Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231750358

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.04.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231750358

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on xxx esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema ajavahemikul 01.01.2023 kuni 16.01.2025 enda elukohas

aadressil xxx, xxx, kasutas füüsilist vägivalda oma alaealise tütre xxx (sünd xxx) suhtes – raputas

kannatanut korduvalt pea alaspidi, tutistas teda juustest ja haaras jõuliselt kätest, põhjustas seeläbi

kannatanule korduvalt füüsilist valu.

Samuti tema, 16.01.2025 kella 17:00-17:45 paiku torkas enda elukohas aadressil xxx, xxx, alaealisele

tütrele xxx terava pliiatsiga tuharate piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja

tekitades kehavigastuse – sinikas tuhara piirkonnas.

Samuti tema, ajavahemikul 01.01.2023 kuni 16.01.2025 oma elukohas aadressil xxx, xxx, kasutas

füüsilist vägivalda oma alaealise poja xxx (sünd xxx) suhtes – raputas kanantanut korduvalt, tutistas

teda juustest ja kõrvast ning lõi lahtise käega tuharate piirkond, põhjustades seeläbi kanantanule

korduvalt füüsilist valu.

Samuti tema, ajavahemikul 01.01.2023 kuni 16.01.2025 enda elukohas aadressil xxx, xxx, kasutas

füüsilist vägivalda oma alaealise tütre xxx (sünd xxx) suhtes – raputas kannatanut korduvalt pea

alaspidi, tutistas teda juustest ja kõrvast, haaras jõuliselt kätest, näpistas last jalgadest ja lõi korduvalt

lahkise käega kanantanu tuharate piirkonda, põhjustades seeläbi kannatanule korduvalt füüsilist valu.

Laste ema xxx esitatud süüteoteatele on lisatud fotod xxx tuharal asuvast sinikast. xxx ütluste kohaselt

helistas 16. jaanuar 2025 kella 17.45 paiku talle xxx ja ütles, et issi tagus teda 10 korda terava

pliiatsiga tagumikku. Koju jõudes ootas teda nuttev, värisev ja paanikas laps, kelle pepu paremal

poolel oli tekkinud sinikas. Peale seda palus ta xxx asjad kokku pakkida ja mees läks kodust minema.

Hiljem avaldas keskmine laps xxx, et isa on teda – kusagil 2024. aasta sügisel – kõvasti raputanud

ja pepu vastu lakse andnud. xxx selgitas, et kutsus lapsi niiviisi korrale. xxx soovib, et xxx saaks

politseilt kirjaliku hoiatuse, spetsialistidelt abi ja viharavi. xxx käis peale xxx juhtunut ka

psühhiaatriakliinikus.

Terviseportaali väljavõtte kohaselt fikseeris eriarst 17.01.2025 xxx paremal tuharal sinika ja

veretäpikestega torkejäljed.

Kannatanu xxx ütluste järgi joonistas ta tookord pliiatsitega, kuid üks kollane pliiats issile jalgade

ette maha kukkus ning issi võttis siis selle ülesse ja lõi teda 10-15 korda selle terava otsaga pepusse.

See oli väga valus ja ta hakkas nutma. Issi on talle varem ka haiget teinud. Isa on nii teda kui xxx pea

alaspidi raputanud ja käest kinni haaranud nii, et käsi on pärast punane ja valutas. Lisaks on isa kõiki

lapsi tutistanud.

Kannatanu xxx andis ütlusi selle kohta, kuidas isa teda raputas ning talle pepu peale ata-ata tegi. Laps

tundis nende tegevuste tõttu valu. Samuti kinnitas xxx, et nägi, kuidas isa xxx pliiatsiga pepusse

torkas ja xxx karjuma hakkas. Lisaks ütles xxx, et isa on mitu korda ka xxx tutistanud ja pepule ata-

ata teinud.

Kannatanu xxx ütluste kohaselt torkas isa xxx pliiatsiga peppusse, xxx nuttis valust ja isegi sinikas

tuli sinna kohta. xxx lisab, et isa annab talle pepu peale lakse, tutistab juustest ja kõrvast nii, et on

valus. Isa on xxx sama teinud ja xxx veel raputanud.

xxx tunnistas ennast süüdi ning selgitas, et töökoha kaotuse ja rahaliste raskuste tõttu tekkisid tal

emotsionaalsed pinged. Ta muutus närvilisemaks ning ei suutnud lastega kannatlik olla. Tihtipeale

tuligi ette olukordi, kus ta oli lastega liiga karm, karjus nende peale, tutistas, sakutas, laksas käega ja

kaotas muud moodi enesevalitsuse. Praeguseks ajaks on ta pöördunud spetsialistide poole ning saab

ravimeid ja psühholoogilist abi. Ta teeb enda kallal tööd, et olukord paraneks.

xxx ei ole karistusregistrisse kantud.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses

menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele

võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus

KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kahtlustatavate süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxx poolt. Õiguskatiseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isikud

oleks jätkanud oma laste väärkohtlemist. Kuigi isik on korduvalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise kannatanute suhtes, siis prokuröri hinnangul oli kahtlustataval probleeme

enesevalitsemisega ning tal puudusid teadmised ja oskused vägivalda kasutamata laste korrale

kutsumiseks ja kasvatamiseks. Samuti on isik iseseisvalt psühholoogilist abi otsinud ja seda ka

saanud. Kuivõrd kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes

kasvatusoskustes, siis puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikute

õiguskuulekale teele suunamiseks.

Kahtlustatavate kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231750358 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

- Jätkata ettenähtud raviskeemiga ( perearst dr xxx )

- Pöörduda psühholoogi vastuvõtule ning käia vastuvõttudel kuni vajaduse äralangemise ja /või

tähtaja saabumiseni. Prokuratuurile tuleb teada anda, millisele psühholoogile on registeeritud.

Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 31.12.2025

Määrusele allakirjutamisel xxx annab nõusoleku prokuratuuril teha päring kohustuse täitmise

kohta.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD+R plaat alaealiste

kannatanute ülekuulamiste videosalvestistega toimiku tagakaanel.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kustutata.

NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanute seaduslikule esindaja xxx e-posti aadressile xxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Määratud kohustuse mittetäitmise

tagajärjed on mulle selged ja arusaadavad. Ma olen määruse koopia kätte saanud:

___________________________________

xxx

Ees- ja perekonnanimi xxx

Isikukood xxx

Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised

26.02.2025

Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 25231750358