Otsus

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

82-25/290012

29.04.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus Tallinna

Haridusameti riigihankes „Heakorratööd Tallinna

lasteaedadele“ (viitenumber 290012) ühispakkujate Kavepro

Kinnisvarateenused OÜ ja Haldo haldus OÜ pakkumuse tagasi

lükkamise ja EESTI HALDUS OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, esindajad

vandeadvokaat Mart Parind ja advokaat Klen Teder

Hankija, Tallinna Haridusamet, esindajad Kaarel Rundu ja

Kaidi Pilv

Kolmas isik, EESTI HALDUS OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kadri Matteus

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg-te 1 ja 8 alusel

1. Rahuldada Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks

Tallinna Haridusameti 20.03.2025 käskkirja nr 1-3/17 p-ides 2 ja 3 tehtud otsused

lükata tagasi ühispakkujate Kavepro Kinnisvarateenused OÜ ja Haldo haldus

OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks EESTI HALDUS OÜ pakkumus.

2. Mõista Tallinna Haridusametilt Kavepro Kinnisvarateenused OÜ kasuks välja

tasutud riigilõiv 640 eurot ja esindajate kulud 1955 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta EESTI HALDUS OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.02.2025 avaldas Tallinna Haridusamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Heakorratööd Tallinna lasteaedadele“

(viitenumber 290012) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

2. 28.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 20.03.2025

käskkirjaga nr 1-3/17 vastu võetud otsustele:

1) lükata tagasi ühispakkujate Kavepro Kinnisvarateenused OÜ ja Haldo haldus OÜ (edaspidi

Ühispakkujad) pakkumus (käskkirja p 2);

2) tunnistada edukaks EESTI HALDUS OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (käskkirja

p 3).

3. Vaidlustuskomisjon teatas 03.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/82 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 08.04.2025 ja neile vastamiseks 11.04.2025

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Riigihankes hinnatakse pakkumusi kahe kriteeriumi alusel: (i) välikoristustööde

kuumaksumus – 80% hindest; (ii) pisiremonttööde 1 h maksumus – 20% hindest.

Hankija saatis 10.03.2025 Ühispakkujatele teate (sõnumi ID 939739), milles palus selgitada

pakkumuses esitatud hindasid.

Ühispakkujad vastasid Hankija selgituspalvele 17.03.2025 ja selgitasid pakkumuse

maksumuse aluseks olnud kaalutlusi, põhjendades ühtlasi pakutud tunnihinda lepingusisese

ristsubsideerimisega1.

Hankija on lükanud tagasi Ühispakkujate pakkumuse „kuna see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele riigihanke eest vastutava isiku protokollis toodud

põhjustel“.

Hankija saatis 20.03.2025 Ühispakkujatele teate, milles põhjendas tema pakkumuse tagasi

lükkamist.

Vaidlustaja ei nõustu Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamisega. Ühtlasi, tulenevalt nn

otsuste järgnevuse põhimõttest, vaidlustab Vaidlustaja ka Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise.

1 Vaidlustaja selgitused sisaldavad ärisaladust

3 (11)

4.2. Hankija ei aktsepteerinud Ühispakkujate poolt erinevate teenuste maksumuste

omavahelist kombineerimist. Sellest võib järeldada, et Hankija lükkas Ühispakkujate

pakkumuse tagasi seetõttu, et ta ei nõustu pakkumuses ristsubsideerimise kasutamisega.

Riigihanke alusdokumentides aga ristsubsideerimise keeldu sätestatud ei ole.

Ühispakkujad esitasid oma pakkumuses vastavalt Riigihanke alusdokumentides nõutule kaks

eraldi maksumust: (i) välikoristustööde kuumaksumus ja (ii) pisiremonttööde 1h maksumus.

Esimene neist jäi teiste pakkumustega võrreldes paremuselt teisele kohale, teine osutus oma

hinnalt aga parimaks (odavaimaks). Kahe hinna kogumis on Ühispakkujate pakkumus

hindamiskriteeriumidest lähtuvalt aga parim.

Asjaolu, et Ühispakkujad kasutasid pisiremonttööde tunnihinna puhul ristsubsideerimist, ei

tähenda, et pakkumuses oleks esitanud vaid üks hind. Ühispakkujad esitasid Riigihanke

alusdokumentides nõutu kohaselt kaks eraldi maksumust, mis puudutavad kahte eraldi

teenust, mille eest esitatakse ka eraldiseisvad arved.

Kuivõrd Riigihanke alusdokumentides ei ole Hankija ristsubsideerimist keelanud, näib

Hankija otsus lükata Ühispakkujate pakkumus tagasi põhinevat ekslikul seisukohal, et

riigihangetes kehtib üldine ristsubsideerimise keeld. Selline seisukoht on väär ja seda on

kinnitatud korduvalt ka kohtupraktikas2. Ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma pakutavaid

hindu ristsubsideerida.

4.3. Pakkujatel on põhimõtteline õigus ja võimalus ristsubsideerida pakkumuse maksumuses

esitatud hinda nii pakkumuse siseselt kui ka väliselt.3 Järelikult võisid pakkujad selles

Riigihankes vajadusel ristsubsideerimise kaudu hinnastada teenuse omahinnast madalamalt,

kattes sellega kaasneva kahjumi mujal tekkiva kasumiga. Nii said Ühispakkujad õiguspäraselt

hankelepingu sisest ristsubsideerimist kasutades määrata ühe hankelepingu alusel osutatava

teenuse hinna väga väikeseks, samas määrates selle kompenseerimiseks teise sama lepingu

alusel osutatava teenuse hinna piisavalt kõrgeks, et tagada kogumis hankelepingu

nõuetekohane täitmine. See selgitabki sisuliselt Ühispakkujate hinnapakkumuses esitatud

kahe maksumuse omavahelist suhet.

4.4. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.4.1. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist nn alapakkumuse vaidlusega (RHS § 115),

vaid vaidlusega pakkumuse vastavuse üle (RHS § 114). Kogu Kolmanda isiku vastus on aga

üles ehitatud arusaamale, et Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud põhjendamatult madala

maksumuse tõttu.

4.4.2. Hankija ei saa pakkujale ette heita, et too hinnastas oma pakkumuse viisil, mis kehtivate

reeglite raamistikus parimal võimalikul viisil maksimeerib tema pakkumuse eduvõimalusi.

Kui Hankija ei ole tekkinud olukorraga rahul, siis on tal tegelikult etteheide iseendale, kuna

jättis kasutamata võimaluse Riigihanke alusdokumentides ristsubsideerimine keelata. Kui

Hankija soov oli välistada võimalus, et pakkuja ristsubsideerib oma tulusid-kulusid kahe

kõnealuse teenusgrupi vahel (sh et kuutasusse ei hinnastataks osa tunnihinnast), siis tulnuks

see ka sedasi sätestada.

2 TrtHKo 3-14-52480, TlnRKo 3-09-02213, 3-15-1824, RKHKo 3-3-1-44-09. 3 RKHKo 3-20-2362/63, p 25.

4 (11)

Hankija viide sellele, et ta on palunud pakkumuses esitada kaks hinda4, jääb arusaamatuks.

Ühispakkujad ongi pakkunud kaks erinevat hinda, täpselt nii nagu Hankija seda küsis.5 Tõik,

et Hankijale üks Ühispakkujate pakutud hind „ei meeldi“, ei tähenda, et seda hinda pole

olemas või et seda poleks nõuetekohaselt pakutud.

4.4.3. Olgugi et Hankija on mõista andnud, et ta ei pea Ühispakkujate pakkumuse maksumust

põhjendamatult madalaks, lõpetab ta ikkagi avaldusega, et ta „oleks [Vaidlustaja] pakkumuse

tagasi lükanud põhjendamatult madala maksumuse pärast“, ent otsustas ristsubsideerimise

teemalise etteheite kasuks.6 Vaidluse all on Hankija konkreetne otsus, mis on vastu võetud

konkreetsetel põhjendustel. Hankija paljasõnalised spekulatsioonid selles osas, mida kõike ta

veel mõtles või võinuks teha, ei puutu asjasse.

4.4.4. Kolmanda isiku tuginemine vaidlustatud käskkirja preambulis tehtud normiviitele on

ainetu. Tegu on selgelt eksliku viitega. Preambulis viidatud õigusnormid ei määra ära otsuse

tegelikku sisu. Sisu prevaleerib üle vormi. Kui Hankija on nii sõnas kui mõttes andnud

mõista, et ta lükkab pakkumuse mittevastavana tagasi, kuna see „ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele“, siis pelk viide preambulis RHS §-le 115 seda ei

väära.

Kolmas isik moonutab tegelikkust ka seeläbi, et arutleb Vaidlustaja kasutatud

ristsubsideerimise usutavuse või põhjendatuse üle.7 See küsimus ei kuulu sellesse vaidlusse.

Hankija ei lükanud Ühispakkujate pakkumust tagasi põhjendusel, et tolle poolt

ristsubsideerimine on ebausutav vmt, vaid põhjusel, et Hankija arvates on selline teguviis

sootuks keelatud.

Ristsubsideerimise tähendust ja olemust arvesse võttes on asjatud ka Kolmanda isiku

poleemilised märkused selles osas, et 2-eurone tunnihind ei kata ära isegi alampalka.8 2-

eurose tunnitasu küsimine Hankijalt ei tähenda, et Ühispakkujad ei maksaks oma töötajatele

vähemalt alampalka. Ühispakkujatel ei ole oma töötajate tasustamiseks kasutada vaid see

raha, mille Hankija talle asjaomase teenuse eest tasub.

5. Hankija, Tallinna Haridusamet, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija eesmärk oli hankida välikoristusteenust ja pisiremonttöid neljale Tallinna

munitsipaallasteaiale (Tallinna Paekaare Lasteaed, Tallinna Pallasti Lasteaed, Tallinna Pae

Lasteaed ja Tallinna Tuule Lasteaed). Kuna lasteaedade tellitavate pisiremonttööde maht

lepinguperioodi jooksul ei ole ette teada ning võib juhtuda, et osad lasteaiad lepinguperioodi

jooksul pisiremonttöid ei vaja või vajavad väga väikeses mahus, siis otsustas Hankija, et küsib

pisiremonttööde maksumust eraldi ühikuhinnana (1h maksumus) ning mitte kuumaksumuses

sisalduva teenusena.

5.2. Pakkumuste esitamise tähtajaks laekus 19 pakkumust.

Hankija kontrollis esitatud pakkumusi ning kuna esimese ja teise koha pakkujate esitatud

heakorratööde kuumaksumused olid teistest pakkujatest odavamad, palus Hankija 10.03.2025

4 Hankija vastuse p 15. 5 Vt Hankija vastuse p 4 tabel. 6 Hankija vastuse p 18. 7 Kolmanda isiku vastuse p 2.4.2. 8 Samas, p 2.5.4.

5 (11)

läbi riigihangete registri mõlemal pakkujal (Ühispakkujad ja Kolmas isik) põhjendada esitatud

madalat heakorratööde kuumaksumust.

Lisaks palus Hankija Ühispakkujatel 10.03.2025 põhjendada ka pisiremonttööde 1h

ühikumaksumust, kuna pakkuja esitatud ühikuhind 2,00 eur/h oli oluliselt madalam kui teiste

pakkujate esitatud ühikumaksumused ning madalam ka Eesti Vabariigis kehtestatud

minimaalsest tunnitasust 5,31 eurot.

Kolmas isik vastas Hankija päringule 10.03.2025.

Ühispakkujad vastasid Hankija päringule 17.03.2025 põhjendades välikoristustööde

kuumaksumust sarnaselt pakkujaga Kolmanda isikuga pikaaegse kogemusega ning

kinnitades, et pakkuja on oma pakkumust esitades arvestanud kõikide Riigihankes nõutud

tingimustega. Antud selgitus oli sarnaselt teise pakkuja selgistustega Hankijale piisav, et mitte

kahtlustada põhjendamatult madala maksumuse esitamises. Ühispakkujad põhjendasid ka

pisiremonttööde ühikumaksumust. Oma vastuses kirjutas pakkuja järgmiselt:

„Soovime selgitada, et meie pakkumuses on arvestatud, et pisiremonttööd on integreeritud

osa kogu välikoristuse ja haljastusteenuse üldisest kuutasust. See tähendab, et me ei käsitle

pisiremonttöid eraldiseisva iseseisva teenusena, vaid teostame neid jooksvalt ja paralleelselt

igapäevaste hooldus- ja koristustöödega.“

Kuigi Ühispakkujad ei suutnud oma vastusega Hankijat veenda, et tegemist ei ole

põhjendamatult madala maksumusega, otsustas Hankija Ühispakkujate pakkumuse tagasi

lükata mitte põhjendamatult madala maksumuse pärast, vaid hoopis põhjusel, et pakkumus ei

olnud esitatud vastavalt Riigihankes nõutud tingimustele.

5.3. Riigihanke alusdokumendi p-is 8.1 on välja toodud, et pakkumuses tuleb esitada 2 eri

maksumust:

- Heakorrateenuse 1 kuu maksumus km-ta

- Pisiremonttööde 1h maksumus km-ta

Riigihanke tehnilises kirjelduses on pisiremonttööde kohta kirjutatud järgmiselt:

„Pisiremonttööd (nt kraanikausi-, mööbli parandus, lambi vahetus, väiksemad torutööd)

- Teostatakse vastavalt hankes esitatud ühikuhinnale.

- Teostatakse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil lasteaed töövõtjat

remonttööde vajadusest teavitas. Lasteaed võib vajadusel tähtaega pikendada.“

Ühispakkujad esitasid oma hinnad nii, et välikoristuse igakuisesse maksumusse on juba sisse

arvestatud (integreeritud) ka pisiremonttööd. Selline lahendus Hankijale aga ei sobi, sest

lasteaedadelt, kellel on juba niigi piiratud eelarved ei ole õiglane küsida kuumaksumuses

remonttööde eest tasu, mida nad võimalik, et lepinguperioodil üldse ei telligi.

5.4. Hankija oleks Ühispakkujate pakkumuse tagasi lükanud põhjendamatult madala

maksumuse pärast, kuid kuna pakkuja oli oma vastuses kirjutanud järgmiselt

„…pisiremonttööd on integreeritud osa kogu välikoristuse ja haljastusteenuse üldisest

kuutasust…“ otsustati, et pakkumus oli esitatud vastuolus hindamiskriteeriumite ning

tehnilise kirjeldusega ning otsustati pakkumuse tagasi lükata põhjusel, et pakkumus ei ole

esitatud vastavalt hanketingimustele.

6 (11)

5.5. Hankija täiendav seisukoht.

5.5.1. Ristsubsideerimise reeglid hankemenetluses ei ole Eesti riigihangete seaduses otsesõnu

detailselt reguleeritud ning on välja kujunenud pigem kohtupraktika käigus. Seadus ei nõua,

et ristsubsideerimise keeld peaks alati olema riigihanke alusdokumentides kirjas, kuid see on

soovitatav. Küll aga reguleerib seadusandlus seda, et pakkumused peavad vastama Riigihanke

alusdokumentides sätestatud kriteeriumidele, mida Ühispakkujad täitnud ei ole.

5.5.2. Ühispakkujad pole esitanud Riigihanke alusdokumentides sätestatud kriteeriumidele

vastavat pakkumust, selgitades et välikoristuse igakuisesse maksumusse on juba sisse

arvestatud ka pisiremonttööd. Hankija otsustas pakkumise tagasi lükata põhjusel, et pakkumus

ei ole esitatud vastavalt hanketingimustele.

5.5.3. Hankija on seisukohal, et kui antud menetluses sõlmitakse leping sellise pakkumuse

alusel, mis sisaldab ristsubsideeritud hindu ning pärast hankelepingu sõlmimist tuleks

pakkujal siiski liiga madalad hinnad lepingu nõuetekohaseks täitmiseks kõrgemaks

korrigeerida, oleks see selges vastuolus nii hankelepingu muutmise reeglitega (RHS § 123),

kui ka riigihangete ühe peamise põhimõttega: pakkumust ei tohi pärast selle avamist enam

muuta. Antud Riigihankes ei ole teenuste (pisiremonttööd) mahud täpselt prognoositavad,

mis võib kaasa tuua, nagu juba öeldud, lepingu muutmise hindade korrigeerimise vajaduse

tõttu, mis aga on vastuolus riigihangete põhimõtetega.

5.5.4. Ühispakkujad pidid pakkumuse esitamisel mõistma, et kogu välitööde maksumusse ei

saa sisse arvestada jooksvaid pisiremonttöid, kuna need võivad oma mahult vägagi erineda

ning neid töid ei pruugi olla vajadus ka lasteaedadel tellida, mis toob kaasa sisuliselt tasumise

mitte millegi eest.

6. Kolmas isik, EESTI HALDUS OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija on selgelt käskkirja preambuli kohaselt lükanud Ühispakkujate pakkumuse tagasi

mitte ristsubsideerimise tõttu, vaid põhjendamatult madala maksumuse tõttu (RHS § 115 lg

8).

Käesoleval juhul on vaidlustusest tulenevalt Hankija saatnud Ühispakkujatele küsimuse

10.03.2025 ning selle sõnastusest tulenevalt on ilmne, et Hankija viis läbi põhjendamatult

madala maksumuse kontrolli. Hankija esmalt märkis, et Ühispakkujate pakkumuses esitatud

ühikuhinnad on oluliselt madalamad teiste pakkujate esitatud ühikuhindadest. Seejärel palus

Hankija selgitada, kuidas kõik tehnilises kirjelduses märgitud tööd esitatud hindadega

teostatakse. Viimaks palus Hankija veel eraldi põhjendada pisiremonttööde madalat

maksumust (2,00 eurot/h). Seega ei ole kahtlustki, et Hankija viis läbi RHS § 115 lg 1 ja

RHAD9 p 7 alusel põhjendamatult madala maksumuse kontrolli.

6.2. Vaadates tehnilises kirjelduses nõutud töid, nende regulaarset iseloomu ja mahtu, siis on

Kolmanda isiku hinnangul eluliselt ebausutav, et pisiremonttööde ristsubsideerimine kuutasu

arvelt oleks see võimalik. Kolmas isik tuletab meelde, et Ühispakkujad ei ole väitnud, et

ristsubsideerimine toimuks hankelepingu väliselt. Seega pidi Hankija hindama üksnes

konkreetse hankelepingu raames tehtavaid töid ja esitatud hinnapakkumust.

9 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8367504/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=17938658

7 (11)

Otsustamaks, kas põhjendamatult madala maksumuse kahtlus säilis ka peale Ühispakkujate

esitatud vastuseid, ei pea Hankija tegema põhjalikke arvutusi ega analüüse – piisab sellest,

kui mõni pakkumuses sisalduv näitaja tekitab kahtlusi maksumuse põhjendatuses ning need

kahtlused säilivad ka peale täiendava info saamist.10 Seega peaks vaidlustuskomisjon

käesoleval juhul kontrollima üksnes seda, kas Hankijal säilis kahtlus, kuivõrd selle kahtluse

tekkimise asjaolud ei ole vaidluse all.

Kolmandale isikule ei ole täpselt teada, mis andmeid ja selgusi Ühispakkujad Hankijale

esitasid, kuid vaidlustuskomisjonil on võimalik omalt poolt teostada kontroll selles osas.

Kolmanda isiku hinnangul ei nähtu vaidlustusest, avaldatud käskkirjast ja muudest andmetest,

et Hankija oleks RHS § 115 lg 8 alusel Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamisel eksinud.

6.3. Kolmanda isiku täiendav seisukoht.

6.3.1.Hankija avaldas alles vaidlustusmenetluses, millest selgus täpne pakkumuse tagasi

lükkamise põhjus. Asjaolu, mida täpsemalt Hankija teabevahetuse kaudu Ühispakkujatele

edastanud oli, ei läinud kokku otsuse sisuga, mis viitas RHS § 115 lg-tele 1 ja 8.

6.3.2. Kuigi Hankija on oma seisukohas ühes kohas (äkki ekslikult) märkinud, et

Ühispakkujate vastus ei andnud põhjust kahtlustada põhjendamatult madala maksumuse

esitamises, siis enim kordi on Hankija selgitanud, et tegemist oli lisaks mittevastavale

pakkumusele ka põhjendamatult madala maksumusega.

On ilmne, et Hankija peab esitatud pakkumust nii põhjendamatult madalaks kui ka

mittevastavaks, kuid tegi valiku mittevastavuse tõttu pakkumuse tagasilükkamiseks.

6.3.3. Ei ole eluliselt usutav hankelepingu kvaliteetne ja jätkusuutlik täitmine olukorras, kus

Ühispakkujad ristsubsideerivad hankelepingu siseselt nii äärmiselt madalat pisiremontööde

tasu kui ka väga madalat kuutasu. Käesoleval juhul ei nähtu, et Ühispakkujad üleüldse oleks

millegi arvelt hankelepingu siseselt ristsubsideerida. Kolmas isik jääb seega varasemate

seisukohtade juurde selles küsimuses – selleks, et ristsubsideerida, peab olema ka mõistlik

selgitus, mille arvelt seda tehakse.

6.3.4. Hankija ei käsitle oma otsuses tegelikult Ühispakkujate pakkumuse tagasi lükkamise

põhjusena mitte ristsubsideerimise keelu eiramist (mida mõistagi hankes seatud pole), vaid

eksitavate pakkumuste esitamist. Hankija selgitab üheselt, et „Hankija küsis hankes kaks

erinevat maksumust kuna soovis, et igakuiselt peaksid lasteaiad maksma ainult välikoristuse

ja -heakorra teenuse eest ning pisiremonttööde eest saaksid lasteaiad tasuda ainult juhul, kui

antud töid on tellitud.“

Ilmselt kui Ühispakkujad ei oleks selgitanud, et mingid hinnad on integreeritud, vaid et

tegemist ongi tavapärase ristsubsideerimisega ja tõendanud ära, et see on reaalselt esitatud

hindadega tehtav, siis olekski kõik olnud korrektne. Ühispakkujad aga tunnistasid ise hindade

omavolilist integreerimist ning Kolmandale isikule teadaolevalt (tuginedes käesolevas

menetluses avaldatule), ei ole veenvalt tõendanud ka ära asjaolu, kuidas on võimalik

hankelepingu siseselt ristsubsideerida esitatud hindade raames.

10 EÜK T-392/15, p 88.

8 (11)

Vaidlustuskomisjon on selge vastavustingimusena ja hankelepingusisese ristsubsideerimise

keeluna tõlgendanud järgmist riigihanke alusdokumentide sätet: „Hinnapakkumise esitamisel

on keelatud ristsubsideerimine erinevate hinnapakkumiste ridade vahel. Ristsubsideerimiseks

loeb hankija, kui pakkumuse hinnastatav osis on turu keskmisest hinnast oluliselt madalam

või kallim.“11 Käesoleval juhul on Hankija mitmel viisil Riigihanke alusdokumentides

selgitanud vajadust esitada eraldi hinnad, samuti selle põhjuse. Kui Ühispakkujad seda nõuet

ei järginud, siis on nad esitanud pakkumuse, mis ei vasta Riigihanke alusdokumentidele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on 20.03.2025 käskkirja nr 1-3/17 p-is 2 lükanud tagasi ühispakkujate Kavepro

Kinnisvarateenused OÜ ja Haldo haldus OÜ (Ühispakkujad) pakkumuse (edaspidi Otsus),

kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele riigihanke eest

vastutava isiku protokollis toodud põhjustel.

Käskkirjas viidatud protokollis on Otsust põhjendatud järgmiselt: „Pakkuja esitas

pisiremonttööde 1h maksumuseks 2,00 eurot. Kuna sellise tunnihinnaga ei ole võimalik isegi

miinimumpalka töötajale maksta, palus hankija pakkujal põhjendada põhjendamatult

madalat maksumust. Pakkuja põhjendas madalat maksumust sellega, et arvutas remonttööde

maksumuse välikoristuse kuumaksumuse sisse. Pakkumuses pidi aga esitama kaks eraldi

hinda: välikoristustööde kuumaksumus ja remonttööde 1h maksumus“

Ühispakkujatele on 20.03.2025 saadetud järgmine Otsuse põhjendus: „Esitasite

pisiremonttööde maksumuseks 2,00 eurot + km ning hankija päringu peale selgitada

põhjendamatult madalat maksumust vastasite järgnevalt: „…Soovime selgitada, et meie

pakkumuses on arvestatud, et pisiremonttööd on integreeritud osa kogu välikoristuse ja

haljastusteenuse üldisest kuutasust…“ Hankedokumentides oli aga küsitud kaks eraldi

maksumust: välikoristustööde kuumaksumus ja pisiremontööde 1h maksumus.

Välikoristustööde kuumaksumuses ei pidanud sisalduma pisiremonttööd kuna hankija ei tea

ette kui palju ja millised lasteaiad pisiremonttöid tellivad. Ning juhul, kui mõni lasteaedadest

lepinguperioodi jooksul pisiremontöid ei telli, siis ei tohiks nende maksumus ka

kuumaksumuses sisalduda. Seepärast oli ka küsitud remonttöödele eraldi 1 tunni ühikuhind,

et iga lasteaed maksaks remonttööde eest, mida on reaalselt tellitud ja töövõtja poolt ka

teostatud.“

Vaatamata sellele, et viidatud käskkirjas on preambulis toodud vastu võetavate otsuste

õiguslike alustena mh ka RHS § 115 lg-d 1 ja 8, ei tulene Otsuse põhjendustest see, et Hankija

on pidanud Ühispakkujate pakkumust põhjendamatult madalaks.

Hankija on küsinud Ühispakkujatelt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi, mh ka pisiremonttööde

madala maksumuse (2,00 eurot/h) kohta, kuid on oma vastuses vaidlustusele väitnud, et

Ühispakkujate antud selgitus oli sarnaselt teise pakkuja selgistustega Hankijale piisav, et mitte

kahtlustada põhjendamatult madala maksumuse esitamises. Hankija on vastuses vaidlustusele

öelnud ka seda, et kuigi Ühispakkujad ei suutnud oma vastusega Hankijat veenda, et tegemist

ei ole põhjendamatult madala maksumusega, otsustas Hankija Ühispakkujate pakkumuse

tagasi lükata mitte põhjendamatult madala maksumuse pärast, vaid hoopis põhjusel, et

pakkumus ei olnud esitatud vastavalt Riigihankes nõutud tingimustele. Samuti on Hankija

selgitanud, et oleks Ühispakkujate pakkumuse tagasi lükanud põhjendamatult madala

11 VAKO 07.09.2022, 110-22/236193, p 21 ja 21.1.

9 (11)

maksumuse pärast, kuid kuna pakkuja oli oma vastuses kirjutanud järgmiselt

„…pisiremonttööd on integreeritud osa kogu välikoristuse ja haljastusteenuse üldisest

kuutasust…“ otsustati, et pakkumus oli esitatud vastuolus hankedokumentide

hindamiskriteeriumite ning tehnilise kirjeldusega ning otsustati pakkumuse tagasi lükata

põhjusel, et pakkumus ei ole esitatud vastavalt hanketingimustele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lähtudes Otsuse põhjendustest ja Hankija selgitustest

vaidlustusmenetluses on vaidlus selles, kas Otsus on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. Seega pole

vaidlustuskomisjonil alust lähtuda Kolmanda isiku arvamusest, et tegemist on Ühispakkujate

pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkamisega.

RHS-i alusel tuleb selgelt eristada RHS § 114 alusel tehtavat otsust (kontrollitakse pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja pakkumus tunnistatakse kas

tingimustele vastavaks (RHS § 114 lg 1) või lükatakse tagasi (RHS § 114 lg 2 esimene lause))

RHS § 115 lg 8 alusel tehtavast otsusest. Ka kõikidele riigihanke alusdokumentide

tingimustele RHS § 114 lg 1 alusel vastav pakkumus võib lõpptulemusel olla põhjendamatult

madala maksumusega RHS § 115 mõttes.

Antud juhul ei ole Hankija Otsust põhjendanud sellega, et ta ei pea Ühispakkujate esitatud

põhjendusi (töökorralduslikest lahendust, ristsubsideerimisest, jne) asjakohasteks, sellisteks,

mis annaksid kindluse sellest, et Ühispakkujatega sõlmitav hankeleping saaks nõuetekohaselt

täidetud pakutud hinnaga. Seega näitavad Otsuse põhjendused selgelt seda, et tegemist pole

RHS §115 lg 8 alusel tehtud otsusega.

7.1. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslikuks aluseks on RHS § 114 lg 2 esimene lause, mille

kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele.

Seega pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas

Riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimused, mis tuli pakkumuses täita ja millele

tuginedes lükkas Hankija Ühispakkujate pakkumuse tagasi ning kui sellised tingimused on,

siis kas Ühispakkujate pakkumus nendele tingimustele vastab või mitte.

Hankijal on RHS § 114 lg 2 esimeses lauses sätestatud õigus pakkumus tagasi lükata juhul,

kui Ühispakkujate pakkumus ei vasta vähemalt ühele Riigihanke alusdokumentide

tingimusele, see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav.

Seega Otsuse õiguspärasuseks piisaks ka ühest sisulisest mittevastavusest Riigihanke

alusdokumentidele ja Otsus on vale vaid juhul, kui Ühispakkujate pakkumuses ei esine ühtegi

Hankija otsuses väidetud sisulist mittevastavust Riigihanke alusdokumentidele.

7.2. Hankija on põhjendanud Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamist sellega, et pakkuja

pidi esitama kaks eraldi maksumust: välikoristustööde kuumaksumus ja pisiremontööde 1h

maksumus, pisiremontööde 1h maksumus ei pidanud sisalduma välikoristustööde

kuumaksumuses, sest Hankija ei tea ette kui palju ja millised lasteaiad pisiremonttöid üldse

tellivad.

Seega heidab Hankija Ühispakkujate pakkumusele ette seda, et pisiremonttööde maksumus ei

tohtinud sisalduda välikoristustööde kuumaksumuses. Sisuliselt heidab Hankija

10 (11)

Ühispakkujate pakkumusele ette seda, et Ühispakkujad on ristsubsideerinud ja arvestanud

osaliselt pisiremontööde 1h maksumuse välikoristustööde kuumaksumuses.

See selgus Hankijale Ühispakkujate 17.03.2025 vastusest Hankija 10.03.2025 päringule: „[--

-] meie pakkumuses on arvestatud, et pisiremonttööd on integreeritud osa kogu välikoristuse

ja haljastusteenuse üldisest kuutasust. See tähendab, et me ei käsitle pisiremonttöid

eraldiseisva iseseisva teenusena, vaid teostame neid jooksvalt ja paralleelselt igapäevaste

hooldus- ja koristustöödega. [---].“

7.3. Ristsubsideerimise korral saab pakkuja teenuse hinnastada omahinnast madalamalt,

kattes sellega kaasneva kahjumi mujal tekkiva kasumiga.

Riigikohus on lahendis 3-20-924 (p 22) pidanud riigihangete puhul võimalikuks hindu

(pakkumuse maksumust) nii pakkumuse siseselt kui lepingu üleselt ristsubsideerida, kuid

seda ainult siis, kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides ise ristsubsideerimise keeldu

kehtestanud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui riigihankes on ristsubsideerimise keeld, siis peab

see olema sätestatud riigihanke alusdokumentides, sest tegemist on pakkumusele esitatava

tingimusega. Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuste vastavuse

kontrollimisel kontrollida midagi, mida polnud riigihanke alusdokumentides sätestatud,

mida pakkujad enne pakkumuse esitamist ei teadnud.

Vaidlusaluses Riigihankes Hankija ristubsideerimise keeldu kehtestanud ei ole, seega oli

pakkujatel põhimõtteline võimalus ristsubsideerida pakkumuses esitatud maksumusi nii

pakkumuse siseselt kui ka väliselt.

7.4. Riigihanke alusdokumentides ei ole määratud, milliste kuludega tuli pakkujatel

arvestada välikoristustööde kuumaksumuses ja pisiremontööde 1h maksumuses. Seega oli

pakkujatel õigus otsustada, millised kulud millises maksumuses näidata.

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ järgi selgitatakse edukaks pakkumus välja

järgmiste kriteeriumite alusel:

1) välikoristustööde kuumaksumus - osakaal 80

2) pisiremontööde 1h maksumus - osakaal 20

Vaidlustuskomisjon möönab, et hinnakujunduse vabaks jätmine Hankija poolt lõi

pakkujatele oma hinnakujundusega võimaluse hindamiskriteeriumidega manipuleerimiseks,

kuid vaidlus selle üle, mida või kuidas oleks Hankija pidanud Riigihanke alusdokumentides

kehtestama või reguleerima, ei ole Riigihanke praeguses etapis enam võimalik.

7.5. Vaidlust pole selles, et Ühispakkujad on esitanud pakkumuses kaks nõutud maksumust.

Hankija pole selgitanud oma väidet, et Ühispakkujad pole esitanud Riigihanke

alusdokumentides sätestatud kriteeriumidele ja tehnilisele kirjeldusele vastavat pakkumust.

Hankija pole viidanud ühelegi kriteeriumile ega ka Riigihanke alusdokumentide tingimusele,

millele Ühispakkujate pakkumuses esitatud kaks maksumust ei vasta.

Hankija ei saa põhjendada Ühispakkujate pakkumuse tagasi lükkamist sellega, et sõlmitavat

hankelepingut tuleb asuda muutma, sest maksumust on vaja tõsta. Ühispakkujad on Hankijale

11 (11)

selgitanud, et pakkumuses esitatud maksumusi ristsubsideeritakse. Puudub mistahes alus

nõustuda Hankijaga, et lasteaed, kes soovib tellida pisiremonttöid, ei saa seda teha

Ühispakkujate pakkumuses pakutud maksumusega.

7.6. Riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, millele Hankija hinnangul Ühispakkujate

pakkumus ei vasta.

Eeltoodust lähtuvalt tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse Ühispakkujate

pakkumuse tagasi lükkamise kohta.

8. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Ühispakkujate

pakkumus tagasi lükati, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes tunnistada

kehtetuks ka Hankija otsus, millega Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldatakse, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 1 ja 8.

Hankijalt tuleb Vaidlustajale välja mõista riigilõiv 640 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindaja kulude väljamõistmiseks

1955 eurot (käibemaksuta), 9 tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasudega 215

ja 180 eurot).

Vaidlustuskomisjon peab Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulusid vajalikuks ja

põhjendatuks ning mõistab need Hankijalt välja.

Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets