Kiri

Eesti Reformierakonna fraktsioon ([email protected]) 
Erakonna Eesti 200 fraktsioon ([email protected]) 
Peaministri büroo ([email protected]) 
Justiits- ja digiminister pr Liisa-Ly Pakosta ([email protected]) 
Riigikogu õiguskomisjoni esimees hr Madis Timpson
([email protected]; [email protected]) 
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr Ando Kiviberg
([email protected]; [email protected]) 

ÜHE MAAKOHTU LOOMISEST

Viru Maakohtu kohtunikeni jõudnud teabe kohaselt on plaanis lisada koalitsioonilepingusse kokkulepe ühendada kõik neli maakohut. Kuna kohtunike arvamust ei ole plaani välja töötamisel küsitud, esitame oma seisukoha otse Teile.

Kohtunikud soovivad välja tuua, et seni on vastuseta küsimus, kuidas peaks eelnõu aitama kulusid kokku hoida. Eelnõu jaoks võib olla vaja muuta Eesti Vabariigi põhiseadust. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu on ebavajalik, sest kõik ühe maakohtu loomise põhjusena nimetatud eesmärgid on juba praeguseks täidetud.

Viru Maakohtu sees:
• on tagatud kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine ja võimalus isiklikult viibida kohtuistungil. Inimesed ei soovi või ei saa alati kasutada videoistungi lahendust;
• mõistlikke menetlustähtaegu jälgitakse IT-lahendustega automaatselt. Iga kohtuniku kohta on Kohtute Infosüsteemis statistika, ülevaateid jõudluse kohta saadetakse iga kuu kõik kohtunikud saavad spetsialiseeruda, loodud on kaks osakonda;
• kohtunikele on tagatud võrdne töökoormus IT-lahendustega automaatselt, Kohtute Infosüsteem mõõdab iga kohtuniku koormust ja arvestab seda asjade jagamisel;
• spetsialiseerumist saab igal aastal muuta, selles lepitakse kokku tööjaotusplaanis;
• kohtujuristide ja sekretäride tööjõudu on pidevalt optimeeritud;
• nõupidamisel ja ümarlaudadel tegeletakse pidevalt sellega, et ühesugused asjad saaksid ühesuguse lahenduse (kohtupraktika ühtlustamine).

Praegu olemasolevate maakohtute esimehed ja osakonnajuhatajad suhtlevad üksteisega pidevalt, koos lahendatakse töökoormusest tekkinud probleeme jms. 

Kohtusüsteem on üle koormatud 1,5 kordselt ja asjade ümber jagamine probleemi ei lahenda.

Kohtunikud leiavad, et praegusel kujul kohtute üldkogude kaotamine vähendab kohtuniku sõltumatust. Eelnõust ei ole aru saada, kui palju ja mil moel moodustatakse loodavas kohtus osakondi, kuidas kujuneb eestseisus ning kuidas tagada, et eestseisuses oleksid esindatud ka erinevate piirkondade, nt Võru või Narva kohtumaja, kohtunikud. Väheneb kohtunike võimalus kaasa rääkida selles, milliseid asju nad menetlevad ja millele spetsialiseeruvad ning kes ning milliselt nende tööd juhib ja korraldab.
Eelnõus pakutud kohtu juhtimise plaan, mille järgi kogu tekkivat maakohut (st 164 kohtunikku, lisaks kohtunikuabid, sekretärid, kohtujuristid, kantselei jne) juhib üks esimees, on ebaotstarbekas ning võimaliku riski allikas. Näiteks maakohtu esimehe võimalus ainuisikuliselt kohtuniku alalist teenistuskohta muuta võib tähendada kohtuniku mõjutamist (C-647/21 ja C-648/21: D. K. (eelotsus – kohtunike ametist tagandamine)). Kohtusüsteemi toimimist ei saa panna sõltuvusse sellest, kes on maakohtu esimees.
  
Ühe maakohtu loomine on majanduslikult kulukas ja ebaefektiivne:
• põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Järelikult peavad kohtunikud sõitma vajadusel inimesele kõige lähemasse kohtumajja. See võtab ära kohtuniku aega, sama töö tegemiseks on vaja rohkem kohtunikke, s.t suureneb palgakulu. Rõhutame, et siiani ei ole väga paljudes asjades võimalik vahetut istungit asendada video istungiga. See ei ole tavalisele menetlusosalisele piisavalt arusaadav, tehniliselt teostatav ning ta ei pruugi olla võimeline sellisel istungil oma õigusi kaitsma.
• sõitmise tõttu suurenevad kohtute majanduskulud (kütus, täiendavate sõidukite vajadus) ja tööjõukulud (autojuhid);
• videoistungite pidamiseks tuleb soetada vajalik tehnika kõigisse kohtu saalidesse. Lisaks tuleb tagada, et ka menetlusosaline peab saama osaleda istungil kohturuumides. See tähendab, et ühe istungi jaoks on vaja kahte tehnikaga varustatud saali erinevates kohtumajades ning vajalikku personali mõlemas majas. See hakkab pärssima istungite efektiivse korraldamise võimekust kohtus;
• sedavõrd suure organisatsiooni juhtimine eeldab tänasest suuremal määral erinevaid aseesimehi ning osakondade, majade ja tugiteenuste juhte. Neile tuleb tagada piisav sissetulek, mis toob kaasa palgakulude suurenemise. Kohtunikest juhtidel tuleb juhtimisülesannete tõttu vähendada töökoormust sisulise asjade lahendamise arvelt. Seega jääks plaanitava reformiga vähemaks sisulise töö tegijaid ning muudatus tooks kaasa menetlusaegade pikenemise ning kohtuasjade kuhjumise. Samas kohtunike arv väheneb (pensioneerumine, lahkumine), kohtunike ettepanekud asjade kohtust väljaviimiseks ei ole arvestatavate lahendusteni jõudnud ning menetluste lihtsustamiseks puuduvad päriselt töötavad lahendused. 
• osakondade juurde loomisega suureneb osakonna juhatajatele kogusummas makstav lisatasu. Kuna osakonna juhatajate töökoormus on vähendatud, on vaja juurde ka kohtunike kohti.

Meile teadaolevalt puudub analüüs kohtute liitmisega kaasnevate kulude suurenemise või kokkuhoiu kohta. Lisaks ei ole selge selle plaani vastavus põhiseadusele.

Samas on juba olemas kohtusüsteem - usaldusväärne, toimiv, kiire ja kvaliteetne. Loodame, et kohtureformi ei hakata läbi viima lihtsalt reformimise pärast ning viisil, mis lammutab toimiva süsteemi ja suurendab kohtusüsteemi kulukust nii üksikisiku kui riigi tasandil.



/allkirjastatud digitaalselt/
Viru Maakohtu kohtunikud

Eesti Reformierakonna fraktsioon ([email protected]) 
Erakonna Eesti 200 fraktsioon ([email protected]) 
Peaministri büroo ([email protected]) 
Justiits- ja digiminister pr Liisa-Ly Pakosta ([email protected]) 
Riigikogu õiguskomisjoni esimees hr Madis Timpson
([email protected]; [email protected]) 
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr Ando Kiviberg
([email protected]; [email protected]) 

ÜHE MAAKOHTU LOOMISEST

Viru Maakohtu kohtunikeni jõudnud teabe kohaselt on plaanis lisada koalitsioonilepingusse kokkulepe ühendada kõik neli maakohut. Kuna kohtunike arvamust ei ole plaani välja töötamisel küsitud, esitame oma seisukoha otse Teile.

Kohtunikud soovivad välja tuua, et seni on vastuseta küsimus, kuidas peaks eelnõu aitama kulusid kokku hoida. Eelnõu jaoks võib olla vaja muuta Eesti Vabariigi põhiseadust. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu on ebavajalik, sest kõik ühe maakohtu loomise põhjusena nimetatud eesmärgid on juba praeguseks täidetud.

Viru Maakohtu sees:
• on tagatud kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine ja võimalus isiklikult viibida kohtuistungil. Inimesed ei soovi või ei saa alati kasutada videoistungi lahendust;
• mõistlikke menetlustähtaegu jälgitakse IT-lahendustega automaatselt. Iga kohtuniku kohta on Kohtute Infosüsteemis statistika, ülevaateid jõudluse kohta saadetakse iga kuu kõik kohtunikud saavad spetsialiseeruda, loodud on kaks osakonda;
• kohtunikele on tagatud võrdne töökoormus IT-lahendustega automaatselt, Kohtute Infosüsteem mõõdab iga kohtuniku koormust ja arvestab seda asjade jagamisel;
• spetsialiseerumist saab igal aastal muuta, selles lepitakse kokku tööjaotusplaanis;
• kohtujuristide ja sekretäride tööjõudu on pidevalt optimeeritud;
• nõupidamisel ja ümarlaudadel tegeletakse pidevalt sellega, et ühesugused asjad saaksid ühesuguse lahenduse (kohtupraktika ühtlustamine).

Praegu olemasolevate maakohtute esimehed ja osakonnajuhatajad suhtlevad üksteisega pidevalt, koos lahendatakse töökoormusest tekkinud probleeme jms. 

Kohtusüsteem on üle koormatud 1,5 kordselt ja asjade ümber jagamine probleemi ei lahenda.

Kohtunikud leiavad, et praegusel kujul kohtute üldkogude kaotamine vähendab kohtuniku sõltumatust. Eelnõust ei ole aru saada, kui palju ja mil moel moodustatakse loodavas kohtus osakondi, kuidas kujuneb eestseisus ning kuidas tagada, et eestseisuses oleksid esindatud ka erinevate piirkondade, nt Võru või Narva kohtumaja, kohtunikud. Väheneb kohtunike võimalus kaasa rääkida selles, milliseid asju nad menetlevad ja millele spetsialiseeruvad ning kes ning milliselt nende tööd juhib ja korraldab.
Eelnõus pakutud kohtu juhtimise plaan, mille järgi kogu tekkivat maakohut (st 164 kohtunikku, lisaks kohtunikuabid, sekretärid, kohtujuristid, kantselei jne) juhib üks esimees, on ebaotstarbekas ning võimaliku riski allikas. Näiteks maakohtu esimehe võimalus ainuisikuliselt kohtuniku alalist teenistuskohta muuta võib tähendada kohtuniku mõjutamist (C-647/21 ja C-648/21: D. K. (eelotsus – kohtunike ametist tagandamine)). Kohtusüsteemi toimimist ei saa panna sõltuvusse sellest, kes on maakohtu esimees.
  
Ühe maakohtu loomine on majanduslikult kulukas ja ebaefektiivne:
• põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Järelikult peavad kohtunikud sõitma vajadusel inimesele kõige lähemasse kohtumajja. See võtab ära kohtuniku aega, sama töö tegemiseks on vaja rohkem kohtunikke, s.t suureneb palgakulu. Rõhutame, et siiani ei ole väga paljudes asjades võimalik vahetut istungit asendada video istungiga. See ei ole tavalisele menetlusosalisele piisavalt arusaadav, tehniliselt teostatav ning ta ei pruugi olla võimeline sellisel istungil oma õigusi kaitsma.
• sõitmise tõttu suurenevad kohtute majanduskulud (kütus, täiendavate sõidukite vajadus) ja tööjõukulud (autojuhid);
• videoistungite pidamiseks tuleb soetada vajalik tehnika kõigisse kohtu saalidesse. Lisaks tuleb tagada, et ka menetlusosaline peab saama osaleda istungil kohturuumides. See tähendab, et ühe istungi jaoks on vaja kahte tehnikaga varustatud saali erinevates kohtumajades ning vajalikku personali mõlemas majas. See hakkab pärssima istungite efektiivse korraldamise võimekust kohtus;
• sedavõrd suure organisatsiooni juhtimine eeldab tänasest suuremal määral erinevaid aseesimehi ning osakondade, majade ja tugiteenuste juhte. Neile tuleb tagada piisav sissetulek, mis toob kaasa palgakulude suurenemise. Kohtunikest juhtidel tuleb juhtimisülesannete tõttu vähendada töökoormust sisulise asjade lahendamise arvelt. Seega jääks plaanitava reformiga vähemaks sisulise töö tegijaid ning muudatus tooks kaasa menetlusaegade pikenemise ning kohtuasjade kuhjumise. Samas kohtunike arv väheneb (pensioneerumine, lahkumine), kohtunike ettepanekud asjade kohtust väljaviimiseks ei ole arvestatavate lahendusteni jõudnud ning menetluste lihtsustamiseks puuduvad päriselt töötavad lahendused. 
• osakondade juurde loomisega suureneb osakonna juhatajatele kogusummas makstav lisatasu. Kuna osakonna juhatajate töökoormus on vähendatud, on vaja juurde ka kohtunike kohti.

Meile teadaolevalt puudub analüüs kohtute liitmisega kaasnevate kulude suurenemise või kokkuhoiu kohta. Lisaks ei ole selge selle plaani vastavus põhiseadusele.

Samas on juba olemas kohtusüsteem - usaldusväärne, toimiv, kiire ja kvaliteetne. Loodame, et kohtureformi ei hakata läbi viima lihtsalt reformimise pärast ning viisil, mis lammutab toimiva süsteemi ja suurendab kohtusüsteemi kulukust nii üksikisiku kui riigi tasandil.



/allkirjastatud digitaalselt/
Viru Maakohtu kohtunikud