Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-1/21-003/6912-1 |
Registreeritud | 28.04.2025 |
Sünkroonitud | 29.04.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
Toimik | 8-1/21-003 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Tartu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Tartu Linnavalitsus |
Vastutaja | Tiit Vunk (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Maa- ja Ruumiamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Keskkonnaamet
Tartu Linnavalitsus
Meie 28.04.2025 nr 8-1/21-003/6912-1
Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa
menetlusse kaasamine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee
km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks.
Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb
Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS
§45 lõike 1.
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.
Projekt on kättesaadav lingil:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq
Tutvumaks projekti plaanilahendusega, soovitame aga minna järgmisele lingile, kust on nähtavad
vaid projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs
Joonis nimega „Trassiskeem“ annab hea ülevaate kogu projektist ühel joonisel.
Eelprojekti faasis koostatud KMH aruandega on võimalik tutvuda alljärgneval aadressil:
https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-
karevere-moodasoidu-km-1705-1787-2
KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi
14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/149.
Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa
ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Mäo-Tartu
teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
2 (2)
ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 02.06.2025 e-posti aadressile
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Vunk
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusloa eelnõu
2. Kardla-Tartu lõigu tee ehitusloa andmise korralduse eelnõu
EELNÕU
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–
Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-
176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu
ehitamiseks“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number …
Tee ehitusloa andmise kuupäev …
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Määrata EhS §45 lõike 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest,
ning 10 aastat kui ehitamisega on alustatud.
2. Tööprojektiga on lubatud muuta 2+2 maantee ristlõike laiust (kitsamaks), eesmärgiga
vähendada kasutatavate ehitusmaterjalide mahtu ja seeläbi ka objekti maksumust. Ristlõike
muudatus on lubatud vaid tee omaniku nõusolekul.
3. Rajada riigitee 22104 Rähni–Rahinge teele tolmuvaba kate, kui seda pole enne Kardla–
Tartu lõigu ehitamist tehtud. Rähni–Rahinge tee kaudu on nähtud ette Tallinna–Tartu–
Võru–Luhamaa teega külgnevatelt aladelt ühendus Võru ja Valga suunas pärast tee
ümberehitamist 2+2 maanteeks.
4. Raudteeviaduktide ehitamine kavandada võimalusel peale jaanipäeva juulikuusse, mil
rongireisijate arv on väikseim. Soovitatav on üldised tingimused ehitustööde akende osas
läbi rääkida Eesti Liinirongid AS-ga enne ehitamisele eelneva aasta 15. detsembrit, mil
kinnitatakse reisirongide järgmise aasta sõiduplaanid.
5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu
ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa
andmise korraldusele).
6. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik pesitsusajal (märtsi algusest kuni juuli
lõpuni) tundlik häiringutele kuni 300 meetri kaugusel pesast. Looduskaitseseaduse § 55
lõige 61 punktis 2 on sätestatud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik
EELNÕU
2
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Mürarikkad ehitustööd tuleb
kavandada väljapoole pesitsusaega.
7. Tiksoja ökodukti rajamisel tuleb vältida pesitsusajal (31.03-31.07) kanakulli elupaika
(eelkõige metsa) minemist. Teine kanakulli elupaik jääb Tiksoja sirge juurde, kus
ulukipääsu kavandamisel tuleb pesitsusajal töid elupaigas ja selle vahetus läheduses (200
m) vältida.
8. Kaitsealuste liikide elupaikade läheduses läbiviidavad tööd kooskõlastada
Keskkonnaametiga
9. Vääriselupaikades ei ole lubatud sõidukitega sõitmine ja nende parkimine ning
ehitusmaterjalide ladustamine.
10. Raadatavast vääriselupaiga osast tuleb jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud
puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse
ossa (ilma viimast kahjustamata) ja jätta sinna kõdunema.
11. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ja nende
opereerimisel ja hooldamisel tuleb kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest.
Sademevesi tuleb objektil kokku koguda ja suunata kaldale rajatavasse sademeveesüsteemi
(sh olemasolevad kuivenduskraavid). Meetme tulemusena suureneb sademevee jõkke
jõudmise aeg, mis omakorda soodustab sademevee looduslikku puhastumist.
12. Tee ehitusel ülejääv (väljakaevatav pinnas) pinnas tuleb võimalusel realiseerida tekkekoha
läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik tee
ehitamisel ära kasutada tuleb kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel
või teistes tee-ehituse projektides.
13. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks ja jõgedesse võimaliku reostuse kandumise
vältimiseks tuleb ehitusmasinate opereerimisel ja hooldamisel rangelt pidada kinni ohutus-
ja keskkonnanõuetest ning vältida masinate hooldamist ja parkimist Emajõe veepiirile
lähemal kui 10 m.
14. Ehitusaegse müra mõjude vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid
ning vältida võimalusel ehitustöid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 19.00-07.00).
15. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste
vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida vahetult maantee lähialal
(kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline
seisukord.
16. Ehitusaegse õhusaaste mõju tuleb leevendada vajadusel ajutiste teede aga ka
ehitusmaterjalide (nt liiv) niisutamisega (tolmamise vähendamine). Lisaks on oluline
nõuetele vastavate ja töökorras ehitusmasinate kasutamine.
17. Kavandatava tee raudteega ristumise piirkonna majapidamiste joogiveevarustus on
lahendatud salvkaevude baasil (Keskkonnaregistris puudub info puurkaevude kohta antud
piirkonnas). Salvkaevud on otseselt sõltuvad pinnasevee tasemest, seega võib tee
süvendisse viimine avaldada mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele.
Joogiveevarustuse tagamiseks tuleb salvkaevude kuivaksjäämise korral korraldada
alternatiivne joogiveevarustus, nt uute puurkaevude rajamisega. Arvestades hinnangulist
depressioonilehtri ulatust võib salvkaevude veetase olla mõjutatud järgmistel kinnistutel:
Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422),
Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801),
Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu
(83101:003:0076). Oluline on mainida, et Priidu, Kalda, Väike-Kalda, Väike-Lipingu ja
Õunapuu kinnistud on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) alusel arvatud
perspektiivis ühisveevärgiga kaetavate alade hulka, kus veevarustus tagatakse
ühissüsteemi puurkaevude baasil. Teisalt ei ole hetkel teada ajaline perspektiiv, millal
nimetatud kinnistud ühisveevärgiga liituvad. Kokkuvõtvalt on oluline, et tee rajamisega
säiliks piirkonna kinnistutel joogiveevarustus.
18. Joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteediseire: Teostada vee kvaliteedi (kaks korda
EELNÕU
3
aastas) ja veetaseme (kord kvartalis) seiret majapidamiste joogivee salvkaevudes vahetult
enne tee ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja kaks aastat pärast tee valmimist.
Veekvaliteedi määramiseks teha üldanalüüs. Seiratavad kinnistud: Sepasalu
(79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese
(83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda
(83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Seire
ei ole vajalik, kui tee rajamise hetkeks on mõni eelmainitud kinnistutest liitunud
ühisveevärgiga või rajanud joogivee tarbeks puurkaevu.
19. Müraseire: Iga müratõkke juures teostada müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad
ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised teostada kooskõlas
keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuetega. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–
Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuv
Kardla–Tartu lõik koos maanteega
külgnevate kogujateede ja kinnistutele
juurdepääsuteedega;
Tartu põhjapoolne ümbersõit alates
Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni
koos maanteega külgnevate kogujateede
ja kinnistutele juurdepääsuteedega;
Kõik projektiga seotud rajatised
(viaduktid, ulukitunnelid ja ökodukt)
Ristmike sulgemine riigiteel nr 2
Kärevere-Kardla lõigul km 166,621
(vasakul), km 166,979 (paremal), km
167,47 (vasakul) ja km 167,68 (paremal). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast & Puhkim OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–
Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu
lõigu põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number MA18478
(allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84
asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks
Transpordiamet algatas pp.kk.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–
Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-
176,84 asuv Kardla–Tartu lõik (sh teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks avalikes huvides rajatavad
teed) paikneb Tartu maakonnas Tartu linnas Kardla, Tüki, Rahinge, Vorbuse, Kandiküla ja
Tähtvere külades ning Tartu linnas.
Projekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav
teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi Teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise
hindamisega (KSH), mis on Tartu maakonna osas kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012
korraldusega nr 686.
Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 on antud projekteerimistingimused
Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk oli
Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse) juurdepääsu kavandamine Laeva metskond 17
(79301:001:1676), Avo tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6
(83101:003:0452) ja Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele pärast Teemaplaneeringu
realiseerumist. Kavandatav juurdepääsutee on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Teemaplaneeringus näidatud teede paiknemise lahendust on tee-ehitusprojektidega täpsustatud
järgmistes kohtades:
Tiksoja liiklussõlmes (riigiteede 2 ja 40 ristumiskoht) on jäetud ära kõik rambid ja
ühendusteed, mille kaudu oli nähtud ette juurdepääs otse liiklussõlmest põhimaanteedega
külgnevatele aladele. Projekteeritud on vaid need rambid, mis on vajalikud ühelt põhimaanteelt
teisele põhimaanteele sõitmiseks. Täpsustatud lahendus on liiklejale lihtsamini arusaadav ning
tagab kõrgema liiklusohutuse taseme, sest erineva funktsiooniga teedel olev liiklus on
üksteisest eraldatud (st, et ühelt põhimaanteelt teisele suunduv liiklus ei pea põimuma kohaliku
2
liiklusega). Teemaplaneeringu lahenduse täpsustamine oli selliselt võimalik, sest Tartu
põhjapoolse ümbersõidu projektiga on kavandatud tugimaantee 40 Tartu–Tiksoja tee ja Tartu
põhjapoolse ümbersõidu omavaheline eritasapinnas ristumine ning täiendav eritasandis
raudteetunnel olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha juurde. Selline lahendus võimaldab
põhimaanteelt ümbritsevatele kinnistutele pääseda raudtee kõrvale rajatava Vorbuse
liiklussõlme kaudu. Teemaplaneeringu koostamise ajal ei saanud sellise lahendusega
arvestada, sest varasemas 2012.a. koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektis
eelpool nimetatud eritasandilist ristumist ja raudteeviadukti polnud.
Rähni ristmiku (riigiteede 2 ja 22104 ristumiskoht) piirkonnas on jäetud ära maanteele
pealesõiduramp Tallinna suunas ning mahasõidurambid Võru ja Tallinna poolt, mis
moodustasid Rähni ristmiku piirkonda liiklussõlme (Rahinge liiklussõlm). Teemaplaneeringus
näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning
sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab
negatiivset mõju liiklusohutusele. Mahasõiduramp Võru poolt on aga ohtliku lahendusega, sest
on lühike ja eeldab aeglustamist kiiruselt 120km/h kuni peatumiseni suhteliselt lühikesel
lõigul. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs põhimaanteega külgnevatele aladele
kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru
poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse
liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis
raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn
pikendus.
Bussipeatused on projekteeritud maanteega paralleelsele kogujateele, mis on ühendatud
F.R.Kreutzwaldi tänava kaudu otse Tartu linna.
Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on projekteeritud sellele lõigule eelneval Kärevere–Kardla
lõigul asuvate ristmike sulgemine, mis on nähtud ette ka Teemaplaneeringuga. See võimaldab
pärast projekti realiseerimist kogu Kärevere–Tartu lõigul kehtestada tõstetud piirkiirus kuni 120
km/h.
Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 on antud projekteerimistingimused
Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk on liikluse
sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine, Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest
tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja
jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine
ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja
jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).
Et tagada ohutu ühendus projektiga kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest Tartu linna
F.R.Kreutzwaldi tänavaga, on Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koosseisu lisatud osa Tartu
põhjapoolsest ümbersõidust alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni.
Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb
Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS
§45 lõike 1. Hetkel kehtiva Teehoiukava tabelis 4 on Kardla–Tartu lõik (tabelis nimetatud
„Kärevere-Tartu“) toodud välja kui TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajav
teelõik.
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.
Projekt on kuni 31.12.2028 kättesaadav lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq
Projekti teede osa asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:
3
https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs
Põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2
ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Teemaplaneeringule, liiklusohutuse
taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.
Ehitusloa esemeks oleva Kardla–Tartu lõigu kilomeetrid erinevad eelprojektis, keskkonnamõju
hindamise aruandes ja Teemaplaneeringus märgitud kilomeetritest tulenevalt ehitustöödest
mitmetel teelõikudel Tallinna ja Mäo vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on Tallinna ja Tartu
vahelist teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84
asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi
riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km
170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatud
tegevusest.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse vastavalt EhS §
42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on Kärevere möödasõidu, Kardla–Tartu lõigu ja
Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja
sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt
algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust
põhjendamata.
Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 13.10.2020 otsusega nr
15-7/20/417 riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere
möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu
eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.
Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km
170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga
kavandatavate tegevuste KMH aruanne (Roadplan OÜ tööle nr 20085-1 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“, nr
20085-2 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu
lõigu eelprojekt“ ja nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“) tunnistati nõuetele
vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/1493.
1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja
Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-riigitee-2-e263-tallinn-
tartu-voru-luhamaa-km-1626 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-karevere-
moodasoidu-km-1705-1787-2
4
Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste
seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest
tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks
pikem tähtaeg.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,
liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82
„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti
10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva
Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.
4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse
kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
5
1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus