaspidi võib

taimekaitsekoolituse eksami sooritada isik, kellel on asjakohased, see on taimekaitsealased

teadmised. Seega muudetakse TaimKS-i § 782 lõike 1 sõnastust selliselt, et taimekaitsevahendi

turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille

olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.

Taimekaitsekoolituse eksami eduka sooritamisega tõendab taimekaitsevahendi turustaja

eksami sooritanud isik, et tal on turustajale vajalikud teadmised, professionaalse kasutaja

eksami sooritanud isik tõendab professionaalsele kasutajale vajalike teadmiste olemasolu ning

nõustaja eksami sooritanud isik tõendab, et tal on nõustajale vajalikud teadmised.

Taimekaitsekoolituse eksami ülesehitusel arvestatakse taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

Muudatus võimaldab säästa koolitusel osalejate aega (kuni kolm tööpäeva) ja raha ning tulla

asjakohaste teadmiste olemasolu korral kohe eksamile ilma taimekaitsekoolitusel osalemiseta.

Erialane haridus või varem läbitud taimekaitsekoolitus annavad suurema eelduse eksamit

sooritada. Samuti kui inimesel on taimekaitsealased teadmised, siis muudatus võimaldab isikul

välistada korduvat kohustuslikku õpet. Muudatus suurendab paindlikkust, võimaldades õppida

iseseisvalt endale sobivas tempos ja ajal, kasutades õppimiseks erinevaid ressursse. Samuti,

kuna taimekaitsekoolituse läbimine ei ole taimekaitsekoolituse eksamile pääsemise eelduseks,

siis see annab võimaluse keskenduda teadmiste täiendamisele.

39 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses.

39

Eelneva alusel täiendatakse ka TaimKS-i § 782 lõiget 5 ning täpsustatakse, et

taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet üksnes taimekaitsekoolituse

eksami sooritanud isikule.

Isikule väljastatakse selle sihtrühma taimekaitsetunnistus, mille alal eksam sooritati.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 täiendatakse TaimKS § 782 lõigetega 21–23, 31 ja 32, millega

täpsustatakse taimekaitsetunnistuse saanud isiku õigusi ja kohustusi.

TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistus dokument, mis tõendab, et isik võib

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Praktikas on

ilmnenud vajadus täpsustada taimekaitsetunnistuse õiguslikku tähendust, mistõttu täiendatakse

TaimKS-i § 782 ning kehtestatakse, millised õigused on isikul turustaja, professionaalse

kasutaja ja nõustaja taimekaitsetunnistuse omanikuna.

Kõige põhjalikuma, see on nõustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi nõustaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta ehk tegutseda

nii nõustajana, professionaalse kasutajana kui ka turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõikega 31 ning kehtestatakse, et turustaja ja professionaalse kasutaja kohta

sätestatud nõudeid kohaldatakse ka nõustaja suhtes. Eelnev tähendab seda, et kui nõustaja

taimekaitsetunnistuse saanud isik kavatseb tegutseda professionaalse kasutajana või

turustajana, kohalduvad talle ka professionaalse kasutaja või turustaja tegevuse kohta sätestatud

nõuded.

Professionaalse kasutaja eksami sooritanud isik saab edaspidi professionaalse kasutaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda nii professionaalse kasutajana kui ka

turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse TaimKS-i § 782 lõikega 32 ning kehtestatakse, et

turustaja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka professionaalse kasutaja suhtes. Täienduse

kohaselt peab professionaalne kasutaja, kes tegutseb ka turustajana, täitma turustaja tegevuse

kohta sätetestatud nõudeid.

Turustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi turustaja taimekaitsetunnistuse, mis annab

isikule õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda üksnes

turustajana. Turustaja eksami sooritanud isikul eeldatakse piisavate teadmiste olemasolu,

millele tuginedes annab turustaja taimekaitsevahendi kasutajatele, sealhulgas professionaalsele

kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise ning ohutuskaartide, tervise- ja

keskkonnariskide kohta. Taimekaitsevahendi turustajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja

seadmete osas sama põhjalikke teadmisi kui professionaalselt kasutajalt ja nõustajalt, mistõttu

ei laiene talle ka professionaalse kasutaja ja nõustaja õigused.

Seoses eelnevaga täiendatakse eelnõu § 1 punktis 22 TaimKS-i § 782 lõiget 6, milles on

sätestatud taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused, punktiga 3, mille kohaselt

tunnistatakse uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel kehtiv tunnistus kehtetuks. Selle

muudatusega tagatakse, et edaspidi on isikul ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Muudatusega välistatakse, et isikul, kelle taimekaitsetunnistus on kehtetuks tunnistatud, on

samal ajal teine kehtiv taimekaitsetunnistus.

40

Erandit, mille kohaselt ei kohaldata taimekaitsetunnistuse kohta sätestatut väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutajale, ei muudeta. Väga mürgise taimekaitsevahendi puhul tuleb

arvestada TaimKS-i §-des 791 ja 792 sätestatud eranditega.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21, milles täpsustatakse

taimekaitsekoolituse eksamiga seonduvat.

TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus taimekaitsekoolituse programmi,

arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja

vastutusest tulenevaid erisusi, ning esitab selle PTA-le heakskiitmiseks. TaimKS ei sätesta

nõudeid eksami korraldamiseks. Arvestades eelnõuga kavandatavat muudatust võimaldada

taimekaitsekoolituse eksamil osaleda ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel osalemata,

kehtestatakse eraldi taimekaitsekoolituse programmi heakskiitmisest ka õiguslik alus

taimekaitsekoolituse eksami korraldamiseks. Selleks täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21

ning sätestatakse sarnaselt taimekaitsekoolituse programmi nõuetele, et koolitusasutus võib

taimekaitsekoolituse eksami läbi viia juhul, kui PTA on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud

eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. PTA otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse

ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest

arvates. PTA jätab eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiitmata, kui see ei vasta sama

paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Täpsemad nõuded taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade ja koolituse kestuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eespool kirjeldatud muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõu § 1 punktiga 25 ka TaimKS-i

§ 79 lõikes 6 sätestatud volitusnormi ning täiendatakse seda volitusega eksami ülesehituse ja

läbiviimise täpsemate nõuete kehtestamiseks.

Muudatuse järel on koolitusasutusel võimalik eksam korraldada ilma taimekaitsekoolitust

läbiviimata. Seni ei olnud eksami korraldamiseks eraldi nõudeid kehtestatud ning eksam oli

lahutamatu osa taimekaitsekoolituse regulatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 79 lõige 3, mille kohaselt koosneb

taimekaitsekoolitus aluskoolitusest ja täienduskoolitusest. Aluskoolitus läbitakse

taimekaitsetunnistuse esmakordse taotlemise korral. Täienduskoolitus läbitakse uue

taimekaitsetunnistuse taotlemise korral kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse kehtivuse

lõppemist. Muudatusega loobutakse taimekaitsekoolituse senisest jaotusest alus- ja

täienduskoolituseks, kuna koolitustel käsitletavad teemad suures osas kattuvad. Edaspidi

läbitakse taimekaitsekoolitus üksnes vajaduse korral. Taimekaitsekoolituse eksami

sooritamiseks vajalikke teadmisi võib isik omandada iseseisevalt või osaledes

taimekaitsekoolitusel. Kavandatav muudatus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõike 1 eesmärgiga tagada professionaalsele kasutajale,

turustajale ja nõustajale nii esmane väljaõpe kui ka võimalus teadmisi täiendada.

Eksami eduka sooritamisega tõendab isik, et tal on vajalikud teadmised. See on vastavuses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt

tõendab tunnistus vähemalt I lisas loetletud teemade kohta piisavate teadmiste omamist, mis

professionaalne kasutaja, turustaja või nõustaja on omandanud kas väljaõppe teel või muul

viisil.

Muudatuse tulemusel ei ole vaja enam läbida taimekaitsekoolitust tingimata kolm kuud enne

senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, vaid isik, kes soovib saada uue

taimekaitsetunnistuse, saab sooritada eksami sõltumata taimekaitsetunnistuse kehtivuse ajast.

41

Võib eeldada, et kuna eksami korraldamine on oluliselt lihtsam kui koolituse korraldamine, siis

võimalus sooritada sobiv eksam mõistliku aja jooksul ei osutu tulevikus probleemiks.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 täiendatakse TaimKS-i § 80 lõikeid 1 ja 3. Lõike 1 kohaselt

on taimekaitsevahendite registri eesmärk tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite

nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle. Eelnõuga

kavandatava muudatusega täiendatakse registri eesmärki teha järelevalvet turulelastud

taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Täienduse tegemine on seotud lõikes 3

kavandatava muudatusega, millega täiendatakse taimekaitsevahendite registrisse kantavate

andmete loetelu taimekaitsetunnistuste andmetega. Tunnistuste üle arvestuse pidamine aitab

teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle, näiteks

kontrollida, kas isikul on professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekaitsevahendite

kasutamise õigus.

Ühtlasi loobutakse taimekaitsevahendi tootja, turustaja ja väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutaja elu- või asukoha andmete kandmisest taimekaitsevahendite registrisse. TaimKS-i § 80

lõike 3 muudatuse ettevalmistamise käigus hinnati sätet tervikuna ning otsustati ajakohastada

kogu taimekaitsevahendite registrisse kantavate andmete loetelu. Muudatusega jäetakse välja

asjaomaste isikute elu- või asukoha andmed, kuna need ei ole järelevalve teostamiseks

vajalikud andmed. Samuti jäetakse tekstist välja viide väga mürgise taimekaitsevahendi

Eestisse toimetajale, kelle tegevuse üle eraldi järelevalvet ei tehta. PTA teeb TaimKS-i kohaselt

järelevalvet väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise ning hoiu- ja turustamiskohtade üle.

Asjaomase kande taimekaitsevahendite registrisse teeb PTA pärast taimekaitsekoolituse

eksami sooritamist ilma isiku taotluseta. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse TaimKS-i § 81

lõiget 1, mille kohaselt kantakse isiku taotluseta taimekaitsevahendite registrisse

taimekaitsetunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise otsus (eelnõuga kavandatavad

TaimKS-i § 782 lõiked 5 ja 6). Tunnistuse omajal ning teistel huvitatud isikutel (nt turustaja või

taimekaitsetöö tellija) on juba praegu isikukoodi alusel taimekaitsevahendite registri avaliku

liidese kaudu võimalik kontrollida vastava tunnistuse olemasolu, selle kehtivust ja numbrit. Ehk

muudatusega kirjeldatakse väljakujunenud praktikat. Taimekaitsetunnistuse isikule

plastikkaardina väljastamisest loobus PTA 2023. aasta teisel poolel. Füüsilise dokumendi

väljastamisest loobumise põhjuseks oli soov toetada plastiku kasutamise vähendamist, mis

omakorda säästab loodusressursse ja aitab vähendada keskkonnasaastet. Elektrooniline

taimekaitsetunnistus on mugavam, kuna enam ei ole vaja kaasas kanda füüsilist dokumenti,

ning turvalisem, kuna väheneb võltsimise, varastamise ja kaotamise risk. Samuti elektroonilise

taimekaitsetunnistuse korral on lihtsam tagada andmete ajakohasust, kuna neid saab reaalajas

uuendada. Samas elektroonilise taimekaitsetunnistuse puhul on eriti tähtis isikusamasuses

veendumine.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse TaimKS-i §-s 83 sätestatud taimekaitseseadme mõistet,

mille kohaselt on taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle tõhusaks

toimimiseks esmatähtis osa pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade.

Muudatus on tingitud vajadusest võtta arvesse tehnoloogilist arengut, ajakohastades loetelu

taimekaitseseadme osade kohta, mis on seadme tõhusaks toimimiseks esmatähtsad.

Muudatusega jäetakse esmatähtsate osade loetelust välja sellised osad, mida ei kasutata

valdavates tänapäevastes taimekaitseseadmetes, näiteks manomeeter. Edaspidi nimetatakse

esmatähtsateks osadeks ainult neid seadme osi, mis on universaalsed kõikide

taimekaitseseadmete puhul (sealhulgas õhusõidukite ja puhtimisseadmete puhul) nagu paak,

pump ja pihusti.

42

Eelnõu § 1 punktiga 30 täpsustatakse TaimKS-i § 875 lõike 2 punktis 8 sätestatud

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral

taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents

või täienduskoolitus.

Koolitatavaid on Eestis vähe (kuni 15 isikut), kuid kõigile sobiva koolitusaja leidmine võib olla

siiski problemaatiline. Samuti on mitmete samasisuliste koolituste korraldamine aasta jooksul

nii väiksele sihtgrupile kulukas, eriti välislektorite kaasamise korral. Tulenevalt eelnevast võib

jääda mõnel tehnilise kontrolli tegijal kohustuslik täienduskoolitus läbimata, seetõttu on

mõistlik muuta täienduskoolituse läbimise nõue tehnilise kontrolli tegijate jaoks

paindlikumaks. Edaspidi saavad taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijad valida erinevate

täienduskoolituste, infopäevade ja konverentside vahel, samas on sellega tagatud, et nad on

kursis valdkondlike tehnoloogiliste uuendustega ja taimekaitseseadmete testimise

võimalustega, ajakohastavad teadmisi ning oskavad kavandada investeeringuvajadusi.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse TaimKS-i § 877 lõikeid 3 ja 4, milles on kehtestatud

ametliku kontrolli määruse rakendamisega seonduv.

Eelnõuga kavandatava muudatusega jäetakse lõikest 3 välja viide Veterinaar- ja Toiduametile,

mille asemel moodustati 1. jaanuaril 2021. aastal tööd alustanud PTA. Lisaks sellele

korrastatakse sätet, et vältida veterinaarseaduse § 73 lõike 3 ülekirjutamist, mille kohaselt on

ametliku kontrolli määruse artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest

vastutavaks asutuseks PTA, kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning

nimetatud kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Sellest tulenevalt

täpsustatakse PTA ülesandeid TaimKS-is ning kehtestatakse, et PTA on ametliku kontrolli

määruse artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2

punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite osas vastutav

asutus ning täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud

valdkondi, sealhulgas loomatervist, ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri

ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ning avalikustatakse

ametliku kontrolli määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt PTA veebilehel.

Ühtlasi täpsustatakse lõike 4 muudatusega, et PTA on järelevalvekoostöö kontaktasutus

ametliku kontrolli määruse artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike 2

punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite osas.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse TaimKS-i §-dega 8711–8713, millega kehtestatakse

järelevalvetasu, järelevalvetasu maksmise ja enammakstud järelevalvetasu tagastamise alused.

Muudatusega esitatakse järelevalvetasu käsitlev regulatsioon peatükis 41, mis käsitleb

ametlikku kontrolliga seonduvat. Eelnõuga kavandatava muudatusega kohaldatakse seni vaid

taimetervise valdkonnas rakendatavat järelevalvetasu edaspidi ka taimekaitse valdkonnas.

Seetõttu on põhjendatud esitada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks

vajalike rahaliste vahendite tagamisega seonduv ametlikku kontrolli käsitlevas peatükis.

Ametliku kontrolli määrust kohaldatakse sellise ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse

taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise

ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuete täitmise kontrollimiseks. Nii on tasu arvestamise

esmärk ja alused mõlema valdkonna puhul samad. Erinev on üksnes ametliku kontrolli

43

tegemine piiripunktis, mille puhul võetakse järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud

määras.

Paragrahvi 8711 lõike 1 kohaselt on järelevalvetasu teatamis- või loakohustusega ettevõtja

tegevuse, taime, taimse saaduse või muu objekti ning ettevõtja poolt taimekaitsevahendi

turulelaskmise, turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku

toimingu tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa.

Taimetervise valdkonnas on seni järelevalvetasu võetud ametliku kontrolli määruse artikli 79

lõikes 1 ja lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel. Esimesel juhul võetakse tasu ametliku kontrolli

määruse IV lisas kehtestatud määras, teisel juhul kehtestab tasu määra igaks aastaks valdkonna

eest vastutav minister, lähtudes seejuures tasu määra kehtestava määruse vastuvõtmise

kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul järelevalvetoiminguteks tehtud tegelikest kuludest.

Paragrahvi 8711 lõikega 1 kehtestatakse järelevalvetasu lisaks taimetervise valdkonnas

järelevalve tegemise eest ka taimekaitse valdkonnas ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike

2 punktis c nimetatud juhtudel taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamisega seotud

täiendava ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise eest. Ametliku kontrolli

määruse artikli 79 lõike 2 punkt c näeb ette järelevalvetasu võtmise sellise järelevalvetoimingu

eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja poolt toime pandud

rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud.

Edaspidi maksab järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja

kasutamisega tegelev ettevõtja, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumine ja mille kõrvaldamise

tuvastamist kontrollitakse (järelkontroll). 2024. aastal tehti PTA poolt 62 järelkontrolli

turustamise nõuete rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks ja 9 taimekaitsevahendite

kasutamise nõuete rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks. Selle tasu sihtgruppi kuuluvad

taimekaitse valdkonnas eeskätt taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõudeid

rikkuvad taimekaitsevahendite turustajad ning professionaalsed kasutajad.

Paragrahvi 8711 lõikega 2 kavandatava muudatuse kohaselt tasutakse edaspidi järelevalvetasu

ka TaimKS-i § 16 lõike 2 kohaselt ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi

fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi väljastamise ja sellega seotud

toimingute tegemise eest ning taimetervise määruse artikli 98 lõike 3 alusel puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest.

Muudatusega laiendatakse järelevalvetasu regulatsiooni kohaldamisala, rakendades seda

edaspidi ka eespool nimetatud järelevalvetoimingute korral. Ametliku kontrolli määruse artikli

80 kohaselt võivad liikmesriigid koguda lõive ja tasusid ka sellise ametliku kontrolli ja muu

ametliku toimingu kulude katmiseks, mis ei ole artiklis 79 osutatud lõiv ja tasu.

Fütosanitaarsertifikaadi taotlemise eest makstav riigilõiv on seotud konkreetse kaubatüübi ja

kogusega. Fütosanitaarsertifikaadi väljastamise taotluse menetlemine sisaldab nii esitatud

dokumentide kontrolli kui ka sihtriigis kehtivatele taimetervise nõuetele vastavuse kontrolli,

mida tehakse taime, taimse saaduse ja muu objekti ladustamiskohas, taimede kasvukohas või

muus ülevaatuskohas. Samas ei ole iga sertifikaadi puhul kaubasaadetise kohapealne kontroll

vajalik, samuti võib kontrollitud partii kohta olla esitatud mitu taotlust ning vajadus

mitmekordseks kontrolliks puudub. Seega ei ole riigilõiv olnud vastavuses sertifikaadi

väljastamisega seotud tegelike kuludega. Riigilõivu järelevalvetasuga asendamisel maksab isik

edaspidi kord kuus pärast kõigi järelevalvetoimingute tegemist nende tegemisele kulunud aja

eest tunnipõhiselt, mis tähendab isikule oluliselt lihtsamat teenusekasutust ning osutatud

44

teenuse eest tasumist. Teisalt on PTA-l edaspidi võimalik fütosanitaarsertifikaatide

väljastamiseks tehtud toimingute üle arvestust pidada ning nende tegemise eest tasu küsida

asutuses kasutusel olevate ühtsete reeglite järgi.

Puidu nõuetekohane töötlemine, märgistamine ja parandamine on oluline osa taimetervisest

ning takistab ohtlike taimekahjustajate levikut. Puidust toodete ja puidust pakkematerjali

ekspordil kolmandatesse riikidesse peavad olema täidetud rahvusvahelisest

fütosanitaarmeetmete standardist ISPM 15 tulenevad nõuded. Rahvusvahelises kaubavahetuses

kasutatav puidust pakkematerjal peab olema vaba puidukahjustajatest, töödeldud ja päritolu

tuvastamiseks vastavusmärgiga märgistatud. Nõuetekohase puidust pakkematerjali kasutamine

aitab vältida ohtlike taimekahjustajate (näiteks männi-laguuss, aasia sikk jt) levikut. Nõuete

rikkumisega loob ettevõtja sellise ohuolukorra, millega põhimõtteliselt võib kaasneda ohtliku

taimekahjustaja levimine. Levik omakorda võib kaasa tuua arvestatava kahju keskkonnale,

samuti ei ole välistatud majandusliku kahju tekkimine. Lisaks võib puidu ja muude objektide

nõuetekohase töötlemise, märgistamise ja parandamise nõuete eiramine tuua kaasa

mittevastavuse teatise esitamise liiduvälisest riigist ning piirangu rahvusvahelisele

kauplemisele. TaimKS-i § 882 lõike 9 kohaselt on PTA-l kohustus teostada puidust

pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning

puidust pakkematerjali parandamisega tegeleva ettevõtja tegevuse nõuetekohasuse üle

järelevalvet vähemalt üks kord aastas.

Tulenevalt ettevõtjate erinevatest tegevusaladest ja puidust pakkematerjali või puidu

töötlemismahtudest võivad kohapealsed kontrollid olla väga erineva ajakuluga, nt sõltuvalt

töötlemiskambrite arvust ja olemasolust. Kui puidust pakkematerjali parandamisega tegelev

ettevõtja ostab kuumtöödeldud puitmaterjali teisest ettevõttest ja ise töötlemisega ei tegele, siis

töötluskambrit selles ettevõttes ei olegi. Töötlemiskambri olemasolul hõlmab kontroll aga ka

mõõtmiste tegemist, et teha kindlaks, kas mõõtekamber töötab nõuetekohaselt ja selles töötluse

käigus saavutatav temperatuur on piisav. Samas on puidust pakkematerjali, puidu ja muu

objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest

ette nähtud riigilõiv, mille puhul ei ole arvestatud kontrollide käigus tehtavate toimingute mahu

ja erinevustega. Puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja

vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse

ametliku kontrolli eest edaspidi järelevalvetasu kohaldamisega rakendub ühtlasi ka

tunnitasupõhine järelevalvetasu arvestus, mis võimaldab paremini arvesse võtta ettevõtjate

erinevusi. Nii muutub tegevuse nõuetekohasuse kontrolli eest makstava tasu kujunemine ka

ettevõtjale selgemaks ja õiglasemaks.

Paragrahvi 8711 lõikes 3 sätestatakse, et teatamis- või loakohustusega ettevõtja puhul võetakse

järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taime, taimse

saaduse või muu objekti nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise

eest piiripunktis või sama määruse artikli 53 lõike 1 punktis a nimetatud kontrollipunktis (see

on mujal kui piiripunktis) või artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul, see on rikkumise

kõrvaldamise kontrollimiseks.

Järelevalvetasu tasutakse liiduvälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste

ja muude objektide dokumentide ja identsuse kontrolli ning taimetervisenõuetele vastavuse

kontrolli toimingute eest. Samuti tasutakse järelevalvetasu sellise ametliku kontrolli eest, mida

esialgu ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli määruse kohase ametliku

kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja poolt sooritatud rikkumise tõttu ning mida

tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine

on heastatud. Kirjeldatud juhtudel kehtib ka praegu järelevalvetasu, muudatus toob kaasa

erineva tasu arvutusviisi, mis tuleneb tasu kujunemise põhimõtete ühtlustamisest (st tunnitasu

määrale üleminekust).

45

Paragrahvi 8711 lõike 4 kohaselt võetakse taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja

kasutamisega tegeleva ettevõtja puhul järelevalvetasu taimekaitsevahendi turulelaskmise,

turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu

tegemise eest ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhul, see on

rikkumise kõrvaldamise kontrollimiseks.

Paragrahvi 8711 lõikes 5 sätestatakse, et järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik on isik,

kelle suhtes on PTA teinud TaimKS-i § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalvetoimingu.

Nendeks isikuteks on teatamis- või loakohustusega ettevõtjad, kelle tegevuse, taime, taimse

saaduse või muu objekti üle ning taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise

nõuetekohasuse üle on teostatud ametliku kontrolli või muud ametlikku toimingut.

Paragrahvi 8711 lõike 6 kohaselt vastutavad mitu kohustatud isikut ühise järelevalvetoimingu

tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. Solidaarvastutuse säte on vajalik

näiteks kaasomandisse kuuluva kaubasaadetise suhtes tehtava toimingu eest võetava

järelevalvetasu arvestamisel. Sellisel juhul käsitatakse saadetise eest vastutavaid isikuid ühe

kohustatud isikuna.

Paragrahvi 8711 lõikes 7 sätestatakse, et ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1

nimetatud juhtudel võetakse järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu sama määruse

IV lisas toodud määra kohaselt. Nimetatud lisas on kehtestatud liitu sisenevate looma- ja

kaubasaadetiste ametliku kontolli eest võetavad lõivud ja tasud. Võrreldes kehtiva õigusega siin

muudatusi ei kavandata.

Paragrahvi 8711 lõike 8 kohaselt võetakse järelevalvetasu ametliku kontrolli määruse artikli

79 lõike 2 punktis c ja eelnõuga kavandatava TaimKS-i § 8711 lõikes 2 nimetatud

järelevalvetoimingute tegemise eest tunnitasuna. Juhul, kui tuvastatud nõuete rikkumisega

seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik ka nende uuringute

kogukulu ulatuses.

Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks ametliku kontrolli määruse artiklis 81 nimetatud

kulud, mis on seotud PTA taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvetoimingute

tegemisega tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Arvesse

võetakse ka majandamiskulud ja tugiteenuste kulud.

Palgakulude puhul võetakse arvesse konkreetse teenuse osutamise palgakulu, mida

arvestataksevastavalt teenuse osutamisele kulunud ajale. Majandamiskuludes sisalduvad

taimetervise ja taimekaitse valdkonna järelevalvega otseselt seotud majandamiskulud

nimetatud perioodil, näiteks koolitus- ja lähetuskulud ning ja kinnistute kulu. Tugiteenuste

kulude hulka arvestatakse kõik teenuse osutamist toetavad kulud, milleks on nii personali- kui

ka majandamiskulud, mis on jagatud kõikide teenuste kuludega.

Järelevalvetoimingutega seotud kogukulu jagatakse arvestusalusel ajavahemikul

järelevalvetoimingute tegemisele (välja arvatud laborianalüüside ja uuringute tegemisele ning

sõidule kulunud aeg) kulunud töötundidega. Kvartalipõhine tasu määra arvutamine on otseselt

seotud tegelike kulutuste arvesse võtmisega. Võttes aluseks määra kehtestamise aastale eelneva

kalendriaasta, tuleks määra arvutamisel aasta viimaste kuude kulud prognoosida. Võttes arvesse

eelneva aasta viimast kvartalit, põhinevad kulud aga tegelikel kuludel määra kehtestamisele

eelneva nelja kvartali vältel ning kulusid prognoosida vaja ei ole.

46

2023. aasta taimetervise ja taimekaitse järelevalve teenuste kulude põhjal arvutades oleks

tunnitasu määr 55,26 eurot. 2024. aastal kehtiv taimetervise järelevalvetasu määr oli 105,35

eurot. See on tasu, mis tuleb ettevõtjal tasuda ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2

punktis c nimetatud järelevalvetoimingute tegemise eest. Arvestades sama toimingu eest tasu

planeeritava tunnitasu põhjal, tuleks keskmise järelevalvetoimingu tasuks 138,15 eurot. See

tasu suurus on saadud arvestades, et ilma kontrollipaika sõiduta on kontrolli kestuseks 2,5 tundi,

mis koosneb kontrolli ettevalmistamiseks kuluvast ajast, kontrolli tegemise ajast ja protokolli

vormistamise ajast. Seega toob tunniarvestusele ja tunnipõhisele järelevalvetasu määrale

üleminek ettevõtja jaoks kaasa tasu 40%-lise suurenemise. Samas on tegemist järelkontrolliga,

mille tegemise vajadust on rikkumise tegemata jätmisega võimalik ennetada. Seega on antud

juhul tasu määratud juhul, kui ettevõtja on juba toime pannud rikkumise.

Lisaks mainitud kehtivale järelevalvetasule lisandub sama tunnitasupõhine järelevalvetasu

ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse

fütosanitaarsertifikaadiga seotud toimingute tegemisega seotud dokumentide nõuetekohasuse

kontrolli eest ning vajadusel kaasneva kauba üle kohapealse järelevalvetoimingu ning

pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust

pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest.

Aastas väljastatakse fütosanitaarsertifikaate 9500–10 400. Näiteks väljastati 2021. aastal 9517

sertifikaati, 2022. aastal 10 454, 2023. aastal 9607 ja 2024. aastal 9329 fütosanitaarsertifikaati.

Riigilõivu laekus nendega seotud toimingute tegemise eest 2024. aastal ligikaudu 401 000

eurot. Arvutades eeldatavat tunnitasu määra, tuleb 2023. aasta andmeid kasutades ka

fütosanitaarsertifikaatide väljastamisel tunnitasu määraks 55,26 eurot. Võttes arvesse, et

keskmiselt kulub sertifikaadi väljastamisel kontrollile 2,46 tundi, on järelevalvetasu suurus (mis

sisaldab ka kohapealset kauba kontrolli) 136 eurot.

Kui arvestada 2023. aastal laekunud riigilõivud ümber tunnipõhisteks järelevalvetasudeks, siis

tasu, mis ettevõtjal edaspidi maksta tuleks, oluliselt ei suurene. Näiteks maksis ettevõtja, kelle

juures tehti üks kontroll kestusega 8,67 tundi, 2023. aastal 952 fütosanitaarsertifikaadi eest

riigilõivu 26 237 eurot. Kui arvestada see ümber tunnitasuks, siis oleks tehtud kontrolli eest

tulnud tasuda 442 eurot (arvestades tunnitasu määraks 55,26 eurot ja maksimaalseks kestvuseks

8 tundi). Sellele lisanduks tasu fütosanitaarsertifikaatide menetlemisele kuluva aja eest, mis

oleks 26 303 eurot. Seega kokku oleks tulnud ettevõtjal maksta tunnitasu põhiselt 26 745 eurot

ehk 508 eurot (~2%) aastas rohkem kui ta maksis aastal 2023.

Fütosanitaarsertifikaatide puhul on oluline, et iga taotlusega kohapealset kauba kontrolli ei

kaasne. Kontrollitud partii kohta võib esitada mitu taotlust ning puudub vajadus neid taotlusi

mitu korda kontrollida. Kohapealset kontrolli tehakse vähem kui 10% taotluste puhul.

Arvestades, et ühe sertifikaadi taotluse menetlemiseks kulub keskmiselt 0,5 tundi, tuleks

sertifikaadi taotlemise tasuks 27,63 eurot. Praegu kehtivate lõivude puhul on madalaim lõiv

sertifikaadi taotlemise eest 13 eurot, millele lisandub lõivuosa vastavalt kauba tüübile ja

kogusele. Enim on lõive suurusega 53 eurot, keskmine lõivu suurus jääb 40 euro juurde. Seega

tuleks ettevõtjal enamiku sertifikaatide puhul tasuda praegusega võrreldes vähem. Ettevõtja

suhtes on soosivam ja selgem, kui tasuda tuleb eraldi vaid sertifikaadi taotluse menetlemisega

seotud kulude eest ja kohapealse kontrolli eest vaid juhul, kui see tehakse. Siinkohal on oluline

märkida, et eeltoodud arvutused on tehtud keskmise kontrolli näitel. Olenevalt kaubast võib

kohapealse kontrolli aeg olla ka oluliselt pikem.

Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning

puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest tuleb

ettevõtjal tasuda riigilõiv 170 eurot, mis kehtestati RLS-is 2020. aastal. PTA 2023. aasta

47

tegevusaruande andmete põhjal on puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti

vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba Eestis 119 ettevõtjal, taimetervise registris on

2025.a aprilli seisuga 131 vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtjat. Tegevusluba

annab ettevõtjale õiguse töödelda ja märgistada puitu või puidust pakkematerjali ning

parandada ja märgistada puidust pakkematerjali. Töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid on 49,

kellel on kokku 355 kambrit, kus kuumtöödeldakse puidust pakkematerjali ja puitu. Puidust

pakkematerjali (kaubaalused) töödeldakse Eestis 16 ettevõttes, millest enamikus kasutatakse

töötlemiseks kambreid, kus kuumtöödedakse väikeses mahus (100–400 kaubaalust)

kaubaaluseid. 2024. aastal väljastati tegevusluba ettevõttele, kellel on kamberkuivati, kus on

võimalik kuumtöödelda korraga 1500 kaubaalust. Ülejäänud ettevõtetes kuumtöödeldakse

saematerjali, millest pärast selle töötlemist toodetakse pakkematerjali või mida turustatakse

kuumtöödeldud puiduna. Enamik tegevusloaga ettevõtjaid (116 ettevõtjat) märgistavad puidust

pakkematerjali, kuid paljud neist ei tegele pakkematerjali turustamisega, vaid kasutavad puidust

pakkematerjali oma ettevõtte toodete pakendamisel ja eksportimisel kolmandatesse riikidesse.

Ainult kolmel ettevõtjal on TaimKS-i § 316 lõike 3 kohane tegevusluba, mis annab õiguse

vastavalt fütosanitaarmeetmete standardile ISPM 15 märgistatud puidust pakkematerjali

parandada.

Kavandatava tunnitasu määra puhul on arvesse võetud järelevalvetoimingu tegemise tegelikke

kulusid ja toimingule kuluvat aega. Seeläbi sõltub ka puidutöötlemisettevõtete puhul tasu

kujunemine edaspidi toimingu tegemisele kulunud ajast ja tegelikest kuludest. Tasu kujunemine

peaks olema ettevõtja jaoks selgem ja arusaadavam. Näiteks on puidust pakkematerjali ning

puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali

parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamisele kuluv keskmine toimingu aeg (ilma

sõidule kuluva ajata) 6,58 tundi. Seega, kui tunnitasu määr oleks 55,26 eurot, tuleks keskmine

järelevalvetasu 363 eurot.

Paragrahvi 8711 lõikes 9 sätestatakse, et kohustatud isik maksab tunnitasu järelevalve toimingu

tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu

kohta. Nimetatud lõike kohaselt maksab kohustatud isik tunnitasu järelevalvetoimingu

tegemisele kulunud aja järgi, kusjuures makstava tunnitasu ülemmäär on kaheksa tunni tasu

järelevalvetoimingu kohta, mis vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära

sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves

planeerida. Järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega.

Arvesse ei võeta taimetervise järelevalvetoimingu tegemise paika kohalesõiduks kulunud aega.

Paragrahvi 8711 lõikes 10 sätestatakse tunnitasu määra arvutamise alused. Tunnitasu määra

arvutamise aluseks võetakse ametliku kontrolli määruse artiklis 81 nimetatud kulud, mis on

seotud PTA taimekaitse ja taimetervise valdkonna järelevalvetoimingute tegemisega.

Järelevalvetoimingute tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas sõidukulu

arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust tunnitasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja

kvartali jooksul. Nimetatud ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisega seotud kogukulu

jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud laborianalüüside

ja uuringute tegemisele ja sõidule, kulunud töötundidega. Nimetatud artikli järgi on tasu

määratud järgmiste asjaomasest ametlikust kontrollist tulenevate kulude alusel:

a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palk,

sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ja muud seotud kulud;

c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud;

d) teenuste kulud, mille volitatud isikud nõuavad pädevalt asutuselt sisse neile delegeeritud

ametliku kontrolli tegemise eest;

48

e) punktis a osutatud töötajate koolituskulud, välja arvatud pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks

vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

f) punktis a osutatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud;

g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud, mida

ametlikud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest.

Paragrahvi 8711 lõikes 11 kehtestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm

kehtestada igal aastal järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr.

Paragrahvis 8712 sätestatakse järelevalvetasu maksmise alused. Siinkohal on taasesitatud

kehtiva TaimKS-i 2. peatüki 61. jaos kehtestatud sätted, mis on toodud üle ametlikku kontrolli

käsitlevasse 41. peatükki. Lõiget 1 on muudetud, arvestades eelnõuga kavandatavaid muudatusi

järelevalvetasu regulatsiooni laiendamisel, samuti on lisatud viide TaimKS-i §-le 8711. Sama

paragrahvi lõiget 2 on muudetud tulenevalt muudatustest seoses ühtse sisseveodokumendiga

eelnõu punktis 7.

Paragrahvi 8712 lõikes 1 sätestatakse, et TaimKS-i § 8711 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

järelevalvetasu maksab kohustatud isik PTA esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses

määratud summas Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale PTA

arvelduskontole. Ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhtudel võib

kohustatud isik maksta järelevalvetasu tolliasutuse kassasse. Kuna siin on hõlmatud ka selline

ametlik kontroll, mida ei tehta üksnes piiripunktis, jääb isikule võimalus maksta järelevalvetasu

otse PTA arvelduskontole.

Paragrahvi 8712 lõike 2 kohaselt võib PTA ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 1

nimetatud juhtudel küllaldase garantii korral või juhul, kui kohustatud isik on varem maksnud

järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal, vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu

maksmisest enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist ühtse

sisseveodokumendi põhjal. Sätte sisu ei muutu, kuid sätet ajakohastatakse tulenevalt ametliku

kontrolli määruse artikli 57 lõikest 1, mille kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate

saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos

või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse

sisseveodokumendi. Sellest tulenevalt saab vabasse ringlusse lubamise aluseks olla ainult ühtne

sisseveodokument, mitte märge saatedokumendil ega elektroonilises tolliinfosüsteemis.

Paragrahvi 8712 lõikes 3 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles sätestatakse, et ametliku

kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul ja TaimKS-i § 8711 lõikes 2

sätestatud juhul teeb PTA eelmise kalendrikuu jooksul tehtud järelevalvetoimingute eest

järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

Paragrahvi 8712 lõikes 4 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles sätestatakse, et järelevalvetasu

sissenõudmise otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

Paragrahvi 8712 lõikes 5 sisulisi muudatusi ei tehta ning selles kehtestatakse, et sama

paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu sissenõudmise

otsuses määratud summa üle otsuses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul

järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates. Seda ei kohaldata ametliku kontrolli

määruse artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhtudel, milles käsitletakse järelevalvetasu, mida

makstakse liiduvälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude

objektide dokumentide ja identsuse kontrolli ning taimetervise nõuetele vastavuse kontrolli

toimingute eest.

49

Paragrahvi 8712 lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm

järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestamiseks.

Paragrahvi 8712 lõikes 7 sätestatakse, et juhul, kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu

sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, on PTA-l õigus pöörduda kohtutäituri

poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on PTA-l õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise

otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Järelevalvetasu

sissenõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses, mille kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas haldusakt avalik-õigusliku rahalise

kohustuse täitmiseks, kui see on seaduses nõnda sätestatud. Niisiis kehtivad järelevalvetasu

sissenõudmise otsusele ka täitemenetluse seadustiku asjaomased sätted. Eelnevalt saadab PTA

kohustatud isikule e-posti või SMS-i teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja kohta, kutsudes

lisakulude ennetamiseks oma kohustust vabatahtlikult täitma. Juhul kui pärast meeldetuletust

ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse

täitedokument sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni

täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud

kulude teket.

Paragrahvis 8713 sätestatakse enammakstud järelevalvetasu tagastamise alused. Lõigetes 1–5

sisulisi muudatusi ei tehta. Lõike 1 kohaselt tagastatakse enammakstud järelevalvetasu, kui

järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas. Lõike 2 kohaselt on kohustatud

isikul õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist selle tasumise päevast alates

kahe aasta jooksul. Lõikes 3 sätestatakse, et järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab

kohustatud isik PTA-le sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava

dokumendi. Lõike 4 kohaselt teeb PTA kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamise päevast

enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse. Järelevalvetasu ei

tagastata, kui isikul puudub õigus tagasimakse saamiseks või kui ei ole võimalik kindlaks teha

järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud. Tagastatav

järelevalvetasu kantakse üle taotluses märgitud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul

järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemisest arvates. Lõikes 5 antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 882 lõige 9, mille kohaselt tasub

ettevõtja, kes tegeleb taimetervise määruse artikli 98 lõike 3 kohaselt puidust pakkematerjali

ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust

pakkematerjali parandamisega, oma tegevuse nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest

riigilõivu.

Säte tunnistatakse kehtetuks tulenevalt eelnõuga kavandatavatest muudatustest järelevalvetasu

regulatsoonis. Edaspidi tuleb puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja

vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamisega tegeleval

ettevõtjal tasuda oma tegevuse nõuetekohasuse üle järelevalve teostamise eest järelevalvetasu

TaimKS-i § 8711 lõike 2 kohaselt (eelnõu punkt 33).

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse TaimKS-i § 882 lõikega 10 ning kehtestatakse PTA õigus

teha kontrolltehing TaimKS-i §-s 883 sätestatud korras. PTA teostab TaimKS-is kehtestatud

nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet TaimKS-i § 88 lõike 1 kohaselt. Muudatusega

luuakse seaduslik alus, mille kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehingut. Kuna

50

kontrolltehing on oma iseloomult varjatud järelevalvemeede, siis kehtestatakse kontrolltehingu

tegemiseks ka üksikasjalikud menetlusnormid.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse TaimKS-i §-ga 883 ning kehtestatakse riikliku järelevalve

erimeetmena kontrolltehing. Regulatsiooni väljatöötamisel on eeskuju võetud eriseadustest,

milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. Eelkõige on arvestatud toote

nõuetele vastavuse seadust, mille § 50 lõike 6 kohaselt teeb PTA riiklikku järelevalvet ELi

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaoline. Selliselt tõuseb ka kontrolltehingu erimeedet rakendava

järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus, sest meetme kohaldamise asjaolud on

ühetaolised asutuse igas järelevalve valdkonnas.

TaimKS-i § 883 lõike 1 kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is või Euroopa

Liidu õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada

või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik ohu või korrarikkumise

väljaselgitamiseks. Seejuures on kontrolltehingu tegemine piiratud ning seda võib kasutada

üksnes TaimKS-is või Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi olemasolu ja selle väljastamise,

sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ja

turulelaskmise ning turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 3 kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise vastavalt

asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema volitatud isik.

Kontrolltehing võib olla vajalik kohapealse kontrolli tegemisel, aga ka veebi teel tehtava

(müügi)tegevuse kontrollimiseks. Tuginedes komisjoni teatise (C/2024/6481) punktile 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima

„loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ja „aineid,

materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade

tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis-

ja kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“.“40

Lisaks tavapärasele nii-öelda riskipõhisele järelevalvele võib ilmneda vajadus teha

kontrolltehing ka ohukahtluse korral, näiteks juhul, kui PTA-le on laekunud vihje kontrollida

nõuetele mittevastavat toodet või protsessi.

TaimKS-i § 883 lõike 2 kohaselt on kontrolltehing võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming,

mille eesmärgiks on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse ka veebilehel või muu sidevahendi abil. Kontrolltehingu tegemisega

veebilehel pakutava taimekaitsevahendi üle on võimalik kontrollida näiteks selliste

taimekaitsevahendite turustamist, mis on turule lastud teises liikmesriigis, kuid mitte Eestis.

Taimetervise valdkonnas on oluline kontrollida veebilehel või sotsiaalvõrgustikus tehtava

müügitehingu puhul seda, kas müüdavate taimedega on kaasas ka nõutud taimepass Nõue, et

kaugmüügi teel turustatava taimega peab olema kaasas taimepass, tuleneb taimetervise määruse

artiklist 78.

Taimetervise määruse artikli 2 punkti 12 kohaselt on lõppkasutaja isik, kes omandab taimi või

taimseid saadusi isiklikuks tarbeks väljaspool nimetatud isiku kaubandus-, äri- või

40 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1

51

kutsetegevust. TaimKS-is kehtestatud nõuete subjektide ring on aga laiem ega piirdu vaid

lõppkasutajatega, mistõttu on oluline tuvastada nõuete täitmine ka sellisel juhul, kui kaupleja

tegevus on suunatud majandus- või kutsetegevusega tegelevatele isikutele. Näiteks ei saa

lõppkasutajaks pidada taimekaitsevahendi professionaalset kasutajat, kuna tema ettevalmistus

ja teadmised on lõppkasutajast oluliselt paremad. Samas on inimese ja looma tervise kaitse ja

ohutuse ning keskkonnaohutuse kõrgetasemelise kaitse saavutamiseks oluline, et nõuetele

vastaksid ka professionaalsele kasutajale pakutav taimekaitsevahend (selle kohta on antud

turulelaskmise luba, sellel nõuetekohane märgistus jmt) ja selle müügiks pakkumine, see on

turustamine.

TaimKS-i § 883 lõike 3 kohaselt ei pea kontrolltehingut tegev ametiisik ennast tehingu

tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust

enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Sama paragahvi lõike 5 kohaselt võib ametiisik,

kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki,

vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või juriidilist isikut või kaasata tehingu tegemisse

avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul. Lõike 6 kohaselt teavitab

kontrolltehingu tegija isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et

tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust. Kirjaliku

põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama

isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute

tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud

tehingu tegemise päevast arvates.

Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb sidevahendite kaudu müüdavalt

loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli jaoks kasutada proove, mis pädev

asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab järelevalveametnikul olema

tellimisprotsessi ajal võimalik varjata oma identiteeti.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügiprotsessi käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügiprotsessi või avaldada soovi kauba

ostmiseks tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul

võimalus tutvustada end enne müügitehingu lõpule viimist. Kui ametnik on veendunud, et

kontrolltehing on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste

nõuete täitmist, siis ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku,

teavitada, et tegemist oli kontrolltehinguga ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks

olukorras, kus müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus

kauba valikul teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik

kontrolltehingust teavitamist edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Seevastu veebilehel või muu sidevahendi teel müügitehingu tegemiseks on üldjuhul vaja ostjal

end tuvastada, teha kasutajakonto või muud sellesarnast. Kasutajaandmete esitamiseks peaks

kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed. Selliselt on aga kauplejal

võimalik tuvastada ametniku isik ja järelevalveasutus ning kaasneda võib muutus müügitehingu

toimumises. See ohustab aga kontrolltehinguga saavutavat eesmärki ega võimalda teostada

tõhusat järelevalvet. Eelkirjeldatud olukorra välistamiseks peab kontrolltehingut tegev ametnik

saama kasutada andmeid, mis ei võimalda teda seostada järelevalveasutuse ja tema isikuga.

TaimKS-i § 883 lõike 4 kohaselt ei või kontrolltehingu tegemisel teha jälitustoiminguid,

kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

52

Kriminaalmenetluse seadustiku41 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes

pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid.

Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut kasutades sooritama ostu nagu iga teine

selle kaupleja klient. Kontrolltehingu tegemise asjaolu võib ametnik varjata üksnes lühiajaliselt

ning tegevust võib varjata üksnes kontrolltehingu tegemise ajal.

Komisjoni teatise (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punkti 2.1.1.2

kohaselt „Pädevad asutused võivad võtta proove ja teha analüüse, et kontrollida kooskõlas

ametliku kontrolli määruse artikli 14 punktiga h riskipõhiste kontrollide käigus loomade ja

kaupade vastavust nõuetele. See võib puudutada internetis pakutavaid loomi ja kaupu. Proove

võib võtta internetis tooteid pakkuvate ettevõtjate valduste kontrollimise käigus. Teine tõhus

proovivõtuviis (eelkõige piiriülestes olukordades) on tellida kaupu internetist ja võtta neist

proovid kättesaamisel. Sellise proovivõtuviisi puhul ja selleks, et oleks võimalik teha ametlikku

kontrolli ette teatamata kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 9 lõikega 4, võib pädevatel

asutustel olla vaja tellimisprotsessi ajal oma identiteeti varjata. Ametliku kontrolli määruse

artiklis 36 on sätestatud pädevatele asutustele õiguslik alus kasutada internetist (või muude

sidevahendite kaudu) tellitud loomi ja kaupu ametliku kontrolli eesmärgil proovide võtmiseks,

ilma et nad ennast identifitseerima peaksid. Ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõike 1

kohaselt kontrollib pädev asutus ametlikult kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja

kasutamisetappides, kui see on vajalik asjaomaste normide täitmise kindlakstegemiseks.“42

TaimKS-i § 883 lõike 7 kohaselt protokollitakse kontrolltehing korrakaitseseaduse §-s 12

sätestatud korras. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve

meetme kohaldamine haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras

korrakaitseseaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle

suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirja43 samasisulise paragrahvi kohta antud selgitustest

lähtudes ei tähenda protokollimise kohustus, et protokolli koostamine peaks alati toimuma juba

meetme kohaldamise ajal. Ohutõrje efektiivsuse tagamise seuisukohalt on oluine, et

dokumenteerimine ei muutuks takistavaks asjaoluks meetme kohaldamisel. Samas ei tohi

meetme protokollimisega ka liigselt viivitada. Sellisel juhul võivad kaotsi minna olulised

dokumenteerimist vajavad asjaolud või saada kahjustada selle isiku huvid, kes soovib kirjalikus

vormis tõendit enda suhtes meetme kohaldamise kohta.

TaimKS-i § 883 lõike 8 kohaselt viidatakse kontrolltehingust teavitamise edasilükkamise

korral kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule,

kelle suhtes kontrolltehing tehti.

TaimKS-i § 883 lõike 9 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.

Sarnaselt kehtivatele kontrolltehingu regulatsioonidele nähakse ka TaimKS-i kontrolltehingu

regulatsioonis ette tehingu tühisusega seonduv ning kehtestatakse, et kontrolltehingu käigus

tehtud tehing on tühine. Eelnev tähendab seda, et tühine on üksnes lõpule viidud tehing. Kuna

kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on lõike 1 kohaselt nii olulise ohu ennetamine,

korrarikkumise väljaselgitamine, selle tõrjumine või kõrvaldamine, siis tuleb tehingu tühisus

kõne alla ilmselt vaid üksikutel juhtudel. Pigem tuleb lõpule viia just veebiteel tehtav

kontrolltehing. Kontrolltehingut ei ole vaja lõpule viia, kui korrarikkumise asjaolud selgitati

välja enne müügitehingu vahetut alustamist.

41 RT I, 12.12.2024, 7 42 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1.2 43 Riigikogu koduleht. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri. 9.01.2024. Eelnõu - Riigikogu

53

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse TaimKS-i §-ga 984.

Eelnõuga kavandatava TaimKS-i §-ga 984 kehtestatakse väärteokoosseis taime, taimse saaduse

ja muu objekti toimetamisel liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel saadetisest teavitamata

jätmise eest.

Taimede, taimsete saaduste või muude objektide liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisega

kaasneb oluline risk nii Eesti kui ka ülejäänud EL-i taimetervise seisundile. Taimetervise nõuete

rikkumine võib endaga kaasa tuua ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimede ja

istutusmaterjali leviku Eestis.Ohtliku taimekahjustaja leviku peatamiseks võetavad

tõrjemeetmed võivad olla kulukad ning sellega võib kaasneda oluline negatiivne mõju nii

keskkonnale kui majandusele, sealhulgas ekspordile. Ametliku kontrolli määruse artikli 56

lõike 4 kohaselt teatavad saadetise eest vastutavad ettevõtjad kaubasaadetisest ette kooskõlas

lõike 3 punktiga a ja täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi asjaomase osa. Ühtne

sisseveodokument esitatakse elektroonilises süsteemis enne saadetise füüsilist saabumist liitu.

Järelevalve käigus on ette tulnud juhtumeid, mil teavitust ei ole tehtud, kaubasaadetis on

teadlikult esitatud vale kaubakoodiga ja seetõttu on jäänud taimetervise kontroll tegemata.

Sellised rikkumised on tuvastatud alles siis, kui kaup on juba piirilt edasi lubatud ja rikkumine

lõpetatud, mistõttu pole olnud võimalik ettevõtjale ka ettekirjutust teha.

Väärteovastutust tuleb kohaldada TaimKS-is ja ametliku kontrolli määruses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktis kehtestatud taimede, taimsete saaduste või muude objektide liiduvälisest

riigist Eestisse toimetamisel ettenähtud teavitamise nõuete rikkumise puhul, kui rikkumist ei

ole võimalik või otstarbekas kõrvaldada ettekirjutuse tegemisega. Teavitamine kauba

saabumisest on aluseks sellele, et oleks võimalik läbi teha taimetervise kontrolli, mis hõlmab

taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning ettevõtjate ja muude

isikute ametlikku kontrolli, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. Nõuetekohasuse

kindlakstegemiseks kontrollitakse dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli.

Dokumentide kontrolli käigus kontrollitakse fütosanitaarsertifikaadi nõuetekohasust ja nende

vastavust teistele saatedokumentidele. Kaubaga peab olema kaasas fütosanitaarsertifikaadi

originaaldokument. Identsuse kontrolli käigus kontrollitakse kaubasaadetise vastavust teistes

kauba saatedokumentides kirjeldatud andmetele ning fütosanitaarsertifikaadil ja kaubasaadetise

saatedokumentidel esitatud teabele. Füüsilise kontrolli käigus kontrollitakse kauba vastavust

taimetervise nõuetele ehk seda, kas kaubal on ohtliku taimekahjustaja esinemise tunnuseid, kas

kaubasaadetis sisaldab keelatud või taimetervise erinõuetele mittevastavaid taimi, taimseid

saadusi või muid objekte. Asjakohasel juhul kontrollitakse pakendit, veovahendit või

märgistust ning võetakse proove analüüsimiseks, uuringuteks ja diagnoosimiseks.

Eelnõuga § 1 punktiga 7 muudetakse TaimKS-i § 37 lõikeid 6 ja 7, milles täpsustatakse nõudeid

taime, taimse saaduse või muu objekti toimetamisel liiduvälisest riigist Eestisse ning käsitlevad

nõutavat teavitamist ja kaubasaadetise vormistamist vabasse ringlusse. Nende nõuete aluseks

on ametliku kontrolli määruse artiklid 56 ja 57 ning nimetatud määruse alusel kehtestatud

rakendusaktid.

Kirjeldatud rikkumiste toimepanemise eest ettenähtud väärteokaristuse määr on sama, mis

teiste taimetervise valdkonna väärteokoosseisude puhul, millest tulenevalt kehtestatakse

füüsilisele isikule karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule

rahatrahv kuni 8400 eurot.

54

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse TaimKS-i normitehnilist märkust, täiendades märget

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ kohta märgetega direktiivi muutvate

ELi õigusaktide kohta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ja sõnastatakse uuesti RLS-i § 26117.

TaimKS-i kohaselt tuleb tasuda riigilõivu taimekaitsevahendi turulelaskmisel Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud

loa saamiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 52 lõikes 4

nimetatud nõuete kohaselt paralleelse kaubanduse loa saamiseks ning taimekaitsevahendi loa

muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 43 lõike 2 või artikli 45 lõike 1 nõuete kohaselt. Kehtiva süsteemi puuduseks

on taotluse nõuetekohasuse kontrollile järgneva taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja

keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva

riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse

hindamisel tehtava töö mahu ja kulutuste prognoosimatus, mis ei võimalda riigilõivude

maksmisega katta tegelikke kulusid.

Selleks, et riigilõiv kataks toimingu tegemisega kaasnevad kulud, kavandatakse eelnõuga

kaasajastada kehtivaid riigilõive. Ülevaate kehtivatest ja kavandatavatest riigilõivudest annab

tabel 2. Uute riigilõivude arvutamise aluseks võeti PTA poolt taotluse nõuetekohasuse

kontrolliks keskmiselt kuluv aeg ning PTA 1.01.–2024-31.12.2024 eelarve alusel arvutatud

taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr

68,11 eurot, mille arvutamisel on arvesse võetud põhiteenuste ja tugiteenuste palgakulu ning

majandamiskulu. Taimekaitsevahendite lubade menetlemisega seotud personali tunnitasu määr

on ümardatud üles 70 euroni ning kattub PTA poolt prognoosina arvutatud keskmise

tasumääraga 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: ekspertide keskmine tunnitasu kokku koos

tööandja maksudega sh koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, PTA keskmine majandamiskulu

tundidesse arvestatuna 24,50 eurot. Selline tasude ja lõivude PTA tegelike kuludega kooskõlla

viimine tagab ka riigilõivude ja tasude ühtlasema taseme põhjatsoonis.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse RLS-i § 26118, milles on kehtestatud taimekaitsevahendite

registri toimingud ning tõstetakse taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või

registrikande muutmise eest riigilõivu 7 eurolt 20 eurole ning kehtestatakse taimekaitsevahendi

registrikande muutmise eest riigilõiv 70 eurot. Kuna viimati muudeti taimekaitsevahendite

registri toimingutega seotud riigilõive 2014. aastal, on töökulud oluliselt kasvanud ning lõivu

tõstmine põhjendatud. PTA andmetel kulub taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või

asjaomase registrikande muutmisele keskmiselt 0,3 tundi ja neid tehakse keskmiselt 130 kannet

aastas. Taimekaitsevahendite registri kande muutmisele kulub keskmiselt 1 tund ning

asjaomaseid muudatusi tehakse keskmiselt 280 kannet aastas, mistõttu on otstarbekas neid

tegevusi eristada ja eraldi lõivustada. Sellised taimekaitsevahendite registri kannete

muudatused võivad hõlmata näiteks kasutusala, kasutajarühma (vabamüük ja professionaalne

kasutus), kasvufaasi, olulist ja mitteolulist koostise, etiketi lausete, toimeaine tootmiskoha,

taimekahjustaja, pritsimiskordade, ooteaja/tööooteaja, pakendi suuruse ja materjali, kulunormi,

säilivusaja ja klassifikatsiooni muudatusi.

Ka selle riigilõivu määra arvutamisel on aluseks võetud PTA prognoositud keskmine tunnitasu

määr 70 eurot, mis kujuneb järgmiselt: keskmine tunnitasu kokku koos tööandja maksudega,

sealhulgas koolitus- ja lähetuskulud 45,50 eurot, keskmine majandamiskulu tundidesse

arvestatuna 24,50 eurot.

55

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RLS-i §-id 26121 ja 26123. Muudatus tehakse

tulenevalt TaimKS-i § 17 lõike 1 muutmisest ja TaimKS-i § 882 lõike 9 kehtetuks

tunnistamisest. Edaspidi tasutakse nii ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi

fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest kui ka puidust

pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust

pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest järelevalvetasu.

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse seaduse jõustumisega seonduv. Eelnõu kohaselt jõustub seadus

2026. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumisaeg on kindlaks määratud, lähtudes sellest, et isikutel jääks piisavalt aega tutvuda

seaduses tehtavate muudatustega ja teha asjakohaseid ettevalmistusi ning et seaduse

rakendusaktide väljatöötamiseks jääks piisav aeg.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud

õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Sellest

tulenevalt kohaldatakse isikute suhtes, kelle kohta tehti järelevalvetasu otsus enne käesoleva

eelnõu seadusena jõustumist, järelevalvetasu otsuse tegemise ajal kehtinud TaimKS-i

asjakohaseid sätteid. Sama põhimõte kohaldub toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

heakskiitmise taotluse esitanud ning taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse esitanud

isikutele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutusel olev terminoloogia on valdavalt kooskõlas muudetavates seadustes

kasutatava terminoloogiaga. Eelnõus võetakse kasutusele termin „erialase hindamise tasu“,

mida kasutatakse nii toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti kui ka taimekaitsevahendi

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise eest võetava tasu tähistamiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega:

1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja

muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste

õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite

alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL)

nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ,

2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ,

89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus

92/438/EMÜ (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–142);

56

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate

vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ,

2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);

5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise

menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20‒31);

6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid

käsitlevate andmete sisu ja vormingu kohta (ELT L 74, 13.03.2023, lk 4‒9).

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-s 46 nimetatud

valdkondades. Eelnõul on otsesed mõjud majandusele, riigiasutuste töökorraldusele, elu- ja

looduskeskkonnale. Puuduvad otsesed olulised mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule, samuti ei ole otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Sihtrühmadest on

mõjutatud põllumajanduse ja taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, samuti ettevõtjad,

kes tegelevad taimede, taimsete saaduste või muude objektide ekspordiga liiduvälistesse

riikidesse ning puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja

märgistamisega. Mõjude hindamisel käsitletakse üksnes neid mõjukategooriaid, mille puhul

kaasneb seaduse rakendamisega otsene mõju.

Kuivõrd eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad erinevates sektorites tegutsevaid

isikuid, siis muudatuste koondmõju ei ole võimalik välja tuua ning mõju erinevatele

sihtrühmadele on esitatud alapunktides 6.1.– 6.19.

Taimetervise valdkonnas kavandatavate muudatuste mõjud on välja toodud punktides

6.1 ja 6.2.

6.1. Kavandatav muudatus: taimetervise valdkonnas ekspordi fütosanitaarsertifikaatide

taotlemisel ning puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja

vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse üle

tehtava ametliku kontrolli tegemise eest võetavalt riigilõivult järelevalvetasule üleminek

Mõju valdkond: riigieelarve

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavate muudatustega kaasneb mõju riigieelarve

kuludele ja tuludele. Riigieelarve tulu seisukohalt toovad muudatused kaasa laekumise

vähenemise – 2024. aastal laekus riigilõivu fütosanitaarsertifikaatide taotlemise eest 400 899

eurot ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja

märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest 20 380 eurot. Seega jääks

nimetatud lõivude tasudeks muutmisel riigieelarvesse edaspidi laekumata ligikaudu 421 000

eurot. Samal ajal suureneb aga järelevalvetasude laekumine PTA-le, mistõttu on kokkuvõttes

teenuse kulud samad ning riigieelarve tulud ja kulud ei muutu.

57

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: ettevõtjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavatel muudatustel on teatud mõju ettevõtjate

halduskoormusele, kuna muutub fütosanitaarsertifikaatide taotlemisega seotud maksete

tegemine. Praegu on ettevõtja halduskoormus minimaalne, kuna ettevõtja maksab riigilõivu nii-

öelda ettemaksuna ning PTA peab selle üle ise arvestust. See on aga PTA-le lisatöökoormus,

mille vähendamine on oluline kogu teenuse tõhusamaks muutmisel. Taimetervise

nõuetekohasuse kontrollitoimingud, mille tegemine tagab taimetervise eritingimuste täitmise

(importiva riigi nõuded), on suunatud ettevõtjatele. Nende teenuste pakkumise vajadus lähtub

ainult erahuvist ja nende kasutamine annab isikule teatud turueelise või õiguse mingeid tooteid

turustada või teenuseid pakkuda. Seega ei ole pädeva asutuse ressursikasutus selles protsessis

optimaalne. Ettevõtjatel tuleb ettemaksu asemel hakata tasuma toimingujärgseid arveid PTA

esitatud koondarve alusel. Selline süsteem on kasutusel juba ka teistes valdkondades ning võib

olla suurema mõjuga ainult lühiajaliselt. Ametile sellega olulist töömahu kasvu ei kaasne,

pigem muutub protsess tõhusamaks ja kiiremaks. Ka ettevõtja jaoks muutub süsteem lihtsamaks

ja arusaadavamaks.

Kavandatavad muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on puidust pakkematerjali ning puidu

või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba, 2025. aasta aprilli seisuga on

sellise tegevusalaga ettevõtjaid taimetervise registris 131. Samuti on mõjutatud ettevõtjad, kes

tegelevad Eestist EL välistesse riikidesse taimede, taimsete saaduste või muude objektide

toimetamisega ning sellest tulenevalt taotlevad ekspordi fütosanitaarsertifikaati, reekspordi

fütosanitaarsertifikaati või ekspordieelset sertifikaati. Sellise tegevusalaga ettevõtjaid on 2025.

aasta aprilli seisuga taimetervise registris 308.

Kuna eesmärk on siduda järelevalvetasude süsteem ka otsesemalt kuludega, siis üldplaanis jääb

ettevõtja kulu sertifikaatide taotlemisel samaks või isegi väheneb. Näiteks maksis ettevõtja,

kelle juures tehti üks kontroll kestusega 8,67 tundi, 2023. aastal 952 fütosanitaarsertifikaadi

eest riigilõivu 26 237 eurot. Kui arvestada see ümber tunnitasuks, siis oleks tehtud kontrolli

eest tulnud tasuda 442 eurot (arvestades tunnitasu määraks 55,26 eurot ja maksimaalseks

kestvuseks 8 tundi). Sellele lisanduks tasu fütosanitaarsertifikaatide menetlemisele kuluva aja

eest, mis oleks 26 303 eurot. Seega kokku oleks tulnud ettevõtjal maksta tunnitasu põhiselt 26

745 eurot ehk 508 eurot (~2%) aastas rohkem kui ta maksis aastal 2023.

Kavandatava tunnitasu määra puhul on arvesse võetud järelevalvetoimingute tegelikke kulusid

ja asjaomasele toimingule kuluvat aega. Seega vastab ka puidutöötlemisettevõtete puhul tasu

kujunemine edaspidi toimingu tegemise ajale ja sõltub tegelikest kuludest, mis tähendab

pikemate kontrollide puhul ka praeguse riigilõivuga võrreldes suuremat tasu. Selline tasu

kujunemine peaks aga olema ettevõtja jaoks selgem ja arusaadavam ning väiksemate ettevõtete

puhul tähendabki see hoopis soodsamat tasu (võrreldes kehtiva 170 euro suuruse riigilõivuga)

Puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise

ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamisele kuluv

keskmine toimingu aeg (ilma sõidule kuluva ajata) on 6,58 tundi. Seega, kui tunnitasu määr

oleks 55,26 eurot, oleks keskmine järelevalvetasu selle eest 363 eurot. Samas kehtiks

järelevalvetoimingule ka maksimaalne ajaline ülemmäär, 8 tundi. See tähendab, et ühe

järelevalvetoimingu maksimaalne tasu oleks 442 eurot.

Tasu suurenemine on tõenäoline ka järelkontrolli käigus tehtavate toimingute eest. 2024. aastal

kehtiv taimetervise järelevalvetasu määr oli 105,35 eurot. See on tasu, mis tuleb ettevõtjal

tasuda ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud järelevalvetoimingute

tegemise eest ehk kontrolli eest, mida ei olnud plaanis teha, kuid mis on vajalik kontrollimaks,

58

kas tuvastatud rikkumine on kõrvaldatud. Arvestades sama toimingu eest tasu kavandatava

tunnitasu põhjal, tuleks keskmise järelevalvetoimingu tasuks 138,15 eurot. See suurus on

saadud, arvestades, et kontrolli kestuseks on ilma kontrollipaika sõiduta 2,5 tundi, mis koosneb

kontrolli ettevalmistamiseks kuluvast ajast, kontrolli tegemise ajast ja protokolli vormistamise

ajast. Seega toob täpsele tunniarvestusele ja tunnipõhisele järelevalvetasu määrale üleminek

ettevõtja jaoks kaasa ligikaudu tasu 40%-lise tasu suurenemise. Samas on tegemist kontrolliga,

mida on nõudeid rikkumata võimalik ennetada, seega mõjutab muudatus vaid väheseid

ettevõtjaid ja on pigem heidutava mõjuga – suureneb ettevaatlikkus ja tahe nõudeid mitte

rikkuda.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.

Mõju olulisus: väike, osale ettevõtjatele on mõju positiivne, osale negatiivne.

Mõju valdkond: riigiasutuse töökorraldus (töökoormuse mõju pädevale asutusele)

Mõju sihtrühm: järelevalveasutus (PTA)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavad muudatused mõjutavad PTA

töökorraldust, muutes selle lihtsamaks ja vähem koormavaks, kuivõrd lõivude laekumise üle

eraldi arvestuse pidamine asendub sarnaselt teiste valdkondade järelevalvetasude üle arvestuse

pidamisega.

6.2 Kavandatav muudatus: väärteokoosseisu kehtestamine taime, taimse saaduse ja muu

objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel saadetisest teavitamise nõuete rikkumise eest

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja kodanikud

Karistuse kehtestamine taimetervise nõuete rikkumise eest ei suurenda ettevõtjate ja kodanike

halduskoormust, kuivõrd ettevõtjad ja kodanikud peavad seaduses sätestatud nõudeid järgima

sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus või mitte. Ettevõtjate ja

kodanike käitumine sõltub sellest, milline on karistuse iseloom ja suurus võrreldes rikkumisest

saadud kasuga. Karistuse kehtestamist võib pidada ennetavaks meetmeks, mis paneb ettevõtjaid

ja kodanikke hoolsamalt käituma. Väärteokoosseisu kehtestamise eesmärk on rikkuja

vastutusele võtmine ning riigipoolne reaktsioon ebaõigele käitumisele.

Teiste taimetervise valdkonnas tehtavate muudatustega otseseid mõjusid ei kaasne ning neid ei

ole siin kirjeldatud.

Taimekaitse valdkonnas kavandatavate muudatuste mõjud on välja toodud punktides

6.3-6.14.

6.3 Kavandatav muudatus: muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

heakskiitmise taotluse läbivaatamise tasu maksmise korda, kehtestades toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu ning eristades tasu maksmise hindamise

eri etappide kaupa (eelnõu § 1 punkt 17). Samuti täpsustatakse tasu määra arvutamise korda,

mille puhul ei võeta aluseks enam PTA taimekaitse valdkonnaga seotud personali- ja

majandamiskulusid eelmisel kalendriaastal, vaid konkreetselt toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti heakskiitmise taotluste menetlemisega seotud töötajate personali- ja

majandamiskulusid tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul.

59

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: ühe arve väljastamise asemel tuleb taotluse menetlemise

käigus edaspidi väljastada kolm arvet, millega seoses kasvab vähesel määral PTA asjaomase

ametniku töökoormus ja halduskulud. Samas kiireneb ja ühtlustub oluliselt tasude laekumine

ning PTA ei pea enam oma töö eest tasu saamiseks ootama kõigi nõutavate protseduuride

lõpetamiseni, mis võivad kesta aastaid. Seadusemuudatuse tulemusel on PTA-l toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse menetlemise eest võimalik esitada arve

kolmes osas vastavalt tehtud töödele. Kuna ühe toimeaine heakskiitmise või heakskiidu

pikendamise tasu määr on vahemikus 20 000 ‒ 100 000 eurot, on sellel muudatusel otsene ja

oluline positiivne mõju PTA tegevusele taimekaitsevahendite toimeainete hindamisele ja

eelarve tasakaalule.

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise taotluste arv

on aastati erinev. Näiteks 2023. aastal menetles PTA viie ning 2024. aastal nelja toimeaine

heakskiitmise taotlust. 2025. a. alguse seisuga on hindamises neli toimeainet.

Tasu määra arvutamisel PTA taimekaitse valdkonnas taotluste menetlemisega seotud töötajate

personali- ja majandamiskulude aluseks võtmine tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud

nelja kvartali jooksul võimaldab vältida aasta viimaste kuude kulude prognoosimist ning

arvestada taotluste menetlemisega kaasnevaid tegelikke kulusid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike

Mõju olulisus: oluline, seadusemuudatus aitab ühtlustada oluliselt PTA tulude laekumist ja

vähendada inflatsioonist tingitud kadusid, mis tekkiksid olukorras, kus tasu makstakse pikema

ajavahemiku järel pärast suure osa tööde tegemist.

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu taotlejad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tasu kolmes osas maksmisel negatiivne mõju puudub,

ühe arve asemel tuleb toimeaine heakskiitu või selle pikendamist taotleval ettevõttel edaspidi

tasuda kolm arvet, mille summa jääb samaks. Samas on taotlejal parem ülevaade taotluse

hindamise käigust, kuna ta maksab tasu taotlemise kolme etapi eest eraldi, samuti on edaspidi

võimalus arvet väiksemate osadena ning pikema aja jooksul tasudes kulusid ühtlasemalt

jaotada. Taotleja saab parema ülevaate kuluartiklitest ning tal on oluliselt mugavam oma

kulusid kavandada.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike

Mõju olulisus: oluline

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad ning kaudselt ka

põllumajandustootjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: otsene mõju taimekaitsevahendi toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmist taotlevatele ettevõtetele puudub – arvete

kogusumma jääb samaks mis oli enne seaduse muudatust. Mõju on kaudne – uue toimeaine

heakskiitmine tähendab potentsiaalset võimalust taotleda turulelaskmise luba uute

taimekaitsevahendite kohta ning neid toota, turustada ja kasutada põllumajandustootmises

riskide ja kadude vähendamiseks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike.

Mõju olulisus: mõju on kaudne ja selle ulatust ning olulisust ei ole võimalik täpselt hinnata,

kuna taimekaitsevahendite toimeainete heakskiidu taotlusi menetlevad ka teised Euroopa Liidu

liikmesriigid. Siiski tagab suurem heakskiidetud toimeainete arv suurema ja laiema

toimespektriga taimekaitsevahendite valiku ja seega avaldab olulist positiivset mõju

põllumajandusele.

60

6.4. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse menetlemise eest

tasutavate riigilõivude muutmine. Muudetakse taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse

menetlemise tasustamise põhimõtteid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklites 33, 43, 45 ja 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise ja selle

nõuetekohasuse hindamise eest kehtestatakse uued riigilõivud (eelnõu § 2 punkt 1).

Tunnistatakse kehtetuks säte, milles kehtestatakse riigilõiv taimekaitsevahendi loa taotlemisele

vastastikuse tunnustamise alusel. Samuti kehtestatakse erisused, mille puhul ei tule tasuda

riigilõivu. Senine keskmine taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise eest

laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole.

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad ning kaudselt ka

põllumajandustootjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: riigilõivude maksmise süsteemi ümberkorraldamine ja

mitmete riigilõivude tõstmine tähendab ettevõtetele esmapilgul praegusega võrreldes

suuremaid kulusid taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade taotluste menetlemise eest, ent

mitme riigilõivu osas erisuse kehtestamine tähendab ettevõtjatele hoopis olulist lubade

taotlemise eest tasutava riigilõivu vähenemist, kui määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33, 40,

43 ja 47 kohase taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade taotlemise prognoositav

riigilõivude summa aastas väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole. Seega väheneb

muudatuse tulemusena oluliselt taimekaitsevahendi turulelaskmise lubade taotlejate

finantskoormus riigilõivude tasumisel.

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: riigi tulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklite 33, 40, 43, 47, 51 kohase taimekaitsevahendite lubade taotluste

menetlemise eest laekuvate riigilõivude arvelt vähenevad ning riigilõivu tasumise nõue

taimekaitsevahendite vastastikuse tunnustamise alusel loa taotlemisel vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 40 tunnistatakse kehtetuks.

Tunnistatakse kehtetuks säte, milles kehtestatakse riigilõiv taimekaitsevahendi loa taotlemisele

vastastikuse tunnustamise alusel. Samuti kehtestatakse erisused, mille puhul ei tule tasuda

riigilõivu. Senine keskmine taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise eest

laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole.

Tunnistatakse kehtetuks säte, milles kehtestatakse riigilõiv taimekaitsevahendi loa taotlemisele

vastastikuse tunnustamise alusel. Samuti kehtestatakse erisused, mille puhul ei tule tasuda

riigilõivu. Senine keskmine taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise eest

laekuvate riigilõivude summa väheneb arvestuslikult 81 280 eurolt 34 730 eurole.

Kuivõrd need lõivud ei laeku otseselt PTA eelarvesse, siis puudub nende riigilõivude

vähenemisel otsene negatiivne mõju PTA-le, kuid on teatud negatiivne mõju riigieelarvele.

Selle negatiivse mõju riigieelarvele nivelleerib osaliselt teiste riigilõivude tõus ning otse PTA-

le laekuva erialase hindamise tasu kehtestamine.

6.5. Kavandatav muudatus: kehtestatakse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mida

TaimKS-i § 65 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 nimetatud isik maksab PTA-le taimekaitsevahendi

erialase hindamise eest taimekaitsevahendi loa taotluse menetlemisel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 33, 40, 43, 45 ja 47 nimetatud loa saamiseks

(eelnõu § 1 punkt 15).

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad ning kaudselt ka

põllumajandustootjad

61

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seadusemuudatusega kehtestatakse taimekaitsevahendite

Eestis turulelaskmise loa taotluse menetlemise eest makstavale riigilõivule taimekaitsevahendi

erialase hindamisega seotud kulutustele vastav lisatasu, mis tähendab ettevõtjatele suuremaid

kulusid taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade taotlemisel. Uute taimekaitsevahendite

turulelaskmise lubade taotlejad on valdavalt suured rahvusvahelised ettevõtted (Adama,

Syngenta, BASF, Bayer, Corteva, Nufarm, Globachem, Sharda, Arysta, Nissan Chemical

Europe; taimekaitsevahendite registri 456 kande hulgas ei ole ühtegi Eesti ettevõtjat), keda

hindamistasude kehtestamine Eestis küll mõjutab, kuid kes on valmis toodete kiirema turule

lubamise eest rohkem maksma. Tasude kehtestamine ning taimekaitsevahendite turulelaskmise

lubade taotlemise kallinemine mõjutab eelkõige väiksemaid välisriikide ettevõtjaid, kes

taotlevad peamiselt geneeriliste taimekaitsevahendite turulelaskmise lubasid, mis ei ole

kriitilise tähtsusega Eesti põllumajandustootjate vajaduste katmisel uute taimekaitsevahendite

osas. Seega võib järeldada, et lisatasude kehtestamine tõstab teatud määral

taimekaitsevahendite tootjate halduskoormust, ent samas soodustab eeskätt uute

taimekaitsevahendite kiiremat turulelaskmist Eestis ning omab positiivset mõju kõigile Eesti

põllumajandustootjatele, kelle jaoks uute kaasaegsete ning toimespektrilt kõiki olulisi

taimekahjustajaid hõlmavate taimekaitsevahendite kättesaadavus on suure tähtsusega.

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seadusemuudatusega kehtestatakse lisaks riigilõivudele

taimekaitsevahendi erialase hindamisega seotud kulutustele vastav tasu, mis laekub PTA

eelarvesse ning mida seega saab kasutada taimekaitsevahendite hindamise ekspertide

palkamiseks ning Eestis uute taimekaitsevahendite turulelaskmise lubade taotluste menetlemise

kiirendamiseks. Praegu ei ole PTA ressursinappuse tõttu võimeline hindama Eestile esitatud

taotlusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegade

jooksul, mistõttu on Eestis taimekaitsevahendite hindamisele kuluv aeg väga pikk, vähendades

oluliselt tänapäevaste taimekaitsevahendite kättesaadavust Eestis. Asjakohase tasuga

maksustatavaid erialase hindamise taotlusi esitatakse aastas umbes 25, kusjuures prognoositav

tasu taotluse kohta on vahemikus 4000 ‒ 75 000 eurot ning tasude hinnanguline kogusumma

aastas pärast muudatuse kehtestamist küünib ligikaudu 350 000 euroni. Seega võib ütelda, et

mõju avaliku sektori tuludele on oluline.

6.6. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite

registrisse kandmise eest makstava riigilõivu kaasajastamine ning tõstmine seniselt 7 eurolt 20

eurole ning uue 70 eurose riigilõivu seadmine taimekaitsevahendi registrikande muutmisele. .

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite turustajad ning väga mürgiste taimekaitsevahendite

kasutajad, kaudselt ka põllumajandustootjad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seadusemuudatusega kaasajastatakse ning tõstetakse

taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu-

ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite registrisse kandmise eest makstavat riigilõivu 7

eurolt 20 eurole ning kehtestatakse taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest makstav

riigilõiv 70 eurot. Taimekaitsevahendi registrikande muutmise lõivuga maksustatakse kõik

taimekaitsevahendite registrikannete muudatused, millega ei kaasne taotluse nõuetekohasuse

kontrolli või erialast hindamist ja mis varem maksustati loa muutmise taotluse lõivuga. Uusi

tegevusi ega kohustusi ei lisandu ja halduskoormus oluliselt ei kasva. Taimekaitsevahendite

registri toimingute tegemise eest kehtestati riigilõiv 2011. aastal ning pärast 2014. aastat ei ole

seda muudetud, mistõttu on vajalik seda kaasajastada ning viia kooskõlla asjaomaste

62

registritoimingute tegemise tegelike kulutustega. Taimekaitsevahendite turustaja, väga

mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade

taimekaitsevahendite registrisse kandmise või registrikande muutmise taotlusi esitatakse aastas

umbes 130 ning ehkki lõivu tõus on oluline (lõiv tõuseb varasemaga võrreldes 2,85 korda), ei

ole taimekaitsevahendite turustajatele ning väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutajatele

lisanduv majanduslik koormus suur. Taimekaitsevahendite registri kande muutmise eest

kehtestatav lõiv mõjutab ainult taimekaitsevahendi registreerinud ettevõtet ning 70 eurot ei ole

võrreldes taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotlemise eest makstava tasuga suur.

Asjakohaseid taotlusi esitatakse aastas umbes 280, ent need jagunevad paljude tootjate vahel.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Kõnealused summad ei ole suured ning nende

tasumise sagedus on väike, uusi tegevusi ega kohustusi ei lisandu.

Mõju olulisus: väike. 13 eurot ühekordset lisakulu ei tõsta oluliselt taimekaitsevahendite

turustajate ning kutseliste kasutajate majanduslikku koormust, samuti ei tõsta oluliselt

taimekaitsevahendi turulelaskmise luba omavate ettevõtete koormust vajaduse korral

ühekordselt makstav 70 eurone riigilõiv taimekaitsevahendite registri kande muutmise eest.

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seadusemuudatusega PTA-le uusi kulusid, tegevusi ja

kohustusi ei lisandu, kaasajastatakse ning tõstetakse taimekaitsevahendi turustaja, väga mürgise

taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade

taimekaitsevahendite registrisse kandmise eest makstavat riigilõivu ning kehtestatakse riigilõiv

taimekaitsevahendite registri kande muutmise eest. Taimekaitsevahendi turustaja, väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade taimekaitsevahendite

registrisse kandmise taotlusi esitatakse aastas umbes 130 ning lõivu tõstmisega laekub

riigieelarvesse hinnanguliselt 910 euro asemel 2600 eurot. Taimekaitsevahendite registri kande

muutmise taotlusi esitatakse aastas umbes 280 ja selle eest makstava riigilõivu kehtestamisega

laekub riigieelarvesse lisaks 19 600 eurot.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Kõnealused summad ei ole suured, uusi

tegevusi ega kohustusi ei lisandu.

Mõju olulisus: väike. Tagatud on PTA tegelike kulutuste katmine. Riigieelarvesse laekuv

summa kasvab hinnanguliselt 21 290 euro võrra.

6.7. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamise viisi

nõude muutumine. Taimekaitsevahendite kasutamise üle peavad arvestust kõik

professionaalsed kasutajad, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma kutse- või

majandustegevuses, seega kohustusega hõlmatud isikute koosseis ei muutu. Arvestuse pidamise

andmekoosseis valdavalt ei muutu võrreldes seni kehtivaga, kuid ette on nähtud täpsustused

mittepõllumajanduslike alade, suletud ruumide, suletud ruumides seemnete või taimse

paljundusmaterjali töötlemisel kasutatud taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse

pidamisel. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust

pidada vaid elektrooniliselt masinloetavas formaadis ning seetõttu ei ole enam võimalik ainult

paberkandjal andmete hoidmine.

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus

Mõju sihtrühmad: PTA, PRIA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse kohaselt tuleb taimekaitsevahendite üle

arvestust pidada vaid elektrooniliselt masinloetavas formaadis ning riik peab tagama

kaasaegsed IT süsteemid, mille vahendusel on kõikidel professionaalsetel kasutajatel võimalus

elektrooniliselt arvestust pidada. Muu hulgas tuleb määruse kohaselt riiklikult tagada

professionaalsete kasutajate ligipääs alternatiivsetele asukoha/töödeldud ala

identifitseerimismeetoditele, kui töödeldud maa-ala ei ole võimalik üheselt nt põllumassiivi

63

numbriga kirja panna. Samuti peavad kättesaadaval olema EPPO koodidele vastavad

põllukultuuride üldnimetused, kasutusolukorrad või maakasutuse ning põllukultuuride

kasvuetapid vastavalt BBCH monograafiale. Nimetatud koodid on PTA taimekaitsevahendite

registris olemas, kuid praegu puuduvad avalikus vaates. Kasvuetapid on iga

taimekaitsevahendite registris oleva toote juures juba leitavad.

Eestis on kasutusel mitmeid eraettevõtjate loodud põlluraamatute pidamise tarkvarasid ning ka

riiklik PRIA hallatav e-põlluraamat. Põlluraamatu täitmine on kohustuslik

põllumajandustootjatele, ent mitte teiste valdkondade esindajatele, kes on samuti

professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad. Ratsionaalseim lahendus on riikliku e-

põlluraamatu arenduses ette näha võimalus kasutada seda tööriista ka

mittepõllumajandustootjatel, et kõigil professionaalsetel taimekaitsevahendite kasutajatel oleks

võimalik täita nõudeid ilma lisakuludeta (näiteks tasu eratarkvara haldajale).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõigil professionaalsetel kasutajatel ei ole ühtset

süsteemi. PTA peab suutma kontrollida, kas professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad

säilitavad kasutuse andmeid nõuetekohaselt. PRIA hallatavas e-põlluraamatu süsteemis ei

pruugi IT arendused vastata professionaalsete kasutajate vajadustele, kes tegutsevad

mittepõllumajanduslikus sektoris.

Mõju olulisus: väike, sest valdav enamus professionaalseid kasutajaid tegutseb

põllumajandussektoris, kus on arvestuse pidamise kohustus (põlluraamat) kehtinud juba pikalt.

PRIA on e-põlluraamatut arendades arvestanud kehtivate nõuetega, mis valdavalt ei erine uutest

nõuetest ning on kohandatavad ka mittepõllumajandussektoris tegutsevatele

professionaalsetele kasutajatele. Turul on mitmed eraettevõtteid, kes pakuvad põlluraamatu

pidamise teenust, ka nende juures saab vajadusel põllumajandussektoris mittetegutsev isik

andmeid säilitada. Vajadusel on võimalik erinevate osapoolte koostöös välja töötada ühtne

masinloetav failiformaat.

Mõju valdkond: majandus (taimekaitsevahendite kasutus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muutub arvestuse pidamise formaat, see tähendab, et

alates 1. jaanuarist 2026. aastal tuleb kõigil professionaalsetel kasutajatel säilitada andmeid

taimekaitsevahendi kasutamise kohta vaid elektroonilises masinloetavas formaadis, kuid

senises andmekoosseisus arvestatavaid muudatusi ei ole. Tegemist ei ole iseenesest uue

nõudega ning valdavalt kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajanduses, kus on kohustus

pidada põlluraamatut, mida üha enam peetakse elektrooniliselt. Juhul, kui professionaalse

kasutaja taimekaitsevahendite kasutamise andmed on kajastatud elektoonilises põlluraamatus,

siis kasutajale lisamõjud puuduvad. Olulisem on mõju mittepõllumajanduslikele

professionaalsetele kasutajatele, oma süsteemis (näiteks Exceli fail) ja paberkandjal andmete

pidajatele. Andmete nõuetekohaseks säilitamiseks luuakse mittepõllumajanduslikele

professionaalsetele kasutajatele ligipääs PRIA hallatavasse e-põlluraamatusse ning vajadusel

töötatakse tähtajaks välja ühtne masinloetav failiformaat, mis tehakse kättesaadavaks PTA

veebilehel.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõikidel professionaalsetel kasutajatel ei pruugi olla

teadmisi elektroonilises formaadis andmete sisestamiseks, kuid andmete sisestamiseks on ette

nähtud tähtaeg, mille jooksul on võimalik leida teenusepakkujaid ning nõustajaid.

Mõju olulisus: väheoluline, sest andmete säilitamise kohustus on kehtinud pikalt ning valdavalt

peetakse arvestust elektroonilises formaadis.

6.8. Kavandatav muudatus: võimalda asjakohaste tingimuste täitmisel pritsida

taimekaitsevahendit õhusõidukilt, mis ei ole lennuk ega helikopter. Enne taimekaitsevahendi

õhust kasutamist tuleb teavitada PTA-d (eelnõu § 1 punktid 16 ja 17).

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus

64

Mõju sihtrühmad: PTA, METK

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: põllumajandustootjatel on küll huvi kasutada

taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukilt, kuid kasutajate täpset suurusjärku ei ole praegu

võimalik prognoosida tulenevalt tehnoloogia uudsusest, hinnatasemest ja väga piiratud

kasutamiseks sobilike taimekaitsevahendite tootevalikust. Samuti eeldab õhusõiduki käitamine

lennundusseaduse nõuete täitmist, mis olenevalt õhusõiduki kategooriast võib olla ajamahukas

protsess.

PTA jaoks tähendab seni kehtinud keelust erisuse võimaldamine lisanduvat töökoormust

toodete hindamisel (taimekaitsevahendi õhust pritsimise lisatingimused, toote infolehe

uuendamine ning taimekaitsevahendite registrisse asjakohaste muudatuste tegemine) ja IT

süsteemide arendamisel. Taimekaitsevahendite lisahindamine on vajalik, et oleks ligipääs

õhusõidukilt kasutatavatele taimekaitsevahenditele. Samuti on vajalik teavituste ja kasutamise

järelevalve, mis eeldab kas IT arendusi, mille maksumust ei ole praegu võimalik prognoosida,

või vakantset tööjõudu, mille suurusjärku ei ole samuti praegu võimalik ette näha, sest see

sõltub asjaomaste taimekaitsevahendite kättesaadavusest (2024. seisuga ei ole registreeritud

õhust kasutamiseks ühtki toodet) ja loa taotlejate arvust.

METKi jaoks on oluline olla järjepidevalt kursis valdkonna arengutega ning vajadusel katsetada

erinevaid kasutusviise ja uuendada tehnilise kontrolli nõuded seadmetele. Maksumust ja

ajakulu ei ole hetkel võimalik prognoosida.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui PTA ja

METK ei suuda teha vajalikke hindamisi ega koguda teadmisi, mis on olulised valdkonna

arenguks ja riskivähendusmeetmete rakendamiseks

Mõju olulisus: keskmine

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: professionaalsed kasutajad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatusega antakse professionaalsetele kasutajatele

investeerimiskindlus sellistesse seadmetesse, mis võimaldavad kasutada taimekaitsevahendeid

paiktöötlemisel. Samal ajal saab mehitamata õhusõidukeid kasutada ka külviks, väetise

laotamiseks ning seireks. Muutuvate kliima- ja kasutustingimuste oludes võivad mehitamata

õhusõidukid tuua põllumajandustootjatele kaasa alternatiivse võimaluse saagi säilitamiseks ja

kaitsmiseks, sest võimalik on teha põllul töid ka siis, kui nt vihmasaju tagajärjel on muld liiga

pehme ning rasketehnikaga ei ole võimalik sellel tööd teha. Õhusõidukit kasutav isik peab

läbima asjakohased koolitused ning tal peab olema asjakohane luba õhusõiduki kasutamiseks,

samuti peab ta teavitama PTA-d õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisest, nimetatud

nõuded toovad kaasa täiendava aja- ja finantskulu.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: mehitamata õhusõidukilt pritsitakse

taimekaitsevahendeid, mida ei ole lubatud õhust pritsida või ei vasta nende kasutamine

infolehele ja kasutustingimustele. Nimetatud riskide vähendamist mõjutab asjakohane

järelevalve.

Mõju olulisus: väike

Mõju valdkond: elu- ja looduskeskkond

Mõju sihtrühm: avalikkus

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tegemist on ühest küljest mitte liiga laialdaselt levinud

seadmetega, mis võib tekitada kõhklusi ohutus kasutuses. Samal ajal tegeletakse aktiivselt

asjakohase õhust taimekaitsevahendi kasutamise valdkonna arendamise ja regulatsioonidega nii

maailma kui ka EL-i tasemel. Ka Eestis on teadusasutused huvitatud erinevate seadmete

katsetamisest, et tagada elu- ja looduskeskkonna ohutus, vähendada keskkonnakoormust ning

säilitada samal ajal konkurentsivõime. Mehitamata õhusõidukilt on lubatud kasutada vaid sellist

taimekaitsevahendit, mis on läbinud asjakohase riskihindamise ning mida kasutatakse vastavalt

taimekaitsevahendi loal ja asjakohastes õigusaktides sätestatule.

65

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: toodete väärkasutus

Mõju olulisus: väheoluline, sest tegemist ei ole levinud praktikaga nind toodete kasutuskogused

on väikesed.

6.9. Kavandatav muudatus: taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja

nõustajal peavad olema asjakohased teadmised ja nende olemasolu tõendab

taimekaitsetunnistus. Taimekaitsetunnistus väljastatakse eksami sooritanud isikule (eelnõu § 1

punktid 18 ja 21).

Mõju valdkond: haridus

Mõju sihtrühm: seitse taimekaitsekoolitusi korraldavat täiskasvanute koolitusasutust,

taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni kehtinud korra järgi pidid kõik taimekaitsevahendi

turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad osalema taimekaitsekoolitusel iga viie aasta

järel. Edaspidi muutub keskseks asjakohaste teadmiste olemasolu isikul, sõltumata teadmiste

omamise viisist ehk sisuliselt muutub taimekaitsekoolituse läbimine vabatahtlikuks. Muudatuse

tulemusel väheneb koolitustel osalejate hulk. Edaspidi väljastatakse taimekaitsetunnistus

üksnes eksami sooritatud isikule ja kõik taimekaitsetunnistuse omamisest huvitatud isikud

peavad vähemalt iga viie aasta tagant sooritama eksami. Muudatus mõjutab koolitusasutuste

sissetulekut, kuna eksamitasu moodustab ainult osa taimekaitsekoolituse tasust. Võib eeldada,

et sissetuleku vähenemise tulemusel on koolitusasutustel vähem võimalusi investeerida

õppematerjalide väljatöötamisse.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: taimekaitsetunnistuse omanikud, keda 04.04.2025 seisuga oli 4902 isikut.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja

ja nõustaja peab kehtiva nõude kohaselt uue taimekaitsetunnistuse saamiseks läbima iga kord

taimekaitsekoolituse ja sooritama edukalt eksami. Muudatuse tulemusel piisab

taimekaitsetunnistuse taotlemiseks vaid eksami sooritamisest. Muudatus võimaldab

taimekaitsetunnistust taotleda soovivatel isikutel vähemalt kord viie aasta jooksul säästa aega

(kuni kolm tööpäeva) ja raha, sooritades eksami ilma eelnevalt koolitusel osalemata.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike

6.10. Kavandatav muudatus: täpsustatakse erinevate sihtrühmade puhul

taimekaitsetunnistuse tähendust (eelnõu § 1 punkt 19).

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus

Mõju sihtrühmad: PTA, seitse taimekaitsekoolitusi korraldavat täiskasvanute koolitusasutust

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus

taimekaitsekoolituse programmi, arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja,

turustaja või nõustaja ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi, mistõttu

taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamisel tehtud muudatuse järel tuleb

koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse programmi, korrigeerida seda ning

esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. PTA hindab koolitusprogrammi vastavust

nõuetele 20 tööpäeva jooksul. Muudatuse tulemusel suureneb PTA-l ja taimekaitsekoolitusi

korraldavatel täiskasvanute koolitusasutustel ühekordselt töökoormus ja halduskoormus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike

66

6.11. Kavandatav muudatus: koolitusasutus võib läbi viia taimekaitsekoolituse eksami ilma

taimekaitsekoolituse korraldamiseta (eelnõu § 1 punkt 23).

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus

Mõju sihtrühmad: PTA, seitse taimekaitsekoolitusi korraldavat täiskasvanute koolitusasutust

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni oli eksamite korraldamine taimekaitsekoolituse

korraldamise lahutamatuks osaks ning eksami korraldamiseks ei pidanud eraldi dokumente

PTA-le heakskiitmiseks esitama. Muudatuse tulemusel tuleb edaspidi kõikidel

koolitusasutustel enne eksami korraldamist eksami ülesehituse ja läbiviimise kord esitada PTA-

le heakskiitmiseks. PTA hindab selle vastavust kehtestatud nõuetele 20 tööpäeva jooksul.

Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord tuleb esitada PTA-le heakskiitmiseks iga kord, kui

eksami korraldamises tehakse muudatus. Muudatuse tulemusel suureneb halduskoormus

koolitusasutustel, kes seni korraldasid taimekaitsekoolitusi, mille lahutamatuks osaks oli

eksam, samuti kaasneb halduskoormus uutel eksami korraldamisest huvitatud

koolitusasutustele. Samuti suureneb PTA töökoormus, kes peab eksami ülesehituse ja

läbiviimise korra heaks kiitma.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike

6.12. Kavandatav muudatus: taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijate võimalus valida,

millises taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses vähemalt kord

aastas osalevad, see on kas infopäeval, konverentsil või täienduskoolitusel (eelnõu § 1 punkt

30).

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: tehnilise kontrolli tegijad (kuni 15 isikut)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tehnilise kontrolli tegijatel on kohustus täiendada oma

teadmisi kord aastas. Seni kehtinud nõuete järgi oli kohustus läbida täienduskoolitus.

Täienduskoolituse korraldamine ja kõigile sobiva koolitusaja leidmine on olnud

problemaatiline. TaimKS-i muudatusel on positiivne mõju taimekaitseseadme tehnilise

kontrolli tegijatele, võimaldades neil oma pädevuse täiendamise kohustust paindlikumalt täita

ja osaleda igal aastal õppetegevuses (infopäev, konverents, täienduskoolitus jne) lähtuvalt oma

vajadusest ja võimalusest (veebis või füüsiline üritus, tasuta või tasuline jne). Muudatus avaldab

positiivset mõju.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

Mõju olulisus: pigem väike

6.13. Kavandatav muudatus: Taimekaitse valdkonnas järelevalvetasu kehtestamine

Mõju valdkond: majandus (põllumajandus, taimekasvatus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamisega tegelevad

ettevõtjad, kelle tegevuses on ametliku kontrolli käigus tuvastatud rikkumine ning kelle suhtes

tehakse täiendav järelevalvetoiming selleks, et hinnata selle rikkumise ulatust ja mõju, või

selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt kehtestatakse

taimekaitsevahendi turulelaskmise, turustamise ja kasutamise ametliku kontrolli järgse

täiendava järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu, mille tasub ettevõtja. PTA

andmetel tehti 2024. aastal 9 järelkontrolli taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumise

kõrvaldamise kontrollimiseks ja 62 turustamise nõuete rikkumise kõrvaldamise

kontrollimiseks, mistõttu võib järeldada, et seadusemuudatuse mõju ning selle ulatus ja sagedus

on suhteliselt väikesed.

67

Mõju valdkond: avaliku sektori kulud ja tulud

Mõju sihtrühm: PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: TaimKS-i muudatusega, mida on täpsemalt kirjeldatud

käesoleva eelnõu § 1 punktis 33, kehtestatakse taimekaitse ametliku kontrolli järgse täiendava

järelevalvetoimingu tegemise eest tasu, et riik ega PTA ei peaks katma ametliku kontrolli käigus

tuvastatud TaimKS-i nõuete rikkumiste ulatuse hindamise või kõrvaldamise täiendava

kontrollimisega seotud kulutusi. PTA andmetel tehti 2024. aastal 9 taimekaitsevahendite

kasutamise ja 62 turustamise järelkontrolli, mistõttu võib ütelda, et seaduse muudatusest

tulenev mõju on positiivne, ent suhteliselt väike.

6.14. Kavandatav muudatus: kontrolltehingu tegemise õigus (eelnõu § 1 punktid 34 ja 35)

Mõju valdkond: järelevalve

Mõju sihtrühm: PTA ning ettevõtjad, kes turustavad taimi, taimseid saadusi, muid objekte ja

taimekaitsevahendeid

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavad muudatused mõjutavad vähesel määral

PTA töökorraldust, sest kontrolltehingute arv oleks väike ja need tehakse üksnes PTA poolt

hinnatud riskide või ametile edastatud vihjete põhjal. Samas on kontrolltehingu tegemise

ettenägemine lisavõimalus avastada (veebi)müügiga seonduvaid rikkumisi. Kavandatavad

muudatused toovad kaasa lisakulusid. Järlevalveasutusele tuleb kontrolltehingu tegemise

võimaluse ettenägemise korral eraldada eelarvevahendid kas teenuse ostmiseks või toodete

soetamiseks ja analüüsimiseks. Suurusjärku ei ole võimalik praegu prognoosida.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: järelevalveasutusele ei eraldata eelarvevahendeid või

kontrolltehingut ei ole võimalik teha seetõttu, et ametnik ei soovi või ei saa seda oma nime

kasutades teha ning fiktiivsete andmete kasutamine ei ole võimalik.

Mõju olulisus: keskmine

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kavandatavate muudatustega kaasneb mõju riigieelarve kuludele ja tuludele. Riigieelarve tulu

seisukohalt toovad muudatused kaasa laekumise vähenemise. 2023. aastal laekus riigilõivu

fütosanitaarsertifikaatide taotlemise eest 436 449 eurot, 2024. aastal 400 899 eurot ning puidust

pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise

üle järelevalve teostamise eest laekus 2023. aastal 19 550 eurot ja 2024. aastal 20 380. Seega

jääb nimetatud riigilõivude asemel järelevalvetasule ülemineku korral riigieelarvesse edaspidi

laekumata ligikaudu 421 000 eurot. Samal ajal suureneb aga järelevalvetasude laekumine PTA-

le, mistõttu on kokkuvõttes teenuse kulud samad ning riigieelarve kulud ja kulud üldjoontes ei

muutu.

2024. aastal laekus PTA-le toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluste

heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluste menetlemise eest 208 048 eurot.

Taimekaitsevahendi turulelaskmise lubade menetlemise eest tasuti 2024. aastal 112 033 eurot.

Kokku laekus 2024. aastal 320 081 eurot. PTA esialgsete prognooside kohaselt laekub eelnõuga

kavandatavate muudatuste kehtima hakkamise järel taimekaitsevahendi turulelaskmise lubade

menetlemise eest riigilõivu 34 730 eurot ja taimekaitsevahendite erialase hindamise eest tasu

350 153 eurot (kokku 925 405 eurot). Seega riigilõivude muutmisega ja erialase hindamise

tasuga asendamisega riigile lõivudena otse riigieelarvesse laekuv tulu väheneb (laekub 46 550

eurot senisest vähem), kuid PTA-le laekuvate tasude kaudu kasvab lisatulu laekumine (laekub

350 153 eurot rohkem).

68

Seadusemuudatuse tulemusel jääb seega taimekaitse valdkonnas otse riigieelarvesse laekumata

46 550 eurot, samal ajal suureneb PTA-le tasude laekumine 350 153 euro võrra ning riigi tulu

kasvab kokkuvõttes 303 603 euro võrra.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muutub nelja volitusnormi asukoht, muutub üks

volitusnorm ning kehtestatakse üks uus volitusnorm.

Tulenevalt eelnõuga kavandatavatest muudatustest tuleb kehtestada järgmised määrused:

1) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Järelevalvetoimingute tegemise eest võetava

tunnitasu määr 2026. aastal“;

2) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise, toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti

erialase hindamise ning taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määrad 2026. aastal“;

3) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Taimekaitsekoolituse programmi,

taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja

läbiviimise nõuded“;

5) regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Järelevalvetasu maksmise ja maksmise

kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord“ eelnõu.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muudetakse maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrust

nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“44.

Nimetatud rakendusaktid on kavandatud jõustuma samaaegselt eelnõuna kavandatava seaduse

jõustumisega, so 1. jaanuaril 2026. a.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumisaeg on kindlaks määratud, lähtudes sellest, et isikutel jääks piisavalt aega tutvuda

seaduses tehtavate muudatustega ja teha asjakohaseid ettevalmistusi ning et seaduse

rakendusaktide väljatöötamiseks jääks piisav aeg.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse esitamiseks Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti

Taimekaitse Assotsiatsioon, Eesti Talupidajate Keskliit, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Räpina

Aianduskool, MTÜ Eesti Turbaliit, Põllumeeste ühistu Kevili, Aiandusliit, Transpordiamet,

Sendihaldur OÜ, A.Tammel AS, Karitsa Tehnik OÜ, Kuivajõe Talukaup OÜ, Wihuri OÜ, Viru

Nõuandekeskus OÜ, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ, Maamasin OÜ, Sike Agri

OÜ.

44 RT I, 04.07.2023, 43

69

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr

XX. aastal

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 8711 lõike 10 alusel.

§ 1. Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr 202X. aastal

Järelevalvetoimingu tegemise eest makstava tunnitasu määr 202X. aastal on XXX eurot.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 202X. a.

KAVAND

xx.xx.202x

2

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise

taotluse nõuetekohasuse kontrollimise, toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise ning

taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määrad 202X.

aastal.

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 601 lõike 7 ja § 732 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi

heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise või muutmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tasu määr ning toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti ning taimekaitsevahendi identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste

omaduste ning efektiivsuse hindamise tasu määr.

§ 2. Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse

kontrollimise tasu määr

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise

tunnitasu määr 202X. aastal on XX eurot.

§ 3. Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise tasu määr

Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide,

keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise

tunnitasu määr 202X. aastal on XX eurot.

§ 4. Taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu määr

KAVAND

xx.xx.202x

3

Taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja

leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise tunnitasu määr 202X. aastal

on XX eurot.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 20XX. a.

4

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel

käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami

ülesehituse ja läbiviimise nõuded1

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 79 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale, turustajale või

nõustajale korraldatava taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded.

§ 2. Taimekaitsekoolituse programmi nõuded

Taimekaitsekoolituse programm sisaldab:

1) koolitusasutuse nimi;

2) taimekaitsekoolituse sihtgrupp;

3) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;

4) taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade kirjeldus;

5) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;

6) taimekaitsekoolitusel kasutatavate õppevahendite loetelu.

§ 3. Taimekaitsekoolitusel käsitletavad teemad

(1) Taimekaitsevahendi ja selle kasutamise valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid

teemasid:

1) kehtivad taimekaitsealased riigisisesed, Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid;

taimekaitsevahendite turustamisele, hoidmisele ja kasutamisele esitatavad nõuded;

2) ülevaade turule lastud taimekaitsevahenditest, nende liigitamine kasutusotstarbe,

toimemehhanismi, toimespektri ja ohuklasside järgi ning sobiva taimekaitsevahendi valiku

põhimõtted ja kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestuse pidamine;

3) taimekultuuride kahjustajad ja nende tõrjevõimalused;

4) taimekaitsevahendi pakend ja märgistus;

5) taimekaitsevahendi tühja pakendi, pesuvee, pritsimislahuse ning taimekaitsevahendi jääkide

käitlemine;

6) ebaseaduslik taimekaitsevahend, sellest tulenevad riskid ning meetodid sellise toote

tuvastamiseks;

KAVAND

xx.xx.202x

5

7) integreeritud taimekaitse põhimõtted;

8) ohutusnõuded taimekaitsevahendi kasutamisel, keskkonnaohutus, sealhulgas riskid

sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele

mitmekesisusele, joogiveele, valgaladele, kaitsealadele ning asjakohased meetmed nende

riskide vähendamiseks.

(2) Taimekaitseseadme valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitseseadmete tüübid ja taimekaitseseadmete kasutamise võtted;

2) taimekaitseseadmete ettevalmistamine tööks ning taimekaitseseadmete toimimise kontroll,

sealhulgas nende reguleerimine;

3) taimekaitsevahendi töölahuse valmistamine ja kulunormi arvestamine;

4) taimekaitseseadme tehniline kontroll;

5) ohutusnõuded taimekaitseseadme kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ning hoidmisel.

(3) Tööohutuse valdkonna taimekaitsekoolitusel käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitsevahendi mürgistuse sümptomid ja esmaabivõtted;

2) isikukaitsevahendid ja nende praktiline kasutamine;

3) töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

§ 4. Koolituse kestuse nõuded

¸

Taimekaitsekoolituse kestvused on vähemalt järgmised:

1) turustaja taimekaitsekoolitus 8 akadeemilist tundi;

2) professionaalse kasutaja taimekaitsekoolitus 22 akadeemilist tundi;

3) nõustaja taimekaitsekoolitus 24 akadeemilist tundi.

§ 5. Eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded

(1) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid

ja korda.

(2) Eksamiküsimusi ei avalikustata.

(3) Eksamiküsimusi muudetakse regulaarselt.

(4) Eksamiküsimuste temaatika peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemadele.

(5) Küsimuste sisu ja nende arv peab olema vastavuses taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

(6) Eksamineerija tuvastab eksamineeritava isiku vahetult enne eksamit..

(7) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada kõrvaliste isikute abi ning suunavaid

märkusi, mis võivad mõjutada eksami iseseisvat sooritamist.

(8) Eksami sooritamiseks on vajalik saada 80% maksimumpunktidest.

(9) Eksami tulemused kantakse protokolli. Protokollis märgitakse vähemalt protokolli number

ja koolitusasutus, eksam, toimumise aeg, isiku nimi, isikukood, kontaktandmed (elektronposti

aadress, telefoninumber, elukoha maakond) ja eksami tulemus.

(10) Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab:

6

1) koolitusasutuse nimi;

2) eksamineerivate sihtgrupp;

3) eksamiküsimused ning nendele vastamise piiraeg;

4) eksamil kehtivate nõuete ja korra kirjeldus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86, muudetud määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1‒32), (EL)

2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241‒344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127,

16.05.2019, lk 4–10)).

7

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 26

„Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 80 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrit peetakse ühetasandilise andmekoguna digitaalselt ning andmeid töödeldakse

digitaalselt.“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse:“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse:

1) taimekaitsetunnistuse omaniku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elektronposti aadress,

telefoninumber, elukoha maakond);

2) taimekaitseseaduse § 79 lõikes 1 koolitusasutus,, eksami tulemus ning eksami protokoll ja

protokolli number, ;

3) taimekaitsetunnistus, selle number ja kehtivuse viimane kuupäev;

4) taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse number ja kuupäev.“;

5) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse

kandmise taotlus;“;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) taimekaitsekoolituse eksami protokoll;“;

8) paragrahvi 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

KAVAND

8

„1) taimekaitsevahendi tootja, turustaja, väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja § 7 lõikes 1

ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–14 nimetatud andmete puhul, koolitusasutus § 7 lõike 21

punktides 1 ja 2 nimetatud andmete puhul;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „punktides 4 ja 5“ tekstiosaga „ning

lõike 21 punktis 3“;

10) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmed taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Andmed taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul eksami

protokolli esitamisest arvates.“;

12) paragrahvi 15 lõike 1 täiendatakse pärast sõnu „ülesande täitmiseks“ tekstiosaga „ning

isikuandmed, mida võib andmesubjektile väljastada taotluse alusel“;

13) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2024. aasta 1. juulit paberil arhiveeritud registriandmed ja alusdokumendid

säilitatakse kuni säilitustähtaja möödumiseni ning siis hävitatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

9

MÄÄRUS

Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud

järelevalvetasu tagastamise kord

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 8712 lõike 6 ja § 8713 lõike 5 alusel

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning

enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord.

§ 2. Järelevalvetasu sissenõudmise otsus

Järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu sissenõudmiseks väljastab Põllumajandus- ja

Toiduamet kohustatud isikule järelevalvetasu sissenõudmise otsuse, milles peavad olema

märgitud:

1) otsuse tegemise koht;

2) otsuse teinud ametniku nimi ja ametinimetus;

3) kohustatud isiku nimi ning elu- või asukoha aadress;

4) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest järelevalvetasu nõutakse, või vähendatud

kontrolli puhul selle rakendamise asjaolu ja alus, mille puhul järelevalvetasu vähendatud

määras nõutakse;

5) järelevalvetasu määr ja arvutuskäik;

6) nõutav järelevalvetasu summa;

7) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimi, kontonumber, viitenumber);

8) järelevalvetasu sissenõudmise otsuse täitmise tähtaeg.

§ 3. Järelevalvetasu maksmine

(1) Taime, taimse saaduse või muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral

maksab kohustatud isik kaubasaadetise üle tehtud järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu

ametniku esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas enne kaubasaadetise

liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise lubamist.

(2) Ametnik teeb lõikes 1 nimetatud juhul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ja toimetab

selle kohustatud isikule kätte viivitamata pärast järelevalvetoimingu tegemist.

(3) Kohustatud isikule väljastatakse lõike 1 kohaselt järelevalvetasu maksmise korral

sellekohane kinnitus.

KAVAND

xx.xx.202x

10

(4) Taimekaitseseaduse § 8712 lõike 3 kohaselt tehtud järelevalvetasu sissenõudmise otsus

toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Lõikes 4 sätestatud juhul kannab kohustatud isik järelevalvetasu sissenõudmise otsuses

määratud summa üle otsuses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul järelevalvetasu

sissenõudmise otsuse saamisest arvates.

§ 4. Järelevalvetasu maksmise kontrollimine

(1) Tolliasutuse kassasse maksmise korral kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet

järelevalvetasu maksmist enne kaubasaadetise liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise

lubamist tolliasutuse kassast väljastatud kinnituse alusel.

(2) Arvelduskontole ülekandmise korral kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet

järelevalvetasu laekumist arvelduskontole elektroonilisel teel asjakohaselt kontoväljavõttelt.

(3) Kui järelevalvetasu laekumist ei ole tehnilistel põhjustel võimalik elektrooniliselt

kontrollida, kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isiku esitatud järelevalvetasu

maksmist tõendaval dokumendil olevate andmete õigsust.

§ 5. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord

(1) Kohustatud isikul on kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates õigus

esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus enammakstud järelevalvetasu

tagastamiseks. Taotlusele lisatakse järelevalvetasu maksmist tõendav dokument.

(2) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood;

2) panga nimi ja järelevalvetasu maksja selle konto number, millelt makse tehti, juhul kui

järelevalvetasu ei makstud sularahas;

3) makse tegemise kuupäev;

4) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimi, kontonumber, viitenumber);

5) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest enammakstud järelevalvetasu tagastamist

soovitakse, ning enammakstud järelevalvetasu summa, selle tagastamise alus ja selgitus

tagastamise vajaduse kohta;

6) järelevalvetasu tagastamise koht (panga nimi, kontonumber, konto omaniku nimi ja isiku-

või registrikood).

(3) Taimekaitseseaduse § 8713 lõike 4 alusel tehtud enammakstud järelevalvetasu tagastamise

või tagastamisest keeldumise otsus väljastatakse kohustatud isikule viie tööpäeva jooksul

otsuse tegemise päevast arvates. Isikule tagastatakse tema esitatud järelevalvetasu maksmist

tõendav dokument.

§ 6. Määrus jõustub XX.XX.202X