Otsus

1

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis

sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid.

1 Mõisted ............................................................................................................................... 1

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted .......................................................................................... 3

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks .............................. 5

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine ....................................... 5

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ..................................................... 5

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ...................................................... 6

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest .................................................................. 6

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine ......................................................................... 8

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine ................................................................................ 8

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine .................. 9

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika ............................................... 9

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine .......................................................................... 9

1 Mõisted

 aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav

sageduse taastamise reserv.

 Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile

reguleerimisteenuse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;

 Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia

koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või

suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on

ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;

 Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt

hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste

olukordadega toimetulekuks;

 Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli

tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

 Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil

ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

2

 Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid,

millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi

sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;

 CE SA – Mandri-Euroopa sagedusala;

 FCR (Frequency Containment Reserve) – sageduse hoidmise reserv;

 FRR (Frequency Restoration Reserve) – sageduse taastamise reserv (sh aFRR ja mFRR);

 LFC blokk (Load Frequency Block) – sageduse juhtimise blokk;

 LFC ala (Load Frequency Area) – sageduse juhtimise ala;

 MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks;

 mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - käsitsi käivitatav sageduse

taastamise reserv;

 Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja

lõppeb täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalagajuhib

süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Operatiiv veerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur

juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi

vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on

neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel

täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga juhib süsteemihaldur

süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency

Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning

käivitamiste optimeerimiseks;

 Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks

aktiveeritud reguleerimisenergia või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida

süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks

vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud

lepingutega;

 Reguleerimisvõimsus (Balancing Capacity) – süsteemihalduri poolt piisava koguse

reguleerimisenergia pakkumise koguse tagamiseks hangitud teenus;

 Reguleerimisteenuse pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt

süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumine, mis

vastab süsteemihalduri poolt kindlaks määratud nõuetele;

 Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt

bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse

selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri

bilansiaruandes;

3

 Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur

või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;

 SAFA (Synchronous Area Framework Agreement) – Mandri-Euroopa sagedusala

süsteemihaldurite poolt kokku lepitud raamistik, mille alusel toimub sagedusala talitluse

juhtimine ja töö korraldamine;

 Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt

bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;

 SOGL – määrus 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri

ülekandesüsteemi käidueeskiri;

 Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade

vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia

elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse

ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;

 Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse

ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast

energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest

teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted

Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud

lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning

elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse

hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA

süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem

omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast.

4

Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur

Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga

MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse

pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades

vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on

iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering

esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis

leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering

kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR

vabastamiseks.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR

reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR

juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel

leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss

juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi

aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks

elektrijaama rike).

2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises

üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR

energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste

optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel.

5

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud

reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on

täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele.

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide

olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab

Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa

sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu.

Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest,

et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg

toimub üks päev enne tarnepäeva ja enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR

reguleerimisteenusel ei järgne võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR

reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR

hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste turule reguleerimisenergia turg, millel

osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse pakkujate jaoks kohustuslik.

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse

Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi

saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas

olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele

vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab

oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et

vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval

süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele

reservidele läbi reguleerimisplatvormide.

Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja

on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete

pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks

määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused.

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate

reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise

trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR

vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi

võimsusbilansi tasakaal.

Elering tellib mFRR käivitamist tavaolukorras läbi MARI platvormi planeeritud

käivitustüübiga nõudlust kasutades. Kuna planeeritud käivituste optimeerimine toimub

6

kindlatel ajahetkedel, siis võimaldab see süsteemihaldurite vastassuunaliste nõudluste

saldeerimist, mis otsekäivituste korral sisuliselt ei ole võimalik. Samuti võimaldab see ligipääsu

suurimale hulgale pakkumustest, kuna kõik reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud mFRR

pakkumised peavad olema vähemalt planeeritud käivitust võimaldavad.

mFRR nõudluse katmisel võetakse arvesse vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad

mFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR

aktiveerimiskorraldused edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele.

Juhul kui MARI platvorm ei ole kätte saadav, siis esimese võimalusena tellib Elering mFRR

käivitusi kohalikust pakkumuste nimekirjast. Kui kohalike reguleerimisteenuse pakkujate

pakkumustest jääb väheseks, siis kasutab Elering tasakaalustamiseks ka Soome või Läti

süsteemihalduritele kättesaadavaid pakkumusi.

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab

Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant. Elering tellib aFRR

reservide käivitamist tavaolukorras läbi PICASSO platvormi, mis võimaldab kasutada ka

ülepiirilisi reserve ning kohalikke reserve teistele platvormi kasutavatele süsteemihalduritele

edastada käivitamaks kõige odavamad pakkumised. Samuti võimaldab platvormi kasutamine

süsteemihaldurite vajadusi saldeerida (demand netting), mis vähendab käivitatavate reservide

mahtu. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR aktiveerimiskogused edastatakse Eestis

paiknevatele aFRR energia pakkujatele.

Kui PICASSO platvorm ei ole kätte saadav, käivitatakse automaatselt ainult kohalikke aFRR

pakkumusi. Lisaks on rakendamisel protseduurid Balti-siseselt tagamaks saldeerimist ning

võimaldamaks ligipääsu teistes Balti riikides paiknevatele aFRR ka olukorras, kus PICASSO

ei ole kasutatav.

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2

(võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad

mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

7

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub

hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL)

2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri,

artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti. Läti

ja Leedu hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise eelmise 3 päeva kõrgeima

pakkumise hind turuajaühikus, jättes välja Kiisa AREJ enda pakkumised ja mitte väiksem kui

Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1,05xH 50

2 1,1xH 50

3 1,15xH 50

4 1,2xH 50

5 1,25xH 50

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti. Läti ja

Leedu hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise eelmise 3 päeva madalaima

pakkumise hind turuajaühikus, jättes välja Kiisa AREJ enda pakkumised ja mitte väiksem kui

Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1,05xA 10

2 1,1xA 10

3 1,15xA 10

4 1,2xA 10

Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad

avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid.

Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude

katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse

alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks.

8

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine

Eestis paikneva mFRR võimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse

reguleerimisenergia aktiveerimiseks reguleerimisenergia pakkuja poolt määratud IT süsteemi

Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks

antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse

naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, tavaolukorras läbi MARI või PICASSO, kes

korraldab reguleerimisenergia aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva

reguleerimisenergia aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi

juhtimiskeskuse.

Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

 Reguleerimisenergia aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see

on tehniliselt võimalik.

 Piiriülene reguleerimisenergia aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale

elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba

piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega.

Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

 viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood

lubatud piiridesse;

 kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud

aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile

teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse

süsteemihaldurite poolt.

Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu

aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust

aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise

tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses.

Olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt

reguleerimisenergiat kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise

häiringu (contingency) jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka

päevasiseselt turult vabastamaks käivitatud reserve.

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine

Elering tagab koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Balti iga süsteemihalduri jaoks vajaliku

võimsusreservide varu. Varu tagatakse läbi ühise võimsusreservide varu hankeplatvormi.

Hankeplatvormi turu reeglid on kehtestatud vastavalt Balti süsteemihaldurite metoodikale

vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 („EBGL“) artikli 33(1) sisule.

Hankeplatvormil allokeeritakse aFRR ja mFRR reguleerimisvõimsusele ülekandevõimsust

9

Balti riikide hinnapiirkondade vahel vastavalt Balti võimsusarvutamise ala süsteemihaldurite

metoodikale vastavalt EBGL artikli 41(1) sisule. Hankeplatvormi reeglite kujundamisel

rakendatud metoodikad on heaks kiidetud vastavate regulaatorite poolt. Varu hankimisel

lähtutakse Balti süsteemihaldurite aFRR ning mFRR reguleerimisvõimsuse dimensioneerimise

metoodikast ning Mandri-Euroopa FCR dimensioneerimise tulemustest. Reguleerimisvõimsus

ostetakse igaks ööpäevaks korraga eelneva kalendripäeva hommikul.

Reguleerimisvõimsuse pakkujad, kes on reguleerimisvõimsuse võimsusturul edukad, saavad

vastaval ajaperioodi ning mahus kohustuse pakkuda FCR reguleerimisteenust elektrisüsteemi

sageduse järgi ning kohustuse esitada süsteemihaldurile aFRR energiapakkumine või mFRR

energiapakkumine.

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest

tasumine

Reguleerimisvõimsuse eest tasub Elering turuosalistele vastavalt turuosalise poolt edukalt

hankeplatvormil pakutud teenuse kogusele ning reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil

tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale. Elering ja ülejäänud

Balti süsteemihaldurid teostavad tasaarveldust, et tagada iga süsteemihalduri õiglane panus

ühise reguleerimisvõimsuse varude tagamise kuludesse. Üles suunas reguleerimisenergia

aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või vähendatud tarbimise) eest ja

alla suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasuvad vastavalt turuosalised Eleringile oma

tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud juhul kui tekkis negatiivne

hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja kehtivale hinnastamise meetodile.

Infot sagedusreservide pakkumiste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta

vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud

lepingutele.

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika

Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu

tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel

bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise.

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisenergia pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse

pakkujaga vastavalt aktiveeritud sagedusreservi pakkumisele.

o mFRR pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud mFRR vastavalt

tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale. Planeeritud käivituste korral on

aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse korral on algus ja lõpp aeg

toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub vahemikus 16 kuni 29 minutit.

10

o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad

marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud

mFRR energia arveldus.

o aFRR pakkumise algusajaks loetakse reservi pakkumise aktiveerimise aega

süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus kestab kuni süsteemihaldur

edastab uue aktiveerimissignaali.

o aFRR marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO marginaalhinnast, mille

alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus.

o FCR osas energia eest arveldust ei toimu.

 Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes

sagedusreservi pakkumine kajastub.

 Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse

selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.

 Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.

o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi

kohta.

Reguleerimisenergia selgitus periood on 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab

xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad veerandtunnid järgivad sama põhimõtet.

Reguleerimisvõimsuse arveldamine toimub vastavalt teenuse pakkujaga vastavalt igal turu

ajaühikul reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna

reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale ning sel turuajaühikul teenusepakkuja poolt vastu

võetud teenuse mahule. Arveldamine toimub iga reguleerimisvõimsuse toote (FCR, aFRR üles

suunas, aFRR alla suunas, mFRR üles suunas, mFRR alla suunas) kohta eraldi. Turu toimimise

ning hindade kujunemise periood on võrdne hindade kujunemise perioodiga päev-ette

elektrienergia turul.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

29.04.2025 nr 7-10/2025-009

Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste

kooskõlastamise kohta

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 alusel kontrollib Konkurentsiamet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni

määrustes sätestatud tingimuste täitmist.

ELTS § 39 lõige 1 punkti 31 alusel süsteemihaldur koostab ja pärast Konkurentsiametiga

kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted,

piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222

sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest.

ELTS § 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil

on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

1 Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

2 Asjaolud ja menetluse käik

31.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i (Elering) taotlus elektrisüsteemi

bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (eeskirjad) muudatuste kooskõlastamise kohta.

Perioodil 20.02.2025 kuni 04.03.2025 viis Elering eeskirjade muudatuste kohta läbi avaliku

konsultatsiooni1.

Lisaks esitas Elering ametile koos eeskirjade muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku

konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi vastused turuosaliste tagasisidele.

1 https://www.elering.ee/node/2280

2 (6)

Elering tõi taotluses välja, et eeskirjades on muudatus tehtud ainult Kiisa

avariireservelektrijaama (AREJ) käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservide (ingl

manual frequency restoration reserves ehk mFRR) energiapakkumiste hindade

arvutusloogikas.

31.03.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile täiendava päringu seoses Konkurentsiameti

esitatud tagasisidega avaliku konsultatsiooni raames.

02.04.2025 vastas Elering Konkurentsiameti päringule.

14.04.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile tagasiside ja muudatusettepanekud eeskirjade

kohta ning palus selgitust eeskirjades sisalduva Kiisa AREJ energiapakkumiste hindade

arvutusloogikas sisalduvate koefitsientide kohta.

17.04.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse eeskirjade muudatuste

kooskõlastamiseks, sealhulgas vastuse Konkurentsiameti päringutele ja

muudatusettepanekutele.

Elering on eeskirjades Kiisa AREJ hinnastamispõhimõtete muudatusi põhjendades välja

toonud, et põhivõrguettevõtja on Kiisa AREJ hinnasammude kujundamisel pidanud silmas

järgmiseid printsiipe:

1) mõju tasakaalustamisturule on minimeeritud ja Kiisa AREJ osaleb, kui turu likviidsus

on madal ja pakkumused on ammendumas;

2) hinnastamine tagab tasakaalustamisturu tegeliku hinnataseme kandumise Kiisa AREJ

hindadesse, seejuures ühe, ekstreemselt kõrgete hindadega turuajaühiku (ingl Market

Time Unit ehk MTU) mõju Kiisa AREJ hinnastamisele ei tohiks kanduda pika perioodi

peale;

3) Kiisa hinnasammud annavad turule signaali, et mida suurem on süsteemi ebabilanss,

seda kallim on hoida süsteemi tasakaalus;

4) Kiisa AREJ käivitamine ei põhjustaks ebamõistlikult järske hinnahüppeid ja

ebabilansihinna muutust ning seeläbi ei tohi turuosalistele põhjustada ebamõistlikke

kulusid.

Balti tasakaalustusteenuse turud on alles algusjärgus ning likviidsus turul võib olla väga madal

ning hinnad äärmiselt volatiilsed. Sidudes Kiisa AREJ hinnastamise tegelike turupakkumistega,

tagab Elering Kiisa AREJ hinnastamise seotuse tegeliku turu hinnatasemega ja samas püüab

vältida Kiisa sisenemist turule enne, kui turupõhised pakkumused on ammendunud. Eleringi

välja pakutud sammuga hinnakordaja eesmärk on tagada turule proportsionaalne signaal.

Süsteemi suure häiringu korral (näiteks suure tootmisvõimsuse või alalisvooluühenduse avarii)

toob suuremate hinnakordajate kasutamine kaasa väga järsu ebabilansi hinna kasvu. Kuna Kiisa

hinnastamisel võetakse arvesse eelmise 3 päeva hindu, siis väga väikeste hinnakordajate

kasutamine võib viia olukorrani, kus Kiisa AREJ hinnastamine võib olla sagedamini alla

tegeliku turutaseme ja Kiisa AREJ tõrjuks tahtmatult turult välja turupõhised pakkumised.

Allpool toodud tabelis on arvutatud mFRR energiaturu tegelike perioodil 09.02.2025-

14.04.20252 tehtud pakkumiste alusel. Kiisa hinnatasemed erinevate koefitsientide korral

(vastavalt 10%, 5% ja 1%) nii maksimaalsest/minimaalsest turuhinna, kui ka keskmise

turuhinna kohta.

2https://baltic.transparency-dashboard.eu/node/79?start_date=2025-02-05T00:00&end_date=2025-04-

15T00:00&output_time_zone=EET&mode=table

3 (6)

Max hind (EUR/ MWh)

Min hind (EUR/ MWh)

Keskmi ne hind (EUR/ MWh)

Kiisa hinnas amm 10% max hinnas t

Kiisa hinnas amm 10% keskmi sest hinnas t

10% hinnasa mmu osakaal keskmi sest hinnast

Kiisa hinnas amm 5% max hinnas t

Kiisa hinnas amm 5% keskmi sest hinnas t

5% hinnasa mmu osakaal keskmi sest hinnast

Kiisa hinnas amm 1% max hinnas t

Kiisa hinnas amm 1% keskmi sest hinnas t

1% hinnasa mmu osakaal keskmi sest hinnast

Üles- reguleer imisel

5000 5 779 500 78 64% 250 39 32% 50 8 6%

Alla- reguleer imisel

-218 -9999 -733 -1000 -73 136% -500 -37 68% -100 -7 14%

Arvutustest nähtub, et 10% hinna koefitsiendi korral võib hinnasamm olla üsna järsk (näites

vastavalt üles 500 EUR/MWh ja alla -1000 EUR/MWh kohta), mis omaks olulist mõju

ebabilansi hinnale. 1% hinna koefitsiendi kasutamine jätab hinnasammu ekstreemumi korral

küll piisavaks (näites vastavalt üles 50 EUR/MWh ja alla -100 EUR/MWh), kuid keskmiste

hinnatasemete korral kujuneks hinnasamm üsna väikeseks (näites vastavalt üles 8 EUR/MWh

ja alla -7 EUR/MWh), mis ei pruugi olla piisav tagamaks, et Kiisa hinnasammud võimaldavad

turuosalistel oma pakkumistega turule pääseda.

3 Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade muudatuste osas

Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse eeskirjade muudatuste kohta läbi ning

leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad

ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud eeskirjade muudatused:

Elering tegi ettepaneku muuta eeskirjade punkti 4 järgmise sõnastusega:

4. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega

140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR

reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub

hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL)

2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri,

artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage.

4 (6)

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti. Läti

ja Leedu hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise eelmise 3 päeva kõrgeima

pakkumise hind turuajaühikus, jättes välja Kiisa AREJ enda pakkumised ja mitte väiksem kui

Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1,05xH 50

2 1,1xH 50

3 1,15xH 50

4 1,2xH 50

5 1,25xH 50

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti. Läti ja

Leedu hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise eelmise 3 päeva madalaima

pakkumise hind turuajaühikus, jättes välja Kiisa AREJ enda pakkumised ja mitte väiksem kui

Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1,05xA 10

2 1,1xA 10

3 1,15xA 10

4 1,2xA 10

Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad

avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid.

Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude

katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse

alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks.

Konkurentsiamet märgib, et Kiisa AREJ ja koormuspangad on Eleringile kuuluvad ressursid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (direktiiv)3 artikkel 66 lõige 6 sätestab

3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20240716

5 (6)

järgneva erandi:

Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda

tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad,

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada

energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta

ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat

tasakaalustamisturgudel.

Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja

Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse

säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.

Lähtudes eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et Kiisa kompleksi (Kiisa AREJ ja Kiisa

koormuspangad) reservvõimsuste kasutamine ei ole vastuolus direktiivi artikkel 66 lõikega 6,

mis võimaldab erandina Balti riikide põhivõrguettevõtjatel tugineda tasakaalustamisteenustele,

mida osutavad põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Lisaks sätestab eeskirjade punkt 4, et Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed on otseselt

sõltuvad Balti riikide hinnapiirkonna mFRR energiaturu 3 päeva kõrgeima (ülesreguleerimise

puhul) ja madalaima (allareguleerimise puhul) pakkumise hinnast. Konkurentsiamet on

seisukohal, et võrreldes varasema lähenemisega, kus Kiisa kompleksi pakkumiste

hinnatasemed on fikseeritud, on Eleringi poolt välja pakutud dünaamiline lähenemine turu

vaates vähem sekkuv ja turupõhisem, kuna see võimaldab Kiisa kompleksi pakkumistel

kohanduda turuolukorraga. Samas aitab koefitsiendiga seotud hinnastamine vältida olukorda,

kus Kiisa kompleksi pakkumised kujundaks turuhinna liiga kõrgeks (ülesreguleerimisel) või

madalaks (allareguleerimisel), säilitades seejuures tasakaalu turupõhisuse ja hinnakaitse vahel.

Kiisa kompleksi osalemine energia tasakaalustamisturul on ajastatud turu madala likviidsuse ja

pakkumuste ammendumise hetkedele, mis minimeerib mõju tasakaalustamisturule. Eeskirjades

sätestatud hinnastamismehhanism tagab, et tasakaalustamisturu tegelik hinnatase kandub edasi

ka Kiisa kompleksi pakkumistesse, hoides pakkumiste hinnastamise vastavuses turuoludega.

Lisaks järgib eeskirjades toodud hinnastamismehhanism selget põhimõtet, et mida suurem on

süsteemi ebabilanss, seda kallim on selle tasakaalustamine.

Samas on mehhanism kujundatud nii, et Kiisa kompleksi võimsuste käivitamine ei põhjusta

ebamõistlikult järske hinnahüppeid, kuna eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi

koefitsiendi 5%-line muutuse suurus tagab, et tasakaalustamispakkumiste nappusest

põhjustatud väga kõrgete või väga madalate turuhindade juures (mille juures üldjuhul Kiisa

kompleksi aktiveeritakse) ei ole hinnasammud liiga järsud, omades soodsamat mõju ebabilansi

hinnale.

Võttes arvesse, et maksimaalne võimalik hind Euroopa mFRR tasakaalustamisenergia

vahetamise keskkonnas (MARI) on 15 000 €/MWh kohta4, tagab Kiisa kompleksi

reservvõimsuste aktiveerimine eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel Balti

turuosalistele teatud osas kaitse potentsiaalsete ülikõrgete energia tasakaalustamisturu hindade

eest, andes sealjuures turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse

4Artikkel 4 lõige 3:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-

2024_Pricing-Annex_I.pdf

6 (6)

tasakaalustamisturul reeglina reservvõimsuste nappuse olukorras.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 17.04.2025 kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade

muudatused ning on seisukohal, et nimetatud dokument arvestab kehtivast seadusandlusest

tulenevate alustega, sh ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31, ning ei ole vastuolus direktiivist

tulenevate alustega.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 17.04.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatused täies ulatuses

vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad