Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

30.04.2025 nr 1-4/25/2045

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmise eelnõu koos

seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskus

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

MÄÄRUS

EELNÕU

31.03.2025

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade

elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil

2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kliimaministri 21.03.2024 määruses nr 21 tehakse järgmised muudatused:

1) Läbivalt asendatakse lauseosa „(EL) nr 2023/2831“ lauseosaga „(EL) 2023/2831“;

2) Paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine

üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes ja linnaökosüsteemi aladel Euroopa Parlamendi

ja nõukogu looduse taastamise määruse (EL) 2022/869, muudetud 24.06.2024, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega

muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi EL looduse taastamise määrus), tähenduses, aidates

seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.“;

3) paragrahvi 4 lõiked 5-6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kliimameetmete sekkumises antakse toetust § 5 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud kulude

aluseks olevateks tegevusteks ning § 5 lõike 2 punktides 7–10 ja 12-14 antakse kulude aluseks

olevateks tegevusteks.

(6) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3, 5–6, 11 ning 14 nimetatud kulude aluseks olevateks

tegevusteks antakse toetust linnade elurikkuse kaitse sekkumises üle 10 000 elanikuga linnale kui

asustusüksusele ja linnaökosüsteemi aladele EL looduse taastamise määruse tähenduses.“;

4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise

makse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1 ja kogumaksumusega üle 200 000

euro projekti korral tegelike kulude alusel.”;

5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12-14 järgmises sõnastuses:

„12) hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja viibekraavide rajamine;

13) sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise või sademevee kasutuse edendamise

kulud;

14) projektijuhtimise kulu üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral.”;

6) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) sademeveesüsteemide rajamine, va lõike 2 punktis 13 nimetatud kulud;”; 7) paragrahvi 5 lõike 3 punktid 5, 9-10 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) linnade elurikkuse kaitse sekkumises § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12-13 toodud tegevuste kulud.”; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.”; 10) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse arv „70” arvuga „85” ja arv „30” arvuga „15”; 11) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse lauseosa „ lisale 40–70” lauseosaga „ lisale 1 65-85”; 13) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistada kehtetuks;

14) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 8 kustutatakse lause lõpp järgmiselt:

„ kindlasummalise makse kasutamiseks;”;

15) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) ehitusprojekt või tehnoloogiline projekt, mis on koostatud vastavalt määruse lisas 2 esitatud

juhendile ning mille koostamisse on kaasatud hüdrotehnika insener, kui projektis käsitletakse § 5 lg

2 p 12 nimetatud tiikide ja viibekraavide rajamist ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener

(välisvõrgud, vähemalt tase 7), kui projektis käsitletakse § 5 lg 2 p 13 nimetatud sademevee

kasutamiseks torustiku rajamist.“;

16) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 11-12 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja korraldab riigihanked arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuetega ning

üle 200 000 euro kogumaksumusega projektide korral lisaks järgmiste nõuetega:

1) esitab riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu muutmise kavandi rakendusüksusele

ülevaatamiseks, kui nii on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses;

2) esitab rakendusüksusele riigihanke alusdokumendid ja hankelepingu e-toetuse keskkonna kaudu

viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist;

3) lisab rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks, kui riigihange viiakse läbi riigihangete

registris.

(12) Rakendusüksus vaatab riigihankega seotud dokumendid läbi ja esitab arvamuse 15 tööpäeva

jooksul.”;

17) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel.”;

18) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on tegelike kulude kasutamise

korral lisaks lõikes 3 nimetatule lisatud järgmised dokumendid:

1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole korraldatud riigihangete

registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

2) hankeleping, välja arvatud juhul, kui hankeleping on juba rakendusüksusele esitatud või

hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist ja hankelepingut ei ole muudetud; 3) hankelepingute muudatused, sealhulgas hankelepingukohase reservi kasutamist õigustav

dokument ning õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;

4) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse hankelepingutes.”; 19) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse number „26“ numbriga „28“;

20) Määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal” asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa 1);

21) Määrust täiendatakse lisaga 2 „Tehnoloogilise projekti juhis“ (lisa 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk

kantsler

Energeetika - ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx lisa 2

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21

„Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise

ja kavade koostamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa 2

Tehnoloogilise projekti juhis

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021-2027

rahastamisperioodi meetme „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

projekti rahastamistaotluse lisana.

Sissejuhatus juhendi kasutajale

Juhend on koostatud Kliimaministeeriumis. Juhendi eesmärk on anda taotlejaile ja projekti

koostajaile suunised tehnoloogilise projekti koostamiseks Ühtekuuluvusfondi 2021–2027

rahastamisperioodi meetmest „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027“ toetuse taotlemisel.

Tehnoloogiline projekt on määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027“ (edaspidi TAT) kohaselt taotluse kohustuslik lisa juhul kui on tegemist TAT § 5 lg 2

punktides 12 ja 13 loetletud tegevustega. Juhendi järgimine on vajalik selleks, et vältida

projekti koostamisel vigu, mis võivad hiljem viia taotluse rahastamata jätmiseni.

Tehnoloogilisele projektile ei kohaldata majandus- ja taristuministri

17. juuli 2015. a. määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ esitatud nõudeid. Tehnoloogilise

projekti mõiste on kasutusel TAT §11 lg 2 punkti 131 tähenduses. Kui taotlejal on koostatud

ehitusprojekt eel-, põhi- või tööprojekti tasemel, mis ei sisalda juhendis küsitud infot, siis

lisatakse puuduolev info koos viidetega juhise punktidele taotluse vormil leheküljele „Sisu“

ja täiendavat dokumenti ei ole vaja koostada.

Juhendi järgimine on kvaliteetse taotluse koostamise eelduseks ning tagab, et taotluses

planeeritud lahendus on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult sobivaim. Taotluses ja

tehnoloogilises projektis kavandatud tegevused peavad olema kooskõlas projekti

asukohajärgse kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga.

Üldosa

Selles peatükis tuuakse välja projekti täpne nimetus ja esitatakse andmed projekti tellija

kohta: nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress, kontaktisik. Kui tehnoloogiline projekt

on koostatud konsultandi või projekteerija poolt, siis esitataks andmed ka projekti koostaja

kohta.

Peatükis kirjeldatakse piisava täpsusega projekti asukohta. Nimetatakse küla, vald ja

maakond, kus projekti tegevused toimuvad.

Kui olemasoleva olukorra kirjeldus on kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kavas, ei ole tarvis teavet dubleerida. Piisab konkreetsete viidete lisamisest arendamise kavale

lehekülje nr ja alapealkirja täpsusega. Kui vajalik teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavas puudub või esineb hajutatult, esitatakse see peatükis koondatult, et oleks

võimalik projektieelsest olukorrast ülevaade saada.

Üldosa peatükis kirjeldatakse üldiselt projekti piirkonda. Antakse lühike ülevaade projekti

piirkonna looduslikest tingimustest ja olemasolevatest sademevee kogumise lahendustest.

Projektlahenduse valimine

Peatüki eesmärk on selgitada sademeveesüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise

vajadust.

Peatüki sissejuhatuses esitatakse kokkuvõte planeeritavatest tegevustest ja projekti mõjuala

kirjeldus ja pindala hektarites ning kirjeldatakse tegevuste eesmärki. Märgitakse elanike arv,

kes elavad maa-alal, kust sademed projekti tulemusel kokku kogutakse või immutatakse

(projekti mõjuala). Projekti mõjuala hulka arvestatakse vastavat sademevee (alam)valgala,

mille tarbeks rajatakse toetuse abil taristu (sh looduspõhised lahendused). Sademevee valgala

on maa-ala, millelt sademevesi voolab rajatavasse või rekonstrueeritavasse sademevee

torustikku või imb- või viibesüsteemi.

Projekti mõjualast lisatakse kaart joonisena PDF või pildifailina tehnoloogilise projekti

dokumendis. Esitatavalt jooniselt peab olema selgelt aru saada, kus paiknevad mõjuala

piirjooned (millistel tänavatel või milliste objektide vahel) ja nähtav mõjuala pindala

hektarites. Mõjuala kaardipildi taustaks kasutada ETAK või muud põhikaarti (Joonis 1).

Võimalusel esitada ka mõjuala ruumikuju eraldi ZIP-failina (pindobjekti hulknurk ehk

polygon SHP formaadis, mis sisaldab shp, .dbf, .shx, .prj, .cpg faile). Mõjuala ruumikuju fail

esitada UTF-8 kodeeringus, L-EST97 (EPSG:3301) koordinaatide projektsioonis. Mõjuala

polygon moodustada eraldi kihile, kus ei ole muid jooni ega punktobjekte. Mõjuala kihi

nimeks panna “mõjuala” või “mojuala”. Jälgida, et mõjuala oleks terviklik polygon (ei tohi

olla punkt ega joonobjektina). Kui projektiga kavandatavatel tegevustel on mitu eraldi

paiknevat mõjuala, siis need võivad olla samal mõjuala kihil eraldi polygonidena.

Kui rajatud taristuga lahendatakse sademevee probleem asukohas, kuhu jooksevad kokku

mitme (alam)valgala sademeveed, siis arvestatakse selle mõjualaks kõik asjakohased

alamvalgalad. Kui projektiga ehitatakse ühisvoolne kanalisatsioon ümber lahkvoolseks,

arvestatakse mõjualaks alamvalgalad, kust projekti raames ehitatav lahkvoolne

kanalisatsioon sademed kogub.

Andmed sademevee valgalade kohta on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

või sademevee majandamise kavas. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14

lg 1 punkti 7 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama

sademeveesüsteemide loetelu ja sademevee ärajuhtimise kaarte valgalade kaupa juhul, kui

sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Kui sademevee

kogumise ja ärajuhtimise süsteemid ei ole määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks,

koostab kohaliku omavalitsuse üksus ÜVVKS § 62 lõike 1 kohaselt oma territooriumil

valgalade kaupa sademevee majandamise kava.

Joonis 1. Näide tehnoloogilises projektis esitatavast kaardipildist. Eristatud on mõjualaks

olev valgala. Kaardipildilt on näha ka millistesse rahvastiku andmete ruutkaardi ruutudesse

mõjuala jääb ja vastavad elanike arvud. Näide on illustratiivne.

Peatükis kirjeldatakse täpsemalt projektiga hõlmatavaid rajatisi. Kui projekt hõlmab mitut

erinevat sademeveesüsteemi olulist osa (nt torustikke ja imb- või viibesüsteeme), esitatakse

teave iga osa kohta eraldi alapunktis. Imb- ja viibesüsteemide puhul kirjeldatakse arvuliselt

süsteemi hüdraulilist mahtuvust ning esitatakse andmed, milline sajusündmus on aluseks

võetud ülevoolude dimensioneerimisel. Kui projekt hõlmab mitut asulat, esitatakse teave iga

asula kohta eraldi alapeatükis. Kui olevaid rajatisi kavatsetakse likvideerida, kirjeldatakse ka

planeeritavaid likvideerimistöid.

Alternatiivide analüüs

Arvestades olemasolevat olukorda, rajatiste seisundit ning kliimamuutusi, analüüsitakse ja

võrreldakse erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive. Lahkvoolse

kanalisatsioonisüsteemi rajamisele on alternatiiviks kogu piirkonnale langeva sademevee

immutamine pinnasesse vastavate maastikuelementide (imbkraavid, -pargid, lodud jms)

väljaehitamise abil. Sademevee torustikele on alternatiiviks ka lahtised kanalid ja kraavid.

Kui alternatiivid ei ole asjakohased, tuleb seda põhjendada.

Alternatiivide analüüsis tuleb käsitleda rajamise maksumust ning ekspluatatsioonikulu

rajatiste amortisatsiooniaja jooksul. Nii rajamismaksumus kui hoolduskulud tuleb välja tuua

sellise detailsusega, et on võimalik hinnata nende vastavust turuolukorrale. Rajamise

maksumus tuleb lahti kirjutada tehnoloogiliste osade kaupa.

Analüüsi põhjal valitakse majanduslikult soodsaim alternatiiv, mis tagab eesmärgi.

Alternatiivide analüüsi ei või koostada isik, kes on seotud projektis kavandatud tehnoloogia

(sademevee kogumise, puhastamise või immutamise seadmed) tarnimise või maale

toomisega.

Planeeritavad tegevused

Selles peatükis tuuakse ära projekti kogumaksumus, projekti mõjualal elavate inimeste arv

ning kokkuvõte planeeritud tegevustest asulate kaupa.

Kui eelprojekt koostatakse mitme asula peale, peab olema võimalik selgelt ja üheselt eristada,

millised tegevused millises asulas toimuvad ja millised on mõjualades elavate inimeste arvud

eraldi iga mõjuala kaupa. Kui mõjuala elanike arvu kohta puuduvad täpsemad andmed,

määratakse mõjuala elanike arv mõjuala ruumikuju ja rahvastikutiheduse 1 km x 1 km

ruutkaardi1 abil. Selleks on võimalik teostada kaardianalüüs, mille käigus kõrvutatakse

Statistikaameti rahvastiku andmed meetmest kasusaava mõjuala paiknemisega. Kasusaavaks

elanikkonnaks võib lugeda nende 1 km x 1 km ruutude elanikkonna koguarvu, kus mõjuala

paikneb. Kui mõjuala joon poolitab rahvastiku paiknemise ruutkaardi ruutu, siis võib arvestada

elanike arvu hulka kogu antud ruudul paiknevat elanike arvu. Kui projekti mõjuala on kõigest

üksikute ruutude sees, siis on võimalik ka lihtsalt ruudule vajutades informatsiooni päringuga

teada saada, kui palju elanikke elab seal ühes ruudustikus ja need omavahel pärast kokku liita

(Joonis 2).

Joonis 2. Elanikkonna andmete päring Mapinfos

Peatükis kirjeldatakse planeeritavaid tegevusi – millised seadmed ja ehitised (sh rajatised)

rekonstrueeritakse ja/või rajatakse, nimetatakse valitud tehnoloogiad.

Esitatakse teave selle kohta, kas projekt toimub mõnel looduskaitse alal või selle läheduses

ning kas ja millised veekogud asuvad projekti piirkonnas või selle ümbruses. Kui projektiga

vähendatakse avariiülevoolusid reoveepuhastist või sademeveega muul moel veekogusse

kanduvat koormust, siis kirjeldatakse, missuguseid veekogusid projekti tulemusena

mõjutatakse ning missugune on projekti tulemuste mõju.

Veekogudele avalduva mõju kirjeldamisel tuleb lisaks veekogu nimele tuua ära ka veekogum

ja veekogumi kood. Infot veekogude ja kogumite kohta saab veemajanduskavadest,

veekogumite seisundite vahehinnangutest ja Keskkonnaportaalist (Joonis 3).

Joonis 3. Sademevee väljalaskme otsing Keskkonnaportaali kaardilt. Klikkides sobival

otsingutulemusel, avanevad objekti põhiandmed, sh suubla nimi.

Lisaks kirjeldatakse meetmeid, mida võetakse kasutusele keskkonnareostuse vältimiseks ning

loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks. Nähakse ette nõuded keskkonnaohtlike

objektide ja materjalide likvideerimistöödele ning jäätmekäitlusele.

Lisa 1. Projekti eelarve ja tööde mahud

Esitatakse tööde mahtude tabel koos eelarvega. Mahtude tabel peab olema lahti

kirjutatud piisava detailsusega, et oleks võimalik hinnata eelarve vastavust turusituatsioonile.

Lisa 2. Joonised

Esitada tuleb järgmised joonised:

• Projektiala ülevaateplaan, kus on kajastatud rekonstrueeritavad ja rajatavad sademevee

rajatised, joonise mõõtkava valida selliselt, et kogu projektiala mahuks ühele joonisele.

Joonisel peab kajastuma ka projekti mõjuala ehk sademevee valgla, kust rajatavad

seadmed koguvad sademevee.

• Torustike rajamise või rekonstrueerimise projekti puhul plaan mõõtkavas vähemalt 1:1000

(soovitatav on märkida joonisele ka peamagistraalide läbimõõdud, kalded ja materjal).

• Sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi puhul ülevaateplaan, mille mõõtkava valida

selliselt, et kogu rajatise territoorium mahub ühele joonisele.

• Sademevee puhasti, imb- ja/või viibesüsteemi tehnoloogiline skeem.

Kliimaministri 21.03.2024. a määruse nr 21 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse kliimaministri 21.03.2024. a määrust nr 21

„Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid

lähenemisviise” raames kliimamuutusega seotud tegevusteks, linnade elurikkuse suurendamiseks

ja vastavate kavade koostamiseks kohalikul tasandil.

Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole

piisavalt vabu vahendeid omafinantseeringu katmiseks ning täpsustatakse ka toetavaid tegevusi.

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-post

[email protected], tel 626 2986), elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller

(e-post [email protected], tel 626 2876) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626 0709). Määruse

juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja

oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 21 punktist. Eelnõuga muudetakse kliimaministri 21.03.2024 määrust nr 21. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikafondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.1 „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, sekkumises nr 21.2.3.13 „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed” (edaspidi kliimameetmete sekkumine) ning meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, sekkumises number 21.2.3.22 „Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine” (edaspidi linnade elurikkuse kaitse sekkumine).

Punktiga 1 tehakse tehniline muudatus Euroopa Liidu määrusele viitamises.

Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 2 laiendades toetuse saamise eesmärki linnade elurikkuse kaitse sekkumises. Toetuse andmise eesmärgiks on elurikkuse suurendamine lisaks linnadele kui asutusüksustele, kus on rohkem kui 10 000 elanikku ka linna ökosüsteemi aladel, mis määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise määruse (EL) 2022/869, muudetud 24.06.2024, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi EL looduse taastamise määrus) alusel. Linna ökosüsteemi alade selgitus on toodud järgmises punktis. Muudatus on vajalik, et aidata järgmises punktis nimetatud kohalikel omavalitsustel rakendada EL looduse taastamise määruse nõudeid linna ökosüsteemide taastamiseks. Punktiga 3 täpsustatakse määruse § 4 lõikeid 5 ja 6 toetatavate tegevuste lubamist erinevates

sekkumistes ning täiendatakse toetuse saajate ringi. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse

2

ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja

-metoodikast. Lõike kuus alusel saab toetust taotleda lisaks asustusüksustele kus on rohkem kui

10 000 elanikku ka EL looduse taastamise määruse alusel määratud linnaökosüsteemi aladele. EL

looduse taastamise määrus sätestab ambitsioonikad eesmärgid erinevate ökosüsteemide

taastamisele, sealhulgas linna ökosüsteemide taastamisele. EL looduse taastamise määruse artikkel

8 alusel tuleb linna ökosüsteemi aladel säilitada rohealade pindala ja puuvõrade liitus kogu riigis

ning tulevikus peavad mõlemad näitajad ka suurenema. Käesoleva määruse muutmisega antakse

võimalus kohalikele omavalitustele saada riigipoolset toetust nimetatud nõuete täitmiseks. Linna

ökosüsteemi alade määramisel tuleb lähtuda EUROSTATi1 kodulehel toodud andmetest linnade

(DEGURBA 1), väiksemate linnade ja eeslinnade (DEGURBA 2) kohta. Selle alusel saavad toetust

taotleda järgmised KOV üksused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu,

Rakvere, Kuressaare, Sillamäe, Valga, Võru, Jõhvi, Keila ka Haapsalu ja Paide linnad ning Saue,

Viimsi, Kambja, Luunja ja Türi vallad. Linna ökosüsteemi ala võib olla kas linn, väiksem linn või

eeslinn haldusüksuse piirides või osa linnast väiksemast linnast ja eeslinnast, mis hõlmab

linnakeskust (1500 elanikku km2, vähemalt 50 000 elanikku) ja linnaklastreid (300 elanikku km2,

vähemalt 5000 elanikku) ning linna lähialasid (üks kilomeeter linnakeskuste või linnaklastrite

välispiiridest). Keskkonnaagentuuri poolt 2023.a (täiendatud 2025) “Linnaliste piirkondade

määratlemise analüüsi” alusel saab linna ökosüsteemi aladeks lugeda järgmised asustusüksused:

• Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Sillamäe, Valga, Võru, Keila,

Paide;

• Tartu linnast kui KOV-st Tartu linn, Märja alevik ja Haage küla;

• Pärnu linnast kui KOV-st Pärnu linn ja Paikuse alev;

• Jõhvi vallast Jõhvi linn ja Jõhvi küla;

• Haapsalu linnast kui KOV-st Haapsalu linn, Paralepa ja Uuemõisa alevik;

• Saue vallast Saue linn, Laagri alevik, Koidu ja Alliku küla;

• Viimsi vallast Viimsi ja Haabneeme alevik, Rohuneeme, Püünsi, Pringi, Pärnamäe,

Metsakasti, Muuga, Randvere ja Lubja küla ning Laiaküla;

• Kambja vallast Ülenurme, Räni ja Tõrvandi alevik, Lemmatsi, Reola, Soinaste ja Õssu küla;

• Luunja vallast Lohkva, Rõõmu ja Veibri küla;

• Türi vallast Türi linn, Särevere alevik, Taikse, Türi-Alliku, ja Vilita küla.

Kuresaare linna jaoks saab toetust taotleda Saaremaa vald seetõttu, et Kuressaares on rohkem kui

10 000 elanikku.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse juurde info, et kulud on abikõlblikud ka

tegelike kulude alusel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro.

Punktiga 5 lisatakse määruse § 5 lõikesse 2 juurde punktid 12-14. Nendega täiendatakse toetavaid

tegevusi, et võimendada projekti eesmärkide saavutamist. Kuna projekti elluviimine on keeruline

eelkõige üle 200 000 kogumaksumuse projektide korral, siis antakse võimalus saada tasu ka projekti

juhtimise eest. Muudatuste sisu osas on toodud selgitus punktis 7.

Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 4, sest antakse võimalus sademeveesüsteemi

osaliselt rajada, kuid erisus tehakse ainult sademevee kogumise ja kasutamise lahenduste rajamise

või sademevee kasutuse edendamise kulude osas, et leevendada kliima soojenemisest tuleneva

suurenevate vihmasadudega kaasnevat survet sademeveesüsteemidele ja vähendada joogivee

kasutamist näiteks haljasalade kastmisel, tänavapesul, veeklosettides jms. Meetmest ei rahastata

sademeveesüsteemi ehitamist/rajamist. Toetust antakse, kui rajatakse rohealale tiik, nõva, lohk,

jms.

1 tps://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/local-administrative-units

3

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 3 punktid 5, 9-10. Toetavate tegevuste eristamine

toimub erinevate määruste osas nende eesmärgi ja tulemuse järgi. Lisaks anname samuti võimaluse

kliimameetmete sekkumises saada toetust hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja

viibekraavide rajamiseks. Tiigid, mis on mõeldud hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks, aga

samuti viibekraavid, on maastikulised elemendid, mis on ühest küljest looduslähedased, aga samal

ajal toetavad kliimamõjude nagu sademevee ärajuhtimise probleemide leevendamist. Lisaks

aitavad tiigid ja veesilmad jahutada kliimat ja aitavad suurendada linna elurikkust. Abikõlblike

kulude täiendamisega ei dubleerita “Kombineeritud sademeveesüsteemide sh lahkvoolsete

sademeveesüsteemide rajamise” meetmest toetavaid tegevusi, sest käesoleva määruse muutmise

kontekstis on tegemist üksikute kliimamuutustest põhjustatud probleemide leevendamisega, mitte

terviklike sademeveesüsteemide arendamise või rekonstrueerimisega.

Punktiga 8 täpsustatakse määruse § 5 lõike 3 punkti 8 tuues välja, et linnade elurikkuse kaitse

sekkumises ei ole abikõlblikud § 5 lõike 2 punktis 7–10 ja 12-13 toodud tegevuste kulud, kuna

nimetatud tegevused ei aita kaasa linnade elurikkuse suurendamisele.

Punktiga 9 täiendatakse § 5 lõikega 4. Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse

kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

Punktidega 10 ja 12 täpsustatakse määruse § 7 lõikes 2 ja 5 toetuse andmise protsente. Neid

suurendatakse, sest kohalike omavalituste võimekus panustada omafinantseeringuga kliima- ja

linnade rohestamise tegevuste planeerimisel ja elluviimisel on madal. Toetavate tegevuste puhul on

aga tulemused väga olulised. Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa kohalike omavalitsuste

kliimavõimekuse ja elanike teadlikkuse suurendamisele kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse kaasa elurikkuse suurendamisele,

aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

Mõlemas sekkumises on võimalik anda EL toetusi kuni 85% ulatuses.

Kliimameetme sekkumises toimub tegevuste toetamine meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ number 21.2.3.1 ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on

lisatud allpool tabelina 1.

Rahastatavad

tegevused

ELi

Ühtekuuluvu

sfondi

toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

võimalik

maksima

alne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

4

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine.

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed

8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176

Tabel 1. Kliimameetme sekkumise meetme nr 21.2.3.1 kogu eelarve

Eraldi toimub sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ juures toetuse

andmine käskkirja ja määruse kaudu (tabel 2). Maksimaalne avatud taotlusvooru

Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 4 103 335 eurot, millest 3 253 335 eurot on avatud

taotlusvooru eelarvena juba kehtestatud.

Rakendus-

skeem

Tegevuse

kogueelarve

EL osa €

Planeeritud eelarve

riikliku

kaasfinantseeringuna €

Planeeritud eelarve

omafinantseeringuna € Kokku

Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606

Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453

Kokku: 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059

Tabel 2. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel

Linnade elurikkuse kaitse sekkumises toetakse tegevusi meetmest „Eluslooduse kaitse ja kasutus“

number 21.2.3.2 ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on toodud tabelis 3.

Rahastatavad tegevused

ELi

Ühtekuuluvus

fondi toetuse

eelarve (euro)

ELi

toetuse

maksimaa

lne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Minimaalne

omafinantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks;

rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

18 550 000 85% 1 091 176 2 182 353 21 823 529

5

parendamine, sh

rohealade täiendav

rajamine

Elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks

(sekkumine 21.2.3.21

käskkirjade alusel)

16 000 000 85% 750 000 2 073 529 18 823 529

Rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

parendamine, sh

rohealade täiendav

rajamine (sekkumine

21.2.3.22)

2 550 000 85% 341 176 108 824 3 000 000

Tabel 3. Linnade elurikkuse kaitse sekkumise meetme nr 21.2.3.2 kogu eelarve

Punktiga 11 tunnistatakse § 7 lõige 3 kehtetuks. Ühe projekti maksimaalset kogusummat enam ei

määrata. Muudatus on vajalik, et võimaldada KOVidel teha vajalikke investeeringuid olenemata

projektide kogumahust. Seeläbi aidatakse kaasa sekkumiste tulemuste saavutamisele.

Kliimameetmete sekkumises on toetuse andmise tulemusel suurendatud kohalikes omavalitsustes

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimekust. Lisaks suurendatakse

kliimamuutuste alast teadlikkust, kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate,

koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka

kohalike omavalitsuste töötajate, planeerijate ning arhitektide seas. Linnade elurikkuse kaitse

sekkumises on toetuse kasutamise tulemuseks linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa

kliimamuutustega kohanemisele.

Punktiga 13 võetakse ära piirang ning antakse seeläbi võimalus, et ühes voorus võib esitada niipalju

taotlusi kui taotlejatel on mõistlik, võimalik ja vajalik.

Punktiga 14 võetakse välja erisus hinnapakkumiste küsimisel kindlasummalise makse korral.

Hinnavõrdlus tuleb teostada alati kõikide taotluste puhul. Kuna käesoleva muudatusega on võimalik

toetust taotleda suurema kui 200 000 eurose kogumaksumusega projektidele, siis antakse võimalus

toetust saada ka tegelike kulude alusel.

Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõikesse 2 punkt 131, lisades määrusele lisa 2, milles esitatakse

nõuded tehnoloogilisele projektile ja tehnoloogilise projekti koostamisel kaasatud isikutele, et oleks

taotlejatel selgem, millist tehnoloogilist projekti on vajalik esitada. Tehnoloogilise projekti

esitamine ja inseneride kaasamine on vajalik selleks, et viibekraavide ja -tiikide ja sademevee

kasutamise süsteemide ehitamisel oleks tagatud nende eesmärgipärane toimimine ja ebakohanemise

vältimine (ebakohanemine (ingl.k. maladaptation) on kliimamuutustega kohanemise tegevus, mis

võib võimendada kliimamuutustega seotud negatiivseid mõjusid, nt suurendada kasvuhoonegaaside

heidet, ahendada kohanemisvõimet või inimeste heaolu praegu või tulevikus; tavaliselt pole

negatiivne mõju sihilik). Tehnoloogilises projektis tuleb tugineda konkreetsetel sajusündmustel

ning sademevee vooluhulkadel, seetõttu on oluline tehnoloogilise projekti koostamisel kaasata

veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener sademevee torustiku dimensioneerimiseks ning

hüdrotehnika insener imb- ja viibesüsteemide ülevoolude ning avasängide dimensioneerimiseks.

Vastava erialainseneri pädevuses on sobiva sajusündmuse ning valgala määramine ning

vooluhulkade arvutamine, samuti asjakohase standardi või muu lähtemeetodi valimine.

6

Punktidega 16-19 täiendatakse määruses tingimusi, mis kohalduvad üle 200 000 eurose

kogumaksumusega projektidele.

Punktiga 20 asendatakse määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal” tervikuna.

Selgitused on toodud seletuskirjas punktide 7 ja 9 juures. Kuna kohalike omavalitsuste

omafinantseeringu panustamise võimekus on madal, siis suurendame toetuse osakaale. Muudatus

on vajalik toetustega tehtavate tegevust elluviimiseks. Nende tegevuste tulemusena suureneb

määruses toodud eesmärgi saavutamine. Toetuse andmise eesmärk kliimameetmete sekkumises on

kohalike omavalitsuste kliimavõimekuse ja elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega

seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on

elurikkuse suurendamine üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes ja linnaökosüsteemi

aladel Euroopa Parlamendi ja nõukogu looduse taastamise määruse (EL) 2022/869, muudetud

24.06.2024, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse

taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (edaspidi EL looduse taastamise määrus),

tähenduses, aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

Punktiga 21 lisatakse määruse juurde lisa 2, mis on tehnoloogilise projekti juhis.

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

ELi õigusega.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmise

tingimusi. Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi, sest kohalikel

omavalitsustel ei ole piisavalt vabu vahendeid omafinantseeringu katmiseks, samuti täiendatakse

toetavaid tegevusi. Kliimameetmete sekkumises aidatakse kaasa kohalike omavalitsuste

kliimavõimekuse ja elanike teadlikkuse suurendamisele kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Linnade elurikkuse kaitse sekkumises aidatakse kaasa elurikkuse suurendamisele,

aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele.

Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

7

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

„Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ eelnõu juhtkomisjonile.

Kliimaministri …. määruse nr … „Kliimamuutusega

seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise

ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa 1

(energeetika - ja keskkonnaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Maakond

Kohaliku

omavalitsuse üksus

Maksimaalne

toetusmäär

Minimaalne

omaosalus

Harju Anija vald 85% 15%

Harju Harku vald 67% 33%

Harju Jõelähtme vald 75% 25%

Harju Keila linn 77% 23%

Harju Kiili vald 81% 19%

Harju Kose vald 85% 15%

Harju Kuusalu vald 85% 15%

Harju Loksa linn 85% 15%

Harju Lääne-Harju vald 85% 15%

Harju Maardu linn 83% 17%

Harju Raasiku vald 85% 15%

Harju Rae vald 74% 26%

Harju Saku vald 79% 21%

Harju Saue vald 77% 23%

Harju Tallinna linn 65% 35%

Harju Viimsi vald 65% 35%

Hiiu Hiiumaa vald 65% 35%

Ida-Viru Alutaguse vald 85% 15%

Ida-Viru Jõhvi vald 85% 15%

Ida-Viru Kohtla-Järve linn 85% 15%

Ida-Viru Lüganuse vald 85% 15%

Ida-Viru Narva linn 85% 15%

Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 85% 15%

Ida-Viru Sillamäe linn 85% 15%

Ida-Viru Toila vald 85% 15%

Jõgeva Jõgeva vald 85% 15%

Jõgeva Mustvee vald 85% 15%

Jõgeva Põltsamaa vald 85% 15%

Järva Järva vald 85% 15%

Järva Paide linn 85% 15%

Järva Türi vald 85% 15%

Lääne Haapsalu linn 85% 15%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvutus elanike arvu

ja tulubaasi järgi.

Lääne Lääne-Nigula vald 85% 15%

Lääne Vormsi vald 85% 15%

Lääne-Viru Haljala vald 79% 21%

Lääne-Viru Kadrina vald 85% 15%

Lääne-Viru Rakvere vald 85% 15%

Lääne-Viru Rakvere linn 85% 15%

Lääne-Viru Tapa vald 85% 15%

Lääne-Viru Vinni vald 85% 15%

Lääne-Viru Viru-Nigula vald 85% 15%

Lääne-Viru Väike-Maarja vald 85% 15%

Põlva Kanepi vald 85% 15%

Põlva Põlva vald 85% 15%

Põlva Räpina vald 85% 15%

Pärnu Häädemeeste vald 85% 15%

Pärnu Kihnu vald 85% 15%

Pärnu Lääneranna vald 85% 15%

Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 85% 15%

Pärnu Pärnu linn 85% 15%

Pärnu Saarde vald 85% 15%

Pärnu Tori vald 85% 15%

Rapla Kehtna vald 85% 15%

Rapla Kohila vald 85% 15%

Rapla Märjamaa vald 85% 15%

Rapla Rapla vald 85% 15%

Saare Muhu vald 71% 29%

Saare Ruhnu vald 85% 15%

Saare Saaremaa vald 85% 15%

Tartu Elva vald 85% 15%

Tartu Kambja vald 85% 15%

Tartu Kastre vald 85% 15%

Tartu Luunja vald 85% 15%

Tartu Nõo vald 85% 15%

Tartu Peipsiääre vald 85% 15%

Tartu Tartu vald 85% 15%

Tartu Tartu linn 83% 17%

Valga Otepää vald 85% 15%

Valga Tõrva vald 85% 15%

Valga Valga vald 85% 15%

Viljandi Mulgi vald 85% 15%

Viljandi Põhja-Sakala vald 85% 15%

Viljandi Viljandi vald 85% 15%

Viljandi Viljandi linn 85% 15%

Võru Antsla vald 85% 15%

Võru Rõuge vald 85% 15%

Võru Setomaa vald 85% 15%

Võru Võru vald 85% 15%

Võru Võru linn 85% 15%