Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

25.04.2025 nr 1-5/25/1620-2

Kliimaministeeriumi sisend: Plii kasutamise

piiramine laskemoonas ja kalastustarvetes

Austatud kolleegid

Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/25-00597 edastame Kliimaministeeriumi sisendi

plii kasutamise piiramise kohta laskemoonas ja kalastustarvetes, mida palume Eesti seisukohtade

koostamisel arvestada.

1. Üldiselt toetame plii kasutamise piiramist laskemoonas ja kalastustarvetes, kuna see

aitab vähendada keskkonna ja tervise riske, mida põhjustab plii saaste. Ettepaneku

rakendamise seisukohast on meil siiski küsimusi ja soovime eelnõu menetluse käigus

täiendavat teavet ning mõjude hinnangut Euroopa Komisjonilt.

Selgitus: Üldine plii piiranguettepanek on samm loogilises suunas, kuna 2020. aastal võeti juba

vastu keeld kasutada pliihaavleid märgaladel ning nende lähistel. Alates 2013. aastast on Eestis

keelatud veelinnujaht pliihaavlitega. Kuna osaliselt (pliihaavlitele) keeld juba kehtib, aitab üldine

keeld (lisaks haavlitele ka kuulides) tulevikus rohkem selgust luua nii jahimeestele,

laskesportlastele kui järelevalve ametnikele. Euroopa Komisjon toob algatuses välja, et plii puhul

ei ole tuvastatud taset, mille puhul ei oleks sellel kahjulikke mõjusid inimtervisele. Plii on väga

mürgine, põhjustades probleeme näiteks viljakusele ja närvisüsteemile. Plii mõju on seotud ka

südame-veresoonkonna, neeru- ja kesknärvisüsteemi haiguste riski kasvuga. Plii on väga mürgine

ka vee-elustikule, põhjustades loomadele ägedaid ja kroonilisi toksikoloogilisi toimeid, sealhulgas

surma. Seetõttu peame vajalikuks, et üldine plii kasutamise keeld Euroopa Liidus kehtestatakse.

Samas on Euroopa Komisjoni ettepanekus selliseid aspekte, mille rakendamise küsimusi soovime

eelnõu menetluse käigus arutada. Samuti on praegu eelnõu selgitustest puudu mõjuhinnang ning

kinnitus selle kohta, et pliivabad alternatiivid on kõigile relvatüüpidele ja kõigile puudutatud

huvirühmadele keelu jõustumise järel kättesaadavad.

2. Praeguses julgeolekuolukorras peame oluliseks, et kõigil sektoritel, keda ettepanek

mõjutab, oleks kindlus, et Euroopa Liidu turul on pärast keeldude jõustumist

pliivaba laskemoon kättesaadav piisavas koguses. Leiame, et ettepanekus on see

analüüs puudu ning selle teabe puudumisel ei saa Eestis ka konkreetset seisukohta

üleminekuaegade kohta veel võtta.

Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek toob välja, et pliivaba moon on olemas ning vastavalt

sellele, kui lihtne on kohanduda alternatiivse moona kasutusele, pakkunud välja ka jahipidamises

erinevad üleminekuajad keeldude jõustumiseks. Samas puudub komisjoni ettepanekus

mõjuanalüüs ja hinnang selle kohta, kas pliivaba moona suudetakse Euroopa Liidus ka piisavas

koguses toota, et seda keeldude jõustumisel kõigile puudutatud sektoritele jätkuks. Seni erinevatelt

liikmesriikidelt ning jahindussektorist saadud esialgse sisendi põhjal on tugevaid kahtluseid selles

osas, kas turul on tulevikus kõigile relvatüüpidele ja kõigile puudutatud huvirühmadele piisavas

koguses kättesaadav pliivaba laskemoon. Küsimus ei ole mitte selles, kas pliivabad alternatiivid

on olemas, vaid selles, kas laskemoona tootjad on ka valmis tegema vastavad investeeringud, et

tootmisliinid selliselt kohandada, et pliivaba laskemoona jätkuks Euroopa Liidus kõigile

sektoritele.

Eesti ei tooda jahirelvasid ega laskemoona ja oleme seetõttu täielikult sõltuvad impordist. Seega

on meile ettepaneku arutelu käigus eriti oluline saada kinnitus selle kohta, et pliimoona kasutamise

keeldude jõustumise järel oleks Eesti jahimeestele ja laskesportlastele pliivaba moona

kättesaadavus tagatud. Ettepanekus on pliihaavlite kasutamisele erand tehtud ajalooliste relvade

puhul. Kuna ettepanekus ei ole ajalooliste relvade määratlust täpsustatud, peame vajalikuks

läbirääkimiste käigus ka selle mõiste täpsustamist. See on vajalik, et saada selgust, kas ka mõned

Eestis kasutusel oleval jahirelvad võiksid sinna erandi alla kuuluda.

Tabel 1. Komisjoni ettepanekus välja toodud üleminekuajad jahinduses ning Eesti ettepanekud

üleminekuaegade osas. Täpsemad kommentaarid allpool.

Laskemoon REACH

ettepanek

Erandid KLIM ettepanek

Pliihaavlid 3 aastat Ajaloolised relvad 5 aastat, mille järel võib

üleminekutähtaega

pikendada veel 5 aasta võrra

Kuul, kaliiber ≥ 5,6mm 1,5 aastat Hallhülge küttimine,

täismantelkuul

5 aastat, mille järel võib

üleminekutähtaega

pikendada veel 5 aasta võrra

Kuul, kaliiber < 5,6mm 10 aastat 10 aastat, mille järel võib

üleminekutähtaega

pikendada (periood

täpsustamata)

Ääretulepadrun 10 aastat Alaline erand

Kuna üleminekuaegade pikkus sõltub sellest, milline võimekus on turul piisavas koguses

alternatiive pakkuda, siis selle teabe täpsustuseni saame üleminekuaegade osas läbirääkimistel

paindlikud olla ning konkreetse positsiooni kujundada hilisemas faasis. Huvirühmadelt saadud

sisendite põhjal teame, et Eesti jahimehed soovivad oluliselt pikemaid üleminekuaegasid kui

komisjoni ettepanekus pakutud. Samas looduskaitse huvirühmad eelistaksid esialgses ettepanekus

pakutust lühemaid ülemikuaegasid.

Eesti esialgne hinnang üleminekuaegade kohta (tabel 1)

Pliihaavlid, kesktulepadruni kuulid ≥ 5,6mm – üleminekuaeg jahinduses peaks olema pikem.

Esialgu 5 aastat, misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi ning seejärel

võib komisjon keelu tähtaega veel kuni 5 aastat pikendada.

Eesti sõltub pea täiel määral laskemoona impordist, peamiselt Euroopast. Alternatiivsele moonale

üleminek Euroopas tähendab toorme hankimist väljaspool Euroopat (praegu tuleb plii peamiselt

Euroopast ja Türgist, alternatiivne teras aga nt Hiinast) ja uute tootmisliinide rajamist. See kõik

aga nõuab aega ning muudab plii laskemoona kavandatava kolmeaastase üleminekuperioodi

ebarealistlikuks. Nii lühikese aja jooksul ei suudeta pakkuda alternatiive kindlasti kõikide

segmentides. Seda eeskätt praegust julgeolekuolukorda arvestades, kus paljud moonatootjad on

oma ressursid suures osas sõjamoona tootmisele suunanud.

Kesktulepadruni kuulid < 5,6mm. Siin võiks seada esialgu sihiks 10 aastat, misjärel hinnatakse

uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi ning seejärel seatakse uus üleminekutähtaeg.

Selle kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive turul täna saada ning pole näha selle

tekkimist ka lähemas perspektiivis. Pliivaba moona kasutamine eeldaks seda kaliibrit kasutatavate

vanade vintpüsside puhul raua vahetamist. Ka seejärel oleks takistuseks seda tüüpi moona piiratud

kättesaadavus. Lisaks on see üsna ebatäpne ja seetõttu sobimatu jahipidamisel.

Ääretulepadruni puhul toetab Eesti alalise erandi kehtestamist, mida sobiva moona tekkimisel

võib ümber vaadata. Selle moona puhul sisuline alternatiiv hetkel puudub ja pole ka näha, et seda

lähitulevikus tekkimas oleks. Pliivaba moon selles segmendis on ebatäpne, vähese jõudlusega ja

võrdlemisi kallis.

3. Peame oluliseks märkida, et on murettekitav, et ettepanek toob kaasa täiendavad

olulised kohustused ning ressursivajaduse järelevalveasutustele.

Selgitus: Eestis teeb praegu jahinduse valdkonnas järelevalvet Keskkonnaamet. Euroopa

Komisjoni ettepanek toob kaasa nõuded ka lasketiirudele ja laskepaikadele ning märgistuse

nõuded pliimoona müügi puhul. Uute järelevalve valdkondade puhul on riigisiseselt vajalikud

läbirääkimised selles osas, kas neid kohustusi hakkab täitma ainult Keskkonnaamet, või teatud

teemades lisaks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Politsei-ja Piirivalveamet.

Ettepanekus praegu kirjeldatud kujul tuleb peale üleminekuperioodi teostada järelevalvet müügi,

kandmise ja kasutamise osas ja seda ka kalanduses kasutatavate raskuste osas.

Keskkonnaameti esialgsel hinnangul tähendaks see neile olulist lisakoormust:

- Kontrollid kalandus- ja jahinduspoodides. Veebikaubandust kontrollida ei õnnestu, see

tähendab koostöökohti tolliga ja EL-i siseselt.

- Kontrollid lasketiirudes ja laskepaikades. Kuna määruse eelnõu näeb ette ka meetmeid,

millega plii leostumist vältida, siis meetmete ja kasutatava moona kontrollid.

- Kontrollid jahipidamisel. Laieneb piirang haavlitelt ka kuulidele. See on ühildatav

jahikontrollidega ega ole väga suur lisakoormus.

- Plii raskuste ja muu varustuse kontrollid kalanduse järelevalves. See on Keskkonnaameti

jaoks uus teema, on võimalus ühildada olemasolevate kontrollidega, aga eeldab varustust

ja väljaõpet.

Keskkonnaamet on välja toonud, et kulukoht on varustus või ühtne metoodika plii tuvastamiseks.

Haavlitele rakendatav magneti kasutamine ei ole ammendav. Ilmselt on vajalik hankida tehnilist

varustust ja arvestades kontrollide hulka, on see arvestav kogus ja kulukoht.

Müügil pliimoona märgistamise osas on ettepanekus järgmised nõuded:

Plaanitav tegevus (üleminekuaeg 5 aastat)

HOIATUS: see toode sisaldab pliid, mis on keskkonnale väga toksiline ning võib kahjustada

viljakust või sündimata last."

Üksikutel kuulidel või padrunitel peab olema selgelt nähtav ja kustumatu märgis „Pb“

Selle ettepaneku puhul leiame, et pliimoona puhul tuleks keelata laskemoona müümine ilma

pakendita (nn üksikute padrunitena). Nõustume, et hoiatuslause pakendile lisamine on oluline.

Üksikute kuulide märgistamise osas arvame, et laskemoona markeerimine võib osutuda

keeruliseks ning seega pigem toetame laskemoonapakendite märgistamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Eliise Merila, 626 2843

[email protected]