Ülevaade

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Rahandusministeerium

[email protected] 30.04.2025 nr 10-2/25-255

Riigikontroll

[email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected]

Ülevaade Riigikohtu 2024. aasta tegevustest

Esitame lühiülevaate Riigikohtu 2024. aasta tegevustest. Lühiülevaates on toodud viited

Riigikohtu tegevust põhjalikumalt avavatele andmeallikatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor

Lisa: Riigikohtu 2024. aasta tegevusaruanne (3 lk)

1

RIIGIKOHTU 2024. AASTA TEGEVUSARUANNE

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud

põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus

kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata

õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike

omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades.

Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvaldkonna välissuhtlust. Riigikohtu esimees

juhib kohtute haldamise nõukoda.

Personal

Seisuga 31.12.2024 oli Riigikohtus 96 teenistuskohta (1 tähtajaline), sh 20 riigikohtuniku kohta,

50 ameti- ja 26 töökohta. Vakantseid ametikohti oli aasta lõpu seisuga 9 (koormusega 6,8).

Tööjõu koguvoolavus aastas oli 14,38 % (2023. aastal 16,3%), vabatahtlik voolavus 11,06%

(2023. aastal 11,95%). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 13 teenistujat (2023. aastal 15) ning

tööle asus 10 teenistujat (2023. aastal 11).

Eelarve

Riigikohtu 2024. aasta esialgne eelarve oli 6 901 990 eurot (va liigid 44 - tulude arvelt tehtavad

kulud ja 40 – välistoetused). 2023. aastast toodi vahendeid üle 186 951 eurot. 19.06.2024

lisaeelarve seaduse alusel vähendati Riigikohtu kulude eelarvet 35 940 euro võrra.

Sihtotstarbeliste vahendite reservist eraldati Riigikohtule 7 258 eurot IT vajaku katteks.

Riigikohtu lõplikust eelarvest (7 060 259 eurot) moodustasid piirmäärata vahendid 33,08% e

2 335 279 eurot (2023. aastal 32,1% e 2 175 352 eurot), piirmääraga vahendid 66,92% e

4 724 980 eurot (2023. aastal 67,9% e 4 601 979 eurot).

Õigusemõistmine

2024. aastal esitati kokku 2661 menetlustaotlust - tsiviilasjades 920, kuriteo- ja väärteoasjades

872 ning haldusasjades 869. Koos varasemaga oli menetluses 2988 taotlust (1% rohkem kui

2023. aastal). Läbi vaadati 2613 taotlust. Menetlusse võtmine otsustati 2064 taotluse osas, neist

menetlusse võeti 241 taotlust (12%). Põhiseaduslikkuse järelevalves vaadati läbi 27 asja.

Riigikohtu jõudlus 2024. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98%. Keskmine puhas

menetlusaeg eelmenetluses oli 54 ja põhimenetluses 150 päeva. (Kättesaadav: SIIN 30.04.2025)

Kohtunike omavalitsuskogude töö korraldamine

Täiskogu

Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi

kohtunike XXIII korralise täiskogu, kus lisaks Riigikohtu esimehe ja justiitsministri

ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust oli keskseks aruteluteemaks kohtute

arengusuunad. Viidi läbi kaks paneeldiskussiooni teemadel “Millist kohut Eestile soovime?” ja

“Kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele?”.

2

Kohtunikueksamikomisjon

2024. aastal saabus 13 eksamile lubamise taotlust, eksami positiivselt sooritajaid ei olnud. Viidi

läbi kolm kohtunikukonkurssi 10 kohtunikukoha täitmiseks, kuhu kandideeris 25 isikut. 2024.

aasta lõpu seisuga oli ametis 59 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku.

Koolitusnõukogu

Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike koolituse strateegia aastateks 2025–2027, 2025. a

kohtunike koolitusprogrammi ning alla 3-aastase staažiga kohtuniku ametioskuste

koolitusprogrammi ja selle läbimise korra. Samuti kinnitati kohtulahendi koostamise

soovitused kõigis menetlusliikides.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium

2024. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süüdistusasja, mis mõlemal juhul päädisid

kohtunike suhtes süüdimõistva otsuse tegemisega, ühel juhul isegi kohtuniku ametist

tagandamisega.

Kohtunike eetikanõukogu

2024. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral.

Koolitustegevus

Aasta jooksul toimus 62 kohtunike koolitust (73 koolituspäeva; osaluskordi kokku 3213; osales

94,3% kohtunikest, sh 100% alustavatest kohtunikest.) Kohtuteenistujatele korraldati 9

koolitust (Harju Maakohtu koostööleping). Koostöös Prokuratuuri ja Eesti Advokatuuriga

korraldati 8 koolitust. (Prokuröride osaluskordi kohtunike koolitustel 145; advokaatidel 507).

Välisrahastusega koolitustest lõppesid Norra programmi koolitused, algas rahastus Euroopa

Sotsiaalfond+ vahenditest, mis katab noorte kuritegevuse ennetuse teemade koolitamist 2025–

2027. Jätkus koostöö Euroopa Õigusakadeemia (ERA) projektis "Baltic Network of EU Law

Expert". Toimusid Sisejulgeoleku Fondi (ISF) projektist „Kohtuteenistujate ja prokuröride

koolitused“ rahastatud koolitused ning õppevisiidid (Holland, USA). Riigikohus osaleb

jätkuvalt aktiivselt EJTN-i (Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik) töös. Riigikohtu kaudu

osalesid esimese ja teise astme kohtunikud 2024. aastal väliskoolitustel kokku 66 korda.

Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2024. aastal edukaks ja

tulemuslikuks.

Välissuhtlus

Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kahe organisatsiooni juhtkonnas.

Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm

andmevahetus) toimus 2024. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohus korraldas

koostöös ESTDEViga Ukraina 15-liikmelisele delegatsioonile nädalase õppevisiidi Eestisse.

Samuti võõrustas Riigikohus 10-liikmelist Läti Ülemkohtu nõunike delegatsiooni. Riigikohtu

esindajad osalesid Vilniuses Balti riikide ülemkohtute iga-aastasel kohtumisel ja Riigikohtu 17-

liikmeline delegatsioon võttis osa Soome kõrgema halduskohtu korraldatud ühisseminarist.

Kohtute aastaraamat

2024. aastal andis Riigikohus välja “Kohtute aastaraamat 2023” elektroonilises vormis.

Aastaraamatu kandvaks teemaks oli kohtuhaldusmudel ja kohtute arengukava. Aastaraamat

sisaldab ka kohtunike omavalitsuskogude tegevuse kokkuvõtteid ja statistikat.

3

Kohtute haldamise nõukoda

Kohtute haldamise nõukoda pidas 2024. aastal neli istungit, kus käsitleti kohtute eelarvet,

kohtuhaldusmudeli muutmist, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tegevust ja

õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning kinnitati “Kohtu arengukava 2024–2030".

Olulised andmeallikad Riigikohtu tegevusest

Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruandlus:

https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika

Koolitusest: https://www.riigikohus.ee/et/koolitus-osa-kohtunikuametist

Kohtunike omavalitsuskogude tööst: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-

kohtususteem/kohtunike-omavalitsuskogud

Kohtute aastaraamat: https://aastaraamat.riigikohus.ee/

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Rahandusministeerium

[email protected] 30.04.2025 nr 10-2/25-255

Riigikontroll

[email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected]

Ülevaade Riigikohtu 2024. aasta tegevustest

Esitame lühiülevaate Riigikohtu 2024. aasta tegevustest. Lühiülevaates on toodud viited

Riigikohtu tegevust põhjalikumalt avavatele andmeallikatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor

Lisa: Riigikohtu 2024. aasta tegevusaruanne (3 lk)

1

RIIGIKOHTU 2024. AASTA TEGEVUSARUANNE

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud

põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus

kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata

õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike

omavalitsuskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujundades.

Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvaldkonna välissuhtlust. Riigikohtu esimees

juhib kohtute haldamise nõukoda.

Personal

Seisuga 31.12.2024 oli Riigikohtus 96 teenistuskohta (1 tähtajaline), sh 20 riigikohtuniku kohta,

50 ameti- ja 26 töökohta. Vakantseid ametikohti oli aasta lõpu seisuga 9 (koormusega 6,8).

Tööjõu koguvoolavus aastas oli 14,38 % (2023. aastal 16,3%), vabatahtlik voolavus 11,06%

(2023. aastal 11,95%). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 13 teenistujat (2023. aastal 15) ning

tööle asus 10 teenistujat (2023. aastal 11).

Eelarve

Riigikohtu 2024. aasta esialgne eelarve oli 6 901 990 eurot (va liigid 44 - tulude arvelt tehtavad

kulud ja 40 – välistoetused). 2023. aastast toodi vahendeid üle 186 951 eurot. 19.06.2024

lisaeelarve seaduse alusel vähendati Riigikohtu kulude eelarvet 35 940 euro võrra.

Sihtotstarbeliste vahendite reservist eraldati Riigikohtule 7 258 eurot IT vajaku katteks.

Riigikohtu lõplikust eelarvest (7 060 259 eurot) moodustasid piirmäärata vahendid 33,08% e

2 335 279 eurot (2023. aastal 32,1% e 2 175 352 eurot), piirmääraga vahendid 66,92% e

4 724 980 eurot (2023. aastal 67,9% e 4 601 979 eurot).

Õigusemõistmine

2024. aastal esitati kokku 2661 menetlustaotlust - tsiviilasjades 920, kuriteo- ja väärteoasjades

872 ning haldusasjades 869. Koos varasemaga oli menetluses 2988 taotlust (1% rohkem kui

2023. aastal). Läbi vaadati 2613 taotlust. Menetlusse võtmine otsustati 2064 taotluse osas, neist

menetlusse võeti 241 taotlust (12%). Põhiseaduslikkuse järelevalves vaadati läbi 27 asja.

Riigikohtu jõudlus 2024. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98%. Keskmine puhas

menetlusaeg eelmenetluses oli 54 ja põhimenetluses 150 päeva. (Kättesaadav: SIIN 30.04.2025)

Kohtunike omavalitsuskogude töö korraldamine

Täiskogu

Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi

kohtunike XXIII korralise täiskogu, kus lisaks Riigikohtu esimehe ja justiitsministri

ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust oli keskseks aruteluteemaks kohtute

arengusuunad. Viidi läbi kaks paneeldiskussiooni teemadel “Millist kohut Eestile soovime?” ja

“Kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele?”.

2

Kohtunikueksamikomisjon

2024. aastal saabus 13 eksamile lubamise taotlust, eksami positiivselt sooritajaid ei olnud. Viidi

läbi kolm kohtunikukonkurssi 10 kohtunikukoha täitmiseks, kuhu kandideeris 25 isikut. 2024.

aasta lõpu seisuga oli ametis 59 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku.

Koolitusnõukogu

Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike koolituse strateegia aastateks 2025–2027, 2025. a

kohtunike koolitusprogrammi ning alla 3-aastase staažiga kohtuniku ametioskuste

koolitusprogrammi ja selle läbimise korra. Samuti kinnitati kohtulahendi koostamise

soovitused kõigis menetlusliikides.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium

2024. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süüdistusasja, mis mõlemal juhul päädisid

kohtunike suhtes süüdimõistva otsuse tegemisega, ühel juhul isegi kohtuniku ametist

tagandamisega.

Kohtunike eetikanõukogu

2024. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral.

Koolitustegevus

Aasta jooksul toimus 62 kohtunike koolitust (73 koolituspäeva; osaluskordi kokku 3213; osales

94,3% kohtunikest, sh 100% alustavatest kohtunikest.) Kohtuteenistujatele korraldati 9

koolitust (Harju Maakohtu koostööleping). Koostöös Prokuratuuri ja Eesti Advokatuuriga

korraldati 8 koolitust. (Prokuröride osaluskordi kohtunike koolitustel 145; advokaatidel 507).

Välisrahastusega koolitustest lõppesid Norra programmi koolitused, algas rahastus Euroopa

Sotsiaalfond+ vahenditest, mis katab noorte kuritegevuse ennetuse teemade koolitamist 2025–

2027. Jätkus koostöö Euroopa Õigusakadeemia (ERA) projektis "Baltic Network of EU Law

Expert". Toimusid Sisejulgeoleku Fondi (ISF) projektist „Kohtuteenistujate ja prokuröride

koolitused“ rahastatud koolitused ning õppevisiidid (Holland, USA). Riigikohus osaleb

jätkuvalt aktiivselt EJTN-i (Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik) töös. Riigikohtu kaudu

osalesid esimese ja teise astme kohtunikud 2024. aastal väliskoolitustel kokku 66 korda.

Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2024. aastal edukaks ja

tulemuslikuks.

Välissuhtlus

Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, sh kahe organisatsiooni juhtkonnas.

Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud jm

andmevahetus) toimus 2024. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohus korraldas

koostöös ESTDEViga Ukraina 15-liikmelisele delegatsioonile nädalase õppevisiidi Eestisse.

Samuti võõrustas Riigikohus 10-liikmelist Läti Ülemkohtu nõunike delegatsiooni. Riigikohtu

esindajad osalesid Vilniuses Balti riikide ülemkohtute iga-aastasel kohtumisel ja Riigikohtu 17-

liikmeline delegatsioon võttis osa Soome kõrgema halduskohtu korraldatud ühisseminarist.

Kohtute aastaraamat

2024. aastal andis Riigikohus välja “Kohtute aastaraamat 2023” elektroonilises vormis.

Aastaraamatu kandvaks teemaks oli kohtuhaldusmudel ja kohtute arengukava. Aastaraamat

sisaldab ka kohtunike omavalitsuskogude tegevuse kokkuvõtteid ja statistikat.

3

Kohtute haldamise nõukoda

Kohtute haldamise nõukoda pidas 2024. aastal neli istungit, kus käsitleti kohtute eelarvet,

kohtuhaldusmudeli muutmist, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tegevust ja

õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning kinnitati “Kohtu arengukava 2024–2030".

Olulised andmeallikad Riigikohtu tegevusest

Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruandlus:

https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika

Koolitusest: https://www.riigikohus.ee/et/koolitus-osa-kohtunikuametist

Kohtunike omavalitsuskogude tööst: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-

kohtususteem/kohtunike-omavalitsuskogud

Kohtute aastaraamat: https://aastaraamat.riigikohus.ee/