Avaandmete seire

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kohalikud omavalitsused

25.04.2025 nr 2.1.-4/25/596-1289-1

Avaandmete seire

Andmekaitse Inspektsioon koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on algatanud seire, et saada

ülevaade sellest, mida ja millises ulatuses kohalikud omavalitsused Eesti avaandmete teabeväravas

avaandmetena kuvavad, millised on avaldamisega seotud probleemid ning millist abi oodatakse.

Avaliku teabe seadus sätestab kohustuse tagada juurdepääs avalikule teabele ning avalikustada

avaandmeid Eesti avaandmete teabevärava kaudu. Paljud omavalitsused nii Eestis kui ka mujal

juba jagavad aktiivselt oma andmeid, näiteks Sillamäe, Tartu, Tallinn. Tegemist on rahvusvahelise

praktikaga, mistõttu tasub uudistada, mida teevad kolleegid näiteks Helsingis.

Miks on avaandmete jagamine kasulik

Avaandmete kättesaadavaks tegemine toob kasu mitmel moel:

1. Suurem läbipaistvus: annab kogukonnale parema ülevaate omavalitsuse tegevusest ja

otsustest, kasvatades usaldust.

2. Uued võimalused: ettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud saavad andmeid

kasutada uute teenuste loomiseks, analüüside tegemiseks või kohaliku elu edendamiseks.

3. Targemad otsused: andmete analüüs aitab omavalitsusel endal oma tööd paremini

planeerida ja ressursse tõhusamalt kasutada.

4. Kodanike kaasamine: huvilised saavad andmete põhjal kaasa rääkida ja teha

ettepanekuid.

5. Eesti keele hoidmine: tekstiliste materjalide (nt arengukavad, uuringud, protokollid)

jagamine aitab kasutada neid andmeid suurte keelemudelite treenimiseks, aidates tagada

eesti keele kvaliteeti ja kestlikkust digiajastul.

Selleks aga, et selgitada välja hetkeolukord ja pakkuda kohalikele omavalitsustele vajalikku

abi, palume vastata alljärgnevatele küsimustele:

1. Kas olete avaldanud avaandmete teabeväravas andmestikke?

2. Kui olete avaldanud, siis:

2.1. Milliseid andmestikke olete avaldanud (esitada loetelu andmestikest koos lingiga kas Eesti

avaandmete teabevärava asutuse kontole või mõnele teisele avaandmete platvormile, kus

olete andmestikke avaldanud)?

2.2. Kas on plaanis lähiajal täiendavaid andmestikke avaldada, milliseid?

2.3. Milliseid oma organisatsiooni avaandmete kasutusjuhtumeid teate? Palume lühidalt neid

juhtumeid kirjeldada.

2 (3)

2.4. Kas andmestike avaldamisega on olnud probleeme? Milliseid?

3. Kui te ei ole varasemalt avaandmete teabeväravas andmestikke avaldanud, siis palume

selgitada, mis on olnud avaldamata jätmise põhjused.

4. Millist täiendavat abi vajate, et andmed oleksid avaandmete teabeväravas avaldatud?

Vastused palume edastada e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 26. maiks 2025.

Kui soovite avaandmete teemasse rohkem süveneda, siis leiate häid materjale:

 Digiriigi Akadeemia: pakub nii avaandmete baaskursust (teemad: mis on avaandmed,

kuidas andmete avalikustamist alustada, milliseid andmeid avalikustada, kuidas töötab

avaandmete teabevärav) kui ka avaandmete avaldamise hea praktika kursust (teemad:

avaandmete kvaliteet, litsentsid, masinloetavus, avaandmete kasutaja kogemused).

 Koolitus „Andmete avalikustamise ja haldamise koolitus KOVidele“

 Maa-amet pakub ruumiandmete õppematerjale: geoportaalist leiate õpitubade

materjale, kasutajate lugusid ja infot koolituste kohta, mis aitavad just asukohapõhiseid

andmeid paremini mõista ja jagada.

o Õpitoad

o Kasutajate lood

o Koolitused

Milliseid andmeid võiks jagada

 Huvipunktid (POI): nende asukohad kaardil – nt avalikud prügikastid, pingid,

mänguväljakud, rattaparklad jne.

 Taristu: kergliiklusteede võrgustik, spordirajatiste nimekiri ja asukohad.

 Elukeskkonna info (asukohad): koolid, lasteaiad, poed, apteegid, perearstikeskused,

ligipääsetavusinfo (nt kaldteedega kohad), söögikohad, majutus, vaatamisväärsused.

 Transport: ühistranspordi sõiduplaanid.

 Sündmused: avalike ürituste kalendrid.

 Keskkond: kohalike veekogude või õhu kvaliteedi info, jäätmete kogumispunktide

asukohad, andmed jäätmekäitlusest.

 Planeeringud ja ehitus: kehtestatud detailplaneeringute info, väljastatud ehitusload

(isikuandmeteta).

 Toetused: info jagatud toetuste kohta (nt kultuuri- ja sporditoetused, sh Spoku kaudu

jagatavad).

 Avalikud registrid.

 Tekstidokumendid: arengukavad, uuringud, analüüsid, avalikud protokollid.

Kindlasti ei pea andmete avalikustamine olema keeruline tehniline projekt ja alustada saab samm-

sammult:

 mõelge, mis teil juba olemas on: milliseid avalikke andmeid te juba kogute või haldate

(need võivad olla nimekirjad, registrid, dokumendid, kaardikihid jne);

 alustage lihtsamatest vormingutest: esimeseks sammuks sobib ka juba

olemasolevate Exceli tabelite, CSV-failide või isegi tekstidokumentide jagamine. Eesmärk

on küll liikuda masinloetavate andmete poole, kuid alustuseks on iga jagatud andmehulk

väärtuslik;

3 (3)

 jagage avaandmeid teabeväravas: kontrollige, et teil oleks ligipääs teie asutuse kontole

Eesti avaandmete teabeväravas või konto puudumisel võtke ühendust Riigi Infosüsteemi

Ametiga ([email protected]) teie asutuse kontole ligipääsu saamiseks. Seejärel lisage portaali

oma avaandmed (failina või lingina) koos andmete kirjeldustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel

Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit