Lugupeetud ametnikud , kirjutan oma isikliku arvamuse kavandatava pommivabriku teemal. Kommivabrik see jah kahjuks ei ole ja ma arvan nõustute väitega, et ükski inimene ei taha enda kodu juurde sellist asja. Inimesed kes siin räägivad töökohtadest, kohaliku elu edendamisest ei adu või teavad olukorra paratamatust. Kui oled teeninud nõukogude sõjaväes ja näinud Ukrainaga seonduvat igapäev meedias, mõistad olukorra tõsidust.
Meile tuli siia looduskaitseala, võttes meie maad, arvestamata meie arvamusega, et hoiame ise loodust.Meile tuli siia Pärnu linn, arvestamata meie arvamusega alles jätta Tõstamaa vald. Meile tulevad siia tuulikud, õnneks nad arvestavad meie arvamusega. On võimalus, et tuleb Varblasse tuumajaam.... Ja nüüd siis pommivabrik. Ja siis vaatad keset metsi olevat Pärnu linna silti ja mõtled seadusele, omand on püha ja puutumatu. Millal inimene läheb katki? Ei tea, aga inimesed on hakkanud ära kolimisele mõtlema. Mina ei koli.
Te peaks rohkem samastuma inimestega kes siin elavad ja mõtlema kuidas tahaksite, et teisse suhtutakse samas olukorras. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sulle tehtaks! Te võite olla järgmisena samas olukorras Teie vs. Riik. Riik on oma tegude vastutuses anonüümne aga meie ei ole. Kui Riik midagi tahab, siis ta selle saab.Tõstamaa vanasõna.
Eelnev oli kirjutatud mõistmaks meid kes siin Ermistus elame.
Aga nagu öeldud ennegi, tuleb kõik mis tulema peab ja sõda ära hoida aitab ainult sõjaks valmistumine, kui vabrik siis vabrik.
Küsimus on, miks ei ehitata vabrikut vanadesse kaevandus sahtidesse kui raha ei jätku siinse ehituse maa alla minekuks vastavalt nõuetele. Moskva lähistel plahvatanud eliit laskemoona laost miinide lennuraadius oli hämmastavalt kauge.
Siis veel kartus finantside puudusele viitamisel, et sellise kategooria ehitusel nõuetele järelandmisi ei tehtaks.
Veel oli soov, mis küll egoistlik, arvestades kohalike Potsepal. Lõhkamis katsed teha seal pool, kuna nad paugutamisega rohkem kohanenud.
Ja kuna nüüd sõda on jõudnud meieni, meelerahu,kodu kindluse tunde säilitamine ja kinnisvara hindade langus annab õiguse taluvus tasule. Kes lähemal sel suurem ja kaugemal vähem, vallale veel eraldi arenguks, mitte sõrmeotsaga vaid piisavalt,et vältida ülesõidu tunnet ja solvumist. Siis saavad inimesed aru, riik hindab ja mõistab nende panust riigikaitsesse. Kui oleks teie asemel, käiks perest peresse, selgitaks ja arutaks, lepiks kokku. Küla koosolekutel saab emotsioon mõistusest võitu, sest me ei oska esineda.Tean see on kulukas ja töörohke aga inimesed hindaks seda palju enam. Nad ei läheks ära ja lõpuks tuleks riigile odavam.
Lugupidamisega ja head soovides Margus Mätas