Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

7-125-43-1 28.04.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HEIKKI SALM PNOEE-35703194715 2025-04-28 08:10:04

PiiriMiku_Vastus_KSH_mittealgatamise_kohta_Telisna.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KATRIN KOIT PNOEE-47812124728 2023-07-26 12:52:04

Vastus KSH mittealgatamise kohta Telisna.pdf

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected] Teie 26.06.2023 nr 7-1/23-70-1

Meie 26.07.2023 nr 5.1-17.9/1208-1

Seisukoht detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse kohta

Esitasite Muinsuskaitseametile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Lääne-Nigula vallas Telise

külas / Tällnäsis asuvatele Piiri ja Miku katastriüksustele kavandatud detailplaneeringu kohta

koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning Lääne-Nigula

Vallavalitsuse korralduse „Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu.

Kuigi planeeringuala läheduses asuvad riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised - Telisna

päevamärgid, ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks detailplaneeringule keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamist.

Nimetatud mälestiste Telisna ülemine päevamärk, reg-nr 27239 ja Telisna alumine päevamärk,

reg-nr 27240 kaitsevööndi kohta on muinsuskaitse nõukogu alalise arhitektuurimälestiste

ekspertnõukogu 23.12.2003 koosoleku protokoll nr 40, milles on nõukogu otsusena tehtud

ettepanek määrata päevamärkide kaitsevööndiks nendevaheline mereltvaate koridori ala.

Kaitse alla võtmise õigusaktis on viidatud ka vastavale skeemile, kuid paraku ei ole maa-ameti

kaardile kaitsevööndi ulatus märgitud.

Saadame kaitsevööndi skeemi teile esimesel võimalusel ning palume, et kaitsevöönd saaks

kantud detailplaneeringu põhijoonisele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Koit

Hiiumaa nõunik

[email protected]

PiiriMikudpl_KSH_eelhinnang v2.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PIRET TOONPERE PNOEE-48502270236 2023-07-18 08:00:08

Piiri ja Miku DP KSH eelhinnang v2.pdf

Tallinn 2023

Lääne-Nigula vald, Telise küla/Tällnäs

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: OÜ NXXN Reg nr 10687593 Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Rannaküla, Samblamäe, 91104

Tel +372 504 8588 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 18.07.2023

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

3.1 Lääne-Nigula valla üldplaneering ................................................................................ 8

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14

5.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 15

5.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ............................ 21

5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...................................................... 22

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 22

5.3 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 23

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 23

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 24

5.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 24

5.5.2 Jääkreostus......................................................................................................... 26

5.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 26

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 27

5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 27

5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 28

5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 28

5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 28

5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 28

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 29

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 31

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja OÜ NXXN tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Lääne-Nigula valda Telise küla/Tällnäs Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Lääne- Nigula Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale 17.07.2023 nr 6-5/23/13236-2 on eelhinnangut juulis 2023 täiendatud.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on moodustada kinnistutele Piiri (kü 52001:004:1330, maatulundusmaa 100%, pindala 3,25 ha) ja Miku (kü 52001:004:1340, maatulundusmaa 100%, pindala 3,67 ha) viis elamumaa krunti viie eluhoone ja abihoonete rajamiseks ja üks transpordimaa krunt (Joonis 1.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Piiri ja Miku maaüksustele moodustada viis elamumaa krunti ja üks transpordimaa krunt, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Hoonete arhitektuursete lahenduste välja töötamisel arvestatakse Lääne-Nigula Vallavalitsuse sellekohaste etteantud tingimustega.

Ehitisregistri andmetel ei paikne ei Piiri ega Miku kinnistul käesoleval hetkel ehitisi.

Kavandatava tegevuse ala paikneb metsamaal, mida ümbritseb ida, lõuna ja lääne suunas samuti metsaala ning põhja suunas Läänemeri. Piiri kinnistu keskosa ning Miku kinnistu lõuna osa läbib täitmata pinnaskattega Rohuaia tee (tee nr 5200152). Samuti jääb Piiri kinnistu keskosasse mitteavalik täitmata kruuskattega Päevamärgi eratee (tee nr 5200282).

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 1. Detailplaneeringu esialgne eskiisjoonis.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elurajooni arendamisel.

Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda hindamaks, kas detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Planeeringuala kattub põhjaosas Nõva-Osmussaare hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000166), mis on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala (Nõva-Osmussaare loodusala, EE0040201) ja Natura 2000 linnuala (Nõva-Osmussaare linnuala, EE0040201). Lisaks jäävad planeeringualast u 85 m kaugusele lääne suunda Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001). Seega on vajalik KSH eelhinnangu raames koostada Natura eelhindamine, et välistada kavandatava tegevuse mõju Natura aladele.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Lääne-Nigula valla üldplaneering1

Lääne-Nigula valla üldplaneering on kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022. a otsusega nr 1-3/22-36.

Kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt jääb juhtotstarbelt maalise asustusega alale. Ala läbib avalik juurdepääs kallasrajale. Ala jääb tervikuna rohevõrgustiku tugialale. Ala jääb osaliselt korduva üleujutusega alale. Planeeringualast lääne suunda jääb planeeritud kaunis vaade Telise rand.

Hajaasustuses on vajalik väärtustada väljakujunenud külastruktuuri ja väärtusi. Senisest enam vajalik väärtustada külamaastikku ja aktiivses kasutuses olevaid viljakaid põllumajandusmaid.

Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse maa-ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid. Maalise asustusega maa-alale täiendavate elamute ehitamisel tuleb arvestada paikkonna ehitusliku ja ettevõtluse eripäradega (põllumajanduslik tegevus, metsa majandamine jms).

Üldplaneering hajaasustuses hoonete suurimat lubatud arvu ei määra. Hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile. Naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses tagatud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Rohevõrgustikul paiknevatele hoonetele ja õuealale kehtivad rohevõrgustikust tulenevad lisatingimused.

Maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavandamisel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega. Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates mahtude sobitumist maastikuga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha erandeid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas).

Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast. Hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha. Miinimumsuuruse rakendamise eelduseks on, et kõik vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee, elektripaigaldised jms) mahuvad koos oma kujadega maaüksuse või on rajatiste ja nende kujade kavandamisel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokkulepped.

Planeeringu eskiisi kohaselt on tagatud hajaasustuse hoonestustingimuste täitmine (hoonete vaheline kaugus 50 m, maaüksuse miinimumsuurus 0,5 ha, hoonete alune pind kuni 10 %).

1 https://www.laanenigula.ee/uldplaneering

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Rohevõrgustiku tugialal kehtivad järgmised tingimused:

− hajaasustuses rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab hoonegruppide ja/või piiratud õuealade või takistusi põhjustava taristu vahele jääma vähemalt 100 m katkematu ala;

− rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu;

− rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm);

− rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud maastik ja ulukite vaba liikumine. Karjamaade piirded on siiski lubatud ka rohevõrgustikus, kuid karjaaiad tuleb avada perioodidel, mil loomi alal ei karjatata;

− looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90%.

Kui kogu kavandatavaid elamukrunte võtte ühe hoonegrupina siis on teiste rohevõrgustikus takistusi põhjustavate objektidega 100 m katkematu ala tagatud. Hoonete/nende võimalike piirdeaedade vahel 100 m vahemaaga alasid tagatud ei ole.

Üldplaneering määrab korduva üleujutusega ala piiri mererannal ning sellest lähtuvalt on määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatus. Osaliselt on piirkonnas ka ehituskeeluvööndit üldplaneeringuga vähendatud. Ehituskeeluvööndisse jääb kogu planeeringuala põhjaosa.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

4 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Lääne-Nigula vallas Telise külas/Tällnäs Piiri ja Miku kinnistute detailplaneering.

DP-ga seotud kinnistud külgnevad põhja suunas Läänemerega, ida suunas kinnistuga Nenders (kü 52001:004:2291, maatulundusmaa 100%), lõuna suunas ühe kinnistuga (kü 52001:004:0263, maatulundusmaa 100%) ja lääne suunas kinnistutega Rohuaia (kü 52001:004:0410, maatulundusmaa 100%) ja kinnistuga (kü 52001:004:0262, maatulundusmaa 100%).

Maa-ameti ortofoto alusel on Nii Piiri- kui ka Miku kinnistu looduslikus seisundis (metsaala). (Joonis 2). Piiri kinnistu keskosa ning Miku kinnistu lõuna osa läbib täitmata pinnaskattega Rohuaia tee (tee nr 5200152). Samuti jääb Piiri kinnistu keskosasse mitteavalik täitmata kruuskattega Päevamärgi eratee (tee nr 5200282). Võrguühendused alal puuduvad. Planeeringuala ümbritseb metsaala (Joonis 3).

Joonis 2. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis 3. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID6352890_2022-06-25.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel kattub planeeringuala põhjapoolses osas Nõva-Osmussaare hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000166), mis on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala (Nõva-Osmussaare loodusala, EE0040201) ja Natura 2000 linnuala (Nõva-Osmussaare linnuala, EE0040201). Samuti kattub planeeringuala põhjapoolses osas loodusdirektiivi elupaigaga esmased rannavallid (1210). (Joonis 4)

Samuti jäävad planeeringualast 500 m raadiusesse ka loodusdirektiivi elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ja vanad loodusmetsad (9010*). (Joonis 4)

Planeeringuala ei kattu registris olevate puurkaevudega. Planeeringualast 300 m raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud:

− PRK0014857 (u 160 m kaugusel lääne suunas, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 10 m);

Planeeringualast 360 m kaugusele jääb I kaitsekategooria loomaliigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik (KLO9126182), millel on registreeritud kolm merikotka pesa. Reaalne lähim merikotka pesa jääb planeeringualast u 700 m kaugusele, kuid see on juba 2009 aasta varisenud. Ainuke säilinud ja ka viimastel aastatel asustatud pesa jääb planeeringualast 1,7 km kaugusele. Kõigi pesade ümber on moodustatud püsielupaigad (KLO3001096, KLO3001164, KLO3001534). Merikotka elupaik kattub vähesel määral Nõva-Osmussaare hoiuala ja linnualaga. Hoiulasse ei ole hõlmatud sealjuures ükski pesakohtadest ja linnusalasse jääb pesakoht, mis on juba 2009 varisenud. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 4-l kanded I ja II kaitsekategooria liikide kohta.

Planeeringualast 500 m ulatusse ei jää II ega III kaitsekategooria loomaliikide elupaikasid.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Planeeringualast kirde suunda jäävad järgmised III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad: u 160 m kaugusele aas-karukell (Pulsatilla pratensis, KLO9339450), u 245 m kaugusele rohekas käokeel (Platanthera chlorantha, KLO9339445), u 290 m kaugusele aas-karukell (Pulsatilla pratensis, KLO9339451), u 300 m kaugusele aas-karukell (Pulsatilla pratensis, KLO9339455). (Joonis 4)

Planeeringualast 500 m ulatusse ei jää I ega II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtasid. Samuti puuduvad planeeringualast 500 m ulatuses I, II ja III kaitsekategooria seente ja samblike kasvukohad.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad ja vääriselupaigad.

Planeeringuala paikneb osaliselt üleujutusohuga alal.

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb kaks pärandkultuuri objekti (Joonis 4):

− Telise piirivalve vaatlustorn (520:OKU:010; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 435 m kaugusel);

− Telise piirivalve vaatluspunkt (520:OKU:009; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 460 m kaugusel).

Kultuurimälestiste riikliku registri2 järgi jääb kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse kaks kultuurimälestist:

− Telisna liitsihi ülemine päevamärk (registrinumber: 27239, ehitismälestis, u 8 m kaugusel);

− Telisna liitsihi alumine päevamärk (registrinumber: 27240, ehitismälestis, u 12 m kaugusel).

Planeeringualal ei paikne elektripaigaldisi ega elektripaigaldise kaitsevööndeid.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka.

2 https://register.muinas.ee

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Joonis 4. Planeeringualast 500 m raadiusesse jäävad kitsendused. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed I ja II kaitsekategooria liikide kohta.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Piiri ja Miku kinnistutele elamute rajamist ei saa pidada ühegi Natura ala kaitse korraldamiseks vajalikuks tegevuseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine

Käesoleva Natura eelhindamise ulatus hõlmab kavandatava tegevuse ala mõjualasse jäävaid Natura-alasid, milleks on planeeringualaga põhja osas kattuvad Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201) ja Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201). Lisaks jäävad planeeringualast u 84 m kaugusele lääne suunda Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001). Ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Tulevikus lisandub elamute rajamisega piirkonda juurde liilklus- ja külastuskoormust aga mitte olulisel määral, sest kavandatava tegevusega rajatakse ainult viis elamut. Kuna kavandatava tegevuse ala läbib avalik juurdepääs kallasrajale, siis toimub juba praegu piirkonnas külastatavus, et pääseda mereranda.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

5.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Planeeringuala kattub põhja osas Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Nõva-Osmussaare loodusalaga (EE0040201) ja Nõva-Osmussaare linnualaga (EE0040201). Lisaks jäävad planeeringualast u 84 m kaugusele lääne suunda Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001). (Joonis 5)

Joonis 5. Planeeringuala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnualade suhtes.

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 1-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet (edaspidi KeA).

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Joonis 6. Planeeringuala piirkonda jäävad Natura loodus- ja linnualal paiknevad kaitstavad liigid. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed I ja II kaitsekategooria liikide kohta.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Tabel 1. Natura alade kirjeldused.

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Kirjeldus EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Ohutegurid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentu ur andmetel

EE0040201 Nõva- Osmussaare loodusala

24745 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited -

2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited -*2130), rusked

luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood

(7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning

lammilodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas

(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk

(Dianthus arenarius subsp. Arenarius).

Nõva-Osmussaare loodusala (kattub Nõva-Osmussaare linnualaga) asub Harju ja Lääne maakondades ning selle pindala on ca 25 000 ha. Ala on tähtis Nõva looduslike metsade ja liivarandade, Osmussaare pärandmaastiku ning nendevahelise lindude Ida-Atlandi rändetee jaoks väga tähtsa mereala tõttu (veeosa moodustab 21 619 ha (loodusalast ligi 87%). Mereteadlaste hinnangul üks esinduslikumaid karide alasid Eesti vetes. Osmussaart kaitstakse haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ja eluslooduse pärast. Saare pindala on 4,87 km2, pikkus 4,6 km, laius 1,3 km, suurim absoluutkõrgus 10 m. Paikneb Balti klindi paeneemikul, mis kerkis merest u 3000 aastat tagasi. Peamiselt lubjakivist koosnev aluspõhi paljandub saare põhjarannikul kuni 6 m kõrguse astanguna ligi 5 km ulatuses. Saare pinnakate koosneb kuni 2,5 m paksuselt rannavallide kiviklibust. Pinnasega ja taimestikuga kattumata ulatuslikud klibuväljad laiuvad saare loode- ja kaguosas. Saare kõige iseloomulikumaks maastikuvormiks on lood ehk alvarid (*6280) ning teised poollooduslikud kooslused. Noarootsi tasane, mereäärsete liivaluidete, männimetsa ja luitevallide vaheliste ja taguste sooaladega ala on suuresti roostunud, kuid siin on ka kauneid liivarandasid. Lisaks mitmekesistavad maastikku mitmed väikejärved. Kaitstavatest liikides esinevad loodusalal hallhüljes (Halichoerus grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius).

Metsa ohustab inimtegevus, eelkõige tulekahjud; merd reostus, eriti naftatransport Soome lahel; Osmussart kinnikasvamine ja kontrollimatu turism.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Kirjeldus EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Ohutegurid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentu ur andmetel

Rannikumeri on toitumisalaks merikotkale (Haliaeetus albicilla). Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise Ramsari alaga.

EE0040201

Nõva-

Osmussaare

linnuala

24745 Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).

Nõva-Osmussaare linnuala pindalaga 24 610 ha asub Lääne- ja Harjumaal ning see koosneb ühest suurest ja kahest väiksemast lahustükist. Nõva-Osmussaare linnuala kulgeb 53 km pikkuselt mööda rannikut ning sinna on hõlmatud Nõva piirkonna rannaalad, Osmussaar ja nende vaheline meri. Lisaks on linnualasse hõlmatud metsa- ja sookooslused koos laguunijärvedega. Nõva- Osmussaare linnuala moodustab ühtse ja loogilise terviku Väinamere linnualaga (271 300 ha).

Metsa ohustab inimtegevus, eelkõige tulekahjud; merd reostus, eriti naftatransport Soome lahel; Osmussart kinnikasvamine ja kontrollimatu turism.

EE0040002

Väinamere

loodusala

253958 ,9

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

Väinamere loodusala asub Lääne Eestis ning ala pindala on ca 254 000 ha. Väinamere loodusalale jäävad paljud kaitstavad loodusobjektid, millest olulisemad on Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala, Vormsi maastikukaitseala, Väinamere hoiuala, Selgrahu, Pujuderahu, Kadakalaiu hallhülge püsielupaik, Vahtrepa maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kesselaiu maastikukaitseala, Puhtu- Laelatu looduskaitseala, Nehatu looduskaitseala, Varbla laidude maastikukaitseala. Loodusala on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab enda alla osaliselt Lääne-Eesti maismaa rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealse mereala. Tegemist on rändlindude Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub tuhandeid veelinde. Looduse elurikkus on loodusalal tihedalt seotud traditsioonilise

Traditsioonilise maakasutuse vähenemine.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Kirjeldus EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Ohutegurid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentu ur andmetel

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri).

maakasutusega, eriti poollooduslike rohumaade niitmise ja karjatamisega. Loodusala esinduslikumaks osaks on rahvusvahelise tähtsusega Matsalu rahvuspark, mis on moodustatud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade ja Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere kaitseks. Lisaks ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Rahvuspargis on registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu- Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

EE0040001

Väinamere

linnuala

27 321 7

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba- part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris

Väinamere linnuala pindalaga ca 273 200 ha on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Väinameres leidub üle 600 saare, millest enamuse pindala on alla 0,1 km². Maatõusu tagajärjel tekib merest aegamööda uusi saari juurde ning kasvab olemasolevate pindala ja kõrgus. Seetõttu on nad vägagi erineva ilmega pakkudes mitmekesiseid elupaiku ja soodustades

Peamiseks ohuks on pool- looduslike koosluste kinnikasvamine traditsioonilise majandamise lakkamisel.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Kirjeldus EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Ohutegurid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentu ur andmetel

alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea- rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

rikkaliku elustiku kujunemist. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu- Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

5.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 2-s.

Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0040201 Nõva- Osmussaare loodusala

Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ette tegevusi. Seega otsene mõju loodusala kaitse-eesmärkidele puudub. Detailplaneeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ning seonduv taristu planeeritakse väljapoole loodusala. Rannaalale tegevusi ei kavandata. Säilib u 200 m metsane puhvervöönd. Ehitustegevuse mõju (vee režiimi ja valgustingimuste muutus) ei ulatu seega loodusalani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikideni. Arvestades arendusmahu väiksust, siis ei ole oodata ka tallamiskoormuse kasvu ulatuses, mis võiks rannakooslusi kahjustada.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

EE0040201 Nõva- Osmussaare linnuala

Kavandatav tegevus ei näe linnualal ette tegevusi. Seega otsene mõju linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. Detailplaneeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ning seonduv taristu planeeritakse väljapoole linnuala. Säilib u 200 m metsane puhvervöönd. Ehitusaegne mõju ei ulatu linnualani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadeni. Arvestades arendusmahu väiksust, siis ei ole oodata ka külastuskoormuse kasvu ulatuses, mis võiks linnustiku elupaiku kahjustada. Planeeringualast 360 m kaugusele jääb I kaitsekategooria loomaliigi merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik (KLO9126182), millel on registreeritud kolm merikotka pesa. Reaalne lähim merikotka pesa jääb planeeringualast u 700 m kaugusele, kuid see on juba 2009 aasta varisenud. Ainuke säilinud ja ka viimastel aastatel asustatud pesa jääb planeeringualast 1,7 km kaugusele. Kõigi pesade ümber on moodustatud püsielupaigad (KLO3001096, KLO3001164, KLO3001534). Merikotka elupaik kattub vähesel määral Nõva- Osmussaare hoiuala ja linnualaga. Hoiulasse ei ole hõlmatud sealjuures ükski pesakohtadest ja linnusalasse jääb pesakoht, mis on juba 2009 varisenud. Merikotka kaitse tegevuskava3 kohaselt võib pesitsusaegne häiring esineda kui raieid (vms häiringut põhjustavat tegevust) teostatakse 500 m raadiuses pesast. Uusi taristuobjekte, nt elamuid ja teid ei tohi ehitada merikotka pesadele lähemale kui 500 meetrit, sest nendest lähtub uus häiring, mida kotkaste pesapaigavaliku hetkel ei eksisteerinud. Antud juhul on tegevuskava kohane vahemaa pesade ja planeeringuala vahel täidetud. Reaalne asustatud pesa jääb tunduvalt kaugemale kui 500 m. Samuti jääb kaugemale kui 500 m

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

3 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

enamus elupaigast, kus võib paikneda täiendavaid pesitsemiseks sobilikke pesapuid. Seega ei ole oodata, et planeeringuga kavandatav tegevus halvendaks antud elupaiga seisundit või põhjustaks pesitsusaegseid häiringuid. Planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta merikotka toitumisala. Arvestades antud liigi toitumisharjumusi, siis jäävad toitumisalad merele, mitte planeeringualale.

EE0040002 Väinamere loodusala

Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ette tegevusi. Seega otsene mõju loodusala kaitse-eesmärkidele puudub. Detailplaneeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ning seonduv taristu planeeritakse väljapoole loodusala. Rannaalale tegevusi ei kavandata. Säilib u 200 m metsane puhvervöönd. Ehitustegevuse mõju (vee režiimi ja valgustingimuste muutus) ei ulatu seega loodusalani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikideni. Arvestades arendusmahu väiksust, siis ei ole oodata ka tallamiskoormuse kasvu ulatuses, mis võiks rannakooslusi kahjustada.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

EE0040001 Väinamere linnuala

Kavandatav tegevus ei näe linnualal ette tegevusi. Seega otsene mõju linnuala kaitse-eesmärkidele puudub. Detailplaneeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ning seonduv taristu planeeritakse väljapoole linnuala. Säilib u 200 m metsane puhvervöönd. Ehitusaegne mõju ei ulatu linnualani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadeni. Arvestades arendusmahu väiksust, siis ei ole oodata ka külastuskoormuse kasvu ulatuses, mis võiks linnustiku elupaiku kahjustada.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

5.1.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualale ega kontaktvööndisse ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi järgi kaitsealuste liikide leiukohti. Planeeringuala kattub põhjapoolses osas Nõva-Osmussaare hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000166). Detailplaneeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ning seonduv taristu planeeritakse väljapoole hoiuala. Rannaalale tegevusi ei kavandata. Säilib u 200 m metsane puhvervöönd ehitusalade ja hoiuala vahel. Ehitustegevuse mõju (vee režiimi ja valgustingimuste muutus) ei ulatu seega alani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikideni. Arvestades arendusmahu väiksust, siis ei ole oodata ka tallamis- ning külastuskoormuse kasvu ulatuses, mis võiks rannakooslusi kahjustada või elustikku oluliselt häirida.

Planeeringualal puhul on tegu valdavalt keskealise pohla kasvukohatüübi männikuga. Arvestades ala paiknemist suures metsamassiivis, siis on tegu inimtegevusest võrdlemisi mõjutamata keskkonnaga, mistõttu võib eeldada alal Eesti iseloomulike metsaliikide esinemist. Keskkonnaagentuuri ELME projekti kaardikihtide alusel on metsaala ökoloogiliselt seisundilt keskmises ja viletsas seisundis. Ehitustegevusega kaasneb metsa raadamine ja seega metsaga seotud elupaikade kadu. See omakorda toob kaasa metsaliikide asendumise vähem inimpelglikumate liikidega. Metsaala asendub elamumaaga. Arvestades metsamassiivi suurust, metsa seisundit elupaigana ning asjaolu, et ala ei jää teadaolevalt kaitsealuste liikide esinemisalale, siis võib mõju pidada ebasoodsaks aga väheoluliseks.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

5.3 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on4:

− elurikkuse kaitse ja säilitamine;

− kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;

− rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Kavandatava tegevuse asukoha puhul on tegemist rohevõrgustiku tugialaga. Vastavalt üldplaneeringule tuleb välditakse rohevõrgustiku aladel elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustaks piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Vastavalt üldplaneeringule ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud maastik ja ulukite vaba liikumine. Hoonete või hoonegruppide vahed peavad olema vähemalt 100 m.

Arvestades rohevõrgustiku tugiala suurust ja looduslike alade kõrget osakaalu tugialas, siis ei ole oodata, et kavandatava tegevus elluviimisel langeks looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialal alla 90%.

Üldplaneeringu tingimusi järgides ei oma kavandatav tegevus olulist mõju rohevõrgustiku säilimisele ja toimivusele.

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja5 nõuetest.

4OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/429062018002

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu ja abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.5.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala piirneb põhja suunas Läänemerega. Vooluveekogusid planeeringuala lähedale ei jää.

Planeeringuala põhjaosa kattub Läänemere ranna veekaitsevööndiga, ranna ehituskeeluvööndiga ja ranna piiranguvööndiga (Joonis 7). Antud planeeringuala puhul tuleb arvestada, et tegu on metsamaaga, seega laieneb ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi ulatusest (LKS § 35 lg 4). Antud juhul on korduva ületujusala ulatus määratud üldplaneeringus. Seega on alal ulatuslik ehituskeeluvöönd. Üldplaneeringuga on ehituskeeluvööndit piirkonnas vähendatud, kuid mitte planeeringualal. Esialgsel eskiisil on arvestatud ehituskeeluvööndit veepiirist, mitte korduva üleujutusega ala piirist. Juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotleta on vajalik planeeringulahendus viia vastavaks üldplaneeringukohase ehitusekeeluvööndi paiknemisega. Juhul kui siiski soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Hinnangu ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavusele, sh mõjule ranna kaitse-eesmärkidele, annab Keskkonnaamet vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Arvestama peab, et ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema põhjendatud ja tegu on erandiga.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

25

Joonis 7. Rannast tulenevad kitsendused planeeringualal.

Planeeringala veevarustus soovitakse lahendada igale kinnistule uue rajatava puurkaevu abil, mille veevõtt ületa 10m3/ööpäevas (hooldusala R=10m) ja rahuldab ühe kinnistu veevajaduse täielikult. Uue puurkaevu rajamise täpne asukoht ja veevärgi tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimisstaadiumis. Puurkaevude kavandamisel ja rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Kuna iga puurkaevu rajamisel ja kasutamisel esineb teatav põhjavee reostusrisk, siis uute elamugruppide rajamisel on soovitatav veevarustus grupeerida ja võimalusel lahendada ühise puurkaevuga.

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritavad krundid jäävad väljaspoole ühiskanalisatsiooniga kaetud reovee kogumisala. Reoveekanalisatsiooni lahendus tuleb rajada vastavalt Lääne-Nigula valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale (15.11.2018 nr 48). Kehtiva üldplaneeringu ja Lääne-Nigula valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt reovee kohtkäitlus lubatud reovee tekkekohal kinnistu piires. Väljaspool määratud reoveekogumisalasid reguleerib omapuhastite kasutamise tingimusi eeskätt veeseadus ja selle alamaktid. Reoveesüsteemi projekteerimisel tuleb arvestada veeseaduses ja keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

26

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud nõuetega.

Prognoositav reostuskoormus planeeritava ala ühe kinnistu kohta on u 2,6 ie ja reoveekogus kuni 10 m³/d. Veeseaduse § 124 lg-te 3 ja 6 kohaselt võib kinnistule rajada reovett bioloogiliselt puhastava omapuhasti. Planeering näeb ette reovee juhtimise läbi omapuhasti ja heitvee immutamist. Omapuhastiteks soovitakse eeldatavalt kasutada biopuhasti, septiku ja imbväljakuga süsteeme.

Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus

puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna

suhtes allavoolu.

Planeeringulahendus peab tagama võimaluse omapuhasti aastaringseks tühjendamiseks. Tagatud peab olema tühjendusveoki juurdepääs septikkaevule.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 8 lg 1 p 1 kohaselt võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 50 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Arvestada tuleb ka veeseaduse § 127 lg- ga 1, mille kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Planeeringuala jääb maaparandusüssteemi alale. Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisavee (väljapool maaparandussüsteemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Arvestades detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mahte (kuni 5 üksikelamut) ja eskiislahenduse kohast lahendust, siis ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Juhul kui soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada, siis hindab tegevuse vastavust ranna kaitse-eesmärkidele Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise menetluses.

5.5.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

5.5.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

27

perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult metsamaaga. Ei ole oodata, et kavandatavate elamute suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline, sest ehitusala on peamiselt ümbritsetud metsaga. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamute ehitust alale, mis on ümbritsetud mere- ja metsaalaga. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Oluline on, et planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohase kallasrajale juurdepääsu säilimine.

Eesti pinnase radooniriski kaardi6 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus Rn-riski klass on „Keskmine või madal“. Seega ei ole oodata ala paiknemisest tulenevalt olulist terviseriski.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

5.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringuga kavandatakse elamud peamiselt metsaga ümbritsetud alale, mida läbib üldplaneeringuga määratud avalik juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga kavandatav jääb nähtav vahetult naaberkinnistutelt, üldplaneeringuga määratud avalikult juurdepääsult kallasrajale ja mitteavalikult Päevamärgi erateelt (tee nr 5200282). Oluline kaugemale ulatuv visuaalne mõju puudub.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb üldplaneeringu kohane ilusa vaatega koht. Antud vaatekohta planeeringuga ei mõjutata (vaade avaneb merele, mitte planeeringuala poole).

6 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

28

5.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal mälestised puuduvad, kuid ala vahetus läheduses paikneb kaks kultuurimälestist. Mälestistele kehtivad kaitsevööndid, kuid kultuuriväärtuste registris puudub info kaitsevööndi ulatuse osas (märgitud on „Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil“). Vajalik on planeeringu koostamisel koostöö Muinsuskaitseametiga. Välja tuleb selgitada kaitsevööndite ulatus ning arvestada planeeringu koostamisel kaitsevööndite paiknemisega. Kultuurimälestiste kaitsevöönditega arvestamisele ei ole olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele oodata.

5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.11 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

29

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatava tegevusega kaasnevana on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele;

2) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

3) järgides Lääne-Nigula valla üldplaneeringus esitatud tingimusi, siis ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule;

4) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist ebasoodsat keskkonnamõju;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Kuigi eelhinnanguga ei tuvastatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemist, mis nõuaks KSH läbiviimist, siis arvestades, et tegu on elamute rajamisega praegusele metsamaale ning rohevõrgustikku, siis oleks kohane planeerngus rakendada meetmeid elurikkuse suurendamiseks ja ebasoodsate mõjude vältimiseks:

− Vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil 15. veebruarist kuni 31. juulini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

− Alale kavandatav tuletõrjeveetiik kavandada selliselt, et see sobiks sigimisveekoguks ka kahepaiksetele. Selleks peavad veekogu kaldad olema lauged (kalda kaldenurk ei tohiks olla üle 25° vähemalt tiigi põhjakaldal). Kõrghaljastuse rajamisel tuleb vältida puude istutamist veekogu lõunakallastele, kuna puud hakkavad veekogusid päikese eest varjama.

− Soovitatav on elupaikade kao kompenseerimiseks pesitsusvõimaluste loomine eri linnuliikidele. Eri liikidele sobiliku suurusega pesakastide paigaldamine. Uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel kasutada soovitavalt materjale ja meetodeid, mis säilitaksid pesitsusvõimalused suitsu- ja räästapääsukestele (nt. karedad krohvitud seinad aitavad pesamaterjali hoone külge kinnitada, alternatiiv oleks spetsiaalsete pesaaluste tekitamine hoonetele, arvestades sihtliikide vajadusi).

− Hoonete arhitektuursetes lahendustes vältida suuri klaaspindu. Suured klaaspinnad on lindudele ohtlikud. Linnud ei taju neid takistusena vaid näevad klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

30

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud suuremaid kive on soovitatav kasutada haljastuselementidena, nt rajada kivihunnikuid või -aedu säilitatava kõrgpuistu lähinaabrusesse. Suuremad kivid võivad haljastuses ka üksikuna kasutust leida. See ilmestab maastikku ja annab lindudele võimaluse neil istudes saaki (putukaid) valvata. Kivihunnikud ja –aiad võivad olla kombineeritud alpimäeks. Kivide paigutamine peab toimuma viisil, mis on ohutu inimesele (vältida varisemisohtu), ent samas pakub kividevahelisi tühimikke (ei ole sidusainega täiel määral kinnitatud), võimaldamaks neis pesitseda/elutseda.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KeA) või Keskkonnaministeerium (edaspidi KKM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA. Antud planeeringu puhul tuleb asjaomaseks asutuseks pidada kindlasti ka Muinsuskaitseametit, sest planeeringuala vahetus läheduses paiknevad kaks ehitismälestist, mille kaitsevööndite ulatus vajab selgitamist.

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

31

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Piiri-Miku kinnistu detailplaneeringu eskiis (seletuskiri ja detailplaan).

Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022. a otsusega nr 1-3/22-36. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/uldplaneering

Lääne maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 22.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 19.06.2018 nr 30). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/429062018002

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

PiiriMikudpl_koosk.pdf

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Keskkonnaamet 28.04.2025, nr 7-1/25- 43-1

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Päästeameti Lääne päästekeskus

[email protected]

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond

[email protected]

Piiri ja Miku kinnistute detailplaneeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Piiri ja Miku

kinnistute detailplaneeringu eelnõule.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 08.08.2023

korraldusega nr 2-3/23-337. Sama korraldusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Telise külas / Tällnäsis asuvate Piiri ja Miku katastriüksuste maa-

ala jagamine elamumaa kruntideks ja määrata neile ehitusõigus.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida (koostatud on eelhinnang, Lemma OÜ).

Detailplaneering koostatakse vastavuses Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,

siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. detailplaneeringu seletuskiri;

2. detailplaneeringu põhijoonis;

3. keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;

4. Keskkonnaameti 17.07.2023 kiri nr 6-5/23/13236-2;

5. Muinsuskaitseameti 26.07.2023 kiri nr 5.1-17.9/1208-1.

Marika Meister 47 24354 [email protected]

PiiriMikudpl_põhijoonis_210425.pdf

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING TELISE KÜLA / TÄLLNÄS, LÄÄNE-NIGULA VALD, LÄÄNEMAA

PIIRI KINNISTU (52001:004:1330) JA MIKU KINNISTU ( 52001:004:1340)

PLANEERINGU KOOSTAJA:

OÜ NXXN REG.KOOD: 10687593

VASTUTAV SPETSIALIST:

ENN LAANSOO

VOLITATUD ARHITEKT TASE 7

TÖÖ No: 453NRKV

STAADIUM: DETAILPLANEERING

KOOSTAMISE AEG: 16.04.2025

OMANIK/VALDAJA:

NOAROOTSI KINNISVARA OÜ

HUVITATUD ISIK / TELLIJA:

NOAROOTSI KINNISVARA OÜ

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 1 | 13

PROJEKTI KOOSTAJAD PEAPROJEKTEERIJA:

OÜ NXXN REG. KOOD: 10687593 SAMBLAMÄE, RANNAKÜLA, NÕVA VALD, LÄÄNEMAA, 91104 MAJANDUSTEGEVUSE REGISTREERINGUD: valdkond EHITUS: Ehitusjuhtimine EEJ000113 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine EPE000031 Projekteerimine EEP000137 TEGEVUSLUBA: Muinsuskaitse - EMU000147 Arhitektitegevused - 7111, 71111

VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO – EP00405FIE-0001

VOLITATUD ARHITEKT 7V, KUTSETUNNISTUS NR.179764 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU LIIGE TEL:+372 5048588 E-MAIL: [email protected]

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 2 | 13

SISUKORD PROJEKTI KOOSTAJAD ........................................................................................................ 1

PLANEERINGU KOOSSEIS ......................................................... Error! Bookmark not defined.

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 4

1 Sissejuhatus .................................................................................................................... 4

2 Planeeringuala ................................................................................................................ 4

2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4

2.2 Planeeringuala asukoht ja piirid ................................................................................ 4

2.3 Juurdepääs planeeringualale ..................................................................................... 5

2.4 Ümbritsevad alad ...................................................................................................... 6

2.5 Maapinna ja hüdrogeoloogia üldised omadused ....................................................... 6

3 Planeeringu vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ................................ 6

4 Planeeringulahendus ...................................................................................................... 7

4.1 Üldised põhimõtted .................................................................................................. 7

4.2 Maakasutuse ja kruntide bilanss ............................................................................... 7

4.3 Keskkonnakaitse põhimõtted .................................................................................... 8

4.4 Keskkonnatingimused ja arhitektuurinõuded ............................................................ 8 4.4.1 Hoonestusalade paigutus ja ehitusõigus ................................................................... 8 4.4.2 Arhitektuurinõuded .................................................................................................. 9 4.4.3 Piirdeaed ................................................................................................................. 10

4.5 Juurdepääsuteed ..................................................................................................... 10

4.6 Maaparandussüsteem ............................................................................................. 11

5 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 11

5.1 Veevarustus ............................................................................................................ 11

5.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................. 11

5.3 Elektrienergia .......................................................................................................... 11

5.4 Side ......................................................................................................................... 12

5.5 Küte ja gaasivarustus .............................................................................................. 12

5.6 Jäätmekäitlus .......................................................................................................... 12

6 Kooskõlastamine ........................................................................................................ 12

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 3 | 13

7 Natura 2000 alad ....................................................................................................... 12

LISAD • Lisa 1: Lääne-Nigula Vallavalitsuse korraldus (08.08.2023 nr 2-3/23-337) – detailplaneeringu algatamine

ja lähteseisukohad. • Lisa 2: Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) eelhinnang (Lemma OÜ, 18.07.2023) –

keskkonnamõju analüüs ja meetmed. • Lisa 3: Imatra Elekter AS-i tehnilised tingimused (TT-19045L) – elektrienergia varustuse lahendused ja

nõuded. • Lisa 4: Lääne-Nigula valla lähteseisukohad – planeeringu tingimused ja kooskõlastused. • Lisa 5: Muinsuskaitseameti seisukoht (26.07.2023, kiri nr 5.1-17.9/1208-1) – Telisna päevamärkide

kaitsevööndi arvestamine. • Lisa 6: Keskkonnaameti kiri (17.07.2023, nr 6-5/23/13236-2) – KSH mittealgatamine ja

keskkonnakaitselised meetmed.

JOONISED JN100_453NKKV_PiiriMikuDP_DetailplaanPDF

JN900_453NRKV_PiiriMikuDP_Illustratsioonid3DPDF

ML105_453NRKV_PiiriMikuDP_AsukohaskeemPDF

ML106_453NRKV_PiiriMikuDP_TugiplaanPDF

DK202_453NRKV_PiiriMikuDP_dp_digitaalsedkihidDWG

TABELANDMED • DK401_453NRKV_PiiriMikuDP_TarkandmedXLS • DK402_453NRKV_PiiriMikuDP_MetaandmedXLS

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 4 | 13

SELETUSKIRI

1 SISSEJUHATUS

Käesolev detailplaneering on koostatud Lääne-Nigula vallas Telise külas / Tällnäsis asuvatele Piiri (katastri tunnus 52001:004:1330) ja Miku (katastri tunnus 52001:004:1340) katastriüksustele. Planeeringu koostamine on kooskõlas planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega. Planeeringu eesmärk on jagada katastriüksused elamumaa kruntideks ja määrata neile ehitusõigus, arvestades keskkonnatingimusi ja kohalikke planeeringunõudeid. Planeeringu tellija on Noarootsi Kinnisvara OÜ (registrikood 10489278), koostaja on NXXN OÜ (arhitekt Enn Laansoo). Varasemaid detailplaneeringuid planeeritaval alal ei kehti.

2 PLANEERINGUALA

2.1 ÜLDANDMED

Detailplaneering koostatakse Lääne-Nigula vallas Telise külas / Tällnäsis asuvatele Piiri (katastri tunnus 52001:004:1330, kinnistusregistriosa nr 475432, pindala 3,33 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ja Miku (katastri tunnus 52001:004:1340, kinnistusregistriosa nr 475532, pindala 3,67 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksustele. Planeeringuala kogupindala on 7 ha (70,000 m²). Planeeringuala asub Lääne-Nigula valla üldplaneeringu järgi hajaasustuspiirkonnas maalise asustuse maa-alal, mis on rohevõrgustiku tugialal ja väärtuslikul maastikul. Planeeringuala piirneb põhjapoolse osaga Läänemerega ning ulatub osaliselt Nõva-Osmussaare hoiualale (KLO2000166), mis on ühtlasi Natura 2000 loodusala (EE0040201) ja linnuala (EE0040201).

2.2 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA PIIRID

Planeeringuala asub Lääne-Nigula vallas Telise külas / Tällnäsis, piirnedes põhjapoolse osaga Läänemerega, idas katastriüksusega Nenders (katastri tunnus 52001:004:2291, maatulundusmaa 100%), lõunas katastriüksusega (katastri tunnus 52001:004:0263, maatulundusmaa 100%), ja läänes katastriüksustega Rohuaia (katastri tunnus 52001:004:0410, maatulundusmaa 100%) ning katastriüksusega (katastri tunnus 52001:004:0262, maatulundusmaa 100%). Planeeringuala läbib Rohuaia tee (tee nr 5200152), mis on täitmata pinnasteega ja osaliselt eratee, kuid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu järgi määratud avalikuks juurdepääsuks kallasrajale. Lisaks kulgeb Piiri kinnistu keskosas mitteavalik täitmata kruuskattega Päevamärgi eratee (tee nr 5200282). Planeeringuala vahetus läheduses asuvad kaks ehitismälestist: Telisna liitsihi ülemine päevamärk (registrinumber 27239, Rohuaia kinnistul) ja Telisna liitsihi alumine päevamärk (registrinumber 27240, katastriüksusel 52001:004:0262), mille kaitsevööndid ulatuvad planeeringualale.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 5 | 13

Joonis 1 – Asukohaskeem, mis näitab planeeringuala asukohta, piire ja Läänemere rannajoont.

2.3 JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt Telise tee (vallatee nr 5200033) ja Rohuaia tee kaudu. Rohuaia tee on osaliselt eratee, kuid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu järgi määratud avalikuks juurdepääsuks kallasrajale. Lisaks tagab tee juurdepääsu Telise päevamärkidele. Vastavalt piirinaabrite arutelule (17.01.2025, punkt 1) planeeritakse Rohuaia tee uus trass planeeringuala idapoolsele küljele, tagades autodega juurdepääsu ka katastriüksusele 52001:004:0262.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 6 | 13

2.4 ÜMBRITSEVAD ALAD

Planeeringuala ümbritseb valdavalt metsamaa – ida, lõuna ja lääne suunas on metsaalad, põhjapoolse osaga piirneb Läänemeri. Planeeringualast läänesuunas, umbes 84 m kaugusel, asuvad Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001). Planeeringuala põhjapoolne osa kattub Nõva-Osmussaare hoiualaga, mis on ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnuala. Planeeringualast umbes 330 m kaugusele jääb Ranniku elektrialajaam.

2.5 MAAPINNA JA HÜDROGEOLOOGIA ÜLDISED OMADUSED

Planeeringuala maapind on valdavalt metsane, koosnedes keskealisest pohla kasvukohatüübi männikust. Maapinna kõrgus jääb vahemikku 1–3 m h.absol. Hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevalt on planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega ala (parandatud vastavalt KOV planeeringute menetleja Marika Meisteri märkusele). Planeeringualal puuduvad registris olevad puurkaevud, kuid 300 m raadiuses asub puurkaev PRK0014857 (160 m kaugusel läänesuunas, sanitaarkaitseala ulatusega 10 m). Planeeringuala jääb Tellisna (TTP-289) maaparandussüsteemi alale, mis tuleb ehitustegevuse kavandamisel kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga.

3 PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA MAAKONNAPLANEERINGULE

Käesolev detailplaneering on koostatud kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36) ja Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub üldplaneeringu järgi hajaasustuspiirkonnas maalise asustuse maa-alal, mis on rohevõrgustiku tugialal ja väärtuslikul maastikul.

Üldplaneeringu järgi on planeeringuala põhjapoolne osa korduva üleujutusega ala, millele on määratud ranna ehituskeeluvöönd korduva üleujutusega ala piirist (mitte veepiirist, vastavalt üldplaneeringule). Detailplaneering arvestab ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piire, mis on kantud detailplaanile. Üldplaneeringu järgi on Rohuaia tee määratud avalikuks juurdepääsuks kallasrajale, mis on detailplaneeringus tagatud uue trassiga planeeringuala idapoolsel küljel.

Planeeringuala asub Tellisna (TTP-289) maaparandussüsteemi alal, mis tuleb ehitustegevuse kavandamisel kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga. Üldplaneeringu järgi on planeeringualal lubatud elamute ehitamine, arvestades hajaasustuse tingimusi: hoonete vaheline kaugus vähemalt 40 m (erandina, kui tuletõrje veevõtukoht on tagatud), hoonete alune pind kuni 10% katastriüksuse pindalast, ja hoonete maksimaalne kõrgus 10 m ümbritsevast maapinnast. Detailplaneering järgib neid tingimusi – kruntide hoonestusalad on määratud vastavalt.

Rohevõrgustiku tugialana kehtivad planeeringualal järgmised tingimused: hoonegruppide vahele peab jääma vähemalt 100 m katkematu ala, aiaga piiratud õueala ei tohi ületada 0,4 ha, ja looduslike alade osatähtsus peab jääma vähemalt 90%. Detailplaneering arvestab neid tingimusi – kruntide hoonestusalad on paigutatud vastavalt.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 7 | 13

Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on planeeringuala hajaasustuspiirkonnas, kus on lubatud elamute ehitamine, arvestades keskkonnatingimusi ja rohevõrgustiku säilimist. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga, kuna arvestab keskkonnapiiranguid.

Planeeringulahendus vastab Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja KOV lähteseisukohtade (Korraldus 08.08.2023 nr 2-3/23-337) nõuetele, mis on kajastatud vastavates peatükkides (4.2, 4.4, 5).

4 PLANEERINGULAHENDUS

4.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu eesmärk on jagada Piiri ja Miku katastriüksused kokku kuueks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks, mille minimaalne pindala on 5000 m², ning määrata neile ehitusõigus vastavalt Lääne-Nigula valla üldplaneeringu hajaasustuse tingimustele. Planeeringuala asub rohevõrgustiku tugialal, mis on osaliselt kattuv Nõva-Osmussaare hoiualaga, ning arvestab ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piire. Planeeringuala asub Tellisna (TTP-289) maaparandussüsteemi alal, mis tuleb ehitustegevuse kavandamisel kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga. Planeering arvestab Muinsuskaitseseaduse §14 kaitsevööndi eesmärke, tagades päevamärkide säilimise ja vaadeldavuse.

4.2 MAAKASUTUSE JA KRUNTIDE BILANSS

Detailplaneering jagab Piiri (3,33 ha) ja Miku (3,67 ha) katastriüksused kokku kuueks elamumaa sihtotstarbega krundiks (Krunt 1–6). Kruntide pindalad on määratud vastavalt üldplaneeringu nõuetele ja on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5 – Planeeringu bilanss

Kinnistu nimi

Katastri tunnus DP eelne

sihtotstarve Pindala

(m²) % Planeeritud sihtotstarve

Pindala (m²)

%

Piiri 52001:004:1330 Maatulundusmaa 33,300 47 Elamumaa (Krunt 1, 3, 5) 32,904 47

Krunt 1 (PiiriMiku 1) 5,007 7

Krunt 3 (PiiriMiku 3) 5,016 7

Krunt 5 (PiiriMiku 5) 22,881 33

Miku 52001:004:1340 Maatulundusmaa 36,700 53 Elamumaa (Krunt 2, 4, 6) 37,096 53

Krunt 2 (PiiriMiku 2) 5,008 7

Krunt 4 (PiiriMiku 4) 5,016 7

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 8 | 13

Kinnistu nimi

Katastri tunnus DP eelne

sihtotstarve Pindala

(m²) % Planeeritud sihtotstarve

Pindala (m²)

%

Krunt 6 (PiiriMiku 6) 27,072 39

Kokku 70,000 100 70,000 100

Kruntide sihtotstarbed on määratud vastavalt maakatastriseaduse § 18¹ nõuetele: elamumaa (Krunt 1–6). Hoonestusviis on lahtine, mis vastab üldplaneeringu hajaasustuse tingimustele – hoonegruppide vaheline kaugus on vähemalt 40 m, kuid tuletõrje veevõtukoha (tiigi) olemasolu võimaldab erandina vähendada kaugust 30 meetrini. Kruntide aadressid on määratud vastavalt KOV nõuetele: PiiriMiku 1–6, kuid aadressid tuleb täpsustada vastavalt katastriüksuste registreerimisele.

4.3 KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED

Planeering arvestab keskkonnakaitse tingimusi, mis tulenevad Lääne-Nigula valla üldplaneeringust, KSH eelhinnangust ja piirinaabrite arutelust. Peamised põhimõtted on järgmised:

• Ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd: Planeeringuala põhjapoolne osa on korduva üleujutusega ala, millele on määratud ranna ehituskeeluvöönd (korduva üleujutusega ala piirist) ja piiranguvöönd (200 m). Hoonestusalad on paigutatud väljapoole ehituskeeluvööndit.

• Rohevõrgustiku säilimine: Hoonestusalade vahele jääb vähemalt 100 m katkematu ala, aiaga piiratud õueala on maksimaalselt 0,4 ha, ja looduslike alade osatähtsus jääb vähemalt 90%.

• Natura 2000 alad: Planeeringuala põhjapoolne osa kattub Nõva-Osmussaare hoiualaga. KSH eelhinnangu järgi on mõju välistatud – hoonestusalad on planeeritud väljapoole hoiuala, säilib 200 m metsane puhvervöönd.

• Keskkonnakaitse meetmed: Ehitustegevust välditakse lindude pesitsusperioodil (15. veebruarist 31. juulini), et vältida pesitsushäiringut. Tuletõrjeveetiik on kavandatud kahepaiksete sigimisveekoguna (kalda kaldenurk max 25°, lõunakallastele ei istutata puid). Planeeringuala siseteede eelistatud katend on vett läbilaskev kruus, tagades sadevee immutamise krundi piires. Kõvakattega teed on lubatud, kuid nõuavad sadevee ärajuhtimise lahendust planeeringuala piires, täpsustatuna ehitusprojektis. Planeeringu elluviimisel järgitakse keskkonnakaitselisi nõudeid, et tagada piirkonna looduskeskkonna säilimine.

4.4 KESKKONNATINGIMUSED JA ARHITEKTUURINÕUDED 4.4.1 HOONESTUSALADE PAIGUTUS JA EHITUSÕIGUS

Planeeringuala põhjapoolne osa on korduva üleujutusega ala, millele on määratud ranna ehituskeeluvöönd (korduva üleujutusega ala piirist) ja piiranguvöönd (200 m). Hoonestusalad on paigutatud väljapoole ehituskeeluvööndit. Kruntidele on määratud ehitusõigus vastavalt üldplaneeringu hajaasustuse tingimustele: igale krundile on lubatud üks peahoone (eluhoone)

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 9 | 13

ja kuni kaks abihoonet, kokku maksimaalselt kolm hoonet. Hoonete alune pind ei tohi ületada 10% krundi pindalast, ja maksimaalne kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast. Hoonestusalade vaheline kaugus on vähemalt 40 m, kuid tuletõrje veevõtukoha (tiigi) olemasolu võimaldab erandina vähendada kaugust 30 meetrini. Kruntide 5 ja 6 puhul on lubatud paarishooned ühisel piiril vastavalt üldplaneeringu erandile. Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (tehisveekogu, ca 1000 m³) on märgitud detailplaani, tagades aastaringsel juurdepääsu kruusakattega teel (laius 3,5 m, kandevõime 80 MPa, lumevaba hooldus). Täpsemad detailid (nt kuivhüdrant) ja vastavus Siseministri 18.08.2021 määrusele nr 10 ning EVS 812-6:2012+A2:2017-le töötatakse välja ehitusprojektis. Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast 1,2 km kaugusel Laululuige kinnistul (52001:004:0215), mis toetab päästevalmidust.

4.4.2 ARHITEKTUURINÕUDED

Hoonete arhitektuur peab sobituma ümbritseva maastikuga ja arvestama Telise küla traditsioonilist ehitusstiili. Vastavalt piirinaabrite arutelule (17.01.2025, punkt 3) on määratud järgmised nõuded:

• Hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast, arvestades üldplaneeringu hajaasustuse tingimusi.

• Soovituslik räästa laius on vähemalt 1,2 m, et tagada arhitektuuriline sobivus ja ilmastikukaitse, kuid see võib varieeruda vastavalt hoone disainile.

• Välisviimistluses eelistatakse looduslikke materjale (nt puit, kivi) ja neutraalseid toone (nt pruun, hall), mis sobituvad metsase ümbrusega. Suuri klaaspindu tuleb vältida, et vähendada lindudele ohtu (vastavalt KSH eelhinnangule, lehekülg 28).

• Hoonete sokli lubatud maksimaalne kõrgus lähiümbruse maapinnast on 60 cm, arvestades põhjavee taset ja tasast reljeefi (vt Punkt 2.5).

• Planeeringualale ei sobi: o Funktsionalistlikud karpmajad, mis rikuvad maastiku loomulikku harmooniat.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 10 | 13

o Hollywoodi stiilis elamud, mis ei sobi Telise küla traditsioonilise miljööga.

o Planeering ei välista muid stiile, mis järgivad looduslikke materjale ja neutraalseid toone, tagades piirkonna kultuurilise identiteedi säilimise.

4.4.3 PIIRDEAED

Vastavalt piirinaabrite arutelule (17.01.2025, punkt 5) on lubatud horisontaalne lattaed, mille maksimaalne kõrgus on 1,2 m. Võrkpiirded on keelatud, et tagada rohevõrgustiku avatus ja ulukite vaba liikumine. Aiaga piiratud õueala ei tohi ületada 0,4 ha. Lubatud piirdeaia asukohad on näidatud detailplaanil – piirded on lubatud juurdepääsutee ääres. Olemasolev kiviaed säilitatakse ja vajadusel tõstetakse planeeringuala piirile. Piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik.

4.5 JUURDEPÄÄSUTEED

Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt Telise tee (vallatee nr 5200033) ja Rohuaia tee kaudu. Rohuaia tee on osaliselt eratee, kuid Lääne-Nigula valla üldplaneeringu järgi määratud avalikuks juurdepääsuks kallasrajale. Vastavalt piirinaabrite arutelule (17.01.2025, punkt 1) planeeritakse Rohuaia tee uus trass planeeringuala idapoolsele küljele, tagades autodega juurdepääsu ka katastriüksusele 52001:004:0262.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 11 | 13

Planeeringus seatakse järgmised servituudid kinnistute moodustamise protsessis:

• Kõikidele kinnistutele autoga, kergliiklusvahenditega ja jalgsi juurdepääsu õigus riigimaanteelt lõunas ja osaliselt erateelt (5200152) planeeringuala kinnistute, Rohuaia ja 52001:004:0262 kasuks.

• Kõikidele kinnistutele päästeameti autodele ja päästetehnikale juurdepääsu õigus tuletõrje veevõtukohani (PiiriMiku kinnistu #5) riigimaanteelt lõunas ja osaliselt erateelt (5200152).

• Kruntidele #2–6 kergliiklusvahenditega ja jalgsi juurdepääsu õigus kallasrajale riigimaanteelt lõunas ja osaliselt erateelt (5200152).

• Kõikidele kinnistutele #1–6 õigus taluda planeeringuala siseseid ühiseid teid ja tehnilisi kommunikatsioone (elektri-, veetrassid jms.).

4.6 MAAPARANDUSSÜSTEEM

Planeeringuala jääb Tellisna (TTP-289) maaparandussüsteemi alale, kuid lähimad eesvoolukraavid asuvad 400–500 m kaugusel ega lõika planeeringuala. Drenaažilahendused peavad tagama vee äravoolu ja vältima süsteemi kahjustamist, mistõttu ehitustegevuse kavandamisel tuleb see kooskõlastada Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga.

5 TEHNOVÕRGUD

5.1 VEEVARUSTUS

Veevarustus on lahendatud ühise puurkaevuga kahe kinnistu kohta, arvestades keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõudeid (puurkaevu hooldusala R=10 m). Puurkaevude asukohad on näidatud detailplaani.

5.2 REOVEEKANALISATSIOON

Kanalisatsioon on lubatud lekkekindlasse kogumiskaevu, kuna 60 m kaugus puurkaevust ei ole tagatav. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastava teenusepakkuja poolt purgimissõlme.

5.3 ELEKTRIENERGIA

Elektrienergia varustus on lahendatud vastavalt Imatra Elekter AS-i tehnilistele tingimustele (TT-19045L, Lisa 3). Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale, mis asub koormuskeskme lähedal planeeritava tee ääres, tagades ööpäevaringse juurdepääsu. Uue alajaama toide planeeritakse 10 kV maakaabelliiniga kagupoolsest nurgast. Uuest alajaamast nähakse ette 0,4 kV maakaabelliinid liitumiskilpide ja jaotuskilpideni, mis asuvad kinnistute piiridel. Liitumiskilpide asukohad on planeeritud mitmekohalistena teealasse, tagades vaba juurdepääsu teenindamiseks. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, ja teised kommunikatsioonid ei tohi asuda elektrikaablite kaitsetsoonides.

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 12 | 13

5.4 SIDE Sideühenduse tagamiseks on planeeringualal ette nähtud perspektiivsed fiiberoptilised maakaablid, mis paigaldatakse planeeritavate teede äärde eraldiseisvatesse koridoridesse, kooskõlastatuna sideoperaatoriga (nt Telia, Elisa). Lisaks on planeeringualal võimalik kasutada kaasaegseid sidevõimalusi, nagu õhu- ja sateliitside (nt Starlink), mis kooskõlastatakse vastava operaatoriga. Konkreetse tehnilise lahenduse pakub sideteenust pakkuv operaator. Sidekaablite kaitsetsoonidesse ei tohi planeerida muid kommunikatsioone, et tagada süsteemi toimimine.

5.5 KÜTE JA GAASIVARUSTUS

Planeeringuala kütmiseks on soovitatav kasutada lokaalseid lahendusi, nagu elektri- või maaküte. Soovitatavad küttevõimalused hõlmavad maasoojuspumpa, õhksoojuspumpa, puuküttekeha (pliit või ahi) ning elektrikütet, mis vastavad keskkonnanõuetele. Maakütte planeerimisel tuleb arvestada maaparandussüsteemi (Tellisna TTP-289) säilimist ja kooskõlastada see Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga. Kütteplaneerimisel tuleb järgida Eesti standardit EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”, et vähendada radooniohtu.

5.6 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjadele. Igal krundil tuleb ette näha jäätmete kogumise koht, mis on juurdepääsetav prügiveoautodele (tee kandevõime 80 MPa). Jäätmekonteinerite asukohad on soovitatav planeerida kruntide piirile, Rohuaia tee äärde, et hõlbustada kogumist. Elanikud peavad liituma korraldatud jäätmeveoga ja sorteerima jäätmeid vastavalt valla nõuetele.

6 KOOSKÕLASTAMINE

Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt Lääne-Nigula valla lähteseisukohtadele:

• Päästeameti Lääne päästekeskusega (tuletõrje veevõtukoha ja juurdepääsu osas). • Keskkonnaametiga (Nõva-Osmussaare hoiuala ja Natura 2000 alade osas). • Muinsuskaitseametiga (Telisna päevamärkide kaitsevööndi osas). • Maa- ja Ruumiameti maaparandusosakonnaga (Tellisna TTP-289

maaparandussüsteemi osas). Kooskõlastused korraldab Lääne-Nigula Vallavalitsus menetluse käigus, kuid detailplaneeringu koostaja peab tagama, et planeeringulahendus arvestab kõiki nõudeid.

7 NATURA 2000 ALAD

Planeeringuala põhjapoolne osa kattub Nõva-Osmussaare hoiualaga (KLO2000166), mis on Natura 2000 loodusala (EE0040201) ja linnuala (EE0040201). KSH eelhinnangu järgi (lehekülg 21) on mõju nendele aladele välistatud – hoonestusalad on planeeritud väljapoole hoiuala, säilib 200 m metsane puhvervöönd. Ehitustegevust välditakse lindude pesitsusperioodil (15. veebruarist 31. juulini), et vältida häiringut. Planeeringualast 84 m kaugusel asuvad Väinamere loodusala (EE0040002) ja linnuala (EE0040001), kuid KSH

PIIRI-MIKU KINNISTU DETAILPLANEERING 16. aprill 2025. a.

PLANEERINGU KOOSTAJA: VASTUTAV SPETSIALIST ENN LAANSOO EP00405FIE-0001EESTIEP00405FIE-0001, VOLITATUD ARHITEKT TASE 7, KUTSETUNNISTUS NR. 118481, EESTI ARHTEKTIDE LIIDU LIIGE MOB:+(372) 5048588, E-MAIL: [email protected] , www.laansoo.ee

L k 13 | 13

eelhinnangu järgi on mõju nendele aladele välistatud, kuna planeeringuala ei mõjuta nende alade kaitse-eesmärke.

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE JÄRJEKORD

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on elluviimise tegevuste järjekord järgmine:

• Maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringus kehtestatud maakasutuse otstarbele (elamumaa Krunt 1–6).

• Detailplaneeringus määratud servituudilepingute sõlmimine (vt Punkt 4.5). • Detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude (nt elektri-, veevarustus, side)

väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. • Detailplaneeringu alusel koostatavate ehitusprojektide elluviimine vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja kooskõlastamine vastavate ametitega (nt Päästeamet, Keskkonnaamet).

LISAD

• Lisa 1: Lääne-Nigula Vallavalitsuse korraldus (08.08.2023 nr 2-3/23-337) – detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohad.

• Lisa 2: Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) eelhinnang (Lemma OÜ, 18.07.2023) – keskkonnamõju analüüs ja meetmed.

• Lisa 3: Imatra Elekter AS-i tehnilised tingimused (TT-19045L) – elektrienergia varustuse lahendused ja nõuded.

• Lisa 4: Lääne-Nigula valla lähteseisukohad – planeeringu tingimused ja kooskõlastused.

• Lisa 5: Muinsuskaitseameti seisukoht (26.07.2023, kiri nr 5.1-17.9/1208-1) – Telisna päevamärkide kaitsevööndi arvestamine.

• Lisa 6: Keskkonnaameti kiri (17.07.2023, nr 6-5/23/13236-2) – KSH mittealgatamine ja keskkonnakaitselised meetmed.

Koostaja: Enn Laansoo arhitekt

.

PiiriMikudpl_seletuskiri_210425.pdf