Loodusobjekti kaitse alla olemise eelduste ja piirangute otstarbekuse hindamise menetluse algatamise teade

RAKVERE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sõmeru 23. aprill 2025 nr 167

Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise eelduste ja piirangute otstarbekuse hindamise menetluse algatamine

Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017 määrusega nr 8 „Pahnimäe maasitukukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ moodustati Pahnimäe maastikukaitseala ja kehtestati selle kaitse-eeskiri. Maastikukaitsealana võeti kohaliku kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide ja Veltsi külas asuv ala, mille nimeks sai Pahnimäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Kaitseala kaitse-eesmärkideks on:

1) kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi;

2) tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse.

Kaitseala asub riigi omandis oleval Pahni katastriüksusel (katastritunnus 66201:001:0958) ja eraomandis olevatel Kiigemetsa (66101:001:0195), Pahnimäe (66201:001:0534), ning Aksli (66201:001:0715) katastriüksustel.

Peep Nõggo ja Osaühing Largemar (edaspidi taotlejad) esitasid 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele taotluse Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks. Taotlejad leidsid, et Pahnimäe kohaliku kaitseala moodustamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme; kaitseala moodustamise eeldused ei ole täidetud, vähemalt ei ole need täidetud Kiigemäe kinnistu osas; kaitseala moodustamine määruses esile toodud eesmärkidel on põhjendamatu; ala kohaliku kaitse alla võtmine menetluse algatamise otsuse lisas 2 ja seletuskirjas esile toodud põhjendustel on arusaamatu ning ebavajalik; puuduvad kaalukad põhjused ala kohaliku kaitse all hoidmisel, kinnistu omanike ja õigustatud isiku huvidega ei ole vald kaitseala loomisel arvestanud; ala kohaliku kaitse alla võtmise otsus ja kaitse-eeskiri tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada mh piirkonna varustuskindlustusega seotud kaalutlustel.

Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 1 otsustati mitte algatada Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist järgmistel põhjustel:

- vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lõikele 1 on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks;

- Rakvere Vallavalitsus sõlmis Pahnimäe kaitse alla võtmiseks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamiseks töövõtulepingu Ester Valdveega (Rakvere Vallavalitsuse 7. jaanuari 2016. a

1

korraldus nr 2-3/2-1). Ester Valdvee töötas välja koos Rakvere Vallavolikogu 27. aprilli 2016. a otsusega nr 5 „Pahnimäe kaitseala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“ otsuse lisa 2 „Pahnimäe kaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise põhjendused ja kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus“, milles tugineti vallavalitsusele 20. jaanuaril 2015 laekunud ettepanekule nr 6-2/18-1 ning 17. märtsil 2015 laekunud ettepanekule nr 6-2/74-1.

Halduskohus (haldusasjas nr 3-16-1071) leidis, et LKS kohaselt võib kohalik omavalitsus algatada kaitse alla võtmise ka omal algatusel ning antud asjast on näha, et vallavalitsus on kaasanud eksperdi, kes on vastavad eeldused ja otstarbekuse tuvastanud ning need dokumendid on otsusele lisatud. Ester Valdvee poolt koostatud otsuse nr 5 lisas 1 on toodud piiri ettepanek, lisas 2 on välja toodud põhjendused, kaitse alla võtmise eesmärk ja kaitseks kavandavate piirangute kirjeldus ning tegevuste kooskõlastamine, mis vastab LKS § 8 lõikele 2.

Rakvere Vallavalitsus tellis ekspertiisi Kark OÜ-lt. Ekspertiisi ,,Ekspertarvamus Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ja tsoneeringule“ on koostanud Timo Kark. Nimetatud ekspertiisis on analüüsitud kaitse alla võtmise põhjendusi, otstarbekust ning kavandavate piirangute otstarbekust, mis vastab LKS § 8 lõikele 3.

Teated kaitseala loomise menetluse algatamise kohta saadeti 29. aprillil 2016 kaitsealasse jäävate kinnistute omanikele. Teadete sisu vastab LKS § 9 lõikele 4. Kinnistute omanikele saadeti peale ekspertiisi toimumist Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, mis vastab LKS § 8 lõikele 4.

Rakvere Vallavolikogu otsustas 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 2 jätta Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtima järgmistel põhjustel:

- Pahnimäe maastikukaitseala loodi jääaegse pinnamoodustise kaitseks. Ala peamine väärtus seisneb maastikulises eripäras ning ajaloolises nähtuses;

- Pahnimäe oos ja muistse linnuse asukoht moodustavad ühtse terviku;

- Aastal 2016 kaardistati alal aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvukohad, kuid sõltumata sellest on peamiseks väärtuseks pinnavorm ning kaitseala tüübi valik sõltub eelkõige sellest.

Osaühing Largemar ja Peep Nõggo pöördusid halduskohtusse Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaatama nõuetekohaselt taotlejate ettepanek läbi. Tartu Halduskohus oma 17.05.2024 otsusega haldusasjas nr 3-21-1743 rahuldas osaühingu Largemar ja Peep Nõggo kaebuse ja tühistas Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 ning kohustas Rakvere valda osaühingu Largemar ja Peep Nõggo 29. märtsil 2021 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. 01.04.2025 jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2025 otsus, millega jäeti Rakvere valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

LKS § 8 lg 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Sama nõue kehtib ka loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulise muutmise või kehtetuks tunnistamise korral (LKS § 13 lg 1). Kohtud on haldusasjas nr 3-21-1743 leidnud, et Rakvere vald võib taotluse uuel läbivaatamisel arvestada 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust, kuid peab vastama ka taotlejate võimalikele vastuväidetele ekspertarvamuse puuduste kohta.

08.06.2022 edastas Rakvere Vallavalitsus Pahnimäe maastikukaitseala ekspertiisi lähteülesande tööversiooni Taotleja esindajale arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks. 20.06.2022

2

esitas Taotleja esindaja ettepanekud ekspertiisi lähteülesande täiendamiseks. Vastavalt koostatud lähteülesandele ja Taotleja esindaja poolt laekunud ettepanekutele andis Rakvere Vallavalitsus 10.08.2022 vastavalt Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022 otsuse nr 26 punktile 1 korralduse nr 1184 „Korduva ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“ koos täiendatud lähteülesandega, millega küsiti võrreldavad hinnapakkumised korduva ekspertiisi läbiviimiseks Pahnimäe maastikukaitsealal. Päring edastati seitsmele eksperdile, kellest soodsaima pakkumise tegi OÜ Hendrikson & KO, kellega sõlmiti töövõtuleping.

Ekspertiisi peamine eesmärk oli saada ülevaade Pahnimäe oosi ulatusest ning maastikuvormi seisundist; analüüsiti, kas LKS § 7 sätestatud ala kaitse all olemise eeldused on kõikidel kaitseala koosseisu kuuluvatel maaüksustel (k.a. Kiigemetsa maaüksusel) täidetud ning hetkel kehtiv tsoneering, ala piirid ja ulatus ning kaitsekord on põhjendatud. Lisaks teostati lisauuringuna rohevõrgustiku toimimise uuring, analüüsiti ala rolli kliimamuutuste kontekstis ning viidi läbi taimestiku inventuur, kuna LKS § 4 lg 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik looduskooslus.

Tulenevalt eelnevast leidsid eksperdid, et LKS § 7 kohased eeldused on alal (k.a Kiigemetsa kinnistul) täidetud. Ohustatus ja haruldus tuleneb asjaolust, et kogu kaitseala on mitmete erinevate kaitsealuste ja piirkonnas haruldaste taime- ja loomaliikide esinemisala; tüüpilisust näitab asjaolu, et tegemist on Pandivere kõrgustikule iseloomuliku liustikujää kujundatud pinnavormiga; teaduslikus mõttes on pinnavormi tekkeviisi tõttu Pahnimäe oosil glatsiaalgeoloogiline tähtsus; ajaloolis-kultuuriliselt asub Pahnimäel muistne linnuse koht ja arheoloogilise leiukohana muinsuskaitsealla võetav ala, mis asub vastavalt Muinsuskaitseameti poolt tellitud ekspertiisile Kiigemetsa kinnistul. Lisaks on vastavalt Rakvere valla üldplaneeringule määratud ala perspektiivne vaba aja veetmise alana; esteetilise väärtusena leidsid eksperdid, et kuigi Pahnimäe on lõunaosas kruusa kaevandamise tõttu rikutud (enne MKA loomist), siis on ilmekaim osa pinnavormist kompaktselt säilinud ning oos tasase põllumaastiku taustal selgelt jälgitav; rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus on loodusdirektiivi (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) lisa IV rakendamine. Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et Pahnimäe MKA kaitse-eesmärgid on kooskõlas LKS kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitsealale määratud rollide ja eesmärkidega, samuti on täidetud kaitseala kaitse all olemise eeldused.

Vastavalt LKS § 10 lg 3 võeti I ja II kaitsekategooria liigid kaitse alla nende loetelu sisaldava Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrusega nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ mille § 8 lg 1 p 6 kohaselt on II kategooria loomaliigina kaitse alla võetud kogu Pahnimäe MKA asustanud mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), millest tulenevalt on Rakvere Vallavolikogu teinud 23.08.2024 kirjaga nr 1-3/147 Kliimaministeeriumile ettepaneku võtta Pahnimäe oos riikliku kaitse alla. Kliimaministeerium on oma 18.10.2024 kirjas nr 8-2/24/3996-2 nentinud, et „kehtiva kaitse-eeskirja järgi on keelatud maavarade kaevandamine. Uuendusraied ja ehitamine on lubatud vaid kaitseala valitseja (Rakvere Vallavalitsuse) nõusolekul. Arvestades kaitseala kaitsekorda ning looduskaitseseaduse § 55 alusel kehtivaid kaitsealuste liikide isendi kaitse regulatsioone, on mustlaik-apollo ja teiste liikide kaitse Pahnimäe MKA-l tagatud ning riiklikku kaitse alla võtmine pole vajalik“.

01.04.2025 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusest tulenevast nõudest analüüsitakse järgnevalt 15.03.2021 esitatud taotluse asjakohaseid väiteid (k-x) ja võrreldakse neid 2023. aastal valminud ekspertiisi tulemustega.

• Väide: Pahnimäe oos on hävinenud, säilinud on vaid osa sellest Pahnimäe kinnistul, mitte Kiigemäe kinnistul.

Vastus: Arvestades asjaolu, et Kiigemäe katastriüksus jääb Pahnimäe MKA-st välja ning on liivakarjääri rajamisega juba rikutud ala, siis ei ole väide asjakohane. Küll aga asub Pahnimäe MKA-l Kiigemetsa katastriüksus, kus eksperdid leidsid, et kogu maaüksus paikneb säilinud oosil, sealjuures jääb Kiigemetsa katastriüksuse lõunaossa oosi kõige ilmekam (kesk)osa.

3

• Väide: Kunagine linnus ja Saksa õhutõrje patarei on hävinenud

Vastus: Pahnimäe oosil paikneb muistse linnuse asukoht, mis kuulub Eesti suurimate hulka (õuepind 6200 m2). Ekspertiisist selgub, et alal asub Teise maailmasõjaaegne Saksa õhutõrje patarei asukoht.

• Väide: Triangulatsioonitorni asukoht (geodeetiline punkt P078) asub Pahnimäe kinnistul.

Vastus: Ekspertiisis ei kajastata informatsiooni geodeetilise punkti P078 asukoha kohta, kuid Maa- ja Ruumiameti avaliku kaardirakenduse kitsenduste kaardilt nähtub, et eelnimetatud geodeetiline punkt asub Pahnimäe katastriüksusel, Kiigemetsa katastriüksuse piiri lähedal.

• Väide: Kiigemetsa katastriüksusel on ainult võsa ning ilusat maastikku seal ei ole. Kõik kaitsmisväärne asub ainult Pahnimäe kinnistul, kus asub ka Kloodi-Pahnimägi mälestusmärk, mis on juba niigi muinsuskaitse all.

Vastus: Eksperdid tuvastasid, et Kiigemetsa katastriüksusele jääb terves ulatuses mustlaik-apollo elupaik ja valdavas osas sulgjas õhiku kasvukoht. Muudest haruldustest jääb maaüksusele mitu suurte türnpuude gruppi, samuti kasvab seal nurmenelk. Lisaks asub terve Kiigemetsa maaüksus säilinud oosi osal ning maaüksuse lõunaossa ulatub muistne linnusekoht ja valdav osa maaüksusest jääb arheoloogilise leiukoha alale. Kogu Pahnimägi on maastiku ilmestaja ümbritseva tasase pinnamoega taustal.

• Väide: Kaitsmisväärset maastikuilmet alal ei ole, sest kolmest küljest on ala ümbritsetud kaevandustega ja ühest küljest maanteega

Vastus: Eksperdid toovad välja, et Eesti ürglooduse raamatus on toodud järeldus, et Pahnimäe oosi seisund on kesine, kuna lõunapoolne osa on kruusakaevandusega rikutud, kuid omab teaduslikku olulisust glatsiaalgeoloogilisest seisukohast. Ekspertide sõnul on allesjäänud osa pinnavormist kompaktne ja ei ole kaevandustegevuse tõttu killustatud.

• Väide: Keskkonnaregistrist ei nähtu, et alalt oleks leitud aas-karukella, nagu väidetakse seletuskirjas.

Vastus: Eksperdid tuvastasid aas-karukella kasvukohad Pahnimäe katastriüksusel.

• Väide: Keskkonnaregistrist nähtub, et alalt on kuivalt oosinõlvalt leitud palu-karukell ning kuna oos asub ainult Pahnimäe kinnistul, pidi palu-karukella kasvukoht olema seal.

Vastus: Ekspertiisi tulemusel selgus, et palu-karukella alal ei leidu. Küll aga asuvad Pahnimäe katastriüksusel III kaitsekategooria aas-karukella kasvukohad. Kiigemetsa kinnistu on III kaitsekategooria sulgjas õhiku kasvukohaks ja II kaitsekategooria mustlaik-apollo elupaigaks.

• Väide: Isegi kui alalt oleks leitud aas-karukell, ei anna see alust kaitseala loomiseks, sest aas- karukell on III kaitsekategooria taimeliik, ehk tegemist ei ole hävimisohus oleva taimega.

Vastus: Vastavalt LKS § 46 lg 3 on III kaitsekategooria liigid sellised, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Vastavalt LKS § 48 lg 4 rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. See tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma kliimaministri loata loodusest eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega tulu saamise eesmärgil

4

kasutada. Eranditeks on inimese elu ja tervise kaitse vajadus, elanikkonna ohutus, lennuohutus, põllukultuuride, kalanduse või muu olulise vara kahjustamine.

• Väide: Kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Vastus: Pahnimäe MKA-l leiduvatel II ja III kaitsealustele liikidele rakendub riiklikul tasandil isendi kaitse. Kuna mustlaik-apollo on kantud Euroopa Liidu Komisjoni poolt Loodusdirektiivi IV lisasse, siis on oluline teada, et tegemist on ranget kaitset vajava liigiga. Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud neid tahtlikult püüda või tappa ning hävitada sigimis- või puhkekohti või halvendada sealset seisundit. Euroopa Liidu Komisjon ei ole teinud mustlaik-apollo kaitse osas Eestile liigi kaitse vähendamiseks erandeid. Ekspertiisi ja kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala keskseks objektiks Pahnimäe oos. Sellegipoolest võib vastavalt LKS § 4 lg 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik looduskooslus. Eksperdid tuvastasid kogu Pahnimäe MKA ulatuses II kaitsekategooria liigi mustlaik-apollo elupaiga. Ekspertiisi lisas on toodud välja, et mustlaik-apollo vajab populatsiooni püsimiseks mosaiikset maastikku, kus metsasemad alad vahelduvad niidulaikuidega. Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult lõokannusel ning sageli on lõokannuse esinemine seotud ka leppade esinemisega. Eksperdid leiavad, et on väga oluline säilitada antud maastikku toetades seda niidulaikude hooldamisega (näiteks niitmine). Eksperdid on leidnud, et tuvastatud loodusväärtused on olulised ning kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt ka kaitstavad. Seega on täidetud kaitse-eeskirja § 1 lg 2 p 2.

• Väide: Tähelepanuväärsete puudena esile toodud jäme kask (ü 265 cm) ja vanad türnpuud ei asu Kiigemetsa katastriüksusel ega ole erilised (jäävad jämeduselt kaugelt alla Eesti rekordile ning olid juba 2008. aastal nirus seisus).

Vastus: 2023. aastal valminud ekspertiisi aruandes jämedat kaske mainitud ei ole, kuid on välja toodud, et Kiigemetsa katastriüksusel asuvad lisaks teistele haruldustele ka mitu suurt türnpuude gruppi ja nurmenelk.

• Väide: Pahnimäe allikajärvik ei ole kaitsealune ning Pahnimäe oos on ainult selle osaliseks toiteallikaks.

Vastus: Tuginedes EELIS infolehele on ürglooduse objektil Pahnimäe allikajärvikul teaduslik väärtus. Peamisteks toiteallikateks on õhukese pinnakattega põllud, mis jäävad oosist läände ja osaliselt Pahnimäe oos. Kaitse allikajärvikul puudub ning seda 2023. aasta ekspertiisis ei käsitletud.

• Väide: Alal ei ole eeldusi olla vaba aja veetmise või keskkonnahariduse andmise kohaks ning kaitse alla võtmise otsuse tegemisest saadik ei ole ala ka sellistel eesmärkidel kasutatud: ala on võsastunud, alale ei pääse jalgsi ligi, parkimisvõimalused puuduvad, suusa ja krossirajad alal puuduvad, ala pole visuaalselt kena ja seal esineb müra, lisaks on Kiigemetsa katastriüksus eraomand.

Vastus: Kuna tegemist on piirkonnas ainulaadse glatsiaalgeoloogilise tähtsusega pinnavormiga, siis on sellel teaduslik väärtus. Keskkonnahariduse andmise osas on ala tänu kaitseala eesmärkidele võimalik, kui saavutada kokkulepped maaomanikega matkaraja rajamiseks oosile ja oosi ning haruldaste liikide tutvustamiseks infotahvlite paigaldamise osas. Vastavalt kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule (kehtestatud 21.04.2010) on määratud ala perspektiivseks vabaaja veetmise alaks. Varasemalt on matkarada alal olnud, kuid hetkel ei ole see enam tuvastav, kuna ala on võsastunud. Ligipääs oosile toimus Pahnimäe kinnistult, kus on ruumi mõne auto parkimiseks. Ohtlikuks muudab olukorra Kiigemäe kinnistul asuvast liivakarjäärist aeg-ajalt liikuvad ja liiklusreegleid eiravad kallurveoki juhid. Tulenevalt eelnevast saab Pahnimäe maastikukaitsealal edasine tegevus jätkuda ainult maaomanikega kokkuleppel, et vältida õnnetusjuhtumeid ning tagada turvaline liikumine oosile.

5

Võttes arvesse ekspertiisi, siis matkaraja rajamisel tuleb arvestada puude raie piiranguga. Kuna tegemist on mitme riigitasandil kaitsealuse liigi elupaigaga ja kasvukohaga, siis on vajalik koostada kaitse-eeskirjale kaitsekorralduskava, mis eeldab kaitse-eeskirja muutmist ning seetõttu uue menetluse algatamist.

• Väide: Kaalumata on jäetud alal asuvate liiva- ja kruusavarude vajalikkus infrastruktuuri projektide elluviimiseks.

Vastus: Kuna tegemist ei olnud korduva ekspertiisi tellimisel prioriteediga, siis 2023. aasta ekspertiisi raames liiva- ja kruusavarude hindamist läbi ei viidud, mistõttu kasutati olemasolevat avalikku riiklikku infot: Majandus-ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kinnitatud lisas „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava“ on toodud valem varustuskindluse hindamiseks. Kliimaministeeriumi ametliku veebilehel on eelnimetatud valemit kasutades leitud, et Lääne-Virumaal olemasolevate kaevandamislubadega kaevandatava ehitusliiva varustuskindlus on tagatud 58. aastaks, täitematerjalil (liiv, kruus, paekivi) 50. aastaks ja ehituskruusal 65. aastaks. Eelnimetatud kava ja Kliimaministeeriumi veebilehelt kättesaadava info kohaselt on varustuskindluse kriitiliseks piiriks ehitusliival, ehituskruusal ja täitematerjalil 10 aastat. Tulenevalt eelnevast saab öelda, et varustuskindlus Lääne-Virumaal on tagatud ning uue karjääri avamiseks adekvaatsed põhjendused puuduvad.

Taotlejate 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele esitatud taotluses tehti mh ka ettepanek Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks. Eksperdid on leidnud, et praegustes piirides hõlmab Pahnimäe MKA lõviosa (sealjuures tähelepanuväärsema) säilinud Pahnimäe oosist koos sellel tuvastatud loodusväärtustega, samuti on ala oluline astmelaud/rändetee osa erinevatele ulukitele ning kindlasti ei ole põhjendatud ala ulatuse vähendamine. Kiigemetsa katastriüksus paikneb säilinud oosiosal, sealjuures jääb katastriüksuse lõunaossa kõige ilmekam osa. Ekspertide sõnul oleks kaalumise kohaks kaitseala põhjapiiri nihutamine Veltsi liivakarjäärist põhjasuunas nt Augupõllu maaüksuse lõunaosas oleva kruusateeni, et hõlmata kaitsealasse ka säilinud oosi põhjaosa. MKA-st läänepoole jääva säilinud oosi osa kaitsealaga liitmine ei ole ilmtingimata vajalik, oos on seal laugem ja kaevandusest rohkem mõjutatud, st mitte nii tähelepanuväärne, kui juba kaitse all olev osa.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks looduskaitseseaduse § 9 lõiked 1 ja 3, § 13 lõike 1, § 43, Rakvere Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise ja piirangute otstarbekuse hindamise menetlus.

2. Avaldada teade menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning valla ajalehes „Rakvere Valla Sõnumid“.

3. Teha otsus teatavaks kinnisasjade omanikele.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peep Vassiljev 6

Vallavolikogu esimees

7

RAKVERE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sõmeru 23. aprill 2025 nr 167

Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise eelduste ja piirangute otstarbekuse hindamise menetluse algatamine

Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017 määrusega nr 8 „Pahnimäe maasitukukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ moodustati Pahnimäe maastikukaitseala ja kehtestati selle kaitse-eeskiri. Maastikukaitsealana võeti kohaliku kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide ja Veltsi külas asuv ala, mille nimeks sai Pahnimäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Kaitseala kaitse-eesmärkideks on:

1) kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi;

2) tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse.

Kaitseala asub riigi omandis oleval Pahni katastriüksusel (katastritunnus 66201:001:0958) ja eraomandis olevatel Kiigemetsa (66101:001:0195), Pahnimäe (66201:001:0534), ning Aksli (66201:001:0715) katastriüksustel.

Peep Nõggo ja Osaühing Largemar (edaspidi taotlejad) esitasid 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele taotluse Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks. Taotlejad leidsid, et Pahnimäe kohaliku kaitseala moodustamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme; kaitseala moodustamise eeldused ei ole täidetud, vähemalt ei ole need täidetud Kiigemäe kinnistu osas; kaitseala moodustamine määruses esile toodud eesmärkidel on põhjendamatu; ala kohaliku kaitse alla võtmine menetluse algatamise otsuse lisas 2 ja seletuskirjas esile toodud põhjendustel on arusaamatu ning ebavajalik; puuduvad kaalukad põhjused ala kohaliku kaitse all hoidmisel, kinnistu omanike ja õigustatud isiku huvidega ei ole vald kaitseala loomisel arvestanud; ala kohaliku kaitse alla võtmise otsus ja kaitse-eeskiri tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada mh piirkonna varustuskindlustusega seotud kaalutlustel.

Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 1 otsustati mitte algatada Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist järgmistel põhjustel:

- vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lõikele 1 on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks;

- Rakvere Vallavalitsus sõlmis Pahnimäe kaitse alla võtmiseks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamiseks töövõtulepingu Ester Valdveega (Rakvere Vallavalitsuse 7. jaanuari 2016. a

1

korraldus nr 2-3/2-1). Ester Valdvee töötas välja koos Rakvere Vallavolikogu 27. aprilli 2016. a otsusega nr 5 „Pahnimäe kaitseala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“ otsuse lisa 2 „Pahnimäe kaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise põhjendused ja kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus“, milles tugineti vallavalitsusele 20. jaanuaril 2015 laekunud ettepanekule nr 6-2/18-1 ning 17. märtsil 2015 laekunud ettepanekule nr 6-2/74-1.

Halduskohus (haldusasjas nr 3-16-1071) leidis, et LKS kohaselt võib kohalik omavalitsus algatada kaitse alla võtmise ka omal algatusel ning antud asjast on näha, et vallavalitsus on kaasanud eksperdi, kes on vastavad eeldused ja otstarbekuse tuvastanud ning need dokumendid on otsusele lisatud. Ester Valdvee poolt koostatud otsuse nr 5 lisas 1 on toodud piiri ettepanek, lisas 2 on välja toodud põhjendused, kaitse alla võtmise eesmärk ja kaitseks kavandavate piirangute kirjeldus ning tegevuste kooskõlastamine, mis vastab LKS § 8 lõikele 2.

Rakvere Vallavalitsus tellis ekspertiisi Kark OÜ-lt. Ekspertiisi ,,Ekspertarvamus Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ja tsoneeringule“ on koostanud Timo Kark. Nimetatud ekspertiisis on analüüsitud kaitse alla võtmise põhjendusi, otstarbekust ning kavandavate piirangute otstarbekust, mis vastab LKS § 8 lõikele 3.

Teated kaitseala loomise menetluse algatamise kohta saadeti 29. aprillil 2016 kaitsealasse jäävate kinnistute omanikele. Teadete sisu vastab LKS § 9 lõikele 4. Kinnistute omanikele saadeti peale ekspertiisi toimumist Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, mis vastab LKS § 8 lõikele 4.

Rakvere Vallavolikogu otsustas 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 2 jätta Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtima järgmistel põhjustel:

- Pahnimäe maastikukaitseala loodi jääaegse pinnamoodustise kaitseks. Ala peamine väärtus seisneb maastikulises eripäras ning ajaloolises nähtuses;

- Pahnimäe oos ja muistse linnuse asukoht moodustavad ühtse terviku;

- Aastal 2016 kaardistati alal aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvukohad, kuid sõltumata sellest on peamiseks väärtuseks pinnavorm ning kaitseala tüübi valik sõltub eelkõige sellest.

Osaühing Largemar ja Peep Nõggo pöördusid halduskohtusse Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaatama nõuetekohaselt taotlejate ettepanek läbi. Tartu Halduskohus oma 17.05.2024 otsusega haldusasjas nr 3-21-1743 rahuldas osaühingu Largemar ja Peep Nõggo kaebuse ja tühistas Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 ning kohustas Rakvere valda osaühingu Largemar ja Peep Nõggo 29. märtsil 2021 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. 01.04.2025 jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2025 otsus, millega jäeti Rakvere valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

LKS § 8 lg 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Sama nõue kehtib ka loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulise muutmise või kehtetuks tunnistamise korral (LKS § 13 lg 1). Kohtud on haldusasjas nr 3-21-1743 leidnud, et Rakvere vald võib taotluse uuel läbivaatamisel arvestada 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust, kuid peab vastama ka taotlejate võimalikele vastuväidetele ekspertarvamuse puuduste kohta.

08.06.2022 edastas Rakvere Vallavalitsus Pahnimäe maastikukaitseala ekspertiisi lähteülesande tööversiooni Taotleja esindajale arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks. 20.06.2022

2

esitas Taotleja esindaja ettepanekud ekspertiisi lähteülesande täiendamiseks. Vastavalt koostatud lähteülesandele ja Taotleja esindaja poolt laekunud ettepanekutele andis Rakvere Vallavalitsus 10.08.2022 vastavalt Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022 otsuse nr 26 punktile 1 korralduse nr 1184 „Korduva ekspertiisi tellimine Pahnimäe maastikukaitsealale“ koos täiendatud lähteülesandega, millega küsiti võrreldavad hinnapakkumised korduva ekspertiisi läbiviimiseks Pahnimäe maastikukaitsealal. Päring edastati seitsmele eksperdile, kellest soodsaima pakkumise tegi OÜ Hendrikson & KO, kellega sõlmiti töövõtuleping.

Ekspertiisi peamine eesmärk oli saada ülevaade Pahnimäe oosi ulatusest ning maastikuvormi seisundist; analüüsiti, kas LKS § 7 sätestatud ala kaitse all olemise eeldused on kõikidel kaitseala koosseisu kuuluvatel maaüksustel (k.a. Kiigemetsa maaüksusel) täidetud ning hetkel kehtiv tsoneering, ala piirid ja ulatus ning kaitsekord on põhjendatud. Lisaks teostati lisauuringuna rohevõrgustiku toimimise uuring, analüüsiti ala rolli kliimamuutuste kontekstis ning viidi läbi taimestiku inventuur, kuna LKS § 4 lg 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik looduskooslus.

Tulenevalt eelnevast leidsid eksperdid, et LKS § 7 kohased eeldused on alal (k.a Kiigemetsa kinnistul) täidetud. Ohustatus ja haruldus tuleneb asjaolust, et kogu kaitseala on mitmete erinevate kaitsealuste ja piirkonnas haruldaste taime- ja loomaliikide esinemisala; tüüpilisust näitab asjaolu, et tegemist on Pandivere kõrgustikule iseloomuliku liustikujää kujundatud pinnavormiga; teaduslikus mõttes on pinnavormi tekkeviisi tõttu Pahnimäe oosil glatsiaalgeoloogiline tähtsus; ajaloolis-kultuuriliselt asub Pahnimäel muistne linnuse koht ja arheoloogilise leiukohana muinsuskaitsealla võetav ala, mis asub vastavalt Muinsuskaitseameti poolt tellitud ekspertiisile Kiigemetsa kinnistul. Lisaks on vastavalt Rakvere valla üldplaneeringule määratud ala perspektiivne vaba aja veetmise alana; esteetilise väärtusena leidsid eksperdid, et kuigi Pahnimäe on lõunaosas kruusa kaevandamise tõttu rikutud (enne MKA loomist), siis on ilmekaim osa pinnavormist kompaktselt säilinud ning oos tasase põllumaastiku taustal selgelt jälgitav; rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus on loodusdirektiivi (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) lisa IV rakendamine. Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et Pahnimäe MKA kaitse-eesmärgid on kooskõlas LKS kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitsealale määratud rollide ja eesmärkidega, samuti on täidetud kaitseala kaitse all olemise eeldused.

Vastavalt LKS § 10 lg 3 võeti I ja II kaitsekategooria liigid kaitse alla nende loetelu sisaldava Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrusega nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ mille § 8 lg 1 p 6 kohaselt on II kategooria loomaliigina kaitse alla võetud kogu Pahnimäe MKA asustanud mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), millest tulenevalt on Rakvere Vallavolikogu teinud 23.08.2024 kirjaga nr 1-3/147 Kliimaministeeriumile ettepaneku võtta Pahnimäe oos riikliku kaitse alla. Kliimaministeerium on oma 18.10.2024 kirjas nr 8-2/24/3996-2 nentinud, et „kehtiva kaitse-eeskirja järgi on keelatud maavarade kaevandamine. Uuendusraied ja ehitamine on lubatud vaid kaitseala valitseja (Rakvere Vallavalitsuse) nõusolekul. Arvestades kaitseala kaitsekorda ning looduskaitseseaduse § 55 alusel kehtivaid kaitsealuste liikide isendi kaitse regulatsioone, on mustlaik-apollo ja teiste liikide kaitse Pahnimäe MKA-l tagatud ning riiklikku kaitse alla võtmine pole vajalik“.

01.04.2025 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusest tulenevast nõudest analüüsitakse järgnevalt 15.03.2021 esitatud taotluse asjakohaseid väiteid (k-x) ja võrreldakse neid 2023. aastal valminud ekspertiisi tulemustega.

• Väide: Pahnimäe oos on hävinenud, säilinud on vaid osa sellest Pahnimäe kinnistul, mitte Kiigemäe kinnistul.

Vastus: Arvestades asjaolu, et Kiigemäe katastriüksus jääb Pahnimäe MKA-st välja ning on liivakarjääri rajamisega juba rikutud ala, siis ei ole väide asjakohane. Küll aga asub Pahnimäe MKA-l Kiigemetsa katastriüksus, kus eksperdid leidsid, et kogu maaüksus paikneb säilinud oosil, sealjuures jääb Kiigemetsa katastriüksuse lõunaossa oosi kõige ilmekam (kesk)osa.

3

• Väide: Kunagine linnus ja Saksa õhutõrje patarei on hävinenud

Vastus: Pahnimäe oosil paikneb muistse linnuse asukoht, mis kuulub Eesti suurimate hulka (õuepind 6200 m2). Ekspertiisist selgub, et alal asub Teise maailmasõjaaegne Saksa õhutõrje patarei asukoht.

• Väide: Triangulatsioonitorni asukoht (geodeetiline punkt P078) asub Pahnimäe kinnistul.

Vastus: Ekspertiisis ei kajastata informatsiooni geodeetilise punkti P078 asukoha kohta, kuid Maa- ja Ruumiameti avaliku kaardirakenduse kitsenduste kaardilt nähtub, et eelnimetatud geodeetiline punkt asub Pahnimäe katastriüksusel, Kiigemetsa katastriüksuse piiri lähedal.

• Väide: Kiigemetsa katastriüksusel on ainult võsa ning ilusat maastikku seal ei ole. Kõik kaitsmisväärne asub ainult Pahnimäe kinnistul, kus asub ka Kloodi-Pahnimägi mälestusmärk, mis on juba niigi muinsuskaitse all.

Vastus: Eksperdid tuvastasid, et Kiigemetsa katastriüksusele jääb terves ulatuses mustlaik-apollo elupaik ja valdavas osas sulgjas õhiku kasvukoht. Muudest haruldustest jääb maaüksusele mitu suurte türnpuude gruppi, samuti kasvab seal nurmenelk. Lisaks asub terve Kiigemetsa maaüksus säilinud oosi osal ning maaüksuse lõunaossa ulatub muistne linnusekoht ja valdav osa maaüksusest jääb arheoloogilise leiukoha alale. Kogu Pahnimägi on maastiku ilmestaja ümbritseva tasase pinnamoega taustal.

• Väide: Kaitsmisväärset maastikuilmet alal ei ole, sest kolmest küljest on ala ümbritsetud kaevandustega ja ühest küljest maanteega

Vastus: Eksperdid toovad välja, et Eesti ürglooduse raamatus on toodud järeldus, et Pahnimäe oosi seisund on kesine, kuna lõunapoolne osa on kruusakaevandusega rikutud, kuid omab teaduslikku olulisust glatsiaalgeoloogilisest seisukohast. Ekspertide sõnul on allesjäänud osa pinnavormist kompaktne ja ei ole kaevandustegevuse tõttu killustatud.

• Väide: Keskkonnaregistrist ei nähtu, et alalt oleks leitud aas-karukella, nagu väidetakse seletuskirjas.

Vastus: Eksperdid tuvastasid aas-karukella kasvukohad Pahnimäe katastriüksusel.

• Väide: Keskkonnaregistrist nähtub, et alalt on kuivalt oosinõlvalt leitud palu-karukell ning kuna oos asub ainult Pahnimäe kinnistul, pidi palu-karukella kasvukoht olema seal.

Vastus: Ekspertiisi tulemusel selgus, et palu-karukella alal ei leidu. Küll aga asuvad Pahnimäe katastriüksusel III kaitsekategooria aas-karukella kasvukohad. Kiigemetsa kinnistu on III kaitsekategooria sulgjas õhiku kasvukohaks ja II kaitsekategooria mustlaik-apollo elupaigaks.

• Väide: Isegi kui alalt oleks leitud aas-karukell, ei anna see alust kaitseala loomiseks, sest aas- karukell on III kaitsekategooria taimeliik, ehk tegemist ei ole hävimisohus oleva taimega.

Vastus: Vastavalt LKS § 46 lg 3 on III kaitsekategooria liigid sellised, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Vastavalt LKS § 48 lg 4 rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. See tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma kliimaministri loata loodusest eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega tulu saamise eesmärgil

4

kasutada. Eranditeks on inimese elu ja tervise kaitse vajadus, elanikkonna ohutus, lennuohutus, põllukultuuride, kalanduse või muu olulise vara kahjustamine.

• Väide: Kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Vastus: Pahnimäe MKA-l leiduvatel II ja III kaitsealustele liikidele rakendub riiklikul tasandil isendi kaitse. Kuna mustlaik-apollo on kantud Euroopa Liidu Komisjoni poolt Loodusdirektiivi IV lisasse, siis on oluline teada, et tegemist on ranget kaitset vajava liigiga. Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud neid tahtlikult püüda või tappa ning hävitada sigimis- või puhkekohti või halvendada sealset seisundit. Euroopa Liidu Komisjon ei ole teinud mustlaik-apollo kaitse osas Eestile liigi kaitse vähendamiseks erandeid. Ekspertiisi ja kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala keskseks objektiks Pahnimäe oos. Sellegipoolest võib vastavalt LKS § 4 lg 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik looduskooslus. Eksperdid tuvastasid kogu Pahnimäe MKA ulatuses II kaitsekategooria liigi mustlaik-apollo elupaiga. Ekspertiisi lisas on toodud välja, et mustlaik-apollo vajab populatsiooni püsimiseks mosaiikset maastikku, kus metsasemad alad vahelduvad niidulaikuidega. Mustlaik-apollo röövikud toituvad ainult lõokannusel ning sageli on lõokannuse esinemine seotud ka leppade esinemisega. Eksperdid leiavad, et on väga oluline säilitada antud maastikku toetades seda niidulaikude hooldamisega (näiteks niitmine). Eksperdid on leidnud, et tuvastatud loodusväärtused on olulised ning kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt ka kaitstavad. Seega on täidetud kaitse-eeskirja § 1 lg 2 p 2.

• Väide: Tähelepanuväärsete puudena esile toodud jäme kask (ü 265 cm) ja vanad türnpuud ei asu Kiigemetsa katastriüksusel ega ole erilised (jäävad jämeduselt kaugelt alla Eesti rekordile ning olid juba 2008. aastal nirus seisus).

Vastus: 2023. aastal valminud ekspertiisi aruandes jämedat kaske mainitud ei ole, kuid on välja toodud, et Kiigemetsa katastriüksusel asuvad lisaks teistele haruldustele ka mitu suurt türnpuude gruppi ja nurmenelk.

• Väide: Pahnimäe allikajärvik ei ole kaitsealune ning Pahnimäe oos on ainult selle osaliseks toiteallikaks.

Vastus: Tuginedes EELIS infolehele on ürglooduse objektil Pahnimäe allikajärvikul teaduslik väärtus. Peamisteks toiteallikateks on õhukese pinnakattega põllud, mis jäävad oosist läände ja osaliselt Pahnimäe oos. Kaitse allikajärvikul puudub ning seda 2023. aasta ekspertiisis ei käsitletud.

• Väide: Alal ei ole eeldusi olla vaba aja veetmise või keskkonnahariduse andmise kohaks ning kaitse alla võtmise otsuse tegemisest saadik ei ole ala ka sellistel eesmärkidel kasutatud: ala on võsastunud, alale ei pääse jalgsi ligi, parkimisvõimalused puuduvad, suusa ja krossirajad alal puuduvad, ala pole visuaalselt kena ja seal esineb müra, lisaks on Kiigemetsa katastriüksus eraomand.

Vastus: Kuna tegemist on piirkonnas ainulaadse glatsiaalgeoloogilise tähtsusega pinnavormiga, siis on sellel teaduslik väärtus. Keskkonnahariduse andmise osas on ala tänu kaitseala eesmärkidele võimalik, kui saavutada kokkulepped maaomanikega matkaraja rajamiseks oosile ja oosi ning haruldaste liikide tutvustamiseks infotahvlite paigaldamise osas. Vastavalt kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule (kehtestatud 21.04.2010) on määratud ala perspektiivseks vabaaja veetmise alaks. Varasemalt on matkarada alal olnud, kuid hetkel ei ole see enam tuvastav, kuna ala on võsastunud. Ligipääs oosile toimus Pahnimäe kinnistult, kus on ruumi mõne auto parkimiseks. Ohtlikuks muudab olukorra Kiigemäe kinnistul asuvast liivakarjäärist aeg-ajalt liikuvad ja liiklusreegleid eiravad kallurveoki juhid. Tulenevalt eelnevast saab Pahnimäe maastikukaitsealal edasine tegevus jätkuda ainult maaomanikega kokkuleppel, et vältida õnnetusjuhtumeid ning tagada turvaline liikumine oosile.

5

Võttes arvesse ekspertiisi, siis matkaraja rajamisel tuleb arvestada puude raie piiranguga. Kuna tegemist on mitme riigitasandil kaitsealuse liigi elupaigaga ja kasvukohaga, siis on vajalik koostada kaitse-eeskirjale kaitsekorralduskava, mis eeldab kaitse-eeskirja muutmist ning seetõttu uue menetluse algatamist.

• Väide: Kaalumata on jäetud alal asuvate liiva- ja kruusavarude vajalikkus infrastruktuuri projektide elluviimiseks.

Vastus: Kuna tegemist ei olnud korduva ekspertiisi tellimisel prioriteediga, siis 2023. aasta ekspertiisi raames liiva- ja kruusavarude hindamist läbi ei viidud, mistõttu kasutati olemasolevat avalikku riiklikku infot: Majandus-ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kinnitatud lisas „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava“ on toodud valem varustuskindluse hindamiseks. Kliimaministeeriumi ametliku veebilehel on eelnimetatud valemit kasutades leitud, et Lääne-Virumaal olemasolevate kaevandamislubadega kaevandatava ehitusliiva varustuskindlus on tagatud 58. aastaks, täitematerjalil (liiv, kruus, paekivi) 50. aastaks ja ehituskruusal 65. aastaks. Eelnimetatud kava ja Kliimaministeeriumi veebilehelt kättesaadava info kohaselt on varustuskindluse kriitiliseks piiriks ehitusliival, ehituskruusal ja täitematerjalil 10 aastat. Tulenevalt eelnevast saab öelda, et varustuskindlus Lääne-Virumaal on tagatud ning uue karjääri avamiseks adekvaatsed põhjendused puuduvad.

Taotlejate 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele esitatud taotluses tehti mh ka ettepanek Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks. Eksperdid on leidnud, et praegustes piirides hõlmab Pahnimäe MKA lõviosa (sealjuures tähelepanuväärsema) säilinud Pahnimäe oosist koos sellel tuvastatud loodusväärtustega, samuti on ala oluline astmelaud/rändetee osa erinevatele ulukitele ning kindlasti ei ole põhjendatud ala ulatuse vähendamine. Kiigemetsa katastriüksus paikneb säilinud oosiosal, sealjuures jääb katastriüksuse lõunaossa kõige ilmekam osa. Ekspertide sõnul oleks kaalumise kohaks kaitseala põhjapiiri nihutamine Veltsi liivakarjäärist põhjasuunas nt Augupõllu maaüksuse lõunaosas oleva kruusateeni, et hõlmata kaitsealasse ka säilinud oosi põhjaosa. MKA-st läänepoole jääva säilinud oosi osa kaitsealaga liitmine ei ole ilmtingimata vajalik, oos on seal laugem ja kaevandusest rohkem mõjutatud, st mitte nii tähelepanuväärne, kui juba kaitse all olev osa.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks looduskaitseseaduse § 9 lõiked 1 ja 3, § 13 lõike 1, § 43, Rakvere Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Pahnimäe maastikukaitseala kaitse all olemise ja piirangute otstarbekuse hindamise menetlus.

2. Avaldada teade menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning valla ajalehes „Rakvere Valla Sõnumid“.

3. Teha otsus teatavaks kinnisasjade omanikele.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peep Vassiljev 6

Vallavolikogu esimees

7