| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3125-4 |
| Registreeritud | 30.04.2025 |
| Sünkroonitud | 01.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Maret Saanküll (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, piirivalve- ja rändeosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Siseministeerium
Teie 16.04.2025 Meie 29.04.2025 nr 2.3-4/25/1182-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks eelnõu „Isikut
tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord)“. Meil on
esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse isiku tuvastamise meetod, kui dokumendi taotleja on alla 15-
aastane ja talle ei ole varem välja antud dokumenti, diplomaatilist isikutunnistust või diplomaatilist
passi ja tal ei ole ka välisriigi kehtivat reisidokumenti. Sel juhul tuvastatakse tema isik
sünniandmete ja tema seadusliku esindaja seletuste (punkt 1) ning vajaduse korral muude tõendite
alusel (punkt 2). Seejuures on selgusetu, mis juhtudel võib punktis 2 viidatud vajadus tekkida ning
mida peetakse silmas muude tõendite all. Seletuskirjas ei ole seda täpsustatud.
Eelnõu § 2 lõige 4 näeb ette, et kui § 2 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud isiku tuvastamise ja
isikusamasuse kontrollimise meetodid ei ole võimalikud või ebaõnnestuvad, siis tuvastatakse
dokumendi taotleja isik muude tõendite alusel. Seletuskirjas on täpsustatud, et nendeks tõenditeks
võivad olla näiteks välisriigi sünnitõend või ütlused. AKI arvates ei ole see väike täpsustus piisav
määruse kontekstis „muude tõendite“ mõiste sisustamisel.
AKI hinnangul võimaldab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 sõnastus väga laia tõlgenduse, mistõttu on
raske aru saada, millal ja millised tõendid siis peab taotleja esitama. Kuna ilmselt on tegemist
isikuandmetega, peab esitatavate tõendite (andmete) loetelu olema võimalikult selgelt määratletud,
et isikule oleks juba enne taotluse esitamist selge, milliseid andmeid temalt võidakse küsida.
Sellest tulenevalt peaks AKI arvates seletuskirjas praktilistele näidisolukordadele tuginedes
täpsemini seletama, millistel juhtudel võib lisatõendite vajadus tekkida ning millised need tõendid
võivad olla (vähemalt liigiti, nt kas kolmandate isikute ütlused, asutuse väljastatud dokumendid
(nt kooli õiend) või kas teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka nt eriliigiliste andmete (nt DNA
ekspertiis, arsti ülevaatus lapse vanuse tuvastamiseks vms) töötlemine.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk
627 4108
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|