Leping

Loomevara

kommertsialiseerimise

uuring

Kantar Emori koostööpakkumus

Patendiametile

Märts 2025

© Emor AS

UURINGU SIHTRÜHM:

1) ettevõtted, kes on loomevara registreerinud ja

kommertsialiseerinud

2) ettevõtted, kes omavad loomevara, aga ei ole

seda registreerinud ega teeni sellelt tulu

VALIM:

Eesmärk on küsitleda kokku 15–20 ettevõtte

esindajat ja eksperti.

KÜSITLUSMEETOD:

Süvaintervjuud ja fookusgrupid

Loomevara kommertsialiseerimise uuring

Uuringu eesmärgiks on kaardistada ettevõtete kogemusi loomevara kommertsialiseerimisest, et saaks koostada juhendmaterjalid, mis annaks vastused peamistele küsimustele ja käsitleks enamlevinud probleemkohti.

KONTAKT JA LISAINFO

Anu Varblane

Kantar Emor, uuringuekspert

[email protected]

Tel: 6 268 540

Kantar Emor

Maakri 21, 10145 Tallinn

Tel: 6 268 5000

[email protected]

www.kantaremor.ee

Kiirülevaade koostööpakkumusest

Uuringu maksumus on 10 280 eurot (lisandub käibemaks)

UURING KESKENDUB JÄRGMISTELE TEEMADELE:

‒ Loomevara kommertsialiseerimise, hinnastamise ja kaitsmise strateegiad ettevõtete kogemuse näitel;

‒ Takistused loomevaralt tulu teenimisel;

‒ Vajalik riigipoolne tugi loomevara kommertsialiseerimiseks;

‒ Põhjused, miks loomevara ei registreerita ega kommertsialiseerita ning kuidas neist üle saada.

2

AJAKAVA (ettepanek):

‒ Ettevalmistavad tegevused: aprill 2025

‒ Küsitlustöö: mai 2025

‒ Lõplik uuringuaruanne: 20. juuni 2025

VÄLJUND:

‒ Analüütiline aruanne (pptx formaadis

elektroonselt) koos uuringu kokkuvõtte ja

põhijäreldustega

‒ Uuringu tulemuste suuline esitlus

Uuringu läbiviimise

kirjeldus

© Emor AS

Uuringu fookus ning põhiteemad

Varasemad uuringud näitavad, et vaid umbes veerand Eesti

loomevara omavatest ettevõtetest on oma loomevara ka bilansis

varana arvele võtnud. Veel vähem on neid, kes on oma loomevaralt

tulu teeninud. Seega on ettevõtteid, kes küll registreerivad mingit liiki

loomevara, aga nendivad ka ise, et rohkem nad loomevaraga ei

tegele. Sellest saab järeldada, et ettevõtted on küll teadvustanud

loomevara olulisuse, aga neil puudub teadmine, milliseid võimalusi

neil võiks olla oma loomevaralt tulu teenimiseks. Intellektuaalse

omandiga tegelemine tundub ettevõtetele liiga keeruline ja kallis,

samas kui uuringud näitavad, et tegelikult ei ole see mitte kulu, vaid

investeering ettevõtte kasvu ja pikaealisusesse*.

Uuringu fookus on nende ettevõtete kogemuse kaardistamisel, kes

juba on loomevara kommertsialiseerimisega tegelenud. Uuring

keskendub sellele, kuidas nimetatud ettevõtted kujundasid oma

intellektuaalomandi kommertsialiseerimise, hinnastamise ja

kaitsmise strateegiad ning milliste väljakutsetega nad on

seejuures kokku puutunud.

Väiksemas ulatuses kaardistatakse ka nende ettevõtete nägemus,

kes küll omavad loomevara, kuid pole seda registreerinud ega teeni

sellelt tulu. Nende puhul on küsimuseks, miks nad ei ole loomevara

siiani registreerinud ega kommertsialiseerinud ja mis võiks neid

ärgitada selles suunas tegutsema.

4

Uuring keskendub järgmistele teemadele:

‒ Loomevara hinnastamismeetodid – kuidas hind määratakse?

‒ Kommertsialiseerimine – millistelt loomevara liikidelt on tulu teenitud?

‒ Mis paneb kommertsialiseerimise kasuks otsustama?

‒ Kuidas oma loomevara kaitstakse ja kommertsialiseeritakse (st milliste lepingute, juriidiliste lahendustega)?

‒ Kuidas loomevara õiguste rikkumisel tekkinud kahjude suurust arvestatakse?

‒ Peamised takistused loomevaralt tulu teenimisel

‒ Vajalik (riigipoolne) tugi loomevara kommertsialiseerimiseks

Lisaks nimetatud, Tellija poolt väljatoodud teemadele on meie arvates

oluline käsitleda ka seda, kuidas ettevõtted on jõudnud loomevara

kommertsialiseerimiseni: st oluline on teekond, kuidas üldse jõuti ideeni,

et oma loomevaralt saaks ja võiks tulu teenida – millest see mõte tekkis,

kust edasise kohta infot otsiti, millised takistused esinesid jne. Nii on

võimalik mõista, kuidas suunata loomevara omavaid ettevõtteid astuma

järgmisi samme.

*EU Publications Office 2021 Building stronger intellectual property strategy capabilities

© Emor AS

SIHTRÜHM (VALIM)

Uuringul on kaks peamist sihtrühma:

1) ettevõtted, kes on loomevara registreerinud ja kommertsialiseerinud;

2) ettevõtted, kes omavad loomevara, aga ei ole seda registreerinud ega teeni sellelt tulu.

Uuringus osalejad pannakse paika koostöös Patendiametiga. Meie soovitus on kaasata nii selliseid ettevõtteid, kellel on juba pikaajaline kogemus kommertsialiseerimisega, kui ka selliseid, kes on alles hiljuti hakanud oma loomevaralt tulu teenima. Viimati nimetatutel võib olla meeles, milliseid muresid neil oli, enne kui nad kommertsialiseerimise ette võtsid.

Lisaks pakume, et valimisse võiks kaasata ka mõne patendivoliniku ja tugiorganisatsiooni (nt EIS) intellektuaalomandi konsultandi. Sellised eksperdid on kokku puutunud paljude ettevõtetega ja oskavad seega välja tuua laiema vaate, mitte ei lähtu vaid ühe ettevõtte isiklikust kogemusest.

Eesmärk on koguda vastused 10–15 ettevõttelt, kes on juba loomevara kommertsialiseerinud, ja 3–4 ettevõttelt, kes omavad loomevara, kuid ei ole seda registreerinud ega teeni sellelt tulu.

UURINGU MEETOD

Uuringu viime läbi fookusgruppide ja süvaintervjuude teel. Kvalitatiivne andmekogumine võimaldab saada vastused küsimustele miks, kuidas, mis põhjustel ehk mõista situatsiooni olemust.

Andmekogumine toimub poolstruktureeritud vestluskava alusel. Vestluskava paneme paika koostöös Tellijaga. Intervjuu läbiviijale jääb õigus küsida täiendavaid küsimusi, juhul kui vestluse käigus kerkib esile uusi, probleemi mõistmisel olulisi nüansse lisavaid teemasid.

Uuringu sihtrühm ja metoodika Andmekogumist alustame sissejuhatava intervjuuga Patendiameti esindaja(te)ga. Nii tagame selle, et mõistame ühtmoodi uuringu eesmärki ja saame korrektselt aru erialastest terminitest, mida intervjuudes käsitleda.

Seejärel viime läbi ekspertintervjuud patendivoliniku ja EIS-i intellektuaalomandi konsultandiga. Nende intervjuudega kaardistame laialdasemalt võimalikud probleemid, mis ettevõtetel võivad ette tulla seoses loomevara kommertsialiseerimise, hinnastamise ja kaitsmisega.

Järgnevalt teeme kaks fookusgruppi ettevõtetega, kes on oma loomevara kommertsialiseerinud. Ühte gruppi planeerime 5–6 osalejat, seega kokku kogume vastused 10–12 ettevõttelt. Juhul kui mingil põhjusel kõik kutsutud ei saa fookusgrupis osaleda, viime läbi eraldi süvaintervjuud veel mõne ettevõtte esindajaga. Eelistame siiski fookusgrupi meetodit, sest rühmaintervjuud (fookusgrupid, minigrupid) jätavad lisaks moderaatori tõstatatud küsimustele ruumi osalejate omavaheliseks suhtluseks, arvamuste vastandumiseks ja haakumiseks, kogemuste meenutamiseks. Seega on rühmavestluse dünaamika väärtus omaette.

Fookusgrupid viime läbi Teams keskkonnas veebi teel. Meie kogemus näitab, et see on ettevõtjate jaoks mugavaim lahendus ja seega on nii kõige kergem osalejaid leida. Samuti on siis võimalik kaasata osalejaid üle Eesti.

Ettevõtetest ootame vestlusringi inimest, kes on pädev rääkima loomevara kaitse teemal. Tõenäoliselt on selleks ettevõtte juht, juhatuse liikmed või ka nt finantsjuhid, juristid vms. Tänutäheks panustatud aja eest saavad osalejad Kantar Emori poolt kinkekaardid.

Fookusgrupi pikkuseks planeerime 1–1,5 tundi. Vestlus toimub eesti keeles.

Viimaks teeme ühe minigrupi ettevõtetega, kes ei ole loomevara kommertsialiseerinud. Selle vestlusringi eesmärk on sügavuti mõista põhjuseid, miks ettevõtted ei ole oma loomevara registreerinud ega kommertsialiseerinud, kas nad on selleks siiani tuge otsinud/saanud ning mis motiveeriks neid oma loomevara kommertsialiseerima.

© Emor AS

ANDMETÖÖTLUS JA ANDMEANALÜÜS

Kõik läbiviidud intervjuud/fookusgrupid salvestatakse. Salvestuste põhjal

teeme sõnasõnalised transkriptsioonid. Transkribeerivad kogenenud

spetsialistid ning transkriptsioonid vaatab üle vestluse moderaator.

Intervjuutekstide analüüsimiseks kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Analüüs algab intervjuutekstide temaatilise kodeerimisega programmis

Atlas.ti. Kasutame esmalt kõikset kodeerimist ehk kodeerime kõik uuringu

eesmärgist lähtudes tähenduslikud tekstiosad, et hoiduda välistuste

tegemisest juba uuringu varajases faasis, mis on üks kvalitatiivse

sisuanalüüsi oht. Intervjuude temaatiline kodeerimine võimaldab märgata

korduvaid mustreid ja kõige enam esile tulevaid teemasid, aga ei jäta välja

ka erilisi põhjuseid ja nüansse. Kodeerimist juhib, koodipuu loob ja seda

süstematiseerib uuringujuht.

Uuringutulemustes toome esile korduvad mustrid, hoiakud ja põhijooned

intervjuude üleselt ning neid üldistavaid järeldusi illustreerivad kõige

kõnekamad teemakohased tsitaadid intervjuudest.

Andmetöötlus ja -analüüs ning uuringu väljund

UURINGU VÄLJUND

Uuringu tulemused esitame PowerPoint formaadis analüütilise

aruandena. Aruanne annab vastused kõigile uuringu alguses seatud

uurimisküsimustele, sisaldab kogutud info analüüsil põhinevaid järeldusi

ning järeldustel põhinevaid soovitusi. Soovitused püütakse koostada nii, et

nende alusel saaks teha esmased juhised ettevõtetele loomevara

kommertsialiseerimise kohta.

Aruande koostamisel lähtume põhimõttest, et aruanne oleks kompaktne ja

sisutihe, väldime liigset mahtu ning ebaolulise informatsiooni kajastamist.

Uuringu tulemusi esitleme ühel korral Tallina piires koha peal või veebi

teel.

6

© Emor AS

Uuringu üldine tegevuskava

Ettevalmistus Küsitlustöö Analüüs ja aruandlus

Pakkumuse edukaks osutumise korral teeme

avakohtumise Tellijaga, et vaadata koos üle

uurimisküsimused, metoodika, valim ja ajakava.

Avakohtumise võib teha nii veebi teel kui ka

näost näkku.

Seejärel viime läbi sissejuhatava intervjuu

Patendiameti esindaja(te)ga. Selle käigus

vaatame üle esialgse vestluskava ja teeme

endale selgeks erialaspetsiifilised mõisted, mida

edasistes intervjuudes käsitleda. Täiendame

esialgset küsimustikku kuni sobiva tulemuseni

jõudmiseni.

Samuti arutame läbi, millised ettevõtted võiks

kuuluda valimisse. Valimi koostame varuga.

Pärast valimi kooskõlastamist alustame osalejate

fookusgruppidesse värbamisega.

Esmalt viime läbi ekspertintervjuud

patendivoliniku ja intellektuaalomandi

konsultandiga. Nende puhul kasutame

vestluskava üldistatud kujul ehk ei küsi

konkreetse ettevõtte kogemuse kohta, vaid

üldiselt sagedamini esinevate olukordade kohta.

Uute nüansside ilmnemisel korrigeerime

vestluskava.

Uuringu järgmiseks etapiks on fookusgrupid ja

minigrupp.

Kui gruppides jääb osalejaid puudu, teeme

süvaintervjuud veel mõne ettevõtte esindajaga.

Kõik vestlused salvestame ja transkribeerime.

Küsitlustööle järgneb kvalitatiivne sisuanalüüs

ja analüütilise aruande koostamine, milles

esitame uuringu tulemused, järeldused ja

soovitused.

Suhtleme selles etapis teiega jooksvalt, et

valideerida väljapakutud soovituste sobivust.

Ootame teie tagasisidet esialgsele aruandele

ning vajadusel täiendame aruannet vastavalt

ettepanekutele.

Uuringu lõpetab tulemuste esitlus.

7

© Emor AS

Uuringu ajakava Uuringu täpse ajakava lepime kokku lepingu sõlmimisel. Orienteeruvalt saab lähtuda järgmisest ajakavast:

TEGEVUS TÄHTAEG

Avakohtumine

Aprill 2025Sissejuhatavad intervjuud

Vestluskava ja valimi kinnitamine ning värbamine

Andmekogumine 21. mai 2025

Andmete analüüs ja aruande esitamine: 20. juuni 2025

Tulemuste esitlus: Üks kord, kokkuleppel

8

Ajakavas arvestame sellega, et uuringu jõuaks läbi viia

enne suvepuhkuste algust. Kui uuringu ettevalmistavad

tegevused saavad tehtud aprillis 2025, on uuringu

arvestuslik lõpptähtaeg 20. juuni 2025.

Ettevalmistus:

avakohtumine, sissejuhatav intervjuu, vestluskava koostamine

ja täiendamine, valimi kokkuleppimine, värbamine

2–3 nädalat

Andmekogumine:

ekspertintervjuud, fookusgrupid,

minigrupp

2,5 nädalat

Andmetöötlus ja aruande koostamine:

transkribeerimine, kodeerimine,

andmeanalüüs

4,5 nädalat

Tulemuste esitlus:

1 kord, kokkuleppel

Kogemus analoogsete

uuringute läbiviimisel

© Emor AS

Kogemus analoogsete uuringute läbiviimisel

10

Analoogsete uuringute näidetena on välja toodud Kantar Emori poolt teostatud uuringud, kus fookus on käitumise, hoiakute, vajaduste ja praktikate mõistmisel, st uuritud on seda, kuidas ja miks mingites olukordades käitutakse ja võimalusel ka seda, mis motiveeriks oma käitumist muutma. Seejuures on vaadatud nii selliseid uuringuid, kus sihtrühmaks on ettevõtted, kui ka neid, kus sihtrühmaks on eraisikud, sest sarnase uuringumetoodikaga saab metoodiliselt lahendada palju erisuguseid probleeme.

▪ Uue toote eeltestimine, tellija eraettevõte, 2024. Uuringu käigus viidi läbi kaks fookusgruppi, kus kaardistati tarbijate käitumist (kuidas käitutakse, mis seda motiveerib)

ning testiti suhtumist ja hoiakuid arendatava toote suhtes (st millised on ootused tootele, selle omadustele, hinnatasemele jne).

▪ Tarbija vajaduste uuring, tellija eraettevõte, 2024. Uuringu käigus viidi läbi neli fookusgruppi, kus selgitati välja erinevates elamutüüpides elavate inimeste vajadus

koduvalve teenuse järele ning kaardistati selle teenusega seotud otsuste langetamist.

▪ Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi, tellija Sotsiaalministeerium, 2023. Uuringu laiem eesmärk oli välja töötada lahendus, kuidas

pakkuda elanikele toitumisnõustamise teenust. Uurimismeetodiks oli veebiküsitlus, fookusgrupid ja ekspertintervjuud. Kui veebiküsitlusega selgitati välja elanikkonna

üldine suhtumine toitumisnõustamise teenusesse, siis fookusgruppides tõlgendati tulemusi süvitsi, st uuriti, mis olukordades ja kuidas tarbijad teenust sooviksid

kasutada, mis oleks neile selle juures oluline jne. Tervishoiutöötajate puhul viidi kõigepealt läbi fookusgrupid, et mõista, milliseid probleeme näevad töötajad

toitumisnõustamise teenuse osutamisel. Veebiküsitlusega kontrolliti, kuivõrd oluliseks peab tõstatatud probleeme laiem vastajate ring. Ekspertintervjuudes valideeriti

väljatöötatud teenuse mudelit.

▪ Tootearendusideede valideerimise uuring, tellija eraettevõte, 2023. Ettevõttel oli ideid uute kindlustuslahenduste jaoks. Enne tootearendusega alustamist viidi läbi

uuring, et valideerida potentsiaalsete kasutajatega arendusideid ja selgitada välja, mis olukordades nad kindlustust kasutavad, millega on rahul ja millest tunnevad

puudust.

▪ Müksamismeetodite kasutamine isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise kasutamise toetamiseks, tellija Sotsiaalministeerium, 2022. Uuringu eesmärgiks oli

välja töötada sekkumised, mille kaudu suunata isasid kasutama täies mahus isapuhkust ja saama isa täiendavat vanemahüvitist. Uuringu käigus viidi muuhulgas läbi

fookusgrupid isadega, et mõista, kuidas on nad siiani isapuhkust puudutavad otsused langetanud, mis on seda mõjutanud jne. Samuti viidi läbi süvaintervjuud ettevõtete

esindajatega, et mõista nende suhtumist isapuhkusesse. Uuringu käigus töötati välja ja piloteeriti erinevaid „mükse“, mis võiksid motiveerida isasid isapuhkust kasutama.

▪ Tuuleparkide meelsusuuring, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021. Uurimismeetodiks olid veebküsitlus elanike seas, fookusgrupid elanikega ja

süvaintervjuud ettevõtetega. Kui ankeetküsitlusega selgitati välja elanike üldine teadlikkus ja meelsus, siis fookusgrupid võimaldasid uurida süvitsi, millest erinevad

uskumused ja hoiakud on tingitud. Ettevõtetega läbiviidud intervjuude eesmärk oli välja selgitada nende suhtumine lähedusse rajatavatesse tuuleparkidesse.

Uuringumeeskonna

CV-d

© Emor AS

Uuringu meeskond

12

Kantar Emoril on käesoleva uuringu elluviimiseks professionaalne meeskond, kellel on pikaajaline kogemus erinevate kvalitatiivuuringute läbiviimisel. Lisaks tabelis

märgitud spetsialistidele panustavad uurimistöö valmimisse graafika- ja kliendiväljundite spetsialist (kui on vajadus jooniste viimistlemiseks), transkribeerija ning

kommunikatsioonispetsialist (aruande keeletoimetamine). Vajaduse korral on AS Emori teised uuringuspetsialistid võimelised üksteise töid üle võtma ja kaasa aitama

ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel

Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud pakkumusele.

Meeskonnaliige Roll meeskonnas Vastutus

1.

Anu Varblane Projektijuht ja analüütik Tööstaaž uuringute juhtimisel/ teostamisel AS Emoris 3 aastat, uuringute valdkonnas 16 aastat

Uuringu planeerimine ja juhtimine, vestluskava koostamine ja täiendamine, suhtlemine teiste meeskonnaliikmete ja Tellijaga, intervjuude ja fookusgrupi läbiviimine, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, tulemuste esitlemine

Uuringu planeerimine, kõigi ülesannete täitmine, sh aruande valmimine, suhtlus Tellijaga

2. Anna Petermann Uuringuspetsialist Tööstaaž AS Emoris 3 aastat

Intervjueerija / fookusgruppide moderaator; lisaks sellele panustab ka uuringu teistesse etappidesse (intervjuude kodeerimine ja analüüs, aruande kirjutamine)

Sujuvalt modereeritud fookusgrupid

3.

Margit Puskar AS Emori kvalitatiivuuringute projektijuht ja värbamisekspert Tööstaaž AS Emoris 16 aastat

Värbamisekspert: kontakteerub sihtrühmadesse sobivate isikutega ning räägib nendega individuaalselt fookusgruppide / süvaintervjuude ajalisest sobivusest, privaatsusnõuetest ning uuringu üldisest iseloomust. Margit vastab osalejate küsimustele ja muredele ning annab uuringujuhile regulaarset ülevaadet valimi täitumisest. Pärast intervjuude läbiviimist tagab Margit selle, et kõik osalejad saaksid tänutäheks lubatud kinkekaardi.

Korrektne valim

Maksumus

© Emor AS

Uuringu maksumus väljapakutud mahus on 10 280 eurot + km.

Maksumus sisaldab kõiki eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi:

‒ uuringu ettevalmistus (suhtlus tellijaga, vestluskava väljatöötamine, projekti koordineerimine, valimi kooskõlastamine ja värbamine);

‒ andmekogumise läbiviimine, kinkekaardid ettevõtete esindajatele, salvestuste transkribeerimine;

‒ aruande koostamine (teksti kodeerimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, analüütilise aruande koostamine);

‒ tulemuste suuline esitlus.

Uuringu maksumus

14