Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Vinni vallavalitsus

[email protected]

Teie 31.03.2025 nr 7-1/26-5

Meie 28.04.2025 nr 9.3-4/25/2420-3

Arvamus TU 3 detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi

kohta

Lugupeetud Erkki Leek

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Vinni vallas paikneva TU3 ala detailplaneeringu

lähteseisukohade (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

programmi ettepanekute tegemiseks.

Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a otsusega nr 20 (edaspidi otsus nr 20) algatati

elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil detailplaneeringu (edaspidi DP)

koostamine Vinni valla üldplaneeringuga (kehtestatud 27.06.2024, edaspidi ÜP) määratud

tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 3 (edaspidi TU3) asuvate katastriüksuste

ligikaudu 886 ha suurusele maa-alale. Kavandatav tegevus jääb järgmiste asustusüksuste

territooriumile: Aravuse küla, Võhu küla, Kulina küla, Puka küla, Obja küla. Kavandatava

tegevuse alast (TU3) linnulennult u 300-350 m kaugusel paiknevad kõrvalmaanteed nr 17199

(Küti-Aravuse tee) ja 17121 (Roela-Anguse tee), u 1,4 km kaugusel tugimaantee nt 88 (Rakvere-

Rannapungerja tee) ning 2,3 km kaugusel tugimaantee nr 21 (Rakvere-Luige tee). Lähim alevik

(Roela alevik) asub u 3 km kaugusel. Lähim suurim linn (Rakvere linn) asub u 16 km kaugusel.

Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid.

DP-ga määratakse alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid ning

teenindusteede võrk. KSH teostatakse kogu TU3 ala ulatuses. Tuulikute maksimaalne

planeeritav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne kõrgus ja parameetrid

lahendatakse DP-ga.

Tuulikute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise

käigus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames

läbiviidavate uuringute tulemusi. Lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute arv kuni

21.

Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite võimalikud asukohad

ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse

planeerimise käigus, samuti lahendatakse liitumine elektrienergia ülekandevõrguga.

Vinni valla tuuleala nr 3 detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmis (eelnõu 26.03.2025, edaspidi

eelnõu) on märgitud järgmine:

2(4)

,,KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat)

keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või

vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega

hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist

ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Sõltuvalt kaugusest ja inimeste

tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtutakse põhimõttest, et tuulikuid ei

kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui saavutatakse kokkulepe konkreetse

majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõjusid minimeeritud. Võttes arvesse ka

võimalikku varjutuse mõju, vaadeldakse käesolevas dokumentatsioonis mõjualana eelkõige kuni

1,5 km tsooni. Visuaalsete mõjude osas vaadeldakse ala 5-7 km“

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad

mõjuallikad). Tuuleparkidega seonduvad eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud võib jagada

ajaliselt kolme etappi: ehitusaegsed ja kasutusaegsed ning lammutamise etapp.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, hinnatakse KSH raames mõju

veerežiimile, põhja- ja pinnavee kvaliteedile, jäätmetekkele, mõju müra ja vibratsiooni,

varjutuse, õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas, mõju maastikule (sh visuaalne

mõju), mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning

rohevõrgustik), mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, mõju kultuurimälestistele ja

pärandkultuuri objektidele, mõju kliimamuutusele, kumulatiivset mõju, riigipiiriülest mõju ja

muud mõjud (sh riigikaitselistele objektidele, mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali

häiringud, avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmeid,

millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida), Natura eelhindamine.

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid keskkonnavaldkondadele, mille osas on

selge, et oluline mõju puudub. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka

tuulepargi võimalikul kasutusajal ette näha õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna

valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid

negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Küll

aga käsitletakse müra ja vibratsiooni ning varjutusega seotud mõjusid.

Eelnõus on muuhulgas välja toodud järgmine:

1. KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus-, lammutus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja

põhjaveele eksperthinnanguna (kavandatud tegevuse kinnistutel puurkaevusid ei asu,

lähim puurkaev paikneb 740 m kaugusel);

2. Tuulepargi ehitamisega kaasneb ehitusaegne müra, mille mõju olulisust hinnatakse KSH

läbi viimisel eksperthinnanguga. Leitakse, et arvestades ehitusala kaugust elamualadest

ning asjaolu, et tuulikute püstitamisega kaasnev ehitusmüra ei erine oluliselt tavapärasest

ehitusmürast, ei ole oodata tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevat ehitusmüra

tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elamualadel müra normtasemete ületamist;

3. Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Tuuakse välja, et tuulikute

käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja

keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv

tööstusmüraks. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi

modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPRO).

Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult

häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide

planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB elamualadel) tagamine;

3(4)

4. Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja

infrahelil (0-20 Hz). Madalsageduslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase

väheneb) halvemini kui müra kõrgemate sageduste juures. Eestis on madalsageduslik

müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 4.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“, infraheli (alla 20 Hz sagedusega heli) helirõhutasemete

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega on reguleeritud sotsiaalministri 06.05.2002

määrusega nr 75 ”Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja

infraheli helirõhutasemete mõõtmine”. Nimetatud määrustes on esitatud müra mõõtmise

ja hindamisega seonduv meetod, kuid hetkel Eestis puuduvad siseriiklikud suunised,

kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides

kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös asub kavandatava tegevuse ala

kohati lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest. Seega arvestades eeltoodut tuleb müra

hindamisel arvestada ka madalsagedusliku (sh infraheli) müra levikuga. Madalsagedusliku müra leviku hindamisel/modelleerimisel võetakse aluseks Soome

vastav hindamisjuhis;

5. KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse

olulisuse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt)

kehtivatest soovitustest;

6. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris,

mis kandub sealt edasi tuuliku torni. Arvestades elamute kaugusega tuulikutest, ei ole

ette näha tuulikute kasutusega seoses olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna

elanikke;

7. Võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule käsitletakse KSH aruandes

eksperthinnanguna. Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

võib avalduda eelkõige läbi muutuse varjutuses ja tuulikute poolt põhjustatava müraga;

8. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste

teadaolevate arendusprojektidega. Tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse

müra hindamisel arvesse, kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste

piirkonnas kavandatavate tuuleparkide osas.

Amet on läbi vaadanud Vinni vallas paikneva TU3 ala detailplaneeringu lähteseisukohade

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja märgib järgmist:

1. Vinni Vallavolikogu otsuse nr 20 punkti 2.12 ,,Vastavalt ÜP KSH aruandele, tuleb

tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestada järgnevaga (sh

keskkonnatasude seaduses tooduga)“ alapunktis 7 on toodud järgmine: ,,Arvestada tuleb

Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja

mürakaardiga“. Otsuse nr 20 nimetatud punkti 2.12 alapunkt 7 sisaldab eksitavat teavet,

sest tegemist on Vinni vallas paikneva maa-ala DP-ga.

2. Lisaks tuulikute poolt tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud

seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid, mis annavad oma panuse

tekkivale müratasemele. Need komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja

neid tuleb hinnata koos tuuliku müraga.

3. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müra

leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB

Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks kõige rangemad ehk müra

sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud

4(4)

lähemist toetab ameti senine praktika seoses inimeste poolt esitatud kaebustega.

Võimalike mürahäiringute vältimiseks on otstarbekas tuulegeneraatorite puhul aluseks

võtta kõige rangemad nõuded ehk müra sihtväärtused.

4. Vibratsiooni tekke ja leviku hindamisel arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“.

5. Tuulikute tööga kaasneva infraheli võimaliku mõju hindamisel soovitame tugineda

olemasolevatele parimatele teadmistele ja varasematele uuringutele. Hinnangu andmisel

infraheli leviku ja mõju osas inimesele soovitame anda vähemalt eksperthinnanguna.

6. Amet soovitab tuulepargi käitamise järgselt teostada lähima(te) eluhoonete juures

tuulikute välisõhu müra mõõtmised. Eesmärgiks on kontrolliida, kas olukord vastab

kehtivatele normtasemetele või planeeringus fikseeritud tingimustele.

7. Soovitame planeeringu menetlusprotsessis teha aktiivset koostööd kohalike elanikega,

et saavutada ümbruskonna elanikele sobiv tervist ja heaolu toetav planeeringulahendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]