Dokumendiregister | Patendiamet |
Viit | 3-6/25-253 |
Registreeritud | 28.04.2025 |
Sünkroonitud | 29.04.2025 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 3 Finants- ja majandustegevus |
Sari | 3-6 Koostöö- ja halduslepingud, aktid |
Toimik | 3-6 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Liina Puu (Patendiamet, Kaubamärgiosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Loomevara
kommertsialiseerimise
uuring
Kantar Emori koostööpakkumus
Patendiametile
Märts 2025
© Emor AS
UURINGU SIHTRÜHM:
1) ettevõtted, kes on loomevara registreerinud ja
kommertsialiseerinud
2) ettevõtted, kes omavad loomevara, aga ei ole
seda registreerinud ega teeni sellelt tulu
VALIM:
Eesmärk on küsitleda kokku 15–20 ettevõtte
esindajat ja eksperti.
KÜSITLUSMEETOD:
Süvaintervjuud ja fookusgrupid
Loomevara kommertsialiseerimise uuring
Uuringu eesmärgiks on kaardistada ettevõtete kogemusi loomevara kommertsialiseerimisest, et saaks koostada juhendmaterjalid, mis annaks vastused peamistele küsimustele ja käsitleks enamlevinud probleemkohti.
KONTAKT JA LISAINFO
Anu Varblane
Kantar Emor, uuringuekspert
Tel: 6 268 540
Kantar Emor
Maakri 21, 10145 Tallinn
Tel: 6 268 5000
www.kantaremor.ee
Kiirülevaade koostööpakkumusest
Uuringu maksumus on 10 280 eurot (lisandub käibemaks)
UURING KESKENDUB JÄRGMISTELE TEEMADELE:
‒ Loomevara kommertsialiseerimise, hinnastamise ja kaitsmise strateegiad ettevõtete kogemuse näitel;
‒ Takistused loomevaralt tulu teenimisel;
‒ Vajalik riigipoolne tugi loomevara kommertsialiseerimiseks;
‒ Põhjused, miks loomevara ei registreerita ega kommertsialiseerita ning kuidas neist üle saada.
2
AJAKAVA (ettepanek):
‒ Ettevalmistavad tegevused: aprill 2025
‒ Küsitlustöö: mai 2025
‒ Lõplik uuringuaruanne: 20. juuni 2025
VÄLJUND:
‒ Analüütiline aruanne (pptx formaadis
elektroonselt) koos uuringu kokkuvõtte ja
põhijäreldustega
‒ Uuringu tulemuste suuline esitlus
Uuringu läbiviimise
kirjeldus
© Emor AS
Uuringu fookus ning põhiteemad
Varasemad uuringud näitavad, et vaid umbes veerand Eesti
loomevara omavatest ettevõtetest on oma loomevara ka bilansis
varana arvele võtnud. Veel vähem on neid, kes on oma loomevaralt
tulu teeninud. Seega on ettevõtteid, kes küll registreerivad mingit liiki
loomevara, aga nendivad ka ise, et rohkem nad loomevaraga ei
tegele. Sellest saab järeldada, et ettevõtted on küll teadvustanud
loomevara olulisuse, aga neil puudub teadmine, milliseid võimalusi
neil võiks olla oma loomevaralt tulu teenimiseks. Intellektuaalse
omandiga tegelemine tundub ettevõtetele liiga keeruline ja kallis,
samas kui uuringud näitavad, et tegelikult ei ole see mitte kulu, vaid
investeering ettevõtte kasvu ja pikaealisusesse*.
Uuringu fookus on nende ettevõtete kogemuse kaardistamisel, kes
juba on loomevara kommertsialiseerimisega tegelenud. Uuring
keskendub sellele, kuidas nimetatud ettevõtted kujundasid oma
intellektuaalomandi kommertsialiseerimise, hinnastamise ja
kaitsmise strateegiad ning milliste väljakutsetega nad on
seejuures kokku puutunud.
Väiksemas ulatuses kaardistatakse ka nende ettevõtete nägemus,
kes küll omavad loomevara, kuid pole seda registreerinud ega teeni
sellelt tulu. Nende puhul on küsimuseks, miks nad ei ole loomevara
siiani registreerinud ega kommertsialiseerinud ja mis võiks neid
ärgitada selles suunas tegutsema.
4
Uuring keskendub järgmistele teemadele:
‒ Loomevara hinnastamismeetodid – kuidas hind määratakse?
‒ Kommertsialiseerimine – millistelt loomevara liikidelt on tulu teenitud?
‒ Mis paneb kommertsialiseerimise kasuks otsustama?
‒ Kuidas oma loomevara kaitstakse ja kommertsialiseeritakse (st milliste lepingute, juriidiliste lahendustega)?
‒ Kuidas loomevara õiguste rikkumisel tekkinud kahjude suurust arvestatakse?
‒ Peamised takistused loomevaralt tulu teenimisel
‒ Vajalik (riigipoolne) tugi loomevara kommertsialiseerimiseks
Lisaks nimetatud, Tellija poolt väljatoodud teemadele on meie arvates
oluline käsitleda ka seda, kuidas ettevõtted on jõudnud loomevara
kommertsialiseerimiseni: st oluline on teekond, kuidas üldse jõuti ideeni,
et oma loomevaralt saaks ja võiks tulu teenida – millest see mõte tekkis,
kust edasise kohta infot otsiti, millised takistused esinesid jne. Nii on
võimalik mõista, kuidas suunata loomevara omavaid ettevõtteid astuma
järgmisi samme.
*EU Publications Office 2021 Building stronger intellectual property strategy capabilities
© Emor AS
SIHTRÜHM (VALIM)
Uuringul on kaks peamist sihtrühma:
1) ettevõtted, kes on loomevara registreerinud ja kommertsialiseerinud;
2) ettevõtted, kes omavad loomevara, aga ei ole seda registreerinud ega teeni sellelt tulu.
Uuringus osalejad pannakse paika koostöös Patendiametiga. Meie soovitus on kaasata nii selliseid ettevõtteid, kellel on juba pikaajaline kogemus kommertsialiseerimisega, kui ka selliseid, kes on alles hiljuti hakanud oma loomevaralt tulu teenima. Viimati nimetatutel võib olla meeles, milliseid muresid neil oli, enne kui nad kommertsialiseerimise ette võtsid.
Lisaks pakume, et valimisse võiks kaasata ka mõne patendivoliniku ja tugiorganisatsiooni (nt EIS) intellektuaalomandi konsultandi. Sellised eksperdid on kokku puutunud paljude ettevõtetega ja oskavad seega välja tuua laiema vaate, mitte ei lähtu vaid ühe ettevõtte isiklikust kogemusest.
Eesmärk on koguda vastused 10–15 ettevõttelt, kes on juba loomevara kommertsialiseerinud, ja 3–4 ettevõttelt, kes omavad loomevara, kuid ei ole seda registreerinud ega teeni sellelt tulu.
UURINGU MEETOD
Uuringu viime läbi fookusgruppide ja süvaintervjuude teel. Kvalitatiivne andmekogumine võimaldab saada vastused küsimustele miks, kuidas, mis põhjustel ehk mõista situatsiooni olemust.
Andmekogumine toimub poolstruktureeritud vestluskava alusel. Vestluskava paneme paika koostöös Tellijaga. Intervjuu läbiviijale jääb õigus küsida täiendavaid küsimusi, juhul kui vestluse käigus kerkib esile uusi, probleemi mõistmisel olulisi nüansse lisavaid teemasid.
Uuringu sihtrühm ja metoodika Andmekogumist alustame sissejuhatava intervjuuga Patendiameti esindaja(te)ga. Nii tagame selle, et mõistame ühtmoodi uuringu eesmärki ja saame korrektselt aru erialastest terminitest, mida intervjuudes käsitleda.
Seejärel viime läbi ekspertintervjuud patendivoliniku ja EIS-i intellektuaalomandi konsultandiga. Nende intervjuudega kaardistame laialdasemalt võimalikud probleemid, mis ettevõtetel võivad ette tulla seoses loomevara kommertsialiseerimise, hinnastamise ja kaitsmisega.
Järgnevalt teeme kaks fookusgruppi ettevõtetega, kes on oma loomevara kommertsialiseerinud. Ühte gruppi planeerime 5–6 osalejat, seega kokku kogume vastused 10–12 ettevõttelt. Juhul kui mingil põhjusel kõik kutsutud ei saa fookusgrupis osaleda, viime läbi eraldi süvaintervjuud veel mõne ettevõtte esindajaga. Eelistame siiski fookusgrupi meetodit, sest rühmaintervjuud (fookusgrupid, minigrupid) jätavad lisaks moderaatori tõstatatud küsimustele ruumi osalejate omavaheliseks suhtluseks, arvamuste vastandumiseks ja haakumiseks, kogemuste meenutamiseks. Seega on rühmavestluse dünaamika väärtus omaette.
Fookusgrupid viime läbi Teams keskkonnas veebi teel. Meie kogemus näitab, et see on ettevõtjate jaoks mugavaim lahendus ja seega on nii kõige kergem osalejaid leida. Samuti on siis võimalik kaasata osalejaid üle Eesti.
Ettevõtetest ootame vestlusringi inimest, kes on pädev rääkima loomevara kaitse teemal. Tõenäoliselt on selleks ettevõtte juht, juhatuse liikmed või ka nt finantsjuhid, juristid vms. Tänutäheks panustatud aja eest saavad osalejad Kantar Emori poolt kinkekaardid.
Fookusgrupi pikkuseks planeerime 1–1,5 tundi. Vestlus toimub eesti keeles.
Viimaks teeme ühe minigrupi ettevõtetega, kes ei ole loomevara kommertsialiseerinud. Selle vestlusringi eesmärk on sügavuti mõista põhjuseid, miks ettevõtted ei ole oma loomevara registreerinud ega kommertsialiseerinud, kas nad on selleks siiani tuge otsinud/saanud ning mis motiveeriks neid oma loomevara kommertsialiseerima.
© Emor AS
ANDMETÖÖTLUS JA ANDMEANALÜÜS
Kõik läbiviidud intervjuud/fookusgrupid salvestatakse. Salvestuste põhjal
teeme sõnasõnalised transkriptsioonid. Transkribeerivad kogenenud
spetsialistid ning transkriptsioonid vaatab üle vestluse moderaator.
Intervjuutekstide analüüsimiseks kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi.
Analüüs algab intervjuutekstide temaatilise kodeerimisega programmis
Atlas.ti. Kasutame esmalt kõikset kodeerimist ehk kodeerime kõik uuringu
eesmärgist lähtudes tähenduslikud tekstiosad, et hoiduda välistuste
tegemisest juba uuringu varajases faasis, mis on üks kvalitatiivse
sisuanalüüsi oht. Intervjuude temaatiline kodeerimine võimaldab märgata
korduvaid mustreid ja kõige enam esile tulevaid teemasid, aga ei jäta välja
ka erilisi põhjuseid ja nüansse. Kodeerimist juhib, koodipuu loob ja seda
süstematiseerib uuringujuht.
Uuringutulemustes toome esile korduvad mustrid, hoiakud ja põhijooned
intervjuude üleselt ning neid üldistavaid järeldusi illustreerivad kõige
kõnekamad teemakohased tsitaadid intervjuudest.
Andmetöötlus ja -analüüs ning uuringu väljund
UURINGU VÄLJUND
Uuringu tulemused esitame PowerPoint formaadis analüütilise
aruandena. Aruanne annab vastused kõigile uuringu alguses seatud
uurimisküsimustele, sisaldab kogutud info analüüsil põhinevaid järeldusi
ning järeldustel põhinevaid soovitusi. Soovitused püütakse koostada nii, et
nende alusel saaks teha esmased juhised ettevõtetele loomevara
kommertsialiseerimise kohta.
Aruande koostamisel lähtume põhimõttest, et aruanne oleks kompaktne ja
sisutihe, väldime liigset mahtu ning ebaolulise informatsiooni kajastamist.
Uuringu tulemusi esitleme ühel korral Tallina piires koha peal või veebi
teel.
6
© Emor AS
Uuringu üldine tegevuskava
Ettevalmistus Küsitlustöö Analüüs ja aruandlus
Pakkumuse edukaks osutumise korral teeme
avakohtumise Tellijaga, et vaadata koos üle
uurimisküsimused, metoodika, valim ja ajakava.
Avakohtumise võib teha nii veebi teel kui ka
näost näkku.
Seejärel viime läbi sissejuhatava intervjuu
Patendiameti esindaja(te)ga. Selle käigus
vaatame üle esialgse vestluskava ja teeme
endale selgeks erialaspetsiifilised mõisted, mida
edasistes intervjuudes käsitleda. Täiendame
esialgset küsimustikku kuni sobiva tulemuseni
jõudmiseni.
Samuti arutame läbi, millised ettevõtted võiks
kuuluda valimisse. Valimi koostame varuga.
Pärast valimi kooskõlastamist alustame osalejate
fookusgruppidesse värbamisega.
Esmalt viime läbi ekspertintervjuud
patendivoliniku ja intellektuaalomandi
konsultandiga. Nende puhul kasutame
vestluskava üldistatud kujul ehk ei küsi
konkreetse ettevõtte kogemuse kohta, vaid
üldiselt sagedamini esinevate olukordade kohta.
Uute nüansside ilmnemisel korrigeerime
vestluskava.
Uuringu järgmiseks etapiks on fookusgrupid ja
minigrupp.
Kui gruppides jääb osalejaid puudu, teeme
süvaintervjuud veel mõne ettevõtte esindajaga.
Kõik vestlused salvestame ja transkribeerime.
Küsitlustööle järgneb kvalitatiivne sisuanalüüs
ja analüütilise aruande koostamine, milles
esitame uuringu tulemused, järeldused ja
soovitused.
Suhtleme selles etapis teiega jooksvalt, et
valideerida väljapakutud soovituste sobivust.
Ootame teie tagasisidet esialgsele aruandele
ning vajadusel täiendame aruannet vastavalt
ettepanekutele.
Uuringu lõpetab tulemuste esitlus.
7
© Emor AS
Uuringu ajakava Uuringu täpse ajakava lepime kokku lepingu sõlmimisel. Orienteeruvalt saab lähtuda järgmisest ajakavast:
TEGEVUS TÄHTAEG
Avakohtumine
Aprill 2025Sissejuhatavad intervjuud
Vestluskava ja valimi kinnitamine ning värbamine
Andmekogumine 21. mai 2025
Andmete analüüs ja aruande esitamine: 20. juuni 2025
Tulemuste esitlus: Üks kord, kokkuleppel
8
Ajakavas arvestame sellega, et uuringu jõuaks läbi viia
enne suvepuhkuste algust. Kui uuringu ettevalmistavad
tegevused saavad tehtud aprillis 2025, on uuringu
arvestuslik lõpptähtaeg 20. juuni 2025.
Ettevalmistus:
avakohtumine, sissejuhatav intervjuu, vestluskava koostamine
ja täiendamine, valimi kokkuleppimine, värbamine
2–3 nädalat
Andmekogumine:
ekspertintervjuud, fookusgrupid,
minigrupp
2,5 nädalat
Andmetöötlus ja aruande koostamine:
transkribeerimine, kodeerimine,
andmeanalüüs
4,5 nädalat
Tulemuste esitlus:
1 kord, kokkuleppel
Kogemus analoogsete
uuringute läbiviimisel
© Emor AS
Kogemus analoogsete uuringute läbiviimisel
10
Analoogsete uuringute näidetena on välja toodud Kantar Emori poolt teostatud uuringud, kus fookus on käitumise, hoiakute, vajaduste ja praktikate mõistmisel, st uuritud on seda, kuidas ja miks mingites olukordades käitutakse ja võimalusel ka seda, mis motiveeriks oma käitumist muutma. Seejuures on vaadatud nii selliseid uuringuid, kus sihtrühmaks on ettevõtted, kui ka neid, kus sihtrühmaks on eraisikud, sest sarnase uuringumetoodikaga saab metoodiliselt lahendada palju erisuguseid probleeme.
▪ Uue toote eeltestimine, tellija eraettevõte, 2024. Uuringu käigus viidi läbi kaks fookusgruppi, kus kaardistati tarbijate käitumist (kuidas käitutakse, mis seda motiveerib)
ning testiti suhtumist ja hoiakuid arendatava toote suhtes (st millised on ootused tootele, selle omadustele, hinnatasemele jne).
▪ Tarbija vajaduste uuring, tellija eraettevõte, 2024. Uuringu käigus viidi läbi neli fookusgruppi, kus selgitati välja erinevates elamutüüpides elavate inimeste vajadus
koduvalve teenuse järele ning kaardistati selle teenusega seotud otsuste langetamist.
▪ Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi, tellija Sotsiaalministeerium, 2023. Uuringu laiem eesmärk oli välja töötada lahendus, kuidas
pakkuda elanikele toitumisnõustamise teenust. Uurimismeetodiks oli veebiküsitlus, fookusgrupid ja ekspertintervjuud. Kui veebiküsitlusega selgitati välja elanikkonna
üldine suhtumine toitumisnõustamise teenusesse, siis fookusgruppides tõlgendati tulemusi süvitsi, st uuriti, mis olukordades ja kuidas tarbijad teenust sooviksid
kasutada, mis oleks neile selle juures oluline jne. Tervishoiutöötajate puhul viidi kõigepealt läbi fookusgrupid, et mõista, milliseid probleeme näevad töötajad
toitumisnõustamise teenuse osutamisel. Veebiküsitlusega kontrolliti, kuivõrd oluliseks peab tõstatatud probleeme laiem vastajate ring. Ekspertintervjuudes valideeriti
väljatöötatud teenuse mudelit.
▪ Tootearendusideede valideerimise uuring, tellija eraettevõte, 2023. Ettevõttel oli ideid uute kindlustuslahenduste jaoks. Enne tootearendusega alustamist viidi läbi
uuring, et valideerida potentsiaalsete kasutajatega arendusideid ja selgitada välja, mis olukordades nad kindlustust kasutavad, millega on rahul ja millest tunnevad
puudust.
▪ Müksamismeetodite kasutamine isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise kasutamise toetamiseks, tellija Sotsiaalministeerium, 2022. Uuringu eesmärgiks oli
välja töötada sekkumised, mille kaudu suunata isasid kasutama täies mahus isapuhkust ja saama isa täiendavat vanemahüvitist. Uuringu käigus viidi muuhulgas läbi
fookusgrupid isadega, et mõista, kuidas on nad siiani isapuhkust puudutavad otsused langetanud, mis on seda mõjutanud jne. Samuti viidi läbi süvaintervjuud ettevõtete
esindajatega, et mõista nende suhtumist isapuhkusesse. Uuringu käigus töötati välja ja piloteeriti erinevaid „mükse“, mis võiksid motiveerida isasid isapuhkust kasutama.
▪ Tuuleparkide meelsusuuring, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021. Uurimismeetodiks olid veebküsitlus elanike seas, fookusgrupid elanikega ja
süvaintervjuud ettevõtetega. Kui ankeetküsitlusega selgitati välja elanike üldine teadlikkus ja meelsus, siis fookusgrupid võimaldasid uurida süvitsi, millest erinevad
uskumused ja hoiakud on tingitud. Ettevõtetega läbiviidud intervjuude eesmärk oli välja selgitada nende suhtumine lähedusse rajatavatesse tuuleparkidesse.
Uuringumeeskonna
CV-d
© Emor AS
Uuringu meeskond
12
Kantar Emoril on käesoleva uuringu elluviimiseks professionaalne meeskond, kellel on pikaajaline kogemus erinevate kvalitatiivuuringute läbiviimisel. Lisaks tabelis
märgitud spetsialistidele panustavad uurimistöö valmimisse graafika- ja kliendiväljundite spetsialist (kui on vajadus jooniste viimistlemiseks), transkribeerija ning
kommunikatsioonispetsialist (aruande keeletoimetamine). Vajaduse korral on AS Emori teised uuringuspetsialistid võimelised üksteise töid üle võtma ja kaasa aitama
ootamatute probleemide või tõrgete esinemisel
Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud pakkumusele.
Meeskonnaliige Roll meeskonnas Vastutus
1.
Anu Varblane Projektijuht ja analüütik Tööstaaž uuringute juhtimisel/ teostamisel AS Emoris 3 aastat, uuringute valdkonnas 16 aastat
Uuringu planeerimine ja juhtimine, vestluskava koostamine ja täiendamine, suhtlemine teiste meeskonnaliikmete ja Tellijaga, intervjuude ja fookusgrupi läbiviimine, tulemuste analüüs ja aruande koostamine, tulemuste esitlemine
Uuringu planeerimine, kõigi ülesannete täitmine, sh aruande valmimine, suhtlus Tellijaga
2. Anna Petermann Uuringuspetsialist Tööstaaž AS Emoris 3 aastat
Intervjueerija / fookusgruppide moderaator; lisaks sellele panustab ka uuringu teistesse etappidesse (intervjuude kodeerimine ja analüüs, aruande kirjutamine)
Sujuvalt modereeritud fookusgrupid
3.
Margit Puskar AS Emori kvalitatiivuuringute projektijuht ja värbamisekspert Tööstaaž AS Emoris 16 aastat
Värbamisekspert: kontakteerub sihtrühmadesse sobivate isikutega ning räägib nendega individuaalselt fookusgruppide / süvaintervjuude ajalisest sobivusest, privaatsusnõuetest ning uuringu üldisest iseloomust. Margit vastab osalejate küsimustele ja muredele ning annab uuringujuhile regulaarset ülevaadet valimi täitumisest. Pärast intervjuude läbiviimist tagab Margit selle, et kõik osalejad saaksid tänutäheks lubatud kinkekaardi.
Korrektne valim
Maksumus
© Emor AS
Uuringu maksumus väljapakutud mahus on 10 280 eurot + km.
Maksumus sisaldab kõiki eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi:
‒ uuringu ettevalmistus (suhtlus tellijaga, vestluskava väljatöötamine, projekti koordineerimine, valimi kooskõlastamine ja värbamine);
‒ andmekogumise läbiviimine, kinkekaardid ettevõtete esindajatele, salvestuste transkribeerimine;
‒ aruande koostamine (teksti kodeerimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, analüütilise aruande koostamine);
‒ tulemuste suuline esitlus.
Uuringu maksumus
14