Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/3519 |
Registreeritud | 30.04.2025 |
Sünkroonitud | 01.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Konkurentsiamet |
Saabumis/saatmisviis | Konkurentsiamet |
Vastutaja | Katariina Kärsten (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie: 16.04.25 nr 1-4/25/1833
Meie: 30.04.25 nr 1-7/2025/25-041-2
E-post: [email protected]
Koopia:
Justiits- ja Digiministeerium, e-post: [email protected]
Konkurentsiameti arvamus ja ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu kohta
16.04.2024 esitas Kliimaministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“
(edaspidi EsT VE) muutmise eelnõu (edaspidi Eelnõu). Lisaadressaadina edastati Eelnõu ka
Konkurentsiametile. Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:
1. Eelnõu §-i 1 järgi täiendatakse EsT VE 2. peatükki 5. jaoga „Elektrisüsteemi
saartalitlusvõime tagamine“. Antud jao § 151 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
(5) Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni
31. detsembrini 2026. aastal järgmine:
1) taastuvenergia tehnoloogia – 7,5%;
2) muu tehnoloogia – 11,5%.
Eelnõu seletuskirjas (lk 4) toodud põhjenduste järgi kohaldatakse erinevatele tehnoloogiatele
erinevaid WACC-i määrasid. See tuleneb peamiselt regulatiivsetest teguritest (näiteks
taksonoomiast tulenev jätkusuutlikkus) ja vastavate projektide riskiprofiilist, mis on Euroopa
Liidu kliima- ja energia poliitikast tingituna fossiilse energia projektidel kõrgem.
Konkurentsiamet, erinevalt Eelnõu koostajatest, taolist eristuste tegemist põhjendatuks ei pea.
Amet on seisukohal, et keskkonnasäästlikus ühiskonnas peaks kaalutud keskmine kapitali hinna
(WACC) määr olema tehnoloogia-neutraalne st seadusega ei ole põhjendatud fossiilse
tehnoloogia eelistamine kõrgema WACC-i määra pakkumise kaudu.
2 (2)
Rahandusministeeriumi välja töötatud dokumendis „Omanike ootustes on Eesti Energia
AS-le“ 1 , kelle kontserni kuuluvad fossiilse tehnoloogial jaamad, on muuhulgas toodud:
„Kasumlikkus – Äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnastel tegevusaladel
tegutsevate ettevõtjate tootlusega. Lähtuda alates omaniku ootuste kinnitamisest
investeerimisotsustes omakapitali hinnast 6,1% ning tagada iga-aastaselt äriühingu
omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel.“
Konkurentsiamet selgitab, et omakapitali kulukuse määr ehk omakapitali hind hind on üldjuhul
kõrgem kui võlakapitali kulukuse määr ehk võlakapitali hind. Seda kajastab ka
Konkurentsiameti arvutus2 (vt allpool). Arvutuse tulemusena kujunenud WACC-i määra 7,46%
(sh on omakapitali hind 10,45% kõrgem võrreldes Eesti Energia AS-i omakapitali hinnaga
6,1%) rakendatakse kõikidele soojuse tootjatele (sh elektri ja soojuse koostootmisjaamadele).
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu muutmiseks – eemaldada
Eelnõust tehnoloogiate eelistamise erisus ning rakendada kõigile ühtset turutingimustele
vastavat WACC-i määra 7,5%.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Piiroja
Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja
Karl Jaak Rebane 667 2424
1 Kättesaadav: Rahandusministeeriumi äriühingud | Rahandusministeerium 2 Konkurentsiameti juhend „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“:
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/hindade-kooskolastamine
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|