Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/25/1049-2 |
Registreeritud | 25.04.2025 |
Sünkroonitud | 28.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Vastutaja | Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erle Eks
Õiguse ja hangete juht
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus
E-post: [email protected]
Teie: 02.04.2025 nr 1-9/91 Meie: 25.04.2025 nr 2.3-8/25/1049-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsiooni sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas ja millistel
tingimustel saab üks asutus nõuda otseligipääsu teise asutuse dokumendiregistris registreeritud
mingite sarjade dokumentidele.
Tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 punktist 1 on teabevaldajateks riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutused, kes vastatutavad enda valduses olevate dokumentide, sh AK
dokumentide hoidmise ja neile juurdepääsu võimaldamise eest.
AvTS § 35 lg 1 annab loetelu teabest, mille asutus on kohustatud tunnistama asutusesiseks
kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul ja töötajal oma
ametiülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lg 31 sätestab, et kui seadusega sätestatud juhul
taotletakse avalike ülesannete täitmiseks juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teabele, teatatakse teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk.
Eeltoodust tulenevalt ei saa ükski teine asutus nõuda teise asutuse dokumendiregistrile ega seal
sisalduvatele dokumentidele/sarjade otsejuurdepääsu muul juhul kui selleks on seadusest
tulenev alust. Samuti peab olema selleks ka konkreetne täpselt sõnastatud eesmärk/ülesanne
mida täidetakse. Kuna AK-teabele juurdepääsu saab nõuda üksnes seaduse alusel, siis ei saa
näiteks kõrgemal seisev asutus nõuda hallatava asutuse dokumendiregistrile juurdepääsu
andmist oma määruse või käskkirja alusel.
Järgnevalt vastan Teie küsimustele:
1. Palute selgitada, kas teabevaldaja tegevus sarjapõhise juurdepääsu võimaldamisel on
õiguspärane juhul, kui teise asutuse töötaja tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid on
koondatud eraldi sarja või ka juhul, kui sellised dokumendid on ühes sarjas teiste dokumentide
hulgas?
Vastus: Kui teise asutuse töötaja vajab mingist seadusest tuleneva konkreetse ülesande
täitmiseks dokumente, mis on ühes sarjas, siis ei ole keelatud sellisele sarjale otsejuurdepääsu
võimaldamine, kui muidu tuleks samad dokumendid teisele asutusele edastada näiteks DVK
2 (2)
või e-kirja teel. Sarjale saab juurdepääsu võimaldada siiski juhul, kui see ei sisalda muid
piiranguga dokumente, mis konkreetse ülesande täitmiseks ei ole vajalikud. Ehk siis põhimõte
on see, et kõigile piiranguga dokumentidele peab olema isikul, kellele sarjale juurdepääs
võimaldatakse teadmisvajadus (näit kui sarjas on ainult raamatupidamisdokumendid, mida
vajab raamatupidamise teenuse osutaja, mis muidu tuleks raamatupidamisele edastada, kui
raamatupidamisteenust osutab teine firma).
2. Samuti palute selgitada, kas teise asutuse töötaja tööülesande esinemisel on AvTS-ga
kooskõlas sarjapõhise juurdepääsu võimaldamine kogu ajaloolisele dokumentatsioonile sarjas
või üksnes konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus ulatuses?
Vastus: Inspektsioon on siin seiskohal, et piiranguga dokumentidele juurdepääsu
võimaldamine saab toimuda ainult neile dokumentidele, mis on konkreetse tööülesande
täitmiseks vajalikud (näiteks kui sisekontroll või audiitor teeb auditid, siis on tal õigus
juurdepääsuks kõigile auditiks vajalikele dokumentidele, mitte aga muule dokumentatsioonile).
3. Kas teabevaldaja tegevus on õiguspärane, kui sarjapõhise juurdepääsu korral pääseb teise
asutuse töötaja ligi ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele, mida isikul ei ole
tööülesannete täitmiseks vaja? Kas ka juhul, kui teabevaldajal on mõistlikult võimalik teise
asutuse töötajale tööülesannete täitmiseks vajalikku asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teavet ja dokumente edastada muul viisil.
Vastu: Inspektsioon on siin seisukohal, et kui on võimalik, siis tuleks tööülesannete täitmiseks
vajalikud dokumendid teisele asutusele edastada ja sarjale juurdepääsu võimaldamine peaks
olema erandlik. Tõsi, AvTS § 38 lg 4 annab võimaluse asutuse juhil otsustada asutuseväliste
isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele, kui see ei
kahjusta riigi või omavalitsuse üksuse huve. Inspektsiooni hinnangul saab selliseks teabeks olla
asutuse enda poolt kehtestatud piiranguga teave ning see ei tohi kahjustada teiste huve, sh ka
näiteks füüsiliste isikute piiranguga andmeid. Küll aga ei saa seda asutuse juhilt nõuda, vaid see
on asutuse juhi otsustada. Täiendavalt on inspektsiooni seisukohad ära toodud ka avaliku teabe
seaduse üldjuhendi §-s 107, mille leiate meie veebilehelt
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf.
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|