Pöördumine

Eesti Reformierakonna fraktsioon ([email protected]) 
Erakonna Eesti 200 fraktsioon ([email protected]) 
Peaministri büroo ([email protected]) 
Justiits- ja digiminister pr Liisa-Ly Pakosta ([email protected]) 
Riigikogu õiguskomisjoni esimees hr Madis Timpson
([email protected]; [email protected]) 
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr Ando Kiviberg
([email protected]; [email protected]) 



ÜHE MAAKOHTU LOOMISEST

Pärnu Maakohtu kohtunikeni jõudnud info kohaselt on plaanis lisada koalitsioonilepingusse kokkulepe ühendada kõik neli Eestis tegutsevat maakohut. Kuna kohtunike arvamust ei ole plaani väljatöötamisel küsitud, esitame oma seisukoha otse Teile.

Kohtunikena leiame, et sellise olulise muudatuse tegemiseks puuduvad meie hinnangul nii sisulised kui formaalsed eeldused. Nii 27.11.2024 koostatud vastava seadusemuudatuse eelnõu kui eelmisel nädalal arvamuse avaldamiseks saadetud väljatöötamiskavatsuses sellise tegevuse põhjustena väljatoodu on enam kui küsitav, sest nimetatud dokumentides kõik ühe maakohtu loomise põhjusena nimetatud eesmärgid on täidetud. 24.04.2025 külastasid Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Riigikohtu esimees hr Villu Kõve ja direktor hr Üllar Kaljumäe, kuid ka nende selgitused kohtute ühendamise osas ei olnud kohtunikele mõistetavad ega veenvad.

Pärnu Maakohtus:
• on tagatud kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine ja võimalus isiklikult viibida kohtuistungil. Inimesed ei soovi või ei saa alati kasutada videoistungi lahendust;
• mõistlikke menetlustähtaegu jälgitakse IT-lahendustega automaatselt. Iga kohtuniku kohta on Kohtute Infosüsteemis statistika, ülevaateid jõudluse kohta saadetakse iga kuu, kõik kohtunikud saavad spetsialiseeruda või mingeid liike asju välistada;
• kohtunikele on tagatud võrdne töökoormus IT-lahendustega automaatselt (nt 2024.aastal oli täiskoormusega tsiviilasju lahendavate kohtunike koormuserinevus alla 1%), Kohtute Infosüsteem mõõdab iga kohtuniku koormust ja arvestab seda asjade jagamisel;
• spetsialiseerumist saab igal aastal, sh jooksvalt, muuta, selles lepitakse kokku tööjaotusplaanis;
• kohtujuristide ja sekretäride tööjõudu on pidevalt optimeeritud, asendused toimivad;
• igakuistel osakondade nõupidamistel ja ümarlaudadel tegeletakse pidevalt sellega, et ühesugused asjad saaksid ühesuguse lahenduse (kohtupraktika ühtlustamine).

Praegu olemasolevate maakohtute esimehed ja osakonnajuhatajad suhtlevad üksteisega pidevalt, koos lahendatakse töökoormusest tekkinud probleeme jms. 

Lähema kuu jooksul algav uus töökoormusmetoodika mõõtmine näitab tõenäoliselt seda, et kohtusüsteem on märkimisväärselt üle koormatud ning asjade ümberjagamine suure kohtu sees seda probleemi mingil viisil ei lahenda.

Eelnõus pakutud kohtu juhtimise plaan, mille järgi kogu tekkivat maakohut (st 164 kohtunikku ehk 2/3 kõigist Eesti kohtunikest, lisaks kohtunikuabid, sekretärid, kohtujuristid, kantselei jne) juhib üks esimees, on ebaotstarbekas ning võimaliku riski allikas. Näiteks maakohtu esimehe võimalus ainuisikuliselt kohtuniku alalist teenistuskohta muuta võib tähendada kohtuniku mõjutamist (C-647/21 ja C-648/21: D. K. (eelotsus – kohtunike ametist tagandamine)). Kohtusüsteemi toimimist ei saa panna sõltuvusse sellest, kes on maakohtu esimees. Ilmselgelt kaugeneb juhtimine, vajalik on suurem autoritaarsus ning meie kohtunike hinnangul on põhjust karta, et hierarhia süvendamine tekitab frustratsiooni ja vähendab motivatsiooni ning seeläbi tõhusust. Paljud Pärnu Maakohtu kohtunikud on rahul meie kollektiiviga, töötasakaalu ja -võimalustega ja juba ainuüksi sel põhjusel ei soovi ühineda suure organisatsiooniga. Arusaamatu on sellise tegevuse läbi liikuda vastupidises suunas meie koostööpartnerite Politsei- ja Piirivalveameti ja prokuratuuri struktuuri suhtes (ka maakohtute tööpiirkonnad ühtivad kõnealuste ametkondadega), kus järjest enam rõhutatakse vajadust kogukondlikule lähenemisele.
  
Ühe maakohtu loomine on majanduslikult kulukas ja ebaefektiivne:
• põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Järelikult peavad kohtunikud sõitma vajadusel inimesele kõige lähemasse kohtumajja. See võtab ära kohtuniku aega, sama töö tegemiseks on vaja rohkem kohtunikke, s.t suureneb palgakulu. Rõhutame, et siiani ei ole väga paljudes asjades võimalik vahetut istungit asendada videoistungiga. See ei ole tavalisele menetlusosalisele piisavalt arusaadav, tehniliselt teostatav ning ta ei pruugi olla võimeline sellisel istungil oma õigusi kaitsma.
• sõitmise tõttu suurenevad kohtute majanduskulud (kütus, täiendavate sõidukite vajadus) ja tööjõukulud (autojuhid);
• videoistungite pidamiseks tuleb soetada vajalik tehnika kõigisse kohtusaalidesse. Lisaks tuleb tagada, et ka menetlusosaline peab saama osaleda istungil kohturuumides. See tähendab, et ühe istungi jaoks on vaja kahte tehnikaga varustatud saali erinevates kohtumajades ning vajalikku personali mõlemas majas. See hakkab pärssima istungite efektiivse korraldamise võimekust kohtus;
• sedavõrd suure organisatsiooni juhtimine eeldab tänasest suuremal määral erinevaid aseesimehi ning osakondade, majade ja tugiteenuste juhte. Neile tuleb tagada piisav sissetulek, mis toob kaasa palgakulude suurenemise. Kohtunikest juhtidel tuleb juhtimisülesannete tõttu vähendada töökoormust sisulise asjade lahendamise arvelt. Seega jääks plaanitava reformiga vähemaks sisulise töö tegijaid ning muudatus tooks kaasa menetlusaegade pikenemise ning kohtuasjade kuhjumise. Samas kohtunike arv väheneb (pensioneerumine, lahkumine), kohtunike ettepanekud asjade kohtust väljaviimiseks ei ole arvestatavate lahendusteni jõudnud ning menetluste lihtsustamiseks puuduvad päriselt töötavad lahendused. 
• osakondade juurde loomine tähendab, et osakonna juhatajate töökoormus on vähendatud, seega on vaja juurde ka kohtunike kohti.

Meile teadaolevalt puudub analüüs kohtute liitmisega kaasnevate kulude suurenemise või kokkuhoiu kohta. Lisaks ei ole selge selle plaani vastavus põhiseadusele.

Soovime rõhutada, et meil ei ole vastuväiteid teenuste ühtlustamisele, ammugi mitte panustamisele erinevatesse tehnilistesse lahendustesse (AI), kui need aitavad kaasa kohtupidamise lihtsustamisele. Paraku jääb mulje, et kohtureformi kohtuasutuste liitmise osa on hakatud läbi viima lihtsalt reformimise pärast ning viisil, mis lammutab toimiva süsteemi ja suurendab kohtusüsteemi kulukust nii üksikisiku kui riigi tasandil.

Eeltoodust tulenevalt palume koalitsioonilepingu ühe kohtu mudelist loobuda.



/allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu Maakohtu kohtunikud

Eesti Reformierakonna fraktsioon ([email protected]) 
Erakonna Eesti 200 fraktsioon ([email protected]) 
Peaministri büroo ([email protected]) 
Justiits- ja digiminister pr Liisa-Ly Pakosta ([email protected]) 
Riigikogu õiguskomisjoni esimees hr Madis Timpson
([email protected]; [email protected]) 
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr Ando Kiviberg
([email protected]; [email protected]) 



ÜHE MAAKOHTU LOOMISEST

Pärnu Maakohtu kohtunikeni jõudnud info kohaselt on plaanis lisada koalitsioonilepingusse kokkulepe ühendada kõik neli Eestis tegutsevat maakohut. Kuna kohtunike arvamust ei ole plaani väljatöötamisel küsitud, esitame oma seisukoha otse Teile.

Kohtunikena leiame, et sellise olulise muudatuse tegemiseks puuduvad meie hinnangul nii sisulised kui formaalsed eeldused. Nii 27.11.2024 koostatud vastava seadusemuudatuse eelnõu kui eelmisel nädalal arvamuse avaldamiseks saadetud väljatöötamiskavatsuses sellise tegevuse põhjustena väljatoodu on enam kui küsitav, sest nimetatud dokumentides kõik ühe maakohtu loomise põhjusena nimetatud eesmärgid on täidetud. 24.04.2025 külastasid Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Riigikohtu esimees hr Villu Kõve ja direktor hr Üllar Kaljumäe, kuid ka nende selgitused kohtute ühendamise osas ei olnud kohtunikele mõistetavad ega veenvad.

Pärnu Maakohtus:
• on tagatud kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine ja võimalus isiklikult viibida kohtuistungil. Inimesed ei soovi või ei saa alati kasutada videoistungi lahendust;
• mõistlikke menetlustähtaegu jälgitakse IT-lahendustega automaatselt. Iga kohtuniku kohta on Kohtute Infosüsteemis statistika, ülevaateid jõudluse kohta saadetakse iga kuu, kõik kohtunikud saavad spetsialiseeruda või mingeid liike asju välistada;
• kohtunikele on tagatud võrdne töökoormus IT-lahendustega automaatselt (nt 2024.aastal oli täiskoormusega tsiviilasju lahendavate kohtunike koormuserinevus alla 1%), Kohtute Infosüsteem mõõdab iga kohtuniku koormust ja arvestab seda asjade jagamisel;
• spetsialiseerumist saab igal aastal, sh jooksvalt, muuta, selles lepitakse kokku tööjaotusplaanis;
• kohtujuristide ja sekretäride tööjõudu on pidevalt optimeeritud, asendused toimivad;
• igakuistel osakondade nõupidamistel ja ümarlaudadel tegeletakse pidevalt sellega, et ühesugused asjad saaksid ühesuguse lahenduse (kohtupraktika ühtlustamine).

Praegu olemasolevate maakohtute esimehed ja osakonnajuhatajad suhtlevad üksteisega pidevalt, koos lahendatakse töökoormusest tekkinud probleeme jms. 

Lähema kuu jooksul algav uus töökoormusmetoodika mõõtmine näitab tõenäoliselt seda, et kohtusüsteem on märkimisväärselt üle koormatud ning asjade ümberjagamine suure kohtu sees seda probleemi mingil viisil ei lahenda.

Eelnõus pakutud kohtu juhtimise plaan, mille järgi kogu tekkivat maakohut (st 164 kohtunikku ehk 2/3 kõigist Eesti kohtunikest, lisaks kohtunikuabid, sekretärid, kohtujuristid, kantselei jne) juhib üks esimees, on ebaotstarbekas ning võimaliku riski allikas. Näiteks maakohtu esimehe võimalus ainuisikuliselt kohtuniku alalist teenistuskohta muuta võib tähendada kohtuniku mõjutamist (C-647/21 ja C-648/21: D. K. (eelotsus – kohtunike ametist tagandamine)). Kohtusüsteemi toimimist ei saa panna sõltuvusse sellest, kes on maakohtu esimees. Ilmselgelt kaugeneb juhtimine, vajalik on suurem autoritaarsus ning meie kohtunike hinnangul on põhjust karta, et hierarhia süvendamine tekitab frustratsiooni ja vähendab motivatsiooni ning seeläbi tõhusust. Paljud Pärnu Maakohtu kohtunikud on rahul meie kollektiiviga, töötasakaalu ja -võimalustega ja juba ainuüksi sel põhjusel ei soovi ühineda suure organisatsiooniga. Arusaamatu on sellise tegevuse läbi liikuda vastupidises suunas meie koostööpartnerite Politsei- ja Piirivalveameti ja prokuratuuri struktuuri suhtes (ka maakohtute tööpiirkonnad ühtivad kõnealuste ametkondadega), kus järjest enam rõhutatakse vajadust kogukondlikule lähenemisele.
  
Ühe maakohtu loomine on majanduslikult kulukas ja ebaefektiivne:
• põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Järelikult peavad kohtunikud sõitma vajadusel inimesele kõige lähemasse kohtumajja. See võtab ära kohtuniku aega, sama töö tegemiseks on vaja rohkem kohtunikke, s.t suureneb palgakulu. Rõhutame, et siiani ei ole väga paljudes asjades võimalik vahetut istungit asendada videoistungiga. See ei ole tavalisele menetlusosalisele piisavalt arusaadav, tehniliselt teostatav ning ta ei pruugi olla võimeline sellisel istungil oma õigusi kaitsma.
• sõitmise tõttu suurenevad kohtute majanduskulud (kütus, täiendavate sõidukite vajadus) ja tööjõukulud (autojuhid);
• videoistungite pidamiseks tuleb soetada vajalik tehnika kõigisse kohtusaalidesse. Lisaks tuleb tagada, et ka menetlusosaline peab saama osaleda istungil kohturuumides. See tähendab, et ühe istungi jaoks on vaja kahte tehnikaga varustatud saali erinevates kohtumajades ning vajalikku personali mõlemas majas. See hakkab pärssima istungite efektiivse korraldamise võimekust kohtus;
• sedavõrd suure organisatsiooni juhtimine eeldab tänasest suuremal määral erinevaid aseesimehi ning osakondade, majade ja tugiteenuste juhte. Neile tuleb tagada piisav sissetulek, mis toob kaasa palgakulude suurenemise. Kohtunikest juhtidel tuleb juhtimisülesannete tõttu vähendada töökoormust sisulise asjade lahendamise arvelt. Seega jääks plaanitava reformiga vähemaks sisulise töö tegijaid ning muudatus tooks kaasa menetlusaegade pikenemise ning kohtuasjade kuhjumise. Samas kohtunike arv väheneb (pensioneerumine, lahkumine), kohtunike ettepanekud asjade kohtust väljaviimiseks ei ole arvestatavate lahendusteni jõudnud ning menetluste lihtsustamiseks puuduvad päriselt töötavad lahendused. 
• osakondade juurde loomine tähendab, et osakonna juhatajate töökoormus on vähendatud, seega on vaja juurde ka kohtunike kohti.

Meile teadaolevalt puudub analüüs kohtute liitmisega kaasnevate kulude suurenemise või kokkuhoiu kohta. Lisaks ei ole selge selle plaani vastavus põhiseadusele.

Soovime rõhutada, et meil ei ole vastuväiteid teenuste ühtlustamisele, ammugi mitte panustamisele erinevatesse tehnilistesse lahendustesse (AI), kui need aitavad kaasa kohtupidamise lihtsustamisele. Paraku jääb mulje, et kohtureformi kohtuasutuste liitmise osa on hakatud läbi viima lihtsalt reformimise pärast ning viisil, mis lammutab toimiva süsteemi ja suurendab kohtusüsteemi kulukust nii üksikisiku kui riigi tasandil.

Eeltoodust tulenevalt palume koalitsioonilepingu ühe kohtu mudelist loobuda.



/allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu Maakohtu kohtunikud