Otsus

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

80-25/289557

25.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus AS-i Piletilevi Group vaidlustus Sihtasutuse Endla Teater

riigihankes „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber

289557) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, esindajad vandeadvokaat

Arne Ots ja advokaat Mari Mikson

Hankija, Sihtasutuse Endla Teater, esindaja advokaat Ringo

Heidmets

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i Piletilevi Group vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i Piletilevi Group vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

3. Mõista AS-ilt Piletilevi Group Sihtasutuse Endla Teater kasuks välja esindaja

kulud 1786 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Endla Teater (edaspidi ka Hankija) avaldas 22.01.2025 riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber

289557) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

2 (11)

2. 26.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Piletilevi Group (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 11.03.2025 otsusele nr 3.2-3/8-

25 (allkirjastatud 21.03.2025), milles on tunnistatud Riigihanke menetlus kehtetuks.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 02.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/80 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.04.2025 ja neile vastamiseks 10.04.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.

Vaidlustuskomisjoni palvel selgitas Hankija seaduslik esindaja Roland Leesment 23.04.2024

järgmist:

1) pakkumuses esitatav piletimüügi teenustasu (vahendustasu) ja minimaalne tasu pileti

kohta ei rakendu koos, see on tavapärane praktika, täpsemalt lepitakse kokku

sõlmitavas hankelepingus;

2) Riigihankes pakkumustes esitatud piletimüügi teenustasud (vahendustasud) 0,70%,

0,98% ja 2% on madalamad, näiteks praegu kehtiva lepingu järgi on need 3,5 –5%,

mistõttu on võimalik, et ostjale müüdava pileti hinnale (mille määrab kindlaks

Hankija) lisatakse teenustasu ja veel mingid lisatasud ning pole teada, mida pakkujad

on selliseid piletimüügi teenustasusid (vahendustasusid) pakkumustes esitades silmas

pidanud;

3) Hankija pole Riigihanke alusdokumentides sätestatud keeldu ostjale müüdava pileti

hinnale teenustasu ja lisatasu lisada, vaid on andnud enne pakkumuste esitamist

ebaõnnestunud selgituse, mis lubab pileti hinnale lisada lisatasu (kulude katmiseks).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, AS Piletilevi Group, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused Vaidlustaja, Fienta Ticketing OÜ

ja Sviby OÜ. Vaidlustaja pakkumus osutus edukaks.

14.02.2025 edastas Hankija otsuse nr 3.2-3/2-25 Riigihanke tühistamise ja kõigi pakkumuste

tagasilükkamise kohta (lisa 2). Riigihanke tühistamise ja pakkumuste tagasilükkamise

vajaduse tingisid Hankija otsuse kohaselt ettenägematud ja Hankijast mitteolenevad põhjused.

Vaidlustaja vaidlustas selle otsuse (lisa 3). Vaidlustus jäeti aga läbi vaatamata, sest Hankija

tunnistas ise 27.02.2025 vaidlustatud otsuse kehtetuks (lisa 4).

21.03.2025 saatis Hankija Vaidlustajale 11.03.2025 kandva kuupäevaga otsuse nr 3.2-3/8-25,

millega tunnistati Riigihanke menetlus taas kehtetuks (lisa 5, edaspidi Otsus).

4.2. Hankija on rikkunud põhjendamiskohustust (RHS § 47 lg 3). Riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud vajadust (RHS § 73 lg 3 p 6).

3 (11)

4.2.1. Otsuses puuduvad reaalsed sisulised selgitused ja põhjendused, miks oli vaja Riigihanke

menetlus kehtetuks tunnistada. Otsus ei ole sisuliselt kontrollitav ja on juba ainuüksi seetõttu

õigusvastane.1 Hankija viited kohtupraktikale, ei muuda Otsust õiguspäraseks.

4.2.2. Kolm pakkumust kvalifitseerub igati toimivaks konkurentsiks.2 Hankija ei ole toonud

lisaks pakkumuste arvule välja mitte ühtegi muud asjaolu, mis viitaks

konkurentsiprobleemidele. Pole ka selgitatud, millised Riigihankes kehtestatud konkreetsed

tingimused „konkurentsi pärssisid“. Arvestades eeltoodut ei tingi konkurentsiolukorda

käsitlevad Hankija väited vajadust Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks.

4.2.3. Enne Riigihanget korraldas Hankija turu-uuringu (lisa 1), mille käigus oli Hankijal

võimalik välja selgitada kõik Riigihanke läbiviimiseks olulised asjaolud. Hankijal oli seega

olemas teave turuhindadest, võimalikust hinnavahemikust ning pakkujate võimekusest. Seega

ei saa Riigihanke kehtetuks tunnistamist õigustada sellega, et Riigihanke alusdokumentide

koostamisel on Hankija eksinud viisil, mis võimaldas pakkujatel pakkuda kõrgemat hinda, kui

avaldati pakkujate poolt turu-uuringu raames. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine

ei ole mõeldav üldsõnalisel põhjusel, et Hankija ei osanud pakkujate avaldatud turuandmeid

või üldist majanduslikku olukorda (eelkõige THI tõusu) arvesse võtta. Riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamine pole õigustatud olukorras, kus Hankija tuvastab, et mingid turu-

uuringus avaldatud andmed või hinnad erinevad esitatud pakkumustes avaldatutest. Pakkujad

ei ole pakkumuste tegemisel kunagi seotud turu-uuringus avaldatuga.

4.2.4. Hankija ei ole Otsuses täpsustanud, milles väidetav eksimus seisnes ega ole toonud

välja, milline konkreetne selgitus oli ekslik või miks Hankija ekslikke selgitusi andis.

Teabevahetuses esitatu põhjal on pakkujad küsinud täpsustusi hindamiskriteeriumite osas (sh

osakaalude erinevuse kohta) ning võimalike lisatasude lubatavuse kohta. Hankija vastused

neile küsimustele olid selged ja konkreetsed ning ei viita eksitavale ega vastuolulisele teabele,

mis põhjustanuks Hankija väidetava ebaterve konkurentsi.

4.3. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.3.1. Hankija edastas vaidlustusmenetluses 01.04.2025 selgitused Otsuse vastuvõtmise

põhjuste kohta.

Kokkuvõtvalt leiab Hankija, et: 1) Hankija 03.02.2025 kell 15:32 teabevahetuses antud

selgituses andis Hankija pakkujatele eksliku suunise, mille kohaselt võivad pakkujad lepingu

täitmisel nõuda prognoosimatute kulumaterjalide eest tasumist; 2) Hankija valis vale

hankemenetluse liigi, sest piletimüügiteenust on võimalik hankida sisuliselt tasuta

kontsessioonimenetluse tulemusel; 3) Riigihanke tingimused ei taganud konkurentsi

efektiivset ärakasutamist.

Eelkirjeldatu näitab, et Hankija muutis jälle, st kolmandat korda, Riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamise vajaduse selgitusi.

1 Simovart; Parind (koost). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, 2019. § 73, p 18. 2 Kohtupraktikas on konkurentsi tagamise mittepiisavust jaatatud olukorras, kus järgi on jäänud vaid üks pakkuja. – VAKO

otsus nr 245-11/127621; EKo C-27/98, p-d 32, 34; EKo C-440/13, p-d 35–36. Samas, kui hankija on järginud kõiki riigihanke

korraldamise nõudeid ja saanud ainult ühe pakkumuse, ei pruugi see iseenesest viidata konkurentsi tagamise mittepiisavusele.

4 (11)

4.3.2. Hankija on koostanud ühe neli dokumenti, mis on kõik suunatud ühe eesmärgi

saavutamisele - Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisele - kuid mis on oma

põhjendustelt kõik erinevad. See viitab asjaolule, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise

põhjendused ei tulene tegelikust olukorrast ja vajadusest otsuse tegemise ajal, vaid on

kujundatud tagantjärele ja seda eeskätt vaidlustusmenetluste tarbeks. Otsus ei tugine järelikult

selgetele, jälgitavatele ja arusaadavatele põhjustele.

4.3.3. Praegusel juhul ei ole aga tegemist üksnes Otsuse täpsustamisega - 01.04.2025

selgitustes esitatud põhjendused erinevad oluliselt 15.02.2025 otsuse aluseks olnud väidetest

ning 01.04. 2025 selgitused erinevad ka 11.03.2025 otsuses esitatud põhjendustest.

4.3.4. Hankija väide, nagu oleks Riigihanke teabevahetuses 03.02.2025 antud eksitav selgitus,

ei vasta tõele.

Teabevahetusest nähtub, et pakkuja esitas kaks omavahel seotud küsimust võimalike

lisatasude lubatavuse kohta ning Hankija vastas selgelt: eraldi teenus- ja/või muude tasude

lisamine ei ole lubatud ning kõik kulud, sealhulgas kulumaterjalid, peavad olema kajastatud

läbipaistvalt ja üheselt mõistetavalt (lisa 1). Selline vastus ei ole eksitav, vaid tagab

vastupidiselt Riigihankes läbipaistva ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise. Käesoleval

juhul niisiis Hankija mitte ei eksitanud, vaid kinnitas, et kõik pakkumused peavad olema

võrreldavad, mis on korrektne ja seadusele vastav juhis. Arvestades eeltoodut on arusaamatu

Hankija väide, et Hankija ei tea, kas ja kui suurel määral pakkujad oma pakkumuste

koostamisel arvestasid kulumaterjalide hüvitamisega. Hankija on vastanud, et protsendi sees

seda kulu kajastada ei tohi.

4.3.5. Ei saa pidada õiguspäraseks Hankija argumenti, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise

aluseks on see, et Hankija oleks pidanud valima justkui mingi sobivama hankemenetluse liigi,

nt kontsessiooni. Teise sobiva menetlusliigi olemasolu ei tähenda, et juba tehtud hankeliigi

valik annaks automaatselt aluse Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Seda eriti olukorras, kus

pakkumused on juba esitatud ja Riigihanke menetlus on lõppjärgus. RHS ei näe ette

majanduslikult soodsamaid ja vähemsoodsamaid hankemenetluse liike. Kõik hankemenetluse

liigid annavad õiguspäraselt läbiviimise korral soodsaima võimaliku tulemuse.

4.3.6. Hankija ei ole 01.04.2025 vastuses jätkuvalt selgitanud, millised Riigihankes

kehtestatud konkreetsed tingimused „konkurentsi pärssisid“ või ei taganud konkurentsi

efektiivset kasutamist. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus peab sisaldama

tuvastatavat seost konkreetsete tingimuste ja nende negatiivsete tagajärgede vahel. Ilma

selgete põhjendusteta ja analüüsita ei ole võimalik hinnata, kas konkurentsi pärssimine oli

tegelik ja objektiivselt tuvastatav või üksnes hankija subjektiivne hinnang, mille eesmärk on

tagantjärele õigustada juba langetatud otsust.

5. Hankija, Sihtasutus Endla Teater, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Otsust langetades on Hankija rakendanud kaalutusõigust kohaselt ning seda piisaval

määral põhjendanud selleks, et oleks võimalik aru saada, millistel põhjustel on Riigihanke

menetlus kehtetuks tunnistatud.

5.2. Hankija on Riigihanke läbiviimisel eksinud, seda nii Riigihanke tingimuste seadmisel kui

ka teabevahetuses antud selgitustes.

5 (11)

Hankija on 03.02.2025 kell 15:32 teabevahetuses andnud pakkujatele eksliku suunise, mille

kohaselt võivad pakkujad lepingu täitmisel nõuda Hankijalt prognoosimatute kulumaterjalide

eest tasumist. Ainuüksi sellise kahetsusväärse suunise tulemusena tekkis Riigihankes olukord,

mis ei võimaldanud kulu prognoosimatuse tõttu välja selgitada Hankija jaoks majanduslikult

soodsaimat pakkumust. Peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist puudus Hankijal

registri loodavast pingereast vaatamata õiguslik alus otsustamaks, kas üks või teine pakkumus

ka päriselt tagab Riigihangete üldpõhimõteteks olevate rahaliste vahendite säästliku

kasutamise ja konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõtte järgimise olukorras, kus Hankija

oli ekslikult loonud pakkujatele võimaluse nõuda eraldi, hindamise osaks mitteolevate

kulumaterjalide hinda.

Hankija ei tea kas ja kui suurel määral olid pakkujad oma pakkumuste koostamisel arvestanud

kulumaterjalide hüvitamisega. On usutav, et üks pakkuja võis arvestada nende kuluks näiteks

1000 eurot, teine aga 15 000 eurot kogu lepingu perioodi peale. Hankijal puudub tõsikindel

viis otsustamaks, milline pakkumus on siis päriselt majanduslikult soodsaim, mis tagaks

Hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise. Järelikult, peale kirjeldatud olukorra

tuvastamist ei olnud Hankijal ühtegi teist õiguspärast viisi Riigihanke menetlusega jätkata,

kui see vaid kehtetuks tunnistada.

5.3. Vajaduse Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise järele tingib ka see, et Hankijal on

tekkinud soov saavutada uue riigihanke korral Hankijale soodsamate pakkumuste esitamine

ja seeläbi Hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Olles konsulteerinud ka teiste piletimüügiteenust hankivate hankijatega on Hankijal tekkinud

arusaam, et piletimüügiteenust on võimalik hankida kontsessioonmenetluse tulemusena, kus

sätestatud tingimuste kohaselt

a. annaks Hankija piletimüügiteenuse osutamise õiguse ühele või mitmele

edukaks osutunud pakkujale;

b. sätestatud tingimuste kohaselt ei tasuks Hankija pakkujatele mitte midagi;

c. kontsessioonmenetluses sätestataks pakkumuste hindamise kriteeriumiks

vahendustasu osakaal pileti ostjale.

Sellisel viisil hankides jääks Hankijal alles kogu piletimüügiteenuse hankimiseks mõeldud

raha ja piletite ostjad tasuksid endiselt nagu tänagi väikese vahendustasu (ca 0,7 - 2 protsenti).

Isegi kui kontsessioonmenetluse tulemusena peaks soodsaim vahendustasu osutuma

üllatuslikult näiteks 3%-ni, võidaks Hankija endiselt sellest rahaliselt. Seda selle pärast, et

mõnevõrra kõrgema vahendustasu protsendi tõttu ostmata jäänud piletitelt saamata jäänud tulu

oleks kokkuvõttes oluliselt väiksem võrrelduna kuluga, mis Hankija tasuks omalt poolt

täiendavalt pakkujatele vahendustasuna.

Sellistel tingimustel menetluse läbiviimine oleks otseselt kooskõlas Hankija rahaliste

vahendite säästliku kasutamise põhimõtte järgimisega ning seeläbi kooskõlas viidatud

kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt on õigustatud Riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamine olukorras, kus Hankija on tekkinud soov saavutada uue riigihanke

korral Hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi Hankija rahaliste vahendite

säästlikum kasutamine.

5.4. Riigihanke tingimused ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist põhjusel, et

pakkumuste maksumused Hankijale rakenduva vahendustasu osas erinesid üle nelja korra

6 (11)

võrrelduna nii Riigihankele eelneva turu-uuringu kui ka Hankija tänase lepingupartneri

rakendatava vahendustasuga. Kui Hankijale täna rakenduv vahendustasu on 3,5 – 5%

(lisandub veel pileti ostjale rakenduv 1,6 eurot) ning pakkumuste maksumused olid vahemikus

0,7 – 2%, siis on ilmne, et midagi on valesti. Hankija peab võimalikuks, et selle võis

muuhulgas tingida ülaltoodud Hankija antud ekslik suunis, mille kohaselt võis Hankijalt

hankelepingu täitmisel hakata veel lisaks nõudma kulumaterjalide maksumust.

5.5. Hankija täiendav seisukoht.

5.5.1. Teabevahetuses antud ekslik selgitus, mille kohaselt võivad pakkujad lepingu täitmisel

nõuda Hankijalt prognoosimatus mahus ja maksumuses kulumaterjalide hüvitamist, ei taga

läbipaistva ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nii nagu leiab Vaidlustaja. Pakkujaid ei

kohelda võrdselt olukorras, kus pakkujad saavad arvestada kulumaterjalide hüvitamise

mahuga erineval, reguleerimata määral.

5.5.2. Võimalus uue riigihanke korral Hankijale soodsamate pakkumuste esitamine ja seeläbi

Hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ei pea olema

seejuures tõendatud, vaid piisab teoreetilisest võimalusest saavutada uue riigihanke

tulemusena Hankijale soodsamad tingimused.3

5.5.3. Eluterve konkurents ei ole tagatud olukorras, kus pakkujad said oma pakkumuste

kujundamisel, sh hinnatavate näitajate esitamisel, arvestada kontrollimatul ja seeläbi

ebavõrdsel määral kulumaterjalide hüvitamisega. On võimalik, et sellistes kontrollimatutes ja

ebavõrdsetes tingimustes otsustasid mõned turuosaliselt Riigihankes üleüldse mitte osaleda.

5.5.4. Hankijale ei saa ette heita Vaidlustaja suutmatust leppida paratamatusega, et Hankija on

otsustanud Riigihanke menetluse omal algatusel seaduspäraselt kehtetuks tunnistada.

Ainetu on Vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt eelistab Hankija ühte pakkujat teisele

olukorras, kus Riigihanke menetlus tunnistati kehtetuks Hankija eksimuse tõttu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. RHS § 73 lg 3 p-ist 6 tulenevalt võib hankemenetlus lõppeda hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisega hankija enda otsusega [---] põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.

RHS ei sätesta konkreetseid asjaolusid, millistel juhtudel on hankija õigustatud nimetatud

otsust tegema, kuid Eesti kohtupraktikas tunnustatakse hankija väga laia kaalutlusruumi

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute läbiv seisukoht on

olnud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on

kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3) ning on reaalne (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas 3-18-452, p 13).

Euroopa Kohus on leidnud, et hankemenetluse lõpetamiseks ei pea hankijal olema mõjuvaid

põhjuseid ning hankemenetluse lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega (Euroopa Kohtu

lahendi C-27/98 p-d 23 ja 25).

6.1. Hankija on Otsusega (11.03.2025 otsus nr 3.2-3/8-25, allkirjastatud 21.03.2025)

3 TlnRKo 3-18-452, p 15; VaKo 13.07.2018, 139-18/195365, p 17.

7 (11)

Riigihanke menetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistanud.

Vaidlustusmenetluses võis Hankija Otsuse põhjendusi üksnes selgitada ja täpsustada. Otsust

pole põhjendatud vajadusega läbi viia kontsessioonimenetlus.

Vaidlustuskomisjon lähtub Otsuse õiguspärasuse kontrollimisel järgmistest põhjendustest:

1) hindamiskriteeriumid ei võimaldanud tagada parimal viisil Hankija rahaliste vahendite

säästliku kasutamise põhimõtte järgimist;

2) teabevahetuses (03.02.2025 kell 15:32) Hankija antud ekslikud selgitused lõid aluse

võimalike lisakulude tekkimiseks, ei tea, kui suurel määral olid pakkujad oma

pakkumuste koostamisel arvestanud sellega, et lisaks hüvitatakse kulumaterjale;

3) Riigihanke tingimused ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist põhjustel, et

esitati vaid kolm pakkumust ja et pakkumustes esitatud Hankijale rakenduvad

vahendustasud erinesid mitmetes kordades Riigihankele eelnevas turu-uuringus kui ka

turuosaliste kodulehtedel ja Hankija varasemas kogemuses rakendatud

vahendustasust;

4) Hankija on Riigihanke alusdokumentide koostamisel eksinud ja see eksimus

võimaldas sellised pakkumused koostada.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Otsus ei ole põhjenduste osas kõige paremini sõnastatud, kuid

vaidlustuskomisjon saab Otsuse põhjendustest aru nii, nagu need on eelnevalt neljas punktis

välja toodud.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Otsus on õiguspärane juhul, kui vähemalt üks Otsuses esitatud

põhjendustest on reaalne, asjakohane ja võimaldab mõista Hankija vajadust Riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamiseks ning näitab seda, et Hankija ei saanud Riigihanke

menetlusega jätkata.

6.2. Tallinna Ringkonnakohus on 16.10.2024 otsuse 3-24-2008 (otsusele esitatud

kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse) p-is 14. märkinud, et õigusdogmaatikas on

„põhjendatud vajaduse“ juhtumeid hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks jagatud sisu

poolest tinglikult viieks suuremaks kaasusgrupiks: (i) hankija vigadest tingitud vajadus; (ii)

hankija vajaduse muutumine; (iii) hankija võimaluste muutumine; (iv) riigihanke eesmärgi

saavutamise võimatus; (v) vähene konkurents.

6.2.1. Hankija põhjendab Otsust sellega, et ei olnud tagatud konkurentsi efektiivne

ärakasutamine.

Euroopa Kohtu otsustest C-27/98 (p-id 26, 32, 34) ja C-44/13 (p-id 35-36) tulenevalt on

hankijal õigus mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel

kehtetuks, kui menetlusse on jäänud vaid üks pakkuja.

Eelnimetatud Euroopa Kohtu otsuste sisu on avanud Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse 3-

18-452 p-is 13: „Euroopa Kohtu lahendis nr C-27/98 märgiti [---], et hankijal puudub

kohustus hankelepingu sõlmimiseks hankemenetluse ainsa pakkujaga (p-d 21, 24, 33 ja 34)

ning hankemenetluse lõpetamiseks ei pea hankijal olema mingeid mõjuvaid põhjuseid ning

hankemenetluse lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega (p-d 23 ja 25). Euroopa Kohus on

selles lahendis tuletanud hankemenetluse lõpetamise õiguse efektiivse konkurentsi

ärakasutamise eesmärgist hankemenetluse läbiviimisel (p-d 26, 27, 31 ja 32). Euroopa Kohus

8 (11)

on kohtuasjades T-383/06 ja T-71/07 lisaks märkinud, et hankijal ei ole enne väljavalitud

pakkujaga lepingu allkirjastamist lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib üldisest huvist

lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada (p

59). Asjas nr C-440/13 on Euroopa Kohus tuginenud lahendile nr C-27/98 ning arendanud

oma mõtet edasi, leides, et hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus võib tugineda põhjustel,

mis on seotud eeskätt hinnanguga, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus

lõpuni, arvestades muu hulgas majandusliku konteksti, faktiliste asjaolude või ka hankija

vajaduste võimaliku muutumisega. Selline otsus võib põhineda ka asjaolul, et konkurents ei

ole piisava tasemega, kuivõrd riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja

võimeliseks riigihankelepingut täitma (p 35). Euroopa Kohus lisas, et tingimusel, et on

järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, ei ole hankija kohustatud algatatud

riigihankemenetlust lõpuni viima ja hankelepingut sõlmima, isegi kui hankemenetlusse on

jäänud ainult üks pakkuja (p 36). Kokkuvõtvalt leidis Euroopa Kohus, et kui hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, ei takista see hankijal võtta vastu

otsust mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta

hankeleping sõlmimata ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks

tunnistatud (p 37).“

Seega - ei ole oluline, kui palju pakkumusi riigihankes üldse esitati (kas hinnakonkurents oli

olemas), vaid oluline on see, kui palju jääb pakkujaid lõpuks menetlusse (kui mitu pakkujat

on võimelised hankelepingut täitma). Konkurentsi puudumisena on käsitletav olukord, kus

erinevatel põhjustel on hankemenetlusse jäänud vaid üks pakkuja, millise juhtumiga ei ole

tegemist praegu: Riigihankes esitasid pakkumuse kolm pakkujat, Hankija pole vastu võtnud

otsust, mille tulemusena jääks menetlusse vaid üks pakkuja.

Vaidlustuskomisjon leiab, et konkurentsile pole Hankija Otsuses viidanud põhjusel, et

pakkujaid on kolm, vaid põhjusel, et Riigihanke alusdokumentides polnud kindlaks määratud

see, milliste kulude hüvitamist võib lisaks piletimüügi teenustasu %-le nõuda. Seetõttu saab

Otsuse põhjendustest järeldada, et Hankijal puudus kindlus, et esitatud pakkumused on

võrreldavad ja et on võimalik välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus.

Seega - käesoleval juhul pole tegemist konkurentsi puudumisega, vaid tegemist saab olla

Hankija veaga. Selleks, et Riigihanke menetlust kehtetuks tunnistada peab vea esinemisega

Riigihanke alusdokumentides kaasnema võimatus jätkata Riigihanget ja lisaks ka ebasoodne

tagajärg Hankija jaoks.

6.2.2. Hanke üldandmete kohaselt Endla Teater otsib piletimüügiplatvormi teenusepakkujat,

kes pakub efektiivset, kaasaegset, kasutajasõbralikku ja personaalse tehnilise toega

piletimüügiplatvormi. Platvorm peab lahendama piletite müügiga seotud funktsionaalsused

(nii online, kui kohapealne piletimüük), võimaldama piletite broneerimisele järgneva

kommunikatsiooni automaatset lahendamist, tagama põhjaliku ja reaalajas toimiva

aruandluse ning ühilduma organisatsioonis kasutusel oleva raamatupidamistarkvaraga (Riigi

Tugiteenuste Keskusega).

Hankija eesmärgiks on olnud välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus (RHS § 85

lg 1). Dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on Hankija eduka

pakkumuse välja selgitamiseks ette näinud järgmised pakkumuste hindamise kriteeriumid:

1) piletimüügi teenustasu % müüdud piletitest (osakaal 35);

2) miinimumtasu pileti kohta (osakaal 35);

9 (11)

3) teenuse funktsionaalsuste maht (osakaal 30).

Kusjuures Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-is 5 on osakaalud teised (40%, 40% ja 20%). Seega

Riigihanke alusdokumentides on vastuolu, Hankija 03.02.2025 riigihangete registris antud

selgitus seda vastuolu ei kõrvalda - Riigihanke alusdokumente oleks tulnud muuta.

Ka sõlmitava hankelepingu projekti Riigihanke alusdokumentide hulgas pole (RHS § 77 lg 4

p 4).

Vastuolu hindamise kriteeriumite osakaaludes ja hankelepingu projekti puudumine

Riigihanke alusdokumentide hulgas ei ole aga käesoleva vaidluse esemeteks.

6.2.3. Esitati kolm pakkumust:

1) piletimüügi teenustasu % müüdud piletitest - 0,70%, 0,98% ja 2,0%;

2) miinimumtasu pileti kohta - 0, 0, 765 000;

3) teenuse funktsionaalsuste maht – 29, 28, 29.

Vaidlust pole selles, et Hankija on asunud peale pakkumuste esitamist Riigihanke menetlust

kehtetuks tunnistama. Seega pole õige Vaidlustaja väide, et tema esitatud pakkumus on edukas

- seda otsust tehtud pole, selle otsuse saab teha üksnes Hankija.

6.2.4. Hankija on neli ettevõtjat kaasanud turu-uuringusse ja mh küsinud:

1) 30 eurose pileti väljamüügi hinda kliendile;

2) korraldajale väljamakset 30 eurose pileti korral.

Kaks ettevõtjat on andnud teada, et lisavad väljamüügi hinnale lisatasu.

Korraldajale väljamakse 30 eurose pileti korral on erinev – lisaks vahendustasu %-ile (mis

olid vahemikus 1,2 – 3%) võivad pileti hinnale lisanduda teatud kulud.

Turu-uuringu tulemustest nähtub, et ettevõtjatel on erinevad alused müüdava pileti hinna

kujundamisel.

Kui lähtuda turu-uuringu tulemustest ja Hankija kinnitusest, et praegu on piletimüügi

teenustasu 3,5 – 5% ja lisandub igale piletile veel 1,6 eurot tasu, siis Hankija sai pakkumustes

esitatud piletimüügi teenustasu %-dest järeldada, et esitatud %-de puhul võib olla lisaks

arvestatud sellega, et pileti hinnale võib lisada tasusid/kulusid. Kuid Hankija pole Riigihanke

alusdokumentides mistahes tingimusi lisatasude, teenustasude ja kulude hüvitamisele

kehtestanud.

Näiteks tunnistades Vaidlustaja pakkumuse edukaks ja sõlmides Vaidlustajaga hankelepingu

teab Hankija üksnes seda, et tema määrab pileti hinna ja Vaidlustajale tuleb maksta

piletimüügi teenustasu 0,70%, kuid Hankija ei saa ette teada, mis hinnaga pilet ostjale

müüakse.

6.2.5. 31.01.2025 on Hankijale esitatud järgmised küsimused4:

„Palume selgitust seoses hanke hindamiskriteeriumitega. Hankes on üheks

4 ID 927312

10 (11)

hindamiskriteeriumiks piletimüügi teenustasu. Praktikas on aga piletimüüjate seas levinud

tava lisada piletihinna juurde ostjale veel täiendav tasu, näiteks käsitluskulu vms. Seetõttu

soovime täpsustada:

1. Kas hankes on lubatud, et pakkuja lisab ostjale täiendava tasu, mis ei kajastu pakkumuses

esitatud teenustasus?

2. Kui see on lubatud, siis kuidas tagatakse pakkujate võrdne hindamine, arvestades, et osa

pakkujaid võib teenustasu kajastada ainult hankelepingus esitatud protsendina, samas kui

teised võivad lisatasusid eraldi küsida? Ootame Teie täpsustust selle kohta, millisel viisil

peavad pakkujad oma hinnastamise põhimõtted esitama, et hindamine toimuks läbipaistvalt

ja võrdselt.“

03.02.2025 on Hankija vastanud järgmiselt:

„1. punkt kui siis ainult kulumaterjal nt. piletipõhjad mis vastavalt tegelikule kulule.

2. eraldi teenus- ja /või muude tasude lisamine ei ole lubatud, sellega tagame võrdse

hindamise ja läbipaistvuse“

Hankija, vastates, et lubatud on lisada ainult kulumaterjal ja teenustasude ning muude tasude

lisamine ei ole lubatud, andis pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatele teada, et pileti

hinnale on õigus lisada täiendav tasu kulumaterjalide eest. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et

selgitustega on keelatud muuta riigihanke alusdokumente, kuid käesoleval juhul Riigihanke

alusdokumentides mistahes tingimused sellele, kuidas lõplik pileti hind kujuneb, puuduvad.

Seega pole välistatud, et pakkujad pakkumustes esitatud piletimüügi teenustasu %-s nende

vastuoluliste selgitustega siiski arvestasid.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et 03.02.2025 vastused võisid anda aluse lisada pileti

hinnale teatud tasu, kuid ei ole võimalik kindlaks teha seda, kui suurel määral olid pakkujad

sellega oma pakkumustes arvestanud. Vaatamata sellele, et piletimüügi teenustasu %-i sees

seda teatud tasu (millele Hankija oma 03.02.2025 vastuses viitab) ei tohi kajastada, võisid

pakkumustes esitatud piletimüügi teenustasu %-id olla kujunenud just lähtuvalt sellest, et

ostjale müüdavale pileti hinnale võib lisada tasusid. Ja kuna pakkujatel võivad need tasud olla

erinevad (turu-uuring seda ka näitas), siis pole ka pakkumused võrreldavad, sest lisaks

pakkumuses esitatud piletimüügi teenustasu %-le on võimalik saada tasu kulumaterjalide eest.

6.2.6. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija, kelle piletite müügiks on Riigihange

korraldatud, on õigustatud kehtestama tingimusi sellele, kuidas kujuneb ostjale müüdava pileti

hind ja tagama seda, et edukas pakkumus selgitatakse välja võrreldavate pakkumuste hulgast.

Kui Riigihanke alusdokumentides tingimused pileti hinnale puuduvad, siis on tegemist

Hankija veaga, mida pärast pakkumuste esitamist enam muuta ega parandada ei saa.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et juhtumitel, kus hankija eksimuse tõttu on tarvis

riigihanke alusdokumente muuta või täiendada, on lubatav hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud

sest Hankijal on vajadus Riigihanke alusdokumente muuta. Kehtestades tingimused ostjale

müüdavale pileti hinnale saab Hankija välistada olukorra, kus esitatakse pakkumused, mis

pole võrreldavad, nagu on juhtunud Riigihankes. Vaidlustajal on võimalus uues riigihankes

pakkumus esitada.

11 (11)

6.3. Tulenevalt eeltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et Otsus Riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamiseks RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel on põhjendatud ja puuduvad alused selle kehtetuks

tunnistamiseks.

7. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija on õigeaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks:

1) 1330 eurot (käibemaksuta), 7 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 190 eurot;

2) 456 eurot (käibemaksuta), 2 tunni ja 24 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasuga

190 eurolt.

Kokku 1786 eurot (käibemaksuta) 9 tunni ja 24 minuti õigusabi osutamise eest.

Vaidlustuskomisjon peab Hankija lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks ning

mõistab need Vaidlustajalt välja.

Vaidlustaja kulud (tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 3229,5 eurot

(käibemaksuta)) jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets