(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

Meie 30.04.2025 nr 1-4/25/2047

Kaitsealuse objekti Jõhvi linna park ja allee

piiride muutmise dokumentide

kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr

152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid” muutmise eelnõu dokumendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: Lisa 1. Määrus Jõhvi linna park ja allee piiride muutmine

Lisa 2. Seletuskiri Jõhvi linna park ja allee piiride muutmine

Lisa 3. Kaart Jõhvi linna park ja allee

Anna Krete Kangur, 53070362

[email protected]

Jõhvi kr

park

park

Jõhvi viadukt

park

park

park

Jõhvi linna park

Heino Lipu staadion

LEPPEMÄRGID

Mõõtkava: 1:6000 Katastriüksused: Maa-amet, oktoober 2024

Aluskaart: ETAK, 2024. a versioon

JÕHVI LINNA PARK JA ALLEE

Vabariigi Valitsuse määrus „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid“

Lisa

vallapiir

külapiir

maakonnapiir

0 200

m

Jõhvi linna park ja allee

katastripiir

EELNÕU

xx.xx.2024

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 152 „Ida-Viru maakonna

kaitsealuste parkide piirid” muutmine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruses nr 152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste

parkide piirid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) Jõhvi linna park ja allee4”;

2) lisasse esitatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaart „Jõhvi linna park ja allee”;

3) esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Kaitsealuste parkide välispiirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille

koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.

Narva Pimeaia osas on põhikaardi puudumise tõttu erandina kasutatud Narva linna

2005. aasta geodeetilist aluskaarti. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis,

Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (register.keskkonnaportaal.ee) ja

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

4) lisatakse neljas normitehniline märkus järgmises sõnastuses:

„4 Park on kaitse alla võetud Jõhvi Rajooni TSN Täitevkomitee 12. aprilli 1958. a otsusega

nr 98 „Abinõudest arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide ning looduskaitse

organiseerimiseks Jõhvi rajoonis”.”.

§ 2. Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitsealuse pargi välispiiri muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/356

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee.

Lisa. Jõhvi linna park ja allee

Kristen Michal

Peaminister

Andres Sutt

Kliimaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste

parkide piirid” muutmise eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla,

kehtestada ala kaitsekord ning vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega

muudetakse Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide nimekirja. Määrusega kinnitatakse Jõhvi

pargi ja allee välispiir.

Jõhvi linna park ja allee paikneb Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas ja Kohtla-Järve

linnas Ahtme linnaosas.

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 152 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide

piirid” muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1 ning Jõhvi pargi ja allee

välispiiri kinnitamine on vajalik, kuna tegemist on uuendamata piiridega pargiga ning Jõhvi

linna pargi ja allee piirid on vaja ajakohastada.

Jõhvi linna pargi ja allee puhul ei ole tegemist Natura 200 võrgustikku kuuluva alaga.

Vabariigi Valitsuse määruse muutmise määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti

looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (tel 5307 0362, e-post

[email protected]), eelnõuga kavandatud piiride muutmise otstarbekust on

kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina

Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Jekaterina Masalska (tel 5198 7564, e-post

[email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9305, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu, muudatuste põhjendused

2.1. Pargi piiride muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 52 „Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide

piirid” § 1 täiendatakse punktiga 16 „Jõhvi linna park ja allee”. Määruse lisas esitatakse

ajakohastatud piiridega Jõhvi linna pargi ja allee kaart.

Jõhvi linna pargi ja allee (EELIS-e kood KLO1200574)piirid on EELIS-esse kantud 2007.

aastal. Määruses käsitletava kaitsealuse pargi ja allee kogupindala on 29,5 ha, sealhulgas

eramaid 0,1 ha (0,3%), riigimaid 0,9 ha (3,1%), munitsipaalmaad 28,5 ha (96,6%). Pargi ja allee

praegu kehtiv pindala on 40,9 ha. Kaitsealuse pargi pindala väheneb 11,4 ha, sealhulgas eramaid

4,4 ha. Kaitstava ala piiritlemise aluseks on võetud kunagise Jõhvi mõisapargi ja allee ala ning

kaitsealasse hõlmati kogu puudega kaetud haljasala, järgides looduses tuvastatavaid ja selgesti

eristatavaid lineaarseid maastikuobjekte: pargi lõuna-kagupiiriks on Jõhvi kraav, põhja-kirde-

idapiiriks Pargi tänav ja muus osas kõlvikute või hoonestuse piirid. Praegu jääb pargi koosseisu

ka tehnogeenseid alasid (Jõhvi kontserdimaja, osa Pargi keskusest, parklad, linnatänavad jm),

mille kaitse all hoidmine ei ole põhjendatud.

Määrusega korrigeeritakse pargi välispiire, võttes arvesse säilinud pargiarhitektuuri elemente

ja põlispuid ning looduslikke tingimusi selliselt, et kogu ajalooliselt kujunenud planeering ja

väärtuslik puistu jääks kaitstavasse parki ning oleks tagatud kõige esinduslikumate ja kõrgeima

loodusväärtusega ajalooliste parkide terviklikkuse säilimine ja nende arendamine.

Jõhvi pargi koosseisu jäetakse munitsipaalomandisse või riigiomandisse kuuluvad maaüksused

Pargi tn 36/Jõhvi linnapark (tunnus 25301:008:0123), Puru tee 3b (25101:001:0169), Pargi tn

40b (25301:008:0118), Pargi tn 40r (25301:008:0119) ja Pargi tn 48 (25301:008:0093). Pargi

tänava ääres asuvatest eraomandis olevatest maaüksustest Pargi tn 46 (25301:008:0082)

jäetakse endiselt kaitse alla 615 m2 suurune pargipoolne põlispuudega ala, mis eristub ülejäänud

maaüksusest puistu kõrgema vanuse poolest ja on seetõttu suure looduskaitselise väärtusega

ning moodustab ühtlasi maastikulise terviku säilinud mõisapargi alaga.

Jõhvi pargi alleest jääb kahe lahustükina kaitse alla raudtee ja Pargi tänava vaheline u 190 m

pikkune lõik ning Pargi tänavast kontserdimajani ulatuv u 140 m pikkune lõik.

Pargi piiridest jäetakse välja pargiga funktsionaalselt seostamata (uus)hoonestusalad või alad,

mille esteetiline välimus, sh puistu koosseis ja ilme ei vasta pargi kriteeriumidele. Kaitse alt

arvatakse välja Jõhvi kontserdimaja ja Pargi keskuse ning neid teenindavate parklate ala.

Vastavalt ekspertiisile1 ei lähtu pargi lääneosa ajaloolisest ruumiloogikast ning hõlmab

kaitseväärtuseta alasid (hoone, parklad, tänavaosad jne). Samuti arvatakse kaitse alt välja kõik

Pargi tänavaga piirnevad maaüksused, välja arvatud riigi omandis olev maaüksus Pargi tn 48

(25301:008:0093) ning munitsipaalomandis Pargi tn 36/Jõhvi linnapark (25301:008:0123).

Ekspertiisi järgi on praegune Pargi tänavaga paralleelselt piirnev kinnistute riba välja kujunenud

Jõhvi mõisasüdame ansambli ruumiloogikast tulenevalt, nagu Pargi tänav ja muud vahetult

mõisasüdamega seotud teed ja rajad. Vaadeldav maa-ala on olnud vähemalt 19. sajandi

esimesest poolest alates kasutuses majandusotstarbeliselt ja hoonestatud 20. sajandi alguses.

Pärast hoonete hülgamist 1960-ndatel on hooned lagunenud või lammutatud (vundamendid on

kohati olemas) ning sellele alale on tekkinud saare-vahtraenamusega puistu. Eelnevat

arvestades võib öelda, et Pargi tänava äärne ala ei ole olnud ajalooliselt otseselt pargi osa.

Isetekkelisel saare-vahtrapuistul, arvestades ka hariliku saare ohustatust saaresurmast ja saare

vähist, looduskaitselist ja ajaloolist väärtust ei ole.

Eraomandis olevast maaüksustest Pargi tn 46 (25301:008:0082) jääb kaitse alla pargipoolne 10

m laiune ja 615 m2 suurune osa, kus kasvavad looduskaitseliselt väärtuslikud põlispuud.

Ülejäänud osa nimetatud maaüksustest arvatakse kaitse alt välja.

Jõhvi pargi alleest arvatakse välja raudteest keskväljaku poole jääv osa, kus säilinud põlispuud

moodustavad pigem puuderühma kui allee ning kunagisest alleest on järel vaid ostukeskuse ja

jalakäijate promenaadi vaheline haljasriba. Samuti lõigatakse kaitsealast välja säilinud

alleefragmente poolitav Pargi tänava sõidutee osa.

2.2. Kaitsekord

1 Jõhvi, Pargi 52, 52a maastikuanalüüs. AB Artes Terrae OÜ. Tartu 2023.

Jõhvi linna pargi ja allee kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega

nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”.

3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr

1-2/24/356 algatatud haldusmenetluses. Eelnõu oli avalikul väljapanekul 29.10.–17.11.2024.

Vastav teade ilmus ajalehes Põhjarannik (31.10.2024), väljaandes Ametlikud Teadaanded

(29.10.2024, nr 2377394) ja Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada

määruse eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid hiljemalt 17.11.2024. Kaitsealuse

objekti Jõhvi linna pargi ja allee piiride muutmise avalik arutelu toimus MS Teamsi vahendusel

16. detsembril 2024, osalejaid ei olnud.

LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti kümnele kinnisasja

omanikule nende rahvastikuregistris või äriregistris olevale e-aadressile avaliku väljapaneku

kohta e-kirjaga teade, millele oli lisatud määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart.

Määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart saadeti e-kirjaga Jõhvi Vallavalitsusele, Riigimetsa

Majandamise Keskusele ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks.

Määruse eelnõu kohta laekus avalikustamise perioodil üks ettepanek. Ettepanek tuli Pargi 44

kinnistu (25301:008:0072) omaniku poolt, kes soovis Jõhvi linna pargi ja allee piiridest välja

arvata kogu Pargi 44 kinnistu. Keskkonnaamet on arvamusel, et Pargi tn 44 kinnistu kogu

ulatuses kaitse alt välja arvamine ei mõjuta oluliselt pargi puistu säilimist. Varem pargi

piiridesse arvutud kinnistu osale jääb vaid 0,055 ha suurune puistu osa ehk üksikud puud, nii

väike ala ei oma iseseisvalt olulist kaitseväärtust. Kinnistu tervikuna kaitse alt välja arvamine

aitab selgemalt ning üheselt mõistetavalt määrata pargi piiri. Keskkonnaamet arvestas esitatud

ettepanekuga.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on hea loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa

inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada pargi

terviklikkust ning selle kaudu pargimaastiku esteetika ja seal asuvate liikide kaitset.

Kehtestatavad piirid arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja piiride

rakendamine tagab nende väärtuste säilimise.

Pargi maa-ala on arvatud piiranguvööndiks, kus kehtib 50% maamaksusoodustus. Seega

kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule omavalitsusele laekuvate maamaksutulude muudatus,

sest määrusega täpsustatakse pargi piiranguvööndi ulatust ja seega ka maamaksusoodustusega

maa pindala võrreldes seni kehtiva piiranguvööndiga. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 6

kohaselt ei maksta maamaksu vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt,

välja arvatud maamaksuseaduse §-s 10 ettenähtud juhul. Kuna pargi pindala muudatus on 11,4

ha, on ka piiride muutmisest tulenev maamaksu muudatus väike.

Kuivõrd park on juba kaitse all ja eelnõukohase määrusega täpsustatakse piire ning parkide

pindala muutused ei ole suured, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju

sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike

omavalitsuste korraldusele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.