Puuduste kõrvaldamine

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Anu Suviste Teie: 07.04.2025 nr 2.2.-1/25/18-2

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39, 10134 Tallinn Meie: 24.04.2025 nr 3-1/25/4-3

[email protected]

Täiendused Kaitseministeeriumi taotlusele Käesolevaga edastab Kaitseministeerium vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni esitatud nõudmisele täiendatud taotluse uuringus „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 2025–2028“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Thomas Mell osakonnajuhataja Lisa: Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (täiendatud)

Rika Margat [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Kaitseministeerium

Sakala 1

Tallinn 15094 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 2025–2028

Kas poliitika kujundamise uuring

(IKS § 6 lg 5)

või

X

uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6

lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on

määranud Andmekaitse-spetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kaitseministeerium – Mona Sikkar,

[email protected]

AS Emor (volitatud töötleja andmekaitsespetsialist) –

Kelly Niinas, tel 6268 544, [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee

otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub

andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku

vorm või selle kavand ning küsimustik või selle

kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kaitseministeerium, 70004502

Sakala 1, Tallinn 15094

[email protected], +372 717 0022

Rika Margat,

[email protected],

+372 5304 5751

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Volitatud töötleja aadressil.

Vastutav töötleja on tellija ega töötle

isikuandmeid.

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

AS Emor, 10076576

Maakri 21, Tallinn 10145

+372 626 8500, [email protected]

[email protected], +372 626 8580

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

X

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60 lg 1 ning

isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 5.

Kaitseministeeriumi põhimäärus § 4 lg 1 ja § 5

lg 1.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“ (Põlva-, Võru-, Ida-

Viru maakond) eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades elavate 18–74-aastaste

Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus viiakse, võrreldes

Kaitseministeeriumi tellitava elanikkonna avaliku arvamuse uuringuga, läbi väiksemas mahus ning

selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid:

a) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

b) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas;

c) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.

Küsitlused toimuvad kaks korda aastas suvel ja sügisel, kokku viiakse ajaperioodil 2025–2028 läbi

8 uuringut. Küsitlustöö toimub suvisel uuringul augustis ja sügisesel detsembris.

Uuringute valim moodustatakse maakonna tasandil, kuid andmete analüüsil tehakse järeldusi

järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm (18–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–74), rahvus

(eestlane, muu), keel (eesti, muu), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata), regioon (Kagu= Põlva-

ja Võrumaa; Ida= Ida-Virumaa), asulatüüp (linn, maa-asula).

Valimi baasina soovime kasutada juhuväljavõttu rahvastikuregistrist, kuna AS-i Emor vastajabaasis

pole piisavalt nende kolme maakonna elanike kontakte. Seejuures arvestame minimaalse

vastamismääraga, mis rahvastikuregistri andmeid kasutades on meie kogemuse järgi 10%.

Arvestades ka ebakvaliteetsete kontaktidega või selliste kontaktidega, kes on keelanud

ühendusevõtu uuringuteks, tuleb kontaktandmeid taotleda vähemalt kaheteistkümnekordse varuga.

Oleme rahvastikuregistri väljavõtu suuruseks arvestanud 6000 kontakti.

Rahvastikuregistrist taotleme järgmised andmed: vastaja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefon, sugu, vanus, rahvus/suhtluskeel, kodakondsus, elukoht (maakond, asulatüüp) ning

haridustase. Vastaja kontaktandmed on vajalikud ainult küsitlustöö läbiviimiseks. Need seotakse

küsitluse lõppedes koheselt antud vastustest lahti ja kustutatakse, edasine töö toimub ainult

anonümiseeritud andmetega.

Isiku ees- ja perekonnanimi on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefoninumber on

rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Elukoha osas päritakse rahvastikuregistrist

vaid asula tüüpi (linn, maa-asula) mitte asula nime.

Küsitlustöö läbiviija Kantar Emor (volitatud töötleja) esitab andmete saamiseks päringu

rahvastikuregistrile ning palub andmed edastada krüpteeritult otse uuringu läbiviija kontaktile.

Kontaktandmeid säilitatakse piiratud ligipääsuõigusega võrgukettal. Kantar Emori valimiekspert

teostab kontaktibaasides kvaliteedikontrolli, et ei oleks duplikaate.

Uuring viiakse läbi kombineerides veebi- ja telefoniküsitlust. Rahvastikuregistrist tulnud e-mailid

või telefoninumbrid laetakse küsitlussüsteemi Nfield. Uuritavate poole pöördumiseks on kaks viisi:

veebiküsitluse kutse, mis saadetakse nende meiliaadressile või telefoni teel tehtud pöördumine.

AS-i Emor vastajabaasis olevad inimesed on juba andnud informeeritud nõusoleku küsitlustes

osalemiseks. Rahvastikuregistri kontaktidelt küsitakse küsitluse alguses informeeritud nõusolek

(nõusoleku vormid on taotlusele lisatud). IP-aadresse ei koguta ja küpsiseid ei kasutata. Vastaja

saab vastamist katkestada ja tagasi ankeedi juurde pöörduda unikaalse lingi kaudu.

Kui esimese kutse põhjal uuringule ei vastata, saadetakse ca 4–7 päeva jooksul meeldetuletus,

vajadusel veel teine meeldetuletus, olenevalt uuringu edenemisest ning kvootide täituvusest. Kui

valimi teatud alarühamdes on juba piisavalt vastajaid, siis ei pruugi vastaja meeldetuletust üldse

saada. Kõikidele kontaktidele saadame vähemalt ühe kirja kutsega uuringus osaleda.

Telefoniküsitluse puhul pöördume kontaktide poole eri päevadel ja kellaaegadel vähemalt 5 korral.

Kui uuringus osalemisest keeldutakse, kannab Kantar Emori tootmise projektijuht vastava info

kontaktibaasi, mis tähendab, et edaspidi me käesoleva uuringu raames antud e-maili aadressile või

telefoninumbrile ei pöördu. Vastajal on võimalik unsubscribe-nupuga edaspidisest Kantar Emori

uuringutes osalemisest loobuda. Kui pöördume telefoni teel, on võimalik keelduda nii antud

uuringus osalemisest kui ka üleüldse Kantar Emori uuringutes osalemisest, sel juhul kantakse

telefoninumber mitte kontakteeruda-andmebaasi ning kõnesid antud numbritele ei toimu. Kui

uuringu käigus pöördub vastaja meie poole meili teel (kontaktmeil on vastamiskutses ja loetakse

ette telefoniküsiltuses) ning palub oma vastused kustutada, siis seda saab teha seni kuni andmed ei

ole anonümiseeritud kujule viidud.

Taotleme luba riigipiiri äärsete maakondade elanike avaliku arvamuse küsitluste läbiviimisel

rahvastikuregistri andmete kaasamiseks kõigiks kaheksaks uuringuks aastatel 2025–2028. Igaks

uuringuks taotletakse rahvastikuregistrist uued kontaktid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks 3 maakonna (Võru-, Põlva- ja Ida-Virumaa)

elanike seas maakonna tasandil soo, vanusrühma ja asulatüübi lõikes ning kogu valimi tasandil

rahvuse/keele. kodakondsuse ja haridustaseme lõikes.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tellija on Kaitseministeerium ehk täidesaatva riigivõimu asutus, kes tellib uuringu

riigikaitsepoliitika kujundamise eesmärgil ning uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi.

VVS § 60 lg 1 järgi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas riigikaitse korraldamine ja seoses

sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, mh ka

kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitsetööstuse arendamine jm, mille üheks sisendiks on ka

avaliku arvamuse uuringud.

Riigikaitse arengukava 2022–2031 koostatakse Eesti julgeolekupoliitika alustes sõnastatud

peaeesmärgi „Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus,

rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna

turvalisus“ saavutamiseks. Riigikaitse arengukava lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk

on riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid nii sõjalisi kui

mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning ühendades olulised tegevused nii avalikust, era- kui ka

kolmandast sektorist. Samuti on riigikaitse arengukava kontekstis strateegilise kommunikatsiooni

eesmärgiks tagada Eesti ühiskonna, liitlaste ja rahvusvahelise üldsuse toetus Eesti põhiseaduslikule

korrale. Selleks tuleb olla teadlik inforuumis toimuvast ja selle mõjust elanike hoiakutele ja

ü hiskonnas toimuvatele protsessidele ning suurendada Eesti ü hiskonna vastupanuvõimet

informatsioonilisele mõjutustegevusele. Seetõttu jälgitakse avaliku arvamuse uuringute abil Eesti

elanikkonna olulisemaid riigikaitse ja julgeolekuga seotud hoiakuid. Uuringu valimisse kuuluvad

Eesti Vabariigi elanikud.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andme-

subjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringute läbiviimisel kasutame teadusuuringu nõuetele vastavaid andmete kogumise, töötlemise

ja analüüsimise viise ning kvaliteedinõudeid. Selle tagab kogenud meeskond, mille liikmetel on

kogemusi nii teadus- kui ka rakendusuuringute läbiviimisega. Lisaks on AS-i Emor tegevus on

kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega.

AS Emoril on olemas isikuandmete kaitse eest vastutav isik. Samuti on AS-il Emori välja töötatud

ja rakendatud andmekaitse füüsilised, infotehnoloogilised ja organisatoorsed põhimõtted (näiteks

on valimibaasi kontaktid kättesaadavad ainult nendega otseselt töötavatele spetsialistidele).

Projektimeeskonna liikmed käsitlevad andmeid vajaliku konfidentsiaalsusega ning välistatud on

andmete töötlemine projektiga mitteseotud mittevolitatud isikute poolt.

Eetilised aspektid

Uuritavate autonoomia respekteerimine – osavõtt uuringust on vabatahtlik. Selleks teavitatakse

uuritavat läbi informeeritud nõusoleku lehe, kus on kirjas, et uuringus osalejad annavad oma

nõusoleku uuringus osalemiseks vabatahtlikkuse alusel ning saavad igal hetkel osalusest loobuda

võttes selleks AS-iga Emor ühendust spetsiaalsel meiliaadressil või telefoni teel. Samuti

teavitatakse uuritavat uuringu eesmärgist, mida uuring endast kujutab, kelle poolt on uuring

läbiviidud, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid käideldakse.

Mittekahjustamise printsiip – uuring on mitteinvasiivne ja ei kujuta riski inimese tervisele.

Uuritaval palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad kaitsetahet ja-valmidust ning

kaitsepoliitika kujundamist.

Heategemise printsiip – uurimistööst saadav kasu võib uuritava jaoks olla nii otsene kui ka

kaudne. Otsene, kuna uuring võib vastajat panna mõtlema Eesti kaitsmisele sõjaohu olukorras ning

indiviidi osale selles ning kaudne, kuna olulise teema käsitlemine võib tuua positiivset muutust

vastaja kaitsetahte ja ettevalmistuse osas. Uuringust saab kasu ka Eesti Vabariik, kuna uuringu abil

kaardistame ja mõõdame kaitsetahte muutumist võrreldes varasemate uuringutega. See aitab riigil

sätestada eesmärgid ja meetmed edasiseks kaitsetahte- ja valmiduse tugevdamiseks.

Õigluse printsiip – uuringuga ei kaasne olulist ebavõrdse kohtlemise riski. Kõigil uuringu

sihtrühma liikmetel on võrreldav võimalus sattuda uuringu valimisse. Uuringu kaudsed kasud

puudutavad ka neid sihtrühma liikmeid, kes uuringus ise ei osale.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on anonümiseeritud, st küsitlusele

vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud vastustega.

Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili

Kaitseministeeriumile ning koostab andmefaili pealt üldistatud uuringu aruande. Üksikvastuste

failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt

tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne

Kaitseministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused

(nimi, e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse

andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud

suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on

taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata

täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus),

rahvus (eestlane, muu rahvus), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata).

Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse andmekoosseisu

kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada hanketingimustele

vastava lõppvalimi.

Isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud valimid) kustutatakse hiljemalt üks kuu

pärast uuringu tulemuste (nt uuringu aruande) üleandmist tellijale. Selle käigus kustutatakse kogu

Rahvastikuregistrist saadud andmestik (sh taustatunnused) ning Nfield küsitluskeskkonda üles

laetud isikuandmed. Isikuandmed kustutatakse järgmisteks kuupäevadeks:

1. Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 18–74-aastases elanikkonnas:

SUVI – Rahvastikuregistri kontaktandmete hävitamine orienteeruvalt 10. oktoober

2025/2026/2027/2028

2. Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 18–74-aastases

elanikkonnas: SÜGIS – Rahvastikuregistri kontaktandmete hävitamine orienteeruvalt 10.

veebruar 2026/2027/2028/2029

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikaks teatud elanikkonnarühmade lõikes on rahvastikuregister.

Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse ja

sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (AS Emor). Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete

volitatud töötlejaks on AS Emor. Kaitseministeerium uuringu tellijana ei oma ega töötle

isikuandmeid. Kaitseministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete

kaitseks ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Andmetöötluse

leping on taotlusele lisatud.

Kaitseministeerium volitab AS-i Emor iga uuringu eelselt esitama taotlust rahvastikuregistri

andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Saadud andmeid

kasutab AS Emor ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku

saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu

läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Küsitlus viiakse läbi kolme maakonna – Põlva-, Võru ja Ida-Virumaa – elanike seas. Minimaalne

lõplik vastajate arv on 500 inimest, sh 250 inimest Ida-Virumaalt ning 250 inimest Põlva- ja

Võrumaalt kokku. Arvestades vastamisaktiivsust ning kontaktide kvaliteeti on selleks vajalik saada

rahvastikuregistrist 6000 inimese kontaktid.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

andmed kasutusviis

elukoha andmed

maakonna ning

asulatüübi

täpsusega

moodustamaks maakonnapõhist valimit kolme maakonna piires. Asulatüübi

puhul kasutatakse jaotust linn, maa-asula.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

isikunimi (ees-

ja perekonna-

nimi)

on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma

taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või

telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud.

Lisaks suurendab nimeline pöördumine vastamisaktiivsust.

kontaktandmed

(e-post, telefon)

e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitluslingi

saatmiseks, telefoni number telefoniküsitluse läbiviimiseks

sugu saavutamaks proportsionaalset valimit regiooni/piiriäärse ala vaatest

vanus vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või jooksva seisuga,

saavutamaks proportsionaalset valimit regiooni/piiriäärse ala vaatest

rahvus (selle

puudumisel

emakeel)

saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest

rahvuse/keele põhiselt

kodakondsus saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest

kodakondsuse põhiselt. Küsime jaotust vene, muu riigi või määratlemata

kodakondsus.

haridus saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest

haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini vastajale

lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega vastajad on paremini

kättesaadavad veebiküsitluses; madalama haridustasemega vastajateni

jõudmiseks on parem telefoniküsitlus

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Riigipiiri äärsete maakondade elanike uuringu puhul kasutati rahvastikuregistri kontakte 2024.

aasta sügisel. 2025-2028. aasta osas ei ole täiendavalt suheldud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused

anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab

Kaitseministeeriumile juba anonümiseeritud üksikvastuste faili ning üldistatud analüüsi põhjal

koostatud aruande. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest puudub vajadus hilisemaks vastajate

identifitseerimiseks.

Üksikvastuste failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt

ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne

Kaitseministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused

(nimi, e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse

andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud

suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on

taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata

täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus),

rahvus (eestlane, muu rahvus), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata).

Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt:

- Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili

aadresse, telefoninumbrit) laaditakse Nfield küsitlussüsteemi.

- Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule

või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile.

- Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende

vastused telefoniküsitleja.

- Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega.

Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID.

- Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö

lõppu.

- Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel

andmetöötlusspetsialistil, kellele on vastav õigus omistatud.

- Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja

töötlustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei

ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad kontaktidega.

Tellijale esitatavas SPSS-formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid

mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal

küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt

eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis keelekasutus,

vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal peaks olema

spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

-

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

-

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

-

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Kõik andmesubjektid kaasatakse küsitlusse ja neile

saadetakse küsimustiku kutse, kus neid teavitatakse küsitluse

läbiviimisel andmete päritolust, vastamise vabatahtlikkusest

ning edasises uuringuandmete analüüsis anonüümitud

andmete kasutamisest, uuringu tellijast ning andmete

edastamisest teistele osapooltele.

Andmesubjekte teavitatakse saates neile vastamiskutse.

Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6 lõike 3 loetletud tingimused

on käesoleva uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6

lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval

kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei

ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid

oleks ebamõistlikult raske saavutada;

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija

hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta

andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil

ülemäära andmesubjekti õigusi.

Nimetatud tingimused on täidetud ning alus töötlemiseks

tuleneb IKS § 6 lõikest 5.

Samuti on taotleja täiendavalt valmis andmesubjekte

teavitama uuringu läbiviimisest sotsiaalmeedia kaudu.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

AS-i Emor kodulehelt eesti ja vene keeles:

https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/

https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/

12. Kas isikuandmeid

edastatakse kolmandatesse

riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita

ka järgnevad lahtrid.

Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse läbiviimisel kasutab

volitatud töötleja järgmisi allhankijaid:

Veebiküsitluse läbiviimisel:

Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub Hollandi firma

NIPO Software B.V. Admin ligipääs on Nipo töötajatel Hollandist

ja Hispaaniast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft Azure

pilvelahendus asukohaga Amsterdamis, georeplikeeritud

Iirimaale ja Elastic Email, mis võimaldab teenuseid pakkuda

regioonide põhiselt, Euroopa klientide puhul kasutatakse

andmekeskust Prantsusmaal (Pariisis).

Telefoniküsitluse läbiviimisel:

AS-i Emor grupi telefoniküsitluste pakkumise pilvelahendus,

mille serverid paiknevad Iirimaal, Dublinis. Pilvandmetöötluse

pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et täita üldmääruse

nõudeid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu

isikuandmeid edastatakse.

-

12.2. Milliseid

lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Thomas Mell (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht x

Lisa 2: Hankeleping ja andmetöötlusleping x

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm x

Lisa 4: Uuringu küsimustiku kavand x

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44–50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).