Kooskõlastuse taotlus Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringule
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/2533 |
| Registreeritud | 25.04.2025 |
| Sünkroonitud | 28.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringule" (manuses).
Lugupidamisega
Heli Üksik
Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär
Digiallkirjad
Digiallkirjad
____________________________________________________________________________________
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:
• planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.2. / 1
____________________________________________________________________________________
3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta.
Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Planeeritava Männiku kinnistu jagamiseks ning uute katastriüksuste moodustamiseks peab planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud maaüksuste jagamisel eraldiseisvateks kruntideks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik või kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu, teostada võõrandamistoimingud.
3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• krundi juurdepääsuteed, parkimiskohad, manööverdamisala;
• tehnovõrgud ja -rajatised;
• hooned.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.
__________________________________________________________________________
Viita küla männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.1. / 1
_____________________________________________________________________
Osapoolte kohustused:
Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.
3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• juurdepääsude rajamine, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;
• rajatakse elektriühendus, puurkaev, septik või puhasti koos immutusalaga, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning krundisisesed tehnovõrgud;
• püstitatakse hooned.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
_____________________________________________________________________________
Viita küla männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.1. / 2
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
EP
20
45
100
64,52
PK
KRUNT 1
KRUNT 2 MM
LK
Tiik
JM
35
20
2020
40
51 ,4
3
35,4
35,68
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
EP
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Myrica gale (harilik porss)
KRUNT 1
KRUNT 2 MM
LEPPEMÄRGID
Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Tee Elektri õhuliin Maapinna kõrguspunkt Kõlviku piir
Planeeringuala*
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP23-01 Väljatrükk: 18.03.2025
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana ** Detaiplaneeringu Põhijoonisele kantud objekti asukoht on soovitusliku iseloomuga.
Objekti tegelik asukoht selgub planeeringut ellu viies projekteerimise käigusPLANEERITUD MAAKASUTUS
krundi sihtotstarve: EP (pereelamu maa)EP krundi sihtotstarve: MM (metsamaa)MM
JN100_Männiku_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Krundi piir
Krundi number Krundi maapealne hoonestusala
KRUNT 1 Juurdepääs krundile
PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT**
PLANEERINGUALA M 1:2000
VÄLJAVÕTE PLANEERINGUALAST
M 1:500
KITSENDUSED
Tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht
Hoone
Kraav
Elektri maakaabel
Veetrass Kanalisatsioonitrass Puhasti/septik (+ kuja)
Puurkaev (+ hooldusala) Elektri liitumiskilp
PK LK
20 Vahemaa
JäätmemajaJM
Maakaabel alajaama Viita:(Hiiu)
Imbväljak
Puurkaevu kuja lähima imbväljakuni
Olemasolev kinnistu
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
K ru
nd i n
r
Männiku
Planeeritud parkimis- kohtade
arv
Kinnistul kehtivad piirangud
Minimaalne tulepüsivus-
klass
Kinnistule planeeritud piirangud
Krundi ehitusõigused
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi pindala
(ha)
Hoonete suurim
lubatud arv
Hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²)
Hoonete suurim lubatud maksimaalne
kõrgus maapinnast (m)
Hoonete maapealse osas suurim
lubatud korruselisus
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Hoone katuse tüüp
ja kalle
Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded
1
2
2
-
TP3
-
-III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
-puurkaevu hooldusala -septiku või puhasti kuja EP100% 20084 m² 5 tk 400 m² 8 m 2 -viilkatus
-10°..45° 600 m² -arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale -hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist -ühel krundil paiknevad erinevate hoonete stiil ja arhitektuurne vorm peavad olema samased
-III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
MM100% 22009 m² - - - - - - -
Likvideeritav kraavi lõik
Tiik Tiik
Kraav
Kõrghaljastusega kaetud ala
Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse
korralduse „Viita küla Männiku kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine“
juurde
Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Viita külas asuva Männiku kinnistu
detailplaneeringu koostamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Männiku kinnistu asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule ei
ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 2 ha.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Viita külas Männiku kinnistut
katastritunnusega 39201:001:1444, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 4,21 ha. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 0,08 ha;
metsamaa 3,91 ha; muu maa 0,22 ha.
1.3. Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita laasi teelt.
1.4. Männiku kinnistu ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndisse, kuid nimetatud kinnistul on Keskkonnaregistri andmetel
registreeritud osaliselt III kaitsekategooria liikide värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja harilik
porss (Myrica gale) elupaigad.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku
maastiku alal, kus tuleks vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- rohumaadele ning
rannaniidutele.
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Männiku kinnistu asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud
„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19
kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja
ehitustingimuste määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud
(valge ala). Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu
ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringu põhilahendusega.
4. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitusõiguseta
maatulundusmaaks.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Männiku kinnistu omanik esindaja esitas 29. märtsil 2023 detailplaneeringu koostamise
algatamise taotluse eesmärgiga jagada olemasolev kinnistu kaheks krundiks ja ühele krundile
määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks.
6.2 Keskkonnaamet on 14.04.2023 kirjaga nr 6-2/23/6683-2 andnud oma seisukohad tulenevalt
katastriüksusel paiknevat III kaitsekategooria taimeliigi elupaigast.
Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale on planeeringuala esialgset lahendust muudetud ning
ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide elupaikadesse.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.
Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad,
kohad ja isikud.
PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu
koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga
üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike
menetlustoimingute tegemist.
Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus
keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024
korralduse nr 422
Lisa
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 29.03.2023) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu
teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Männiku katastriüksust (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus: 39201:001:1444 Planeeritava katastriüksuse suurus: 4,21 ha Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Olemasolevad ehitised: hoonestamata
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste
kaardikihti)
Männiku kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita-Laasi teelt (20501:001:1287).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline
kaardistamine), elektripaigaldise kaitsevöönd. Keskkonnaregistri andmetel registreeritud osaliselt
III kaitsekategooria liikide värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja harilik porss (Myrica gale)
elupaigad.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla
üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud
Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste
määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala).
Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud
krundi suurus 2 ha.
Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku
maastiku alal, kus tuleks vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- rohumaadele ning
rannaniidutele.
Männiku kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis.
Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem
3. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Planeeritav lõunapoolne krunt jääb
ehitusõiguseta maatulundusmaaks.
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Männiku kinnistu jagatakse kaheks krundiks. Planeeringuga määratakse põhjapoolsele krundile
hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel
arvestada kehtivate kitsendustega. Hoonestusala planeerida mitte lähemale kui 20 m krundi piirist.
Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. Planeeritav lõunapoolne krunt jääb
ehitusõiguseta maatulundusmaaks.
III kaitsekategooria taimeliikide harilik porss (Myrica gale) ja
värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kasvukohtades ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda
järgmistest põhimõtetest:
1. ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole liigi elupaika, nt elupaiga ja tee vahele;
2. kui õueala kattub liigi elupaigaga, kus on veel niidulaike, siis liigi säilimiseks oleks
mõistlik seal niita üks kord aastas;
3. liigi elupaigas ei tohi tekitada suurt muruala, kus toimub tihe niitmine.
4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete
projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-
ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega,
• lubatud hoonete arv krundil 5 (üks üksikelamu ja abihooned);
• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus üksikelamul 8 m,
abihoonetel 6 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid
materjale;
• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;
• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.3 Liikluskorralduse määramine
Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita-Laasi teelt. Parkimine lahendada
krundi siseselt.
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate
kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus võimalikult suures mahus. Raiete puhul arvestada
looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale
energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine
üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu
koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Männiku kinnistul lokaalselt. Kinnistu paikneb
keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele
standarditele vastav väikepuhasti, septik või kinnine kogumismahuti.
4.6 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.7 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.9 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.10 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute
küsimine, lähteseisukohtade koostamine
aprill 2023
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses
planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
august 2024
Detailplaneeringu koostamine september-november
2024
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,
vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
detsember 2023 -jaanuar
2025
Detailplaneeringu vastu võtmine veebruar 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku
väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele
arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
märts-aprill 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste
alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
mai 2025
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
juuni 2025
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse
nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema
struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning
moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –
ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb
kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala
paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
-Keskkonnaamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse
planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi
või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute
valdajad:
Liivanurme 39201:001:0304
Tammetalu 39201:001:0430
Kirve 39201:001:2950
Madise 39201:001:2431
Nurme 39201:001:1436
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja
vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile
Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti, Maa-
ametiga, RMK-ga ja tehnovõrkude valdajatega.
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf
ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal
toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste
materjalidega ning PLANK keskkonna materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
planeeringuspetsialist
TEHNILISED TINGIMUSED 439530
TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi
Kuusk, Arno
Isiku- või registrikood
38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter
Kärdla, Metsa tn, 35a
Sihtnumber
92413
Maakond
Hiiu maakond
Telefon
526 7075
e-post
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Männiku Viita küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
39201:001:1444
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv
3
Amprite arv
20 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 439530
KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasolevast Viita:(Hiiu) (Katastriüksus: 39201:001:1444) alajaamast ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
5884 4354 | [email protected]
Koostatud: 14.02.2023
Kehtib kuni: 14.02.2025
2/2
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Niels-Peter Rattiste
Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald
Teie 03.04.2023 nr 8-3/106-1
Meie 14.04.2023 nr 6-2/23/6683-2
Arvamus Viita küla Männiku maaüksuse
detailplaneeringu kohta
Austatud Niels-Peter Rattiste
Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Hiiumaa vallas
Viita külas asuva Männiku maaüksuse (katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu
algatamise korralduse eelnõu ja detailplaneeringu lähteseisukohad1.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada Männiku maaüksus kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitusõiguseta
maatulundusmaaks.
Männiku katastriüksus ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis. EELISe (Eesti looduse infosüsteem) andmetel on Männiku
maaüksusel registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide – harilik porss (Myrica gale) ja
värvi-paskhein (Serratula tinctoria) – kasvukohad. Hariliku porsa elupaik jääb lõunapoolsele
krundile ning värvi-paskhein kattub põhjapoolse krundi hoonestusalaga.
Märgime, et looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ei ole määratud kohustust III
kaitsekategooria taimeliikide elupaigas kooskõlastada ehitustegevuseks vajalikke lube
(projekteerimistingimused, ehitusluba, ehitusteatis) Keskkonnaametiga. Küll aga tuleneb LKS-
st keeld kahjustada või hävitada III kaitsekategooria taimeliike ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas2.
Lähteseisukohtadele lisatud detailplaneeringu lahendusskeemi (Joonis 2) kohaselt kattuvad
planeeritavad hooned ja juurdepääsutee värvi-paskheina kasvukohaga. Keskkonnaameti
hinnangul on värvi-paskheina elupaiga põhjaosas lagedamal alal tõenäosus liigi säilimiseks
suur. Antud piirkonnas ei ole registreeritud rohkem nimetatud liigi kasvukohti, millest
tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas ohustaks
liigi säilimist toodud asukohas ning on seega keelatud.
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.23 nr 6-2/23/6683 2 LKS § 55 lg 8
2 (2)
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1. ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole liigi elupaika, nt elupaiga ja tee vahele;
2. kui õueala kattub liigi elupaigaga, kus on veel niidulaike, siis liigi säilimiseks oleks
mõistlik seal niita üks kord aastas;
3. liigi elupaigas ei tohi tekitada suurt muruala, kus toimub tihe niitmine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Nurana Olonen 5865 2539
Arno Kuusk <[email protected]>
Küsimus Viita küla planeeringu kohta Rita Miller <[email protected]> 10. aprill 2024, kell 12:47 Saaja: Arno Kuusk <[email protected]> Koopia: Meeli Kesküla <[email protected]>
Tere!
Käopäka puhul mingit hooldust vaja ei ole, seal peaks lihtsalt puistu alles jääma metsana. Kui kord aastas puude all natuke niita, pole hullu, aga niidutaimega tegu ei ole. Õitsema peakski just nüüd üsna kohe.
Heade soovidega
Rita Miller
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Tuesday, April 9, 2024 2:41 PM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Aitäh kaasamõtlemast!
Tõmbasin põhjapoolse hoonestusala ulatust väiksemaks.
Joonisel näidatud hooned on vaid soovituslikud ja tegelikkuses ei ole mul ega ka huvitatud isikul veel täpset teavet, et kuhu või millised hooned reaalsed püsti pannakse - kõige enam võiks reaalseks osutuda ehk krundi põhihoone asukoht.
Saan kindlasti lisada ka planeeringu seletuskirja info käopäka levikuala kohta ning lisada hooldussoovitusena käopäka kasvualade võimalikult suures ulatuses säilitamise.
Parimate soovidega
Arno
Kontakt Rita Miller (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 8. aprill 2024 kell 17:56:
Tere!
Kui hoonestusala paskheina elupaigaga ei kattu, siis otseselt mul rohkem sõnaõigust ei ole, kuid kohapeal käinuna ja sealset tegelikult väga ilusat metsa näinuna, soovitaks rohkem säilitada käopäka alasid, vähemalt põhjapoolsemat. Kuna sinna ei ole planeeritud ka hoonet ja joonisel on veel isegi puistu alles, siis ehk tasuks lihtsalt õueala terav põhjanurk tagasi tõmmata.
Heade soovidega
Rita Miller
vanemspetsialist | loodushoiutööde büroo
looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet
Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla
+ 372 5301 1496
Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022
usa ldusväärsus w hool ivus w koos töötahe w tu lemusl ikkus
www.kaitsealad.eewww.keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet Facebookis
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 8, 2024 3:37 PM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere.
Toon korraks lauale Viita küla planeeringu, mille osas olime viimati kirjavahetuses mullu maikuus. Sellest ajast on planeeringu sisuline koostamine ka sisukunud, aga nüüd soov edasi liikuda.
Lõikasin hoonestusalast välja värvi-paskheina elupaiga. Joonisele kantud hooned, tiik, juurdepääsuteed jms on kõik soovitusliku iseloomuga ja täpne asukoht selgub hilisema projekteerimise käigus.
Kas selline lahendus oleks teie vaates sobilik edasi liikumiseks?
Ette tänades
Arno
Kontakt Rita Miller (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 24. mai 2023 kell 17:21:
Tere!
02.05.2023 Männiku kinnistul tehtud paikvaatluse alusel on praegu EELISe olevas värvi-paskheina elupaigas (kaardil helerohelise piirjoonega) liigile sobilikku kooslust säilinud kahes kohas (punase piirjoonega alad). Suuremas osas on Männiku kinnistu paskheina elupaigas tegu metsastunud endise puisniidu või -karjamaaga, kus vaatluse ajal kasvas päris arvukalt harilikku käopäkka (esinduslikumad kogumid kollase piirjoonega), mis ei ole küll kaitsealune liik, kuid näitab metsa kõrgemat väärtust.
Hariliku paskheina elupaiga lõunapiirile oli tehtud teekoht ja raiutud puid vist ka tulevase õueala jaoks, kuid õnneks ei olnud tegu paskheinale sobiva niidukooslusega ega selle fragmentidega.
Kuna suurem osa paskheina elupaigast on degradeerunud, siis tuleb veel säilinud (punasega piirjoonega) alad õuealast välja jätta, sest paskheina kasvukohta ei tohi ka muruks kujundada. Soovitav on seal niita kord aastas, et säiliks ja kujuneks uuesti väärtuslik poollooduslik niit.
Uues valla planeeringus lk 67 on soovitatud „endisi lehtmetsaga kaetud ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada püsimetsana “. Seepärast soovitame säilitada võimalikult palju kinnistu põhjaosas olevat puistut, eriti silmas pidades hariliku käopäka suuremate kogumike alasid. See hoiab looduslikku mitmekesisust ning tagab ka sealsetele tulevastele elanikele kauni ja väärtusliku elukeskkonna.
Kui vaja, saan saata piiritletud alad ka MapInfo kaardikihina või selle teisendada EsriShape vormingusse.
Kahjuks ei jõudnud varem oma välitööde tulemusi vormistada, sest vahepeal oli pingeline linnukahjude hindamise periood.
Heade soovidega
Rita Miller
vanemspetsialist | loodushoiutööde büroo
looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet
Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla
+ 372 5301 1496
www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis
Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022
usa ldusväärsus w hool ivus w koos töötahe w tu lemusl ikkus
From: Rita Miller Sent: Monday, April 24, 2023 2:37 PM To: Meeli Kesküla <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Ma ei julge lubada, et seal lähipäevil seal käia saan, aga püüan muude tööülesannetega ühendades selle koha mõne nädala kuni kuu jooksul üle vaadata.
Kaardistaksin laigud, kuhu ehitada ei tohiks ja saaksin teha kaardikihi, kus need alad siis näha oleks.
Rita
From: Meeli Kesküla <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:52 AM
To: Rita Miller <[email protected]> Subject: FW: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:44 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Jah, mina Rita kirja ei saanud, tänud edastamast!
Meelis Pielberg, kes on kinnistu omanik, sooviks kindlasti planeeringuga edasi liikuda ja valiks võimalusel selle variandi, et proovida kohapealse vaatluse tulemusel kas siis sobivad või sobimatud alad välistada ilma, et peaks jääma suve teist poolt ootama.
Kui eskiisis sai hoonestusala määratud ühtse reeglina 10m kaugusele krundi piirist, siis kindlasti saab hoonestusaladega minna oluliselt konkreetsemaks. Kui selleks on vajadus, siis vajadusel on võimalik kasvõi ühe krundi piires määrata väga konkreetsetele aladele mitu hoonestusala. Samuti on võimalik lisada planeeringu seletuskirja erinevaid nõudeid-täiendusi-täpsustusi, millega peaks nii ehitusperioodil kui ka hilisemal kasutusperioodil arvestama.
Igal juhul oleme me valmis omalt poolt koostööks, et leida kõikidele osapooltele sobiv lahendus, mis samas ei oleks täielikult krundi põhjaosas ehitamist välistav :)
Parimate soovidega
Arno
E, 24. aprill 2023 11:35 Meeli Kesküla <[email protected]> kirjutas:
Tere!
Saadan edasi Rita Milleri vastuse, kuna ei näe, kas ka sina selle said.
Tervitades
Meeli
From: Rita Miller <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:07 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: RE: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Raske on midagi praegu öelda, sest liik on hästi leitav alles juulis-augustis. Kuna tegu on vana leiukohaga, siis oleks vajalik see üle kontrollida ja alles seejärel saaks täpsemalt öelda. Praegu ei anna kohalkäik rohkem, kui seda, et kus on veel lagedamad kohad ja seega suurem tõenäosus liigi esinemiseks. Nii ma oma kunagises sisendis vist ka kirjutasin, et õuealasse, aga eelkõige ehitiste alla mitte planeerida praeguseks veel säilinud niidulaike. Uuemal ortofotol on sellist ala ehk ainult naaberkinnistul ja Männiku kinnistu põhjatipus. Ja teine koht ehk ainult paskheina elupaiga lõunaotsas.
Kui asjaga oodata ei kannata, saaksin kohapeal ära käia ja määrata alad, mida vältida tasuks, aga selgem oleks asi kindlasti alles suve teises pooles.
Rita
From: Meeli Kesküla <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 10:17 AM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Edastan sulle küsimuse Viita küla Männiku kinnistu (9201:001:1444) hoonestusala võimaliku asukoha kohta, kuna tegemist on kaitsealuse liigi elupaigaga.
Keskkonnaameti viimane kiri on 14.04.2023 nr 6-2/23/6683-2. Varasemalt oleme sel teemal sinuga suhelnud ka e-posti teel 01.02.2022.
Lisan siia kaasa vallast tulnud dokumendid ja KeA 14.04.2023 vastuse.
Tervitades
Meeli
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 9:36 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere Meeli.
Teemaks Viita küla Männiku maaüksuse detailplaneering, mille eskiis on teie majast läbi käinud ja millele üle- eelmisel nädalal Keskkonnaamet seisukoha andis.
Teemaks on ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas.
Enne kui hakkan planeeringu eskiisi muudatusi sisse viima ja ametlike kirjade kaudu edasi liikuma, siis küsimus: kui me vähendaks hoonestusala pindala, näitakse seda väiksemalt ja konkreetsemalt, siis kas tuleks kõne alla ikkagi võimalus, et hooned võiksid olla ka krundi ülemises osas, osaliselt kasvualal?
Mida allapoole hoonestusalaga liikuda, seda vesisem maapind on ning see tähendaks siis oluliselt maapinna tõstmise vajadust.
Kui see võiks olla lahendus või sellest abi, siis äkki võime koos mõne teie maja spetsialistiga ka kohapeal käia ja ehitamiseks sobilike alade määramiseks koos ringi vaadata.
Parimate soovidega
Arno
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Myrica gale (harilik porss)
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
LEPPEMÄRGID
Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Tee Elektri õhuliin Maapinna kõrguspunkt Kõlviku piir
Planeeringuala*
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP23-01 Väljatrükk: 18.03.2025
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana
ML106_Männiku_Tugiiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
PLANEERINGUALA M 1:1000
KITSENDUSED III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht
Kraav
____________________________________________________________________________________
5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
__________________________________________________________________________ Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 1
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 2
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 3
AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Viita küla,
Männiku kinnisasi
Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik: Meelis Pielberg
Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024
Väljatrükk: 18.03.2025
Töö number: DP23-01
Kärdla, 2024 / 2025
Allikas: Viita küla, Maa-amet fotoladu 2022
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................6
2.1. Planeeringuala......................................................................................................6 2.1.1 Asukoht........................................................................................................... 6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................7 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus...................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..................................................................9 2.1.5 Kitsendused....................................................................................................9
2.2. Planeeringuala mõjuala...................................................................................... 10 2.2.1 Asukoht......................................................................................................... 10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................10 2.2.3 Maakasutus...................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11
3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................11 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................12 3.2. Üldplaneering......................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................14 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................14
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................15 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................15 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................15 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................16
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................16 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....16 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................17 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................17
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................18
4.4.1 Elektrivarustus.............................................................................................. 18 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................19 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................19 4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine................20
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................20 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................20 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................21 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................21 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................22
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................22 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................22 4.6.2 Hooned.........................................................................................................22 4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................23
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 2
___________________________________________________________________________________
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................23 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................23 4.9. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine........24 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................25 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................25 4.12. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................26
2. JOONISED
Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 27 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 28
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 ............................................... 29 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 lähteseisukohad .................... 31 Lisa 1.3. Elektrilevi 14.02.2023 tehnilised tingimused nr 439530 ........................................... 36 Lisa 1.4. Keskkonnaamet 14.04.2023 arvamus nr 6-2/23/6683-2 .......................................... 38
2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr AP22_146 .................... 40
3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 41 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 43
4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 44
5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 49
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 3
___________________________________________________________________________________
1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise, lähiaastate ehitustegevuse ning kinnisomandile kitsenduste seadmise alus.
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu üldandmed:
Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Viita küla, Männiku kinnistu (katastritunnus 39201:001:1444, kinnistu nr 20837450)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 „Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”3
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Jaotada kinnistu kaheks eraldiseisvaks krundiks, määrata põhjapoolsele krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning esitada tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik: Meelis Pielberg
Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Detailplaneeringu koostamise aeg: Detsember 2024
Jooniste koostamise alusmaterjal: AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr AP22_146
1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024014 2 Planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse
seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422:https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=327010
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 4
___________________________________________________________________________________
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute, seaduste ning nendest tulenevate määrustega:
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4;
• Kõrgessaare valla üldplaneering5;
• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”6;
• Tuleohutuse seadus7;
• Ehitusseadustik8;
• Asjaõigusseadus9;
• Jäätmeseadus10;
• Looduskaitseseadus11.
4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/
5 Kõrgessaare valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372-64c8- 42da-9ac2-bdaca94a01d0
6 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e
7 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 8 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 9 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023058 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007 11 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 5
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
2.1. Planeeringuala
2.1.1 Asukoht Paneeringualana käsitletakse 42093 m² suurust Hiiumaa valla Viita küla Männiku kinnistut (katastritunnus 39201:001:1444). Planeeringuala paikneb Viita küla edelanurgas, kinnistu piirneb igast küljest maakatastrisse kantud kinnistutega, mis on nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis. Lääne osast piirneb planeeringuala munitsipaalomandis avaliku kasutusega Viita-Laasi teega.
Valdav osa Viita küla territooriumist moodustab metsamaa, väiksemas osas on rohumaad. Küla põhja-lõuna-suunaliselt läbiva ca 1,6 km pikkuse Viita-Laasi tee ääres paikneb kuus hoonestatud krunti.
Planeeringualast ca 12 km kaugusel paikneb osavalla keskusena Kõrgessaare alevik, kus paiknevad lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus, pangaautomaat, esmatarbekauplus, tankla ning vabatahtlik päästekomando. Ca 13 km kaugusel Lauka külas asub piirkonna ainus kool.
Olulisemate objektide ja maamärkide orienteeruv kaugus planeeringualast (linnulennul):
• Kõpu tuletorn – 8,5 km;
• Kõrgessaare Osavalla Valitsus (omavalitsuse halduskeskus) – 12,3 km;
• Kalana jahisadam – 16,5 km;
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 6
Joonis 1: Planeeringuala paiknemise skeem Viita küla territooriumil, M 1:10000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
• Kärdla linn (maakonnakeskus, politsei, haigla, perearstikeskus jne) – 26 km;
• Sõru sadam (Sõru-Triigi laevaliin) – 25 km;
• Kärdla lennujaam (Kärdla-Tallinn lennuliin) – 30 km;
• Heltermaa sadam (Heltermaa-Rohuküla laevliin) – 41 km.
Kõik planeeringualaga piirnevad kinnistud on riiklikus maakatastris registreeritud:
Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus
Pindala Sihtotstarve
- 20501:001:1126 1745,0 m² Sihtotstarbeta maa 100%
Nurme 39201:001:1436 21246,0 m² Maatulundusmaa 100%
Liivanurme 39201:001:0304 184899,0 m² Maatulundusmaa 100%
Tammetalu 39201:001:0430 47939.0 m² Maatulundusmaa 100%
Viita-Laasi tee 20501:001:1287 9944,0 m² Transpordimaa 100%
2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on Männiku kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Maa-alal on valdavas osas metsamaa ning väiksemas osas loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikud.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 7
Joonis 2: Planeeringuala paiknemise skeem Viita küla edelaosas, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
Planeeringuala maa-ala on tasase reljeefiga kerge langusega lõuna suunal – planeeringuala põhjaosas on keskmine maapinna kõrgus + 4 m ja lõunaosas + 2,0 m.
Tabel 2: Planeeritava Männiku kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Maakond Hiiu maakond
Vald Hiiumaa vald
Asustusüksus Viita küla
Lähiaadress Männiku
Katastriüksuse tunnus 39201:001:1444
Katastriüksuse moodustamine 16.06.1998
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 42093,0 m²
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 8
Joonis 3: Planeeringuala kõlvikulise koosseisu kaart Allikas: Maa-ameti maatoimingute e-keskkond minu.kataster.ee
___________________________________________________________________________________
Sh metsamaa 39027,0 m²
Sh looduslik rohumaa 846,0 m²
Sh muu maa 2222,0 m²
Kinnistu nr 20837450
Omandivorm Eraomand
2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringuala on hoonestamata. Maa-ala põhjatippu läbib keskpinge elektri õhuliin.
2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringualal kasvab lehtpuumets. Planeeringualal on inventeeritud III kategooria kaitsealuste taimede Serratula tinctoria (värvi-paskhein) ning Myrica gale (harilik porss) elupaik. Suuremas osas paskheina elupaigas on tegu metsastunud endise puisniidu või -karjamaaga, kus kasvab arvukalt harilikku käopäkka, mis ei ole küll kaitsealune liik, kuid näitab metsa kõrgemat väärtust.
Piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud, kus reostusohtlikkuse tase on keskmine.
2.1.5 Kitsendused
Tabel 3: Planeeringuala koosseisus oleval kinnistul kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendav objekt Nimi ID Kitsenduste ja piirangute omanik
Pindala
Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)
SIP-3-20.1x35 39845032 Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd
845,16 m²
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Myrica gale (harilik porss)
KLO9330518 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur - loodusobjektid
1768,89 m²
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Serratula tinctoria (värvi- paskhein)
KLO9306131 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur - loodusobjektid
1064,07 m²
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 9
___________________________________________________________________________________
2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Viita ja Laasi külade lõunaosa, kus on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.
Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks.
2.2.1 Asukoht Mõjualasse jääb palju kinnistuid, mille sihtotstarbeks maatulundusmaa ning kus valdavalt kas metsa- või rohumaa. Planeeringualast 500 m raadiusesse jääb viis hoonestatud elamukrunti.
Mõjuala maapinna reljeef on tasane ja kerge langusega lõuna suunal – rannaäärsetel aladel on maapinna kõrgus +1,0 m..+1,5 m, 500 m kaugusel rannast keskmiselt +3,0.. +4,0 m.
2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Piirkonna juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega munitsipaalomandis kahesuunalise kruuskattega Viita-Laasi tee kaudu, mis saab alguse 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt (katastritunnus 39201:002:2920) ning lõppeb planeeringualast edelas ca 1 km kaugusel Laasi küla Jüri kinnistu juures.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 10
Joonis 4: Planeeringuala mõjuala teede skeem Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
2.2.3 Maakasutus Piirkonna maa-alal on kolm peamist maakasutust: hoonestamata põllu- ja metsamaad ning hoonestatud elamumaa. Viita ja Laasi külasid läbiva tee ääres on metsamassiivid ja lagedamad alad talukohtade ümbruses.
Hoonegrupid paiknevad teineteisest keskmiselt 200..250 m kaugusel, hoonete ümbruses ja kruntide vahel on madal- ja kõrghaljastust.
Viita küla kesk- ja põhjaossa jäävad kinnistud on pindalalt suuremad (sh mitmed kinnistud 10 ja enam hektarit), lõunaossa jäävad kinnistud keskmiselt 2..4 hektari suuruse pindalaga. Laasi küla territooriumil on kinnistud erineva suurusega – väiksemad 1..2 hektari ning suuremad enam kui 20 hektari suuruse pindalaga.
2.2.4 Hooned ja rajatised Viita ja Laasi küla hoonestuses on võimalik eristada erinevaid aastakümneid, mil külade territooriumile on taluhooneid püstitatud. Viita küla vanemad hooned12 paiknevad Rebasselja kinnistul – ait aastast 1890 ning laut aastast 1900. Laasi küla vanimad hooned paiknevad Roo kinnistul – nii ait kui rehehoone aastast 1897. Piirkonna uusimad hooned on püstitatud viimase 10 aasta jooksul.
Tüüpiline planeeringuala mõjuala hoone on kahekorruseline viilkatusega elamu või selle abihoone. Enamasti on krundil mitu hoonet, mille kasutusotstarveteks on üksikelamu, saun, ait, kuur, kelder, laut jms. Hooned paiknevad valdavalt ühel õuealal, mille keskmine suurus 0,8..1 hektar.
2.2.5 Tehnovarustus Planeeringuala mõjualale on rajatud peamiselt õhuliinidest koosnev elektrivarustuse võrgustik. Piirkonnas paikneb kaks elektri alajaama – Viita:(Hiiu) ning Laasi:(Hiiu).
3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.
Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:
• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;
12 Andmed pärinevad riiklikust ehitisregistrist: http://www.ehr.ee/
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 11
___________________________________________________________________________________
• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;
• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;
• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala kinnistule sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.
3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+13 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.
13 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 12
Joonis 5: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest Allikas: Planeeringute andmekogu planeeringud.ee
___________________________________________________________________________________
Maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala metsaga kaetud alal ja Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku maastiku alal.
Väärtusliku maastiku kasutustingimuste kohaselt tuleb vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- ja rohumaadele ning rannaniidule.
3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine14 ning Kõrgessaare valla üldplaneering15 osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.
Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, millele ei ole juhtotstarvet määratud. Planeeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning juhtotstarbest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:
• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;
• kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma /.../ katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala);
• krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel;
• minimaalse ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suuruseks on minimaalselt 2 ha;
• maapealse ehitise kaugus krundipiirist krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m;
• elamute või elamugruppide minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m;
• ühepereelamu krundile tohib rajada ühe elamu;
• ühepereelamu ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks 8,0 m olemasolevast maapinnast.
2017. aastal ühinesid varasemad eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisus puittaimestikuga maa-ala, millele juhtotstarvet ei ole määratud.
14 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e
15 Kõrgessaare valla üldpaneering. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372-64c8- 42da-9ac2-bdaca94a01d0
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 13
___________________________________________________________________________________
3.3. Detailplaneeringud Planeeringualal ja sellega piirnevatel kinnistutel ei ole detailplneeringuid koostatud ega kehtestatud.
Maa- ja Ruumiameti andmebaasi andmetel on lähim koostatud detailplaneering planeeringualast ca 500 m põhjas paiknev Tinti kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2006), mille koostamise eesmärgi kohta avalikud andmed puuduvad.
3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus ei ole arendus- ja ehitustegevust välistavaid ega oluliselt piiravaid asjaolusid. Talukohti on mõlemal pool küla läbivat teed ning planeeringuala sobib ehitustegevuseks, sest:
• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega tee ning piirkonda on rajatud elektrivõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;
• planeeringualalt sõidukiga liigeldes on ajaliselt poole tunni jooksul võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;
• planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad luua kaasaegse elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi.
Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamisel teadaolevat, võib eeldada, et planeeritud tegevused planeeringualale hoonete püstitamisega ning ala kasutuselevõtul elamualana on kooskõlas planeeringuala lähipiirkonna ja kogu valla arengusuundadega ning vastavad kehtivatele nõuetele.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 14
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualasse jääva Männiku kinnistu jagamise kaheks krundiks ning põhjapoolsele krundile ehitusõiguse määramise pereelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste vajadust ning nende rajamise võimalusi, määratakse kitsenduste vajadus ning käsitletakse loodusväärtuste säilimist.
Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
Planeeringuala paikneb hajaasustatud alal ning on pindalalt suur. Planeeritud hoonestusmaht on hajaasustusele omaselt väike ning järgib hajaasustuses levinud hoonestuspõhimõtteid – krundi keskseks hooneks on elamu, mida ümbritsevad erinevad väiksemad abihooned.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala jaotatakse kaheks krundiks:
• Krunt 1 – moodustatakse Männiku kinnistu põhjapoolsest osast. Krundi pindala 2,0 ha, soovituslik lähiaadress Männiku;
• Krunt 2 – moodustatakse Männiku kinnistu lõunapoolsest osast. Krundi pindala 2,2 ha. soovituslik lähiaadress Männimetsa.
4.2. Krundi hoonestusala määramine Krundile 1 määratakse üks ca 0,63 ha suurune hoonestusala, kuhu tohib püstitada ehitusõigusega lubatud hooned16.
Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud krundi keskosas paikneva III kaitsekategooria taimeliigi harilik porss (Myrica gale) inventeeritud kasvukoha paiknemisest ning kehtiva üldplaneeringu nõudest, mille kohaselt peab hoonestusala paiknema krundi piirist minimaalselt 20 m kaugusel.
Planeeritud hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoone ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ning paigutada need krundil hajusalt. Hoonestusala on piisava suurusega, et püstitada krundile hooned ning rajada nende ümber sõidu- või liikumisteed ning privaatsust ja tuule, müra, tolmu jm eest kaitset pakkuvat haljastust.
16 Hoone on aluspinnasega püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Planeeritud hooneid teenindavad sõidu- ja liikumisteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised ja muud ehitised, mis ei ole hooned, ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 15
___________________________________________________________________________________
4.3. Krundi ehitusõiguse17 määramine Krundile 1 määratakse ehitusõigus ühe pereelamu ning seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.
Krundile 2 määratakse krundi kasutamise sihtotstarve, kuid ei määrata õigust hoonete püstitamiseks.
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed
Tabel 4: Krundi kasutamise sihtotstarbed18
Krundi nr
Krundi kasutamise sihtotstarve
Tähis Sihtotstarbe osakaal
Sihtotstarbe selgitus
1 Pereelamu maa EP 100% Maa ühele perele sobivas suuruses
elamu ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks
2 Metsamaa MM 100% Maa metsa majandamiseks
Krundile 1 pereelamu maa sihtotstarbe määramine järgib hajaasustuses levinud põhimõtet, mille kohaselt määratakse elamu püstitamiseks sobivale krundile täies ulatuses elamumaa sihtotstarve olenemata krundil paiknevatest põllu- või metsamaa kõlvikutest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.
Krundile 2 metsamaa sihtotstarbe määramine lähtub asjaolust, et krunt on kaetud metsaga ning sellele ei määrata ehitusõigust, mis võimaldaks sinna hooneid püstitada.
4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Tabel 5: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Krundi nr
Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
1 5 0
2 0 0
17 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
18 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 16
___________________________________________________________________________________
Krundile 1 määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustuses, võtab arvesse hoonestusala suurust ja kuju, kehtivaid kitsendusi ning hajaasustuses levinud hoonestusmustrit ja -mahtusid.
4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Tabel 6: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind19
Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind
Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel
1 400 m² 0 2%
2 0 m² 0 -
Planeeringuga Krundile 1 võimaldatud ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka ruumi olemasolevale haljastusele ning juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude, madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks, väikevormide paigaldamiseks jms.
4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus
Tabel 7: Hoonete suurim lubatud kõrgus
Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast
Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus
Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus
1 8,0 m 2 + 12,0 m
Hoone lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringust ning TP3 tuleohutuse klassi hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.
Kui planeeritud hoone alust ja selle lähiümbruses oleva õueala maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.
19 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 17
___________________________________________________________________________________
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Krundile 1 planeeritud hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus.
Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused. Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.
4.4.1 Elektrivarustus Elektrilevi OÜ on 14.02.2023 väljastanud tehnilised tingimused nr 439530, mille kohaselt tuleb elektriühenduse tarbeks rajada olemasolevast Viita:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV toiteliin maakaabelliinina ning krundi piirile teealasse planeerida liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema vabalt teenindatav. Krundi liitumiskilbist kuni hoone peakilbini jääv ühendus rajatakse maakaabliga.
Kuna olemasolev alajaam paikneb planeeringualast kaugel (> 400 m) ning olemasoleva elektrivõrguga ühenduse rajamine võib osutuda ebamõistlikult kulukaks, siis saab
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 18
Joonis 6: Elektriühenduse kulgemise võimalik skeem alajaama ja planeeringuala vahel
___________________________________________________________________________________
elektrivajaduse lahendada ka lokaalselt hoonete katustele paigaldatavate päikesepaneelidega, mille abil toodetud elektrienergia salvestatakse akupanka.
4.4.2 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse Krundile 1 uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala.
Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda tingimustest:
• piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud;
• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;
• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.
Planeeritud puurkaevust rajatakse planeeringuala hooneteni krundisisesed maa-alused veetrassid, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldavad maakraanid. Pumba või muu seadmestiku töötamiseks veetakse kaevu asukohani maa-alune elektri toitekaabel, võimalusel paigaldatakse elektrikaabel ja veetrass samasse kaevikusse.
4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Krundile 1 planeeritud hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks on mitu võimalikku lahendust:
• hoonete hooajalise kasutuskoormuse korral on kõige mõistlikum rajada kinnine kogumismahuti, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Mahuti asukoha valikul on oluline, et see oleks aastaringselt tühjendatav ning tühjendusauto pääseks selle lähedusse;
• hoonete aastaringse kasutuse korral on võimalik rajada kas septikust ning immutusalast või biopuhasist ning immutusalast koosnev süsteem.
Kõige keskkonnasõbralikum ja väikseima ohuga lahendus põhjavee kaitseks on biopuhasti. Septikus puhastatakse reovee mehhaaniliselt, puhastis bioloogiliselt.
Puhastis töödeldud vett võib hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu järgmistel tingimustel:
• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61120 § 3 lõike 3 nõuetele;
• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määruse nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”21 nõuetele;
• immutusala paikneb puurkaevust allavoolu;
• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
20 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004
21 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 19
___________________________________________________________________________________
• immutusala minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.
Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.
4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringuala külgneb läänest munitsipaalomandis avaliku kasutusega Viita-Laasi teega. Tee on kahesuunaline ja kruuskattega.
Krunt 1 ligipääsuks rajatakse avaliku kasutusega teele uus mahasõit ning krundi juurdepääsutee.
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Krundile 1 planeeritud hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda valdkondlikest dokumentidest:
• majandus- ja taristuministri määrus „Eluruumile esitatavad nõuded”22
• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”23;
• Tuleohutuse seadus24;
• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”25;
• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded26.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutusele võtta meetmed, et oleks takistatud metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Tabel 8: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded
Krundi nr
Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi
Hoone tule- ohutusklass
Suurim lubatud kõrgus
Suurim lubatud korruse- lisus27
1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud tingimused:
22 Määrus „Eluruumile esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017 23 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 24 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 25 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 26 Radoonisisalduse vähendamise meetmed ja juhendid:
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/radoon 27 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 20
___________________________________________________________________________________
• iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur;
• planeeringu koostamisel on arvestatatud, et kuna krundi hoonestusalale planeeritakse sama kasutusviisiga eluhooned, mille summaarne ehitisealune pind ei ületa 400 m², siis saab neid käsitleda ühe tuletõkkesektsiooni koosseisus ning vajadusel võib hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks;
• planeeringualaga külgnevatel kinnistutel hooneid ei planeerita ega paikne (st on tagatud erinevate kinnistute hoonete omavaheliseks kauguseks rohkem kui 40 m) ning krundile planeeritud hooned on I kasutusviisiga, siis on võimalik ehitise veevõtukohana käsitada lähimaid olemasolevaid nõuetekohaseid avalikke veevõtukohti Paope külas (kaugus mööda teed ca 9 km) ja Kõpu külas (kaugus mööda teed ca 10 km).
Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).
4.5.2 Energiakasutus Hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest28 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.
Planeeritud hoone kasutamisel vajalik soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
4.5.3 Loodusvarade kasutus Hoonete püstitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne), kuid planeeringualale määratud ehitusmahte arvestades ei põhjusta planeeritud ehitustegevus nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.
Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehituskruus (kaevandatakse ca 12 km kaugusel Suurepsi karjääris) ning liiv (kaevandatakse ca 5 km kaugusel Puski karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 19 km).
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale.
28 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 21
___________________________________________________________________________________
4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt välja antud kaardi29 järgi on Kõpu poolsaar määratud madala radooniriskiga alaks. 2020. aastal uuendatud kaardi30 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.
Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada. Kui siseruumides ületab radoonitase 300 Bq/m3, tuleb võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele ning standardile31.
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine32
Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu kaasaegne, hubane kui piirkonna väärtusi ning ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.
4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada võimalusel väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale. Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, valtsplekki, sindlit, roogu või laastu.
Hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetele iseloomulike materjalide kasutamist - näiteks plastvooder, trapets-profiilplekk, sandwich-paneelid, jne.
Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada selliseid tehnoloogiaid, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mis on eraldi katusekattematerjali peale paigaldamise korral välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikumad.
4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb Krundile 1 planeeritud hoonete projekteerimisel arvesse võtta:
• hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Planeeritud hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt, arvestaks säilitatava kõrghaljastusega ning hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, perspektiivne kõrghaljastus jne).
• hoonete tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;
29 Eesti radooniriski levilate kaart (2004): https://envir.ee/media/1445/download 30 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?
id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 31 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 32 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud
tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 22
___________________________________________________________________________________
• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus, katusekalde vahemik 10º..45º.
4.6.3 Piirded, väikevormid Krunt 1 või sellest väiksema osa võib piirata 1,2...1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga. Teepoolses osas mitte kasutada võrkaeda.
Krundile piirde rajamisel arvestada, et seda ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoone esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Ligipääs planeeringualale toimub mööda avaliku kastusega kahesuunalist Viita-Laasi teed. Krundi 1 juurdepääsu võimaldamiseks on ette nähtud uue mahasõidu rajamine, mis peab olema piisava pöörderaadiuse ning kandevõimega, et aastaringselt tagada pääste- ning rasketehnika (nt päästemasin, ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne) ligipääs.
Sõidukite parkimine lahendatakse täies mahus Krunt 1 territooriumil. Pereelamu juurde tuleb projekteerida ja rajada minimaalselt kaks sõiduauto parameetritega33 arvestavat parkimiskohta.
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundile 1 planeeritakse rajada piirkonna pinnavett koguv iseseisev tiik. Tiigi rajamisel tekkiv kaevis veetakse laiali ja tasandatakse planeeringuala raames, sh tuleb järgida et pinnast ei paigutataks planereringualal paiknevatele III kaitsekategooria taimede kasvusaladele. Tiigi kavandamisel on arvestatud, et alla 1 ha suuruse veekogu rajamine ei vaja keskkonnaluba ning eraisik ei vaja endale kuuluval kinnistul kaevamiseks ja kaevise kasutamiseks samal kinnistul maapõueseadusest tulenevaid lubasid.
Olemasolev kraavilõik Krunt 1 kirdeosas aetakse kinni ning koostöös naaberkinnitu omanikuga rajatakse uus kraav kinnisasjade põhja-lõunasuunalisele piirile.
Planeeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. EELISe (Eesti looduse infosüsteem) andmetel on planeeringualal registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide harilik porss (Myrica gale) ja värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kasvukohad. Looduskaitseseaduse34 kohaselt ei tohi kahjustada või hävitada III kaitsekategooria taimeliike ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas. Planeerimislahenduse koostamisel ja hoonestusala asukoha ning suuruse määramisel on arvestatud, et ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas võib ohustada liigi säilimist toodud asukohas - säilinud kasvukohad on jäänud hoonestusalast väljapoole ning värvi-paskheina kasvukohta ei tohi ka muruks kujundada. Soovitav on seal niita kord aastas, et säiliks ja kujuneks uuesti väärtuslik poollooduslik niit. Väärtusliku taimestikuga endisi puisniite on soovituslik majandada püsimetsana ning säilitada võimalikult suures mahus olemasolevat puistut, et hoida looduslikku mitmekesisust ning seeläbi tagada kaunis ja väärtuslik elukeskkond.
33 Sõiduauto parkimiskoha minimaalsed mõõdud: 2,5 m X 5 m 34 Looduskaitseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 23
___________________________________________________________________________________
Peale hoonete ehitusperioodi lõppu tuleb hoonestuse lähiümbrus haljastada, rajada krundisisesed liikumisteed ning istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid põõsaid ja puid. Kogu planeeringualal tuleb tagada regulaarne hooldus ja heakord.
Tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks ning loodusliku miljöö osakaalu suurendamiseks tuleb kogu planeeringualal säilitada võimalikult suur osakaal olemasolevast kõrghaljastusest. Üldplaneeringus esitatud nõuete kohaselt tuleb kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.
Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundisiseste liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kattega pindade rajamise vajadusel eelistada suurema vuugiga kiviplaate, murukivi, kruusa, killustikku vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel lokaalselt imbuda.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
• kinnistul tekkivate segaolmejäätmete kogumine kinnisesse jäätmemahutisse ning kohapealne äraandmine korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale on kohustuslik;
• biojäätmete liigiti kogumine ning üle andmine jäätmevedajale või oma kinnistu piires kompostimine on kohustuslik;
• kõik ehitusjäätmed ning teised jäätmeliigid kogutakse kohapeal ning antakse jäätmevedajale üle või toimetatakse Hiiumaa jäätmejaama.
4.9. Kuja35, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.
Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:
• septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja - 5 meetrit;
• immutusala kuja hoonest – 10 meetrit;
• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;
• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;
• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.
35 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 24
___________________________________________________________________________________
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu36.
Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.
Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;
• hoonete vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• planeeringu elluviimisel ja hoonestuse sihtotstarbelisel kasutuselevõtul ei kaasne eeldatavalt müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks;
• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;
36 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 25
___________________________________________________________________________________
• juurdepääsuks kasutatav tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada hoonete ümbruses puude gruppidest puhveralasid. Hoonesisest müra saab hoone omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;
• planeeritav krunt ja selle hoonestusala on piisavalt suured, et hoone osad ning haljastus paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.
4.12. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need projekteeritakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Lähtuvalt taolise ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib nende rajamise puhul olla vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis, või võib teatise või ehitusloa taotluse esitamise kohustus üldse puududa.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 26
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Päästeamet
Lääne Päästekeskus
[email protected] 25.04.2025 nr 9-6.1/1226
Kooskõlastuse taotlus Viita küla
Männiku kinnistu detailplaneeringule
Hiiumaa Vallavalitsuse 24.06.2025 korraldusega nr 422 algatati Viita küla Männiku kinnistu
(katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada kinnistu kaheks eraldiseisvaks krundiks, määrata
põhjapoolsele krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning määrata
tehnovõrkude ja rajatist, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline
lahendus. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis
4.5.2.
Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP23-01 ”Viita küla
Männiku kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisa: Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Maiken Lukas
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 25.04.2025 11:01
Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>
Teema: 9-6.1/1226 Kooskõlastuse taotlus Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringule
Manused: Kooskõlastuse taotlus Viita küla Männiku kinnistu detailplaneer.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Viita
küla Männiku kinnistu detailplaneeringule" (manuses).
Lugupidamisega
Heli Üksik
Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär
Digiallkirjad
Digiallkirjad
____________________________________________________________________________________
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:
• planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.2. / 1
____________________________________________________________________________________
3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta.
Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Planeeritava Männiku kinnistu jagamiseks ning uute katastriüksuste moodustamiseks peab planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud maaüksuste jagamisel eraldiseisvateks kruntideks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik või kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu, teostada võõrandamistoimingud.
3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• krundi juurdepääsuteed, parkimiskohad, manööverdamisala;
• tehnovõrgud ja -rajatised;
• hooned.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.
__________________________________________________________________________
Viita küla männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.1. / 1
_____________________________________________________________________
Osapoolte kohustused:
Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.
3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• juurdepääsude rajamine, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;
• rajatakse elektriühendus, puurkaev, septik või puhasti koos immutusalaga, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning krundisisesed tehnovõrgud;
• püstitatakse hooned.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
_____________________________________________________________________________
Viita küla männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 3.1. / 2
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
EP
20
45
100
64,52
PK
KRUNT 1
KRUNT 2 MM
LK
Tiik
JM
35
20
2020
40
51 ,4
3
35,4
35,68
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
EP
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Myrica gale (harilik porss)
KRUNT 1
KRUNT 2 MM
LEPPEMÄRGID
Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Tee Elektri õhuliin Maapinna kõrguspunkt Kõlviku piir
Planeeringuala*
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP23-01 Väljatrükk: 18.03.2025
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana ** Detaiplaneeringu Põhijoonisele kantud objekti asukoht on soovitusliku iseloomuga.
Objekti tegelik asukoht selgub planeeringut ellu viies projekteerimise käigusPLANEERITUD MAAKASUTUS
krundi sihtotstarve: EP (pereelamu maa)EP krundi sihtotstarve: MM (metsamaa)MM
JN100_Männiku_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Krundi piir
Krundi number Krundi maapealne hoonestusala
KRUNT 1 Juurdepääs krundile
PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT**
PLANEERINGUALA M 1:2000
VÄLJAVÕTE PLANEERINGUALAST
M 1:500
KITSENDUSED
Tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht
Hoone
Kraav
Elektri maakaabel
Veetrass Kanalisatsioonitrass Puhasti/septik (+ kuja)
Puurkaev (+ hooldusala) Elektri liitumiskilp
PK LK
20 Vahemaa
JäätmemajaJM
Maakaabel alajaama Viita:(Hiiu)
Imbväljak
Puurkaevu kuja lähima imbväljakuni
Olemasolev kinnistu
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
K ru
nd i n
r
Männiku
Planeeritud parkimis- kohtade
arv
Kinnistul kehtivad piirangud
Minimaalne tulepüsivus-
klass
Kinnistule planeeritud piirangud
Krundi ehitusõigused
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi pindala
(ha)
Hoonete suurim
lubatud arv
Hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²)
Hoonete suurim lubatud maksimaalne
kõrgus maapinnast (m)
Hoonete maapealse osas suurim
lubatud korruselisus
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Hoone katuse tüüp
ja kalle
Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded
1
2
2
-
TP3
-
-III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
-puurkaevu hooldusala -septiku või puhasti kuja EP100% 20084 m² 5 tk 400 m² 8 m 2 -viilkatus
-10°..45° 600 m² -arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale -hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist -ühel krundil paiknevad erinevate hoonete stiil ja arhitektuurne vorm peavad olema samased
-III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
MM100% 22009 m² - - - - - - -
Likvideeritav kraavi lõik
Tiik Tiik
Kraav
Kõrghaljastusega kaetud ala
Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse
korralduse „Viita küla Männiku kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine“
juurde
Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Viita külas asuva Männiku kinnistu
detailplaneeringu koostamine.
1. Olemasolev olukord
1.1 Männiku kinnistu asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule ei
ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 2 ha.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Viita külas Männiku kinnistut
katastritunnusega 39201:001:1444, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 4,21 ha. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 0,08 ha;
metsamaa 3,91 ha; muu maa 0,22 ha.
1.3. Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita laasi teelt.
1.4. Männiku kinnistu ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndisse, kuid nimetatud kinnistul on Keskkonnaregistri andmetel
registreeritud osaliselt III kaitsekategooria liikide värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja harilik
porss (Myrica gale) elupaigad.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku
maastiku alal, kus tuleks vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- rohumaadele ning
rannaniidutele.
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Männiku kinnistu asub Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud
„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19
kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja
ehitustingimuste määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud
(valge ala). Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu
ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringu põhilahendusega.
4. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitusõiguseta
maatulundusmaaks.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Männiku kinnistu omanik esindaja esitas 29. märtsil 2023 detailplaneeringu koostamise
algatamise taotluse eesmärgiga jagada olemasolev kinnistu kaheks krundiks ja ühele krundile
määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks.
6.2 Keskkonnaamet on 14.04.2023 kirjaga nr 6-2/23/6683-2 andnud oma seisukohad tulenevalt
katastriüksusel paiknevat III kaitsekategooria taimeliigi elupaigast.
Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale on planeeringuala esialgset lahendust muudetud ning
ehitustegevust ei planeerita kaitsealuste liikide elupaikadesse.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.
Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad,
kohad ja isikud.
PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu
koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga
üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike
menetlustoimingute tegemist.
Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus
keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024
korralduse nr 422
Lisa
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 29.03.2023) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu
teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Männiku katastriüksust (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus: 39201:001:1444 Planeeritava katastriüksuse suurus: 4,21 ha Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Olemasolevad ehitised: hoonestamata
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste
kaardikihti)
Männiku kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita-Laasi teelt (20501:001:1287).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline
kaardistamine), elektripaigaldise kaitsevöönd. Keskkonnaregistri andmetel registreeritud osaliselt
III kaitsekategooria liikide värvi-paskhein (Serratula tinctoria) ja harilik porss (Myrica gale)
elupaigad.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla
üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud
Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste
määramine“ kohaselt ei ole planeeritavale maa-alale juhtfunktsiooni määratud (valge ala).
Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud
krundi suurus 2 ha.
Ala asub Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku
maastiku alal, kus tuleks vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- rohumaadele ning
rannaniidutele.
Männiku kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis.
Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem
3. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada Männiku kinnistu kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Planeeritav lõunapoolne krunt jääb
ehitusõiguseta maatulundusmaaks.
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Männiku kinnistu jagatakse kaheks krundiks. Planeeringuga määratakse põhjapoolsele krundile
hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel
arvestada kehtivate kitsendustega. Hoonestusala planeerida mitte lähemale kui 20 m krundi piirist.
Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. Planeeritav lõunapoolne krunt jääb
ehitusõiguseta maatulundusmaaks.
III kaitsekategooria taimeliikide harilik porss (Myrica gale) ja
värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kasvukohtades ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda
järgmistest põhimõtetest:
1. ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole liigi elupaika, nt elupaiga ja tee vahele;
2. kui õueala kattub liigi elupaigaga, kus on veel niidulaike, siis liigi säilimiseks oleks
mõistlik seal niita üks kord aastas;
3. liigi elupaigas ei tohi tekitada suurt muruala, kus toimub tihe niitmine.
4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete
projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-
ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega,
• lubatud hoonete arv krundil 5 (üks üksikelamu ja abihooned);
• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus üksikelamul 8 m,
abihoonetel 6 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid
materjale;
• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;
• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.3 Liikluskorralduse määramine
Planeeringualale on juurdepääs planeeritava mahasõiduga Viita-Laasi teelt. Parkimine lahendada
krundi siseselt.
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate
kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus võimalikult suures mahus. Raiete puhul arvestada
looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale
energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine
üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu
koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Männiku kinnistul lokaalselt. Kinnistu paikneb
keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele
standarditele vastav väikepuhasti, septik või kinnine kogumismahuti.
4.6 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.7 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.9 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.10 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute
küsimine, lähteseisukohtade koostamine
aprill 2023
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses
planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
august 2024
Detailplaneeringu koostamine september-november
2024
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,
vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
detsember 2023 -jaanuar
2025
Detailplaneeringu vastu võtmine veebruar 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku
väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele
arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
märts-aprill 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste
alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
mai 2025
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
juuni 2025
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse
nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema
struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning
moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –
ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb
kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala
paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
-Keskkonnaamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse
planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi
või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute
valdajad:
Liivanurme 39201:001:0304
Tammetalu 39201:001:0430
Kirve 39201:001:2950
Madise 39201:001:2431
Nurme 39201:001:1436
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja
vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile
Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti, Maa-
ametiga, RMK-ga ja tehnovõrkude valdajatega.
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf
ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal
toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste
materjalidega ning PLANK keskkonna materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
planeeringuspetsialist
TEHNILISED TINGIMUSED 439530
TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi
Kuusk, Arno
Isiku- või registrikood
38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter
Kärdla, Metsa tn, 35a
Sihtnumber
92413
Maakond
Hiiu maakond
Telefon
526 7075
e-post
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Männiku Viita küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
39201:001:1444
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv
3
Amprite arv
20 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 439530
KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasolevast Viita:(Hiiu) (Katastriüksus: 39201:001:1444) alajaamast ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
5884 4354 | [email protected]
Koostatud: 14.02.2023
Kehtib kuni: 14.02.2025
2/2
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Niels-Peter Rattiste
Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald
Teie 03.04.2023 nr 8-3/106-1
Meie 14.04.2023 nr 6-2/23/6683-2
Arvamus Viita küla Männiku maaüksuse
detailplaneeringu kohta
Austatud Niels-Peter Rattiste
Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Hiiumaa vallas
Viita külas asuva Männiku maaüksuse (katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu
algatamise korralduse eelnõu ja detailplaneeringu lähteseisukohad1.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada Männiku maaüksus kaheks krundiks. Planeeritavale
põhjapoolsele krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, määrata
arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Teine planeeritav krunt jääb ehitusõiguseta
maatulundusmaaks.
Männiku katastriüksus ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis. EELISe (Eesti looduse infosüsteem) andmetel on Männiku
maaüksusel registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide – harilik porss (Myrica gale) ja
värvi-paskhein (Serratula tinctoria) – kasvukohad. Hariliku porsa elupaik jääb lõunapoolsele
krundile ning värvi-paskhein kattub põhjapoolse krundi hoonestusalaga.
Märgime, et looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ei ole määratud kohustust III
kaitsekategooria taimeliikide elupaigas kooskõlastada ehitustegevuseks vajalikke lube
(projekteerimistingimused, ehitusluba, ehitusteatis) Keskkonnaametiga. Küll aga tuleneb LKS-
st keeld kahjustada või hävitada III kaitsekategooria taimeliike ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas2.
Lähteseisukohtadele lisatud detailplaneeringu lahendusskeemi (Joonis 2) kohaselt kattuvad
planeeritavad hooned ja juurdepääsutee värvi-paskheina kasvukohaga. Keskkonnaameti
hinnangul on värvi-paskheina elupaiga põhjaosas lagedamal alal tõenäosus liigi säilimiseks
suur. Antud piirkonnas ei ole registreeritud rohkem nimetatud liigi kasvukohti, millest
tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas ohustaks
liigi säilimist toodud asukohas ning on seega keelatud.
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.23 nr 6-2/23/6683 2 LKS § 55 lg 8
2 (2)
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1. ehitustegevus tuleb planeerida väljapoole liigi elupaika, nt elupaiga ja tee vahele;
2. kui õueala kattub liigi elupaigaga, kus on veel niidulaike, siis liigi säilimiseks oleks
mõistlik seal niita üks kord aastas;
3. liigi elupaigas ei tohi tekitada suurt muruala, kus toimub tihe niitmine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Nurana Olonen 5865 2539
Arno Kuusk <[email protected]>
Küsimus Viita küla planeeringu kohta Rita Miller <[email protected]> 10. aprill 2024, kell 12:47 Saaja: Arno Kuusk <[email protected]> Koopia: Meeli Kesküla <[email protected]>
Tere!
Käopäka puhul mingit hooldust vaja ei ole, seal peaks lihtsalt puistu alles jääma metsana. Kui kord aastas puude all natuke niita, pole hullu, aga niidutaimega tegu ei ole. Õitsema peakski just nüüd üsna kohe.
Heade soovidega
Rita Miller
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Tuesday, April 9, 2024 2:41 PM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Aitäh kaasamõtlemast!
Tõmbasin põhjapoolse hoonestusala ulatust väiksemaks.
Joonisel näidatud hooned on vaid soovituslikud ja tegelikkuses ei ole mul ega ka huvitatud isikul veel täpset teavet, et kuhu või millised hooned reaalsed püsti pannakse - kõige enam võiks reaalseks osutuda ehk krundi põhihoone asukoht.
Saan kindlasti lisada ka planeeringu seletuskirja info käopäka levikuala kohta ning lisada hooldussoovitusena käopäka kasvualade võimalikult suures ulatuses säilitamise.
Parimate soovidega
Arno
Kontakt Rita Miller (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 8. aprill 2024 kell 17:56:
Tere!
Kui hoonestusala paskheina elupaigaga ei kattu, siis otseselt mul rohkem sõnaõigust ei ole, kuid kohapeal käinuna ja sealset tegelikult väga ilusat metsa näinuna, soovitaks rohkem säilitada käopäka alasid, vähemalt põhjapoolsemat. Kuna sinna ei ole planeeritud ka hoonet ja joonisel on veel isegi puistu alles, siis ehk tasuks lihtsalt õueala terav põhjanurk tagasi tõmmata.
Heade soovidega
Rita Miller
vanemspetsialist | loodushoiutööde büroo
looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet
Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla
+ 372 5301 1496
Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022
usa ldusväärsus w hool ivus w koos töötahe w tu lemusl ikkus
www.kaitsealad.eewww.keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet Facebookis
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 8, 2024 3:37 PM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere.
Toon korraks lauale Viita küla planeeringu, mille osas olime viimati kirjavahetuses mullu maikuus. Sellest ajast on planeeringu sisuline koostamine ka sisukunud, aga nüüd soov edasi liikuda.
Lõikasin hoonestusalast välja värvi-paskheina elupaiga. Joonisele kantud hooned, tiik, juurdepääsuteed jms on kõik soovitusliku iseloomuga ja täpne asukoht selgub hilisema projekteerimise käigus.
Kas selline lahendus oleks teie vaates sobilik edasi liikumiseks?
Ette tänades
Arno
Kontakt Rita Miller (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 24. mai 2023 kell 17:21:
Tere!
02.05.2023 Männiku kinnistul tehtud paikvaatluse alusel on praegu EELISe olevas värvi-paskheina elupaigas (kaardil helerohelise piirjoonega) liigile sobilikku kooslust säilinud kahes kohas (punase piirjoonega alad). Suuremas osas on Männiku kinnistu paskheina elupaigas tegu metsastunud endise puisniidu või -karjamaaga, kus vaatluse ajal kasvas päris arvukalt harilikku käopäkka (esinduslikumad kogumid kollase piirjoonega), mis ei ole küll kaitsealune liik, kuid näitab metsa kõrgemat väärtust.
Hariliku paskheina elupaiga lõunapiirile oli tehtud teekoht ja raiutud puid vist ka tulevase õueala jaoks, kuid õnneks ei olnud tegu paskheinale sobiva niidukooslusega ega selle fragmentidega.
Kuna suurem osa paskheina elupaigast on degradeerunud, siis tuleb veel säilinud (punasega piirjoonega) alad õuealast välja jätta, sest paskheina kasvukohta ei tohi ka muruks kujundada. Soovitav on seal niita kord aastas, et säiliks ja kujuneks uuesti väärtuslik poollooduslik niit.
Uues valla planeeringus lk 67 on soovitatud „endisi lehtmetsaga kaetud ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada püsimetsana “. Seepärast soovitame säilitada võimalikult palju kinnistu põhjaosas olevat puistut, eriti silmas pidades hariliku käopäka suuremate kogumike alasid. See hoiab looduslikku mitmekesisust ning tagab ka sealsetele tulevastele elanikele kauni ja väärtusliku elukeskkonna.
Kui vaja, saan saata piiritletud alad ka MapInfo kaardikihina või selle teisendada EsriShape vormingusse.
Kahjuks ei jõudnud varem oma välitööde tulemusi vormistada, sest vahepeal oli pingeline linnukahjude hindamise periood.
Heade soovidega
Rita Miller
vanemspetsialist | loodushoiutööde büroo
looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet
Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla
+ 372 5301 1496
www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis
Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022
usa ldusväärsus w hool ivus w koos töötahe w tu lemusl ikkus
From: Rita Miller Sent: Monday, April 24, 2023 2:37 PM To: Meeli Kesküla <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Ma ei julge lubada, et seal lähipäevil seal käia saan, aga püüan muude tööülesannetega ühendades selle koha mõne nädala kuni kuu jooksul üle vaadata.
Kaardistaksin laigud, kuhu ehitada ei tohiks ja saaksin teha kaardikihi, kus need alad siis näha oleks.
Rita
From: Meeli Kesküla <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:52 AM
To: Rita Miller <[email protected]> Subject: FW: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:44 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Re: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Jah, mina Rita kirja ei saanud, tänud edastamast!
Meelis Pielberg, kes on kinnistu omanik, sooviks kindlasti planeeringuga edasi liikuda ja valiks võimalusel selle variandi, et proovida kohapealse vaatluse tulemusel kas siis sobivad või sobimatud alad välistada ilma, et peaks jääma suve teist poolt ootama.
Kui eskiisis sai hoonestusala määratud ühtse reeglina 10m kaugusele krundi piirist, siis kindlasti saab hoonestusaladega minna oluliselt konkreetsemaks. Kui selleks on vajadus, siis vajadusel on võimalik kasvõi ühe krundi piires määrata väga konkreetsetele aladele mitu hoonestusala. Samuti on võimalik lisada planeeringu seletuskirja erinevaid nõudeid-täiendusi-täpsustusi, millega peaks nii ehitusperioodil kui ka hilisemal kasutusperioodil arvestama.
Igal juhul oleme me valmis omalt poolt koostööks, et leida kõikidele osapooltele sobiv lahendus, mis samas ei oleks täielikult krundi põhjaosas ehitamist välistav :)
Parimate soovidega
Arno
E, 24. aprill 2023 11:35 Meeli Kesküla <[email protected]> kirjutas:
Tere!
Saadan edasi Rita Milleri vastuse, kuna ei näe, kas ka sina selle said.
Tervitades
Meeli
From: Rita Miller <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 11:07 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: RE: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Raske on midagi praegu öelda, sest liik on hästi leitav alles juulis-augustis. Kuna tegu on vana leiukohaga, siis oleks vajalik see üle kontrollida ja alles seejärel saaks täpsemalt öelda. Praegu ei anna kohalkäik rohkem, kui seda, et kus on veel lagedamad kohad ja seega suurem tõenäosus liigi esinemiseks. Nii ma oma kunagises sisendis vist ka kirjutasin, et õuealasse, aga eelkõige ehitiste alla mitte planeerida praeguseks veel säilinud niidulaike. Uuemal ortofotol on sellist ala ehk ainult naaberkinnistul ja Männiku kinnistu põhjatipus. Ja teine koht ehk ainult paskheina elupaiga lõunaotsas.
Kui asjaga oodata ei kannata, saaksin kohapeal ära käia ja määrata alad, mida vältida tasuks, aga selgem oleks asi kindlasti alles suve teises pooles.
Rita
From: Meeli Kesküla <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 10:17 AM To: Rita Miller <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: FW: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere!
Edastan sulle küsimuse Viita küla Männiku kinnistu (9201:001:1444) hoonestusala võimaliku asukoha kohta, kuna tegemist on kaitsealuse liigi elupaigaga.
Keskkonnaameti viimane kiri on 14.04.2023 nr 6-2/23/6683-2. Varasemalt oleme sel teemal sinuga suhelnud ka e-posti teel 01.02.2022.
Lisan siia kaasa vallast tulnud dokumendid ja KeA 14.04.2023 vastuse.
Tervitades
Meeli
From: Arno Kuusk <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 9:36 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: Küsimus Viita küla planeeringu kohta
Tere Meeli.
Teemaks Viita küla Männiku maaüksuse detailplaneering, mille eskiis on teie majast läbi käinud ja millele üle- eelmisel nädalal Keskkonnaamet seisukoha andis.
Teemaks on ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas.
Enne kui hakkan planeeringu eskiisi muudatusi sisse viima ja ametlike kirjade kaudu edasi liikuma, siis küsimus: kui me vähendaks hoonestusala pindala, näitakse seda väiksemalt ja konkreetsemalt, siis kas tuleks kõne alla ikkagi võimalus, et hooned võiksid olla ka krundi ülemises osas, osaliselt kasvualal?
Mida allapoole hoonestusalaga liikuda, seda vesisem maapind on ning see tähendaks siis oluliselt maapinna tõstmise vajadust.
Kui see võiks olla lahendus või sellest abi, siis äkki võime koos mõne teie maja spetsialistiga ka kohapeal käia ja ehitamiseks sobilike alade määramiseks koos ringi vaadata.
Parimate soovidega
Arno
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
--
Arno Kuusk
+372 5267075
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
Myrica gale (harilik porss)
Serratula tinctoria (värvi-paskhein)
LEPPEMÄRGID
Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Haljastus Tee Elektri õhuliin Maapinna kõrguspunkt Kõlviku piir
Planeeringuala*
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP23-01 Väljatrükk: 18.03.2025
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana
ML106_Männiku_Tugiiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
PLANEERINGUALA M 1:1000
KITSENDUSED III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht
Kraav
____________________________________________________________________________________
5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
__________________________________________________________________________ Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 1
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 2
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 Lisa 5.1. / 3
AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Viita küla,
Männiku kinnisasi
Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik: Meelis Pielberg
Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024
Väljatrükk: 18.03.2025
Töö number: DP23-01
Kärdla, 2024 / 2025
Allikas: Viita küla, Maa-amet fotoladu 2022
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................6
2.1. Planeeringuala......................................................................................................6 2.1.1 Asukoht........................................................................................................... 6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................7 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus...................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..................................................................9 2.1.5 Kitsendused....................................................................................................9
2.2. Planeeringuala mõjuala...................................................................................... 10 2.2.1 Asukoht......................................................................................................... 10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................10 2.2.3 Maakasutus...................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11
3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................11 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................12 3.2. Üldplaneering......................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................14 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................14
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................15 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................15 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................15 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................16
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................16 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....16 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................17 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................17
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................18
4.4.1 Elektrivarustus.............................................................................................. 18 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................19 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................19 4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine................20
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................20 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................20 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................21 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................21 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................22
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................22 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................22 4.6.2 Hooned.........................................................................................................22 4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................23
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 2
___________________________________________________________________________________
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................23 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................23 4.9. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine........24 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................25 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................25 4.12. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................26
2. JOONISED
Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 27 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 28
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 ............................................... 29 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 lähteseisukohad .................... 31 Lisa 1.3. Elektrilevi 14.02.2023 tehnilised tingimused nr 439530 ........................................... 36 Lisa 1.4. Keskkonnaamet 14.04.2023 arvamus nr 6-2/23/6683-2 .......................................... 38
2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr AP22_146 .................... 40
3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 41 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 43
4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 44
5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 49
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 3
___________________________________________________________________________________
1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise, lähiaastate ehitustegevuse ning kinnisomandile kitsenduste seadmise alus.
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu üldandmed:
Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Viita küla, Männiku kinnistu (katastritunnus 39201:001:1444, kinnistu nr 20837450)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422 „Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”3
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Jaotada kinnistu kaheks eraldiseisvaks krundiks, määrata põhjapoolsele krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning esitada tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik: Meelis Pielberg
Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Detailplaneeringu koostamise aeg: Detsember 2024
Jooniste koostamise alusmaterjal: AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr AP22_146
1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024014 2 Planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse
seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024 korraldus nr 422:https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=327010
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 4
___________________________________________________________________________________
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute, seaduste ning nendest tulenevate määrustega:
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4;
• Kõrgessaare valla üldplaneering5;
• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”6;
• Tuleohutuse seadus7;
• Ehitusseadustik8;
• Asjaõigusseadus9;
• Jäätmeseadus10;
• Looduskaitseseadus11.
4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/
5 Kõrgessaare valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372-64c8- 42da-9ac2-bdaca94a01d0
6 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e
7 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 8 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 9 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023058 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007 11 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 5
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
2.1. Planeeringuala
2.1.1 Asukoht Paneeringualana käsitletakse 42093 m² suurust Hiiumaa valla Viita küla Männiku kinnistut (katastritunnus 39201:001:1444). Planeeringuala paikneb Viita küla edelanurgas, kinnistu piirneb igast küljest maakatastrisse kantud kinnistutega, mis on nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis. Lääne osast piirneb planeeringuala munitsipaalomandis avaliku kasutusega Viita-Laasi teega.
Valdav osa Viita küla territooriumist moodustab metsamaa, väiksemas osas on rohumaad. Küla põhja-lõuna-suunaliselt läbiva ca 1,6 km pikkuse Viita-Laasi tee ääres paikneb kuus hoonestatud krunti.
Planeeringualast ca 12 km kaugusel paikneb osavalla keskusena Kõrgessaare alevik, kus paiknevad lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus, pangaautomaat, esmatarbekauplus, tankla ning vabatahtlik päästekomando. Ca 13 km kaugusel Lauka külas asub piirkonna ainus kool.
Olulisemate objektide ja maamärkide orienteeruv kaugus planeeringualast (linnulennul):
• Kõpu tuletorn – 8,5 km;
• Kõrgessaare Osavalla Valitsus (omavalitsuse halduskeskus) – 12,3 km;
• Kalana jahisadam – 16,5 km;
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 6
Joonis 1: Planeeringuala paiknemise skeem Viita küla territooriumil, M 1:10000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
• Kärdla linn (maakonnakeskus, politsei, haigla, perearstikeskus jne) – 26 km;
• Sõru sadam (Sõru-Triigi laevaliin) – 25 km;
• Kärdla lennujaam (Kärdla-Tallinn lennuliin) – 30 km;
• Heltermaa sadam (Heltermaa-Rohuküla laevliin) – 41 km.
Kõik planeeringualaga piirnevad kinnistud on riiklikus maakatastris registreeritud:
Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus
Pindala Sihtotstarve
- 20501:001:1126 1745,0 m² Sihtotstarbeta maa 100%
Nurme 39201:001:1436 21246,0 m² Maatulundusmaa 100%
Liivanurme 39201:001:0304 184899,0 m² Maatulundusmaa 100%
Tammetalu 39201:001:0430 47939.0 m² Maatulundusmaa 100%
Viita-Laasi tee 20501:001:1287 9944,0 m² Transpordimaa 100%
2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on Männiku kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Maa-alal on valdavas osas metsamaa ning väiksemas osas loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikud.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 7
Joonis 2: Planeeringuala paiknemise skeem Viita küla edelaosas, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
Planeeringuala maa-ala on tasase reljeefiga kerge langusega lõuna suunal – planeeringuala põhjaosas on keskmine maapinna kõrgus + 4 m ja lõunaosas + 2,0 m.
Tabel 2: Planeeritava Männiku kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Maakond Hiiu maakond
Vald Hiiumaa vald
Asustusüksus Viita küla
Lähiaadress Männiku
Katastriüksuse tunnus 39201:001:1444
Katastriüksuse moodustamine 16.06.1998
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 42093,0 m²
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 8
Joonis 3: Planeeringuala kõlvikulise koosseisu kaart Allikas: Maa-ameti maatoimingute e-keskkond minu.kataster.ee
___________________________________________________________________________________
Sh metsamaa 39027,0 m²
Sh looduslik rohumaa 846,0 m²
Sh muu maa 2222,0 m²
Kinnistu nr 20837450
Omandivorm Eraomand
2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringuala on hoonestamata. Maa-ala põhjatippu läbib keskpinge elektri õhuliin.
2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringualal kasvab lehtpuumets. Planeeringualal on inventeeritud III kategooria kaitsealuste taimede Serratula tinctoria (värvi-paskhein) ning Myrica gale (harilik porss) elupaik. Suuremas osas paskheina elupaigas on tegu metsastunud endise puisniidu või -karjamaaga, kus kasvab arvukalt harilikku käopäkka, mis ei ole küll kaitsealune liik, kuid näitab metsa kõrgemat väärtust.
Piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud, kus reostusohtlikkuse tase on keskmine.
2.1.5 Kitsendused
Tabel 3: Planeeringuala koosseisus oleval kinnistul kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendav objekt Nimi ID Kitsenduste ja piirangute omanik
Pindala
Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)
SIP-3-20.1x35 39845032 Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd
845,16 m²
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Myrica gale (harilik porss)
KLO9330518 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur - loodusobjektid
1768,89 m²
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Serratula tinctoria (värvi- paskhein)
KLO9306131 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur - loodusobjektid
1064,07 m²
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 9
___________________________________________________________________________________
2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Viita ja Laasi külade lõunaosa, kus on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.
Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks.
2.2.1 Asukoht Mõjualasse jääb palju kinnistuid, mille sihtotstarbeks maatulundusmaa ning kus valdavalt kas metsa- või rohumaa. Planeeringualast 500 m raadiusesse jääb viis hoonestatud elamukrunti.
Mõjuala maapinna reljeef on tasane ja kerge langusega lõuna suunal – rannaäärsetel aladel on maapinna kõrgus +1,0 m..+1,5 m, 500 m kaugusel rannast keskmiselt +3,0.. +4,0 m.
2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Piirkonna juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega munitsipaalomandis kahesuunalise kruuskattega Viita-Laasi tee kaudu, mis saab alguse 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt (katastritunnus 39201:002:2920) ning lõppeb planeeringualast edelas ca 1 km kaugusel Laasi küla Jüri kinnistu juures.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 10
Joonis 4: Planeeringuala mõjuala teede skeem Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
2.2.3 Maakasutus Piirkonna maa-alal on kolm peamist maakasutust: hoonestamata põllu- ja metsamaad ning hoonestatud elamumaa. Viita ja Laasi külasid läbiva tee ääres on metsamassiivid ja lagedamad alad talukohtade ümbruses.
Hoonegrupid paiknevad teineteisest keskmiselt 200..250 m kaugusel, hoonete ümbruses ja kruntide vahel on madal- ja kõrghaljastust.
Viita küla kesk- ja põhjaossa jäävad kinnistud on pindalalt suuremad (sh mitmed kinnistud 10 ja enam hektarit), lõunaossa jäävad kinnistud keskmiselt 2..4 hektari suuruse pindalaga. Laasi küla territooriumil on kinnistud erineva suurusega – väiksemad 1..2 hektari ning suuremad enam kui 20 hektari suuruse pindalaga.
2.2.4 Hooned ja rajatised Viita ja Laasi küla hoonestuses on võimalik eristada erinevaid aastakümneid, mil külade territooriumile on taluhooneid püstitatud. Viita küla vanemad hooned12 paiknevad Rebasselja kinnistul – ait aastast 1890 ning laut aastast 1900. Laasi küla vanimad hooned paiknevad Roo kinnistul – nii ait kui rehehoone aastast 1897. Piirkonna uusimad hooned on püstitatud viimase 10 aasta jooksul.
Tüüpiline planeeringuala mõjuala hoone on kahekorruseline viilkatusega elamu või selle abihoone. Enamasti on krundil mitu hoonet, mille kasutusotstarveteks on üksikelamu, saun, ait, kuur, kelder, laut jms. Hooned paiknevad valdavalt ühel õuealal, mille keskmine suurus 0,8..1 hektar.
2.2.5 Tehnovarustus Planeeringuala mõjualale on rajatud peamiselt õhuliinidest koosnev elektrivarustuse võrgustik. Piirkonnas paikneb kaks elektri alajaama – Viita:(Hiiu) ning Laasi:(Hiiu).
3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.
Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:
• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;
12 Andmed pärinevad riiklikust ehitisregistrist: http://www.ehr.ee/
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 11
___________________________________________________________________________________
• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;
• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;
• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala kinnistule sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.
3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+13 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.
13 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 12
Joonis 5: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest Allikas: Planeeringute andmekogu planeeringud.ee
___________________________________________________________________________________
Maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala metsaga kaetud alal ja Suureranna-Laasi-Viita (II klass) väärtusliku maastiku alal.
Väärtusliku maastiku kasutustingimuste kohaselt tuleb vältida metsaistutamist teeäärsetele põllu- ja rohumaadele ning rannaniidule.
3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine14 ning Kõrgessaare valla üldplaneering15 osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.
Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, millele ei ole juhtotstarvet määratud. Planeeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.
Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning juhtotstarbest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:
• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;
• kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma /.../ katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala);
• krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel;
• minimaalse ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suuruseks on minimaalselt 2 ha;
• maapealse ehitise kaugus krundipiirist krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m;
• elamute või elamugruppide minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m;
• ühepereelamu krundile tohib rajada ühe elamu;
• ühepereelamu ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks 8,0 m olemasolevast maapinnast.
2017. aastal ühinesid varasemad eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisus puittaimestikuga maa-ala, millele juhtotstarvet ei ole määratud.
14 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e
15 Kõrgessaare valla üldpaneering. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372-64c8- 42da-9ac2-bdaca94a01d0
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 13
___________________________________________________________________________________
3.3. Detailplaneeringud Planeeringualal ja sellega piirnevatel kinnistutel ei ole detailplneeringuid koostatud ega kehtestatud.
Maa- ja Ruumiameti andmebaasi andmetel on lähim koostatud detailplaneering planeeringualast ca 500 m põhjas paiknev Tinti kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2006), mille koostamise eesmärgi kohta avalikud andmed puuduvad.
3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus ei ole arendus- ja ehitustegevust välistavaid ega oluliselt piiravaid asjaolusid. Talukohti on mõlemal pool küla läbivat teed ning planeeringuala sobib ehitustegevuseks, sest:
• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega tee ning piirkonda on rajatud elektrivõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;
• planeeringualalt sõidukiga liigeldes on ajaliselt poole tunni jooksul võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;
• planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad luua kaasaegse elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi.
Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamisel teadaolevat, võib eeldada, et planeeritud tegevused planeeringualale hoonete püstitamisega ning ala kasutuselevõtul elamualana on kooskõlas planeeringuala lähipiirkonna ja kogu valla arengusuundadega ning vastavad kehtivatele nõuetele.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 14
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualasse jääva Männiku kinnistu jagamise kaheks krundiks ning põhjapoolsele krundile ehitusõiguse määramise pereelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste vajadust ning nende rajamise võimalusi, määratakse kitsenduste vajadus ning käsitletakse loodusväärtuste säilimist.
Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
Planeeringuala paikneb hajaasustatud alal ning on pindalalt suur. Planeeritud hoonestusmaht on hajaasustusele omaselt väike ning järgib hajaasustuses levinud hoonestuspõhimõtteid – krundi keskseks hooneks on elamu, mida ümbritsevad erinevad väiksemad abihooned.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala jaotatakse kaheks krundiks:
• Krunt 1 – moodustatakse Männiku kinnistu põhjapoolsest osast. Krundi pindala 2,0 ha, soovituslik lähiaadress Männiku;
• Krunt 2 – moodustatakse Männiku kinnistu lõunapoolsest osast. Krundi pindala 2,2 ha. soovituslik lähiaadress Männimetsa.
4.2. Krundi hoonestusala määramine Krundile 1 määratakse üks ca 0,63 ha suurune hoonestusala, kuhu tohib püstitada ehitusõigusega lubatud hooned16.
Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud krundi keskosas paikneva III kaitsekategooria taimeliigi harilik porss (Myrica gale) inventeeritud kasvukoha paiknemisest ning kehtiva üldplaneeringu nõudest, mille kohaselt peab hoonestusala paiknema krundi piirist minimaalselt 20 m kaugusel.
Planeeritud hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoone ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ning paigutada need krundil hajusalt. Hoonestusala on piisava suurusega, et püstitada krundile hooned ning rajada nende ümber sõidu- või liikumisteed ning privaatsust ja tuule, müra, tolmu jm eest kaitset pakkuvat haljastust.
16 Hoone on aluspinnasega püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Planeeritud hooneid teenindavad sõidu- ja liikumisteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised ja muud ehitised, mis ei ole hooned, ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 15
___________________________________________________________________________________
4.3. Krundi ehitusõiguse17 määramine Krundile 1 määratakse ehitusõigus ühe pereelamu ning seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.
Krundile 2 määratakse krundi kasutamise sihtotstarve, kuid ei määrata õigust hoonete püstitamiseks.
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed
Tabel 4: Krundi kasutamise sihtotstarbed18
Krundi nr
Krundi kasutamise sihtotstarve
Tähis Sihtotstarbe osakaal
Sihtotstarbe selgitus
1 Pereelamu maa EP 100% Maa ühele perele sobivas suuruses
elamu ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks
2 Metsamaa MM 100% Maa metsa majandamiseks
Krundile 1 pereelamu maa sihtotstarbe määramine järgib hajaasustuses levinud põhimõtet, mille kohaselt määratakse elamu püstitamiseks sobivale krundile täies ulatuses elamumaa sihtotstarve olenemata krundil paiknevatest põllu- või metsamaa kõlvikutest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.
Krundile 2 metsamaa sihtotstarbe määramine lähtub asjaolust, et krunt on kaetud metsaga ning sellele ei määrata ehitusõigust, mis võimaldaks sinna hooneid püstitada.
4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Tabel 5: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Krundi nr
Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
1 5 0
2 0 0
17 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
18 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 16
___________________________________________________________________________________
Krundile 1 määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustuses, võtab arvesse hoonestusala suurust ja kuju, kehtivaid kitsendusi ning hajaasustuses levinud hoonestusmustrit ja -mahtusid.
4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Tabel 6: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind19
Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind
Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel
1 400 m² 0 2%
2 0 m² 0 -
Planeeringuga Krundile 1 võimaldatud ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka ruumi olemasolevale haljastusele ning juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude, madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks, väikevormide paigaldamiseks jms.
4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus
Tabel 7: Hoonete suurim lubatud kõrgus
Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast
Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus
Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus
1 8,0 m 2 + 12,0 m
Hoone lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringust ning TP3 tuleohutuse klassi hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.
Kui planeeritud hoone alust ja selle lähiümbruses oleva õueala maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.
19 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 17
___________________________________________________________________________________
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Krundile 1 planeeritud hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus.
Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused. Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.
4.4.1 Elektrivarustus Elektrilevi OÜ on 14.02.2023 väljastanud tehnilised tingimused nr 439530, mille kohaselt tuleb elektriühenduse tarbeks rajada olemasolevast Viita:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV toiteliin maakaabelliinina ning krundi piirile teealasse planeerida liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema vabalt teenindatav. Krundi liitumiskilbist kuni hoone peakilbini jääv ühendus rajatakse maakaabliga.
Kuna olemasolev alajaam paikneb planeeringualast kaugel (> 400 m) ning olemasoleva elektrivõrguga ühenduse rajamine võib osutuda ebamõistlikult kulukaks, siis saab
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 18
Joonis 6: Elektriühenduse kulgemise võimalik skeem alajaama ja planeeringuala vahel
___________________________________________________________________________________
elektrivajaduse lahendada ka lokaalselt hoonete katustele paigaldatavate päikesepaneelidega, mille abil toodetud elektrienergia salvestatakse akupanka.
4.4.2 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse Krundile 1 uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala.
Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda tingimustest:
• piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud;
• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;
• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.
Planeeritud puurkaevust rajatakse planeeringuala hooneteni krundisisesed maa-alused veetrassid, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldavad maakraanid. Pumba või muu seadmestiku töötamiseks veetakse kaevu asukohani maa-alune elektri toitekaabel, võimalusel paigaldatakse elektrikaabel ja veetrass samasse kaevikusse.
4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Krundile 1 planeeritud hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks on mitu võimalikku lahendust:
• hoonete hooajalise kasutuskoormuse korral on kõige mõistlikum rajada kinnine kogumismahuti, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Mahuti asukoha valikul on oluline, et see oleks aastaringselt tühjendatav ning tühjendusauto pääseks selle lähedusse;
• hoonete aastaringse kasutuse korral on võimalik rajada kas septikust ning immutusalast või biopuhasist ning immutusalast koosnev süsteem.
Kõige keskkonnasõbralikum ja väikseima ohuga lahendus põhjavee kaitseks on biopuhasti. Septikus puhastatakse reovee mehhaaniliselt, puhastis bioloogiliselt.
Puhastis töödeldud vett võib hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu järgmistel tingimustel:
• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61120 § 3 lõike 3 nõuetele;
• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määruse nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”21 nõuetele;
• immutusala paikneb puurkaevust allavoolu;
• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
20 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004
21 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 19
___________________________________________________________________________________
• immutusala minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.
Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.
4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringuala külgneb läänest munitsipaalomandis avaliku kasutusega Viita-Laasi teega. Tee on kahesuunaline ja kruuskattega.
Krunt 1 ligipääsuks rajatakse avaliku kasutusega teele uus mahasõit ning krundi juurdepääsutee.
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Krundile 1 planeeritud hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda valdkondlikest dokumentidest:
• majandus- ja taristuministri määrus „Eluruumile esitatavad nõuded”22
• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”23;
• Tuleohutuse seadus24;
• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”25;
• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded26.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutusele võtta meetmed, et oleks takistatud metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Tabel 8: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded
Krundi nr
Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi
Hoone tule- ohutusklass
Suurim lubatud kõrgus
Suurim lubatud korruse- lisus27
1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud tingimused:
22 Määrus „Eluruumile esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017 23 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 24 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 25 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 26 Radoonisisalduse vähendamise meetmed ja juhendid:
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/radoon 27 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 20
___________________________________________________________________________________
• iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur;
• planeeringu koostamisel on arvestatatud, et kuna krundi hoonestusalale planeeritakse sama kasutusviisiga eluhooned, mille summaarne ehitisealune pind ei ületa 400 m², siis saab neid käsitleda ühe tuletõkkesektsiooni koosseisus ning vajadusel võib hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks;
• planeeringualaga külgnevatel kinnistutel hooneid ei planeerita ega paikne (st on tagatud erinevate kinnistute hoonete omavaheliseks kauguseks rohkem kui 40 m) ning krundile planeeritud hooned on I kasutusviisiga, siis on võimalik ehitise veevõtukohana käsitada lähimaid olemasolevaid nõuetekohaseid avalikke veevõtukohti Paope külas (kaugus mööda teed ca 9 km) ja Kõpu külas (kaugus mööda teed ca 10 km).
Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).
4.5.2 Energiakasutus Hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest28 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.
Planeeritud hoone kasutamisel vajalik soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
4.5.3 Loodusvarade kasutus Hoonete püstitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne), kuid planeeringualale määratud ehitusmahte arvestades ei põhjusta planeeritud ehitustegevus nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.
Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehituskruus (kaevandatakse ca 12 km kaugusel Suurepsi karjääris) ning liiv (kaevandatakse ca 5 km kaugusel Puski karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 19 km).
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale.
28 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 21
___________________________________________________________________________________
4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt välja antud kaardi29 järgi on Kõpu poolsaar määratud madala radooniriskiga alaks. 2020. aastal uuendatud kaardi30 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.
Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada. Kui siseruumides ületab radoonitase 300 Bq/m3, tuleb võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele ning standardile31.
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine32
Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu kaasaegne, hubane kui piirkonna väärtusi ning ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.
4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada võimalusel väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale. Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, valtsplekki, sindlit, roogu või laastu.
Hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetele iseloomulike materjalide kasutamist - näiteks plastvooder, trapets-profiilplekk, sandwich-paneelid, jne.
Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada selliseid tehnoloogiaid, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mis on eraldi katusekattematerjali peale paigaldamise korral välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikumad.
4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb Krundile 1 planeeritud hoonete projekteerimisel arvesse võtta:
• hoonestusalale kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Planeeritud hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt, arvestaks säilitatava kõrghaljastusega ning hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, perspektiivne kõrghaljastus jne).
• hoonete tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;
29 Eesti radooniriski levilate kaart (2004): https://envir.ee/media/1445/download 30 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?
id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 31 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 32 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud
tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 22
___________________________________________________________________________________
• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus, katusekalde vahemik 10º..45º.
4.6.3 Piirded, väikevormid Krunt 1 või sellest väiksema osa võib piirata 1,2...1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga. Teepoolses osas mitte kasutada võrkaeda.
Krundile piirde rajamisel arvestada, et seda ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoone esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Ligipääs planeeringualale toimub mööda avaliku kastusega kahesuunalist Viita-Laasi teed. Krundi 1 juurdepääsu võimaldamiseks on ette nähtud uue mahasõidu rajamine, mis peab olema piisava pöörderaadiuse ning kandevõimega, et aastaringselt tagada pääste- ning rasketehnika (nt päästemasin, ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne) ligipääs.
Sõidukite parkimine lahendatakse täies mahus Krunt 1 territooriumil. Pereelamu juurde tuleb projekteerida ja rajada minimaalselt kaks sõiduauto parameetritega33 arvestavat parkimiskohta.
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundile 1 planeeritakse rajada piirkonna pinnavett koguv iseseisev tiik. Tiigi rajamisel tekkiv kaevis veetakse laiali ja tasandatakse planeeringuala raames, sh tuleb järgida et pinnast ei paigutataks planereringualal paiknevatele III kaitsekategooria taimede kasvusaladele. Tiigi kavandamisel on arvestatud, et alla 1 ha suuruse veekogu rajamine ei vaja keskkonnaluba ning eraisik ei vaja endale kuuluval kinnistul kaevamiseks ja kaevise kasutamiseks samal kinnistul maapõueseadusest tulenevaid lubasid.
Olemasolev kraavilõik Krunt 1 kirdeosas aetakse kinni ning koostöös naaberkinnitu omanikuga rajatakse uus kraav kinnisasjade põhja-lõunasuunalisele piirile.
Planeeringuala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. EELISe (Eesti looduse infosüsteem) andmetel on planeeringualal registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide harilik porss (Myrica gale) ja värvi-paskhein (Serratula tinctoria) kasvukohad. Looduskaitseseaduse34 kohaselt ei tohi kahjustada või hävitada III kaitsekategooria taimeliike ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas. Planeerimislahenduse koostamisel ja hoonestusala asukoha ning suuruse määramisel on arvestatud, et ehitustegevus värvi-paskheina elupaigas võib ohustada liigi säilimist toodud asukohas - säilinud kasvukohad on jäänud hoonestusalast väljapoole ning värvi-paskheina kasvukohta ei tohi ka muruks kujundada. Soovitav on seal niita kord aastas, et säiliks ja kujuneks uuesti väärtuslik poollooduslik niit. Väärtusliku taimestikuga endisi puisniite on soovituslik majandada püsimetsana ning säilitada võimalikult suures mahus olemasolevat puistut, et hoida looduslikku mitmekesisust ning seeläbi tagada kaunis ja väärtuslik elukeskkond.
33 Sõiduauto parkimiskoha minimaalsed mõõdud: 2,5 m X 5 m 34 Looduskaitseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 23
___________________________________________________________________________________
Peale hoonete ehitusperioodi lõppu tuleb hoonestuse lähiümbrus haljastada, rajada krundisisesed liikumisteed ning istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid põõsaid ja puid. Kogu planeeringualal tuleb tagada regulaarne hooldus ja heakord.
Tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks ning loodusliku miljöö osakaalu suurendamiseks tuleb kogu planeeringualal säilitada võimalikult suur osakaal olemasolevast kõrghaljastusest. Üldplaneeringus esitatud nõuete kohaselt tuleb kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.
Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundisiseste liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kattega pindade rajamise vajadusel eelistada suurema vuugiga kiviplaate, murukivi, kruusa, killustikku vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel lokaalselt imbuda.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
• kinnistul tekkivate segaolmejäätmete kogumine kinnisesse jäätmemahutisse ning kohapealne äraandmine korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale on kohustuslik;
• biojäätmete liigiti kogumine ning üle andmine jäätmevedajale või oma kinnistu piires kompostimine on kohustuslik;
• kõik ehitusjäätmed ning teised jäätmeliigid kogutakse kohapeal ning antakse jäätmevedajale üle või toimetatakse Hiiumaa jäätmejaama.
4.9. Kuja35, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.
Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:
• septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja - 5 meetrit;
• immutusala kuja hoonest – 10 meetrit;
• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;
• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;
• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.
35 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 24
___________________________________________________________________________________
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu36.
Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.
Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;
• hoonete vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• planeeringu elluviimisel ja hoonestuse sihtotstarbelisel kasutuselevõtul ei kaasne eeldatavalt müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks;
• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;
36 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 25
___________________________________________________________________________________
• juurdepääsuks kasutatav tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada hoonete ümbruses puude gruppidest puhveralasid. Hoonesisest müra saab hoone omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;
• planeeritav krunt ja selle hoonestusala on piisavalt suured, et hoone osad ning haljastus paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.
4.12. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need projekteeritakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Lähtuvalt taolise ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib nende rajamise puhul olla vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis, või võib teatise või ehitusloa taotluse esitamise kohustus üldse puududa.
_____________________________________________________________________________
Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP23-01 26
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Päästeamet
Lääne Päästekeskus
[email protected] 25.04.2025 nr 9-6.1/1226
Kooskõlastuse taotlus Viita küla
Männiku kinnistu detailplaneeringule
Hiiumaa Vallavalitsuse 24.06.2025 korraldusega nr 422 algatati Viita küla Männiku kinnistu
(katastritunnus 39201:001:1444) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada kinnistu kaheks eraldiseisvaks krundiks, määrata
põhjapoolsele krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning määrata
tehnovõrkude ja rajatist, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline
lahendus. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis
4.5.2.
Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP23-01 ”Viita küla
Männiku kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisa: Viita küla Männiku kinnistu detailplaneering
Maiken Lukas
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Päästeameti kooskõlastus Viita küla Männiku kinnistu detailplaneeringule. | 28.04.2025 | 1 | 7.2-3.4/2533-1 | Väljaminev kiri | paa | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Viita küla Männiku kinnistu) | 31.07.2024 | 271 | 7.2-3.4/5032 🔒 | Sissetulev kiri | paa | Hiiumaa Vallavalitsus |