Pöördumine

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

[email protected]

Kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/10837

Korruptsioonivastase seaduse

ajakohastamine

Lugupeetud õiguskomisjoni liikmed

Praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus käsitleb teadlaste osalemist teadusmahukates ettevõtetes või

koostöös ülikooliga sageli kui huvide konflikti, isegi kui koostöö on läbipaistev, reguleeritud ja avaliku

huvi teenistuses. See on loonud olukorra, kus teadmussiire – mille edendamine peaks olema ühiskondlik

prioriteet – jääb seisma liigse reguleerituse ning õigusselguse puudumise tõttu.

Selle kitsaskoha lahendamiseks esitas Rektorite Nõukogu rohkem kui aasta tagasi toonasele

justiitsministrile ettepanekud korruptsioonivastase seaduse ajakohastamiseks. Rektorite Nõukogu eesmärk

oli leida tasakaal korruptsiooniennetuse ja teadustulemuste ettevõtlusesse jõudmise vahel. Paraku ei ole

tänaseni suudetud pakkuda lahendust, mis looks piisavat kindlustunnet teadlastele ning toetaks

innovatsiooni ja koostööd ettevõtlusega.

Teen ettepaneku, et Riigikogu õiguskomisjon käsitleks korruptsioonivastase seaduse ajakohastamist. Sellel

muudatusel oleks mõju, mis ulatuks oluliselt kaugemale akadeemilisest sektorist – toetades alustavaid

teadusmahukaid ettevõtteid ning soodustades koostööd ülikoolide ja erasektori vahel.

Manusena on lisatud:

• Rektorite Nõukogu muudatusettepanekud korruptsioonivastase seaduse täiendamiseks;

• toonase justiitsministri Kalle Laaneti vastuse.

Kahjuks ei paku pakutud lahendused teadlastele piisavat õigusselgust ega kindlust, mis võimaldaks neil

ettevõtluses osaleda ilma liigsete riskideta. Loodan, et peate teemat oluliseks ning näete selles võimalust

toetada teaduspõhise ettevõtluse kasvu ja innovatsiooni Eesti majanduskeskkonnas.

Täiendavat teavet ja kommentaare jagavad hea meelega Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko ning

õigusnõunik Aliis Liin.

Rektorite Nõukogu ettepaneku esitasin ka justiits- ja digiministrile, majandus- ja

kommunikatsiooniministrile, haridus- ja teadusministrile, kliimaministrile, efektiivsuse ja majanduskasvu

nõukojale ning õiguskantslerile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Asser

rektor, professor

Lisad:

1. Korruptsioonivastase seaduse ajakohastamine

2. Vastus Rektorite Nõukogu pöördumisele korruptsioonivastase seaduse asjus

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

Hr Kalle Laanet Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn E-post: [email protected] 09.01.2024

Korruptsioonivastase seaduse ajakohastamine Lugupeetud minister Laanet Aitäh konstruktiivse arutelu eest korruptsioonivastase seaduse muutmise võimaluste üle. Tartu Ülikooli eestvedamisel on eri ülikoolide kolleegid põhjalikult omavahel arutanud, millised oleks võimalikud muudatused korruptsioonivastases seaduses, mis kõige paremal moel soodustaksid teadustulemuste praktikasse rakendamist ning kõrvaldaksid seda takistavad õiguslikud piirangud. Kordan siinkohal veelkord üle selle, milliste probleemide ees on ülikoolid teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

- Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-le 2 on ülikooli akadeemilised töötajad ametiisikud, kui nad oma tegevusega mõjutavad ülikooli kui institutsiooni tehtavaid otsuseid, näiteks eraettevõtetega lepingute sõlmimisel, neid ettevõtteid asutades või nendes osalust omandades. Vastavalt KVS §-le 11 on ametiisikul keelatud otsuse tegemine või selles osalemine ametiisikuga seotud isiku suhtes, kelleks on ka need eraõiguslikud juriidilised isikud, kelles ametiisik ise osalust omab.

- Ülikooli põhitegevus on teadus- ja arendustöö – selle käigus jõutakse teadustulemusteni, millel on tihtipeale potentsiaali leida kasutust ka praktikas, kuid mille praktikasse viimiseks ei ole ülikoolil ressursse ning mis ei ole ka ülikooli ülesanne. Seega on ülikoolil vaja leida erasektorist partner, kellel on huvi ja võimekust ülikooli loodud teadustulemust edasi arendada nii, et sellest saaks kasutatav teenus või toode.

- On tavaline, et teadlane ise kui enda teadustööd kõige paremini tundev isik on valmis enda loodud teadustulemust ka edasi arendama ning selleks eraettevõtte looma. Ka mujal maailmas on tavapärane, et teadlased loovad ise ettevõtted, mille abil arendavad edasi ülikoolis loodud teadustulemusi. Paraku on vastavalt KVS-le ülikooli võimalused sellise ettevõttega koostööd teha väga piiratud, sest ülikool ei saa neid otsuseid teha nii, et sellel teadlasel ei oleks ülikooli tehtavatele otsustele mingit mõju, kuna teadlane tunneb vastavat valdkonda ülikoolis kõige paremini ning keegi teine samasugust ekspertiisi ei oma. Ülikool kindlasti ei soovi häid teadlasi lõplikult erasektorile kaotada. Lisaks on konkreetse teadustulemuse rakendamisel tihtipeale vajalik, et teadlane sama küsimusega ka ülikooli teadus- ja arendustegevuse käigus edasi tegeleks, st koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel oleks pikaajaline ja püsiv.

- Ei ole mõeldav, et ülikooli teadustulemuse praktikasse rakendamisel kohaldatakse pidevalt KVS-i § 11 lg 3 p 4, mille kohaselt toimingupiirangut ei rakendata, kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu. Sisuliselt terve ettevõtlusharu toimimist ei saa üles ehitada ametiisiku asendamise võimatust puudutavale

2

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

erandile. Lisaks ei anna see lahendus teadlasele endale piisavat kindlust, et ta tegutseb vastavalt seaduse nõuetele, sest tal endal on väga keeruline analüüsida iseenda asendamise võimalikkust või selle puudumist. See aga toob kaasa olukorra, kus teadlastel ei ole piisavalt motivatsiooni ega julgust ettevõtlusega tegeleda, mistõttu jäävad teadustulemused praktikasse rakendamata.

Analüüsinud olukorda igakülgselt, teevad ülikoolid ettepaneku täiendada korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11 lõiget 3 uue sättega järgmises sõnastuses: „(3) Toimingupiiranguid ei kohaldata: 51) avalik-õigusliku ülikooli poolt eraõigusliku juriidilise isikuga tehingu tegemisel, äriühingu asutamisel või selles osaluse omandamisel, kui seda tehakse teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamiseks ja selle turule pakkumiseks;“. Eesmärk on välistada toimingupiirangu alt sellised tehingud, mis on otseselt seotud teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamise ja selle turule pakkumisega, nt üheskoos teadlasega vastava iduettevõtte loomine, ühiselt loodud või üksnes teadlasele kuuluvale ettevõttele teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamine jne. Kuigi käesolevas kirjas esitatud ettepanek sisaldab erandi loomist üksnes avalik-õiguslikele ülikoolidele, siis ülikoolid ei ole vastu, kui erandit laiendatakse ka teistele Eesti teadusasutustele. Lisaks viitan, et teadus- ja arendustegevuse mõiste on defineeritud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse paragrahvi 2 punktides 2 ja 7 ning vastavate tegevuste tulemustest räägitakse ka sama seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6. Teadus- ja arendustegevusele on mitmed erandid loodud ka riigihangete seaduses. Seega ei vasta tõele mõnedes aruteludes kõlama jäänud probleem, et teadus- ja arendustegevus ning selle tulemused ei ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud ning seetõttu ei saa neid termineid seaduses kasutada. Alternatiivina väljapakutud sõnastusele oli arutuse all võimalus teadustulemuste praktikasse rakendamiseks loodud ettevõtted üldse seotud isikute ringist välja arvata, täiendades korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 7 lõikega 21, mis seda sätestaks, sh näiteks nähes ette, et ülikooli nõukogu või muu pädev organ nimetab need ettevõtted, kellele välistus laieneks. Seda lahendust aga ei saa pidada eesmärgipäraseks, proportsionaalseks ega rakendatavaks, sest eesmärk ei ole mitte luua erandit korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangutest teatud ettevõtetele, vaid teatud konkreetset liiki tegevusele (teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamine ja turule pakkumine). Kui selle tegevusega tegeleva ettevõttega tehakse mingi muu tehing, mis ei ole otseselt seotud teadustulemuste praktikasse rakendamisega, siis peaks korruptsioonivastase seaduse nõuded sellele ikkagi täies mahus rakenduma. Alternatiivina oli ka arutuse all võimalus välistada korruptsioonivastase seaduse mõjualast need tehingud, mille ülikool teeb mitte avalikke vahendeid kasutades, vaid kaasatud eraraha abil, kuid ka see lahendus ei ole realiseeritav. Esiteks on ülikoolidel autonoomia ning nad käsutavad kogu oma raha oma eesmärkide täitmiseks. Ülikoolidel ei ole kohustust pidada eraldi arvestust raha ega muu vara üle selle alusel, millistest allikatest see on laekunud. Teiseks ei ole toimingupiirangu instituut korruptsioonivastases seaduses sõltuvusse seatud sellest, kas tegemist on rahalise tehinguga või mitte.

3

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

Toimingupiirangu eesmärk on ennetava meetmena keelata ära igasugused tehingud seotud osapoolte vahel. Loodan väga, et Rektorite Nõukogu ettepanek leiab kajastust esialgu korruptsioonivastase seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuses ning seejärel ka muudetavas seaduses. Ülikoolid on igati valmis kaasa aitama selleks vajaliku õigusliku regulatsiooni väljatöötamises. Lugupidamisega Toomas Asser Rektorite Nõukogu esimees

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Toomas Asser Rektorite Nõukogu esimees Vastus Rektorite Nõukogu pöördumisele korruptsioonivastase seaduse asjus Olete pöördunud Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga täiendada korruptsioonivastast seadust toimingupiirangu erandiga teadlastele, kes äriühingu kaudu oma teadustöö tulemusi praktikasse rakendavad. Kuigi Justiitsministeerium hindab kõrgelt teadlaste panust ning näeb teadustöö tulemuste praktikasse rakendamises kõrget lisandväärtust Eesti majandusele, siis ei saa kuidagi nõustuda, et selle tegevuse käigus tuleb vähendada läbipaistvust avalike vahendite kasutamisel. Toimingupiirangu eesmärk on huvide konflikti vältimine ning piirangutega välistatakse olukord, kus ametiisik teeb iseenda või temaga seotud isiku suhtes otsuse või toimingu. Teatud juhtudel näeb tõesti kehtiv korruptsioonivastane seadus ette erandid, millal huvide konflikti olukorras toimingupiirangu reegleid järgima ei pea. Toimingupiiranguid ei pea järgima näiteks hädaolukorras, asendamatuse korral, rutiinse otsustuse juures, asutuse töö korraldamisel, õiguse üldakti vastuvõtmisel jms. Teie pakutud toimingupiirangu erandi sõnastus on väga laia kohaldamisalaga, ei sisalda ettevaatusmeetmeid ning annaks väga laialdased õigused huvide konflikti olukorras teha otsuseid ja toiminguid. Selle tulemusena ei oleks see erand proportsionaalne ega eesmärgipärane, võimaldaks teha ilma kontrollmehhanismita otsuseid ja toiminguid iseenda ning endaga seotud isiku suhtes, mis oleks vastuolus korruptsiooni ennetamise põhimõtetega. Oleme jätkuvalt seisukohal, et teie pöördumises kirjeldatud küsimusi saab lahendada olemasoleva õigusliku raamistiku kaudu ja organisatsioonide sisemiste regulatsioonide abil. Te ei ole oma kirjas põhjendanud, miks ei ole võimalik KVS § 11 lg-s 3 olevaid toimingupiirangu erandeid kasutada. Näiteks asendamatuse erandi (KVS § 11 lg 3 p 4) kasutamist ei ole piiratud arvuliselt ega mahuliselt ning seda saab kasutada põhjendatud vajaduse korral ning piisava aluse olemasolul. Samuti saab sisemiste regulatsioonide kaudu kehtestada kindlad reeglid näiteks enese taandamise kohta, aga ka muid meetmeid huvide konflikti maandamiseks. Nendeks võivad olla:

 asutuse sisese kontrollifunktsiooni rakendamine;

 ülikooli infrastruktuuri kasutamisele hinnakirja kehtestamine;

 nn mitme silma printsiibi rakendamine/ kohustuste lahusus tehingute tegemisel;

 kõrvaltegevustest teavitamise põhimõtete kehtestamine asutuse teenistujatele;

 tööalaste andmebaaside kasutamise põhimõtete kehtestamine;

 koolitused eetika ja korruptsiooni teemadel;

 kindla protseduuri kehtestamine huvide konflikti olukorras nõu küsimiseks.

Justiitsministeeriumi töötajad on valmis pakkuma ülikoolidele ja teadlastele igakülgset abi sobivate maandamismeetmete väljatöötamiseks. Lugupidamisega

Teie 10.01.2024

Meie 12.02.2024 nr 9-2/420-2

(allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Kätlin-Chris Kruusmaa 54280069 [email protected]

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

[email protected]

Kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/10837

Korruptsioonivastase seaduse

ajakohastamine

Lugupeetud õiguskomisjoni liikmed

Praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus käsitleb teadlaste osalemist teadusmahukates ettevõtetes või

koostöös ülikooliga sageli kui huvide konflikti, isegi kui koostöö on läbipaistev, reguleeritud ja avaliku

huvi teenistuses. See on loonud olukorra, kus teadmussiire – mille edendamine peaks olema ühiskondlik

prioriteet – jääb seisma liigse reguleerituse ning õigusselguse puudumise tõttu.

Selle kitsaskoha lahendamiseks esitas Rektorite Nõukogu rohkem kui aasta tagasi toonasele

justiitsministrile ettepanekud korruptsioonivastase seaduse ajakohastamiseks. Rektorite Nõukogu eesmärk

oli leida tasakaal korruptsiooniennetuse ja teadustulemuste ettevõtlusesse jõudmise vahel. Paraku ei ole

tänaseni suudetud pakkuda lahendust, mis looks piisavat kindlustunnet teadlastele ning toetaks

innovatsiooni ja koostööd ettevõtlusega.

Teen ettepaneku, et Riigikogu õiguskomisjon käsitleks korruptsioonivastase seaduse ajakohastamist. Sellel

muudatusel oleks mõju, mis ulatuks oluliselt kaugemale akadeemilisest sektorist – toetades alustavaid

teadusmahukaid ettevõtteid ning soodustades koostööd ülikoolide ja erasektori vahel.

Manusena on lisatud:

• Rektorite Nõukogu muudatusettepanekud korruptsioonivastase seaduse täiendamiseks;

• toonase justiitsministri Kalle Laaneti vastuse.

Kahjuks ei paku pakutud lahendused teadlastele piisavat õigusselgust ega kindlust, mis võimaldaks neil

ettevõtluses osaleda ilma liigsete riskideta. Loodan, et peate teemat oluliseks ning näete selles võimalust

toetada teaduspõhise ettevõtluse kasvu ja innovatsiooni Eesti majanduskeskkonnas.

Täiendavat teavet ja kommentaare jagavad hea meelega Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko ning

õigusnõunik Aliis Liin.

Rektorite Nõukogu ettepaneku esitasin ka justiits- ja digiministrile, majandus- ja

kommunikatsiooniministrile, haridus- ja teadusministrile, kliimaministrile, efektiivsuse ja majanduskasvu

nõukojale ning õiguskantslerile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Asser

rektor, professor

Lisad:

1. Korruptsioonivastase seaduse ajakohastamine

2. Vastus Rektorite Nõukogu pöördumisele korruptsioonivastase seaduse asjus

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

Hr Kalle Laanet Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn E-post: [email protected] 09.01.2024

Korruptsioonivastase seaduse ajakohastamine Lugupeetud minister Laanet Aitäh konstruktiivse arutelu eest korruptsioonivastase seaduse muutmise võimaluste üle. Tartu Ülikooli eestvedamisel on eri ülikoolide kolleegid põhjalikult omavahel arutanud, millised oleks võimalikud muudatused korruptsioonivastases seaduses, mis kõige paremal moel soodustaksid teadustulemuste praktikasse rakendamist ning kõrvaldaksid seda takistavad õiguslikud piirangud. Kordan siinkohal veelkord üle selle, milliste probleemide ees on ülikoolid teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

- Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-le 2 on ülikooli akadeemilised töötajad ametiisikud, kui nad oma tegevusega mõjutavad ülikooli kui institutsiooni tehtavaid otsuseid, näiteks eraettevõtetega lepingute sõlmimisel, neid ettevõtteid asutades või nendes osalust omandades. Vastavalt KVS §-le 11 on ametiisikul keelatud otsuse tegemine või selles osalemine ametiisikuga seotud isiku suhtes, kelleks on ka need eraõiguslikud juriidilised isikud, kelles ametiisik ise osalust omab.

- Ülikooli põhitegevus on teadus- ja arendustöö – selle käigus jõutakse teadustulemusteni, millel on tihtipeale potentsiaali leida kasutust ka praktikas, kuid mille praktikasse viimiseks ei ole ülikoolil ressursse ning mis ei ole ka ülikooli ülesanne. Seega on ülikoolil vaja leida erasektorist partner, kellel on huvi ja võimekust ülikooli loodud teadustulemust edasi arendada nii, et sellest saaks kasutatav teenus või toode.

- On tavaline, et teadlane ise kui enda teadustööd kõige paremini tundev isik on valmis enda loodud teadustulemust ka edasi arendama ning selleks eraettevõtte looma. Ka mujal maailmas on tavapärane, et teadlased loovad ise ettevõtted, mille abil arendavad edasi ülikoolis loodud teadustulemusi. Paraku on vastavalt KVS-le ülikooli võimalused sellise ettevõttega koostööd teha väga piiratud, sest ülikool ei saa neid otsuseid teha nii, et sellel teadlasel ei oleks ülikooli tehtavatele otsustele mingit mõju, kuna teadlane tunneb vastavat valdkonda ülikoolis kõige paremini ning keegi teine samasugust ekspertiisi ei oma. Ülikool kindlasti ei soovi häid teadlasi lõplikult erasektorile kaotada. Lisaks on konkreetse teadustulemuse rakendamisel tihtipeale vajalik, et teadlane sama küsimusega ka ülikooli teadus- ja arendustegevuse käigus edasi tegeleks, st koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel oleks pikaajaline ja püsiv.

- Ei ole mõeldav, et ülikooli teadustulemuse praktikasse rakendamisel kohaldatakse pidevalt KVS-i § 11 lg 3 p 4, mille kohaselt toimingupiirangut ei rakendata, kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu. Sisuliselt terve ettevõtlusharu toimimist ei saa üles ehitada ametiisiku asendamise võimatust puudutavale

2

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

erandile. Lisaks ei anna see lahendus teadlasele endale piisavat kindlust, et ta tegutseb vastavalt seaduse nõuetele, sest tal endal on väga keeruline analüüsida iseenda asendamise võimalikkust või selle puudumist. See aga toob kaasa olukorra, kus teadlastel ei ole piisavalt motivatsiooni ega julgust ettevõtlusega tegeleda, mistõttu jäävad teadustulemused praktikasse rakendamata.

Analüüsinud olukorda igakülgselt, teevad ülikoolid ettepaneku täiendada korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11 lõiget 3 uue sättega järgmises sõnastuses: „(3) Toimingupiiranguid ei kohaldata: 51) avalik-õigusliku ülikooli poolt eraõigusliku juriidilise isikuga tehingu tegemisel, äriühingu asutamisel või selles osaluse omandamisel, kui seda tehakse teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamiseks ja selle turule pakkumiseks;“. Eesmärk on välistada toimingupiirangu alt sellised tehingud, mis on otseselt seotud teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamise ja selle turule pakkumisega, nt üheskoos teadlasega vastava iduettevõtte loomine, ühiselt loodud või üksnes teadlasele kuuluvale ettevõttele teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamine jne. Kuigi käesolevas kirjas esitatud ettepanek sisaldab erandi loomist üksnes avalik-õiguslikele ülikoolidele, siis ülikoolid ei ole vastu, kui erandit laiendatakse ka teistele Eesti teadusasutustele. Lisaks viitan, et teadus- ja arendustegevuse mõiste on defineeritud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse paragrahvi 2 punktides 2 ja 7 ning vastavate tegevuste tulemustest räägitakse ka sama seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6. Teadus- ja arendustegevusele on mitmed erandid loodud ka riigihangete seaduses. Seega ei vasta tõele mõnedes aruteludes kõlama jäänud probleem, et teadus- ja arendustegevus ning selle tulemused ei ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud ning seetõttu ei saa neid termineid seaduses kasutada. Alternatiivina väljapakutud sõnastusele oli arutuse all võimalus teadustulemuste praktikasse rakendamiseks loodud ettevõtted üldse seotud isikute ringist välja arvata, täiendades korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 7 lõikega 21, mis seda sätestaks, sh näiteks nähes ette, et ülikooli nõukogu või muu pädev organ nimetab need ettevõtted, kellele välistus laieneks. Seda lahendust aga ei saa pidada eesmärgipäraseks, proportsionaalseks ega rakendatavaks, sest eesmärk ei ole mitte luua erandit korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangutest teatud ettevõtetele, vaid teatud konkreetset liiki tegevusele (teadus- ja arendustegevuse tulemustest toote või teenuse väljaarendamine ja turule pakkumine). Kui selle tegevusega tegeleva ettevõttega tehakse mingi muu tehing, mis ei ole otseselt seotud teadustulemuste praktikasse rakendamisega, siis peaks korruptsioonivastase seaduse nõuded sellele ikkagi täies mahus rakenduma. Alternatiivina oli ka arutuse all võimalus välistada korruptsioonivastase seaduse mõjualast need tehingud, mille ülikool teeb mitte avalikke vahendeid kasutades, vaid kaasatud eraraha abil, kuid ka see lahendus ei ole realiseeritav. Esiteks on ülikoolidel autonoomia ning nad käsutavad kogu oma raha oma eesmärkide täitmiseks. Ülikoolidel ei ole kohustust pidada eraldi arvestust raha ega muu vara üle selle alusel, millistest allikatest see on laekunud. Teiseks ei ole toimingupiirangu instituut korruptsioonivastases seaduses sõltuvusse seatud sellest, kas tegemist on rahalise tehinguga või mitte.

3

Rektorite Nõukogu MTÜ • Registrikood 80139321 • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: +372 737 6516 • Mob: +372 503 5403 • www.ern.ee

Toimingupiirangu eesmärk on ennetava meetmena keelata ära igasugused tehingud seotud osapoolte vahel. Loodan väga, et Rektorite Nõukogu ettepanek leiab kajastust esialgu korruptsioonivastase seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuses ning seejärel ka muudetavas seaduses. Ülikoolid on igati valmis kaasa aitama selleks vajaliku õigusliku regulatsiooni väljatöötamises. Lugupidamisega Toomas Asser Rektorite Nõukogu esimees

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Toomas Asser Rektorite Nõukogu esimees Vastus Rektorite Nõukogu pöördumisele korruptsioonivastase seaduse asjus Olete pöördunud Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga täiendada korruptsioonivastast seadust toimingupiirangu erandiga teadlastele, kes äriühingu kaudu oma teadustöö tulemusi praktikasse rakendavad. Kuigi Justiitsministeerium hindab kõrgelt teadlaste panust ning näeb teadustöö tulemuste praktikasse rakendamises kõrget lisandväärtust Eesti majandusele, siis ei saa kuidagi nõustuda, et selle tegevuse käigus tuleb vähendada läbipaistvust avalike vahendite kasutamisel. Toimingupiirangu eesmärk on huvide konflikti vältimine ning piirangutega välistatakse olukord, kus ametiisik teeb iseenda või temaga seotud isiku suhtes otsuse või toimingu. Teatud juhtudel näeb tõesti kehtiv korruptsioonivastane seadus ette erandid, millal huvide konflikti olukorras toimingupiirangu reegleid järgima ei pea. Toimingupiiranguid ei pea järgima näiteks hädaolukorras, asendamatuse korral, rutiinse otsustuse juures, asutuse töö korraldamisel, õiguse üldakti vastuvõtmisel jms. Teie pakutud toimingupiirangu erandi sõnastus on väga laia kohaldamisalaga, ei sisalda ettevaatusmeetmeid ning annaks väga laialdased õigused huvide konflikti olukorras teha otsuseid ja toiminguid. Selle tulemusena ei oleks see erand proportsionaalne ega eesmärgipärane, võimaldaks teha ilma kontrollmehhanismita otsuseid ja toiminguid iseenda ning endaga seotud isiku suhtes, mis oleks vastuolus korruptsiooni ennetamise põhimõtetega. Oleme jätkuvalt seisukohal, et teie pöördumises kirjeldatud küsimusi saab lahendada olemasoleva õigusliku raamistiku kaudu ja organisatsioonide sisemiste regulatsioonide abil. Te ei ole oma kirjas põhjendanud, miks ei ole võimalik KVS § 11 lg-s 3 olevaid toimingupiirangu erandeid kasutada. Näiteks asendamatuse erandi (KVS § 11 lg 3 p 4) kasutamist ei ole piiratud arvuliselt ega mahuliselt ning seda saab kasutada põhjendatud vajaduse korral ning piisava aluse olemasolul. Samuti saab sisemiste regulatsioonide kaudu kehtestada kindlad reeglid näiteks enese taandamise kohta, aga ka muid meetmeid huvide konflikti maandamiseks. Nendeks võivad olla:

 asutuse sisese kontrollifunktsiooni rakendamine;

 ülikooli infrastruktuuri kasutamisele hinnakirja kehtestamine;

 nn mitme silma printsiibi rakendamine/ kohustuste lahusus tehingute tegemisel;

 kõrvaltegevustest teavitamise põhimõtete kehtestamine asutuse teenistujatele;

 tööalaste andmebaaside kasutamise põhimõtete kehtestamine;

 koolitused eetika ja korruptsiooni teemadel;

 kindla protseduuri kehtestamine huvide konflikti olukorras nõu küsimiseks.

Justiitsministeeriumi töötajad on valmis pakkuma ülikoolidele ja teadlastele igakülgset abi sobivate maandamismeetmete väljatöötamiseks. Lugupidamisega

Teie 10.01.2024

Meie 12.02.2024 nr 9-2/420-2

(allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Kätlin-Chris Kruusmaa 54280069 [email protected]