Taotlus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Maa- ja Ruumiamet

Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Keskkonnaamet

Tartu Linnavalitsus

Meie 28.04.2025 nr 8-1/21-003/6912-1

Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee

km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks.

Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb

Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS

§45 lõike 1.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Projekt on kättesaadav lingil:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq

Tutvumaks projekti plaanilahendusega, soovitame aga minna järgmisele lingile, kust on nähtavad

vaid projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs

Joonis nimega „Trassiskeem“ annab hea ülevaate kogu projektist ühel joonisel.

Eelprojekti faasis koostatud KMH aruandega on võimalik tutvuda alljärgneval aadressil:

https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-

karevere-moodasoidu-km-1705-1787-2

KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi

14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/149.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Mäo-Tartu

teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

2 (2)

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 02.06.2025 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusloa eelnõu

2. Kardla-Tartu lõigu tee ehitusloa andmise korralduse eelnõu

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Määrata EhS §45 lõike 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest,

ning 10 aastat kui ehitamisega on alustatud.

2. Tööprojektiga on lubatud muuta 2+2 maantee ristlõike laiust (kitsamaks), eesmärgiga

vähendada kasutatavate ehitusmaterjalide mahtu ja seeläbi ka objekti maksumust. Ristlõike

muudatus on lubatud vaid tee omaniku nõusolekul.

3. Rajada riigitee 22104 Rähni–Rahinge teele tolmuvaba kate, kui seda pole enne Kardla–

Tartu lõigu ehitamist tehtud. Rähni–Rahinge tee kaudu on nähtud ette Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa teega külgnevatelt aladelt ühendus Võru ja Valga suunas pärast tee

ümberehitamist 2+2 maanteeks.

4. Raudteeviaduktide ehitamine kavandada võimalusel peale jaanipäeva juulikuusse, mil

rongireisijate arv on väikseim. Soovitatav on üldised tingimused ehitustööde akende osas

läbi rääkida Eesti Liinirongid AS-ga enne ehitamisele eelneva aasta 15. detsembrit, mil

kinnitatakse reisirongide järgmise aasta sõiduplaanid.

5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa

andmise korraldusele).

6. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik pesitsusajal (märtsi algusest kuni juuli

lõpuni) tundlik häiringutele kuni 300 meetri kaugusel pesast. Looduskaitseseaduse § 55

lõige 61 punktis 2 on sätestatud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik

EELNÕU

2

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Mürarikkad ehitustööd tuleb

kavandada väljapoole pesitsusaega.

7. Tiksoja ökodukti rajamisel tuleb vältida pesitsusajal (31.03-31.07) kanakulli elupaika

(eelkõige metsa) minemist. Teine kanakulli elupaik jääb Tiksoja sirge juurde, kus

ulukipääsu kavandamisel tuleb pesitsusajal töid elupaigas ja selle vahetus läheduses (200

m) vältida.

8. Kaitsealuste liikide elupaikade läheduses läbiviidavad tööd kooskõlastada

Keskkonnaametiga

9. Vääriselupaikades ei ole lubatud sõidukitega sõitmine ja nende parkimine ning

ehitusmaterjalide ladustamine.

10. Raadatavast vääriselupaiga osast tuleb jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud

puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse

ossa (ilma viimast kahjustamata) ja jätta sinna kõdunema.

11. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ja nende

opereerimisel ja hooldamisel tuleb kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest.

Sademevesi tuleb objektil kokku koguda ja suunata kaldale rajatavasse sademeveesüsteemi

(sh olemasolevad kuivenduskraavid). Meetme tulemusena suureneb sademevee jõkke

jõudmise aeg, mis omakorda soodustab sademevee looduslikku puhastumist.

12. Tee ehitusel ülejääv (väljakaevatav pinnas) pinnas tuleb võimalusel realiseerida tekkekoha

läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik tee

ehitamisel ära kasutada tuleb kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel

või teistes tee-ehituse projektides.

13. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks ja jõgedesse võimaliku reostuse kandumise

vältimiseks tuleb ehitusmasinate opereerimisel ja hooldamisel rangelt pidada kinni ohutus-

ja keskkonnanõuetest ning vältida masinate hooldamist ja parkimist Emajõe veepiirile

lähemal kui 10 m.

14. Ehitusaegse müra mõjude vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid

ning vältida võimalusel ehitustöid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 19.00-07.00).

15. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste

vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida vahetult maantee lähialal

(kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline

seisukord.

16. Ehitusaegse õhusaaste mõju tuleb leevendada vajadusel ajutiste teede aga ka

ehitusmaterjalide (nt liiv) niisutamisega (tolmamise vähendamine). Lisaks on oluline

nõuetele vastavate ja töökorras ehitusmasinate kasutamine.

17. Kavandatava tee raudteega ristumise piirkonna majapidamiste joogiveevarustus on

lahendatud salvkaevude baasil (Keskkonnaregistris puudub info puurkaevude kohta antud

piirkonnas). Salvkaevud on otseselt sõltuvad pinnasevee tasemest, seega võib tee

süvendisse viimine avaldada mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele.

Joogiveevarustuse tagamiseks tuleb salvkaevude kuivaksjäämise korral korraldada

alternatiivne joogiveevarustus, nt uute puurkaevude rajamisega. Arvestades hinnangulist

depressioonilehtri ulatust võib salvkaevude veetase olla mõjutatud järgmistel kinnistutel:

Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422),

Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801),

Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu

(83101:003:0076). Oluline on mainida, et Priidu, Kalda, Väike-Kalda, Väike-Lipingu ja

Õunapuu kinnistud on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) alusel arvatud

perspektiivis ühisveevärgiga kaetavate alade hulka, kus veevarustus tagatakse

ühissüsteemi puurkaevude baasil. Teisalt ei ole hetkel teada ajaline perspektiiv, millal

nimetatud kinnistud ühisveevärgiga liituvad. Kokkuvõtvalt on oluline, et tee rajamisega

säiliks piirkonna kinnistutel joogiveevarustus.

18. Joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteediseire: Teostada vee kvaliteedi (kaks korda

EELNÕU

3

aastas) ja veetaseme (kord kvartalis) seiret majapidamiste joogivee salvkaevudes vahetult

enne tee ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja kaks aastat pärast tee valmimist.

Veekvaliteedi määramiseks teha üldanalüüs. Seiratavad kinnistud: Sepasalu

(79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese

(83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda

(83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Seire

ei ole vajalik, kui tee rajamise hetkeks on mõni eelmainitud kinnistutest liitunud

ühisveevärgiga või rajanud joogivee tarbeks puurkaevu.

19. Müraseire: Iga müratõkke juures teostada müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad

ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised teostada kooskõlas

keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuetega. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuv

Kardla–Tartu lõik koos maanteega

külgnevate kogujateede ja kinnistutele

juurdepääsuteedega;

Tartu põhjapoolne ümbersõit alates

Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni

koos maanteega külgnevate kogujateede

ja kinnistutele juurdepääsuteedega;

Kõik projektiga seotud rajatised

(viaduktid, ulukitunnelid ja ökodukt)

Ristmike sulgemine riigiteel nr 2

Kärevere-Kardla lõigul km 166,621

(vasakul), km 166,979 (paremal), km

167,47 (vasakul) ja km 167,68 (paremal). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast & Puhkim OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu

lõigu põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number MA18478

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84

asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks

Transpordiamet algatas pp.kk.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuv Kardla–Tartu lõik (sh teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks avalikes huvides rajatavad

teed) paikneb Tartu maakonnas Tartu linnas Kardla, Tüki, Rahinge, Vorbuse, Kandiküla ja

Tähtvere külades ning Tartu linnas.

Projekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi Teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega (KSH), mis on Tartu maakonna osas kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012

korraldusega nr 686.

Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 on antud projekteerimistingimused

Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk oli

Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse) juurdepääsu kavandamine Laeva metskond 17

(79301:001:1676), Avo tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6

(83101:003:0452) ja Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele pärast Teemaplaneeringu

realiseerumist. Kavandatav juurdepääsutee on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Teemaplaneeringus näidatud teede paiknemise lahendust on tee-ehitusprojektidega täpsustatud

järgmistes kohtades:

 Tiksoja liiklussõlmes (riigiteede 2 ja 40 ristumiskoht) on jäetud ära kõik rambid ja

ühendusteed, mille kaudu oli nähtud ette juurdepääs otse liiklussõlmest põhimaanteedega

külgnevatele aladele. Projekteeritud on vaid need rambid, mis on vajalikud ühelt põhimaanteelt

teisele põhimaanteele sõitmiseks. Täpsustatud lahendus on liiklejale lihtsamini arusaadav ning

tagab kõrgema liiklusohutuse taseme, sest erineva funktsiooniga teedel olev liiklus on

üksteisest eraldatud (st, et ühelt põhimaanteelt teisele suunduv liiklus ei pea põimuma kohaliku

2

liiklusega). Teemaplaneeringu lahenduse täpsustamine oli selliselt võimalik, sest Tartu

põhjapoolse ümbersõidu projektiga on kavandatud tugimaantee 40 Tartu–Tiksoja tee ja Tartu

põhjapoolse ümbersõidu omavaheline eritasapinnas ristumine ning täiendav eritasandis

raudteetunnel olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha juurde. Selline lahendus võimaldab

põhimaanteelt ümbritsevatele kinnistutele pääseda raudtee kõrvale rajatava Vorbuse

liiklussõlme kaudu. Teemaplaneeringu koostamise ajal ei saanud sellise lahendusega

arvestada, sest varasemas 2012.a. koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektis

eelpool nimetatud eritasandilist ristumist ja raudteeviadukti polnud.

 Rähni ristmiku (riigiteede 2 ja 22104 ristumiskoht) piirkonnas on jäetud ära maanteele

pealesõiduramp Tallinna suunas ning mahasõidurambid Võru ja Tallinna poolt, mis

moodustasid Rähni ristmiku piirkonda liiklussõlme (Rahinge liiklussõlm). Teemaplaneeringus

näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning

sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab

negatiivset mõju liiklusohutusele. Mahasõiduramp Võru poolt on aga ohtliku lahendusega, sest

on lühike ja eeldab aeglustamist kiiruselt 120km/h kuni peatumiseni suhteliselt lühikesel

lõigul. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs põhimaanteega külgnevatele aladele

kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru

poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse

liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis

raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn

pikendus.

 Bussipeatused on projekteeritud maanteega paralleelsele kogujateele, mis on ühendatud

F.R.Kreutzwaldi tänava kaudu otse Tartu linna.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on projekteeritud sellele lõigule eelneval Kärevere–Kardla

lõigul asuvate ristmike sulgemine, mis on nähtud ette ka Teemaplaneeringuga. See võimaldab

pärast projekti realiseerimist kogu Kärevere–Tartu lõigul kehtestada tõstetud piirkiirus kuni 120

km/h.

Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 on antud projekteerimistingimused

Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk on liikluse

sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine, Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest

tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja

jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine

ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja

jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Et tagada ohutu ühendus projektiga kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest Tartu linna

F.R.Kreutzwaldi tänavaga, on Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koosseisu lisatud osa Tartu

põhjapoolsest ümbersõidust alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni.

Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb

Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS

§45 lõike 1. Hetkel kehtiva Teehoiukava tabelis 4 on Kardla–Tartu lõik (tabelis nimetatud

„Kärevere-Tartu“) toodud välja kui TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajav

teelõik.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Projekt on kuni 31.12.2028 kättesaadav lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq

Projekti teede osa asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:

3

https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs

Põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Teemaplaneeringule, liiklusohutuse

taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.

Ehitusloa esemeks oleva Kardla–Tartu lõigu kilomeetrid erinevad eelprojektis, keskkonnamõju

hindamise aruandes ja Teemaplaneeringus märgitud kilomeetritest tulenevalt ehitustöödest

mitmetel teelõikudel Tallinna ja Mäo vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on Tallinna ja Tartu

vahelist teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84

asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi

riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km

170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatud

tegevusest.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse vastavalt EhS §

42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on Kärevere möödasõidu, Kardla–Tartu lõigu ja

Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja

sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt

algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata.

Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 13.10.2020 otsusega nr

15-7/20/417 riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.

Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km

170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH aruanne (Roadplan OÜ tööle nr 20085-1 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“, nr

20085-2 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu

lõigu eelprojekt“ ja nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“) tunnistati nõuetele

vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/1493.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-riigitee-2-e263-tallinn-

tartu-voru-luhamaa-km-1626 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-karevere-

moodasoidu-km-1705-1787-2

4

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks

pikem tähtaeg.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti

10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva

Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

5

1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus