Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

14.04.2025

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku

suurendamine, et hoida ära päästesündmusi ja nendeks valmistuda, ning teabe kogumine ja

analüüsimine:

1) toimunud päästesündmuse kohta;

2) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl või muul

juhul vees uppunu kohta;

3) inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta.“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa või ehitus- või kasutusteatise

eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu

esitamisest arvates, kui ehitisele on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, välja arvatud

juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hindab tuleohutusnõudeid tuleohutuse seaduse § 5

lõike 11 või 12 kohaselt iseseisvalt;“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise toimepidevust, võib

Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega.“;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud andmeid, et koostada Päästeameti ülesannetega

seotud analüüse.“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Päästeinfosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku üldandmed;

2) päästesündmuse, ehitise tulekahju, demineerimistöö või ulatusliku evakuatsiooniga seotud

isiku üldandmed;

3) päästesündmusel hukkunu terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud

riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmed;

4) tulekahjus hukkunu karistatuse andmed;

5) vees uppunu terviseandmed ning võimaliku vees uppumisega seotud riskikäitumise ja

sotsiaalse olukorra andmed;

6) päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu sugu;

7) tuleohutusteenuse osutamise või järelevalve- või kooskõlastamismenetlusega seotud isiku

üldandmed;

2

8) ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmed, kodus ohutu toimetulekuga seotud

terviseandmed ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse

olukorra andmed.“;

6) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse selle pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) järelevalve päästeinfosüsteemi pidamise üle;

6) päästeinfosüsteemi ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.“;

7) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et:

1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;

2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiklikes küsimustes;

3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks.“;

8) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) hädaabiteate või abi- ja infoteate edastaja üldandmed;

2) abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmed ja terviseandmed;

3) sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate

menetleja üldandmed;

4) ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja üldandmed;

5) kriisiinfo telefoni või muu kanali kaudu osutatava abi- ja infoteenuse kohta käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktides 7 ja 8 ning lõikes 24 nimetatud andmed.“;

9) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „infoteate“ sõnadega „ja selle edastaja

andmed ning sündmusega seotud muu isiku esitatud“;

10) paragrahvi 91 lõikes 29 asendatakse sõna „anonüümitakse“ sõnaga „pseudonüümitakse“;

11) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse selle

pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

6) järelevalve andmekogu pidamise üle;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.“;

3

12) paragrahvi 132 lõikes 3 asendatakse sõnad „siseneda valdaja eluruumi“ sõnadega „vaadata

läbi valdaja eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega“;

13) paragrahvi 132 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sisenemisest“ sõnadega „ja

selle läbivaatusest“;

14) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Päästeamet võib kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada

kiirabibrigaadi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 2 alusel valdusesse

sisenemisel.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel valdusesse sisenemist piirab Päästeamet

võimaluse korral valdusele juurdepääsu, tagamata edasist valvet.“;

15) paragrahv 311 loetakse §-ks 3115 ning 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

RAHVUSVAHELINE PÄÄSTETÖÖ JA DEMINEERIMISTÖÖ NING

PÄÄSTEALANE HUMANITAARABI

§ 31. Rahvusvaheline päästetöö ja demineerimistöö

(1) Rahvusvahelist päästetööd tehakse:

1) kiireloomulises piiriüleses koostöös rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel;

2) kiireloomulisel missioonil rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel.

(2) Kiireloomuline piiriülene koostöö käesoleva seaduse tähenduses on pidevas operatiivses

valmisolekus päästeüksuse osalemine päästetööl teise riigi territooriumil.

(3) Kiireloomuline missioon käesoleva seaduse tähenduses on lähetamine teise riigi

territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul

kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil osalemise otsust.

(4) Rahvusvahelist demineerimistööd tehakse kiireloomulisel missioonil:

1) rahvusvahelise kokkuleppe alusel või

2) abivajava riigi abipalve alusel.

§ 311. Kiireloomuline piiriülene koostöö

(1) Päästeamet võib kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata Eesti Vabariigi territooriumil

päästetööle teise riigi pädeva asutuse ja tema vabatahtliku. Teise riigi pädeval asutusel on Eesti

Vabariigi territooriumil rahvusvahelise kokkuleppe kohane pädevus ja volitused.

(2) Teine riik võib kiireloomulises piiriüleses koostöös kaasata oma territooriumil päästetööle

Päästeameti ja tema vabatahtliku. Päästeametil on teise riigi territooriumil rahvusvahelise

kokkuleppe kohane pädevus ja volitused.

(3) Kiireloomulist piiriülest koostööd teise riigi territooriumil ei käsitata lähetusena.

4

§ 312. Kiireloomuline missioon

(1) Päästeamet korraldab:

1) kiireloomuliseks missiooniks valmistumist, sealhulgas väljaõpet;

2) kiireloomulisel missioonil osalemist.

(2) Kiireloomuliseks missiooniks valmistumiseks moodustab Päästeamet päästemeeskonna

reservi.

(3) Päästemeeskonna reservist moodustab Päästeamet kiireloomulise missiooni

päästemeeskonna (edaspidi päästemeeskond).

§ 313. Nõuded päästemeeskonna reservi liikmele ja tema väljaõppele

(1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võib võtta isiku:

1) kes on Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

2) kellel on vähemalt keskharidus;

3) kellel on täielik teovõime;

4) kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses;

5) kelle haridus, füüsiline ettevalmistus ja terviseseisund võimaldavad tal kiireloomuliseks

missiooniks valmistuda ja teda sellele lähetada.

(2) Päästemeeskonna reservi liikmeks ei tohi võtta isikut:

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui

vabastamisest on möödas alla aasta;

5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon ega kuulu Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni;

6) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest või

7) kes on esitanud päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi isikuankeedis (edaspidi

käesolevas peatükis isikuankeet) teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet, kui

Päästeamet nõuab isikuankeedi täitmist.

(3) Päästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna reservi liikme väljaõppe.

(4) Nõuded päästemeeskonna reservi liikme väljaõppele kehtestab Päästeamet.

§ 314. Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmine ja nõuetele vastavuse kontroll

(1) Päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet.

(2) Päästeamet kontrollib enne päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustamist liikme

kandidaadi vastavust käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele.

(3) Päästeamet kontrollib vajaduse korral päästemeeskonna reservi liikme vastavust käesoleva

seaduse § 313 lõigete 1–3 nõuetele.

5

(4) Päästeamet kaasab käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrolli

Politsei- ja Piirivalveameti, et teha §-s 316 sätestatud taustakontroll.

(5) Kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2

nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on liikmeks võtmisest keeldutud, ei

avaldata keeldumise aluseks olevat asjaolu juhul, kui see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

§ 315. Isikuankeet

(1) Päästeamet võib nõuda, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks käesoleva

seaduse § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrolliks isikuankeedi.

(2) Et tagada päästemeeskonna reservi liikmele käesoleva seaduse § 3112 lõikes 2 nimetatud

sotsiaalsed tagatised ja teabeedastus kiireloomulisel missioonil, võib isikuankeedis koguda

liikme kandidaadi sugulase või hõimlase, sealhulgas vanema, õe, venna, lapse ja abikaasa või

registreeritud elukaaslase, samuti muu elukaaslase kohta järgmisi andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht;

3) kontaktandmed.

(3) Isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 316. Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontroll

(1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi vastavust

käesoleva seaduse § 313 lõike 2 punktide 1–3 ja 6 nõuetele.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib vajaduse korral päästemeeskonna reservi liikme

vastavust käesoleva seaduse § 313 lõike 2 punktide 1–3 ja 6 nõuetele.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet võivad käesoleva seaduse § 313 lõigete 1 ja 2

nõuetele vastavuse kontrollis kontrollida päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme

isikusamasust ja töödelda tema järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:

1) kontaktandmed;

2) elu- ja töökoha andmed;

3) kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed;

4) andmed kriminaalkaristuse, viimase viie aasta väärteokaristuse, karistatuse ja karistusest

vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise kohta;

5) andmed kriminaalmenetluse kohta, milles kandidaat või liige on kahtlustatav või süüdistatav,

ja sellise menetluse lahendi kohta;

6) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus eirab avalikku korda

või on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

7) andmed välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada kandidaadi või liikme

viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3

alusel kehtestatud nimekirja;

6

8) andmed välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega seotuse kohta.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi või liikme

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmete õigsuse kontrollimiseks:

1) esitada riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusele või füüsilisele või juriidilisele isikule

järelepärimise kandidaadi või liikme isikuandmete kohta;

2) vestelda kandidaadi või liikme või tema tööandja või õppeasutuse esindaja või teise isikuga,

et selgitada välja kandidaadi või liikme kõlbelised ja teised isikuomadused ning võtta vajaduse

korral kandidaadi või liikme nõusolekul temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku

või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

4) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;

5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

(5) Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolliks tema kohta kogutud

andmeid säilitatakse:

1) viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või

2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle

lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega.

§ 317. Päästemeeskonna reservist väljaarvamine

Päästeamet võib arvata päästemeeskonna reservi liikme reservist välja:

1) liikme kirjalikul taotlusel;

2) kui liige ei vasta käesoleva seaduse § 313 lõigete 1–3 nõuetele või

3) kui liige käitub liikmele sobimatult.

§ 318. Kiireloomulisel missioonil osalemise otsustamine

(1) Päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise otsustab Päästeamet koostöös

Siseministeeriumiga.

(2) Päästeamet kooskõlastab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise

Välisministeeriumiga.

§ 319. Avaliku võimu teostamise õiguse peatamine ja töö tegemisest keeldumine

kiireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele lähetamise korral

(1) Kui päästemeeskonna või selle reservi liige on ametnik, võib ta tema tööandja nõusolekul

lähetada kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele ja peatada selleks ajaks tema avaliku

võimu teostamise õiguse.

(2) Kui päästemeeskonna või selle reservi liige on töötaja, võib ta oma tööandja nõusolekul ja

töölepingu seaduse § 19 alusel keelduda kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajal töö

tegemisest, kui ei ole lepitud kokku teisiti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 3110. Päästemeeskonna liikme alluvus kiireloomulisel missioonil

Päästemeeskonna liige allub kiireloomulisel missioonil:

7

1) töökorralduses päästemeeskonna juhile või rahvusvahelise organisatsiooni asjakohasele

juhtorganile;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul Päästeametile.

§ 3111. Kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestus

(1) Kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei ole

lepitud kokku teisiti. Kui kulusid ei ole võimalik muul viisil katta, esitab Siseministeerium

Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise taotluse.

(2) Kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme kiireloomulisele missioonile või

päästemeeskonna reservi liikme missiooni väljaõppele teise riigi territooriumile, hüvitab

Päästeamet talle lähetuse sõidu- ja majutuskulud ning maksab talle lähetuse ajal tasu.

(3) Päästeamet maksab päästemeeskonna liikmele kiireloomulise missiooni ajal ja

päästemeeskonna reservi liikmele missiooni väljaõppe ajal kolmekordse Eesti töötasu

alammäära suurust tasu.

(4) Olenevalt kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe asukohast, ülesannetest või ohtudest

võib Päästeamet maksta päästemeeskonna või selle reservi liikmele käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud tasumäärast suuremat tasu, kuid see ei tohi ületada viieteistkordset Eesti

töötasu alammäära.

§ 3112. Sotsiaalsed tagatised

(1) Kiireloomulises piiriüleses koostöös on päästeteenistujal päästeteenistuse seaduse §-s 14 ja

vabatahtlikul päästjal käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised.

(2) Kiireloomulisel missioonil on päästemeeskonna liikmel ja missiooni väljaõppel

päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse §-s 49 nimetatud sotsiaalsed

tagatised. Päästeamet võib kiireloomulise missiooni või selle väljaõppe ajaks sõlmida

kindlustuslepingu.

§ 3113. Tervisekontroll ja vaktsineerimine

(1) Päästeamet tagab kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule

päästjale päästeteenistuse seaduse §-s 16 sätestatud terviseuuringud ja vaktsineerimise.

(2) Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme:

1) terviseseisundi perioodilist kontrolli;

2) vaktsineerimist.

(3) Päästemeeskonna reservi liikme terviseseisundi perioodilise kontrolli ulatuse kehtestab

Päästeamet.

(4) Päästeamet korraldab päästemeeskonna liikme vaktsineerimise Maailma

Terviseorganisatsiooni ja Terviseameti soovituste või kiireloomulise missiooni asukohariigi

nõuete kohaselt:

1) enne missioonile lähetamist;

2) vajaduse korral missiooni ajal.

8

(5) Vaktsineerimine on päästemeeskonna reservi liikmele ja päästemeeskonna liikmele

vabatahtlik.

§ 3114. Päästealane humanitaarabi

(1) Päästeamet võib anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast humanitaarabi.

(2) Päästealane humanitaarabi käesoleva seaduse tähenduses on:

1) rahaline või muu materiaalne toetus või oskusteave, mida kasutatakse katastroofipiirkonnas,

et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel inimelusid ja

tagada inimväärseks eluks hädavajalik;

2) toetus, mida kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või

parandada sellele reageerimise valmidust.

(3) Päästeamet kooskõlastab päästealase humanitaarabi andmise Välisministeeriumiga.“;

16) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõnad „võtmist korraldab“ sõnadega „võtmise otsustab“;

17) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „hüvitist“ sõnadega „, sealhulgas

hüvitatakse ravi- ja ravimikulud,“;

18) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabatahtliku päästja või abidemineerija staatusest vabastamise otsusest teatab Päästeamet

teatisega.“;

19) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õnnetusest põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille Päästeamet on tekitanud füüsilisele või

juriidilisele isikule:

1) käesoleva seaduse § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisel;

2) käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töö tegemisel või

3) korrakaitseseaduse §-s 49, 50, 51 või 52 sätestatud erimeetme kohaldamisel, et lahendada

päästesündmus.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 493 järgmises sõnastuses:

„§ 493. Päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse kontroll

(1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust

käesoleva seaduse § 313 lõigete 1–3 nõuetele kontrollivad Päästeamet ning Politsei- ja

Piirivalveamet 2028. aasta 1. jaanuariks.

(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist päästemeeskonna reservi võetud liikme vastavust

käesoleva seaduse § 313 lõigete 1–3 nõuetele ei kontrollita, kui talle on tehtud enne käesoleva

paragrahvi jõustumist päästeteenistuse seaduse §-s 72 sätestatud taustakontroll.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse § 20 täiendamine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse

§-des“ arvuga „316,“.

9

§ 3. Karistusseadustiku täiendamine

Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 2781 järgmises sõnastuses:

„§ 2781. Häirekeskuse töö häirimine

(1) Vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“.

§ 4. Korrakaitseseaduse § 351 muutmine

Korrakaitseseaduse § 351 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 351. Hädaabinumbril ning abi- ja infonumbril edastatud teabe töötlemine

(1) Häirekeskus salvestab hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247 edastatud teabe.

(2) Hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247 edastatud teavet töötlevad õigusaktis

sätestatud alusel ja korras:

1) Häirekeskus;

2) asutus, kelle pädevusse edastatud teave kuulub.

(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247 edastatud teabe

salvestist vähemalt üks kuu salvestamisest arvates, kuid kõige kauem üks aasta. Täpsem

säilitustähtaeg sätestatakse selle andmekogu põhimääruses, milles salvestist säilitatakse.“.

§ 5. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse muutmine

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevat seadust ei kohaldata rahvusvahelisele päästetööle ja demineerimistööle, mida

tehakse rahvusvahelise kokkuleppe, rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve või abivajava

riigi abipalve alusel.“;

2) paragrahvi 2 punktid 4 ja 11, § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6, § 6 lõige 2, § 7 lõige 4,

§ 8 lõige 4, § 9 lõike 3 kolmas lause, § 12, § 13 lõike 1 teine lause, § 17 lõike 1 teine lause ja

lõige 5, § 18 lõige 6 ning § 22 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 23 lõigetest 8 ja 9 jäetakse välja sõnad „, päästesündmuse lahendamise“;

4) paragrahvi 23 lõike 10 teine lause ja § 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

10

§ 6. Riigihangete seaduse § 50 täiendamine

Riigihangete seaduse § 50 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) hankelepingu ese on päästeseaduse § 31 lõike 3 tähenduses kiireloomuliseks missiooniks

vajalik asi või teenus.“.

§ 7. Tuleohutuse seaduse § 23 täiendamine

Tuleohutuse seaduse § 23 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „loata“ sõnadega „ja tasu

maksmata“.

§ 8. Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendamine

Väärteomenetluse seadustiku § 52 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Karistusseadustiku §-s 2781 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja

Piirivalveamet.“.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. novembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …………………… 2025 _________________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Välisministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikantselei

29.04.2025 nr 1-6/3136-1

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus avaldada 15

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (10-l lehel);

2) päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (61-l lehel);

3) seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavandid (5-l lehel);

4) seletuskirja lisa 2 – EL riikide karistuspraktika ülevaade (3-l lehel).

Arvamuse avaldamiseks:

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Häirekeskus

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Andmekaitse Inspektsioon

Päästeliit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing

2 (2)

Kadi Parmas 6125095

[email protected]

1

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2025 nr

Siseministri määruste muutmine

seoses päästeseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4, § 9 lõike 3, § 91 lõike 3 ning politsei ja

piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel.

§ 1. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord

ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine

Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tervisele või“;

2) paragrahvi 5 lõikest 4 jäetakse välja sõna „kohe“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Vale hädaabiteatena käsitatakse teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti,

Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi tegevus.“.

4) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 8 punktist 5 jäetakse välja sõna „isikustamata“;

2) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „andmesubjekt“ sõnadega „abivajadusega

Häirekeskuse poole pöördunud isik“;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Häirekeskus väljastab andmekogusse kantud andmed abivajadusega Häirekeskuse poole

pöördunud isikule või tema esindajale, haldusorganile tema ülesannete täitmiseks ja kohtule,

kui andmete saamiseks on õiguslik alus.

2

(9) Häirekeskusel on õigus andmekogusse kantud andmete väljastamisest põhjendatud juhul

keelduda, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti

õigusi ja vabadusi.“.

§ 3. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine

ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 5 täiendatakse peale sõna „üle“ lauseosaga „ning tulekahjus

hukkunud ja vees uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks;“;

2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja esitab tulekahjus hukkunud ning vees

uppunud isiku andmed ennetustöö tegemiseks.“;

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

3

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

päästeseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 9 lõike 4, § 13 lõike

5 ja § 21 lõike 1, hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe

korralduse seaduse § 3 lõike 3 ning päästeseaduse § 3115 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele

tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud

eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määruse nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele

tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud

eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 5, § 2 lõige 3 ja § 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eksperdi kutsub pika- ja lühiajaliselt missioonilt tagasi Välisministeeriumi kantsler

rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel.

(2) Kui ekspert kutsutakse tagasi muul alusel kui lähetusaja lõppemine, vormistatakse tema

tagasikutsumise otsus Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga, mis peab sisaldama vähemalt

järgmisi andmeid:

1) lähetuse lõpu kuupäev;

2) tagasikutsumise põhjendus;

3) tagasikutsumise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile.

(3) Välisministeerium teeb käskkirja eksperdi tagasikutsumise kohta eksperdile teatavaks

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ekspert on lähetatud võlaõigusliku lepingu

alusel, loetakse käskkiri lepingu ülesütlemise avalduseks.“;

4) paragrahvi 10 lõikest 3, 5. peatüki ja § 19 pealkirjadest jäetakse välja sõnad „või

kiireloomuliselt“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui ekspert lähetatakse lühiajalisele missioonile võlaõigusliku lepingu alusel, hüvitatakse

tema missiooni ülesannete täitmisega seotud sõidu- ja majutuskulud, tervisekindlustuse,

4

varustuse soetamise ja muud vajalikud kulud selle lepingu kohaselt. Sellisel juhul ei maksa

Välisministeerium eksperdile päevaraha.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra

tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse

kaasamise kord“ preambulis asendatakse arv 311 arvuga 3115.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

5

RAKENDUSAKTI KAVAND 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2025 nr

Päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerija

isikuankeedi vorm

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 315 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi vorm

(lisa).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Riikide karistuspraktika võrdlus – Häirekeskuse töö häirimise eest karistamine

Riik HäK-i töö segamine on

süütegu

Karistusviis ja

maksimaalne

määr

Registreeritud

juhtude arv

Meetmete mõju,

sh hinnang

karistuse mõjule

Märkus

Austria Ei N/A N/AN/APäästeteenistuse valeväljakutse korral

võimalik karistus rahatrahv kuni 360

päevamäära või vangistus kuni 6 kuud

(Federal law against the misuse of emergency

signs).

Belgia Jah

(Elektroonilise side

seadus art 145 § 3;

karistusseadustik)

Kõne menetleja

ähvardamine:

vanglakaristus 6

kuud kuni 5 aastat

ja rahatrahv 100–

500 eurot.

Sidevõrgu

pahatahtlik

kasutamine: trahv

500–50 000 eurot

ja vanglakaristus

1–4 aastat.

N/A N/A Kriminaliseeritud on ka ohust

valeteavitamine: vanglakaristus 3 kuud–2

aastat ja trahv 50–300 eurot.

Rakendatakse sidevahendite konfiskeerimist.

Hispaania Ei (regioonide

regulatsioonide info

puudub)

Osades

regioonides

kohaldatakse

trahvi

N/A N/A -

Horvaatia Ei (kasutatakse

turbemeedet, vt

kommentaari)

N/A N/A Al 2005

(üleminek 112-le)

järjepidev

pahatahtlike

kõnede arvu

Võimalik blokeerida number, millelt

pahatahtlikke kõnesid tehakse: 1x – 7

päevaks, 2x – 30 päevaks ja 3x – number

blokeeritakse jäädavalt (hädaabinumbri

kasutamise regulatsioon HR Official Gazette

2

vähenemine.

Peamine mõju

arvatakse olevat

teavitamisel ja

koolitamisel.

95/23). Aastas u 5000 juhtumit (0,3-0,4%

kõnedest).

Kriminaliseeritud on hädaabinumbril

valeväljakutse tegemine.

Leedu Jah

(administratiivsüütegude

koodeks § 493, § 507 ja

karistuskoodeks § 285)

Hoiatus või

rahatrahv 90–200

eurot.

Häirekeskus on

esitanud ~50

väärteoteadet

(perioodil 2022–

2023).

Pahatahtlike

kõnede arv on

vähenenud,

puudub milline

mõju on olnud

karistamise

võimalusel.

Haldusõigusrikkumised: eritalituste

valeväljakutsumise eest rahatrahv 200–2000

eurot; poliitiku, avaliku teenistuja, ametniku

või avalike ülesannete täitja au ja väärikuse

teotamise eest rahatrahv 50–300 eurot.

Kriminaliseeritud on ohust avalikkuse vale

teavitamine ja teavitatud on häirekeskust –

ÜKT, rahatrahv, vabaduse piiramine või arest.

Läti Ei Ei Ei koguta teavet N/A Avaliku korra rikkumise eest võimalik

vastutusele võtta – rahatrahv 70–500 eurot

(14-100 TÜ, 1 TÜ 5 eurot).

Malta Jah (elektroonilise side

regulatsioon § 49)

Rahatrahv kuni

25000 eurot,

rikkumise

jätkumisel

lisandub 500 eurot

päevas.

Viimase kahe aasta

jooksul ei ole

esinenud.

Ühelegi

füüsilisele isikule

ei ole seni

karistust

määratud.

Võimalik on blokeerida number, millelt

pahatahtlikke kõnesid tehakse

Poola Jah

(süütegude koodeks §

66 lg 1)

Arest 5-30 päeva;

vabadusekaotus 1

kuu kuni 2 aastat

või trahv kuni

1500 PLN (u 335

eurot).

Ei koguta teavet. Karistus ei ole

praktikas

juhtumite arvu

märkimisväärselt

mõjutanud.

-

Portugal Ei* Ei N/A N/A *Karistatav on vale hädaabiteate edastamine

(karistusseadustik § 306). Kuni 1-aastane

vangistus või rahatrahv kuni 60 000 eurot

(120 trahvipäeva1).

1 Iga trahvipäev vastab summale vahemikus 5–500 eurot, mille kohus määrab olenevalt süüdimõistetu majanduslikust ja rahalisest olukorrast ning tema isiklikest kulutustest.

3

Saksamaa Jah

(kriminaalkoodeks §

145)

Rahatrahv või

vanglakaristus

kuni 1 aasta .

2020: 11,622

2021: 12,277

2022: 13,361

Ei koguta teavet. Statistika hõlmab nii hädaabinumbri

väärkasutust kui ka hädaabiteenistuste

valeväljakutseid.

Slovakkia Jah

(akti ei täpsustatud)

Hoiatus või

rahatrahv kuni

1659 eurot.

5 (viimase 2 aasta

jooksul), kõigi

puhul määrati

maksimaalne trahv

Juhtumite

avalikustamise

mõju peetakse

suurimaks.

Kasutatakse ka lindistust SIM-kaardita

kõnede puhul, millega hoiatatakse helistajat

võimaliku väärkasutuse eest.

Sloveenia Jah

(Sloveenia

elektroonilise side

seadus)

Hoiatus või

rahatrahv (määra

ei täpsustatud).

2021: 977

2022: 1207

Selliste kõnede

arv on vähenenud

(kõnede

salvestamine,

helistaja

asukohainfo

automaatne

edastamine).

2022. ja 2023.a menetleti 13 juhtumit, millest

6 juhul määrati trahv ja 2 juhul hoiatus ning 5

juhul rikkumismenetlust ei alustatud.

*Holland Jah

(kriminaalkoodeks §

142)

Vanglakaristus

kuni 1 aasta või

rahatrahv (4.

kategooria) kuni

19 500 eurot.

N/A N/A -

*Island Ei Ei N/A N/A Ei karistata, segajatega tegeleb kohalik

politsei.

*Rumeenia Jah

(Valitsuse määrus nr

34/2008 § 32)

Rahatrahv u 200-

400 eurot (1000-

2000 rumeenia

leud) või 100-200

tundi ÜKT-d.

Korduv tegu 1

aasta jooksul: 400-

800 eurot (2000-

4000 leud) või

200-400 tundi

ÜKT-d.

2021: 15 587

2022: 14 271

* telefoninumbrite

arv, millelt on

selliseid kõnesid

tehtud

Karistuse mõju ei

ole otseselt

hinnatud.

-

1

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõu on välja töötatud, et rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise,

sealhulgas päästealase humanitaarabi andmise alused oleksid selged. Samuti on eelnõu

suunatud riigisisese hädaabi osutamise toimepidevuse tagamisele. Praktikas esile kerkinud

kitsaskohtade lahendamiseks on vaja muuta päästeseadust (edaspidi PäästeS) ja muid seotud

seadusi.

Eelnõu esimene eesmärk on rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise

korralduse selgem reguleerimine. Lahendusena koondatakse regulatsioon ühte seadusesse ja

täpsustatakse seda senise tegevuspraktika alusel. Selleks ajakohastatakse PäästeS-is

kiireloomulisel piiriülesel koostööl osalemise regulatsiooni ja reguleeritakse terviklikult

kiireloomulisel missioonil osalemise korraldus. Viimane hõlmab ka kiireloomuliseks

missiooniks osalemiseks valmistumist ja päästealase humanitaarabi andmist. Lisaks nähakse

ette konkreetsed nõuded päästemeeskonna reservi liikmele ja tema ettevalmistusele.

Muudatuste peamine mõju seisneb selles, et rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl

osalemise õiguslik alus on selgem ja see ühtlasi soodustab päästemeeskonna reservi liikme huvi

kiireloomulisel missioonil osalemise vastu.

Teine eelnõu eesmärk on hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamine. Selleks

tehakse kehtivas õiguses järgmised muudatused:

 kehtestatakse PäästeS-s Häirekeskusele meede hädaabiühendusele ooteaja

määramiseks, mida on võimalik rakendada terminalseadmega ühendusele, mis ohustab

hädaabiteate menetlemise teenuse osutamist;

 kehtestatakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) uus väärteokoosseis, mille alusel on

võimalik isik vastutusele võtta Häirekeskuse töö häirimise eest ning

 ajakohastatakse korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) hädaabinumbrile edastatud

informatsiooni töötlemise regulatsiooni.

Nende muudatuste peamine mõju on hädaabi parem kättesaadavus.

Kolmas eelnõu eesmärk on Päästeameti rolli piiritlemine kiirabi abistamisel. Selleks

kehtestatakse PäästeS-s selge õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete

käigus, et Päästeametil oleks õigus kiirabibrigaadile valdusesse sisenemisel vahetut sundi

kasutades ust või väravat avada või muud takistust kõrvaldada. Muudatuse peamine mõju on

parema õigusselguse loomine Päästeameti ja kiirabi poolt abivajajale abi osutamisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi nõunikud Marko Põld ([email protected]) ja Mari

Tikan ([email protected]) ning

 Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud);

2

Eelnõu koostamisse olid kaasatud:

 Siseministeeriumi osakonnajuhataja Tarvi Ojala (teenistussuhe lõppenud) ja nõunik

Kadi Luht-Kallas ([email protected]);

 Häirekeskuse Lõuna Keskuse ja õigusosakonna juht Hedi Arukase (teenistussuhe

peatunud) ja õigusosakonna jurist Annika Jõgiste-Johanson (annika.jogiste-

[email protected]);

 Päästeameti piiriülese koostöö nõunik Kairi Pruul ([email protected]) ja

õigusosakonna juhataja Eneken Kost ([email protected]);

 Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin

([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs

([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunikud Helen

Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Parmas ([email protected])

ning õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected]) ja

Kristi Kool ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu seletuskiri on keeleliselt

toimetamata, see keeletoimetatakse peale esimest kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) PäästeS avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 68;

2) karistusregistri seadus (edaspidi KarRS) avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 37;

3) KarS avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 6;

4) KorS avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 29;

5) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (edaspidi RTsMS) avaldamismärkega RT

I, 17.12.2015, 70;

6) riigihangete seadus (edaspidi RHS) avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 12;

7) tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7;

8) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 8.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu

kohaselt muudetakse VTMS-i, mis on Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 järgi

konstitutsiooniline seadus, mida saab muuta Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Eelnõu on seotud järgmiste arengukavadega:

1) „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 programm „Siseturvalisus 2022–2025“. Eestil

on oluline panus rahvusvahelistes tsiviil- ja militaarmissioonides ning humanitaarabi

doonorriigina. Need meetmed aitavad maandada vägivaldse äärmusluse riske ning suurendavad

kindlustunnet, et ohu korral on partnerriigid üksteisele toeks ning ohte tõrjutakse üheskoos,

kiiresti ja tõhusalt. Jätkatakse panustamist rahvusvaheliste konfliktide rahumeelsesse

1 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (vaadatud 10.09.2024).

3

lahendamisse. Osaletakse rahvusvahelistes rahuvalve missioonides ja jätkatakse humanitaarabi

(sh elanikkonnakaitse- ja kriisialase abi) andmist konfliktipiirkondades.

Arengukava tegevussuuna 4.2.2 kohaselt on seatud eesmärk, et Häirekeskus reageerib igale

abivajadusele, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse

õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii

abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel.

2) „Riigikaitse arengukava 2017–2026“2 eesmärkide saavutamiseks panustatakse aktiivselt

rahvusvaheliste konfliktide ja kriiside lahendamisse. Eesti julgeolekule on määrava tähtsusega

NATO ja ELi ühtsus ja suutlikkus tegutseda otsustavalt oma liikmesriikide huvide kaitsel

rahvusvahelistes kriisides.

3) „Eesti välispoliitika arengukava 2030“3 eesmärgi 1.2 kohaselt tugevdame võimet

humanitaarkriisidele reageerida. Oluliseks peetakse edendada militaar- ja tsiviilinstitutsioonide

rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö,

hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut.

2. Seaduse eesmärk

Seadusel on kolm põhieesmärki. Esiteks on vaja korrastada Päästeameti osalemise aluseid

rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ning selleks luuakse PäästeS-is terviklik

raamistik. Teine eesmärk on Häirekeskuse toimepidevuse tagamine, milleks on vaja reguleerida

Häirekeskuse tööd häiriva tegevuse peatamise võimalus ja teatud juhtudel ka isikuid karistada

Häirekeskuse töö häirimise eest. Kolmas eesmärk on piiritleda Päästeameti roll kiirabi

abistamisel.

Praegu tulenevad PäästeS-i ja RTsMS-i regulatsioonide rakendumine ja erisused sellest, millise

kanali kaudu on abipalve riiki saabunud. Näiteks kui EL liikmesriik Taani küsib abi, siis

rakendub PäästeS ja otsuse abi andmiseks teeb siseminister. Juhul kui EL

elanikkonnakaitsemehhanismi liige Norra küsib abi, siis rakendub RTsMS ja sarnase otsuse

teeb välisminister. Nii PäästeS-i alusel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl kui ka

RTsMS-i alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil osaleva Eesti Päästemeeskonna (edaspidi

päästemeeskond) tegevuse planeerimise, ettevalmistamise (sh väljaõpe), kui lähetamise

põhialused on samad. Praegu kehtiv topeltregulatsioon ei ole vajalik ega otstarbekas ja pigem

tekitab segadust. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine on osa välissuhtlusest ja selle

kujundamine on Välisministeeriumi (edaspidi VäM) pädevuses. Seetõttu on asjakohane seda

valdkonda reguleerida RTsMS-is. Rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist ja

selle osana päästealase humanitaarabi andmist korraldab Päästeamet, seega on kohane seda

reguleerida PäästeS-is.

Hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamise eesmärgil täiendatakse eelnõu kohaselt

PäästeS-i hädaabiühenduse ootelepaneku meetmega ja sätestatakse KarS-is uus

väärteokoosseis. Hädaabiteadete menetlemine on Häirekeskuse peamiseid ülesandeid PäästeS

§ 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt, et tagada kiire abi vajaduse korral abivajaja abistamine. Praegu

on Häirekeskuse töö häirimise eest võimalused isikut vastutusele võtta piiratud – KarS § 278

võimaldab väärteo korras karistada Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt

2 Riigikaitse arengukava 2017–2026. Arengukava avalik osa (vaadatud 10.09.2024). 3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ (vaadatud 10.09.2024).

4

vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Säte ei ole kohaldatav Häirekeskuse töö

häirimise korral. Eelnõuga soovitakse laiendada võimalusi isikut vastutusele võtta, et

hädaabiteadete menetlemist häirivat tegevust vähendada. Lisaks võimaldatakse eelnõu kohaselt

Häirekeskust häiriva tegevuse korral rakendada hädaabinumbriga 112 tehtud ühenduse

ootelepaneku meedet asutuse toimepidevuse tagamiseks. Meede on Häirekeskuse jaoks oluline,

et sideliinide ummistamist vältida ja seeläbi tagada abivajadusega inimestele hädaabinumbri

parem kättesaadavus.

Päästeameti rolli piiritlemiseks kiirabi abistamisel kehtestatakse PäästeS-is selge õiguslik alus

Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus, et kiirabibrigaadile valdusesse

sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada. Eelnõuga ei

anta Päästeametile uut ülesannet. Ametiabi korras ukse avamisi ja muul viisil juurdepääsu

tagamise vajadusega juhtumeid oli Päästeametil 2023. aasta näitel üle 420, millest kiirabi

abistati ligi kolmandikul juhtudel4. Sisult ei ole see ametiabi, vaid ülesande täitmine. Sealjuures

ülesanne peab tulenema kehtivast õigusest. Praktikas on kiirabi abistamiseks selge õigusliku

aluse puudumine tekitanud vaidlusi.

Eelnõuga seotud eesmärkide elluviimiseks on vaja eelkõige PäästeS-i aga ka KarS-i täiendada –

luua vajalikud õiguslikud alused aga ka korrastada senist regulatsiooni. Eelnõu rakendatakse

olemasoleva eelarve kaudu, selleks ei ole kavandatud taotleda riigieelarvest täiendavat

rahastust. Eelnõu kohaselt hakkab Politsei- ja piirivalveamet (edaspidi PPA) uue

väärteokoosseisu alusel menetlema Häirekeskuse töö häirimisega seotud tegusid, samuti

tegema taustakontrolli päästemeeskonna reservi kandidaatidele. Sellega kaasneb mõningane

töökoormuse kasv, kuid need ülesanded ei eelda asutuse töö ümberkorraldamist ega täiendava

personali värbamist.

Eelnõu väljatöötamiseks koostas Siseministeerium eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi

VTK), mille Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. juulil

2023. aastal5. VTK kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Justiitsministeerium (edaspidi JuM), Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja VäM.

Lisaks esitasid märkused Andmekaitse Inspektsioon, Häirekeskus, PPA ning Päästeamet.

Eelnõu väljatöötamisel on esitatud märkustega arvestatud või märkuse esitajale

mittearvestamist põhjendatud. VTK esitati tutvumiseks ka Riigikogu õiguskomisjonile ning

seda käidi tutvustamas õiguskomisjoni istungil 18. septembril 2023. aastal.

JuM märkis VTK tagasisides seoses uue väärteo koosseisu kehtestamisega, et eelnõu

seletuskirjas tuleb analüüsida KarS § 278 alusel algatatud senist menetluste praktikat.

Sealhulgas nähti vajadust välja tuua, millisel määral karistusi täidetakse ja kui palju on

korduvalt karistatud isikuid; kui suur on olnud keskmine rahatrahv, milline on olnud

minimaalne ja milline maksimaalne summa; kui paljudes liikmesriikides on see tegevus

(Häirekeskuse töö häirimine või takistamine) karistatav süüteona; kui kõrge on karistusmäär ja

kuidas on karistusnorm praktikas ennast õigustanud. Samuti nähti vajadust lisada eelnõu

seletuskirja kavandatava süüteokoosseisu karistusmäära analüüs ning tuua selgelt välja, kas uue

väärteokoosseisu loomine toob kaasa vajaduse personali suurendada.

Lisaks VTK-s tõstatatud probleemide lahendamisele on eelnõusse lisatud Päästeameti

läbiviidava ennetustöö mõiste täpsustamine, mis on vajalik isikuandmete töötlemiseks selgema

aluse määratlemisel. Samuti täiendatakse PäästeS-i kohaliku omavalitsuse üksuste võimalusega

4 Allikas: Päästeamet (andmed uuendatud 27.08.2024). 5 EIS-i toimik nr 23-0967.

5

iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid

väljastada. Vastav põhimõte tuleneb TuOS-ist ega ole sisult uus. Sarnaselt hädaabiteadete ning

abi- ja infoteadete andmekoguga reguleeritakse seaduses detailsemalt ka päästeinfosüsteemis

(edaspidi PÄIS) isikuandmete töötlemist, kuid ka selles ei tehta sisulisi muudatusi. Eelnõusse

on võrreldes VTK-ga lisandunud veel kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõtte

reguleerimine. Praktikas on veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise osas olnud

eriarvamusi, seega on asjakohane see põhimõte lisada sarnaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seadusele (edaspidi ÜVVKS) ka TuOS-i.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, millega muudetakse kaheksat seadust ja nähakse ette

seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PäästeS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse ennetustöö mõistet. Võrreldes kehtiva PäästeS-i § 3

lõike 13 sõnastusega on lõige jagatud kolmeks punktiks, et hõlbustada selle loetavust.

Eelnõukohase PäästeS § 3 lõike 13 punkti 2 kohaselt täiendatakse ennetustöö mõistet selliselt,

et ennetustöö on teabe kogumine ja analüüsimine ka PPVS-i § 3 lõike 1 punkti 4 tähenduses

otsingu- ja päästetöö (edaspidi merepääste) käigus ning muul juhul vees uppunu kohta.

Muudatuse eesmärk on võimaldada Päästeametil ennetustöö tegemiseks töödelda andmeid,

sealhulgas isikuandmeid ka merepääste sündmuste kohta ilma, et nad ise sündmuse

lahendamisel osaleks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab Päästeamet ennetustöö eesmärgil

koguda ja analüüsida üksnes päästesündmuse andmeid. Päästesündmuseks loetakse PäästeS § 3

lõike 1 kohaselt ootamatut olukorda, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste

protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse,

plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö on

päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede

leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused (PäästeS § 3

lõige 11). Päästeameti ülesanne on PäästeS § 5 lõike 1 punktide 1 ja 11 kohaselt päästetöö

tegemine maismaal ja siseveekogudel ning PPVS § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja

päästetöö tegemisel osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või

tervisele, samuti punkti 4 kohaselt ennetustöö. Päästeametil on õigus ennetustöö tegemiseks

koguda ja analüüsida andmeid, mis on vajalikud päästesündmuse ennetamiseks. PäästeS § 9

lõike 1 punkti 4 kohaselt ja kooskõlas siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrusega nr 38

„Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i

põhimäärus) töötleb Päästeamet neid andmeid PÄIS-s.

Lisaks siseveekogudel ja kaldalähedasel merealal aset leidnud päästesündmuste andmetele on

Päästeametil terviklikuks ennetustööks vaja analüüsida ka merepäästesündmuste andmeid

eesmärgiga neid sündmusi ennetada. Eelkõige on Päästeametil vaja saada andmeid

merepäästesündmuse ja piiriveekogudel toimunud sündmuste kohta, mille käigus on inimene

uppunud. Ujulates, basseinides, siseveekogudes ning kaldalähedasel merealal toimunud

sündmustele reageerib ka Päästeamet, sest neid käsitatakse päästesündmusena. Selliste

sündmuste kohta saab Päästeamet koguda teavet, mida ennetustöö eesmärgil analüüsida.

Päästeamet ei hakka merepäästesündmustele reageerima, kuid merepäästesündmuse juhi

otsusel on võimalik Päästeametit kaasata. Siiski on ka merepäästesündmuste ennetamisel

Päästeametil oluline roll, kuna asutus teeb terviklikult veeohutusele suunatud ennetustööd.

6

Merepäästesündmuste ennetamise ülesande lisamine Päästeameti ennetustöö osana loob

andmete töötlemiseks sisulise aluse. Aastas on kuni kümme uppumissurma, mille puhul

Päästeamet sündmusele ei reageeri (sündmuse toimumiskoht on kaugemal kui kaldalähedane

mereala), kuid Päästeametil on ennetusstrateegia kujundamiseks vaja sündmuse kohta

lisateavet. Praegu kogub sündmuse kohta teavet Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA),

kellelt Päästeamet saab esialgse teabe sündmusest ning võimalusel ka lisainfot. Eelkõige on

Päästeameti huvi saada teada tegevusest, mis eelnes uppunuga veeõnnetusele ning võimalikke

lisategureid, mis viisid sündmuseni (alkoholijoove, terviserike, päästevesti puudumine,

ilmastikuolud jms). Kõiki neid andmeid ei pruugi PPA-l olla, seega tuleb Päästeametil koguda

vajalikku teavet.

Praegu puudub Päästeametil uppunute andmetele terviklik juurdepääs. Eelnõu koostajatele

teadaolevalt on JuM algatanud kohtuarstliku lahangu saatekirja koostamise protsessi

muudatuse. Kõnesolev muudatus ei ole sisult eraldiseisev, vaid on seotud Päästeameti

vajadusega saada uppunud isiku lahkamise saatekirjale kantud andmetele juurdepääs. Seetõttu

puuduvad muudatusel sellised mõjud, sealhulgas mõjud isikuandmete töötlemisele, mida oleks

vajalik käesoleva eelnõu raames eraldi analüüsida. Kokkuvõttes antakse Päästeametile

muudatusega selge õiguslik alus lisaks päästesündmustele ka merepäästesündmuse, sealhulgas

uppunu, andmete töötlemiseks. Eesmärk on, et veeõnnetuste kohta analüüsitavad andmed oleks

terviklikud ja seeläbi oleks Päästeametil võimalik veeohutuse valdkonnas ennetustööd

tõhusamalt sihistada.

Veeõnnetuste ennetamine on suunatud inimeste elu ja tervise kaitsele, mis on vastavalt PS § 16

ja § 28 lõike 1alusel kaitstavad hüved. PS § 26 esimene lause kaitseb isiku eraelu puutumatust,

mida antud juhul riivatakse isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõike

2 punkti 3 kohaselt on peale andmesubjekti surma isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui

selleks on vastav õiguslik alus. Antud juhul veeõnnetuste tekkepõhjuste väljaselgitamine

tulevikus õnnetuste ärahoidmiseks kaalub üles riive, mis kaasneb surnud isiku või tema pärijate

õigustele. Uppunud isikute isikuandmeid töötleb Päästeamet minimaalses võimalikus ulatuses,

et sündmusega seotud andmed konkreetse isikuga seostada ja õnnetuse tekkepõhjuseid välja

selgitada. Need andmed on loetletud PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikes 9.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselttuuakse PäästeS-i § 5 lõike 1 punktis 8selgemalt välja kohaliku

omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV üksus) võimalus iseseisvalt ilma Päästeameti osaluseta

üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid väljastada ning ehitus- või

kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada. Tegemist ei ole sisulise muudatusega.

Kehtiva TuOS-i § 5 lõigete 11 ja 12 kohaselt saab KOV üksus ilma Päästeameti kooskõlastuseta

väljastada üksikelamu, abihoone ja suvila ehitus- ja kasutuslubasid ning ehitus- või

kasutusteatise eelnõusid kooskõlastada või nendest keelduda. Kuna PäästeS sellele otsesõnu ei

viita, on praktikas tekkinud küsimus, kummast normist tuleb lähtuda. Õigusselguse tagamiseks

täiendatakse PäästeS-i sõnastust, et Päästeamet annab kooskõlastuse või väljastab kasutusloa

või keeldub nendest vaid siis, kui KOV üksus ei kasuta TuOS-is nimetatud võimalust iseseisvalt

ehitise tuleohutusnõuetele vastavust hinnata.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse PäästeS-i § 5 uue lõikega 5. Muudatuse kohaselt

sätestatakse, et kui ühendus terminalseadmega ohustab hädaabiteate menetlemise

toimepidevust, võib Häirekeskus rakendada selle suhtes ooteaega. Ühenduse ootelepanemine

on üks võimalik meede, kuidas Häirekeskus saab kaitsta hädaabinumbri 112 toimepidevust

kõneliine ummistava tegevuse korral. Sealjuures terminalseade on elektroonilise side seaduse

7

§ 2 punkti 60 kohaselt tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab

saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja

modem. Kehtiv õigus võimaldab sarnast meedet kasutada küberintsidendi korral, kuid muudel

puhkudel selleks õiguslikku alust pole. Ühenduse ootelepanemise võimalus on Häirekeskuse

jaoks oluline, et erinevatele sideliine ummistavatele tegevustele kiirelt reageerida. Ka Euroopa

elektroonilise side seadustiku6 artikli 109 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada,

et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra sidele vastatakse

nõuetekohaselt ja see edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige kohasemal viisil7.

Sellisele hädaolukorra sidele vastatakse ja sellega tegeletakse vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt,

kui seda tehakse riigisisese hädaabinumbri või riigisiseste hädaabinumbrite puhul, kui need on

jätkuvalt kasutusel. Käesoleva punktiga reguleeritavat ühendusele ooteaja rakendamise meedet

käsitlevad eelnõu koostajad terviklikult koos Häirekeskuse tegevuse häirimise eest karistamise

võimalusega, eesmärgiga tagada hädaabiteadete menetlemise toimepidevust. Toimepidevuse

tagamiseks on oluline esmalt häiriv tegevus peatada ja alles kõige viimase lahendusena

toimepanijat karistada.

Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi hädaabiteadete

menetlemise kord) § 9 lõige 3 näeb ette, et teate menetleja peab rakendama hädaabiteate

menetlemise teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid. Siinkohal tuleb arvestada, et

kõnealune norm ei ole kõne ootelepaneku meetme kohaldamiseks piisav alus. Isikute õiguseid

oluliselt riivava meetme kohaldamise alus peab tulenema seadusest (seadusreservatsiooni

põhimõte). Riigikohus on PS-i tõlgendades rõhutanud, et avalikku võimu võib teostada üksnes

volitusnormi alusel. „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia

põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste

realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja.“8 Teisisõnu, kui on risk, et

ühenduse ootelepaneku meetme kohaldamisega kaasneb riive ja viibib isiku õigus saada

hädaabi, siis selline meede peab olema reguleeritud seaduses. Küberintsidendi korral annab

vastava aluse küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS). Meetme kohaldamiseks muudel

puhkudel kui küberintsident reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is täiendav õiguslik alus.

Näiteks oleks see asjakohane rikkis või halvasti seadistatud seadmelt tehtavate ühenduste liinile

pääsemise takistamiseks aga ka teadlikult korduvalt abivajaduseta hädaabinumbril 112

helistajate tegevuse ajutiseks lõpetamiseks.

Küberintsidendi korral on Häirekeskusel õigus KüTS-i alusel kohaldada olukorra

lahendamiseks asjakohaseid meetmeid. KüTS § 7 lõike 1 punkti 2 kohaselt on teenuse osutajal

kohustus küberintsidendi lahendamiseks rakendada alaliselt turvameetmeid. Teenuse osutaja

kohta sätestatut kohaldatakse KüTS § 3 lõike 4 punkti 1 alusel andmekogu vastutavale töötlejale

ehk antud juhul ka Häirekeskusele, kes on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu

(edaspidi HKSOS) vastutav töötleja9. Küberintsidendi lahendamise käigus meetmete

rakendamisel peab süsteemi haldaja KüTS § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt võtma kasutusele

abinõud küberintsidendi mõju ja leviku vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral piirama

süsteemi kasutamist või juurdepääsu süsteemile. Häirekeskuse puhul on sellises olukorras kõne

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse

Euroopa elektroonilise side seadustik. – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 7 Euroopa elektroonilise side seadustiku art 109 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et on võimalus

hädaolukorra side abil tasuta saada juurdepääs hädaabiteenistusele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112

ja riigisisestelt määratletud muudelt hädaabinumbritelt. 8 RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21. Vt ka viidet 10. 9 KüTS-is teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse KüTS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ka valitsusasutusele.

8

ootelepanek üks võimalik meede, et sideliinide ummistamist vältida. KüTS § 7 lõike 2 punkti

1 kohaselt peab teenuse osutaja koostama süsteemi riskianalüüsi, milles tuleb esitada süsteemi

turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate

riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva küberintsidendi tagajärgede raskusaste

ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid.

Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ei ole sageli küberintsidendina käsitatav. PäästeS-is

konkreetse meetme reguleerimisega võimaldatakse Häirekeskusel ühenduse ootelepaneku

meedet rakendada erinevates hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustavates

olukordades – nii juhul kui tegemist on küberintsidendiga kui ka juhul, kui kübeintsidendi

tunnused puuduvad. Seeläbi on Häirekeskusel võimalik keskenduda intsidendi mõju

piiramisele ja meetme rakendamiseks ei pea eelnevalt tuvastama, et sündmusel avalduks

küberründe tunnused.

Ühenduse ootelepaneku meetme rakendamisel nii küberintsidendi korral kui ka muul juhul

tuleb igakordselt hinnata sellega kaasnevaid riske. Kui meetme rakendamise tagajärjel jääb

inimene abita, võib tõenäoliselt kaasneda õigusvastane riive isiku õigusele saada riigi kaitset

(PS § 13 lg 1), samuti õigusele elule (PS § 16) ja õigusele tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). Seetõttu

peab võimalike riskide maandamiseks olema meetme rakendamine kajastatud Häirekeskuse

koostatud hädaabiteenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Samuti tuleb meetme kohaldamise

täpsemad alused määratleda Häirekeskuse sisemise töökorraldusega ning meetme rakendamine

peab olema igakordselt läbikaalutud ja põhjendatud vajadusega.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PäästeS-is PÄIS-i pidamise eesmärke. PÄIS-i pidamise

eesmärgina lisatakse PäästeS § 9 lõikesse 1 uus punkt 6 – Päästeameti ülesannetega seonduvate

analüüside koostamine.

Lisanduv eesmärk kasutada PäästeS § 9 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmeid Päästeameti

ülesannetega seonduvate analüüside koostamiseks ei ole uus. Ka PÄIS-i põhimääruse § 1 lõikes

2 on ettenähtud, et lisaks PäästeS § 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele kasutatakse infosüsteemi

andmeid Päästeameti toimingutega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ning

statistilistel eesmärkidel. Antud eesmärk lisatakse muudatuse kohaselt ka seadusesse. PS § 10

näeb ette seaduslikkuse põhimõtte, mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus

seadusega (seaduse ülimuslikkus). Seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon)

tähendab, et avalikku võimu võib teostada vaid volitusnormi alusel10. „Seadusereservatsiooni

nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates

küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama

seadusandja. PS-is ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada PS-i kandvate

printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte)

järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse11.“ Ülesannete täitmisega seonduvate analüüside

koostamine on vajalik Päästeameti töö planeerimiseks – selle info alusel planeeritakse näiteks

muudatusi töökorralduses.

10 Kalmo, Hent, Kask, Oliver, 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 10 nr 44. 11 Vt viidet 8.

9

Andmekogu pidamise eesmärkide seaduses reguleerimise vajadus tuleneb isikuandmete kaitse

üldmääruse (edaspidi IKÜM)12 nõuetest. IKÜM näeb isikuandmete töötlemisele ette järgmised

üldalused:

1) isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (artikli 6 lõige 1);

2) liikmesriigil on õigus reguleerida teatud andmetöötlust täpsemalt (artikli 6 lg 3 punktid

c ja e);

3) kohustus on määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, mille

üks olulisemaid eesmärke on tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5

lõike 1 punkt a ja b);

4) tuleb tagada põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele, mille kohaselt peaks

inimesele olema tema isikuandmete kohta teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid

isikuandmeid töötleb ning mida andmetega tehakse peale ettenähtud töötlemise

lõppemist.

Ka avaliku teabe seaduse (edaspidi AvtS) § 431 lõike 1 kohaselt võib andmekogu asutada üksnes

seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks. AKI on

andmekogude juhendis samuti märkinud, et andmekogu pidamise eesmärk kui volitusnormi

tuum peab olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik andmekogu pidamise ja

isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks13.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt sätestatakse § 9 lõikega 11 PÄIS-is töödeldavate isikuandmete

ulatus. Eelnõuga ei muudeta PÄIS-is töödeldavate isikuandmete koosseisu, vaid luuakse

seaduse tasandil parem õigusselgus isikuandmete töötlemise ulatusest. Ka praegu on

töödeldavate isikuandmete koosseis sätestatud PÄIS-i põhimääruses, kuid mitte seaduses.

Kokkuvõttes tuuakse PäästeS-i täiendav regulatsioon, et selgemalt vastata põhiseaduslikule

korrale ja IKÜM-ga seatud nõuetele. PäästeS-i täiendamise vajadusele isikuandmete töötlemise

ulatuse kohta on varasemalt tähelepanu pööranud ka Justiitsministeerium14.

Punkti 1 kohaselt töödeldakse Päästeameti ülesande täitja ja ülesande täitmisse kaasatud isiku

üldandmeid – need on Päästeameti ülesannete täitmiseks vajalikud üldised isikuandmed

ülesandeid täitnud Päästeameti teenistujate ja ülesannete täitmisse kaasatud isikute kohta.

Päästeameti ülesannete täitmisega seotud isikkoosseisu isikuandmed on näiteks päästetööks

valmisolevate kutseliste ja vabatahtlike päästjate isikkoosseisu andmed. Kaasatud isikud on

näiteks oma muude ülesannete täitmise käigus päästetööle kaasatud isikud, kes pidevalt

Päästeameti tegevuses ei osale, näiteks vajadusel abipolitseinikud. Nende kohta töödeldakse

järgmisi isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, isikukood, struktuuriallüksus, valvekoosseisu

number, ametinimetus.

Punkti 2 kohaselt töödeldakse päästesündmuse, ehitise tulekahju, demineerimistöö või

ulatusliku evakuatsiooniga seotud isiku üldandmeid – need on päästesündmuse käigust või

demineerimistööst puudutatud füüsilise isiku nimi, objektiga seotud või evakueeritud isiku

andmed, sealhulgas nimi, aadress ja telefoninumber. Ehitise tulekahju andmed hõlmavad ka

selle tekkepõhjuste uurimise menetluse käigus töödeldavaid andmed.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 13 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7. 14 Justiitsministeeriumi 06.07.2023 kiri nr 8-2/4456.

10

Punkti 3 kohaselt töödeldakse päästesündmusel hukkunu terviseandmeid ning võimaliku

päästesündmuse tekkega seotud riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmeid – need andmed

hõlmavad terviseseisundi seost tulekahju puhkemise ja hukkumisega või vees uppumisega,

sotsiaalset staatust. Riskikäitumine on oluline teave, et hinnata tulekahju või uppumise

ennetamise võimalusi.

Punkti 4 kohaselt töödeldakse tulekahjus hukkunu karistatuse andmeid – tulekahjus hukkunu

puhul töödeldakse fakti, et isik on eelnevalt ohutusnõuete rikkumise eest karistatud. Põhiliselt

pööratakse tähelepanu varasemale tuleohutusalasele riskikäitumisele. Päästeametit huvitab, kas

isikut on varem karistatud tuleohutusnõuete rikkumise eest, see võib viia järelduseni, et isiku

käitumisel võib olla seos tulekahju tekkega.

Punkti 5 kohaselt töödeldakse vees uppunu terviseandmeid ning võimaliku vees uppumisega

seotud riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmeid – neid andmeid töötleb Päästeamet

selleks, et mõista uppumissurmade asetleidmise põhjuseid ja selliseid sündmuseid vähendada.

Statistikasse arvestatakse Eesti territooriumil asetleidnud uppumissurmad.

Punkti 6 kohaselt töödeldakse päästesündmusel vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu

sugu – Päästeamet töötleb andmeid isikute arvu, vanuse ja soo kohta, et koosmõjus muude

andmetega koostada statistikat selliste sündmuste kohta.

Punkti 7 kohaselt töödeldakse tuleohutusteenuse osutamise või järelevalve- või

kooskõlastamismenetlusega seotud isiku üldandmeid – need on nimi, isikukood, aadress,

telefoninumber, e-postiaadress.

Punkti 8 kohaselt töödeldakse ohutusnõustamise korral eluruumi valdaja üldandmeid, kodus

ohutu toimetulekuga seotud terviseandmeid ning võimaliku päästesündmuse tekkega seotud

riskikäitumise ja sotsiaalse olukorra andmeid – need on eluruumi valdaja nimi, isikukood,

aadress, telefoninumber, e-postiaadress, andmed eluruumi valdaja tervise seisukorra ja

riskikäitumise kohta.

Isiku üldandmete mõistet kehtiv õigus ei reguleeri. Senises õigusloome praktikas on selle all

mõistetud isiku nime, isikukoodi, sugu, kodakondsust, kontaktandmeid, sh aadressi ja emakeelt.

Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatavafüüsilise isiku ehk andmesubjekti

kohta (IKÜM artikkel 4 punkt 1). Tuvastatav füüsiline isik on seejuures isik, keda saab otseselt

või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood,

asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise,

geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Kuna isikut on

võimalik tuvastada ka kaudsete tunnuste põhjal, siis käsitatakse isikuandmeid laiemalt kui

üksnes otse nime alusel tuvastatava inimese andmed.

Isikuandmete kaitse on üks põhiõigusi, mis on tagatud osana perekonna- ja eraelu kaitsest PS

§ 26 kohaselt. Samuti on see osa igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Igal

põhivabadusse sekkumisel ja piirangul peab PS-st tulenevalt olema seaduslik alus, mille

tagajärjed on ettenähtavad ja piisavalt selged.15 Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib

sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, tõkestamaks kuritegu või tabada kurjategija.16

15 Kalmo, Hent 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11 nr 23. 16 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri. – 778 SE.

11

Riigikohus on varasemas kohtupraktikas märkinud, et „[e]raelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“.17

Ka EL põhiõiguste harta nõuab põhiõiguste piirangu sätestamist seaduses. Euroopa Kohus on

praktikas rõhutanud, et harta artikli 8 lõige 2 lubab isikuandmete töötlemist, kui on täidetud

teatud tingimused. Isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud

eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.

Harta artikli 52 lõikes 1 nähakse ette, et selliseid õigusi võib piirata tingimusel, et piirangud on

ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist

huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.18

Isikuandmete kaitse ei ole absoluutne õigus ka IKÜM-i kohaselt, mis näeb ette, et töötlemise

õiguspärasust tuleb kaaluda selle järgi, mis ülesannet see ühiskonnas täidab, ning tasakaalustada

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt muude põhiõigustega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

peab isikuandmetega seotud põhiõiguste piiramisel piirduma vältimatult vajalikuga:

„Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tuleneb samuti Euroopa Kohtu väljakujunenud

praktikast, mille kohaselt nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu tasandil, et

isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga“.19 Lisaks peab

kõnealune piirang kujutama endast põhiõigusi vähimal määral riivavat meedet, et saavutada

taotletav eesmärk.20

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PäästeS-i § 9 lõikes 4 ettenähtud põhimäärusega

reguleeritavat PÄIS-i pidamise korda. Muudatuse kohaselt on siseministri määrusega võimalik

reguleerida:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) järelevalve PÄIS-i pidamise üle;

6) PÄIS-i ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.

Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on lisandunud andmeandjad, andmetele juurdepääs ja

andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning järelevalve PÄIS-i

pidamise üle. Muudatus ei ole sisuline – PÄIS-i põhimääruses sisalduvad need normid ka

praegu, kuid seda ei ole reguleeritud seaduses. Kuna tegemist on andmekogu pidamise oluliste

aspektidega, siis on vajalik need reguleerida seadusega. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne

PÄIS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses nähakse täpsemalt ette piirid, mida on

lubatud reguleerida andmekogu põhimääruses.

Ka see muudatus tehakse kooskõlas PS § 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille

kohaselt põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetab seadusandja (vt § 1

p-s 4 juures toodud selgitusi).

17 RKHKo 12.07 2012, 3-3-1-3-12, p 19. 18 EKo C 92/09 ja C 93/09, p 49 ja 50. 19 EKo C-203/15 ja C-698/15, p 96. 20 Vt nt EK C-92/09 ja 93/09, p 81.

12

Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse ümberPäästeS-i § 91 lõikes 1 reguleeritud HKSOS-i

pidamise eesmärk. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, kus töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et:

1) menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks;

2) menetleda abi- ja infoteateid teabe ja käitumisjuhiste vahendamiseks riiki puudutavates

küsimustes;

3) koostada Häirekeskuse ülesannetega seotud analüüse Häirekeskuse töö korraldamiseks.

Muudatusega ühtlustatakse sätte ülesehitust PÄIS-ga, loetledes konkreetsed tegevused, mille

käigus on isikuandmete töötlemine õiguspärane. Sõnastusest on välja jäetud Häirekeskusele

pandud andmete töötlemise üldisem eesmärk – kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning

keskkonda, kuna see ei ava andmetöötluse sisulist poolt ja koormab asjatult sätte teksti.

Võrreldes kehtiva sõnastusega on täiendava eesmärgina lisatud Häirekeskuse ülesannetega

seonduvate analüüside koostamine. Sätte loetavuse hõlbustamiseks on lõige jagatud kolmeks

punktiks. Muudatus ei ole sisuline – Häirekeskus koostab oma tegevuse planeerimiseks

analüüse ka praegu, kuid seadusesse lisatakse see andmete töötlemise eesmärgina.

Kõnesoleva muudatuse põhjendused on sarnased eelnõu § 1 punktiga 4 tehtava muudatuse

põhjendustega – nii PÄIS-is kui HKSOS-is töödeldakse andmed, sealhulgas isikuandmeid

vastava asutuse ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole selgitusi käesolevas punktis üle korratud.

Eelnõu § 1 punktiga 8 sätestatakse HKSOS-is töödeldavate isikuandmete ulatus § 91 uues

lõikes 11. Praegu on töödeldavate isikuandmete koosseis sätestatud siseministri 21. detsembri

2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“

(edaspidi HKSOS-i põhimäärus). PäästeS-i regulatsiooni täiendatakse, et selgemalt vastata

põhiseaduslikule korrale ja IKÜM-ga seatud nõuetele.

HKSOS-is töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) hädaabiteate või abi- ja infoteate edastaja üldandmed – need on isiku ees- ja perekonnanimi,

telefoninumber, e-posti aadress, lühisõnumi teenuse kasutamise korral ka abivajaja võimaliku

asukoha nimetus ja aadress, teenuse kasutaja puue, haigus ja muu lisainfo;

2) abivajaja ja sündmusega seotud muu isiku üldandmed ja terviseandmed – need on isiku ees-

ja perekonnanimi, telefoninumber, isikukood või sünniaeg, kodakondsus, andmed abivajaja

terviseseisundi kohta. Samuti kuuluvad siia alla lühisõnumi teenuse kasutamise korral teenuse

kasutaja puue, haigus ja muu lisainfo, mis on Häirekeskusele eelnevalt edastatud hädaabiteate

menetlemise hõlbustamiseks. Eraldi on välja toodud, et Häirekeskus võib töödelda nii abivajaja

kui ka sündmusega seotud isiku terviseandmeid. Abivajaja on isik, kellele on vaja saata abi.

Sündmusega seotud isik võib olla teataja, juhuslik mööduja või keegi muu, kes on kuidagi

konkreetse abivajaduse juhtumiga puutumuses. Isik võib hädaabiteate menetlemise jooksul

omal soovil esitada enda kohta terviseandmeid, ilma et Häirekeskus vastavaid küsimusi esitaks.

Need andmed jäävad salvestisele, mida Häirekeskus säilitab HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2

kohaselt kaks aastat ja alles seejärel kustutatakse. Samuti võib algselt teate edastajana või

sündmusega seotud isikuna määratletud isikust kujuneda sündmuse käigus abivajaja;

3) sündmuse lahendamisega seotud isiku, hädaabiteate menetleja ning abi- ja infoteate

menetleja üldandmed – need on pääste või politsei poolt abi osutanud isiku ees- ja

perekonnanimi, isikukood ja telefoninumber ning Häirekeskuses hädaabiteate menetleja ees- ja

perekonnanimi ning isikukood;

4) ohuteavituse teenuse tellinud riigi ametiasutuse esindaja üldandmed – need on haldusorganit

esindava isiku ees- ja perekonnanimi. Ohuteavituse teenust osutab Häirekeskus oma

13

põhimääruse21 § 9 lõike 2 alusel, mis hõlmab muuhulgas elektroonilise side seaduse § 1051

lõike 2 alusel ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamist;

5) kriisiinfo telefoni või muu kanali kaudu osutatava abi- ja infoteenuse kohta käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktides 7 ja 8 ning lõikes 24 nimetatud andmed – need on abi- ja infoteate

andmed, Häirekeskuse kõneside salvestised ja tervise infosüsteemist kriisiinfo teenuse

osutamisel päritud andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale kannatanule osutatud

tervishoiuteenust seoses PäästeS § 3 lõikes 4 nimetatud sündmusega (eelkõige ulatuslik

tulekahju, plahvatus või varing, tõsine transpordi-, kiirgus- või tuumaõnnetus, terrorirünnak,

massitulistamine või paljude kannatanutega massiline korratus).

Muudatuse olemus ja põhjendused on sisult sarnased eelnõu § 1 punktis 5 toodule, seetõttu ei

ole neid käesolevas punktis korratud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse PäästeS§ 91 lõike 2 punkti 7 viisil, et abi- ja infoteate

andmetena töödeldakse ka infoteate edastaja ja sündmusega seotud muu isiku esitatud andmeid.

Abi- ja infoteadete andmestikku kantavad andmed on sätestatud HKSOS-i põhimääruse §-s 52.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 tehtava muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PäästeS-i § 91 lõiget 29 viisil, et HKSOS-is isikuandmete

säilitamise tähtaja möödudes andmed pseudonüümitakse. Ka selle muudatusega ei kaasne

sisulist muudatust isikuandmete töötlemises.

Kehtiva PäästeS § 91 lõike 29 kohaselt anonüümitakse HKSOS-is säilitatavad isikustatud

andmed peale ühe aasta ja ühe kuu pikkust säilitustähtaega. Andmekaitse Inspektsioon on

asunud seisukohale, et isikuandmed on anonüümsed vaid juhul, kui need on muudetud viisil, et

üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab

anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja

kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid

pseudonüümitud andmetega, mille töötlemisele kohalduvad IKÜM-i nõuded.22 Kuna sündmuse

asjaolude kaudu säilib teoreetiline võimalus, et peale isikuandmete eemaldamist on võimalik

konkreetne isik nendega kokku viia, siis ei ole korrektne sõnastus, et kõnesolevad andmed

anonüümitakse.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse HKSOS-i põhimääruse regulatsiooni ulatust PäästeS §

91 lõikes 4. Kehtiva lõike 4 kohaselt sätestatakse HKSOS-i põhimääruses andmekogu pidamise

kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad,

andmesaajad, andmete säilitamise täpsed tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu

pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Muudatuse kohaselt sätestatakse siseministri

määrusega andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) andmesaajad;

3) andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine;

4) andmete säilitamise täpne tähtaeg;

5) andmekogu ülesehitus ja täpne andmekoosseis;

6) järelevalve andmekogu pidamise üle;

7) vastutava töötleja ülesanded;

8) volitatud töötleja ja tema ülesanded.

21 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“. 22 Andmekaitse Inspektsiooni 10.11.2022 kiri nr 1.2.4/22/2627.

14

Sätte sõnastust on muudetud selliselt, et see oleks paremini kooskõlas AvTS-ga, mis sätestab

andmekogude põhimääruse sisu. AvTS-i § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu

põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja

vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad

ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu

kohaselt reguleeritakse siseministri määrusega samuti andmekogu pidamise kord ja punktides

1-8 tuuakse eraldi välja, mida andmekogu pidamise kord kindlasti peab määruse tasandil

sisaldama. Võrreldes sätte kehtiva sõnastusega on eraldi välja toodud ka andmeandjad,

andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine, vastutava ja volitatud töötleja täpsed

ülesanded ning järelevalve HKSOS-i pidamise üle.

Andmekogude juhendis23 on loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida

põhimäärusega reguleeritakse. Seejuures on näiteks eraldi välja toodud, et põhimääruses tuleb

mh reguleerida andmeandjate osa, kohustuste jaotus vastutava ja volitatud töötleja vahel ehk

vastutava ja volitatud töötleja täpsed ülesanded ning andmete saajad ja andmete saamise

tingimused ehk andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine. Ka järelevalve osa on eraldi

andmekogude juhendis (p-s 4.5.1) märgitud. Seega sätestatakse nüüd seaduse tasandil kõik

olulised ja vajalikud punktid, mida põhimääruse regulatsioon peab sisaldama.

Oluline on märkida, et käesolev muudatus ei ole sisuline. HKSOS-i põhimääruses sisalduvad

vastavad normid ka praegu (§ 6 sätestab selle, kes esitavad andmekogusse andmeid

(andmeandja); andmetele juurdepääs ja andmete väljastamine on reguleeritud 4. peatükis;

vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükis ning järelevalve 6. peatükis). Antud

muudatus tehakse kooskõlas PS § 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt

põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetab seadusandja. Nagu ka

käesoleva eelnõu § 1 punktis 4 toodud selgituses on märgitud, peab andmekogu pidamise

eesmärk kui volitusnormi tuum olema seaduses sätestatud. Selline reguleerimine on vajalik

andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle kontrolli teostamiseks24. Antud

muudatusega ei kaasne HKSOS-i põhimääruse täiendamise vajadust, vaid seaduses

reguleeritakse täpsemalt andmekogu põhimääruse regulatsiooni piirid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse PäästeS § 132 lõikes 3 reguleeritud Päästeameti

kohaldatava riikliku järelevalve meetme erisuse sisu. Päästeamet kohaldab valduse läbivaatuse

meedet, kui see on vajalik päästetöö või demineerimistöö teostamisel. Praegu kehtiva sätte järgi

võib Päästeamet halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks

või demineerimistööks. Muudatusega kõrvaldatakse sättest ebatäpsus.

Valdusesse sisenemise riikliku järelevalve erimeedet reguleerib KorS § 50, mis ei näe ette

valdusesse sisenemiseks kohtu luba. Küll aga on KorS § 51 lõike 2 kohaselt vajalik kohtu luba

valduse läbivaatuseks: isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus

väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi

asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Sama on Riigikohus välja toonud ka 2015. aasta

otsuses: „Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt,

tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse

sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse

vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse

sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt

eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse

23 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 13–14. 24 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend, lk 6–7.

15

sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele

vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt).

/…/ Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma

loaga.“25. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise

vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul

on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Päästetööks või demineerimistöö

käigus valduse läbivaatuse teostamiseks ei ole halduskohtu loa taotlemise nõue eesmärgipärane

– taolised sündmused on reeglina ajakriitilised ja loa taotlemise vajadus takistaks päästjatel oma

tööd efektiivselt teha. Samuti pole kohtul sisulist teadmist, et hinnata päästemeeskonna tegevust

sündmuskohal. Päästesündmuse lahendamisel valduse läbivaatus ei ole võrdsustatav politsei

või teiste uurimisorganite teostatava läbiotsimisega, milleks on isiku õiguste olulise riive tõttu

vajalik halduskohtu luba. Isiku elu, tervise ja vara kiire kaitse eesmärgil sekkumise vajadus

kaalub üle omandi (PS § 32) ja kodu (PS § 33) puutumatuse õiguse riive. Seega, kui valduse

läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks, siis meetme kohaldamist saab pidada

õigustatuks. Seejuures on erandit vaja üksnes eluruumi ning äriruumi väljaspool selle töö- või

lahtiolekuaega läbivaatamiseks.

PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuses esinevale puudusele juhiti tähelepanu ka 2022. aastal

Turvalisuskompassis avaldatud artiklis26. Artiklis selgitatakse, et päästesündmuse lahendamisel

on keeruline eristada valdusesse sisenemise ja selle läbivaatuse piiri, mistõttu PäästeS-is on

vajalik nende meetmete liitmine või selgem eristamine. Seadusandja eesmärk on PäästeS § 13²

lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste sätestamisel olnud siiski valduse läbivaatus, mitte ainult

valdusesse sisenemine. Seda tõlgendust toetab ka kuni 30. juuni 2014. aastal kehtinud PäästeS-i

redaktsiooni § 24 sõnastus27, mille kohaselt Päästeamet võib valdaja nõusolekuta isiku valduses

oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi

seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:

1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kelle

elu või tervis on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;

2) päästesündmuse väljaselgitamiseks või

3) päästetööks või demineerimistööks.

Täiendavalt oli kõnesoleva PäästeS-i redaktsiooni § 24 lõike 2 kohaselt piiratud või tähistatud

kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal õigus viibida valduse läbivaatuse juures, välja arvatud

juhul, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks. KorS-i

jõustumisega 1. juulil 2014. aastal muutusid need sätted kehtetuks ja jõustusid PäästeS § 132

sätestatud riikliku järelevalve erisused.

Samuti juhiti viidatud artiklis tähelepanu, et PäästeS-i § 132 lõike 3 sõnastuse kohaselt on

meetme kohaldamise alt välistatud äriruumid, mille läbivaatamiseks on järelikult vajalik

halduskohtu luba. Sellisele lähenemisele ei ole päästesündmuse lahendamise kontekstis

mõistlikku põhjendust, kuivõrd näiteks põlengu kustutamisel ei ole vahet, kas tegemist on isiku

omandis või kasutuses oleva eluaseme või äriruumiga. Seetõttu muudatuse kohaselt antakse

Päästeametile õigus halduskohtu loata vaadata läbi eluruum ning äriruum väljaspool selle töö-

või lahtiolekuaega, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatakse PäästeS § 132 lõike 4 esimesse lausesse täiendus, et kui

Päästeamet teostab valduse läbivaatust eelnõu kohase PäästeS § 132 lõike 3 alusel, siis kaasneb

25 RKHKo 03.11.2015, 3-3-1-36-15, p 13.2. 26 Kroonberg, Riina., Roosve Triin. 2022. Korrakaitsemeetmed päästetöödel ja laiemaltki. Turvalisuskompass 3.

Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 134-136. 27 RT I, 29.12.2011, 206.

16

ka selle toiminguga valdaja teavitamise kohustus. PäästeS § 132 lõige 4 näeb praegu ette vaid

valdusesse sisenemisest teavitamise kohustuse. Päästesündmuse lahendamisel on valdusesse

sisenemise ja valduse läbivaatuse meetmete rakendamine sageli väga tihedalt seotud, seetõttu

on otstarbekas teavitamise kohustus reguleerida ühes lõikes. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktis 12 tehtava muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse PäästeS § 132 uute lõigetega 5 ja 6. Muudatuse kohaselt

võib Päästeamet kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 61 lõike 2 alusel valdusesse

sisenemisel. Sisulise erisusena KorS §-s 50 sätestatust on eelnõukohases lõikes 6 lisatud, et

meetme kohaldamise järgselt piirab Päästeamet valdusele võimaluse korral juurdepääsu,

tagamata edasist valvet.

Vahetu sunni kasutamise õiguse andmisega Päästeametile kiirabibrigaadi abistamiseks

valdusesse sisenemisel ei anta Päästeametile ülesannet tervishoiuteenuse osutamisel osaleda.

Takistuse kõrvaldamisega abistab Päästeamet kiirabibrigaadi viisil, et kiirabibrigaadil oleks

võimalik asuda oma ülesannet täitma. Eelnõu kohaselt asutuste ülesandeid ei muudeta, vaid

Päästeameti rolli täpsema reguleerimisega tagatakse parem õigusselgus kiirabisündmuste

lahendamisel.

Päästemeeskondi kaasatakse sageli kiirabisündmustele, et abivajaja juurde pääsemiseks avada

näiteks uks või aken. 2023. aastal avas Päästeamet ametiabi korras ukse või akna kokku üle 420

juhul: ametiabi taotlesid nii politsei, kiirabi kui kohaliku omavalitsuse üksused. Kiirabi

abistamiseks ametiabi korras ukse avamine või takistuse kõrvaldamine Päästeameti poolt

moodustas sellest üle kolmandiku (2023.a 131 juhtumit)28. Kuna Päästeameti abi vajavaid

kiirabisündmuseid on aastas võrdlemisi palju, siis tegevus ei ole enam ametiabi, vaid sisuliselt

ülesanne. Seega on põhjendatud Päästeametile anda selge ja konkreetne õigus kiirabi

abistamisel. Päästeametile on seni kaasnenud ka halduskoormus ja rahaline kulu seoses

ebaselgetel alustel tehtud toimingute vaidlustamisega. Aastas esitatakse Päästeametile

keskmiselt 10 kahjunõuet, millest osa on seotud ametiabi korras uste avamisega. Kui tegevuseks

puudub selge õiguslik alus, siis tuleb Päästeametil tekitatud kahju hüvitada.

Kiirabisündmusel näiteks ukse või akna avamise toimingut tehes kasutab Päästeamet füüsilist

jõudu, mida saab käsitada vahetu sunni kohaldamisena KorS § 74 lõike 1 tähenduses.

Päästeamet võib valdusesse sisenemist jt erimeetmeid kohaldada vaid PäästeS-is sätestatud

riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks (PäästeS § 131 lõige 1). Kiirabibrigaadil on õigus

TTKS § 61 lõikest 2 tulenevalt kohaldada KorS-i § 50 alusel valdusesse sisenemist ja § 51

alusel valduse läbivaatamist KorS-is sätestatud alusel ja korras.29 Valdusesse sisenemisel võib

vahetut sundi KorS § 50 lõike 6 alusel kasutada nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks

vältimatu. TTKS-is ei ole ette nähtud, et kiirabibrigaad ega muu osapool võiks kiirabi

osutamisel rakendada valdusse sisenemisel vahetut sundi. Vahetut sundi kohaldab KorS § 75

lõike 1 alusel politsei. Muu korrakaitseorgan saab kasutada vahetut sundi vaid seaduses

sätestatud juhul. KorS § 6 lõike 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile

halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve

haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises. Halduskoostöö seadus

28 Päästeameti kiirabi abistamise statistika ja lühianalüüs 2022–2023. Memo on asutusesiseseks kasutamiseks. 29 TTKS § 61 lõike 2 sõnastuse kohaselt on vastav õigus küll kiirabil, kuid tegemist on ilmselge ebatäpsusega,

kuna TTKS § 16 definitsiooni kohaselt on kiirabi teenus. TTKS § 17 lõike 1 kohaselt osutab kiirabi kriirabibrigaad.

Niisiis on kiirabibrigaad see, kellel on KorS §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise

volitus.

17

vahetu sunni kohaldamist ei reguleeri. KorS kommentaarides on selgitatud, et korrakaitseorgan,

kelle pädevuses ei ole vahetu sunni teostamine, taotleb politseilt ametiabi vahetus sunnis

seisneva toimingu sooritamiseks30. Praktikas kaasavad aga teised korrakaitseorganid

Päästeametit, et valdusesse sisenemist takistavat ust või akent avada, kuna Päästeametil on

selleks vajalikud tööriistad ja oskused. Kehtiva õiguse kohaselt tekib kiirabisündmuste puhul

olukord, et valdusesse sisenemiseks ametiabi andmise vajaduse korral peaks sündmusele

reageerima kolm ametkonda (kiirabi, politsei ja pääste). See on aga riigi ressursside ebamõistlik

kasutus.

Praegu on Päästeameti kaasamise juhud reguleeritud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018.

aasta määruses nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning

Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (§ 5 lõige 3). Päästeamet on reageerimise kriteeriumid

väljasõiduplaanidega kinnitanud ja Häirekeskus alarmeerib abiandjaid lähima abi põhimõttel.

Väljasõiduplaan sisaldab Päästeameti ja Häirekeskuse eelnevalt kokkulepitud töökorraldust

sündmustele abiandjate saatmiseks. Kiirabi abistama on võimalik saata vaba päästemeeskond.

Kui Päästeameti ressurss on oma põhiülesannete täitmisega hõivatud, siis ei ole võimalik

kiirabisündmusele reageerida ja sel juhul otsib Häirekeskus võimalusel näiteks PPA ressursse

kiirabibrigaadi abistamiseks.

Praegu kehtiv õigus ei anna selget alust Päästeameti poolt vahetu sunni kohaldamiseks kiirabi

abistamisel. Abivajaja või kolmanda isiku valdusesse isiku nõusolekuta sisenemine on avaliku

võimu teostamine, mille käigus riivatakse isiku õigusi. PS § 32 lõige 1 kaitseb igaühe omandi

ja PS § 33 kodu puutumatust. Kiirabiväljakutsetel valdusesse sisenemisel riivatakse seda õigust

märkimisväärselt, kuid seda tehakse vaid juhul, kui on alust arvata, et ruumis viibiva isiku elu

või tervis võivad olla ohus (PS § 16 ja PS § 28 lõikega 1 kaitstavad hüved). Viimane kaalub üle

omandi või kodu puutumatuse riive. Kuna Päästeameti poolt kiirabi abistamise vajadus seisneb

füüsilise jõuga takistuse eemaldamises (eelkõige ukse või akna avamine, et kiirabibrigaad

pääseks abivajaja juurde), siis eelnõuga antakse selleks õigus. Kiirabisündmusel hindab

kiirabibrigaad vajadust abivajaja juurde pääseda ja selleks takistus kõrvaldada, mis põhineb

sellel, kas kahtlustatakse ohtu inimese elule või tervisele. Takistuse kõrvaldamine on toiming,

mille tegemine fikseeritakse operatiivsides Häirekeskusega, samuti HKSOS-is. Hinnang

tugineb eelkõige hädaabiteatest saadud, aga ka sündmuskohal selguvale infole. Kiirabibrigaad

annab Päästeameti abi kasutamise vajadusest teada raadioside teel Häirekeskusele.

Kiirabibrigaad peab olema valmis nii sündmuse lahendamise käigus kui ka hiljem põhjendama,

miks ukse või värava avamine või muu takistuse kõrvaldamine konkreetses olukorras on

vajalik. Samas on mõistetav, et kiiret reageerimist vajava sündmuse lahendamise käigus ei saa

eeldada väga põhjalikku analüüsi.

Vahetu sunni kohaldamisega kaasneb kehtivas õiguses ka kohustus tagada vajadusel vara

valvamine. KorS § 50 lõige 5 näeb ette, et kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses

valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku

saabumiseni valduse valve. Muudatuse kohaselt tehakse kiirabisündmuse puhuks erand: kui

kiirabibrigaadi abistamiseks on Päästeamet takistuse eemaldamisel kasutanud füüsilist jõudu,

siis piirab Päästeamet võimaluse korral valdusele juurdepääsu, kuid ei taga selle edasist valvet.

Eelkõige tuleb vara valve tagada abivajaja lähedastel või nende puudumisel KOV üksusel.

Esmatähtis on inimeste elu ja tervise kaitse, vara valvamisel ei ole võimalik abiosutajatel

(kiirabi, pääste, politsei) seda ülesannet täita. Muudatuse eesmärk on tagada, et kiiret

reageerimist nõudvateks olukordadeks on meeskonnad valmis abistama järgmist abivajajat.

30 Roosve, Triin. 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 6 p 4.

18

Seetõttu piirab Päästeamet võimaluste piires kaitseta jäävale varale juurdepääsu. Näiteks

naelutatakse võimalusel uks kinni või takistatakse muul moel valdusesse juurdepääsu.

Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt muudetakse PäästeS-is rahvusvahelisel päästetööl ja

demineerimistööl osalemise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt esitatakse uues sõnastuses kogu

PäästeS-i 6. peatükk. Kuna 6. peatükki lisatakse täiendavad paragrahvid, siis selle tõttu muutub

ka PäästeS-is 6. peatükile järgneva sätte numeratsioon (senine § 311 muutub §-ks 3115). Kuigi

see eeldab numeratsiooni muutmist, on PäästeS-i loogilise ülesehituse säilitamiseks otstarbekas

täiendada 6. peatükki ja lisada sellesse paragrahve juurde, mitte paigutada seaduse lõppu uut

peatükki. Kõnesoleva muudatusega on seotud ka eelnõu §-ga 5 tehtavad muudatused, mille

kohaselt RTsMS-ist võetakse välja viited kiireloomulisele missioonile. Päästeameti osalemises

rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl ei tehta sisulisi muudatusi, vaid PäästeS-is

luuakse selleks terviklik raamistik.

Rahvusvahelise tsiviilmissiooni all mõistetakse missiooni, mis täidab humanitaarabi või

rahvusvahelise mittesõjalise kriisiohje ülesandeid. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemine

on seotud Eesti Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusega panustada Euroopa Liidu

ühise välis- ja julgeolekupoliitika koostöösse. Samuti viivad tsiviilmissioone läbi muud

rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on, sealhulgas Ühinenud Rahvaste

Organisatsioon ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Alates 2011. aastast on

Eesti lähetanud erinevatele Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO missioonidele ligi 60

päästemeeskonna liiget. Praegu osaleb Eesti Euroopa Liidu missioonidel Ukrainas, Gruusias,

Armeenias, Moldovas, Iraagis ja Somaalias ning ÜRO missioonil Kosovos.31 Päästeamet osaleb

kitsamas tähenduses rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl, mis jaguneb

kiireloomuliseks piiriüleseks koostööks ja kiireloomuliseks missiooniks. Siia alla kuulub nii

reageerimine lühiajalistele päästesündmustele Läti territooriumil (kiireloomulise piiriülese

koostööna) kui ka kiireloomulise missiooni raames metsatulekahju kustutamine näiteks

Hispaanias.

Kehtiva õiguse järgi tuleb olenevalt konkreetsest kiireloomulisest missioonist kohaldada

paralleelselt nii PäästeS-i kui RTsMS-i. See muudab aga olukorra õiguslikult keerukaks. Eelnõu

väljatöötamisel võeti aluseks RTsMS, kuid kohandati regulatsioon pääste valdkonna

vajadustele vastavaks. Eelnõu on RTsMS-ga kooskõlas. Samuti on eelnõu kooskõlas PS §-ga

120, mille kohaselt Eesti Vabariigi suhtlemise kord teiste riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega sätestatakse seadusega. Eesti Vabariik on riigina rahvusvahelise õiguse

subjekt ehk rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja ning nimetatud

säte reguleerib suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektidega. PS § 120 kohaselt

kehtestatakse välissuhtlemise kord Riigikogu vastuvõetud seadustega, mitte täitevvõimu

aktidega. RTsMS on PS kommentaarides välja toodud ühe välissuhtlemist korraldava

seadusena.32 Eelnõu kohaselt kehtestatakse RTsMS-i suhtes eriregulatsioon – reguleeritakse

kitsalt rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemist, mis on samuti osa

välissuhtlemisest ja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemisest.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 31 reguleeritakse rahvusvahelist päästetööd ja demineerimistööd,

mille alla kuuluvad kiireloomuline piiriülene koostöö ja kiireloomuline missioon.

Lõikes 1 sätestatakse, et Päästeamet osaleb rahvusvahelisel päästetööl:

1) kiireloomulises piiriüleses koostöös rahvusvahelise kokkuleppe kohase abipalve alusel;

31 Välisministeerium. Eesti osalemine tsiviilmissioonidel (vaadatud 06.09.2024). 32 Mälksoo, L. jt. 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 120 nr 1–3.

19

2) kiireloomulisel missioonil rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel.

Praegu on rahvusvahelisel päästetööl osalemine reguleeritud kahes seaduses – PäästeS-is ja

RTsMS-is. Sealjuures PäästeS-i § 31 lõikes 1 on reguleeritud osalemine rahvusvahelise

päästekokkuleppe, Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või RTsMS-is nimetatud

juhul. PäästeS-is reguleerimata juhul kohaldatakse RTsMS-i. Praktikas on see tekitanud

segadust, millistel juhtudel kumbagi seadust kohaldatakse. Võrreldes PäästeS-ga on eelnõu

sõnastusest välja jäetud rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine RTsMS-i

alusel. Seega muudatuse kohaselt toimub rahvusvahelise päästetöö ja demineerimistööna

kiireloomulisel missioonil osalemine eelnõu kohaselt vaid PäästeS-i alusel. Lisaks on

rahvusvahelise päästekokkuleppe asemel üldisemalt sõnastatud, et abistamine toimub

rahvusvahelise kokkuleppe alusel. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti

Vabariigi valitsuse vahel on sõlmitud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile

reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. See on seadusena ratifitseeritud33.

Tegu on raamlepinguga, mille üksikasjalikumaks rakendamiseks võib sõlmida täpsustavaid

kokkuleppeid. Soome ja Rootsiga koostööd ei ole seadusega reguleeritud – nende riikidega on

sõlmitud valitsuste vahel päästekokkulepped.

Punkti 1 kohaselt toimub kiireloomuline piiriülene koostöö rahvusvahelise kokkuleppe kohase

abipalve alusel. Eelnimetatud Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud raamlepingut täpsustava

lepinguna sõlmiti Eesti Päästeameti ja Läti Vabariigi Riikliku Tuletõrje- ja Päästeteenistuse

(edaspidi Läti päästeteenistus) vahel 30. augustil 2021. aastal koostööleping, mis keskendub

operatiivkoostööle ehk kiireloomulisele päästealasele koostööle. Nimetatud koostöölepinguga

on Läti päästeteenistusega paika pandud Eesti ja Läti piirialadel piiriülese tuletõrje- ja

päästetööde käigus abi osutamise ja koostöö tegemise protseduurid. Päästemeeskonnad

reageerivad 40 kilomeetri kaugusele kummagi riigi piirist, arvestades riiklikke

väljasõidukordasid ja sündmuskohale lähima päästeressurssi paiknemist.

Punkti 2 kohaselt toimub kiireloomulisel missioonil osalemine rahvusvahelise kokkuleppe või

abivajava riigi abipalve alusel. Võimalike alustena on mõeldud nii Euroopa Liidu

elanikkonnakaitse mehhanismiga liitumisel võetud kohustusi kui ka naaberriikidega sõlmitud

päästekokkuleppeid. Sellised päästekokkulepped vastastikuse abi osutamiseks õnnetuse korral

on sõlmitud Soome34, Läti35, Leedu36 ja Rootsiga37. Lisaks näeb säte ette võimaluse reageerida

Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste riikide abipalvetele.

EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu võivad taotleda abi kõik maailma riigid, kui

hädaolukorra ulatus ületab nende katastroofidele reageerimise suutlikkuse. Eesti panustab

päästemeeskonna Urban Search and Rescue (USAR) meeskonnaga Euroopa elanikkonnakaitse

mehhanismi. Tegemist on ühe mooduliga European Humanitarian Response Capacity (EHRC)

instrumendist. Seega tegemist on Eesti Vabariigi nimel võetud ametliku kohustusega panustada

vajadusel väljaspool Eestit päästemeeskonnaga hädaolukordade ja kriiside lahendamisse.

Tegemist ei ole eraõigusliku algatusega ega erakapitalil põhineva tegevusega.

33 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,

nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadus. 34 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise

ja selle lahendamise koostöökokkulepe. 35 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise,

nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe. 36 Vt viidet 32. 37 Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks

valmisoleku tagamise ja nende tagajärgede likvideerimise kohta.

20

Soome, Läti, Leedu ja Rootsiga sõlmitud päästekokkulepete alusel esitatavaid abipalveid võtab

vastu Päästeameti vastutav korrapidaja. EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abipalve

esitamise Eesti kontaktpunkt on Riigikantselei. Muude riikide esitatavate abipalvete puhul ei

ole Eestis kontaktpunkti kokku lepitud.

Lõikes 2 sisustatakse kiireloomulise piiriülese koostöö mõiste. Kiireloomuline piiriülene

koostöö PäästeS-i tähenduses on pidevas operatiivses valmisolekus päästeüksuse osalemine

päästetööl teise riigi territooriumil. Piiriülese koostööna reageerivad päästetööks igapäevases

operatiivses valmisolekus olevad päästeüksused päästekomandodes ja päästetöö välijuhid. Eesti

Päästeameti ja Läti päästeteenistuse vahel sõlmitud koostöölepingu eesmärk on lihtsustada abi

osutamist ja koostööd piiriüleste päästesündmuste korral. See tähendab, et Valga päästjad

võivad sõita riigipiirist kuni 40 kilomeetrit Läti territooriumile näiteks eluhoone tulekahju

kustutama. Selline lähima abi printsiibi kasutamine tagab inimestele kiirema päästealase abi,

vaatamata asjaolust, et abiosutaja tuleb vajadusel teisest riigist. Nimetatud lepingus on

kasutusele võetud päästeüksuse mõiste, mis on laiema tähendusega kui päästemeeskonna

mõiste, hõlmates lisaks päästemeeskonnale näiteks ka välijuhte või päästeautot ainult

alarmsõidukijuhiga (muuhulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm.

Lõike 3 kohaselt avatakse kiireloomulise missiooni mõiste. Kiireloomuline missioon PäästeS-i

tähenduses on lähetamine teise riigi territooriumile päästetööle või demineerimistööle, mis

eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel missioonil

osalemise otsust. Reageerimisvalmidus tähendab, et päästemeeskonna reservi liige peab olema

enne läbinud meditsiinilise kontrolli, vaktsineeritud, saanud vajaliku väljaõppe, samuti peab

valmis olema kaasavõetav varustus või on see võimalik koostööpartnerite kaudu kiiresti

komplekteerida.

Näiteks EL elanikkonnakaitsemehhanismi puhul toimub reageerimine kriisidele läbi

kriisikoordinatsiooni keskuse Brüsselis (European Emergency Responce Coordination Center

ehk ERCC), mis vahendab abipalveid ning selle kaudu koordineeritakse ühtselt Euroopa Liidu

abiosutamist. Igal riigil on võimalus üles anda nn ühisressursi võimekusi, mida nimetatakse

mooduliteks. Eesti panustab näiteks pumbamooduli ja meditsiinimooduliga. Kui abivajav riik

on esitanud abipalve, on liikmesriikidel, kellel vajaminev ressurss või moodul on olemas,

võimalus abi pakkuda. Siiski jääb viimane sõna abiosutaja vastuvõtmiseks abipalve esitanud

riigile, kes võib abipakkumise vastu võtta või tagasi lükata. Olenevalt moodulist on

reageerimisaeg abipalve esitaja abipakkumise vastuvõtmisest kuni väljalennuni või -sõiduni

12–72 tundi.

Abipalve saabumisel konsulteerivad omavahel asjassepuutuvad asutused (VäM,

Siseministeerium, Riigikantselei, Päästeamet vm). Konsultatsioonide käigus tehakse selgeks

kehtivad kohustused, sihtkoha eripärad, abi ootava poole ootused ja kiireloomulise missiooni

toimumiseks vajalik (logistika, maksumus jms).

Kehtiva PäästeS-i § 31 lõikes 2 toodud volitusnorm jäetakse paragrahvi 31 tekstist välja.

Volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51

„Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise ja kulude katmise kord“ (edaspidi

määrus nr 51) muutub kehtetuks ning uut määrust ei kehtestata. Valdav osa kõnesoleva määruse

regulatsioonist on lisatud eelnõusse ning rakendusakti kehtestamine ei ole enam vajalik.

Lõike 4 kohaselt tehakse rahvusvahelist demineerimistööd kiireloomulisel missioonil

rahvusvahelise kokkuleppe või abivajava riigi abipalve alusel. Rahvusvaheline

21

demineerimistöö on toodud eraldi lõikesse eristamaks selgelt, et see ei ole seotud kiireloomulise

piiriülese koostööga.

Eelnõukohane PäästeS § 311 reguleerib täpsemalt kiireloomulist piiriülest koostööd. Praegu

on päästealane kiireloomulise piiriülese koostöö kokkulepe sõlmitud ainult Lätiga.

Eelnõukohase PäästeS-i § 311 lõiked 1 ja 2 on sarnases sõnastuses reguleeritud PäästeS-i § 31

lõigetes 3 ja 4. Ka eelnõukohane PäästeS § 311 lõige 3 ei ole sisult uus. Sarnane regulatsioon

on ettenähtud PäästeTS §-ga 22.

Lõike 1 kohaselt võib Päästeamet välislepingu alusel kaasata päästetööle Eesti Vabariigi

territooriumil teise riigi pädeva asutuse koos selle tegevuses osalevate vabatahtlikega. Teise

riigi haldusorgani kaasamine on ka PäästeS-i § 31 lõike 3 lubatud, kuid sellega võrreldes on

eelnõusse lisatud täiendus, et asutusega koos võib kaasata selle tegevuses osalevad

vabatahtlikud päästjad. Kaasatud asutusel on Eesti territooriumil pädevus ja volitused

välislepingu kohaselt. Regulatsioon võimaldab tõhustada koostööd piirialadel, kindlustades abi

kiirema kohalejõudmise. Eelnõu kohaselt võivad seega päästekokkulepete alusel Läti, Leedu,

Soome ja Rootsi päästeteenistuse tegevusse kaasatud vabatahtlikud päästjad osaleda Eestis

päästetöödel. Näiteks võib Valka päästemeeskond reageerida lähima abi printsiibi alusel Eesti

territooriumil eluhoone tulekahju kustutama koos Läti päästeteenistuse tegevusse kaasatud

vabatahtlike päästjatega. Ilma teise riigi haldusorgani esindajata ei ole lubatud vabatahtlikel

Eesti territooriumil päästetööl osaleda. Kuivõrd eelnõukohase PäästeS § 311 lõike 2 kohaselt

on lubatav Päästeameti tegevuses osalevaid vabatahtlikke kaasata päästetööle teise riigi

territooriumil, siis on põhjendatud, et samadel tingimustel võib vabatahtlikke päästjaid kaasata

päästetööle Eesti territooriumil.

Lõikes 2 on sätestatud Päästeameti kaasamine päästetööle teise riigi territooriumil. Välislepingu

alusel võib Päästeameti koos tema tegevuses osalevate vabatahtlikega kaasata päästetööle teise

riigi territooriumil. Eesti Päästeametil on teise riigi territooriumil päästetööl osaledes pädevus

ja volitused välislepingu kohaselt. Kehtiva PäästeS-i § 31 lõike 4 alusel võib ka praegu Eesti

Päästeameti kaasata päästetööle teise riigi territooriumil ja kiireloomulise piiriülese koostööna

päästetööde tegemist ei vormistata Päästeameti kutselistele päästjatele ega tema tegevuses

osalevatele vabatahtlikele lähetusena. Sealjuures argumendid ja näited on sarnased lõike 1

selgituses toodule. Eestis tegutsevad vabatahtlikud päästjad ei osale ilma Päästeameti esindajata

päästetööl teise riigi territooriumil. Arvestades riigipiiri lähedust, võib seega tekkida vajadus

kaasata eelkõige Lõuna-Eesti maakondades tegutsevaid vabatahtlikke päästjaid Lätis toimuvale

päästetööle. Vabatahtlikud päästjad moodustavad olulise osa Eesti päästevõrgustikust:

täiendavalt 71-le riiklikule komandole tegutseb 119 vabatahtlikku komandot ja kaks

reservpäästerühma. Ööpäev läbi on päästetöödeks valmis umbes 300 kutselist ja umbes 250

vabatahtlikku päästjat.38 Seeläbi on vabatahtlikel päästjatel roll ka kiireloomulisel piiriülesel

koostööl osalemisel.

Lõikes 3 on sätestatud, et kiireloomulise piiriülese koostöö raames rahvusvahelisel päästetööl

osalemist ei käsitata lähetusena. Tegu on tavapärase reageerimisega päästesündmusele, mis

mahub ühe tööpäeva sisse. Just kiireloomulisuse tõttu ei ole otstarbekas vormistada

tavapäraseid lähetusega kaasnevaid dokumente, mille asutusesisene menetlus kestaks

tavapäraselt mitu päeva. Lähetuse vormistamise eesmärk on lähetatavale lähetusega seotud

kulutuste katmine (nt transpordiga seonduvad kulud), mis antud olukorras ei ole vajalik. Kuna

kutseliste ega ka vabatahtlike päästjate osalemine kiireloomulisel piiriülesel koostööl ei erine

38 Päästeamet. Päästeamet organisatsioonina (vaadatud 10.09.2024).

22

päästesündmuse lahendamisest Eesti territooriumil, siis puudub vajadus neile täiendavaid

kulusid kompenseerida.

Eelnõu kohane PäästeS § 312 reguleerib kiireloomulise missiooni korraldust – selleks

valmistumist ja missioonil osalemist. Praegu reguleerib neid aspekte määrus nr 51, millest

tulenevad põhimõtted on eelnõus säilitatud.

Lõike 1 kohaselt on kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja missioonil osalemist juhtiv

roll Päästeametil. Päästeamet korraldab päästemeeskonna ja selle reservi liikme missiooniks

valmistumist, sealhulgas väljaõpet, aga ka nende tervisekontrolli ja vaktsineerimist ning

muretseb ja komplekteerib missioonile lähetamiseks vajaliku varustuse. Samuti korraldab

Päästeamet missioonil osalemist – lähetab päästemeeskonna liikme missioonile. Päästeametil

on kohustus kanda kiireloomuliseks missiooniks valmistumisega ja sellel osalemisega

kaasnevad kulud eelnõukohase PäästeS §-s 3111 sätestatud ulatuses.

Kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise korraldamisel täidab

Päästeamet järgmiseid ülesandeid:

1) tagab päästemeeskonna ja selle reservi liikme ning varustuse valmisoleku kiireloomuliseks

missiooniks;

2) lähetab päästemeeskonna kiireloomulisele missioonile;

3) viib läbi päästemeeskonna ja selle reservi liikme väljaõppe osalemiseks kiireloomulisel

missioonil;

4) juhib päästemeeskonna moodustamist kiireloomuliseks missiooniks;

5) sõlmib teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega vajalikud lepingud kiireloomulise missiooni

alustamise tagamiseks;

6) korraldab kiireloomulisele missioonile lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontrolli

ja vaktsineerimist (vt lähemalt eelnõukohase PäästeS-i § 3113);

7) teeb muid kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise korraldamiseks

vajalikke toiminguid.

Lõike 2 kohaselt moodustab Päästeamet kiireloomuliseks missiooniks valmistumiseks

päästemeeskonna reservi. Päästemeeskonna reservi kinnitab Päästeamet käskkirjaga. Sinna

kuuluvate isikute nimekirja hoiab Päästeamet ajakohasena ja uuendab käskkirja igal aastal, et

selle põhjal valida võimalikud kandidaadid kiireloomulisele missioonile. RTsMS-i § 4 lõike 5

punkti 3 kohaselt peab Välisministeerium missiooniks valmistumise ja missioonil osalemise

korraldamiseks ekspertide andmekogu. Sellist andmekogu ei ole asutatud, mistõttu eelnõu § 5

punktiga 2 tehtavate muudatusega tunnistatakse see säte kehtetuks.

Päästemeeskonna reservi arvatakse liikmed vabatahtlikkuse alusel. Praegu kuulub sinna

ligikaudu 360 valdkondlikku eksperti: näiteks päästeametnikud, meedikud, logistikud jt

elualade esindajad. Sealjuures on koosseis ajas pidevalt muutuv. Päästemeeskonna reservi

hõlpsamaks haldamiseks on see jaotatud valdkondlikeks gruppideks. Päästemeeskonna reserv

on moodustatud eesmärgiga, et Päästeametil oleks tulenevalt missiooni eripärast võimalik

kiiresti komplekteerida konkreetses olukorras vajalike oskuste ja kogemustega

päästemeeskond. Tegemist on Päästeameti hallatava ja pidevas valmisolekus oleva

võrgustikuga. Päästemeeskonna reservi liikmete leidmiseks korraldab Päästeamet vajadusel

avalikke konkursse. Peamiselt värvatakse liikmeid olemasolevate liikmete soovituste kaudu.

Päästemeeskonna reservist väljaarvamine on reguleeritud eelnõukohases PäästeS §-s 317.

23

Lõikes 3 on sätestatud, et päästemeeskonna reservist moodustab Päästeamet kiireloomulise

missiooni päästemeeskonna. Meeskonna nimetuseks on Eesti Päästemeeskond, inglise keeles

Estonian Disaster Relief Team (EDRT). Eesti Päästemeeskond ei ole Päästeameti

struktuuriüksus. Päästemeeskonna reservi liikmete hulgast valitakse iga missiooni tarbeks

päästemeeskonna liige või liikmed, arvestades vastava kiireloomulise missiooni eesmärki ja

konkreetsel ajahetkel päästemeeskonnas olemasolevaid võimekusi.

Päästemeeskonna reservi struktuuris on eristatud järgmised valdkondlikud rühmad:

1) otsingu- ja päästerühm, mille koosseisu kuuluvad ka otsingukoerajuhid koertega, tehnilise

otsingu grupp ja nööripäästegrupp, ehitusinsenerid;

2) meditsiinirühm, kes osutab esmaabi, samuti hõlmab see elupäästmise operatsioonideks ja

patsiendi operatsioonijärgseks hooldamiseks vastava võimekusega välihaigla käigushoidmist;

4) toetusrühm, mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja IT-lahenduste

tagamine ning meeskonna olme eest hoolitsemine missioonil või õppusel ning staabitoetus;

5) pumbarühm, mille ülesandeks on üleujutuste korral vee pumpamine;

6) humanitaardemineerimise rühm, mille ülesandeks on lahingumoona leidmine, tuvastamine

ja likvideerimine;

7) metsakustutuse rühm, mis osaleb ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel;

8) TAST-rühm (technical assistance and support team) tehnilise jm toetuse meeskond (toetab

päästemeeskondi).

Eelnõukohase PäästeS §-ga 313 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikmele ja tema

väljaõppele esitatavad nõuded. Praegu PäästeS ja RTsMS päästemeeskonna reservi liikmele

nõudeid ette ei näe.

Lõikes 1 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikmele esitatavad miinimumnõuded, mis

peavad võimaldama tal täita ülesannet kiireloomuliseks missiooniks valmistumisel (nt

väljaõppel) ja selles osalemises. Kehtestatavad nõuded on sarnased avalikku teenistusse

võtmise nõuetega. See on põhjendatav seeläbi, et päästemeeskonna liikmete tegevus

kiireloomulisel missioonil osalemisel on osa välissuhtlusest ja tegevuses esindatakse Eesti riiki.

Eelnõuga kehtestatakse kiireloomulistel missioonidel osalevatele isikutele ametnikega sarnased

miinimumnõuded. Kuna mõlemad esindavad oma tegevuses riiki, siis on põhjendatud

ametnikega võrdsete tingimuste seadmine. Miinimumnõuete kehtestamine on vajalik, kuna

seeläbi saame paremini tagada, et kiireloomulisel missioonil osalevad isikud on võimelised

täitma oma ülesandeid ettenähtud viisil. Samas ei ole ka kehtestatavad nõuded ülearu karmid,

vaid aitavad tagada minimaalses vajalikus ulatuses seda, et päästemeeskonna reservi liige on

kiireloomulisele missioonile saatmiseks sobiv.

Kodakondsusnõude (p 1) kohaselt peab päästemeeskonna reservi liikmel olema Eesti või muu

Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus. Seeläbi on Päästeametil võimalik kaasata

päästemeeskonda ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke, kellel on kiireloomulisel

missioonil osalemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Julgeolekukaalutlustel on välistatud

kolmandate riikide kodanike arvamine päästemeeskonna reservi liikmeks.

Haridusnõudena (p 2) on toodud kohustus omada vähemalt keskharidust. See lihtsustab ohtlikul

ja spetsiifilisel rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemiseks vajalike oskuste ja

teadmiste omandamist.

Teovõimelisusnõudega (p 3) nähakse ette, et päästemeeskonna ja selle reservi liige peab olema

täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 1 kohaselt on

24

füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täieliku teovõime omandab

isik täisealiseks saamisel (TsÜS § 8 lõige 2). Teovõimet saab TsÜS § 8 lõike 3 alusel piirata

kohus.

Keeleoskuse nõue ( p 4) on seotud eesti keele oskusega. Nõue on kooskõlas EV põhiseaduse §

52 lõikega 1, mille kohaselt Eestis on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Ametniku

keeleoskuse nõue on keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt sisustatud teenistuskohustuste või

tööülesannete täitmiseks vajaliku tasemega39. Eelnõus on võetud samasugune lähenemine, kuna

missioonile lähetatud päästemeeskonna liikmel on vajalik mõista missiooni ja selleks

ettevalmistuse käigus (näiteks väljaõppel) antavaid korraldusi. Puudulik keeleoskus võib

osutuda ohuolukorras täiendavaks riskiks inimese elule ja tervisele, kui korralduse vääriti

mõistmise tõttu ei täideta seda korrektselt. Tihe koostöö Eesti asutuste ja ametkondadega eeldab

samuti vajalikul tasemel riigikeele oskust.

Lisaks eeltoodud nõuete täitmisele on iga kiireloomulise missiooni puhul vaja hinnata, millist

ettevalmistust selleks meeskonnaliikmetel on vaja. Seetõttu on eelnõus sätestatud, et

päästemeeskonna reservi liikme haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis40 peavad võimaldama

tal täita ülesannet kiireloomulisel missioonil ja selleks valmistumisel (p 5).

Päästemeeskonna reservi liikme väljaõppe nõuded kehtestab Päästeamet eelnõukohase PäästeS

§ 313 lõike 4 alusel sisemise regulatsiooniga (vt selgitusi § 313 lõike 4 juures). Võrreldes

päästekomandodes töötavate päästjatega, ei kehtestata päästemeeskonna reservi liikmetele

füüsilise ettevalmistuse nõudeid, vaid Päästeamet veendub väljaõppe käigus päästemeeskonna

reservi liikme füüsilise ettevalmistuse sobivuses.

Lõikes 2 on nimetatud välistused, mille olemasolul on keelatud isikut võtta päästemeeskonna

reservi liikmeks. Taustakontroll tehakse enne isiku päästemeeskonna reservi liikmeks võtmist.

Kuna taustakontrolli tegemine võtab aega, siis ei ole mõeldav, et seda tehakse vahetult enne

kiireloomulisele missioonile lähetamist. Rahvusvaheline pääste- ja demineerimistöö on ohtlik,

keeruline ja spetsiifiline ning nõuab asjaomast väljaõpet. Lisaks on rahvusvahelise pääste- ja

demineerimistöö eripära tõttu oluline, et isik, kes seda teeb või selles osaleb, oleks ka

usaldusväärne, lojaalne ja seaduskuulekas. Missioonil osalemine on osa välissuhtlusest ning

teise riigi territooriumil tegutsedes on isikul piiratud ülesanded ja õigused, mida abipaluv riik

on määranud. Päästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis tagavad

siseturvalisust ja riigi julgeolekut ning esindavad Eesti riiki. Seetõttu on vaja päästemeeskonna

reservi liikmete tausta kontrollida. Isiku tausta ei ole võimalik kontrollida muu meetme

rakendamisega. Näiteks ei piisa ainult isiku suusõnalistest ütlustest, sest isik võib teatud

asjaolusid varjata.

Eelnõu kohaselt ei saa kiireloomulisele missioonile kaasata isikuid, kes või keda on:

1) karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete

kustutamisest;

2) karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3) kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

4) distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest

vabastamisest on möödas vähem kui aasta;

39 Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatakse

keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. 40 Päästemeeskonna reservi liikme tervisekontrolli kord on kehtestatud Päästeameti peadirektori 24. augusti 2023.a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/190 „Eesti Päästemeeskonna reservi liikmete tervisekontrolli kord“.

25

5) saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni;

6) karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptiivse teo

tunnused;

7) esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

Päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks ei saa karistusandmete kustutamisest olenemata võtta

isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. KarS § 4 lõike 2

kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima

karistusena ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia alla lähevad

näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Lisaks, nagu varem

märgitud, osalevad päästemeeskonna ja selle reservi liikmed ka välissuhtlemisalases tegevuses

ja esindavad seeläbi Eesti riiki. Seetõttu hakatakse isikute usaldusväärsuse tagamiseks

kontrollima nende karistatust ning kas isiku on kriminaalmenetluses kahtlustatav või

süüdistatav, samuti teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo eest. Asjaolu, et isik saab

pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni, võib samuti viidata asjaolule, et isik on selle riigiga seotud viisil, mis kahjustab

Eesti huve. Ka korruptiivse teo tunnustega teo eest karistatus ja isikuandmete ankeedis

valeandmete esitamine või olulise info varjamine viitavad asjaolule, et isik ei ole oma

käitumises aus. Selliselt kaasatakse kiireloomulistele missioonidele ja tagatakse tundlikule

tegevusele juurdepääs vaid neile, keda ei ole varem karistatud ja kes on käitunud

seaduskuulekalt.

Päästemeeskonna ja selle reservi liikme ülesanded eeldavad isiku tasakaalukust ja kontrollitud

käitumist. Eelnõus sätestatud tingimustega tagatakse, et rahvusvahelisele pääste- ja

demineerimistööle kaasatud päästemeeskonna liige on isik, kelle taust ja isikuomadused on

kooskõlas tema ülesannetega. Sellised nõuded on vajalikud, et vähendada riski, et

päästemeeskonna ja selle reservi liikmeks võetakse isik, kes võib kujutada ohtu endale või

teistele. Samasugused välistused on kehtestatud PäästeS § 34 lõikega 2 ka abidemineerijatele.

Lõike 3 kohaselt nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liige peab läbima päästemeeskonna

reservi liikmele ettenähtud väljaõppe. Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi

liikmetele baaskursuseid, erialakursuseid ning õppusi. Lisaks korraldatakse spetsiifilisi

täiendkoolitusi igale rühmale (nt otsingu- ja päästerühm, meditsiinirühm, toetusrühm), millele

lisandub individuaalne ettevalmistus. Päästeamet püüab anda võimalikult paljudele

päästemeeskonna reservi liikmetele võimaluse osaleda rahvusvahelistel koolitustel ÜRO,

Euroopa Liidu või NATO koolitusprogrammide raames. Väljaõpe hõlmab nii missioonieelset

kui ka laiemat rahvusvahelist kriisiohje väljaõpet. Missioonieelne väljaõpe on konkreetne

kindlale missioonile keskenduv väljaõpe, mis toimub vahetult enne missioonile minekut ning

mida võib ellu viia ka missioonipiirkonnas. See on vajalik, et tagada päästemeeskonna liikmele

missiooni eripära ja kohalikku olukorda puudutavad taustateadmised. Selleks, et

päästemeeskonna reservi liikmed oleksid üldse valmis kiireloomulisele missioonile minema,

tuleb neile anda rahvusvahelise kriisiohje alast väljaõpet. Rahvusvaheline kriisiohje väljaõpe

on aga olemuselt laiema suunitlusega ja kestuselt pikaajalisem.

Päästeamet tellib Sisekaitseakadeemialt päästemeeskonna reservi liikmete baaskoolitust

16-tunnises mahus. Lisaks läbitakse vastavalt kuuluvusele täiendkoolitusena spetsialiseerunud

päästemeeskonna rühma koolitus (nt otsingu- ja päästerühm, meditsiinirühm, toetusrühm,

26

pumbarühm). Ka EL elanikkonnakaitse mehhanismi deklareeritud Eesti võimekused ja

päästemeeskonna INSARAG-i41 sertifikaadi olemasolu eeldavad kriteeriumite täitmist, mis

vajab regulaarseid koolitusi.

Lõike 4 kohaselt kehtestab nõuded päästemeeskonna reservi liikme väljaõppele Päästeamet.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 314 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikmeks võtmist ja

nõuetele vastavuse kontrolli.

Lõikes 1 nähakse ette, et päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise otsustab Päästeamet.

Päästemeeskonna reservi koosseis kinnitatakse käskkirjaga.

Lõike 2 kohaselt on Päästeameti ülesanne kontrollida enne päästemeeskonna reservi liikmeks

võtmist kandidaadi vastavust eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

Eelnõukohase PäästeS § 313 lõike 2 punktides 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele vastavuse

kontrollimiseks (edaspidi taustakontroll) kaasatakse PPA.

Lõike 3 kohaselt kontrollib Päästeamet vajaduse korral ka päästemeeskonna reservi liikme

vastavust eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigete 1–3 nõuetele. Kui ilmneb kahtlus, et reservi

arvatud liige ei vasta enam esitatud nõuetele, võimaldab antud säte kontrollida ka olemasoleva

reservi liikme vastavust nõuetele. See tähendab, et reservi liikmele võib vajaduse korral teha

uuesti taustakontrolli. Samuti on Päästeametil õigus kontrollida päästemeeskonna reservi

liikme väljaõppe läbimise nõude täitmist.

Lõike 4 kohaseltkaasab Päästeamet eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigete 1 ja 2 nõuetele

vastavuse kontrolli PPA, et teha §-s 316 sätestatud taustakontroll (vt lähemalt eelnõukohase

PäästeS-i § 316 sätteid).

Lõikes 5 on sätestatud, et kui päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi käesoleva seaduse §

313 lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavuse kontrollis kogutud andmete alusel on päästemeeskonna

reservi liikmeks võtmisest keeldutud, ei avaldata keeldumise aluseks olevat asjaolu juhul, kui

see võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti või teise isiku õiguste ja vabaduste kaitse.

Keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata juhul, kui see on vältimatult vajalik, et tagada

sätetes loetletu. Seega ei tohi inimese õiguse (saada teada) piiramine kujutada endast praktikas

reeglit, vaid see on erand, mida tuleb hoolikalt kaaluda ning sellise keeldumise kui halduse

toimingu õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav.

41 INSARAG on ülemaailmne võrgustik milles on enam kui 90 riiki ja organisatsiooni, mis kuulub ÜRO alla.

INSARAG tegeleb otsingu- ja päästerühmade (USAR) seotud tegevustega mille siht on luua rahvusvaheline

standard USAR meeskondadele ning metoodika rahvusvaheline koordinatsiooni jaoks mis on mõeldud

meeskondadele reageerimise jaoks maavärina tagajärel laastatud suurõnnetustele. Standardite ning metoodika

eesmärk tagab, et reageerinud meeskonnad toimivad ühtsete põhimõtete alusel, räägivad ühte keelt ning

koordineerivad päästetöid ühtsetel alustel, mis väldib teineteise valesti mõistmist.

27

Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatut, mille

kohaselt võib piirata üldmääruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste

ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik

ja proportsionaalne meede. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib

andmesubjekti õigust piirata muu hulgas selleks, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik

kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine ning

andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Punkt 5 võib tulla kõne alla

näiteks juhul, kui taustakontrolli käigus on leitud asjaolusid, mis on olulised ka poolelioleva

süüteomenetluse vaates. Sellisel juhul ei saa menetlushuvide kaitsmise tõttu selliseid andmeid

avaldada.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 315 nähakse ette isikuankeedi rakendamise võimalus.

Lõikes 1 on sätestatud, et Päästeamet võib nõuda eelnõukohase PäästeS-i § 313 lõigete 1 ja 2

nõuetele vastavuse kontrollimiseks, et päästemeeskonna reservi liikme kandidaat täidaks

isikuankeedi, eesmärgiga hinnata tema sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks saamisel.

Eelnõu kohaselt võib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijalt nõuda isikuankeedi

esitamist, kuid see ei ole igakordne kohustus. Otsuse isikuankeedi esitamiseks teeb Päästeamet

olenevalt asjaoludest iga päästemeeskonna reservi kandideerija kohta. Kui kandideerijalt

isikuankeeti ei nõuta, kontrollib PPA tema tausta seaduses sätestatud alustel: kontrollitakse

isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku

juriidilise isiku andmekogust, saadakse andmeid karistusregistri arhiivist, töödeldakse

üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid jne.

Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust kiireloomuliseks

missiooniks valmistumisel või selles osalemises. Isikuankeedis küsitakse ainult seadusest

tulenevaid andmeid ja neid, mis on vajalikud, et hinnata kandideerija sobivust päästemeeskonna

reservi liikmeks. Samas saab ka kandideerija isikuankeeti täites hinnata, kas ta sobib

päästemeeskonna töös osalema, kuhu ta kandideerib. Kandideerija tausta kontrollitakse

isikuankeedis esitatud andmete alusel ning ta näeb juba ankeeti täites, millised andmed on

olulised ja mida kontrollitakse. Nii võib isikuankeedi täitmisel Päästeametile selguda, et

kandideerija taust ei ole selline, mis võimaldaks tal kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna

töös osaleda.

Lõike 2 kohaselt võib isikuankeedis küsida andmeid päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi sugulase või hõimlase, sealhulgas vanema, õe, venna, lapse ja abikaasa või

registreeritud elukaaslase, samuti muu elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi,

isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses

ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine ohuolukorras.

Lõike 3 kohaselt kehtestab isikuankeedi vormi siseminister määrusega (vt rakendusakti kavand

nr 3). Vormi koostamisel võetakse aluseks siseministri 11. juuli 2022. aasta määrusega nr 23

„Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm“ kehtestatud isikuankeedi vorm.

Päästeametil ja PPA-l on õigus kontrollida isikuankeediga esitatud andmeid. Kui Päästeamet

või PPA tuvastavad isikuankeedi andmete kontrollimisel, et esinevad päästemeeskonna reservi

võtmist välistavad asjaolud, siis isikut päästemeeskonna reservi ei võeta. Välistav asjaolu on

näiteks see, kui isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või vangistusega,

olenemata karistusandmete kustutamisest, või kui ta on saanud pensionit, töötasu või muud tasu

28

riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon ega

kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO).

Eelnõukohase PäästeS §-ga 316 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja

päästemeeskonna reservi liikme taustakontroll. Taustakontrolli eesmärk on veenduda, et

päästemeeskonna reservi arvatud liige on usaldusväärne. See omakorda aitab tagada

Päästeameti usaldusväärsust ja turvalisust, kuna Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi

moodustamist. Regulatsioon on uus, kuivõrd RTsMS-i alusel kiireloomulisel tsiviilmissioonil

osalevatele ekspertidele taustakontrolli kohustust ettenähtud ei ole.

Selleks, et kaitsta infosüsteeme, inimesi ja asutusi, on määratletud isikute hulk, kelle tausta

kontrollitakse, samuti töödeldavate andmete ulatus. Näiteks kontrollitakse ka

Siseministeeriumisse või tema valitsemisala asutusse kandideerijate ja praktikale tulijate tausta.

Sarnane taustakontrolli regulatsioon on kehtestatud ka siseturvalisuse vabatahtlikele erinevates

seadustes:

 abipolitseinikele abipolitseiniku seaduses (§ 7),

 vabatahtlikele merepäästjatele PPVS-is (§ 759),

 Häirekeskuse tegevuses osalevatele vabatahtlikele PäästeS-is (§ 432),

 abidemineerijatele PäästeS-is (§ 361).

Kuigi päästemeeskonna reservi liikmed ei pruugi olla Päästeameti teenistuses, puutuvad nad

asutuse töö ja tundliku infoga tihedalt kokku. Seetõttu võib ka nende puhul tekkida julgeoleku-

või turvarisk, kui nende tausta ei kontrollita. Lisaks hakkavad päästemeeskonna ja selle reservi

liikmed kiireloomulisel missioonil ja selleks valmistumisel täitma ülesandeid, mis on olemuselt

ohtlikud ja spetsiifilised ning mida ei saa ega tohi võimaldada teha näiteks isikul, kelle

käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust. Arvestades praegust

julgeolekuolukorda, on ülioluline tagada nii asutuse kui ka inimeste enda turvalisus.

Taustakontroll ja nimetatud isikuandmete töötlemine riivab PS-i §-s 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. Eraellu võidakse sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks

või kurjategija tabamiseks.

Võttes arvesse kiireloomulisel missioonil osalemise olemust, julgeolekuolukorda ning infot,

millega päästemeeskonna ja selle reservi liige puutub kokku, on taustakontroll proportsionaalne

meede selleks, et tagada vajalik turvalisus ja ohutus. Taustakontroll soodustab kahtlemata

nimetatud eesmärgi saavutamist ja on seega sobiv meede. Taustakontrolli regulatsioon tagab,

et päästemeeskonna reservi liikmeks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud.

Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi saavutada mõnel muul,

üksikisikut vähem rõhuval viisil. Päästemeeskonna ja selle reservi liikme vastavust eespool

nimetatud nõuetele on oluline kontrollida ja seetõttu on taustakontroll vajalik. Taustakontrolliga

sama tõhus alternatiiv puudub. Taustakontroll on riikliku abinõuna seega proportsionaalne ka

kitsamas tähenduses, sest inimeste turvalisus ja ohutus ning avaliku korra kaitse kaaluvad üles

riivest tingitud kahju.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib PPA päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja

päästemeeskonna reservi liikme vastavust eelnõukohase PäästeS § 313 lõike 2 punktides 1–3 ja

6 sätestatud nõuetele ehk teostab taustakontrolli. Seejuures päästemeeskonna reservi liikme

osas teostab PPA taustakontrolli vajaduse korral. See tähendab, et kui Päästeamet leiab, et

liikmele on vaja teha uuesti taustakontroll (ilmneb näiteks kahtlus, et reservi arvatud liige ei

29

vasta enam § 313 lõike 1 punktides 1–3 või 6 sätestatud nõuetele), võetakse PPA-ga ühendust,

et PPA saaks vastava kontrolli teostada.

PPA-l on võimalik pöörduda füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isikuga,

samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega. Eesmärk on selgitada välja

kontrollitava isiku kõlbelisi ja muid asjassepuutuvaid isikuomadusi ning vajaduse korral ja

küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus, kontrollida isikuandmeid riigi,

kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku

andmekogust, saada andmeid karistusregistri arhiivist ning töödelda üldsusele suunatud ja

avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

Lõikes 3 on nimetatud isikuandmed, mille töötlemine on päästemeeskonna reservi liikme

kandidaadi ja vajadusel päästemeeskonna reservi liikme nõuetele vastavuse hindamiseks

lubatud, et hinnata päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi usaldusväärsust ja sobivust

osalemiseks rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl. Andmete töötlemise õiguslik alus

on avalikes huvides oleva ülesande täitmine, mis tuleneb IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktist e.

Vajadus isikuandmete töötlemiseks tekib päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimise

soovi esitamisega, et oleks võimalik kontrollida tema vastavust käesoleva eelnõuga seatud

tingimustele. Eesmärk ei ole eriliiki isikuandmete kogumine, kuid nende nimetamine on

oluline, sest need võivad menetluse käigus teatavaks saada. Näiteks võib isiku liikmelisus

mõnes organisatsioonis anda teavet tema poliitiliste vaatete, usuliste või filosoofiliste

veendumuste kohta, mis on IKÜM artikli 9 lõike 1 mõistes eriliiki isikuandmed.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et teha selgeks, kas päästemeeskonna reservi liikmeks

saada soovija kohta kehtib mõni eelnõukohase PäästeS § 313 lõikes 2 toodud välistus, mis

keelaks teda Eesti päästemeeskonna reservi liikmeks võtta. Samasugune töödeldavate andmete

ulatus on nähtud ette ka Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike ja Päästeameti

tegevuses osalevate abidemineerijate taustakontrolli kohta. Olulisuse hindamisel tuleb

analüüsida, kas ja kuidas võivad päästemeeskonna reservi liikmeks saada soovija karistused,

isiku vastu algatatud kriminaalmenetlused, isiku liikmelisus ning seotus teiste riikidega

mõjutada tema ülesannete täitmist. Päästemeeskonna reservi liikme kohta töödeldakse järgmisi

andmeid:

1) kontaktandmed, elukoha, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi ning töökoha

andmed. Näiteks kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku seos kindla riigiga,

kuna Euroopa Liidu kodanik võib valida elukohaks mis tahes liikmesriigi. Töökoha

andmed võimaldavad Päästeametil vajaduse korral küsida isiku tööandjalt lisainfot;

2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest

määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele

pööramise kohta. Andmed karistuste täitmisele pööramise kohta on vajalikud selleks,

et saada isiku seadusvastasest käitumisest tervikpilt. Tingimisi karistuse täitmisele

pööramine tähendab, et isikul on olnud tingimisi karistus ja see pöörati täitmisele. Vaja

on töödelda andmeid selle kohta, mis põhjusel tingimisi karistus täitmisele pöörati.

Seejuures on oluline märkida, et töödeldakse andmeid ka väärteo eest määratud

karistuste kohta – ka need andmed annavad pildi isiku õiguskuulekusest (suur hulk

karistusi näitab, et isik käitub järjepidevalt seadusvastaselt ja pole seega usaldusväärne);

3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud

kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava

lahendi kohta. Välissuhtluses osaleva inimese puhul on oluline tema laitmatu minevik,

et poleks kahtlusi tema usaldusväärsuses;

30

4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab

avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse

vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele,

vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele

muutmisele. Isiku seotus riigi julgeolekule ohtu kujutavate organisatsioonidega on selge

risk riigi julgeolekule ja selline tegevus võib riigi välissuhtlust kahjustada;

5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku

viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19

lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2

nimetatud teatamiskohustus. Sage riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19

lõikes 3 nimetatudvälisriikide külastamine võib viidata seotusele riigi julgeolekule ohtu

kujutava tegevusega;

6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Seotus välisriigi

luure- või julgeolekuteenistusega väljendab otsest ohtu nii riigi julgeolekule kui ka

välissuhtlusele, mistõttu on seda vaja kontrollida.

Lõikes 4 on nimetatud PPA õigused taustakontrolli raames kogutud isikuandmete õigsuse

kontrollimisel. Andmete õigsuse kontrollimise käigus võib PPA:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste

isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste

isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse

korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

4) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;

5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid.

Nimetatud toimingud on vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik erinevatest

allikatest kontrollida esitatud andmete õigsust ja päästemeeskonna reservi liikmeks arvamise

välistavate aluste puudumist. Andmete kontrollimise viis valitakse iga kord eraldi, arvestades

kontrollitavate andmete olemust.

Lõikes 5 sätestatakse päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi ja liikme taustakontrolliks

kogutud andmete säilitamise tähtaeg. Isiku taustakontrolliks kogutud andmeid säilitatakse:

1) viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või

2) pärast päästemeeskonna reservist väljaarvamist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni selle

lõppemiseni, kui see lõpeb pärast käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaega. Sarnane

regulatsioon on Häirekeskuse vabatahtlike ja abidemineerijate kohta (PäästeTS § 72 lõige 6 ja

PäästeS § 361 lõige 4). Säilitustähtaja ühetaolisuse ja õigusselguse tagamiseks on PäästeS-is

sätestatud säilitustähtaeg sarnane muudes valdkondades tehtava taustakontrolli käigus kogutud

andmete säilitamisega.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 317 sätestatakse päästemeeskonna liikme päästemeeskonna

reservist väljaarvamise alused. Samamoodi nagu eelnõu kohase PäästeS § 314 lõike 1 kohaselt

otsustab päästemeeskonna reservi liikmeks võtmise Päästeamet, otsustab ka reservist välja

arvamise Päästeamet. Päästemeeskonna reservi koosseisu kinnitab Päästeamet käskkirjaga.

Päästemeeskonna reservi liikme saab päästemeeskonna reservist välja arvata kolmel alusel.

Esiteks, päästemeeskonna reservi liige võib oma staatusest loobuda Päästeametile kirjaliku

31

taotluse esitamisega. Teiseks, isik vabastatakse päästemeeskonna reservi liikme staatusest siis,

kui ta ei vasta enam eelnõu kohase PäästeS § 313 lõigetes 1–3 nimetatud nõuetele (näiteks isikul

on piiratud teovõime, isik on toime pannud kuriteo, ilmsiks on tulnud valeandmete esitamine

vm). Kolmandaks, reservi liikme staatusest vabastatakse isik päästemeeskonna reservi liikmele

sobimatu käitumise korral. Sobimatuks käitumiseks loetakse näiteks avaliku korra rasket

rikkumist või muu süüteo toimepanemist, samuti kohatut käitumist kiireloomulisel missioonil

osalemisel.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 318 reguleeritakse kiireloomulisel missioonil osalemise

otsustusprotsessi.

Lõike 1 kohaselt otsustab päästemeeskonna kiireloomulisel missioonil osalemise Päästeamet

koostöös Siseministeeriumiga. Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele, riigi või

rahvusvahelise organisatsiooni esitatud abipalvele, analüüsib Päästeamet kiireloomulisel

missioonil osalemise vajalikkust, otstarbekust ja võimalikkust. Määruse nr 51 kohaselt otsustab

kiireloomulisel missioonil osalemise siseminister. Otsustamise ülesanne pannakse

Päästeametile, kuna otsustusprotsess peab olema võimalikult kiire. Päästeamet konsulteerib

otsuse tegemisel Siseministeeriumiga, samuti on lõike 2 kohaselt kohustus otsus kooskõlastada

Välisministeeriumiga.

Abipalve laekumisel teavitatakse päästemeeskonna reservi ja aktiveeritakse päästemeeskonna

juhtgrupp, kes asub koguma lisainformatsiooni (sh konsulteerib Välisministeeriumiga) ning

planeerib võimalikuks kiireloomuliseks missiooniks vajalikud tegevused, mis hõlmab

muuhulgas päästemeeskonna moodustamist ja selle juhi määramist. Enne kiireloomulise

missiooni otsust koostatakse võimalikult täpne kuluprognoos, tegevusplaan, päästemeeskonna

ja varustuse transpordi- ning kommunikatsiooniplaan. Nii kiireloomulise missiooni otsuse eel

kui ka selle toimumise ajal jälgitakse abipalve esitanud riigis olukorda ja konsulteeritakse

asjassepuutuvate asutustega (nt Terviseamet).

Lõike 2 kohaselt tuleb Päästeametil kiireloomulisel missioonil osalemise otsus eelnevalt

kooskõlastada Välisministeeriumiga. Välisministeeriumil on välissuhtlust, sealhulgas

humanitaarabi andmist korraldav, välispoliitikat kujundav, nõustav ja toetav roll.

Kooskõlastamine aitab tagada, et kiireloomulisel missioonil osalemine on kooskõlas Eesti

arengukoostöö- ja humanitaarabi andmise põhimõtetega ning seeläbi vältida kahju Eesti

rahvusvahelistele suhetele.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 319 nähakse ette avaliku võimu teostamise õiguse peatamine ja

töö tegemisest keeldumise õigus kiireloomulisele missioonile ja selle väljaõppele lähetamisel.

Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse päästemeeskonna reservi liikme töösuhet tööandjaga

kiireloomulisel missioonil ja väljaõppel osalemiseks. Kui päästemeeskonna või selle reservi

liige on ametnik ATS-i tähenduses, võib ta kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele

lähetada tööandja nõusolekul. Tööandja võib peatada selleks ajaks tema avaliku võimu

teostamise õiguse. Kui päästemeeskonna või selle reservi liige töötab enne kiireloomulisel

missioonil osalemiseks vajalikku väljaõpet või kiireloomulisel missioonil osalemist

töölepinguga, kohaldatakse tema töösuhtele töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 19

sätestatut. TLS § 19 sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest ja nimetab alused, millal

võib töötaja seda õigust kasutada. Töö tegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa

tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning töö tegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla

töölepingu ülesütlemise aluseks. TLS § 19 punkti 6 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö

32

tegemisest juhul, kui tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

TLS-i §-s 19 punktis 6 sätestatud õiguse kasutamises võivad töötaja ja tööandja kokku leppida

nii töölepingu sõlmimisel kui ka töölepingu kestuse ajal. Kui selline kokkulepe on sõlmitud,

saab tööandja seda muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). See annab töötajale kindluse,

et tema töökoht kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel või kiireloomulisel

missioonil osalemise ajal säilib. Analoogselt on RTsMS § 9 lõikes 2 sätestatud, et missioonil

osalemise ajal kohaldatakse eksperdi töösuhtele TLS-i § 19, kui ei lepita kokku teisiti. Eesmärk

on missioone hõlmavad regulatsioonid PäästeS-is ja RTsMS-is ühtlustada.

Lõikega 3 nähakse ette, et tööandja nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Päästeamet ei kogu tööandjatega sõlmitud kokkuleppeid kõigilt

päästemeeskonna reservi liikmetelt nende reservi arvamisel, kuid isikul peab nõusolek olemas

olema kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks. Eesmärk on, et missioonile lähetamine toimuks

võimalikult kiiresti ning päästemeeskonna ja selle reservi liikmete töösuhted säiliksid.

Eelnõukohases PäästeS §-s 3110 reguleeritakse päästemeeskonna liikme alluvus

kiireloomulisel missioonil ehk kehtestatakse põhimõtted, millistes küsimustes millisest

alluvussuhtest päästemeeskonna liige missioonil juhindub.

Punkti 1 kohaselt allub päästemeeskonna liige kiireloomulisel missioonil osalemise ajal

missiooni töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise

organisatsiooni juhtimisorganile. Konkreetne juhtimiskorraldus pannakse paika iga missiooni

eripärasid ja otstarbekust arvestades.

Punkti 2 kohaselt allub päästemeeskonna liige eelnevas lõikes nimetamata küsimustes

Päästeametile. Viidatud küsimuste all mõeldakse näiteks tasustamist, kiireloomuliselt

missioonilt tagasi kutsumist, distsiplinaarküsimusi jne. Päästeamet annab päästemeeskonna

liikmele juhiseid muudes kui töökorralduslikes küsimustes. Lisaks puudutab see lõige

Päästeametis mittetöötavaid päästemeeskonna liikmeid, kes kiireloomulise missiooni ajal

alluvad administratiivselt Päästeametile, kuna kiireloomulisel missioonil peatub nende töösuhe

teise tööandja juures.

Eelnõukohases PäästeS §-s 3111 määratakse kindlaks kiireloomulise missiooni ja selle

väljaõppe kulude katmine ning tasu arvestuse põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt kaetakse kiireloomulise missiooni ja selle väljaõppe kulud Päästeameti

eelarvest, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Näiteks kaasnevad sellised kulud koolituste ja

õppustega. Kui kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulude katmiseks

ei leita vahendeid muudest allikatest, siis esitab Siseministeerium taotluse Vabariigi Valitsuse

reservist vahendite eraldamiseks. Näiteks peab Päästeamet tagama varustuse valmisoleku ja

Välisministeerium on eelnevalt kaasrahastanud päästemeeskonna võimekuse tõstmiseks

varustuse muretsemist. Muudeks vahenditeks võivad senise praktika järgi olla missiooni

korraldaja või Vabariigi Valitsuse reservi vahendid. Missioonide kogemus näitab, et sageli

kannab missiooni korraldaja vähemalt osa missiooni kuludest, makstes päevaraha ja sõlmides

tervisekindlustuslepingu.

Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest on finantseeritud kiireloomulisi missioone 2005. aastal

Indoneesias ja Pakistanis ning 2008. aastal Gruusias. 2023. aastal Türgi maavärina tagajärgede

likvideerimise missiooni rahastas Välisministeerium. Kuna looduskatastroofide toimumist ei

saa Päästeameti ega Välisministeeriumi eelarve koostamisel ette planeerida, on ka tulevikus

33

kiireloomuliste missioonide rahastamisel vältimatu Vabariigi Valitsuse reservist vahendite

taotlemine. Lisaks võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine kõne alla tulla juhul,

kui tegemist on välispoliitiliselt olulise missiooniga. PäästeS-i § 31 lõike 2 alusel on

seadusandja kulude katmise korra kehtestamise volitanud Vabariigi Valitsusele. Nimetatud

volituse alusel antud määrus nr 51 § 5 näeb samuti ette, et missiooniks valmistumise ja sellel

osalemise kulud kaetakse Päästeameti eelarvest, kui ei lepita kokku teisiti. Seega eelnõuga ei

tehta kiireloomuliseks missiooniks valmistumise ja sellel osalemise kulude katmises sisulist

muudatust.

Lõike 2 kohaselt on ette nähtud, et kui Päästeamet lähetab päästemeeskonna liikme

kiireloomulisele missioonile või päästemeeskonna reservi liikme missiooni väljaõppele teise

riiki, siis hüvitab Päästeamet lähetatavale sõidu- ja majutuskulud, mis on lähetusega seotud.

Samuti maksab Päästeamet päästemeeskonna liikmele tasu vastavalt eelnõukohase PäästeS §

3111 lõigetes 3 ja 4 toodud määras.

Erinevalt kiireloomulisest piiriülesest koostööst vormistatakse kiireloomulisel missioonil

osalemine lähetusena. Lähetuse vormistamise eesmärk on lähetatavale lähetusega seotud

kulutuste katmine (nt transpordiga seonduvad kulud) ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu

päästemeeskonna liikmetele kiireloomulisel missioonil või selleks vajalikul väljaõppel. Lähetus

vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. Antud sätte eeskujuks on võetud

abipolitseinike seaduse § 40 lõige 11 ja kaitseliidu seaduse § 67 lõige 3, mis sisaldavad

vabatahtlike lähetamisel samu põhimõtteid. Seni on määruse nr 51 § 4 lõike 2 alusel Päästeamet

sõlminud missioonil osalemiseks nõusoleku andnud eksperdiga võlaõigusliku lepingu.

Lõige 3 näeb ette, et päästemeeskonna või selle reservi liikmele tasu maksmisel võetakse tema

missioonil makstava töötasu või palga aluseks kolmekordne Eesti töötasu alammäära suurus.

Iga kiireloomulise missiooni tasu arvestuse aluseks võetakse abi vajava sihtkoha asukoht,

ülesanded ja ohuhinnang. Siiski ei tohi lõike 4 kohaselt päästemeeskonna või selle reservi

liikmele missioonil määratav töötasu või palk ületada viieteistkümnekordset Eesti töötasu

alammäära. Kuna päästemeeskonna liikmete töösuhted peatuvad, siis asjakohane töötasu aitab

motiveerida päästemeeskonna liikmeid ohtlikul kiireloomulisel missioonil või selleks vajalikul

väljaõppel osalema.

Praegu on kiireloomulisel missiooni osalemise eest ette nähtud tasu maksmine määruse nr 51

kohaselt. Määruse nr 51 § 4 lõike 3 kohaselt makstakse päästemeeskonna liikmele tasu lähtuvalt

tema personaalsetest ülesannetest ning tema missioonile saatmisele eelnenud kuue kuu

keskmise töötasu või palga kuni neljakordsest suurusest, kuid mitte rohkem kui

viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses. Meeskonna liikmetele, kellel puudub

püsiv sissetulek, makstakse tasu kuni viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses.

Ka RTsMS näeb ette missioonil osalemise tasustamise § 18 lõikes 2 toodud määras.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 3112 reguleeritakse rahvusvahelisel päästetööl ja

demineerimistööl osalemise sotsiaalsed tagatised.

Lõike 1 alusel kohalduvad kiireloomulisel piiriülesel päästetööl osalevale meeskonnaliikmest

päästeteenistujale päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) §-s 14 ja vabatahtlikule

päästjale PäästeS-i §-s 41 nimetatud sotsiaalsed tagatised. Sisuliselt tähendab see seda, et

kiireloomulisel piiriülesel päästetööl kehtivad sotsiaalsed tagatised on samad riigisisesel

päästetööl kehtivate sotsiaalsete tagatistega. PäästeTS §-s 14 on kutselisele päästjale sätestatud

hüvitis päästeteenistuja surma ja töövõime vähenemise korral. PäästeS-i § 41 reguleerib

34

hüvitise maksmist vabatahtliku päästja hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral.

Sotsiaalsete tagatiste reguleerimine ei ole seejuures uus – PäästeS § 31 lõike 5 alusel on ka

praegu ettenähtud, et rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemisel laienevad

meeskonnaliikmele sotsiaalsed tagatised.

Sotsiaalsete garantiide tagamine rahvusvahelisel päästetööl osalevatele isikutele on

põhjendatud, kuna päästetööd tehes riskitakse oma elu ja tervisega. Olemuselt on kiireloomulise

piiriülese päästetöö sisu sama, mis siseriiklikult tehtud päästetöö. Toetuse maksmise eesmärk

on aidata hukkumise, surma või töövõimetuse korral kiireloomulisel piiriülesel koostööl

osalenud isikul või tema perekonnaliikmetel tekkinud olukorraga toime tulla ning oma elu

vastavalt kohandada. Kuivõrd sotsiaalsed tagatised laienevad päästetööl osaleva meeskonna

liikmetele PäästeS-i järgi ka praegu, siis ei ole sotsiaalsete tagatiste sihtrühma laiendatud.

Lõike 2 kohaselt on kiireloomulisel missioonil päästemeeskonna liikmel ja missiooni

väljaõppel päästemeeskonna reservi liikmel avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 49

nimetatud sotsiaalsed tagatised. Päästeamet võib päästemeeskonna või selle reservi liikme

kiireloomulisele missioonile või selle väljaõppele lähetamise ajaks sõlmida kindlustuslepingu.

Muudatusega lisatakse PäästeS-i põhimõte, et kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul

väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osaleva päästemeeskonna ja selle reservi liikmele

kehtivad sotsiaalsed tagatised on võrdsed teiste Eesti riigi poolt humanitaarmissioonidele

lähetatud ekspertide sotsiaalsete tagatistega. Need on reguleeritud RTsMS-i 4. peatükis. Samuti

ei või kiireloomulisele missioonile lähetatud päästemeeskonna ja selle reservi liikme

sotsiaalsed tagatised olla halvemad võrreldes nendega, mis talle kehtiksid Eestis. Töö

kiireloomulisel missioonil osalemiseks või selleks vajalikul väljaõppel on samaväärne Eestis

toimuva pääste- või demineerimistööga. Seetõttu on põhjendatud, et ka sotsiaalsed tagatised on

nendes olukordades võrdsed. Näiteks päästjate sotsiaalsed tagatised on võrdsustatud ATS

§-s 49 sätestatuga (PäästeTS § 14).

Käesoleva eelnõu eesmärk on ühtlustada PäästeS-is ja RTsMS-is sätestatud sotsiaalsed

tagatised. Eelnõuga tagatakse riigi poolt kiireloomulisele missioonile lähetatud

päästemeeskonna liikmete ja rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetatud ekspertide võrdne

kohtlemine ning sellega soodustatakse nende motivatsiooni säilimist missioonidel osalemiseks.

Päästeamet võib päästemeeskonna ja selle reservi liikmele kiireloomulisel missioonil osalemise

ajaks sõlmida täiendavaid kindlustuslepinguid, millega tagatakse missiooniga seonduvate

lisariskide maandamine ning ravi- ja transpordikulude katmine päästemeeskonna liikme

haigestumise või õnnetusjuhtumi korral, millega ei kaasnenud töövõimetust. Sarnane

regulatsioon on kehtestatud ka RTsMS-is, mille § 9 lõike 3 kohaselt tagatakse eksperdile

missioonil osalemise ajaks tervisekindlustus.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 3113 reguleeritakse tervisekontrolli ja vaktsineerimist.

Lõike 1 kohaselt on kiireloomulises piiriüleses koostöös päästeteenistujale ja vabatahtlikule

päästjale tagatud PäästeTS §-s 16 sätestatud terviseuuringud ja vaktsineerimine. Mõlemat tagab

Päästeamet ja need on tasuta.

Terviseseisundi perioodilist kontrolli ja vaktsineerimist korraldab Päästeamet ka

päästemeeskonna reservi liikmele (lõige 2). See on oluline, et valmistuda kiireloomuliseks

missiooniks, sealhulgas väljaõppeks. Kiireloomulise missiooni puhul ei ole ajaliselt võimalik

läbida tervisekontrolli vahetult enne missioonile lähetamist. Kiireloomulisele missioonile

35

lähetatava päästemeeskonna liikme tervisekontroll on perioodiline ja selle eesmärk on hinnata

terviseseisundi vastavust missioonil tehtavate ülesannete täitmiseks, vähendada või vältida

võimalikke terviseriske, ennetada tervisekahju tekkimist ning tagada seeläbi missioonil osaleva

päästemeeskonna liikme ohutus ja tervise säilimine42. Sarnaselt on reguleeritud RTsMS § 25

lõikes 1, et pikaajalisele missioonile lähetatav ekspert peab läbima tervisekontrolli enne

missioonile lähetamist ja missioonil osalemise ajal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Vaktsineerimine on osa valmisoleku tagamisest. Kuigi vaktsineerimine on oluline, arvestades

võimalikke missioonipiirkondi ja nendest tulenevaid terviseriske, ei saa reservi liiget

vaktsineerima sundida.

Lõikega 3 antakse Päästeametile volitus kehtestada päästemeeskonna reservi liikme

tervisekontrolli ulatus. Praegu on päästemeeskonna reservi liikme tervisenõuete kehtestamisel

ja tervisekontrolli korraldamisel võetud aluseks Päästeameti päästemeeskonna töökeskkonna

riskianalüüs43, mille käigus on arvestatud ja hinnatud kõiki võimalikke ohutegureid, mis võivad

esineda erinevates tegevustes ja olukordades nii kiireloomulistel missioonidel kui ka õppustel

ning avaldada mõju päästemeeskonna ja selle reservi liikmete tervisele.

Lõike 4 kohaselt korraldab Päästeamet päästemeeskonna liikme vaktsineerimise enne

missioonile lähetamist ja vajaduse korral missioonil osalemise ajal Maailma

Terviseorganisatsiooni ja Eesti Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt. See

tähendab, et nimetatud soovituste või nõuete olemasolul on päästemeeskonna liikmel õigus

vaktsineerimisele. Vaktsineerimise kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve

kaudu, kui neid ei kaeta muudest vahenditest. Päästeamet omab päästemeeskonna reservi

liikmete vaktsineerimise plaani, millega tagatakse enamlevinud nakkuste kaitse. Vastavalt

vajadusele ja võimalusele tehakse täiendavaid vaktsineerimisi, arvestades kiireloomulise

missiooni sihtkoha riske. Tavapäraselt vaktsineeritakse ennetavalt A- ja B-hepatiidi,

puukentsefaliidi, kollapalaviku, kõhutüüfuse, difteeria, teetanuse, poliomüeliidi, meningokoki

ning enne missiooni vajadusel lisaks malaaria ja koolera vastu. Arvestama peab aga sellega, et

kui näiteks kiireloomulise missiooni asukohariigi eripärast on vaktsineerimine vajalik ja isik

sellest keeldub, siis teda missioonile ei lähetata.

Lõikes 5 tuuakse selguse huvides eraldi välja, et vaktsineerimine on vabatahtlik.

Vaktsineerimine ei ole kohustuslik, kuid olenevalt olukorrast võib juhtuda, et vaktsineerimata

isikuid missioonile ei saadeta.

Eelnõukohase PäästeS §-ga 3114 reguleeritakse päästealase humanitaarabi andmist.

Lõikes 1 antakse Päästeametile õigus anda abivajavale riigile või organisatsioonile päästealast

humanitaarabi. Päästeamet on aastate jooksul saavutanud rahvusvaheliste standardite kohase

pääste- ja humanitaarabi osutamise võimekuse, mis lubab Eestil saata vajaduse korral

katastroofipiirkonda erisuguste ülesannete täitmiseks valmis oleva päästemeeskonna. Samuti

on loodud võimekus saata katastroofipiirkonda materiaalset abi, eesmärgiga päästa inimelusid

loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel ja tagada inimväärseks

eluks hädavajalik. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabimissioonidel osalemine

on Eesti välispoliitika oluline osa. Valdkonna eest vastutab Välisministeerium, kellega

42 Päästeameti peadirektori 24.08.2023 käskkiri nr 1.1-3.1/190 „Eesti Päästemeeskonna reservi liikmete

tervisekontrolli kord“. 43 Sama.

36

Päästeamet teeb tihedat koostööd. Arengukoostöö- ja humanitaarabi strateegia44 alusel on

humanitaarabi andmise pädevus avalikus sektoris lisaks Välisministeeriumile ka teistel

osapooltel. Seejuures on Välisministeeriumil keskne roll humanitaarabipoliitika kujundamisel

ja selle elluviimise korraldamisel. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 1 punkti 6 alusel töötab

Välisministeerium koos asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humanitaarabi

poliitika ning viib seda vastavalt oma pädevusele ellu.

Päästeamet on 2023. aastal osalenud Välisministeeriumi rahastatava humanitaarabi andmisel

Ukrainale Kahhovka tammi purunemise järel, mille käigus saadeti veepääste varustust,

toidupakke ja päästjatele vajalikku varustust. Leetu saadeti 2023. aasta migratsioonikriisi

käigus humanitaarabina tekke ja patju.

Lõikes 2 selgitatakse mõiste päästealane humanitaarabi tähendust. Mõiste tähendus kattub

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2021. aasta määruses nr 122 „Arengu- ja humanitaarabi

andmise tingimused ja kord“ (§ 2 punkt 6) ja RTsMS-is (§ 2 punkt 3) sätestatud humanitaarabi

definitsiooniga. Päästealase humanitaarabi all mõistetakse:

1) rahalist või muud materiaalset toetust või oskusteavet, mida kasutatakse

katastroofipiirkonnas, et päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle

järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik;

2) toetust, mida kasutatakse, et ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või

parandada sellele reageerimise valmidust.

Lõike 3 kohaselt kooskõlastab Päästeamet päästealase humanitaarabi andmise

Välisministeeriumiga. Lähtutakse põhimõttest, et humanitaarabi korraldav, poliitikat kujundav,

nõustav ja toetav roll on Välisministeeriumil. Seega on vajalik, et Päästeamet konsulteeriks

päästealase humanitaarabi andmisel Välisministeeriumiga, et oleks tagatud kooskõla Eesti

arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ja humanitaarabi andmise põhimõtetega ning vältida

Eesti välissuhete kahjustamist. Välisministeerium juhindub humanitaarabi andmise

korraldamisel Vabariigi Valitsuse heakskiidetud arengukoostöö ja humanitaarabi strateegiast.

Eelnõu § 1 punkti 16 kohaseltnähakse PäästeS § 36 lõikes 1 selgesõnaliselt ette, et Päästeameti

tegevuses osaleva isiku vabatahtlikuks võtmise otsustab Päästeamet. See on ka praegu nii ja

sisulisi muudatusi Päästeameti tegevusvaldkonnas vabatahtlikuks võtmise korralduses ei tehta.

Muudatuse kohaselt sõnastatakse selgemalt, et tegemist on Päästeameti otsusega, mis olemuselt

on haldusakt. Päästeametil on kaalutusõigus vabatahtliku staatuse andmisel – vastav raamistik

on ette nähtud PäästeS-i 7. peatükis. Praktikas on segadust põhjustanud asjaolu, et PäästeS § 36

lõike 1 sõnastus on üldine ega viita selgelt Päästeameti õigusele vabatahtlikuks võtmise üle

otsus langetada. Muudatus tehakse õigusselguse huvides ja sealjuures ühtlustatakse sätte

sõnastust vabatahtliku staatusest vabastamisega (vt PäästeS § 43 lõige 1).

Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt täpsustatakse PäästeS-i § 41 lõikes 3, et vabatahtlikule päästjale

ja abidemineerijale hüvitatakse riigieelarvest vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu

saadud vigastuse või haigestumisega kaasnevad ravi- ja ravimikulud. PäästeS § 41 lõikes 3

viidatud ATS §-s 49 on reguleeritud ametniku sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral. PäästeS § 41 reguleerib aga kitsamalt isiku hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist. Enne 1. juulit 2022. aastal kehtinud PäästeS-i

redaktsiooni § 41 lõike 12 kohaselt oli ette nähtud, et kui isik on vabatahtliku päästja ülesande

täitmise tõttu saanud vigastada või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud. Sellest

44 Arengukoostöö- ja humanitaarabi strateegia 2024-2030.

37

põhimõttest ei ole loobutud, kuid sätte praegune sõnastus ei anna mõtet piisavalt selgelt edasi

ning seetõttu võib tekkida vaidlusi, kas vastavaid kulusid on õigus hüvitada. Õigusselguse

tagamiseks tuuakse PäästeS-is hüvitatavate kuludena selgelt välja vabatahtliku päästja ülesande

täitmise tõttu saadud vigastuse või haigestumisega kaasnevad ravi- ja ravimikulud. Muudatus

ei ole sisuline.

Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt teatab vabatahtliku päästja või abidemineerija staatusest

vabastamise otsusest Päästeamet teatisega. Muudatusega jäetakse PäästeS § 43 lõike 2

sõnastusest välja viide käskkirjale kui konkreetsele dokumendi liigile. Eesmärk on seaduse

teksti selles osas ühtlustada.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse PäästeS § 48 sõnastust. Muudatuse kohaselt loetakse ka

eelnõukohase PäästeS § 132 lõike 5 alusel vahetu sunni kohaldamisega tekitatud kahju

õnnetusest põhjustatud kahjuks. Seega juhul, kui Päästeamet kohaldab kiirabibrigaadi teate

alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi TTKS § 61 lõike 2 alusel valdusesse sisenemisel

ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida

Päästeamet ei hüvita. Vara kahjustamine on seotud isiku elu ja tervise kaitsmise vajadusega,

kui sündmusele reageerimine on ajakriitiline ning vähem kahjustavat meedet ei ole võimalik

rakendada. Sarnaselt on loetud päästesündmuse käigus põhjustatud kahju õnnetusest

põhjustatud kahjuks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 14 tehtava muudatusega.

Võrreldes kehtiva seadusega on teksti lisatud, et sätet kohaldatakse ka KorS § 51 sätestatud

valduse läbivaatuse käigus tekitatud kahjule. Vastav viide on ekslikult PäästeS-st välja jäänud.

Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse PäästeS-i rakendussätted seoses päästemeeskonna reservi

liikmete nõuetele vastavuse kontrolliga. Lõike 1 kohaselt on kõigi päästemeeskonna reservi

liikmete nõuetele vastavuse kontroll, sh taustakontroll vaja teha 2028. aasta alguseks.

Eelnõukohane PäästeS § 314 lõige 2 reguleerib päästemeeskonna reservi liikme kandidaadi

nõuetele vastavuse kontrollimist. See nõue on uus ja lisaks kandidaatidele tuleb vastavust

kontrollida ka päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete puhul. Nii tagatakse praeguste ja

tulevaste liikmete võrdne kohtlemine. Lõike 2 kohaselt ei kontrollita neid, kellele on varasemalt

PäästeTS §-s 72 nimetatud taustakontroll juba tehtud. Päästemeeskonna reservi kuuluvast 386

liikmest ligi pooled on Päästeameti teenistujad. Kuna päästeteenistusse võtmisel tehakse isiku

kohta taustakontroll (PäästeTS § 72), siis neid teenistujaid ei ole vaja täiendavalt kontrollida.

Seega on vaja läbi viia vähem kui 200 inimese taustakontroll. Töökoormuse hajutamiseks on

see jaotatud enam kui kolme aasta peale.

Eesmärk on, et kõigi päästemeeskonna reservi arvatud isikute taustakontroll oleks tehtud ja

isikud vastaksid eelnõus toodud nõuetele. Selliselt tagatakse päästemeeskonna reservi liikmete

ja kandidaatide võrdne kohtlemine seeläbi, et nad peavad vastama samadele nõuetele.

Eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse KarRS-i § 20. KarRS § 20 lõike 1 punkti 17 täienduse

kohaselt on PPA-l õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid päästemeeskonna reservi

kandidaadi ja rakendussätte kohaselt ka päästemeeskonna reservi liikme kohta taustakontrolli

tegemiseks. Muudatus on seotud eelnõukohase PäästeS § 316 lõike 3 punktiga 4.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse KarS-i §-ga 2781. Sellega nähakse ette uue väärteo koosseisuna

karistus vale hädaabiteate teadvalt edastamise eest, millega häiritakse Häirekeskuse tööd.

Eelnõu kohaselt on karistusmäär sellise teo eest füüsilisele isikule rahatrahv kuni 200

trahviühikut või arest. Korduva sama teo eest on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning

juriidilisele isikule rahatrahv kuni 10 000 eurot. Eelnõuga kavandatakse KarS-i uut

38

väärteokoosseisu, kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik isikut Häirekeskuse töö

häirimise eest vastutusele võtta.

Kehtiva KarS-i §-s 278 on ettenähtud väärteokoosseis eritalituse vale väljakutsumise eest. Sätte

kohaselt on karistatav Päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale

väljakutse või väljasõidu põhjustamine. Teo eest on võimalik füüsilisele isikule määrata

rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 3200 eurot.

Sealjuures tuleb KarS-i kommentaaride kohaselt vale väljakutsena mõista igasugust helilist või

nähtavat teadaannet, mille sisuks on tegelikult olematu häda- või ohuolukord ning viidatakse

võõra abi hädavajadusele. Vale väljakutse loetakse lõpuleviiduks väljakutse

teatavakstegemisega, eritalituste tegelik reageerimine sündmusele ei oma sealjuures tähtsust.45

Häirekeskuse töö häirimise eest KarS § 278 alusel isikut vastutusele võtta ei saa, kuna taolise

teo puhul ei ole tegemist eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamisega.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel46 esitati 2023. aastal kokku 108 KarS § 278 seotud

väärteoteadet (2022. a – 146, 2021.a – 137) ja registreeriti 97 väärtegu (2022. a – 137, 2021.a

– 121). Karistusena määrati 2023. aastal rahatrahv 66 juhul (2022. a – 90, 2021.a – 88 juhul) ja

arest 5 juhul (2022. a – 10, 2021.a – 6 juhul47). Keskmine rahatrahvi summa oli 2023. aastal

230 eurot (2022. a – 219, 2021.a – 183 eurot), minimaalne summa oli 20 eurot (2022. a – 24,

2021.a – 16 eurot) ja maksimaalne 800 eurot (2022. a – 760, 2021.a – samuti 760 eurot)

võimalikust maksimaalsest 1200-eurosest trahvimäärast. Aresti kohaldamisel oli 2023. aastal

keskmine isiku kinnipidamise pikkus 13 päeva (2022. a – 17, 2021.a – 13 päeva), minimaalne

pikkus 10 päeva (2022. a – 5, 2021.a – 2 päeva) ja maksimaalne pikkus 20 päeva (2022. a – 25,

2021.a – 30 päeva). Eelnõu koostamise ajal on 2023. aastal määratud trahv maksmata veidi

vähem kui pooltel juhtudest. Korduvrikkujate osakaal oli 2023. aastal 8% (2022.a – 14%,

2021.a – 11%) kõigist juhtudest. Sealjuures rikkujate hulgas, kellele on määratud rahatrahv või

arest, oli korduvrikkujaid 2023. aasta andmetel 4%. 2023. aastal menetles kohus 9 juhtumit

(2022.a – 12, 2021.a – 10 juhtumit), millest 5 juhul määras karistusena aresti48 (2022.a – 10,

2021. a – 6 juhtumit).

Kehtiva õiguse kohaselt on Häirekeskuse tööga seotud süütegude eest teatud juhtudel võimalik

vastutusele võtta KarS § 207 ja § 406 alusel. KarS § 207 kohaselt on kriminaliseeritud

arvutisüsteemi toimimise takistamine ja see pakub karistusõiguslikku kaitset eelkõige

küberründe korral. Sealjuures on KarS § 207 lõike 2 punktis 3 ettenähtud enamohtliku

tagajärjena elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi, samuti avalike teenuste osutamise toimimise

takistamine või häirimine. Näiteks saab antud koosseisu alusel isiku vastutusele võtta

teenustõkestusründe korral, millega häiritakse hädaabiteadete menetlemist suure hulga nn

tühikõnedega, mis koormab sideliine. KarS-i kommentaaride kohaselt on teo koosseisuobjekt

arvutisüsteemi toimimine, sealjuures tuleb seda mõista läbi andmetöötluse. Koosseisupärased

on käigus oleva andmetöötluse vastu suunatud teod.49 Näiteks 2022. aasta aprillis hakkasid

Narva linnast neli erinevat seadet hädaabinumbril 112 tegema tühikõnesid. Kokku tehti nädala

jooksul nelja seadme poolt 1174 nn tühikõnet, mis koheselt hüljati (lasti kutsuda mõned

sekundid ja seejärel ühendus katkestati). Hädaabinumbri 112 tavapärane ööpäevane keskmine

45 RKKKo 24.09.2008, 3-1-1-50-08, p 6.-6.1. 46 2022.a ja 2021.a andmed on esitatud 23.08.2023 seisuga, 2023.a andmed 05.06.2023 seisuga. 47 2021. aastal on 5 juhul karistusena määratud nii rahatrahv kui ka arest. Nendel puhkudel määrati kõigepealt

karistusena rahatrahv, mis jäi maksmata. Seejärel asendati see arestiga, sh neljal juhul asendati arest omakorda

üldkasuliku tööga. 48 Kaks väärtegu oli ühendatud teiste väärteoasjadega. Ühel juhul kohtuotsuses lõpetati isiku suhtes

väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Ühel juhul on andmed täpsustamata. 49 Ginter, Jaan, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 207 p 3.

39

koormus on kokku ligi 2600 kõnet. Kõigi seadmete puhul näitas positsioneering lähedast

asukohta.50 Sellisel juhul on probleemne isiku vastutuselevõtmine, kuna teo toimepanija

väljaselgitamine on keeruline.

KarS § 406 kohaselt on kriminaliseeritud elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine. KarS-i

kommentaaride kohaselt on sätte alusel kriminaliseeritud selline elutähtsa süsteemi häirimine

ja kahjustamine, mille tagajärjena on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa

süsteemi normaalsele toimimisele või kui sellega kaasnes sellise süsteemi toimimise häire või

katkemine. Sealjuures ei ole toodud ammendavat loetelu, milliseid tehnovõrke käsitatakse

elutähtsa süsteemina. Sättes on piiritletud laiemalt, et selle all mõistetakse tehnovõrke, mille

toimimisest sõltub inimeste elu või tervis, riigi julgeolek või majandussüsteem.51 Siiski valdava

osa Häirekeskuse tööd häirivate tegude mõju ei ole nii tõsine, et KarS § 406 objektiivse

koosseisu tunnused oleksid täidetud, s.o hädaabiteadete menetlemise süsteemi töö oleks

katkenud või selle toimimine tervikuna häiritud. Samuti on väga keeruline tõendada tagajärjena

konkreetset ohtu isiku elule või tervisele, kui hädaabiteadete menetlemine on häiritud kellegi

tegevuse tagajärjel. 2022. aastal esitas Häirekeskus ühe kuriteoteate, millega seoses PPA alustas

menetlust KarS § 207 lõike2 punkti 3 alusel, kuid kriminaalmenetlus lõpetati isiku

tuvastamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 2001 lõike1 alusel. 2023. aastal esitas

Häirekeskus samuti ühe väärteoteate, põhjusel, et seadmelt tehti suurel hulgal SIM-kaardita

kõnesid. Ka selle menetluse puhul ei olnud alust isiku vastutuselevõtmiseks, kuna teo

objektiivne koosseis ei vastanud eritalituse teadvalt vale väljakutse või väljasõidu

põhjustamisele – kõned tehti teadmatult eakale inimesele kuuluvalt telefonilt. Kokkuvõttes on

nii KarS-i § 207 kui § 406 alusel praktikas piiratud võimalused Häirekeskuse töö häirimise eest

isikut kriminaalkorras vastutusele võtta. Seetõttu näevad eelnõu koostajad vajadust uue

väärteokoosseisu kehtestamiseks, et Häirekeskuse töö häirimise korral oleks isik võimalik

väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Seejuures on oluline märkida, et teadmatusest

põhjustatud tegu ei oleks karistatav, kuna eelnõu kohaselt peab selleks olema toimunud teadvalt

vale hädaabiteate edastamine.

Hädaabiteadete menetlemise häirimisel päästekorraldaja vastu ebakohase käitumise eest isiku

vastutusele võtmise võimalused on kehtiva õiguse kohaselt samuti piiratud. Solvamine,

ähvardamine vms vaimne vägivald kahjustab päästekorraldaja töövõimet ja seeläbi häirib

Häirekeskuse tööd. Seetõttu oleks taoline tegevus samuti uue väärteo koosseisu kohaselt

karistatav. Praegu on ettevalmistamisel infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine, mis

võimaldab abivajajal Häirekeskusega suhelda videokõne vahendusel. See toob endaga kaasa

veelgi suurema vajaduse kaitsta päästekorraldajat tahtliku ebakohase või sündmusega

mitteseotud videopildi menetlemise eest. Näiteks videopildi vahendusel füüsilise vägivallaga

ähvardamine on päästekorraldaja töövõimele selgelt halvav, kuna nii helistaja ja

päästekorraldaja on videopildis nähtavad ja hiljem äratuntavad.

Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et KarS § 275 (võimuesindaja solvamine) ja § 2751

(võimuesindaja laimamine) paiknevad KarS-i 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3.

jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja nendega kaitstavateks õigushüvedeks on

avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Seejuures KarS § 275 lõike 1 koosseis

kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku

korda52. Riigikohus on lisaks selgitanud, et küsimuseks antud paragrahvide kohaldamise puhul

on asjaolu, kas neis nimetatud avalikku korda kaitsev isik, kes täidab ametikohustusi, peab

50 Allikas: Häirekeskus. 51 Pikamäe, Priit, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 406, p 3.2 ja 3.9. 52 RKKKo 13.04.2016, 3-1-1-31-16, p 10.

40

teostama ka avalikku võimu53. Häirekeskuse puhul on põhiküsimus avaliku korra kaitses –

hädaabiteadete menetlemisel teostab päästekorraldaja riiklikku ülesannet, ent korrakaitselise

funktsiooni täitmine on piiratud PäästeS § 131 lõikes 2 (avalikus ruumis paiknevate

valvekaamerate videoedastuse töötlemine) ja 132 lõikes 11 (hädaabiteate menetlemise käigus

edastatud side asukohateabe töötlemine) nimetatud meetmetega. Häirekeskuse pääste-

korraldajad sellisteks ametnikeks ei liigitu, kelle suhtes kohaldub kõrgendatud karistusõiguslik

kaitse. Sarnaselt ei hõlma kõrgendatud kaitse ka kõiki teisi ametnikke, kes ei kaitse avalikku

korda. Isiku au ja hea nimi on kaitstavad PS § 17 alusel, kuid Eestis puudub sellele

karistusõiguslik kaitse. Seetõttu tuleb antud küsimuses pöörduda eelkõige eraõiguse normide

juurde ja oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse.54 Ähvardamise teo puhul ei ole karistus-

õiguslikult eristatud avalikku võimu teostavat isikut teo objektina. Seega päästekorraldaja

ähvardamisel on teo toimepanija võimalik vastutusele võtta KarS § 120 alusel. Antud koosseisu

alusel karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara

rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kuivõrd KarS § 120 alusel menetletakse tegu kui üksikisiku vastu suunatud rikkumist, siis

päästekorraldaja peab esmalt esitama kuriteoteate. Lisaks tuleb tähele panna, et ta osaleb

menetluses isikuliselt. Häirekeskus võtab hädaabinumbril 112 kõnesid vastu esimese vaba

päästekorraldaja põhimõttel ja päästekorraldajal ei ole võimalik valida, milliseid kõnesid ta

menetleb. Ähvardamise tegu on seotud töökohustuse täitmisega, mitte otseselt päästekorraldaja

isikuga, kuid menetluse osapoolena tuleb osaleda isikuliselt. Lisaks on sellistel puhkudel

keeruline tõendada, kas on alust karta ähvarduse täideviimist. Selline lahendus ei kaitse

piisavalt efektiivselt nii päästekorraldajate kui ka tervikuna Häirekeskuse töö toimepidevuse

tagamise huve.

Kavandatava KarS § 2781 puhul on tegemist mitteammendava loeteluga väärteokoosseisuga.

Kuna tegemist on teodeliktiga, siis piisab süüteokoosseisu täitmiseks Häirekeskuse tegevust

häiriva teo toimepanemisest, mis seisneb ilma tegeliku hädaabivajaduseta hädaabinumbrile 112

pöördumises. Sealjuures ei ole oluline tõendada kausaalsust, kas konkreetsel juhul jäi keegi

sellise tegevuse tulemusena abist ilma või abi saamine viibis märkimisväärselt. Sätte alusel

karistatavate tegude määratlemisel on eelnõu koostajad lähtunud Häirekeskuse teadete

menetlemise korrast55. Samuti on arvesse võetud Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni

(EENA) klassifikatsiooni56, milles sisu põhjal eristatakse hädaabiteateid, millel on ühenduse

võtmiseks sisuline põhjus, ja vale hädaabiteateid, mis häirivad või takistavad Häirekeskuse

tööd. Samuti on juhindutud vale hädaabiteadete arvu vähendamiseks kasutatavate meetmete

kohta antud soovitustest.

Objektiivse koosseisu moodustab Häirekeskuse töö häirimine vale hädaabiteate edastamisega.

Häirekeskuse tööd häirivate koosseisupäraste tegudena näevad eelnõu koostajad eelkõige

juhtusid, mille puhul: 1) hädaabinumbrit kuritarvitatakse ja sellega häiritakse teenuse

osutamist; 2) kõne tehakse teadlikult abivajaduseta.

Esimesel juhul võib näiteks helistatakse, et päästekorraldajat sõimata, ähvardada vms. Sellise

teo mõju on teenuse osutamise halvamine läbi päästekorraldaja psühholoogilise mõjutuse.

53 RKKKo 17.09.2009, 3-1-1-69-09, p 7-9. 54 Pild, Maarja, 2020. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 17 p 14. 55 Häirekeskuse peadirektori 23. jaanuari 2023.a käskkiri nr HK.1.1-1/9 „Häirekeskuse teadete menetlemise kord“

(dokument on asutusesiseseks kasutamiseks). 56 European Emergency Number Association, 2020. Falce Emergency Calls, versioon 2.0.

41

Teisel juhul võib kõne tegemisele järgneda kohene kõne katkestamine ühenduse loomise

järgselt või teadlik vaikimine ehk nn „tirtsutamine“. Siia alla kuuluvad nii juhud, kus

päästekorraldaja enne kõne katkestamist veel ei jõua kõne vastu võtta, kui ka juhud, mil

ühendus luuakse ja päästekorraldaja jõuab kõne vastu võtta, mis seejärel katkestatakse. Samuti

võib teadlikult abivajaduseta kõnede alla liigitada näiteks kõned, mille puhul helistatakse

selleks, et küsida kellaaega või tehakse telefoniga rumalusi – toimub mingisugune suhtlus

päästekorraldajaga ehk räägitakse midagi ja sealjuures on arusaadav, et hädaabinumber 112 ei

ole juhuslikult valitud.

Eelloetletud juhtusid iseloomustab asjaolu, et hädaabinumbril 112 ühenduse võtmise põhjus ei

ole hädaabi saamise vajadus. Kuna ühtegi hädaabinumbrile 112 tehtud kõne ei saa jätta

vastamata, siis olukorras, kus koormus on suur ja kõned jäävad ootele, võib liini asjatu

koormamise tõttu tekkida olukord, kus eluohtlikus seisundis abivajaja ei saa Häirekeskusega

ühendust ja jääb vajaliku abita. Sellise põhjusliku seose tõendamine on väga keeruline ja antud

süüteokoosseisu täitmise vaates ei ole ka oluline. Oluline on asjaolu, et ilma tegeliku

abivajaduseta hädaabinumbril 112 Häirekeskuse poole pöördumine häirib asutuse tööd, kuna

päästekorraldaja ja sideliin on sellel ajal ilma põhjuseta hõivatud.

Mõiste vale hädaabiteade sisu avatakse hädaabiteadete menetlemise korras (vt eelnõu

seletuskirja lisa – rakendusaktide kavandid). Selle kohaselt käsitatakse vale hädaabiteatena

teadet, mille korral ei järgne Häirekeskuse, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või kiirabi

tegevus. Selliste kõnede puhul ei soovi helistaja teavitada abivajadusest, mis on lahendatav

abiandjate sekkumise või Häirekeskuse või muu osapoole nõustamisega. Inglise keeles on selle

kohta kasutusel mõiste falce emergency call. Hädaabinumbril 112 pöördumise puhul on oluline

aspekt abivajadus. Häirekeskus ei hinda hädaabiteate menetlemise käigus, kas isik

hädaabinumbril 112 pöördumise käigus valetab. Häirekeskuse poolne hädaabiteate

menetlemine on suunatud abivajaduse väljaselgitamisele ja vastavalt saadavale teabele abi

väljasaatmisele. Kui kõnest ei selgu abivajadus ja hädaabinumbriga 112 on ühendust võetud

teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus, siis on tegemist vale hädaabiteatega.

Sealjuures kaalusid eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade kasutamist, kuid KarS-is

ühtlase sõnakasutuse hoidmiseks võetakse eelnõuga kasutusele mõiste vale hädaabiteade. Kui

Häirekeskus tuvastab abivajaduse, kuid pöördumise põhjus on sihilikult väljamõeldud ja

reaalset ohuolukorda ei ole, siis on see olenevalt sisust käsitatav eritalituste valeväljakutsena

või vale väljasõidu põhjustamisega, mis on karistatav KarS § 278 alusel.

Subjektiivse koosseisu täidab tegutsemine otsese tahtlusega KarS § 16 lõike 3 tähenduses.

Seega subjektiivne element on täidetud, kui isik teab, et tal (või mõnel teisel isikul, kellele

teates osundatakse) puudub tegelik abivajadus ja tahab või vähemalt möönab, et ilma tegeliku

abivajaduseta ehk vale hädaabinumbril 112 pöördumise mõju on Häirekeskuse asjatu

koormamine ja seeläbi hädaabiteenuse osutamise häirimine.

Õigusvastane ei ole kavandatava sätte kohaselt igasugune tegu, mis mingil moel Häirekeskuse

tööd häirib. Ka ei näe eelnõu ettevalmistajad ette iga isiku karistamist, kelle ühekordne tegevus

vastab süüteokoosseisus kirjeldatule, vaid eelkõige keda tema teo iseloomu või raskust

arvestades ilmneb vajadus toimepanemise eest vastutusele võtta. Häirekeskusel on võimalik teo

raskusastet hinnata ja vajaduse ilmnemisel esitada PPA-le väärteoteade menetluse

alustamiseks. Sealjuures on Häirekeskusel võimalik analüüsida ka isiku poolt toimepandud

tegude korduvust. Seda võimaldab käesoleva eelnõuga PäästeS § 91 lõikesse 1 kavandatav

täiendus, mille kohaselt HKSOS-i kantud andmeid on Häirekeskusel õigus kasutada oma

ülesannete täitmisega seotud analüüside koostamiseks. HKSOS-i põhimääruse § 8 lõigete 1 ja

42

3 kohaselt säilitab Häirekeskus andmeid kümme aastat, kuid isikustatuna 13 kuud. Kõneside

salvestisi säilitab Häirekeskus ühe aasta (KorS § 351 lõige 5).

2023. aastal tehti hädaabinumbril 112 kokku 1 156 528 kõne ning abi- ja infonumbril 1247 222

793 kõne. Hädaabi saadetakse välja keskeltläbi 1063 korda ööpäevas.57 Häirekeskuse statistika

kohaselt liigitus 2023. aastal vastatud kõnedest ekslikeks58 232 073 (2022 – 203 413) ja

pahatahtlikeks 11 422 (2022 – 13 364). 2024. aasta nelja kuu statistika kohaselt on need arvud

kasvutrendis.59 Detailsemalt analüüsiti kõnede sisu 2023. aasta alguses valminud Häirekeskuse

tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsis (kõnede valim vahemikus 01.12.2021 – 30.11.2022)60.

Raportis toodi välja, et antud vahemikus tehtud kõnedest liigitus pahatahtlikeks kokku 13 707

kõne. Nende hulgast analüüsi valimisse võetud 365 kõne jagunesid järgmiselt: 156 juhul oli

helistajaks tõenäoliselt joobes isik, 110 juhul sotsiaalprobleemiga isik (tõenäoliselt vaimsed

probleemid), 74 korral oli tegemist sisutühja valekõnega, sh esines hädaabinumbri

kuritarvitamist (sh päästekorraldaja või muu isiku sõimamist 38 juhul), vähem oli eaka inimese

(15) või lapse (8) poolset põhjuseta Häirekeskusesse pöördumist.

Kavandatava KarS § 2781 lõikes 2 on väärteo korduvus ettenähtud raskendava asjaoluna.

Häirekeskuse tellitud nn sotsiaalkõnede analüüsi raportis toodi välja, et kokku vastas

Häirekeskus aastase perioodi vältel sarihelistajate TOP 20 kõnedele 12 995 korral. Need kestsid

kokku üle 177 tunni ehk enam kui 7 ööpäeva61. Kõige pikema kõnede kestusega helistaja oli

sellel perioodil liinil kokku 28,5 tundi ja tegi üle 1700 kõne. Sarihelistajate probleemiga

tegeletakse peamiselt koostöös kohaliku omavalitsuse üksuse ja piirkonnapolitseiga.

Probleemil on mitu erinevat tahku, millest üks osa on sotsiaalne probleem või vajadus – inimene

ei oska leida õiget kohta abi saamiseks. Teine, Siseministeeriumi valitsemisala jaoks

probleemsem tahk on helistajad, kelle puhul ei ole selget abivajadust (nt kellaaja küsimine,

päästekorraldaja sõimamine või pahameele väljendamine hädaabiteenusega mitte seotud

tegevuste kohta). Sageli esinevad sellised teod korduvalt, kuid isikute vastutusele võtmiseks ei

ole praegu selget õiguslikku alust.

Vastutus nähakse ette ka juriidilisele isikule. Sealjuures võib juriidilise isiku tegu olla karistatav

nii tegevuse kui tegevusetuse eest. KarS § 14 lõike 1 punktide 1-2 kohaselt vastutab juriidiline

isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pannud:

1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või

2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise

isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

57 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 58 Häirekeskuse teadete menetlemise korra kohaselt liigitatakse ekslikeks kõned, kus ei räägita ja/või võib kuulda

taustahelisid, näiteks telefoninumbri valimist, liinirikke heli, kostvaid samme, inimeste omavahelist vestlust,

muusikat või muud sellist, samuti telefoniga mängivate laste kõned (telefoniga mängimise käigus kogemata

hädaabinumbrile helistamised) ja kõned, kus helistaja tunnistab, et eksis numbri valikul. Pahatahtlikud valekõned

on eesmärgipäratud ja teadlikult abivajaduseta hädaabinumbril 112 helistamised: kõned, kus helistamise

eesmärgist või probleemi olemusest ei ole võimalik aru saada. Siia liigituvad kõned, kus taustal on kuulda

naljatamist, naermist (nt lapsed), samuti kõned, mille sisuks on kohatud ütlemised, pahatahtlik või alandav

sõimamine või mõnitamine. 59 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 60 Häirekeskus, 2022. „Numbrile 112 tehtud kõnedes esinevate sotsiaalsete probleemide kaardistus“. Analüüs on

asutusesiseseks kasutamiseks. 61 Sama.

43

KarS-i kommenteeritud väljaandes märgitakse, et juriidilise isiku teo karistatavusele laienevad

sätted, mida kohaldatakse ka füüsilise isiku vastutusele võtmisele. Juriidilise isiku vastutus on

füüsilise isiku süüteole lisanduv ega eksisteeri ilma selleta.62 Puuduliku töökorralduse näitena

on praktikast teada juhtumeid, kus mobiiltelefonide parandajad kasutavad parandataval

telefonil hädaabinumbri 112 valimist eesmärgiga testida SIM-kaarti sisestamata telefoni

töökorras olekut. Selline tegevus ei ole hädaabinumbri 112 sihipärane kasutamine.

KarS § 13 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada tegevusetuse eest. KarS

kommenteeritud väljaande kohaselt peab olema nõutav tegevus eeldatav ja võimaliku tagajärje

vältimiseks tuleb juriidilise isiku puhul ära näidata füüsiline isik, kellel oli tegutsemiskohustus

ja eeldatav tegutsemine63. Eelnõuga kavandatava väärteokoosseisu puhul saab

koosseisupärasena välja tuua ka näiteks olukorra, kus juriidilisele isikule kuuluvaid seadmeid

kasutatakse Häirekeskuse töö häirimiseks ja juriidiline isik pole kasutusele võtnud piisavaid

meetmeid, et sellist olukorda ära hoida.

Eelnõu kohaselt nähakse vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise

eest ette karistus 200 trahviühikut või arest. Karistuse maksimaalse määra kujundamisel on

eelnõu koostajad lähtunud KarS § 278 lõike 1 alusel eritalituste teadvalt valeväljakutse või

väljasõidu põhjustamise eest ettenähtud karistusmäärast. See on kavandatavale sättele sisult

kõige sarnasem väärteokoosseis. Kavandatava KarS § 2781 lõike 1 alusel määratav

maksimaalne karistusmäär on 100 trahviühiku võrra madalam kui KarS § 278 lõike 1 puhul.

Eelnõu koostajad on lähtunud asjaolust, et eritalituse valeväljakutse või väljasõiduga kaasnevad

riigile otsesed kulud, mida makstav trahvisumma aitab osaliselt kompenseerida. Kuna

Häirekeskuse töö häirimisega seotud kulud on kaudsed, siis on kavandatava trahvi maksimaalne

määr ka madalam. Kuivõrd kavandatava KarS § 2781 lõike 2 kohaselt on teo korduvus

raskendav asjaolu, siis on selle eest ette nähtud põhikoosseisuga võrreldes pooleteistkordne

maksimaalne trahvimäär ehk 300 trahviühikut. See on ühtlasi KarS § 47 lõike 1 alusel

maksimaalne määr, mida kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest rahatrahvina

kohaldada. Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule võimalik määrata rahatrahv kuni 10 000

eurot. Vastav määr on oluliselt suurem KarS § 278 lõike 2 alusel määratavast maksimaalsest

karistusmäärast, kuivõrd kuni 3200 euro ulatuses määratavat rahatrahvi ei saa tänapäeval pidada

juriidilise isiku puhul piisavaks mõjutusvahendiks.

Kavandatava väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on eelnõu kohaselt PPA (vt eelnõu § 8).

Arvestades KarS § 278 lõike 1 alusel menetletud juhtumeid ja Häirekeskuse esitatud andmeid,

jääb aastas esitatavate väärteoteadete arv alla paarisaja, mis ei tähenda PPA-le

menetluskoormuse märkimisväärset kasvu ega vajadust palgata täiendavat personali. Kuna

Häirekeskus kehtiva õiguse kohaselt väärtegusid ei menetle, ei ole otstarbekas asutusele uut

ülesannet anda. Menetluspädevuse loomine Häirekeskuses tähendaks täiendavat personalikulu

ja väljaõpet, samuti puudub Häirekeskusel juurdepääs PPA kasutuses olevatele

andmekogudele, milles sisaldub menetluseks vajalik teave.

Kavandatava KarS § 2781 alusel kaitstav õigushüve on abivajava isiku elu ja tervis ehk

võimalus saada elupäästvat abi, samuti keskkonna ja vara kaitset. Samuti on kaitstav õigushüve

avalik võim – konkreetsemalt Häirekeskuse toimepidevus. PS § 28 lõige 1 kaitseb universaalset

õigust tervisele ja PS § 16 õigust elule. Häirekeskuse töö segamisel seab teo toimepanija ohtu

hädaabi vajaja õiguse saada asjaomast abi ja sellega riivab märkimisväärselt abivajaja õiguseid

elu päästmiseks või tervise hoidmiseks saada vajalikku abi. PS § 19 lõige 1 kaitseb küll õigust

62 Pikamäe, Priit, 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 14 p 2. 63 Sama, § 13 p 6.4.

44

vabale eneseteostusele, kuid lõike 2 kohaselt peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning

kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima

seadust. Uue väärteokoosseisu kehtestamine on seotud ka PS § 23 lõikega 1, mille kohaselt ei

tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo

toimepanemise ajal.

Eelnõu on kooskõlas PäästeS-ga, mis reguleerib Häirekeskuse ülesandeid. PäästeS § 5 lõike 11

punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne hädaabiteadete menetlemine. Kuna kavandatava

väärteokoosseisuga kaitstakse Häirekeskuse toimepidevust hädaabiteadete menetlemisel, on

see PäästeS-ga kooskõlas. PäästeS-is ei ole väärtegusid reguleeritud ja olemuselt sobitub

kavandatav norm KarS-i struktuuri § 278 järgi. Sättel ei ole puutumust rahvusvahelise õigusega.

Isiku vastutuselevõtmine Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik mitmetes riikides

(näiteks Belgia, Leedu, Holland, Malta, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia).

Eelnõu koostajad kaardistasid karistuspraktikat Euroopa Liidu riikides, kasutades abi Eesti

Vabariigi alaliselt esinduselt Euroopa Liidu juures. Samuti kasutati Internetiotsingut.

Tulemused on kantud seletuskirja lisas 2 olevasse tabelisse.

Analüüsitud riigid on võtnud kasutusele erinevaid mõjutusvahendeid. Osades riikides

rakendatakse kõige leebema meetmena hoiatust (Leedu, Slovakkia, Sloveenia). Riikides, kus

karistusena on võimalik määrata rahatrahv, ulatub trahvimäär 90–100 eurost (Belgia, Leedu)

mitmekümne tuhande euroni (Holland, lisaks on Belgias sidevõrgu pahatahtliku kasutamise

eest on võimalik määrata trahv kuni 50 000 eurot). Sealjuures tuleb arvestada, et karistatava teo

olemus on määratletud erinevalt. Mitmetes riikides on karistusena võimalik määrata aresti

(Poola) aga ka vanglakaristust (Belgias on kõne menetleja ähvardamise eest võimalik ette näha

vanglakaristus 6 kuud kuni 5 aastat; samuti on Hollandis ja Saksamaal võimalik määrata

häirekeskuse töö segamise eest vanglakaristus kuni üks aasta). Menetletud süütegude arvu ei

osanud vastused saatnud riigid valdavalt välja tuua, samuti ei ole riikides analüüsitud

karistusvõimaluse mõju süütegude toimepanemisele. Eelnõuga kavandatav säte on kõige

sarnasem Rumeenia praktikaga, millega eelnõu autorid tutvusid lähemalt. Rumeenias on

Häirekeskuse töö häirimise eest võimalik määrata rahatrahv ligikaudu 200–400 eurot (1000-

2000 Rumeenia leud) või 100–200 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd. Juhul kui tegu pannakse

toime ühe aasta jooksul korduvalt, siis on vastavad määrad kahekordsed. Kokkuvõttes on riikide

karistuspraktika Häirekeskuse töö häirimise eest väga erinev, sealjuures on võimalik raskematel

juhtudel määrata rahatrahvi ja aresti kõrval ka vanglakaristust. See näitab, et Häirekeskuse töö

häirimist on peetud nendes riikides sisejulgeolekule võrdlemisi suureks ohuks ja seetõttu ka

tähtsustatakse süüteo toimepanijate vastutusele võtmise võimalust.

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse KorS-i § 351.

KorS-is muudetakse ja antakse uues sõnastuses § 351, mis reguleerib hädaabinumbrile

edastatud informatsiooni töötlemist. Muudatused ei ole sisulised, nendega ei kaasne muudatusi

Häirekeskuse ega teiste asutuste töökorralduses, vaid paragrahvi sõnastus viiakse muutunud

oludega kooskõlla. Sealjuures muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka selle sisu. Muudatuse

kohaselt reguleeritakse §-s 351 hädaabinumbrile ning abi- ja infonumbrile edastatud

informatsiooni töötlemist. Praegu ei ole pealkiri täpne, kuna paragrahvis ei ole reguleeritud vaid

hädaabinumbrile 112 edastatud informatsiooni töötlemist, vaid ka Keskkonnaameti

valvenumbrile edastatava informatsiooni töötlemist.

45

Lõikest 1 tulenevalt salvestab Häirekeskus hädaabinumbril 112 või abi- ja infonumbril 1247

edastatud teabe. Sättest on välja jäetud lauseosa Euroopa ühtsele. Eestis on kasutusel üks

hädaabinumber 112, mis on ühtlasi ka Euroopa ühtne hädaabinumber. Selle väljatoomine

seaduses ei ole vajalik ja koormab asjatult sätte teksti. Häirekeskus salvestab ka abi- ja

infonumbrile 1247 saabunud teabe, kuid seda ei ole sõnaselgelt KorS-is reguleeritud. Ka

PäästeS § 91 lõike 2 punkti 8 kohaselt kantakse HKSOS-i Häirekeskuse kõneside salvestised,

mis hõlmab lisaks hädaabiteadetele ka abi- ja infoteadete salvestisi. Kehtiva KorS § 351 lõike

3 sõnastuse kohaselt salvestab Keskkonnaamet riigisisesele valvenumbrile 1313 edastatud

informatsiooni looduskeskkonna ja -varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu

sündmuse kohta. Osundatud valvenumber 1313 ei ole enam Häirekeskuse teenindatav. Alates

1. jaanuarist 2021 võtab Häirekeskus keskkonnainfo telefoninumbri 1313 asemel teateid vastu

ühtsel riigi infotelefoni numbril 1247.

Lõikes 2 nähakse ette, et Häirekeskusele edastatud teavet töötlevad seaduses sätestatud alusel

ja korras Häirekeskus ning asutus, kelle tegevusalasse edastatud teave kuulub. Kehtiva KorS

§ 351 lõige 3 sätestab samuti, et edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud alusel

ja korras Häirekeskus ja Keskkonnaamet. Haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt peab

haldusorgan edastama talle edastatud taotluse pädevale haldusorganile. Muudatuse kohaselt

reguleeritakse, et Häirekeskusel on õigus talle edastatud informatsiooni töödelda ka juhtudel,

kui seda tehakse teise haldusorgani nimel ja sellele haldusorganile edastamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et Häirekeskus säilitab salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast

arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse täpsustus, et

salvestise säilitamise täpsem tähtaeg reguleeritakse andmekogu põhimääruses, milles salvestist

säilitatakse ehk HKSOS-i põhimääruses. PäästeS § 91 lõike 29 kohaselt säilitatakse HKSOS-is

andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed pseudonüümitakse. Ka

HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt säilitab Häirekeskus kõneside salvestist

andmekogus üks aasta andmekogusse kandmisest arvates. Lühema säilitusperioodi võimalus

jäetakse sättesse alles arvestades hiljemalt 2027. aastaks kavandatavaid muudatusi. Tulevikus

tuleb Häirekeskusel ligipääsetavusnõuete täitmiseks vastu võtta ja töödelda ka videopilti.

Videopildi salvestised on oluliselt mahukamad kui kõnesidesalvestised, seetõttu nende

säilitamise perioodi pikkust ja muid videopildi töötlemisega seotud õiguslikke küsimusi tuleb

veel täiendavalt analüüsida.

Kehtiva § 351 lõige 4 jäetakse uuest sõnastusest välja. Häirekeskuse salvestatud salvestise

andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave PäästeS § 91 lõike 210 kohaselt ja

puudub vajadus seda üle korrata. Põhimõte, et salvestise ja salvestise andmete väljastamine on

lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras, tuleneb avaliku teabe seadusest. Seetõttu

puudub samuti vajadus seda täiendavalt reguleerida.

Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse RTsMS-i. Peamiselt jäetakse muudatuse kohaselt välja sätted,

mis reguleerivad kiireloomulisi missioone, sest kogu rahvusvahelisel päästetööl või

demineerimistööl osalemine reguleeritakse eelnõu kohaselt PäästeS-is.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täpsustatakse § 1 lõike 2 esimeses lauses, et RTsMS-i ei kohaldata

rahvusvahelisel päästetööl või demineerimistööl osalemisel, kui see toimub rahvusvahelise

kokkuleppe alusel esitatud või abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud

abipalve alusel. Neid küsimusi reguleerib ka kehtiva RTsMS-i kohaselt PäästeS.

Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks järgmised RTsMS-i sätted:

46

 § 2 punktid 4 ja 11 – nendes punktides on reguleeritud kiireloomulise missiooni ja

päästemeeskonna mõisted. Kuna RTsMS ei reguleeri enam kiireloomulistel

missioonidel osalemist (PäästeS reguleerib rahvusvahelisel päästetööl või

demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus mõistete säilitamiseks RTsMS-is;

 § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 3 ja lõige 6 – nende sätetega on reguleeritud, et

kiireloomuliseks missiooniks valmistumist ja sellel osalemist korraldab Päästeamet

ning milliseid ülesandeid Päästeamet selleks täidab. Sarnased ülesanded lisatakse

eelnõu kohaselt PäästeS-i 6. peatükki. RTsMS § 4 lõike 5 punktis 3 on reguleeritud, et

Välisministeerium peab ekspertide andmekogu – säte tunnistatakse kehtetuks, kuna

Välisministeerium ekspertide andmekogu enam ei pea;

 § 6 lõige 2 – lõikes on reguleeritud kiireloomulise missiooniga seotud kulude katmine

Päästeameti eelarvest. See põhimõte on samuti eelnõus säilitatud. Rahvusvahelisel

päästetööl ja demineerimistööl osalemise kulude katmine sätestatakse eelnõukohases

PäästeS §-s 3111;

 § 7 lõige 4 – lõikega on reguleeritud, et Välisministeerium kooskõlastab osalemise

kiireloomulisel missioonil enne asjakohase otsuse tegemist Siseministeeriumiga.

Eelnõus (eelnõukohane PäästeS § 318 lõige 2) on säilitatud põhimõte, et kiireloomulisel

missioonil osalemine tuleb Välisministeeriumiga kooskõlastada.

 § 8 lõige 4 – lõige reguleerib kiireloomulisele missioonile lähetatava eksperdi valikut

ekspertide andmekogu kaudu. Kuna Välisministeerium ekspertide andmekogu enam ei

pea, siis puudub vajadus lõiget säilitada.

 § 9 lõike 3 kolmas lause – lõige reguleerib, et kiireloomulisele missioonile lähetatava

eksperdi tervisekindlustuslepingu sõlmib Päästeamet või missiooni korraldaja. Sama

reguleerib eelnõukohane PäästeS § 3112 lõige 2, mille kohaselt võib Päästeamet lisaks

seadusest tulenevatele sotsiaalsetele tagatistele päästemeeskonna ja selle reservi

liikmele kiireloomulisel missioonil osalemiseks vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel

missioonil osalemiseks sõlmida täiendava kindlustuslepingu.

 § 12 – paragrahv reguleerib kiireloomulisele missioonile lähetamise erisusi võrreldes

muude tsiviilmissioonidega. Kuna RTsMS ei reguleeri enam kiireloomulistel

missioonidel osalemist (PäästeS reguleerib rahvusvahelisel päästetööl või

demineerimistööl osalemist), siis puudub vajadus regulatsiooni säilitamiseks

RTsMS-is;

 § 13 lõike 1 teine lause – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi

tagasikutsumise kiireloomuliselt missioonilt Välisministeeriumiga.

 § 17 lõike 1 teine lause – Päästeamet kooskõlastab eksperdi kiireloomulisel missioonil

täidetavad ülesanded Välisministeeriumiga. Eelnõu kohase PäästeS § 3110 kohaselt

allub päästemeeskonna liige kiireloomulisel missioonil osalemise ajal missiooni

töökorralduse küsimustes päästemeeskonna juhile või asjakohasele rahvusvahelise

organisatsiooni juhtimisorganile ning muudes küsimustes Päästeametile.

 § 17 lõige 5 – ekspert või päästemeeskonna juht esitab Päästeametile ülesande täitmise

aruande kahe nädala jooksul kiireloomulise missiooni lõppemisest. Eelnõuga sellise

kohustuse reguleerimisest loobutakse, sest infovahetus Päästeameti ja kiireloomulisel

missioonil osaleva eksperdi vahel lepitakse kokku eraldi Päästeameti siseselt;

 § 18 lõige 6 – lõike kohaselt kooskõlastab Päästeamet eksperdi lähetamisel

kiireloomulisele missioonile tema tasustamise tingimused Välisministeeriumiga.

Eelnõukohase PäästeS §-i 3111 lõigetes 3 ja 4 nähakse ette selgemad alused tasu

arvestuseks: aluseks võetakse lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või

palga suurus. Erandina võib määrata suurema tasu, kuid mitte rohkem kui

viieteistkümnekordses Eesti töötasu alammäära suuruses;

47

 § 22 lõike 7 teine lause – kiireloomulise missiooni korral kantakse selles paragrahvis

nimetatud kulud Päästeameti eelarvest. Kiireloomulise missiooniga seotud kulude

kandmine reguleeritakse eelnõukohase PäästeS § 3111 lõikega 2.

Eelnõu § 5 punktiga 3 jäetakse RTsMS-i § 23 lõigetest 8 ja 9välja, et RTsMS-iga reguleeritud

hüvitis eksperdi missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral kohaldub

kiireloomulise missiooni korral. Kiireloomuliste missioonide korral rakendatavaid sotsiaalseid

tagatisi reguleerib eelnõukohane PäästeS § 3112.

Eelnõu § 5 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RTsMS-i § 23 lõike 10 teine lause ja § 25

lõige 4.

RTsMS-i § 23 lõike 10 teise lause kohaselt kiireloomulise missiooni korral kantakse eksperdi

missioonil ülesannete täitmisel töövõime vähenemise korral makstav hüvitis Päästeameti

eelarvest. PäästeS-i § 3112 lõike 2 kohaselt laienevad kiireloomulisel missioonil osalemiseks

vajalikul väljaõppel ja kiireloomulisel missioonil osalemise ajal päästemeeskonna ja selle

reservi liikmele sotsiaalsed tagatised ATS §-s 49 sätestatud alustel ja korras. ATS § 49 lõike 16

kohaselt makstakse hüvitisi ning kulud kaetakse riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve kaudu,

kus isik oli teenistuses. Sellega on säilitatud põhimõte, et sotsiaalsete tagatistega seotud kulud

kantakse Päästeameti eelarvest. RTsMS § 25 lõige 4 reguleerib kiireloomulisele missioonile

lähetatava eksperdi tervisekontrolli. Kuna kiireloomulistel missioonidel osalemist ja selleks

valmistumist reguleerib edaspidi PäästeS, siis eelnõukohase PäästeS § 3113 lõikega 2

sätestatakse, et Päästeamet korraldab päästemeeskonna reservi liikme ettevalmistuse

kiireloomuliseks missiooniks tema terviseseisundi perioodilise kontrolli ja vaktsineerimisega.

Eelnõu § 6 kohaselt täiendatakse RHS-i § 50.

RHS-i § 50 täiendatakse uue punktiga 12, mis näeb ette, et hankijal on õigus korraldada

riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav

maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja hankelepingu ese on kiireloomulisel

tsiviilmissioonil osalemiseks vajalik asi või teenus päästeseaduse tähenduses. Kiireloomuline

missioon PäästeS-i (eelnõukohase § 31 lõige 3) tähenduses on päästevõimekuse lähetamine

välisriiki, mis eeldab valmidust reageerida üldjuhul kuni 24 tunni jooksul pärast kiireloomulisel

missioonil osalemise otsust. Niivõrd lühikese aja, kui 24 tunni jooksul on kiireloomulisel

missioonil osalemisega seotud vahendite hankimine riigihangete seaduses ettenähtud

tingimustel ja seadusega kooskõlas väga keeruline. Missioonideks pole võimalik selliselt

valmistuda, et kõik vajalik on ette soetatud – nii missioonidel täidetavad ülesanded kui ka

selleks vajaminevad vahendid on erinevad. RHS §-s 50 nimetatud erandite nimekirja

täiendamine kiireloomulisel tsiviilmissioonil osalemiseks vajaliku asja või teenusega on

oluline, kuivõrd päästemeeskonna lähetamise eel jääb väga lühike ajavahemik, mille jooksul

tuleb kokku panna vajalik varustus ja korraldada logistika.

Eelnõu § 7 kohaselt täiendatakse TuOS-i § 23.

TuOS § 23 lõiget 4 täiendatakse peale sõna loata sõnadega ja tasu maksmata. Veeseaduse § 188

lõike 1 punkt 1 lubab veeloata võtta vett hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või

nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel. Kustutusvee võtmise eest tasu maksmist on

täpsustatud ÜVVKS-is. ÜVVKS § 44 lõikes 2 on sätestatud, et päästesündmuse lahendamiseks,

veevõtukoha katsetamiseks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast

tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatava vee kulu kajastatakse ühisveevärgi

48

teenuse hinnas. ÜVVKS-i kohaselt kasutatakse ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast

vett TuOS-s sätestatud alustel, mis tähendab muu hulgas ka seda, et veevõtukohast võib pääste-

ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks vett võtta valdaja loata. Päästeameti jaoks ei

oma tähtsust, kas vett võeti veetrassil asuvast veevõtukohast või mahutist. Kuna praktikas on

veetrassist kustutusvee võtmisel tasu küsimise osas olnud eriarvamusi, siis on asjakohane lisada

kustutusvee ilma tasuta kasutamise põhimõte sarnaselt ÜVVKS-le ka TuOS-i. See loob

õigusselguse ka veevõtukoha omaniku jaoks, kelle kohustus on tagada veevõtukoha pidev

kasutatavus, sh nõutav veekogus – kui vett veevõtukohas pole, tuleb veevõtukoha omanikul see

sinna korraldada. Muudatus ei ole sisuline.

Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse VTMS-i § 52.

VTMS-i § 52 täiendatakse uue lõikega 81, millega nähakse ette, et käesoleva eelnõuga

kehtestava KarS § 2781 kohase uue väärteokoosseisu kohtuväline menetleja on PPA. Muudatus

on seotud eelnõu §-s 3 tehtava KarS-i muudatusega. Kuna PPA on mitmekülgse

menetluspädevusega ja on ka seni menetlenud tegusid, mis sisult seisnevad Häirekeskuse töö

häirimises, siis ei ole Häirekeskusele otstarbekas uut ülesannet panna. Lisaks, Häirekeskuses ei

ole praegu väärtegude menetlemise pädevust, sh oskusteavet taoliste menetluste läbiviimiseks.

Ka Päästeamet ei ole ülesande täitmiseks sobiv, kuna viib väärteomenetlusi läbi vaid

tuleohutuse valdkonnas ja Häirekeskuse töö häirimist puudutavad väärteod ei kuulu

Päästeameti pädevusse. Samuti puudub mõlemal asutusel juurdepääs vajalikele andmetele, et

menetlust oleks võimalik efektiivselt läbi viia.

Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA menetluskoormuse olulist kasvu.

Seetõttu puudub ka vajadus värvata täiendavat tööjõudu või teha muudatusi töökorralduses.

Häirekeskuse töö häirimise eest vastutusele võtmise puhul on peamine takistus olnud asjaolu,

et kehtivas KarS-is ei ole süüteokoosseisu, mille tunnustele sellised teod vastaksid ja

toimepanijat oleks võimalik vastutusele võtta. Kavandatavale sättele kõige sarnasema

väärteokoosseisu KarS § 278 menetluspraktika näitab, et PPA alustas antud koosseisu alusel

2023. aastal 97 menetlust64. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate

menetluste arv aastas jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kokkuvõttes on

menetlusülesande panemine PPA-le kõige otstarbekam ja riigile ka soodsaim lahendus, kuna

selle täitmiseks pole vaja teha olulisi muudatusi.

Eelnõu §-ga 9 nähakse etteseaduse jõustumisaeg. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta

1. novembril. Eelnõu kohaselt jäetakse lühike üleminekuaeg, kuna kavandatavad muudatused

ei eelda tööprotsessides oluliste muudatuste tegemist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised mõisted:

1) vale hädaabiteade;

2) päästeüksus.

Vale hädaabiteatega on tegemist kui hädaabinumbril 112 tehtud kõnest ei selgu abivajadus ja

ühendust on võetud teadlikult muul põhjusel kui abi saamise vajadus. Sealjuures kaalusid

eelnõu koostajad ka mõiste näiline hädaabiteade kasutamist, kuid KarS-is ühtlase sõnakasutuse

64 Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024).

49

hoidmiseks võetakse eelnõuga kasutusele uus mõiste. Mõiste sisustatakse siseministri määruses

(vt rakendusakti kavand nr 1).

Päästeüksus hõlmab lisaks kehtivas õiguses kasutatavale mõistele päästemeeskond erinevaid

Päästeameti operatiivarvestuses olevaid päästeüksuseid, sealhulgas välijuhte või päästeautot

ainult alarmsõidukijuhiga (muuhulgas paakauto, redel- või tõstukauto, konteinerauto) jm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatus I: rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl ning rahvusvahelisel

tsiviilmissioonil osalemise regulatsiooni ajakohastamine ning koondamine ühte

seadusesse

Muudatusega korrastatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist, sealhulgas

Eesti päästemeeskonna osalemise korraldust tsiviilmissioonidel. Kui praegu kohaldatakse

rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemisele nii PäästeS-i kui ka RTsMS-i, siis

muudatuse kohaselt reguleerib seda vaid PäästeS.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Päästeamet. Päästeametis töötab umbes 2000 teenistujat65. Mõju avaldub nii päästemeeskonna

reservi (386 liiget) tegevust koordineerivale teenistujale (1 teenistuja) aga ka päästemeeskonna

reservile, kellest umbes pool on Päästeameti teenistujad. Päästemeeskonna ja selle reservi

liikmed osalevad päästemeeskonna ja selle reservi tegevuses vabatahtlikult. Arvestades

riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Mõju sihtrühm II

Terviseamet. Terviseametis töötab 282 teenistujat. Meditsiinirühma kuulub 177 inimest,

kellest enamus töötab väljaspool Terviseametit.66 Vastavalt Päästeameti ja Terviseameti

kokkuleppele korraldab Terviseamet päästemeeskonda kuuluva meditsiinirühma tegevust.

Selle ülesandega tegeleb üks koordineerija. Kokkuvõttes on sihtrühma suurus hinnatud

väikeseks.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Avalduva mõju olemus on mõlemale asutusele sarnane, kuid Terviseametile avaldub kaudselt

läbi selle, et päästemeeskonna reservi kuuluvad meditsiinivaldkonna töötajad. Muudatuse

tulemusel on missioonidel osalemine mõlema asutuse jaoks selgem ja päästemeeskonna reservi

liikmete hulgas soositum. Pakkudes missioonidel ja selleks vajalikul väljaõppel osalemiseks

õiglaseid sotsiaalseid tagatisi, lihtsustab see sobivate spetsialistide leidmist. Rahvusvahelised

65 Vt viidet 35. 66 Allikas: Terviseamet.

50

missioonid, koolitused ja õppused annavad kogemusi, mida on võimalik rakendada ka

riigisiseselt.

Kiireloomulisel missioonil osalemine on siiski juhuslik ja harv. Tegemist on olukorraga, kui

teises riigis on tekkinud ulatuslik kriisiolukord, mille on põhjustanud näiteks maavärin või

üleujutus. Päästeametis on mitme teenuse arendamisele oluliselt kaasa aidanud rahvusvahelise

koostöö käigus saadud kogemused. Näitena võib tuua varingupäästetööd, keemia-, bioloogilise,

radioloogilise- ja tuumaõnnetusega seotud hädaolukorrad. Missioonil osalevate isikute

teadmised ja kogemused aitavad kaasa laiapõhjalise riigikaitse arendamisele ning elanike

kriisideks valmistumisele. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega eelduslikult ei kaasne.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuna protsessid

reguleeritakse selgemalt ja dubleerimata. Muudatuse kohaselt saavad Päästeamet ja

Terviseamet kiireloomulisi pääste- ja humanitaarabimissioone tulemuslikumalt läbi viia.

Mõju rahvusvahelistele suhetele

Muudatustel on kaudne mõju rahvusvahelistele suhetele. Euroopa Liidu liikmesriigid on

Lissaboni lepinguga67 kinnitanud, et hädaolukordade ennetamisel, valmisoleku tagamisel ja

reageerimisel ollakse solidaarsed ehk aidatakse ja toetatakse üksteist. Panustades

kiireloomulistel pääste- ja humanitaarabimissioonidel, aitame kaasa riigil olemasolevate

võimaluste piires stabiilsuse ja rahu saavutamisele. Ühtlasi kindlustame seeläbi kaudselt ka oma

riigi julgeolekut.

Muudatus II: päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale laieneb taustakontrolli

tegemine ja temalt võib nõuda isikuankeedi esitamist

Muudatuse kohaselt tehakse päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerijale taustakontroll.

Samuti laiendatakse isikute ringi, kellelt Päästeamet võib kandideerimisel nõuda isikuankeedi

esitamist. Eelnõu kohaselt antakse siseministrile volitus isikuankeedi vormi kehtestamiseks.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm

PPA ja Päästeamet. Taustakontrolli tegevate teenistujate arv on väike, täpsemat arvu ei

avalikustata. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Peamine mõju avaldub isikute arvu kasvus, kelle kohta on vaja teha taustakontroll. Kuna isikut

kontrollitakse ühekordselt, siis mõju avaldub isiku kandideerimisel päästemeeskonna reservi

liikmeks ning nõude jõustumisel ka päästemeeskonna reservi kuuluvate liikmete kontrollimisel,

keda seni ei ole kontrollitud. Hilisem kontroll tehakse vajaduse ilmnemisel. Päästemeeskonna

reservi kuuluvate Päästeameti teenistujate taustakontroll on teenistusse astumisel läbi viidud ja

neile eelnõu kohaselt uut taustakontrolli ei tehta. Päästeameti väliseid liikmeid on umbes

paarsada ja nende kontrollimise periood jaguneb kolme aasta peale. Päästemeeskonna reservi

liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik ette prognoosida, kuid eelduslikult on neid vähe.

Ebasoovitava mõju risk on väike. Kuigi muudatusega kaasneb asutustele halduskoormus, ei

67 Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ratifitseerimise seadus.

51

kaasne taustakontrollide tegemisega töökoormuse olulist kasvu ega vajadust töökorraldust

muuta. Muudatuse tulemusena tagatakse usaldusväärne ja nõuetele vastav päästemeeskonna

reserv.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA-le ja Päästeametile väheoluline.

Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm

Päästemeeskonna reservi liikme kandidaadid ja päästemeeskonna reservi kuuluvad isikud, kelle

suhtes ei ole varem taustakontrolli tehtud ega nõuetele vastavust hinnatud (ligikaudu paarsada

inimest). Päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide arvu ei ole võimalik ette prognoosida,

kuid eelduslikult on neid vähe ja sihtrühma saab seega hinnata väikseks.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kui päästemeeskonna reservi liikmeks kandideerimisel nõutakse isikult isikuankeedi esitamist,

siis kaasneb sellega isikule kohustus vormil nõutud andmed esitada. Ebasoovitav mõju on see,

et isikule kaasneb seega halduskoormus seadusest tuleneva infokohustuse täitmiseks. Kuivõrd

isikuankeedi täitmine ja esitamine on kandideerimisel ühekordne kohustus, on halduskoormuse

mõistes nii mõju ulatus kui ka sagedus väike.

Ka taustakontrolli tehakse üldjuhul üks kord, et veenduda isiku usaldusvääruses ja nõuetele

sobivuses. Vaid erandkorras on võimalik taustakontrolli ka hiljem teha, kui selleks ilmneb

mingi põhjus. Nii mõju ulatus kui ka sagedus on väike, kuivõrd tegemist on ühekordse

tegevusega, millega ei kaasne kohanemisraskusi või muid olulisi muutusi sihtrühma käitumises.

Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu

poolt. Eneseteostusvabaduse üheks elemendiks on tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või

tegemata jätta seda, mida isik soovib. Ka isikuankeedi täitmine ja selle nõudmine ning

taustakontrolli läbimine selleks, et kandideerida päästemeeskonna reservi liikmeks on sisult

tegutsemisvabaduse riive. Lisaks riivab taustakontroll ja isikuandmete töötlemine ka õigust

eraelu puutumatusele. Eraellu võidakse sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras

tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Kuivõrd muudatusega kaasneb põhiõiguste riive, on ebasoovitavate mõjude risk suur.

Põhiõiguse riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema eesmärgi

saavutamiseks proportsionaalne. Siinkohal on oluline märkida, et infot küsitakse ja

taustakontrolle tehakse laiemalt turvalisuse tagamise eesmärgil, et isiku usaldusväärsuses

veenduda. Isikuankeedis küsitakse ainult seadusest tulenevaid andmeid ja neid, mis on

vajalikud, et hinnata kandideerija sobivust päästemeeskonna reservi liikmeks. Oluline on

märkida, et päästemeeskonna reservi liikmed kaasatakse tegevustesse, mis peavad tagama

siseturvalisust ja riigi julgeolekut ning esindama Eesti riiki. Võttes arvesse kiireloomulisel

missioonil osalemise olemust, julgeolekuolukorda ning infot, millega päästemeeskonna ja selle

reservi liige puutub kokku, on taustakontroll proportsionaalne meede selleks, et tagada vajalik

turvalisus ja ohutus. Seejuures ei ole kõnealust eesmärki võimalik vähemalt sama hästi

saavutada mõnel muul, üksikisikut vähem rõhuval viisil (näiteks ei piisa ainult isiku

suusõnalistest ütlustest). Inimeste turvalisus ja ohutus ning avaliku korra kaitse kaaluvad üles

riivest tingitud kahju.

52

Kandideerija saab isikuankeeti täites ka ise hinnata, kas ta sobib päästemeeskonna töös osalema.

Kandideerija tausta kontrollitakse isikuankeedis esitatud andmete alusel ning ta näeb juba

ankeeti täites, millised andmed on olulised ja mida kontrollitakse. Nii võib isikuankeedi

täitmisel selguda, et kandideerija taust ei ole selline, mis võimaldaks tal kiireloomulisel

missioonil päästemeeskonna töös osaleda. Isik võib ka kandideerimisest loobuda. Sellisel juhul

on isiku jaoks aga ebasoovitav mõju see, et ta ei saa soovitud tegevuses ehk missioonil ja selle

ettevalmistuses osaleda.

Isikuandmete töötlemisega kaasneb ka riive isikuandmete kaitse õigusele, kuna taustakontrolli

tehes töödeldakse isiku kohta erinevaid andmeid, et veenduda tema usaldusvääruses.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi

isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete

töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Kui

lisada PäästeS-i õigus andmeid töödelda, et hinnata isiku sobivust päästemeeskonna reservi

liikmena osaleda kiireloomulistel missioonidel, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele

suurt ohtu, mis eeldaks eraldi andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist. Tegemist ei ole

eriliiki isikuandmete ulatusliku töötlemise ega isiklike aspektide süstemaatilise ja ulatusliku

hindamisega, mis põhineks automaatsel isikuandmete töötlemisel. Ka ei kaasne muudatusega

avalike alade ulatuslikku süstemaatilist jälgimist.

Isikuandmeid säilitatakse turvalises keskkonnas nagu kõigi teenistujate andmeid. Seega ei teki

päästemeeskonna reservi liikme kandidaatide ja päästemeeskonna reservi liikmete andmete

töötlemisel ka suuremaid turvariske. Juurdepääs sellistele andmetele on reguleeritud asutuse

sees. Arvestades, et isikud ise esitavad vormil nõutud andmed, teavad nad arvestada, kuidas ja

mis eesmärgil nende andmeid töödeldakse, mh on nad teadlikud sellest, et läbida tuleb

taustakontroll, mille raames nende isikuandmeid töödeldakse.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Võttes arvesse ebasoovitavate mõjude riski, on kokkuvõttes muudatuse mõju sihtrühma jaoks

oluline.

Muudatus III: Häirekeskus saab hädaabinumbri 112 kaitseks teenuse toimepidevust

ohustavale ühendusele rakendada ooteaega

Muudatuse kohaselt võib hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamiseks rakendada

teenust ohustavale terminalseadmega ühendusele ooteaega. Abivajaduseta ühenduse

ootelepanekuga saab kaitsta hädaabiteadete menetlemise toimepidevust hädaabinumbri 112

kõneliine ummistava tegevuse korral.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Häirekeskus. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus enamikku Häirekeskuse teenistujaid –

teenistuskohti on asutuses kuni 26568. Muudatus avaldab kõige olulisemat mõju

68 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“ (määrus on

kehtetu alates 1. august 2024).

53

päästekorraldajate tööle, kes moodustavad valdava osa Häirekeskuse teenistujatest. Arvestades

riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu koostajad näevad ka kõnesoleva muudatuse peamist mõju Häirekeskuse osutatava

hädaabiteenuse toimepidevusele – hädaabinumbri 112 sideliine ummistavate või muul viisil

hädaabinumbril 112 ilma abivajaduseta tehtavate ja tööd segavate kõnede korral on need

võimalik panna teatud ajavahemikuks ootele. Suhtluseta lühikesed, vaid mõned sekundid

kestvad kõned ehk nn tirtsutamised ei jõua selle aja jooksul liinile. Samuti on meedet võimalik

rakendada näiteks juhul, kui kõnesid teeb rikkis seade või kui helistaja abivajaduse puudumine

on konkreetsel juhul kindlaks tehtud, kuid isik jätkab endiselt hädaabinumbril 112 helistamist.

Samuti avaldab muudatus mõju Häirekeskuse ressursside tõhusale kasutusele, kuna väheneb

vajadus abivajaduseta kõnedele vastata. Meetme eesmärk on võimaldada kiirelt reageerida

Häirekeskuse töö häirimise korral. Eelnõuga lisatava uue väärteokoosseisu KarS § 2781 alusel

on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, kuid menetlusele kulub teatud aeg ja karistuse

mõju saabub viivitusega. Seetõttu on meede oluline, et Häirekeskuse töö häirimisele oleks

võimalik kiirelt reageerida ja häiriv tegevus lõpetada.

Kaudselt avaldab see mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, kuid eelduslikult on

otsene mõju üksikisikule (kõnesid menetlevale päästekorraldajale) harv ja sihtrühma käitumises

märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Meetme rakendamiseks on vaja uuendada

hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev

olukorra seiresüsteem meetme rakendamiseks. Tuleb panna paika, millistel tingimustel kõne

ootelepanekut rakendatakse. Häirekeskusele ei kaasne ulatuslikke töökorralduslikke

muudatusi, kuid töökorralduses vajab täpsustamist, kuidas meetme rakendamise vajadus

tuvastatakse ja kuidas meedet rakendatakse. Protsessi juurutamine otseseid kulusid ei tekita. IT

arendus on tehtud.

Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on mõju Häirekeskusele oluline, kuid positiivne.

Mõju sihtrühm II

PPA ja Päästeamet. Hädaabiteadete menetlemise toimepidevus mõjutab eelkõige abiandjate

tööd. PPA-s on sihtrühma suuruseks hinnatud ligikaudu 2000 inimest (800 patrullpolitseinikku

ja ligi 120069 abipolitseinikku). Kokku on teenistujaid PPA-s suurusjärgus 5000. Päästeametis

töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk tegelevad operatiivtööga.

Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat70. Arvestades riigiametnike

ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

PPA-le ja Päästeametile avalduv mõju on sarnane muudatuse IV juures kirjeldatule. Kui

Häirekeskuses on tagatud hädaabiteadete menetlemise toimepidevus, siis mõjub see soodsalt

ka nende asutuste ülesannete täitmisele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad

saadetud abi osutama. Mõju avaldub aga eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja

ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatuse mõju PPA ja Päästeameti jaoks positiivne ja väheoluline.

69 PPA. Uudised (vaadatud 10.09.2024). 70 Vt viide 35.

54

Sotsiaalne mõju, sh mõju tervishoiule

Mõju sihtrühm III

Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,37 miljoni

inimese71. Muudatus mõjutab otseselt inimesi, kes pöörduvad Häirekeskuse poole kiire abi

saamise vajadusega ja nende võimalust saada abi osutajalt asjakohast abi. 2023. aastal tehti

hädaabinumbrile 112 kokku 1 156 528 kõnet ja kiire abi vajadusega inimeste abistamiseks

saadeti abi osutajad välja 387 973 korral72. Kokkuvõttes on nii otseselt kui ka kaudselt

mõjutatud sihtrühm suur.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega

inimesed. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise sagedus ja ulatus eelduslikult

väikesed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on üldjuhul juhuslik ja harv.

Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiire ühenduse saamise viibimine ohustada

tema elu ja tervist – seetõttu on oluline, et Häirekeskus saab hoida hädaabinumbri 112 sideliinid

vabad tegeliku abivajadusega kõnede vastuvõtmiseks. Ebasoovitav mõju võib avalduda isikule,

kelle suhtes ooteaega rakendatakse. Samas vajab rõhutamist, et ooteaega rakendatakse väga

lühiajaliselt ehk sekunditeks, mistõttu ei saa ka ootele pandud isiku, isegi kui tal on või tekib

tegelik abivajadus, jaoks otsene mõju olla negatiivne. Sellist lühiajalist ooteaega ei saa

eelduslikult pidada õigel ajal meetme tõttu abi saamisel takistuseks olevaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatus sihtrühma jaoks pigem väheoluline. Positiivne mõju avaldub

sihtrühmale läbi abi parema kättesaadavuse.

Mõju sihtrühm IV

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Kiirabibrigaadides töötab ligikaudu 1500

inimest.73 Sealjuures kiirabibrigaadi pidajaid on Eestis praegu 10, kolmeliikmelisi

kiirabibrigaade kokku 10274. Muudatus mõjutab pigem kaudselt, aga kogu sihtrühma.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sarnaselt muudatuse IV juures kirjeldatule, avaldub muudatuse soodne mõju kiirabi

operatiivtegevusele. Samas mõju avaldub eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja

ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline.

71 Statistikaamet. Rahvaarv (vaadatud 10.09.2024). 72 Häirekeskus. Statistika ja uuringud (vaadatud 10.09.2024). 73 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (vaadatud 10.09.2024). 74 Terviseamet. Kiirabi (vaadatud 10.09.2024).

55

Muudatus IV: kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik isik vastutusele

võtta Häirekeskuse töö häirimise eest

Muudatuse kohaselt kehtestatakse uus väärteokoosseis, mille alusel on võimalik isik võtta

vastutusele vale hädaabiteate teadvalt edastamisega Häirekeskuse töö häirimise eest. Uue

koosseisu alusel väärtegude kohtuväline menetleja on PPA.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Häirekeskus. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kuigi muudatus avaldab kaudsemalt mõju suurele osale Häirekeskuse teenistujatest, on

eelduslikult otsene mõju harv ja sihtrühma käitumises märkimisväärseid muudatusi ei kaasne.

Samuti ei ole vaja teha muudatusi töökorralduses. Eelnõu koostajad näevad muudatusel peamist

mõju Häirekeskuse osutatava hädaabiteenuse toimepidevusele. Hädaabiteadete menetlemise

korra § 4 lõike 2 kohaselt võtab Häirekeskus hädaabinumbril 112 saabunud kõne vastu üldjuhul

kümne sekundi jooksul ja alustab selle menetlemist. Töö häirimisel satub hädaabiteadete

menetlemise toimepidevus ohtu, kuna ka abivajaduseta Häirekeskusega ühenduse võtmisel

võtab helistamise põhjuse väljaselgitamine aega ja tegeliku abivajadusega inimene ei pruugi sel

ajal liinile saada. Seega hädaabiteenuse toimepidevuse vaatest on mõju selgelt positiivne.

Muudatusega ei kaasne Häirekeskusele ebasoovitavaid mõjusid.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatus on Häirekeskuse jaoks väheolulise, kuid positiivse mõjuga.

Mõju sihtrühm II

PPA. Muudatus avaldab otsest mõju PPA ametnikele, kes menetlevad väärtegusid. Uurijaid on

PPA-s ligi 800. Sama palju on patrullpolitseinikke, kes menetlevad oma põhiülesannetega

seotud väärtegusid.75 Arvestuslikult jaguneb koormus ligikaudu 100 menetleja vahel (PPA-s on

kokku ligi 5000 teenistujat76). Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma

suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu kohaselt pannakse väärteo kohtuvälise menetlemise ülesanne PPA-le. PPA on

Häirekeskuse segamisega seotud tegusid menetlenud ka seni. Probleemiks on eelkõige olnud

asjaolu, et KarS-is ei ole reguleeritud süüteokoosseisu, mille tunnustele Häirekeskuse töö

häirimisega seotud teod vastaksid. Uue väärteokoosseisu kehtestamisega ei ole ette näha PPA

menetluskoormuse olulist kasvu, mille tõttu tuleks palgata täiendavat tööjõudu, samuti puudub

vajadus teha muudatusi töökorralduses. Kavandatavale sättele kõige sarnasema

väärteokoosseisu KarS § 278 praktika näitab, et PPA alustas vastavaid menetlusi 2023. aastal

97. Häirekeskuse hinnangul võib uue süüteokoosseisu alusel alustavate menetluste arv aastas

jääda samasse suurusjärku või väiksemaks. Kavandatava koosseisu puhul kohaldatakse

üldmenetlust. Kokku registreeris PPA 2022. aastal 23 066 väärtegu, mille suhtes viidi läbi

üldmenetlus (2022.a – 22 819, 2021. aastal 26 352)77. Seega muudatus ei mõjuta

75 Allikas: PPA (seisuga 13.11.2023). 76 Politsei- ja Piirivalveamet. PPA lugu ja väärtused (vaadatud 05.06.2024) 77 Kokku registreeriti 2023. aastal 95 175 väärtegu, millest 23 066 menetleti üldmenetluses, 41 416 lühimenetluses

ja 30 693 kiirmenetluses. Allikas: PPA (andmed esitatud 05.06.2024).

56

märkimisväärselt PPA menetluskoormust ega ka eraldiseisvalt iga menetluse läbiviijat.

Eelduslikult tuleb konkreetsel väärteomenetlejal eelnõuga lisatava väärteokoosseisu alusel

tegusid menetleda harva. Muid ebasoovitavaid mõjusid eelnõu koostajad ette ei näe.

Muudatusel võib olla ka kaudne mõju PPA ülesannete täitmisele. Kui Häirekeskuses on

hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib ka teabe edastamine PPA-le ressursi

väljasaatmiseks, st PPA ei saa reageerida, sest teadet pole tulnud. Seetõttu on muudatusel,

millega hädaabiteenuse toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka PPA

ülesannete täitmise toimepidevusele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad

saadetud abi osutama.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kuivõrd negatiivne mõju seoses menetluskoormuse kasvuga avaldub PPA-le harva ja selle

ulatus on eelduslikult väike (mõju ulatus sõltub menetluste arvust), on kokkuvõttes mõju

sihtrühmale pigem ebaoluline.

Mõju sihtrühm III

Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on kutselised päästjad ehk

tegelevad operatiivtööga. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400 vabatahtlikku päästjat78.

Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sarnaselt PPA-le võib muudatusel olla kaudne mõju ka Päästeameti operatiivtegevusele. Kui

Häirekeskuses on hädaabiteadete menetlemine häiritud, siis viibib teabe edastamine ka

Päästeameti ressursi väljasaatmiseks. Seetõttu on muudatusel, millega hädaabiteenuse

toimepidevus paraneb, eelduslikult kaudne positiivne mõju ka Päästeameti ülesannete täitmise

toimepidevusele – abivajadus on õigeaegselt välja selgitatud ja abiandjad saadetud abi osutama.

Päästeameti töökorralduses muudatusi ei kaasne, mõju avaldub harva ja selle ulatus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Järeldus mõju olulise kohta

Kokkuvõttes on muudatus Päästeameti jaoks väheoluline.

Mõju sihtrühm IV

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Muudatuse kohaselt avaldub kiirabibrigaadi pidajatele ja kiirabibrigaadide operatiivtegevusele

sarnane soodne mõju, mis on välja toodud teiste abiosutajate – PPA ja Päästeameti puhul.

Samas mõju avaldub eelduslikult harva, on väikese ulatusega ja ebasoovitavaid mõjusid ette

näha ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõttes on kiirabipidajatele ja kiirabibrigaadidele avalduv mõju väheoluline.

Sotsiaalne mõju, sh mõju tervishoiule

Mõju sihtrühm V

78 Vt viide 35.

57

Laiem avalikkus ehk kogu Eesti elanikkond. Vt sihtrühma kirjeldust muudatuse III juures.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kaudselt saab muudatusest kasu kogu elanikkond, otsesemalt kiire abi saamise vajadusega

inimesed. Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta,

siis eelduslikult väheneb selliste tegude toimepanemine ja paraneb abivajajate võimalus kiire

abi vajaduse korral asjakohast abi saada. Üksikisiku seisukohast on kaudse mõju avaldumise

sagedus ja ulatus eelduslikult väiksed, kuna vajadus hädaabinumbril 112 pöördumiseks on

üldjuhul juhuslik ja harv. Abivajadusega inimese jaoks võib Häirekeskusega kiirelt ühenduse

saamise viibimine ohustada tema elu ja tervist. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega

eelduslikult ei kaasne.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on muudatus oluline ja avaldab sihtrühmale positiivset mõju läbi abi parema

kättesaadavuse.

Mõju sihtrühm VI

Isikud, kes häirivad Häirekeskuse tööd. Varasema praktika ja Häirekeskuse statistika alusel

võib alustatavate menetluste arvu Häirekeskuse tööd häirivate tegude eest hinnata suurusjärgus

150 menetlust aastas või vähem. Eelnõu koostajad lähtuvad eeldusest, et väärteomenetlustes on

menetlusaluste isikute arv samas suurusjärgus kui on alustatud menetlusi. 2023. aastal menetles

PPA väärtegu 66 176 inimese suhtes (2022.a – 66 098, 2021. aastal 67 367 inimese)79. Seega

sihtrühma suurus on pigem väike võrreldes aastas PPA alustatavate väärteomenetluste

koguarvuga.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kui Häirekeskuse töö häirimise eest on võimalik teo toimepanija vastutusele võtta, siis

eelduslikult on sellel preventiivne mõju ja väheneb selliste tegude toimepanemine. Mõju

avaldumise sagedus ja ulatus on siiski hinnatud harvaks, sest esmase meetmena on käesoleva

eelnõu kohaselt võimalik panna Häirekeskuse töö segamisel konkreetselt numbrilt tehtavad

kõned teatud perioodiks ootele ja sellega segav tegevus peatada. Karistamine on järgmine

samm, kui isik endiselt segavat tegevust jätkab või teeb seda korduvalt. Kuigi teo toimepanijaid

on seni olnud keeruline vastutusele võtta, tuleb nendel isikutel Häirekeskuse töö häirimisel

edaspidi arvestada, et teo eest on võimalik saada karistada. Väärteo eest mõistetav maksimaalne

karistusmäär 200 trahviühikut (eelnõu koostamisel ajal kehtinud trahviühiku määra kohaselt

kuni 800 eurot) on eelduslikult piisav, et mõjutada isikut oma käitumist korrigeerima. Trahvi

maksmine avaldab väiksemat või suuremat negatiivset mõju isiku majanduslikule seisule, kuid

selline tagajärg on lihtsasti välditav õiguskuuleka käitumisega. Kokkuvõttes on ebasoovitav

mõju üksikisikule erinev ja oleneb tema majanduslikust olukorrast.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kuivõrd sihtrühm on väike, mõju avaldub eelduslikult harva ja selle ulatus on väike, on mõju

sihtrühma jaoks ebaoluline.

Muudatus V: täiendatakse PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise regulatsioone

79 Arvestatud on kõikides PPA registreeritud väärtegudes unikaalseid isikuid. Allikas: PPA (andmed esitatud

05.06.2024).

58

Muudatused hõlmavad PÄIS-i ja HKSOS-i pidamisega seotud korralduslikke küsimusi –

täpsustatakse töödeldavaid isikuandmeid, andmekogude põhimääruste reguleerimisala ja

HKSOS-i pidamise eesmärki.

Mõju isikuandmete töötlemisele

Eelnõu kohaselt ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid PÄIS-is ja HKSOS-is

isikuandmete töötlemist või suurendaksid töödeldavate andmete koosseisu. PÄIS-i ja HKSOS-i

kantavate isikuandmete reguleerimisega tagatakse suurem õigusselgus ja isikuandmete kaitse

üldmääruse läbipaistvuspõhimõtte järgimine. Samuti täpsustatakse PäästeS-is, mida

täitevvõimul on lubatud volitusnormi alusel PÄIS-i ja HKSOS-i pidamise põhimäärustes

reguleerida. Ühtlasi sõnastatakse muudatusega täpsemalt HKSOS-i pidamise eesmärk.

Kokkuvõttes luuakse andmesubjektile selgem ülevaade, millisel juhul ja eesmärgil tema

andmeid võidakse PÄIS-is ja HKSOS-is töödelda.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Muudatusega ei kaasne mõju muudes mõjuvaldkondades.

Muudatus VI: Päästeameti rollis tagatakse parem õigusselgus olukorras, kus Päästeamet

abistab kiirabibrigaadi valdusesse sisenemise käigus ukse või värava avamisel või muu

takistuse kõrvaldamisel

Muudatuse sisu on suurem õigusselgus – eelnõu kohaselt ei kujundata ümber senist praktikat,

vaid täpsustatakse, mida on Päästeametil õigus teha kiirabibrigaadi abistamisel. Muudatuse

kohaselt võib Päästeamet kiirabibrigaadi teate alusel kohaldada vahetut sundi, et abistada

kiirabibrigaadi TTKS § 61 lõike 2 alusel valdusesse sisenemisel. Päästeamet osutab

kiirabibrigaadile abi, kui see on vajalik abivajajale kiirabi osutamiseks TTKS-i § 16 tähenduses.

Muudatus avaldab mõju eelkõige Päästeameti tegevuse piiride õigusliku selguse tagamisele.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm I

Päästeamet. Päästeametis töötab üle 2000 inimese, kellest üle 1500 on valveteenistujad

päästekomandodes ehk otseselt abiosutajad. Lisaks kuulub päästevõrgustikku ligi 2400

vabatahtlikku päästjat80.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kiirabibrigaadid kaasasid Päästeametit 2023. aastal kokku 131 korral ukse avamiseks või muu

takistuse kõrvaldamiseks81, mis moodustab vastavasisulisest ametiabist üle kolmandiku.

Päästeameti tegevusele antakse selge õiguslik alus, mistõttu muudatus on oluline eelkõige

organisatsiooni töökorralduse selguse vaates. Eelduslikult ei vähene tulevikus selliste

sündmuste arv, kuhu Päästeametit kaasatakse, kuid väheneb Päästeameti halduskoormus, mis

on tingitud vaidlustest ja esitatud kahjunõuete menetlemisest. Ebasoovitava mõju risk avaldub

näiteks seeläbi, et Päästeametit võidakse kaasata pigem senisest enam ja kaasamise vajadust

põhjalikult läbikaalumata. Selliseid riske aitab maandada töökorralduse ülevaatamine ja

kokkuleppimine eelkõige Päästeameti ja Terviseameti vahel, kaasates teisi vajalikke osapooli.

Ka kehtiva õiguse kohaselt on kiirabibrigaadi abistamise ajal päästemeeskond hõivatud ja sel

80 Vt viidet 35. 81 Vt viidet 23.

59

ajal pole võimalik päästemeeskonda saata näiteks päästesündmuse lahendamisele, mistõttu võib

see häirida Päästeameti põhiülesannete täitmist.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju Päästeameti töökorraldusele oluline ja positiivne, kuid sihtrühma

liikmetele eraldiseisvalt pigem väheoluline.

Sotsiaalne mõju – mõju tervishoiule

Muudatus avaldab mõju kiirabi kui ühe tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkusele, kuna

seeläbi tagatakse võimalikult kiire abivajaja juurde pääsemine.

Mõju sihtrühm II

Kiirabibrigaadi pidajad ja kiirabibrigaadid. Valdkonnas töötab kokku ligikaudu 1500

inimest, kes töötavad kokku 102 kolmeliikmelises kiirabibrigaadis, mida haldab 10

kiirabibrigaadi pidajat.82 Kuna muudatus puudutab kiirabi töökorraldust, siis mõju avaldub

neile kõigile.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Selge õigusliku aluse olemasolu teeb Päästeameti kaasamise protsessi ja võimalused

kiirabibrigaadide ja brigaadi pidajate jaoks selgemaks ja seeläbi mõjub kiirabi kui

tervishoiuteenuse toimimist soodustavalt. Kiirabivajadusega sündmuseid oli 2023. aastal kokku

231 00683. Päästeameti ressurss saadetakse koos kiirabiga välja erinevatele sündmustele.

Kiirabi abistamisega ukse avamise või muu takistuse kõrvaldamisega oli 2023. aastal seotud

131 juhtumit. Samas on abivajaja juurde pääsemiseks võimalik rakendada ka muid konkreetses

olukorras kättesaadavaid viise. Risk ja võimalik ebasoodne mõju on, et olukorda ei hinnata

õigesti ja Häirekeskus ei saada Päästeametit kiirabibrigaadi abistamiseks välja. Selliseid

olukordi on võimalik vältida ametkondade vahel töökorralduse ülevaatamisega ja

täiendamisega.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju kiirabibrigaadide ja kiirabibrigaadi pidajate töökorralduse jaoks pigem

väheoluline.

Mõju sihtrühm III

Laiem avalikkus, abivajaja. Muudatus avaldab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna

abivajajaks võib olla igaüks Eesti elanikkonnast. Riikliku statistika kohaselt on Eesti elanike

koguarv üle 1,37 miljoni inimese84. Otsesemalt avaldab muudatus mõju inimestele, kelle juurde

pääsemiseks on kiirabibrigaadil vaja avada uks või kõrvaldada muu takistus. Olemasolevate

andmete alusel järeldades on neid aastas suurusjärgus paarsada. Seega on kaudne sihtrühm suur,

kuid otsese sihtrühma suurus pigem väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Selgemad õiguslikud alused võimaldavad kiirabibrigaadi tööd tulemuslikumalt korraldada.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab juhtumeid, kus abivajav isik on abitus

seisundis ega saa ise vajalikke toiminguid teha. Mõju ulatus võib olla abivajaja jaoks suur, kuna

puudutab tema võimalusi vajaduse korral abi saada. Võimalik ebasoovitav mõju abivajaja jaoks

82 Vt viited 72 ja 73. 83 Allikas: Häirekeskus (andmed esitatud 04.06.2024). 84 Vt viidet 73.

60

on see, et normi ei rakendata asjakohaselt, samuti võib tekkida olukord, kus töökorralduslikke

kokkuleppeid ei saavutata vajalikus ulatuses või neid ei täideta korrektselt ja seetõttu

abisaamine viibib. Nagu märgitud, siis käesoleva muudatusega soovitakse siiski luua suuremat

selgust ka abivajaja jaoks. Üldjoontes on muudatus abivajaja huvides, et tema abistamise

korraldus oleks selgem. Kuna ukse avamise ja takistuse kõrvaldamisega kaasneb tõenäoliselt

kahju (näiteks lõhutud lukk või uks tuleb välja vahetada), siis on oluline paika panna osapoolte

pädevuse ja vastutuse piirid. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui Päästeamet kohaldab

kiirabibrigaadi teate alusel vahetut sundi, et abistada kiirabibrigaadi valdusesse sisenemisel,

ning tekitab seejuures isikule varalist kahju, on tegemist õnnetusest põhjustatud kahjuga, mida

Päästeamet ei hüvita. Kuigi statistika kohaselt esitatakse Päästeametile selliseid kahjunõudeid

aastas vähe85, võib see avaldada negatiivset mõju neile, kelle vara on saanud kahjustada –

Päästeametilt ei saa enam kahjuhüvitist nõuda.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks pigem väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud

Rahvusvahelise pääste- ja demineerimistööga seotud muudatustega ei kaasne riigi kuludes

eelduslikult olulisi muudatusi – kiireloomulistel missioonidel osalemise kulude tekkimises

puudub regulaarsus, kuna seda ei ole võimalik ette planeerida. Kiireloomulisteks missioonideks

osalemiseks vajalikku väljaõpet puudutavad kulud nähakse ette Päästeameti eelarves, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Võimalusel kasutatakse ka välisrahastust. Muudatusega kaasnev tulu on

suurem õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Täiendava tegevusena on Päästeametil vaja

kaasajastada Läti päästeteenistusega 30. augustil 2021. aastal sõlmitud koostöölepingut ja

muuhulgas täiendada seda vabatahtlike kaasamise regulatsiooniga.

Eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu rakendamiseks on PPA-l vaja tagada uurijate ja

patrullpolitseinike teadlikkus vastavast sättest, mille alusel on võimalik hädaabiteadete

menetlemist häirivat tegu menetleda ja isik vastutusele võtta. Häirekeskusel on otstarbekas

koostada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juhendmaterjal, millele tuginedes

määratletakse konkreetne tegu Häirekeskuse töö häirimisena. Vastavad kriteeriumid on ka

PPA-le abistavad väärteomenetluse läbiviimisel. Häirekeskuse töö häirimise eest uue

väärteokoosseisu kehtestamisega ei kaasne riigile täiendavat kulu. Otseselt mõõdetav rahaline

tulu riigieelarvesse kujuneb makstavatest trahvidest, kuid summa ei ole ette prognoositav.

Peamine tulu on siiski positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele.

Sarnane tulu – positiivne mõju hädaabiteadete menetlemise toimepidevuse tagamisele – on

oodatav ka hädaabiteadete menetlemise toimepidevust ohustava terminalseadmega ühendusele

ooteaja rakendamisel. Muud otsest tulu ega kulu meetme rakendamisega ei kaasne.

Häirekeskusel on vaja meetme rakendamiseks uuendada hädaabiteadete menetlemise teenuse

toimepidevuse riskianalüüsi ning tagada järjepidev olukorra seiresüsteem meetme

rakendamiseks.

Päästeameti poolt kiirabibrigaadi abistamiseks KorS §-s 50 sätestatud valdusesse sisenemise

meetme rakendamisega on vaja Päästeametil koostöös asjaomaste asutustega üle vaadata ja

vajadusel täiendada päästemeeskonna väljasõiduplaane. Muudatusega kaasnev tulu on suurem

85 Aastas keskmiselt 10 kahjunõuet, millest osa on seotud ametiabi korras uste avamisega.

61

õigusselgus, rahalist tulu ei kaasne. Võimalik kulu Päästeametile kaasneb juhul, kui kiirabi

abistamisel eksitakse ja tekitatud kahju tuleb kannatanule hüvitada.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi siseministri määruseid:

1)siseministri 13. juuni 2017. aasta määrus nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (rakendusakti kavand nr 1);

2)siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 1);

3)siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 1).

Eelnõu rakendamiseks on vaja kehtestada uus määrus, millega kehtestatakse päästemeeskonna

reservi liikme kandidaadi taustakontrolli isikuankeedi vorm (rakendusakti kavand nr 3).

Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

1) seoses volitusnormi asukoha muutmisega muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri

2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse,

päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ preambulit

(rakendusakti kavand nr 2);

2) seoses RTsMS-is tehtavate muudatustega muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 24. märtsi

2011. aasta määrust nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt

tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus,

tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand nr 2).

Volitusnormi muutumisega muutub kehtetuks PäästeS § 31 lõike 2 alusel antud Vabariigi

Valitsuse 5. mai 2011. aasta määrus nr 51 „Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl

osalemise ja kulude katmise kord“. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib

määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Uut määrust ei kehtestata, kuna valdav osa

määruse tekstist reguleeritakse eelnõu kohaselt seadusega.

Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. novembril. Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja

rakendusaktide jõustamiseks ja asutustele võimaluse teha ettevalmistused muudatuste

rakendamiseks. Muudatuste rakendamine ei vaja pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, PPA-le,

Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate

Ametiühing, MTÜ-le Päästeliit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

62

Algatab Vabariigi Valitsus „…” ……………...2025