Sissetulev kiri

Lugupeetud Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo

Pöördume teie poole hageja (FW Force OÜ) lepinguliste esindajatena seoses menetlusliku olukorraga kohtunik Viktor Bome menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-3750.

Hageja on pöördunud kohtusse Rae valla vee-ettevõtja, Aktsiaseltsi ELVESO vastu. Hagi esemena nõuab hageja, et kohus tuvastaks kostja kohustuse sõlmida õiguspäraselt arvutatud liitumistasuga ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise lepingud. Seega on hageja eesmärk, et kostja sõlmiks hagejaga temale kuuluva kahe kinnistu (Sinikivi tee 8 ja 10) osas elutähtsa teenuse lepingu, mille tasu vastab ÜVVKS § 21 kohaselt Konkurentsiameti kooskõlastatud kostja liitumistasu arvutamise metoodikale. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud kohustust lahendada tsiviilasi nr 2-23-3750 mõistliku aja jooksul. Selgitame järgnevalt, millele hageja hinnang tugineb.

08.03.2023 esitas hageja hagi esmalt sooritusnõuetes. 04.09.2023 asendas hageja sooritusnõuded osaliselt tuvastusnõuetega.

27.11.2023 pidas kohus asjas eelistungi. Eelistungi kontekstis on oluline, et mh vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud kostjale ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks ettenähtud taotlused. Varasema pooltevahelise praktika ilmestamiseks viitas hageja eelistungi käigus, et ta on ka varasemalt, 2019. aastal ühel korral kostjale edukalt liitumistaotluse esitanud. Sellest tulenevalt andis kohus eelistungi käigus menetlusosalistele tähtaja esitada varasema liitumise kava (dtl 319: kohtuistungi protokoll alates 00:56:30). Kohtule oli vastavalt hageja selgitusele teada, et hageja ja kostja on varasemalt sõlminud liitumislepingu ühel korral 2019. aastal. Seda kinnitab fakt, et kohus andis tähtaja „varasema liitumise kava‟ esitamiseks ainsuse vormis, mis nähtub kohtuistungi protokollist. Kohus pidas seega asja lahendamisel tähtsust omavaks seda, kuidas toimus menetlusosaliste vahel ühe liitumislepingu sõlmimine 2019. aastal. Hageja esitas varasema liitumise kohta tõendid 11.12.2023.

13.06.2024 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Viidatud määruse põhjendustes asus maakohus hagejale üllatuslikult seisukohale, et: Asjaolu, et poolte vahel oli üks kord 2019.a sarnasel viisil sõlmitud liitumisleping, nimetatud ei kinnita, kuivõrd tegemist oli vaid ühekordse käitumisega ning seega ei saa leida, et oleks järjepidevas suhtlemises välja kujunenud mingisugune konkreetne käitumine (dtl 401). Nii leidis kohus, et asja lahendamisel siiski ei oma tähtsust see, kuidas toimus liitumislepingu sõlmimine menetlusosaliste vahel 2019. aastal. Ometi andis kohus 27.11.2023 eelistungil selle fakti tõendamiseks pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja hinnangul venitas maakohus menetlust, kui andis 27.11.2023 istungi käigus pooltele tähtaja tõendi esitamiseks, millega tõendatavat faktilist asjaolu maakohus asjakohaseks ei pidanud. Hageja esitas määruskaebuse eelnimetatud määrusele, millega maakohus hagi läbi vaatamata jättis.

01.11.2024 tegi ringkonnakohus määruse, millega tühistas maakohtu 13.06.2024 määruse ja kohustas maakohut menetlust jätkama. Hagejal tuli seega menetluse jätkamiseks alustada määruskaebemenetlust, mis kestis alates 28.06.2024 kuni 01.11.2024. 

Ringkonnakohtu 01.11.2024 määruse järel ei teinud maakohus ühtegi menetlustoimingut kuni hageja esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 27.03.2025. Hageja palus kohtul kohustada kostjat kohtuvaidluse ajaks sõlmima vaidlusaluste kinnistute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks liitumislepingud, mille liitumistasu vastab kostja metoodikale (ÜVVKS § 21). Hageja selgitas, et Rae vald on Sinikivi tee 8 kinnistule ehitise püstitamiseks väljastanud ehitusloa ning hageja on püstitatava ehitise üürile andmiseks sõlminud üürilepingu. Kuivõrd hoonet ei ole võimalik kasutada ilma vee ja kanalisatsioonita, siis on hädavajalik, et kostja võimaldaks vähemalt kohtumenetluse vältel hagejale elutähtsat teenust liitumistasuga, mis vastab kostja metoodikale. Samuti on liitumine vajalik Sinikivi tee 10 kinnistu tarbeks, et hageja saaks ka selle kinnistu anda tulevikus üürile. Kinnisvara üürileandmine on hageja põhitegevusala.

07.04.2025 määrusega jättis maakohus EÕK taotluse rahuldamata, viidates, et kinnistud, mille tarbeks hageja vajab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist, ei ole veel hoonestatud. Maakohtu seisukohast lähtuvalt tuleb seega hageja ettevõtlustegevus kohtumenetluse ajaks peatada, samas kui maakohus venitab asja lahendamisega.

Riigikohtu väljakujunenud praktikast lähtuvalt on ettevõtlusvabaduse tuumaks riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo asjas nr 3-4-1-6-00, p 11). Hageja hinnangul takistab maakohus menetluse venitamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega hageja majandustegevust, asudes seisukohale, et hagejal tuleb ettevõtluse jätkamiseks oodata ära vaidluse lahenemine, millega maakohus on venitanud. Seda, millele tugineb maakohtu järeldus, et kinnistud liidetakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga alles siis, kui kinnistule on püstitatud hoone, ei ole maakohus põhjendanud. ÜVVKS-st ega Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast vastavat nõuet ei tulene. Maakohtu seisukohta arvestades ei saa hageja hinnangul välistada, et maakohtu eesmärk on venitada asja menetlust seni kuni hageja on sunnitud sõlmima liitumislepingu kostja nõutud liitumistasuga, et hageja saaks jätkata tema majandustegevust. Seejärel, kui hageja on sõlminud õigusvastase liitumistasuga liitumislepingud, on kohtul võimalik jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja eesmärki ei ole enam võimalik saavutada. Hageja hinnangul võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine olla kantud kohtu soovist venitada asja menetlust veel seni, kuni hageja on sunnitud sõlmima õigusvastase liitumistasuga liitumislepingud. Kui hageja on sunnitud sõlmima õigusvastase liitumistasuga liitumislepingud, siis tuleb tal tema õiguste kaitseks algatada uus kohtuasi seoses tühise liitumistasu tingimusega. Sellisel juhul osutub väärtusetuks tsiviilasja nr 2-23-3750 menetlemine ning selle tarbeks tehtud kulud.

07.04.2025 kirjas asus maakohus seisukohale, et hageja on 04.09.2023 menetlusdokumendiga hagi muutnud. Viidatud kirjas küsis kohus, kas kostja nõustub hagi muutmisega. Kohus kujundas hageja 04.09.2023 menetlusdokumendi olemuse kohta seisukoha ja küsis hagi muutmiseks kostja nõusolekut seega alles 19 kuu möödudes. Hageja hinnangul on maakohus asja lahendamist venitanud, kui asus alles 19 kuu möödudes seisukohale, et hageja on 04.09.2023 hagi muutnud ning küsis alles siis selleks kostja nõusolekut.

Käesoleva seisuga on menetlus kestnud enam kui kaks aastat ning eelduslikult annab maakohus kostjale uuesti võimaluse hagile vastata. Seega hageja hinnangul ei ole maakohus enam kui kahe aasta vältel jõudnud asja sisulise lahendamiseni. Arvestades et hagi esitamise eesmärk on elutähtsa teenuse saamine seaduses ettenähtud tasuga, on kohtumenetluse mõistlik aeg hageja hinnangul tänaseks ületatud. Sellest tulenevalt palume teil rakendada KS § 45 lg 1¹ poolt võimaldatavaid meetmeid tagamaks tsiviilasjas nr 2-23-3750 menetluse edenemine.

Lugupidamisega

Vandeadvokaat Angela Kase, FW Force OÜ lepinguline esindaja

Vandeadvokaat Liis Hiie, FW Force OÜ lepinguline esindaja