Kiri

18 ,6

POS 2 EPk100%

9m/ 5m 300 3

(1/2) 2/1 1500

Riigitee kaitsevöönd 30 mX X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

1

2

3

4

5

6 8

9

4

10

4 4

4 4

4 4

4 4

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

19

19

17 ,6

4

4

4

4

19 25

P6

P6

olemasolev võrkaed

POS 1 EPk100%

9m/ 5m 300 3

(1/2) 2/1 2492

POS 7 LT100%

- - -

- 2637

POS 8 LT100%

- - -

- 722

POS 3 EPk100%

9m/ 5m 300 3

(1/2) 2/1 1502

POS 9 ML100%

- - -

- 3172

POS 5 EPk100%

9m/ 5m 300 3

(1/2) 2 /1 1500

POS 6 EP100%

9m/ 5m 200 2

(1/1) 2 /1 2131

4

4, 3

20 ,6

4

20 ,3

23 ,9

30 P3

P6

P6

P6

7

min 2,5

m in

4 ,6

4

4

4

Ø16

Vabriku tn kaitsevöönd 10 m

x

1

5, 6

POS 4 EPk100%

9m/ 5m 300 3

(1/2) 2 /1 2136

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-6-2022

Aadress Ringtee tn 1c ja Vabriku tn 1, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Rekontra OÜ

Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku tn 1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

S

N

Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt november 2019.a. Töö nr 400/19. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus

16. aprill 2025 1:500

PÕHIJOONIS

4

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Katastriüksuse positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv

Lubatud katusekalded 5 - 35°

Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk ja bituumen

Lubatud katuse tüüp viilkatus, kelpkatus

Lubatud katuseharja suund Risti või paralleelselt Ringtee tänavaga

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,2 m

Soovituslik piirete materjal Läbipaistev - metall, puit, hekk (taimestik)

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsioon / Lähiaadress Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 6 Pos 7 Pos 8 Pos 9

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Maatulundusmaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Kaksikelamu maa (EPk) 100%* Üksikelamu maa (EP)

100%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Muu looduslik maa (ML) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 3 2 - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 300 m2 200 m2 - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus põhihoonel 9 m ja abihoonel 5 m - -

JUURDEPÄÄSUTEE

min 4,6 m

Parkimiskohtade arvP6

Kruntide ehitusõiguse aken

Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(elamu/abihoone)

Ehitisealune pindala (m2)

Hoonete arv krundil (elamu/abi-

hoone)Korruste arv (elamu/abihoone)

Krundi suurus (m2)

Olemasolev kergliiklustee

Rajatud 2x10kV maakaabel X X Demonteeritud keskpinge õhuliin

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud sõidutee (kõvakattega)

Olemasolev hoonestus kontaktvööndis

Planeeritud hoonestusala piir

Olemasolev tuletõrje hüdrant

Planeeritud hoone soovituslik asukoht4

Olemasolev sõidutee

Geodeetiline märk

Olemasolev sidekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev gaasitorustik Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Planeeritud krundi piir

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Likvideeritav katastriüksuse piir

X X X X X

Soovituslik heki asukoht

Olemasolev kõrgepingeõhuliin

Planeeritud tänavavalgustus

Perspektiivne jalakäijate tee

Perspektiivne juurdepääsutee

Likvideeritav objektX

*Lubatud on ka krundi kasutamise sihtotstarbeks üksikelamu maa. Ehitusõigus jääb samaks.

ALUSANDMED

KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

Olemasolev kraav

18 ,6

Riigitee kaitsevöönd 30 mX X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

1

2

3

4

5

6 8

9

4

10

Imbi alajaam

4 4

4 4

4 4

4 4

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

19

19

17 ,6

4

4

4

4

19 25

sidekaev 734

sidekaev KKS2

4

4, 3

20 ,6

4

20 ,3

23 ,9

30

7

gaasitorustiku ümber isoleerimine ja kaitsehülsi paigaldamine

min 2,5 K1 V1

K1V1

m in

4 ,6

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

4

4

4

Ø16

Vabriku tn kaitsevöönd 10 m

x

1

5, 6

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-6-2022

Aadress Ringtee tn 1c ja Vabriku tn 1, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Rekontra OÜ

Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku tn 1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Olemasolev kergliiklustee

S

N

Rajatud 2x10kV maakaabel

Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt november 2019.a. Töö nr 400/19. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Konkreetsed tehnovõrkude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus

16. aprill 2025 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud sõidutee (kõvakattega)

Planeeritud hoonestusala piir

Olemasolev tuletõrje hüdrant

Olemasolev sõidutee

V1 K1

Planeeritud veetorustik4 Planeeritud kanalisatsioonitorustik4

Olemasolev sidekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel

Planeeritud sidekaabel4

Olemasolev gaasitorustik Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Planeeritud elektri madalpingekaabel4

Planeeritud krundi piir

Planeeritud tehnovõrgu servituudi või ikõ seadmise ala

Olemasoleva/säilitatava tehnovõrgu kaitsevöönd

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Likvideeritav katastriüksuse piir

X X X X X

X X Demonteeritud keskpinge õhuliin Olemasolev kõrgepingeõhuliin

Olemasolev hoonestus kontaktvööndis

Planeeritud tänavavalgustus4

Planeeritud tänavavalgustuse madalpingekaabel4

Perspektiivne jalakäijate tee

Perspektiivne juurdepääsutee

Likvideeritav objektX

ALUSANDMED

KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

Olemasolev kraav

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 23.04.2025 nr 7-1.2/25-25-2

Meie 25.04.2025 nr 7.2-2/25/6596-2

Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku tn 1

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Põlva vallas Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku

tn 1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnused 62001:005:0018 ja

62001:005:0160, edaspidi planeering). Planeeringuala asub riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,22-

3,37 kaitsevööndis. Planeeringuga soovitakse luua eeldused ühe üksikelamu ja viie kaksikelamu

rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Juhul kui tehnovõrku (nt sideühendus) kavandatakse

teemaale, tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. Ringtee 1c ja Vabriku tn 1 – Seletuskiri

2. Joonis 4 – Põhijoonis

3. Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Rääbise tn 4-16

Äksi alevik, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-6-2022

Detailplaneeringu ID: 111533

PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN

1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Rekontra OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4 6.2 Kehtiva Ringtee 1F ja Silva 44A kruntide detailplaneering ülevaade .......................... 6 6.3 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6 6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 8

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 12 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 15 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 16 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 22

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..……………………......24

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000 joonise mõõt A4

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000 joonise mõõt A3

• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500 joonise mõõt A2

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500 joonise mõõt 485x594 mm

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500 joonise mõõt 485x594 mm

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, Rekontra OÜ (registrikood 10298331), poolt 15.09.2021.a. esitatud

taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku tn 1 katastriüksustele

detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Põlva Vallavalitsuse 24.11.2021.a korraldus nr 2-3/578 ja 13. detsembril 2021.a

väljastatud lähteseisukohad Põlva linnas Ringtee 1c ja Vabriku tn 1 katastriüksuste ja

lähiala detailplaneeringu koostamise kohta.

• Põlva Vallavalitsuse 26.11.2024. a korraldus nr 2-3/388 detailplaneeringu koostamisega

jätkamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala

suuruseks on ligikaudu 1,8 ha ja see hõlmab Ringtee 1c katastriüksust (katastritunnus

62001:005:0018), Vabriku tn 1 katastriüksust (katastritunnus 62001:005:0160) ja osaliselt

Vabriku tänav T1 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0052). Täpsem asukoht on esitatud

joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada planeeringuala kruntideks, määrata

kruntidele hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste

ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, liikluskorralduse- ja haljastuse

põhimõtted ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kaksikelamute

püstitamiseks.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Põlva Vallavalitsuse 24.11.2021 korraldus nr 2-3/578 „Põlva linnas Ringtee 1c ja

Vabriku tn 1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• 30.09.2005 Põlva Linnavolikogu poolt kehtestatud Ringtee 1F ja Silva 44A kruntide

detailplaneering (töö nr L-0522);

• Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneering

• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-

1/17/676).

• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (Põlva Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 39);

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri 30.03.2017.a määrus nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS

843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt november

2019.a. Töö nr 400/19. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus üldplaneeringule

Põlva valla üldplaneeringu järgi (kehtestatud 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16) asub

planeeringuala Raudtee ehituslikus piirkonnas. Raudtee piirkonna arendamise eesmärgiks on

üldplaneeringu kohaselt mitmekesise linnaruumi kujundamine. Raudtee piirkonnas on oluline

vältida tootmisaladelt ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid.

Planeeringuala asub segakasutusega äri- ja tootmisettevõtte maa-alal, kus läbisegi on äri- ja

teenindusettevõtted, bürood, haljasalad, laopinnad, tanklad, tootmisettevõtted ja neid teenindav

maakasutus. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja arendamata. Segakasutusega äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala erineb segakasutusega äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-

aladest selle poolest, et sellel ei asu elamuid ega ühiskondlikke hooneid. Ringtee ja Vabriku

tänava joonest põhja poole määrab üldplaneering kolm kõrvuti asuvat segakasutusega äri- ja

tootmisettevõtte maa-ala, kusjuures erisusi tingimustes ei ole. Sellel alal asub ka

planeeringuala.

Kokku on segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala juhtotstarve määratud rohkem kui 38-le

hektarile. Üldplaneeringu punkti 3.2.4. järgi võimaldab suurem segakasutusega maa-ala

mitmekesisema ruumi loomist. Alal, kus koos on elamud, ühiskondlikud hooned, kauplused,

haridusasutused, haljasala-pargid, teenindus- ja tootmisettevõtted, väheneb igapäevane

sundliikumine elu- ja töökohtade, koolide ja kaupluste vahel. Seepärast ei ole otstarbekas

vältida elamute ehitamist alale, mis oma olemuselt on elamuehituseks sobiv ja kus ühekülgse

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

maakasutuse vältimine aitab täita Raudtee ehitusliku piirkonna arendamise eesmärki

mitmekesise linnaruumi kujundamiseks.

Üldplaneering määrab arengu üldised suunad ning kuniks juhtotstarbele vastav maakasutus jääb

piirkonnas valdavaks, võib üldplaneeringu elluviimisel piirkonna mõnes osas näha ette ka

teistsuguse maakasutuse. Planeeringuala suurus jääb alla 5 % määratud juhtotstarbega alast

ning kui rakendada planeeringualal sarnase juhtotstarbe – segakasutusega äri- ja teeninduse

maa-ala – ehitustingimusi, jääb piirkonna valdav otstarve samaks ning piirkonna üldine olemus

ei muutu.

Kesk ja Jaama tänav on Põlva linna ruumiline telg ning nende tänavate lähedusse jääv

maakasutus peab olema mitmekesine. Detailplaneeringu alast põhja suunas määrab

üldplaneering puhke- ja haljasala maa-ala ning aianduse maa-ala juhtotstarbega alad. Need

mõlemad juhtotstarbed toetavad elamute lubamist planeeringualale.

Kuna üldplaneeringu järgi jaguneb segakasutusega maa-ala kaheks ja ümbritsev keskkond seda

soosib, rakendatakse detailplaneeringu alal üldplaneeringus määratud segakasutusega äri- ja

teeninduse maa-ala tingimusi.

Skeem 2. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringust (musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Kehtiva Ringtee 1F ja Silva 44A kruntide detailplaneering ülevaade

Alal kehtib 30.09.2005 Põlva Linnavolikogu poolt kehtestatud Ringtee 1F ja Silva 44A kruntide

detailplaneering (töö nr L-0522), mille eesmärgiks oli kahe krundi (Silva 44a ja Ringtee tn 1f

ühendamine, maaüksustele tootmis- ja ärimaa sihtotstarbe määramine, krundile arhitektuursete

nõuete, hoonestus- ja parkimistingimuste määramine tootmiskompleksi ja ärihoone rajamiseks,

moodustatava krundi sidumine olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkudega ning

juurdepääsu lahendamine.

Kehtivat detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

6.3 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale toimub kohalikult 6200082 Vabriku teelt (liikluspind Vabriku

tänav) läbi 87 Põlva ringtee asfaltkattega riigitee. Lisaks on jalakäijatele ligipääs tagatud ka

Põlva Ringtee ääres olevalt kergliiklusteelt.

Planeeringuala suuruseks on ligikaudu 1,8 ha ja see hõlmab Ringtee 1c katastriüksust

(katastritunnus 62001:005:0018, registriosa number 158638, maa kasutamise sihtotstarve

sihtotstarbeta maa 100%), Vabriku tn 1 katastriüksust (katastritunnus 62001:005:0160,

registriosa number 269638, maa kasutamise sihtotstarve tootmismaa 100%) ja osaliselt Vabriku

tänav T1 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0052, registriosa number 2550538, maa

kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100%).

Planeeringuala on osaliselt kaetud puistu/võsaga. Krundil asub A- ja B-kategooria maagaasi

jaotustorustik, Telia sidekaabel, kõrge- ja keskpingeliinid, millest osad elektriliinid on

demonteeritud 2022. aastal. Planeeringuala on hoonestamata, ala idaosas kulgeb Vabriku

tänavalt tee, mida kasutab juurdepääsuna Vabriku tn 5 katastriüksuse omanik. Planeeringuala

loodeosas asuvad mõned aiamaad, mille kasutajad on teadmata. Lisaks asub põhjapoolses osas

kuivenduskraav, mis aga ei suubu kuhugi suuremasse veekogusse. Ala lõunapoolsesse ossa

ulatub Põlva ringtee teekaitsevöönd, Vabriku tänava poolses servas asub geodeetiline märk

(objekti nimi 0937, väline tunnus 15463) ja selle kaitsevöönd. Planeeringuala vahetus läheduses

ei asu kaugküttetorustikke. Planeeringualale ulatuvad ka ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala -

Alexela AS Põlva automaattankla ja ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - AS Tere Põlva

tootmisosakond.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

• sidekaabli kaitsevöönd 1 m

• elektri madalpingekaabli kaitsevööndid 1 m

• Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) kaitsevöönd 25 m

• maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1 m

• elektri keskpingekaabli kaitsevöönd 1 m

• riigitee kaitsevöönd 30 m

• kohaliku tee kaitsevöönd 10 m

• geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 m.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale Ringtee tänavalt

Foto 2. Vaade planeeringualale Vabriku tänavalt

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad tootmismaa, ärimaa, elamumaa, sihtotstarbeta maa, üldkasutatava

maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:

• Põhja poolt:

- Jaama tn 20c, katastriüksuse tunnus 62001:005:0006, sihtotstarve üldkasutatav maa

100%, pindala 29 618 m²;

- Jaama tn 16e, katastriüksuse tunnus 62201:001:0961, sihtotstarve sihtotstarbeta maa

100%, pindala 11 794 m²;

• Lääne poolt:

- Jaama tn 16d, katastriüksuse tunnus 62201:001:0564, sihtotstarve ärimaa 100%,

pindala 6567 m². Sellel kinnistul asub ehitustarvete pood;

- Ringtee 1b, katastriüksuse tunnus 62001:005:0042, sihtotstarve ärimaa 100%,

pindala 1535 m². Sellel kinnistul asub kõrvalasuva ärihoone parkla;

• Lõuna poolt:

- 87 Põlva ringtee L5, katastriüksuse tunnus 62001:004:0395, sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 46 233 m²;

• Ida poolt:

- Vabriku tänav T1, katastriüksuse tunnus 62001:006:0052, sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 7312 m²;

- Vabriku tn 3, katastriüksuse tunnus 62001:005:0213, sihtotstarve tootmismaa

100%, pindala 4942 m². Sellel kinnistul asub kondiitritoodete tehas;

- Vabriku tn 5, katastriüksuse tunnus 62001:005:0150, sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 2887 m².

Planeeringuala jääb väljaehitatud hoonetega tiheasustuspiirkonda, piirnedes lääne ja ida suunalt

juba hoonestatud katastriüksustega ja põhja suunal haljastatud alaga ning lõuna suunal

riigiteega. Lähim ühistranspordipeatus asub ca 250 m kaugusel Jaama tänaval ringtee

läheduses, lähim toidupood (Coop Maksimarket) asub planeeringualast ca 50 m kaugusel, lähim

lasteaed (Põlva lasteaed Mesimumm) asub Lina tänaval ja jääb planeeringualast 1 km kaugusele

ning lähim kool (Põlva Kool (algkool)) asub samuti Lina tänaval ja jääb planeeringualast 1 km

kaugusele). Lisaks asub Põlva linnas ka Põlva riigigümnaasium.

6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu

kohaselt on Põlva linn keskus. Asustuse areng maakonnas tugineb maakonnaplaneeringu järgi

olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule ning arengu suunamisel kasutatakse ära

olemasolevat taristut ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et

asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja

ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise

arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade

ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja

nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“.

Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega

kooskõlas.

Vastavalt planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Vastavalt

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

planeerimisseaduses sätestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttele peab

asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ja asukohast tulenevaid asjaolusid. Hea elukeskkond

tähendab ka ümbritsevat avalikku ruumi, iseäranis elukoha läheduses asuvaid parke ja

haljasalasid, samuti selliseid alasid, kus saab suhelda, jalutada, sportida, lapsega mängida või

muul viisil aega veeta. Laiemas mõttes on elukeskkond aga kogu vahetu üksikisiku või isikute

rühma elutegevuseks vajalik keskkond (elu-, tegevus- ja ettevõtluskeskkond). Seega laieneb

elukeskkond ka väljapoole isiku elukoha vahetut lähedust. Näiteks kannab piirkonna

kogukondlikke väärtusi eelmise sajandi keskel koos piimakombinaadiga rajatud park. Elamuala

piirkonnas toetab ühtpidi traditsioonilise puhkeala säilimist ja turvalist keskkonda, teistpidi

soosib puheala olemasolu elamute kavandamist piirkonda.

Olemasolevad taristu ja teed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema. Planeeritud krundid sobituvad linnakeskkonda ja detailplaneeringu

realiseerimine aitab kaasa elanike arvu kasvule.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire. Planeeringualal moodustatakse kuus

elamumaa sihtotstarbega katastriüksust (krundi kasutamise otstarve kaksikelamu maa), kaks

transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust (krundi kasutamise otstarve tee ja tänava maa) ja

üks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (krundi kasutamise otstarve muu looduslik

maa).

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusalad

on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud üldiselt krundi piiridest 4 m

kaugusele, lisaks piiritlevad hoonestusalasid tee kaitsevöönd (kruntidel Pos 4-6 lõuna suunal)

ja kõrgepingeliini kaitsevöönd (kruntidel Pos 1 ja Pos 4 lääne suunal). Hoonestusala sees on

võimalik krundi omanikul vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast välja on lubatud

rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisalasid,

juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid väikeehitisi (alla 20 m2 ehitisealuse

pinnaga). Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku, mis läbib osaliselt planeeringuala ida-

lääne suunaliselt, peale ei ole lubatud hoonestust rajada.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse planeerimisseaduse § 126 lg 4 kohaselt:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse aknas.

Määratud hoonete suurim lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja ehitisteatisekohustuslike

hoonete arvu krundil. Kui tekib vajadus lisanduvate, ehitusteatist mitte nõudvate, väikeehitiste

(kuni 20 m2 jalgrattahoidla, prügikastide varjualune vms) järgi, võivad need paikneda ka

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

väljaspool hoonestusala. Nimetatud väikeehitisi ei arvestata hoonete suurima lubatud arvu ja

ehitisealuse pinna sekka ja nende maksimaalset arvu ei määrata. Detailplaneeringu joonisel nr

4 „Põhijoonis“ kujutatud hoonete asukohad ja suurused on illustreerivad ja täpne lahendus

hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti käigus.

Krundile Pos 9 on määratud krundi kasutamise otstarbeks muu looduslik maa 100% , millele

on planeeritud rajada aiamaade ala, kuna osaliselt krundi põhjaosas juba on olemas mõningad

aiamaad. Lisaks on planeeritud rajada krundi Pos 9 läänepoolsesse osasse ka jalakäijate tee

(laiusega ca 2,5 m).

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

* Kruntidele Pos 1-5 on lubatud ka üksikelamu maa (EP) krundi kasutamise sihtotstarve.

Ehitusõigus sellest ei muutu.

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga rajatiste

suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1

Kaksikelamu

maa (EPk)*

100%

3 (1/2) 300 m2 9 m / 5 m

2

Kaksikelamu

maa (EPk)*

100%

3 (1/2) 300 m2 9 m / 5 m

3

Kaksikelamu

maa (EPk)*

100%

3 (1/2) 300 m2 9 m / 5 m

4

Kaksikelamu

maa (EPk)*

100%

3 (1/2) 300 m2 9 m / 5 m

5

Kaksikelamu

maa (EPk)*

100%

3 (1/2) 300 m2 9 m / 5 m

6

Üksikelamu

maa (EP)*

100%

2 (1/1) 200 m2 9 m / 5 m

7 Tee ja tänava

maa (LT) 100% - - -

8 Tee ja tänava

maa (LT) 100% - - -

9 Muu looduslik

maa (ML) - - -

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1) hoone lubatud välisviimistluse materjalid;

2) lubatud maksimaalne korruselisus;

3) lubatud katusekalded;

4) lubatud katuse tüüp;

5) lubatud katusekatte materjal,

6) lubatud piirete materjal.

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal Puit, kivi, krohv

Lubatud maksimaalne korruselisus

(kaksikelamu/abihoone) 2 / 1

Lubatud katusekalded 5 – 35°

Lubatud katuse tüüp viilkatus, kelpkatus

Lubatud katusekatte materjal Kivi, plekk ja bituumen

Lubatud katuseharja suund Risti või paralleelselt Ringtee tänavaga

Lubatud piirete materjal metall, puit, hekk (taimestik)

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Ehitatavad hooned peavad omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuur peab olema

keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid

ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja

detailplaneeringus määratud hoonestusalast ja lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus ja –taristuministri 02.06.2015.a määruse nr 51, mille alusel on planeeritud

ehitada igale elamumaa krundile kas ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (kood 11102) või

kahe korteriga elamu (kood 11212) ja abihooned (kood 12744).

Piirded

Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,2 m. Piiretena on soovitatud kasutada

läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Läbipaistmatute piirdeaedade ja võrkaedade rajamine

on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima rajatava

hoonestusega.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 87 Põlva ringtee ja kohaliku 6200082 Vabriku 01 teega

(liikluspind Vabriku tänav). Riigitee kaitsevöönd on 30 m riigitee äärmise sõiduraja servast ja

Vabriku tänava kaitsevööndiks on 10 m.

Kruntidele Pos 1-6 on ligipääs planeeritud Vabriku tänavalt uue juurdepääsutee rajamisega ja

krundile Pos 9 pääsevad jalakäijad kergliiklusteelt. Juurdepääsutee katte laiuseks on

kavandatud vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud

nõuetele 4,6 m, ning Pos 7 transpordimaa laiuseks on planeeritud 10 m. Planeeritud sõidutee

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

algusesse tuleb paigaldada „õueala“ liiklusmärk ning planeeringuala liiklus peab vastama

õuealale seatud liikluseeskirjadele. Planeeritud juurdepääsutee võõrandatakse pärast selle välja

ehitamist koos tehnovõrkudega Põlva vallale (vt täpsemalt ptk 7.11). Vabriku tn 5

katastriüksuse kasuks on juba seatud teeservituut, mis kustutatakse pärast Pos 7 transpordimaa

võõrandamist Põlva vallale, kuna rajatud juurdepääsutee muutub avalikult kasutatavaks ja

seega ei ole tarvis enam juurdepääsuks servituuti.

Planeeritud on olemasoleva kergliiklustee alusel maal (ulatusega ca 2 m kergliiklustee teekatte

piirist) moodustada eraldi krunt (Pos 8). Kergliiklustee on avalikus kasutuses ning seetõttu ei

ole otstarbekas seda elamumaade koosseisu jätta. Detailplaneeringust huvitatud isik teeb Põlva

vallavalitsusele ettepaneku käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel krunt Pos 8 võõrandada

Põlva vallale (vt täpsemalt ptk 7.11).

Kuna planeeringuala jääb tiheda liiklusega riigitee äärde, siis peab arvestama, et liiklus riigiteel

põhjustab mõningal määral müra. Müra leevendusmeetmega tuleb arvestada edasisel

projekteerimisel.

Projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55

dB, öösel 50 dB);

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada

müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks. Lisaks on soovituslik rajada kruntide Pos 4-6 riigitee

poolsetele piiridele tihe hekk, mis takistaks teelt tolmu levimist õuealadele.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine on lahendatud igale elamumaa krundile rajatava parkimisala näol. Vastavalt teede ja

tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile on

kaksikelamule parkimiskohtade arvuks määratud min 4 parkimiskohta minimaalse laiusega 2,5

m. Kuna ka külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt on planeeritud elamumaa

kruntidele Pos 1-5 igale krundile 6 parkimiskohta ja krundile Pos 6 on planeeritud 3

parkimiskohta. Joonisel 4 näidatud juurdepääsuteed ja parkimisalad on illustratiivsed ning

täpsemad asukohad tuleb leida projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab

olema vastavalt väljatoodud määruse paragrahvi 22 lõige 2-le kaheksa meetrit. Sama paragrahvi

lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste

hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule

levikut takistama ehituslike abinõudega.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Planeeritud tehnorajatistele on vajalik seada

notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused krundi omaniku ja

tehnovõrgu omaniku vahel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud

millega on võimalik liituda. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused. Võimalik vee- ja

kanalisatsioonitorustike ühenduspunkt asub Vabriku tänaval planeeritud juurdepääsutee ja

Vabriku tänava ristmikul. Seega planeeringualale rajatavate hoonete vee- ja

kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.

Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht

leitakse projekteerimise staadiumis.

Planeeritav veevajadus Qd= 6,3 m3/ööpäevas ja planeeritava ärajuhitava reovee kogus

Qd= 6,3 m3/ööpäevas.

Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks ja reovee ärajuhtimiseks rajatakse krundi piirile

liitumispunktid millest hooneteni rajatakse majaühendustorustikud. Vee liitumispunktiks on

maakraan. Kinnistutele planeeritavate hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10

m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee

paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse

keelatud ühenduseks sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist

reoveekanalisatsiooni.

Lisaks läbib planeeringuala Vabriku tn 3 tootmishoonet teenindav kanalisatsioonitorustik.

Olemasolev torustik on vajalik AS Tere Põlva tootmisosakonna tööks ja seetõttu seda ei ole

lubatud likvideerida ega ümber juhtida tänavatorustikku. Kuna olemasolev

kanalisatsioonitorustik jääb eramaadele tuleb seda maaomanike ja AS Tere vahel notariaalne

reaalservituut või isiklik kasutusõigus.

Liitumispunktide, ühisveevärgitorustiku ja ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine saab toimuda

läbi liitumistasu kinnistuomaniku või arendaja poolt, mis on võrdne liitumispunktide ja ÜVK

torustike projekteerimise/väljaehitamise/omanikjärelevalve maksumusega.

7.6.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada krundi siseselt vertikaalplaneerimise abil

sademevee immutamine. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest

hoonetest ja teedest eemale ja immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega maanteele. Detailplaneeringuga

määratakse suurimaks lubatud maapinna tõstmise kõrguseks 0,5 m, ehk maapinda ei ole lubatud

tõsta üle 0,5 m olemasolevatest abs kõrgusest.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuala põhjaosas asuv kraav on kinni kasvanud ja on olemuselt nõvakraav, mis ei juhi

vett ühtegi lähedalasuvasse veekogusse vaid sellel on konkreetne algus Vabriku tn 1

katastriüksusel ja lõpp Jaama tn 20c katastriüksusel. Kraavi on soovituslik säilitada, kui tekib

vajadus see siiski likvideerida, siis on see võimalik Jaama tn 20c omaniku nõusolekul

likvideerida planeeringualasse jäävas osas ja säilitada selles osas, mis jääb Jaama tn 20c

katastriüksusele.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest

olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest.

Planeeringuala lähistel paiknevate T-tüüpi maapealsete hüdrantide asukohad:

• Vabriku tn olemasolev T-tüüpi MP hüdrant nr 59 (6440215.30, 681727.61);

• Ringtee tn olemasolev T-tüüpi MP hüdrant nr 61 (6440290.47, 681550.15).

Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s. Siseministri

18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ järgselt on I kasutusviisiga

hoonetel nõutud tulekustutusvee vooluhulk 10 l/s, seega olemasolevad hüdrandid suudavad

tagada nõutud tulekustutusvee.

7.6.4 Elektrivarustus

Elektriliitumine on planeeritud olemasolevast Imbi AJ (Põlva linn, Jaama tn 16d) alajaamast

ning planeeritud rajada uutele objektidele välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objektide

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena krundile Pos 7

planeeritud juurdepääsutee äärde.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni

tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse

projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustuseks on lubatud kolm alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;

2) liituda kaugküttesüsteemiga; 3) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis

asub planeeringuala vahetus läheduses.

1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on

elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (sh

on päiksepaneele lubatud paigaldada vaid ehitise välispindadele (katusele, fassaadile),

maapinnale paigaldamine ei ole lubatud. Keelatud on kasutada looduskeskkonda

saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi.

2) Kaugküttega liitumiseks tuleb küsida tehnilised tingimused teenuspakkujalt AS Põlva

Soojus. Hetkel planeeringualal ega kontaktvööndis kaugküttetorustikku ei asu.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

3) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast Põlva B3 gaasitorustikust (EHR

kood 220591759). Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus

(terastoru puhul) on liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 0,1

bar. Kinnistute juurde edasiminevale torule on vajalik ette näha ka kapp kus olemasolev

B kategooria muudetakse ümber A kategooriaks. Saab lahendada ühe kapiga millest

edasi läheb kinnistute juurde A kategoora torustik. Liitumispunktiks tuleb kinnistu

piirile paigaldada sulgseade ja gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik

kasutusõigus. Lisaks on Gaasivõrk AS tingimus, et kõikide torustike puhul, mis jäävad

planeeringu kohaselt elamumaale, tuleb näha ette ümbertõstmine transpordimaale. Ja

rajatava tee all on vajalik olemasoleva gaasitorustiku ümber isoleerimine ja kaitsehülsi

paigaldamine.

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus.

7.6.6 Sidevarustus

Vabriku tn 1 läbib Telia sidekanal kahest kohast. Juhul kui sidekanal jääb ette siis tuleb tõsta

sidekanal avalikult kasutatavale transpordi maale ning anda asendusrajatisena Teliale üle.

Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Töid

võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast

olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada alates sidekaevust 734

4-avaline multitoru arendusala keskele. Sinna tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Alates

planeeritud sidekaevust tuleb paigaldada kas igasse majaossa või majade ühisele ruumile

2-avaline multitoru. Sidekaevu 737 tuleb paigaldada 1/8 splitter. Alates 1/8 splitterist tuleb

paigaldada 48 kiuline singlemode metalliga optiline kaabel kuni 734 sidekaevuni. Sinna tuleb

paigaldada splitter 1/16. Alates splitterist tuleb paigaldada igasse hoonesse 24-kiuline

singlemode kaabel ja otsastada kaablid. Kogu rajatav sidetrass peab olema elektriliselt

tuvastatav. Hoonete sisevõrgud tuleb ehitada CAT6 kaablitega.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub käesoleval hetkel heinamaa ja võsastunud metsatukk. Projekteerimisel

hinnatakse puude olukorda ja määratakse säilitatavad puud. Kehtiva üldplaneeringu järgselt

tuleb olemasolevat haljastust maksimaalselt säilitada ning vähemalt 10% katastriüksusest peab

olema kõrghaljastusega. Planeeringualal asuvad säilitamisväärsed puud tasub säilitada.

Sademevee immutamiseks krundisiseselt on vajalik krundi pindalast ca 50% ulatuses säilitada

haljasala.

Selleks, et lääne pool asuvad ärihooned avaldaksid vähem negatiivseid mõjusid elamualale on

kohustuslik Pos 1 ja Pos 4 läänepoolsesse osasse rajada hekk ja lisaks on planeeritud krunt Pos

9, mis on oluliseks puhvertsooniks elamuala ja ärimaade vahel. Juurdepääs looduslikule maale

(planeeritud aiamaade ala) on tagatud olemasolevalt kergliiklusteelt ning sõidukitega ligipääsu

ei planeerita. Käesoleval hetkel asuvad planeeringualal Pos 9 krundi põhjaosas aiamaad

(kasutajad pole teada). Planeeritud perspektiivse jalakäijate tee rajamisega seoses tuleb varakult

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

teavitada aiamaa kasutajaid, et antud alale rajatakse jalakäijate tee ning neile tuleb anda

piisavalt aega, et koristada ehituspiirkonnast oma saak ja likvideerida oma puud/põõsad jms.

Kruntide Pos 1-6 haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krundid peavad olema esteetilised ja heakorrastatud;

• riigitee poolsesse külge on soovituslik rajada visuaalse privaatsuse tagamiseks

lisanduvat haljastust – nii kõrghaljastust kui ka madalamat haljastust madalamate puude

ja põõsaste näol,

• kõrgepinge elektriliini kaitsevööndisse ei ole lubatud istutada väga kõrgekasvulist

kõrghaljastust. Elektriliini kaitsevööndis on lubatud maksimaalselt 4 m kõrguseks

kasvavate puude istutamine (näiteks erinevad viljapuud, viirpuu sordid, elupuu sordid

jne).

• haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;

• haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust. Samuti on

soovitatav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad

roheluse terve aasta vältel;

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu

suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna konkreetne vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine

planeeringualal on keelatud. Detailplaneeringuga määratakse suurimaks lubatud maapinna

tõstmise kõrguseks 0,5 m, ehk maapinda ei ole lubatud tõsta üle 0,5 m olemasolevatest abs

kõrgusest.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) piirata juurdepääs võõrastele inimestele (rajada piirdeaed);

2) sõidukite parkimine hoone läheduses;

3) võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis;

4) kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete

valvesüsteemide kasutamine.

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Põlva valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Põlva valla

haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Põlva vallas viibivatele ja tegutsevatele

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Põlva vallas

puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete

sorteerimist ja taaskasutamist. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt

eeskirjas väljatoodule.

Planeeringualale peab paigaldama kinnised konteinerid ja jäätmed tuleb koguda liigiti, et

võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Lisaks peab kasutama piisavas

koguses ja suuruses kogumismahuteid (sealhulgas jäätmekotte) segaolmejäätmete, liigiti

kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning jäätmehoolduseeskirja nõuete kohaseid

ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Konteinerid tuleb

paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Konteinerite asukoht tuleb määrata

ehitusprojekti käigus.

Krundi omanikul on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada

vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks

mitteettenähtud kohta.

7.8.2 Ohtlikud ettevõtted ja meetmed ohualal ohu vähendamiseks

Planeeringualale ulatuvad ohtliku ettevõtte AS Alexela Põlva automaattankla ohuala (raadius

434 m) ja ohtliku ettevõtte AS Tere Põlva tootmisosakond ohuala (raadius 643 m). AS Tere

Põlva tootmisosakond jääb planeeringualast ca 400 m kaugusele ja Alexela automaattankla ca

100 m kaugusele.

Tanklas käideldakse bensiini, diislikütust ja vedelgaasi. Tankla ohutüübiks on

soojuskiirgus/ülerõhk. Tere AS käitleb ohtlikest ainetest ammoniaaki, naatriumhüdroksiidi,

väävelhapet ja lämmastikhapet. Ohutüübiks on mürgisus.

Ohtlikke ettevõtete tegevust reguleerib majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18

„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Vastavalt

kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse

jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel arvestada, kas õnnetuse

ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad.

AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsis on välja toodud, et peamiseks

tootmisosakonna territooriumil on ammoniaagi leke. Leke võib tekkida mitme sündmuse

tagajärjel:

1) Ammoniaagisüsteemi avarii

Ammoniaagi lekkimisel on ohustatud objektideks inimesed, keskkond. Ohuala suurus sõltub

mitmest erinevast tegurist: lekke suurusest, ilmastikuoludest, keskkonnast, tuule suunast.

Inimesele tekitatud kahju võib olla raskendatud hingamisest kuni hukkumiseni.

Keskkonnale tekitatud kahju ei ole pikaajalise iseloomuga, ammoniaak aurustub ning ohus

kontsentratsioon lahustub kuni loomulikus keskkonnas valitseva foonini.

Varale ammoniaagi lekkimine kahju ei tekita (väljaarvatud lekkimise koht süsteemis) ning seda

aspekti riskianalüüsis ei käsitleta. Plahvatus, mis võib tekkida ammoniaagi lekkimisel

ammoniaagi ja õhu segunemisel, saab toimuda ka süüteallika olemasolul (ainult siseruumis),

kuid see vähetõenäoline. Ammoniaagiseadmete ruumides ei kasutata rasketehnikat (tõstukid,

laadurid) ning kuna torustik kulgeb hoone lae all, siis on torustiku või mahuti purunemine

mehhaanilise vigastuse tagajärjel ebatõenäoline. Kuna ruumid on lukustatud, siis ka

kuritahtlikkus on välistatud. Võimalik on leke ammoniaagiseadmete metalli vananemisest

tingitud torustiku või mahuti purunemise tõttu. Seda ohtu minimeerib seadusandlus kuna

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ammoniaagiseadmed on registreeritud TJAs ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid

kontrolltoiminguid OÜ Inspecta sõltumatu eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale.

Ammoniaak süsteemis jaguneb erinevate ammoniaagiseadmete vahel, mida on võimalik kogu

süsteemist eraldi välja lülitada. Süsteemi eriosad on varustatud kaitseventiilidega, mis jagab

sektsioonideks trassi ja seadmed ning lekete puhul rakenduvad automaatselt, st. lekkega

sektsiooni ammoniaaki lisaks ei pääse. Seadete visuaalne kontroll toimub AS Tere töötaja poolt

igapäevaselt ning AS Kryos esindaja poolt 2xkuus planeeritult. Seadmete tööparameetreid saab

jälgida läbi kaugtöölaua igal ajahetkel. Seadmete korrasoleku eest vastutab AS Kryos, kes

planeerib ka hooldused ja remondid vastavalt vajadusele ning seadmete tootja poolt ettenähtud

intervallide järgi.

Ammoniaagi piirmäära ületamise kompressortsehhi õhus süsteem automaatselt seisatakse ning

enne ei saa käivitada, kui on inimene käinud kohapeal tuvastamas asjaolusid. Arvesse võttes

eelpool kirjeldatud võimalikke ohte ning nende tekke minimeerimiseks rakendatud tegevusi, on

ammoniaagileke vähetõenäoline.

2) Tulekahju

Tulekahju võib olla algsündmuseks, mille tagajärjel võib ammoniaak süsteemist lekkida, kuid

kuna hooned, kus asub ammoniaak, on tootmishoonest ning alajaamast eraldi, siis tõenäosus,

et tekkiks ammoniaagi paiskumine atmosfääri, on väike. Tere AS Põlva tootmishoone kuulub

TP-1 tuleohuklassi, seega tuleoht ja tule leviku võimalus on vähese või mõõduka tõenäosusega

(EVS 812-4:2011 )

3) Kuritahtlikult tekitatud õnnetus

Maailmas on toimunud palju protsesse, mis on muutnud terroriaktid võimalikuks ka Eesti

territooriumil. Vastav akt võidakse toime panna nii ettevõtte territooriumil kui ka

lähedalasuvates ettevõtetes. Terroriaktiga võivad kaasneda tulekahju, plahvatused,

ammoniaagileke ja reostus. Territoorium on suletud ning ööpäevase valve all. Kirjeldatud

olukord on ettevõtte territooriumil vähe tõenäoline.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ohtude kirjeldused ja tagajärjed AS Alexela automaattankla ohualas:

Tabel 3. väljavõte AS Alexela riskianalüüsist

Tabel 4. väljavõte AS Alexela riskianalüüsist

Vastavalt juhendile „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine“ (edaspidi juhend) asub planeeringuala:

• AS Tere Põlva tootmisosakonna ohuala tsoonides I eriti ohtlik ala ja II väga ohtlik ala;

• AS Alexela Põlva automaattankla ohuala tsoonis I eriti ohtlik ala.

Vastavalt juhendis välja toodud otsustamise maatriksile on I tsoonis lubatud ehitised, mille

kasutusotstarbest lähtuvalt on l tundlikkuse aste 1.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu koos tundlikkusega on välja toodud juhendi lisas 1.

Planeeringus lubatud hooned jäävad I tsooni (eriti ohtlik ala) ning vastavalt lisale 1 on need

tundlikkusega 2.

Riskimaatriksist lähtuvalt on I tsoonis lubatud vaid 1. tundlikkuse astmega ehitised - seega tuleb

planeeringus kavandada meetmed õnnetuse ennetamiseks.

Olemasolevad ohtlikud ettevõtted mõjutavad planeeritud tegevust nõnda, et planeeringualal

elamutes elavad elanikud peavad olema teadlikud ohu võimalusest ja selleks ette valmistunud

olema.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta olemasolevaid ohtlike ettevõtteid.

Riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed

AS Tere Põlva tootmisosakonnale koostatud riskianalüüs toob põhjalikult välja erinevad

õnnetuse ennetamise abinõud, mida kõik AS Tere Põlva tootmisosakonna töötjad peavad

rangelt täitma, et õnnetuse juhtumise tõenäosus oleks minimeeritud. Lisaks on ettevõtte ala

turvatud. Ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on registreeritud TJA-s

ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ Inspecta sõltumatu

eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale. Ennetuse abinõudeks on AS Tere Põlva

tootmisosakonnal olemasolev sireen, millega teavitatakse elanikkonda tekkinud ohust.

Infovoldikuid jagatakse iga 3 aasta tagant. Sireeni testitakse üks kord kvartalis. Võttes arvesse

eelpooltoodut on õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed ohtliku ettevõtte poolt piisavad

ja planeeringuale täiendavaid meetmeid ette ei nähta.

AS Alexela riskianalüüs toob samuti välja kohustuslikud tegevused ohu ennetamiseks ning

tegevused ohuolukorras.

Planeeringualale elamute rajamisel tuleb tagada õnnetusest tuleneva ohu ja võimalike

tagajärgede ennetamiseks meetmed:

• evakuatsiooni pääs kavandada õnnetusest vastassuunas, näiteks lisa väljapääsuna hoone

tagant;

• ohtlikke ettevõtete suunas (ida ja lääne poole) ei tohi kavandada suuri avasid (nt

klaasfassaad).

Lisaks tuleb igal elamu elanikel tutvuda Tere AS poolt antavate infovoldikutega, et oleks selge,

mida hädaolukorras teha tuleb ja kindlaks teha, et kõik elanikud oleksid teadlikud hädaolukorra

lahendamise plaanist.

Täiendavad õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed tuleb leida ehitise projekteerimise

staadiumis vastavalt kemikaaliseaduse §32-le.

Ennetavate meetmete rakendamisel võib planeeringualale kavandada hooneid tundlikkusega 2.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju suureneva kohalike

teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute näol. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju

majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi

esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem positiivne

kultuuriline mõju, sest kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub ala korrastamises, mis toob endaga kaasa ka turvalisuse suurenemise.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

äri- ja tootmishoonete kasutajatele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, AS

PÕLVA VESI jms). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed

lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis.

Servituudialad on kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Pos 1 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS

Tere Põlva tootmisosakond)

Pos 2 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS

Tere Põlva tootmisosakond)

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Pos 3 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS

Tere Põlva tootmisosakond)

Pos 4 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev elektri keskpingekaabel

(Elektrilevi OÜ)

Pos 5 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev elektri keskpingekaabel

(Elektrilevi OÜ)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Pos 6 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev elektri keskpingekaabel

(Elektrilevi OÜ)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS)

Pos 7 Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (AS

Põlva Vesi)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS

Tere Põlva tootmisosakond)

Isiklik kasutusõigus – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Tehnovõrgu talumise servituut – planeeritud ja olemasolevad sidekaablid

(Telia Eesti AS)

Tehnovõrgu talumise servituut – planeeritud ja olemasolevad elektri

madalpingekaablid, liitumiskilbid (Elektrilevi OÜ)

Pos 8 Tehnovõrgu talumise servituut – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev elektri keskpingekaabel

(Elektrilevi OÜ)

Pos 9 Tehnovõrgu talumise servituut – planeeritud elektri madalpingekaablid,

olemasolev keskpingekaabel, olemasolev kõrgepinge õhuliin (Elektrilevi

OÜ)

Tehnovõrgu talumise servituut – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele

projektidele.

Detailplaneering realiseeritakse järgmiste etappidena:

• I etapp – katastriüksuste moodustamine, valgustatud juurdepääsutee ning hoonete

toimimiseks vajalike tehnovõrkude rajamine, transpordimaade Pos 7 ja Pos 8 tasuta

võõrandamine Põlva vallavalitsusele halduslepingu alusel;

• II etapp – üksik- ja kaksikelamute rajamine koos mahasõitude ning parkimisalaga ja

hoonete tehnovõrkudega varustamine (liitumispunktist hooneteni);

• III etapp – krundile Pos 9 kavandatud aiamaade rajamine (aiamaade tulevaste kasutajate

poolt), perspektiivsete teede- ja jalakäijate teede rajamine.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike

õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada

naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi

igakordne omanik.

PÕLVA LINNAS RINGTEE 1C JA VABRIKU TN 1 KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Lahendada tuleb hoone projekti käigus

täpsemalt hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine kruntidel. Ehitusprojekti

koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega

rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate

tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele (Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6) ei väljastata

mistahes hoone ehitusluba, kuni on välja ehitatud planeeritud juurdepääsutee koos

tänavavalgustuse ja tehnovõrkudega. Krundile Pos 7 planeeritud valgustatud sõidutee rajamise

kohustus lasub detailplaneeringust huvitatud isikul, kes vastava projekti tellib ja välja ehitab,

sh huvitatud isiku kohustuseks ei ole perspektiivsete sõiduteede ja jalakäijate teede välja

ehitamine. Nende väljaehitamiseks sõlmitakse eraldi kokkulepped. Transpordimaa krunt Pos 7

võõrandatakse tasuta Põlva vallale peale planeeritud tee ja kruntidele mahasõitude

väljaehitamist. Lisaks võõrandab huvitatud isik pärast Pos 8 katastriüksuse moodustamist selle

samuti Põlva vallale tasuta. Pos 7-l asuva perspektiivse tee ning planeeringus kavandatud

perspektiivsete jalakäijate tee ehitamise osas sõlmitakse tulevikus eraldi kokkulepped, sest

nende väljaehitamine ei ole otseselt seotud planeeringulahenduse elluviimisega. Perspektiivne

jalakäijate tee planeeringus ei tähenda automaatselt seda, et selle väljaehitamise kohustus lasub

kohalikul omavalitsusel.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohase

sõidutee (asub Pos 7-l) ja sellega seonduvate rajatiste (tänavavalgustus ja tehnovõrgud)

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Põlva Vallavalitsus ja detailplaneeringust

huvitatud isik sõlmivad selleks halduslepingu, milles lepitakse kokku detailplaneeringukohaste

rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt

seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

on tarvis kaasata Transpordiamet menetlusse.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse

volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt

planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu

kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima

või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda.