Otsus

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

Majandusaasta aruanne 2024

Majandusaasta algus: 01.01.2024

Majandusaasta lõpp: 31.12.2024

Registrikood: 11948506 Põhitegevusala: kahjukindlustus

EMTAK koodid: 65121 Aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn

Elektronpost: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee

Tegevjuht: Signe Rähesoo

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE 2024 ..................................................................................................... 3 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2024 ................................................................................ 11 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2024 ................................................................ 18

KOONDKASUMIARUANNE ......................................................................................................... 18 FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................................................... 19 RAHAVOOGUDE ARUANNE ....................................................................................................... 20 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE .................................................................................... 21

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 22 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid.................................. 22 Lisa 2. Riskide juhtimine ................................................................................................................... 36 Lisa 3. Tulem investeeringutelt ......................................................................................................... 47 Lisa 4. Muud tulud ............................................................................................................................ 47 Lisa 5. Tegevuskulud ........................................................................................................................ 47 Lisa 6. Immateriaalsed põhivarad ning kasutamisõiguse varad ........................................................ 48 Lisa 7. Kasutamisõiguse varad .......................................................................................................... 48 Lisa 8. Nõuded .................................................................................................................................. 49 Lisa 9. Finantsinvesteeringud ............................................................................................................ 49 Lisa 10. Raha ja raha ekvivalendid.................................................................................................... 50 Lisa 11. Omakapital .......................................................................................................................... 50 Lisa 12. Riigi edasikindlustuse kahjureserv ...................................................................................... 51 Lisa 13. Kindlustus-ja edasikindlustuslepingud ................................................................................ 51 Lisa 14. Muud kohustised ................................................................................................................. 52 Lisa 15. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus ....................................................................... 53 Lisa 16. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid .................................................. 54 Lisa 17. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes .......................................................... 55 Lisa 18. Tingimuslikud kohustised ................................................................................................... 58 Lisa 19. Tehingud seotud osapooltega .............................................................................................. 58

Juhatuse liikmete allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele .................................................. 60 Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 61 Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 62 Audiitoriaruanne ....................................................................................................................... 63

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

3

TEGEVUSARUANNE 2024

Tegutsemise eesmärk

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on 2009. aastal Eesti Vabariigi ning Sihtasutuse KredEx (praegune Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, edaspidi EIS) loodud kindlustusandja, mis osutab krediidikindlustuse teenuseid Eesti ettevõtjatele, võimaldades neil seeläbi maandada nii erinevates sihtriikides asuvate ostjate kommertsriske kui ka ostjate asukohamaade poliitilisi riske. Tegevusluba on Aktsiaseltsile väljastatud 2010. aasta mais. Aktsiaselts pakub turupõhiseid kindlustusteenuseid ning tegutseb ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel riikliku eksporditagatise andjana. Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust. Aktsiaseltsi klientideks on üksnes Eesti ettevõtjad, kuid ostjad, kellele kindlustusvõtjate poolt väljastatud krediite Aktsiaselts kindlustab, võivad asuda erinevates riikides kõikjal maailmas.

Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja EIS (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid. Aktsiaselts moodustab ühe osa EIS grupi (so EIS, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel. Aktsiaselts näeb, et koostöös EISiga on võimalik suurendada pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse mahtu ja seeläbi aidata kaasa Eesti ekspordivõimekuse edendamisele.

Pakutavad kindlustusteenused

Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:

• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus; • Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus.

Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.

• Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus

Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks, mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 2 aastat. Tavapäraselt on tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine toimub graafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja OECD kehtestatud reegleid.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

4

• Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus

Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud). Teenus on suunatud nii eksportivatele ettevõtjatele kui ka ettevõtjatele, kelle ostjad asuvad koduturul.

Olulisemad sündmused ja tegevused

Tegevuskeskkonna üldine areng Alates COVID-19 puhkemisest 2019. aastal on majanduses olukord olnud turbulentne ning üks majandust negatiivselt mõjutanud tegur on asendunud teisega. Prognooside tegemine viimastel aastatel on olnud väga keeruline, sest muutujaid on palju. 2024. aastal mõjutasid Eesti majanduses toimuvat jätkuvalt üldine ebakindlus, kõrge inflatsioon; baasintressimäärade tõusu asendumine langusega; jätkuv majanduslangus; ekspordi vähenemine (-4% aasta baasil) ning riigi rahanduse ebaterve seisund. Kardetud suurt pankrotilainet Euroopas 2024. aastal siiski ei toimunud. 2024. aasta II pool tõi teatud stabiliseerumise ilminguid Eesti peamistel eksporditurgudel. Ka Aktsiaseltsi krediidilimiitide portfell näitas 2024. aasta lõpu seisuga õrna pööret kasvule (+4%).

Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu, mis sai alguse 2022. aasta veebruaris, täiendavat otsest negatiivset mõju 2024. aastal ei avaldanud, kuna juba 2022. aastal võeti ette sammud Eesti majandussidemete piiramiseks Venemaaga. Aktsiaselts lõpetas oma teenuste pakkumise Venemaa ostjatega seotud riskide kindlustamiseseks vahetult pärast agressiooni algust ning 2024. aasta selles osas muudatusi kaasa ei toonud. Samuti ei paku Aktsiaselts võimalust kindlustada Valgevene ostjatega seotud riske.

Eesti väga kõrge inflatsioon 2022. aastal (ligi 20%) taandus 2023. aastaks 9,2%-le ning 2024. aastaks 3,5%-le (Eesti Pank). Selline inflatsioonitase on siiski tunduvalt kõrgem, kui prognoositi ning on jätkuvalt kõrgem euroliidu keskmisest, mis on jõudnud 2% piirimaile. 2025. aastaks prognoositakse hinnatõusuks 4,2% (Rahandusministeerium, edaspidi RaM), seega võrreldes 2024. aastaga oodatakse isegi kiiremat hinnakasvu. Selle üheks põhjuseks on maksutõusud. Teoreetiliselt võinuks inflatsioon tuua kindlustusseltsi jaoks kaasa tulubaasi kasvu tulenevalt suurenenud käibemahtudest, kuid kindlustatud käibed on pigem jäänud samale tasemele. See tähendab, et hinnatõus ei ole kompenseerinud mahtude tükilist kukkumist. Eesti põhilistel eksporditurgudel on 2024. aastal aset leidnud majanduse aeglane tõus. Konjunktuuri paranemist on erinevad eksperdid oodanud juba paar aastat, paraku ei täitunud 2024. aastal RaMi prognoos ekspordi taastumise osas.

Keskpankade baasintressid saavutasid oma lae 2024. aasta esimesel poolel ning pärast seda on keskpangad korduvalt baasintressi alandanud. Selline trend jätkub eelduslikult 2025. aastal, mis peaks kaasa tooma majanduste elavnemise. Euroalal oodatakse Euribori kukkumist 1,75% tasemele.

Oodatakse, et töötleva tööstuse tootmismahu ning kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine on taandumas. Maailmakaubanduse langus pöördus 2024. aastal tagasihoidlikule kasvule ja ootus on, et välisnõudlus kosub tasapisi. Samas võib ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime (tingitud mh maksutõusude ja kõrgete energiahindade mõjust) ekspordikasvu pidurdada.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

5

Kogu majanduse arengut iseloomustavat sisemajanduse kogutoodangut (SKT) prognoositi erinevate Eesti institutsioonide poolt 2024. aastaks vahemikus -1,0% (RaM ja Luminor) kuni -0,6% (Swedbank). 2025. aastal eeldatakse Eesti SKT kasvu 1,0% (Luminor) kuni 2,5% (SEB). 2025. aastal viivad majanduse oodatavale kasvule välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus. Kuna aga riik peab oma kulusid piirama, omab see ilmselt vastupidist ehk majandust jahutavat mõju.

Krediidikindlustusandjate rahvusvaheline turg on väga kontsentreeritud ja peamiste osaliste vaates stabiilne. Erinevate allikate põhjal domineerivad turul 2023. aasta lõpu seisuga endiselt 3 suurt („Big 3“) globaalset teenusepakkujat: Allianz Trade (end Euler Hermes, ca 32% turust), Atradius (ca 22% turust) ja Coface (ca 15% turust), omades kolme peale kokku peaaegu 70% turust (turunumbritesse ei ole arvatud Hiina riiklikku krediidikindlustusandjat Sinosure). Ülejäänud 30% sisse mahuvad riiklikud ekspordikrediidi agentuurid nagu Aktsiaselts ja lugematul arvul omas nišis tegutsevad krediidikindlustusandjad, mis on spetsialiseerunud kas mõne spetsiifilise riski kindlustamisele, geograafilisele piirkonnale või toote liigile (näiteks e-kaubandus).

Krediidikindlustuse mahud kukkusid tuntavalt 2020. aastal, kuid juba 2021. aastal ületasid kriisieelseid mahte (ICISA) ja kasv on olnud jätkuv kuni praeguseni. 2022. aasta tulemusi hinnatakse ajaloo rekordiks – teenitud kindlustusmaksete mahud kasvasid, paljuski inflatsiooni toel, keskmiselt 15-18% (AU Group). 2023. aastal jätkus kindlustusmaksete mahtude kasv rahulikumas tempos, ca 6% aasta baasil ca 4,5% riskiportfelli kasvu juures. Krediidikindlustuse maksete turu kogumahuks oli 2023. aastal hinnanguliselt 10 miljardit eurot ja portfelli suurususeks ca 2 703 miljardit eurot. Kõige jõulisemat kasvu näitas aastate 2022 ja 2023 võrdluses Allianz Trade, mis on väidetavalt suutnud võita juurde nii uusi kliente kui hoida stabiilset püsivat kliendibaasi. Aktsiaselts on tunnetanud teravalt erasektori krediidikindlustusandjate agressiivsust ka Eesti turul.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (edaspidi ESRB) on 2022. aasta augustis avaldanud, et krediidikindlustus on reaalmajandusele süsteemselt oluline toode (eriti SME sektoris) ja võimendab eksporti ca 30% ulatuses.

Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest ja 60% ettevõtete krediiditingimustel teostatud ekspordi käibest (ESRB, 2020 andmete põhjal). Projektsioonides nähakse endiselt turumahu kasvu potentsiaali.

Krediidikindlustust puudutav Eesti turu statistika on Aktsiaseltsile raskesti kättesaadav, sest erasektori krediidikindlustusandjad tegutsevad Eestis piiriüleselt, peamiselt kindlustusmaaklerite vahendusel. Ükski teine Eestis asuv kindlustusselts, va Aktsiaselts, krediidikindlustust ei paku. Vastavalt kindlustusandjatele kehtivatele aruandlusreeglitele läheb Eesti kahjukindlustuse turuandmetes krediidikindlustus rahalise kaotuse kindlustuse alla (selle hulka arvatakse garantii-, finantskahjude-, krediidi- ja õigusabikulude kindlustus). 2023. aastal oli rahalise kaotuse kindlustuse kindlustusmaksete mahuks 18,8 MEUR, millest krediidikindlustus (so Aktsiaseltsi kogutud kindlustusmaksete maht) moodustas 10,5%.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

6

Kindlustustegevus

Aktsiaseltsi poolt kindlustatud Eesti ettevõtjate müügikäive kahanes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 6%, 570 miljonile eurole. Kindlustatud eksporditehingute käive moodustas sellest 440 miljonit eurot (77%) ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes 2%. Kindlustatud riigisisene käive kahanes 26% (130 miljoni euroni). Selle põhjuseks oli nii üldine majanduslangus kui ka teravnenud konkurents piiriüleselt turukõlbulike riskide kindlustamiseks krediidikindlustuse teenuseid osutavate rahvusvaheliste krediidikindlustusandjatega.

Strateegia alusel on Aktsiaseltsi eesmärgiks eelkõige Eesti eksportööride toetamine. Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 2024. aastal 2,5-3% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordist moodustab Aktsiaseltsi poolt kindlustatud ekspordikäive hinnanguliselt 3-3,5%. Strateegiliseks eesmärgiks on võetud kindlustada vähemalt 5% Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordist.

Aktsiaseltsis kindlustatud käive peegeldab Eesti peamisi ekspordi sihtriike. Enim kindlustati Soomes, Leedus, Rootsis ja Itaalias asuvatele ostjatele väljastatud krediite. Neile järgnesid sihtriigid Läti ja Norra. Eksootilisematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil näiteks Jordaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Egiptuses, Alžeerias ja Tšiilis asuvate ostjate makseriske. 2024. aasta lõpu seisuga oli Aktsiaselts kindlustanud 205 tuhande euro ulatuses Ukraina ostjatega seotud krediite. Ukraina ostjad tegutsesid kaubandus- ja keemiatoodete sektoris ning paiknesid sõjategevusest vähemmõjutatud regioonides.

Sihtriikide TOP’is olid krediidilimiitide põhjal suurimateks tõusjateks Holland ja Taani, langejateks Itaalia ja Läti.

0 5 000 000 10 000 000 15 000 000 20 000 000 25 000 000 30 000 000 35 000 000 40 000 000 45 000 000

Holland

Prantsusmaa

Itaalia

Poola

Taani

Läti

Norra

Leedu

Rootsi

Soome

Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP, eurodes

31.12.2024 31.12.2023

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

7

Määratud krediidilimiitide portfelli muutused on mõningases ajalises nihkes kindlustatud käibe muutustega. Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kasvas aasta baasil 4% (283 miljonilt eurolt 296 miljoni euroni). Seejuures kasvasid nii Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (kasv 9%) kui ka välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide portfell (kasv 3%).

Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2024. aasta lõpuks kindlustatud ligi 3 000 ostja makseriskid. Majandusaasta lõpu seisuga oli ostjatele määratud krediidilimiite arvuliselt kokku 3 436. Väljastatud krediidilimiitidest oli 77% (2023. aastal 78%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 63 välisriigis (2023. aastal 62 riigis).

Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel oli kindlustatud 6% määratud krediidilimiitidest (2023. aastal samuti 6%). Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust.

2024. aastal hüvitas Aktsiaselts kahjusid kokku 1,0 miljoni euro väärtuses (2023. aastal 1,2 miljonit eurot). Sellest summast oli 56% (2023. aastal 83%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvetest tekkinud kahjudega. Suurimad väljamakstud kindlustushüvitised (kumbki 0,2 miljonit eurot) maksti välja Prantsuse ja Austraalia ettevõtete maksejõuetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Ühe Eesti ettevõtte maksejõuetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks maksti välja kaks eraldi kindlustushüvitist kokku ligi 0,3 miljoni euro ulatuses.

Investeerimistegevus

Aktsiaseltsi investeerimisportfelli turuväärtus tõusis 2024. aastal taas üle selle nominaalväärtuse ning ületas nominaalväärtust ka aasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks tootluseks 4,3%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli maht oli 31.12.2024 seisuga 17,9 miljonit eurot, millest 14,2 miljonit eurot moodustasid investeeringud võlakirjadesse, 2,0 miljonit eurot aktsiafondidesse, 1,7 eurot miljonit võlakirjafondidesse.

Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid. Edasikindlustusandja (riigi) deposiidi vahendeid investeerimistegevusse ei kaasatud, vaid paigutati hoiustesse. Nende vahendite deponeerimisest teenitud tulu ei arvestata Aktsiaseltsi investeerimistulude hulka, vaid suunatakse edasikindlustusandja deposiidi vahendite koosseisu. Aktsiaselts lähtus investeerimisel tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja madala riskisusega võlakirjadesse ning ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse ja võlakirjafondidesse. Aktsiaselts lähtub investeeringute juhtimisel mõistlikkuse põhimõttest nagu seda näeb ette kindlustustegevuse seadus.

Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud mitmesuguseid piiranguid varade jaotusele ja varaklassidele investeerimisportfellis. Näiteks on sätestatud piirmäärad instrumentide sektoripõhisele jaotusele, riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiate varaklassiga seotud positsioonidesse on lubatud paigutada kuni 20% omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

8

kaasatud vahenditest. Valuutariski maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada üldjuhul vaid eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib kaudset valuutariski aktsiafondide koosseisus. 2024. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes.

Finantstulemus

2024. aastal tulu kindlustustegevusest ulatus 1,6 miljoni euroni, see vähenes aastaga 12,2%. Kindlustustegevuse tulemiks peale edasikindlustust kujunes 0,4 miljonit eurot. Omavahendite ja kattevara investeerimistegevusest teenitud tulem jäi 0,9 miljoni euro tasemele.

Aruandeaastal esines 16 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,0 miljonit eurot. Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud kokku 0,5 miljonit eurot. Muud tegevuskulud moodustasid 0,6 miljonit eurot.

Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 0,8 miljoni euro suuruse kasumiga. Aktsiaseltsi omakapitali tootluseks (ROE) 2024. aastal kujunes 3,7%, omanike seatud ootus oli 6,8%.

Omakapital oli aasta lõpu seisuga 21,6 miljonit eurot ning bilansimaht 39,2 miljonit eurot. Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell) kogumahus 38,0 miljonit eurot, sellest 15,4 miljonit eurot olid riikliku tagatisdeposiidi varad, mis olid paigutatud deposiitidesse ja pangakontole. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 53% ulatuses lühiajalistel tähtajalistel hoiustel ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud aktsiate varaklassiga seotud positsioonidesse ja võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.

tuhandetes eurodes 2024 2023 korrigeeritud

Tulu kindlustustegevusest 1 604 1 827 Kulud kindlustustegevusest, esinenud kahjunõuded -1 041 -642 Kulud kindlustustegevusest, tegevuskulud -39 -41 Netokulud edasikindlustusest -169 -587 Tulem kindlustustegevusest 350 590

Neto kahjusuhe 24,9% 30,2% Neto kulusuhe 93,0% 64,2% Kombineeritud suhe 117,9% 94,4%

31.12.2024

31.12.2023 Finantsvarad 37 993 36 922 Bilansimaht 39 175 38 136 Omakapital 21 572 20 763

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

9

Juhtimine

Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ning juhatus. Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee. Info nimetatud organite koosseisu, tegevuse ja juhatuse liikmete vastutusalade kohta on toodud käesoleva aruande osaks olevas ühingujuhtimise aruandes (vt edaspidi).

Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud nelja võtmefunktsiooni - riskijuhtimise, siseauditi, aktuaari ja vastavuskontrolli funktsiooni kaudu. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid määratlevate õigusaktide nõuetele.

Personal

Majandusaasta jooksul leidsid Aktsiaseltsi personali hulgas aset mõned liikumised ja ajakohastati ka struktuur. Ühel ametikohal leidis aset töötaja vahetumine ja muutus ka vastava ametikoha profiil, täiendavalt loodi osalise koormusega raamatupidaja ametikoht. Muudatused organisatsiooni struktuuris jõustusid aruandeaasta juunikuus.

Aktsiaseltsi organisatsiooniline struktuur tagab riskijuhtimise toimimise kolme kaitseliini põhimõttel, mis on eelduseks selge kontrollikeskkonna eksisteerimisele. Kindlustusvõtjate ostjatele krediidilimiitide määramine on eraldatud tegevuste raporteerimisest, jälgimisest ja õiglase hinnangu andmisest.

2024. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis kokku 10 täistööajaga töötajat ja 1 osalise tööajaga (0,5 koormust) töötaja. Tööjõukulud 2024. aastal moodustasid kokku 0,6 miljonit eurot.

Audiitori poolt osutatud teenused

Aruandeaastal ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud.

Vastutustundlik ettevõtlus

2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamiseks.

Aktsiaselts arvestab oma tegevuses mõju sotsiaalsele ja looduskeskkonnale ning rakendab vastutustundliku ettevõtluse põhimõttest lähtuvat juhtimiskultuuri. Aktsiaselts jälgib, et tema kliendistrateegia oleks asjakohane ning hoolib töötajatest ja töökeskkonnast. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi.

Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes äritehingutes. Aktsiaselts lähtub eksporditehingute kindlustamisel keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Muu hulgas arvestab Aktsiaselts sellega, et Eestis väljatöötamisel oleva kliimaseaduse üheks eesmärgiks on avaliku sektori poolt fossiilkütuste kasutamisest loobumine 2040. aastal, va

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

10

valdkondades, kus puuduvad tehnoloogilised alternatiivid. Aktsiaselts loobub selleks ajaks krediidikindlustuse pakkumisest fossiilkütuste kasutamisel põhinevate projektide või nendega seotud tehingute tagamiseks.

Suunad aastaks 2025

Lähtuvalt omaniku ootusest jätkab Aktsiaselts 2025. aastal oma teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Tasakaalustatult pakutakse krediidikindlustuse lahendusi ettevõtjatele, kelle käive on riigisisene. Koostöös välise teenusepakkujaga on kavandatud mitmed initsiatiivid, et olla regulaarselt nähtav avalikus ruumis ja tuua erinevate meediakanalite vahendusel sihtgruppideni infot Aktsiaseltsi olulistest tegvustest, tutvustada Aktsiaseltsi teenuseid ja tulemusi. Eesmärk on kinnistada olemasolevat partnervõrgustikku ja seda laiendada, et koostöös jõuda sihtgrupiks olevate ettevõtjateni. Samuti on oluline realiseerida sünergiaid EIS grupis. Aktsiaselts soovib olla usaldusväärne ja kvaliteetset teenust pakkuv ning oma valdkonnas kompetentne partner. Teenuste tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas kliendibaasi ja ärimahtude kasvu. Muude detailsemate eesmärkide kõrval on eraldiseisvalt fookuses pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse võimaluste aktiivne tutvustamine.

Aktsiaselts on oma eesmärkide seadmisel olnud mõõdukalt optimistlik. Muutused majanduskeskkonnas avaldavad Aktsiaseltsi tulemustele vahetut mõju ning Aktsiaselts püüab reageerida paindlikult. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris ja anda sellega hoogu majanduslanguse tsüklist väljumisele.

2025. aastal ei ole Aktsiaseltsi teenuste portfellis ette näha suuri muudatusi.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

11

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2024

Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes.

Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid.

Üldkoosolek Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel.

Aktsiaseltsi aktsionärid 2024. aastal olid Eesti Vabariik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Üldkoosolekutel esindas riiki osalust valitseva ministeeriumi minister ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust juhatuse liige. Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2024. aasta aprillis toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, millel aktsionäridest osales üksnes Eesti Vabariigi esindaja. Korralisel üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi nõukogu esimees ning juhatuse liikmed. Korralisel üldkoosolekul kinnitati Aktsiaseltsi 2023. a majandusaasta aruanne. Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12 2023 oli 1 470 108 eurot, millest 2023. aasta puhaskasum moodustas 1 450 793 eurot. Üldkoosolek tegi otsuse jätta jaotamata kasum jaotamata.

Lisaks korralisele üldkoosolekule pidasid aktsionärid kolmel korral koosolekuid seoses vajadusega nimetada ja/või tagasi kutsuda nõukogu liikmeid ning ühel korral seoses vajadusega valida audiitorettevõtja.

Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekutel, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.

Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest. Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muu hulgas ette üldkoosoleku kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul ebaproportsionaalne.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

12

Nõukogu

Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 28.07.2023 otsusega määrati nõukogu liikmete arvuks neli.

2024. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe (Baltijas Apdrošināšanas Nams AAS nõukogu liige) ja liikmed Paul Kalle (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige, Aktsiaseltsi nõukogus kuni 29.02.2024), Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige, Aktsiaseltsi nõukogus kuni 20.05.2024), Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni valdkonna strateegilise planeerimise juht), Aare Järvan (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige, Aktsiaseltsi nõukogus alates 20.04.2024) ning Hele-Liis Viirsalu (AS-i LHV Kindlustus vastutav aktuaar, Aktsiaseltsi nõukogus alates 26.11.2024). Paul Kalle lahkus nõukogu liikme ametikohalt esimese ametiaja kestel omal soovil seoses asjaoluga, et lõppesid tema volitused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liikmena. Kaido Kepp`i teine ametiaeg lõppes 20.05.2024, tema volitusi edasiseks ei pikendatud.

Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia.

Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib täpsemalt nõukogu töökord.

2024. aastal on nõukogu koosolekud toimunud seitsmel korral. Kahel korral on nõukogu liikmed otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata ning ühel korral on nõukogu vastavalt ÄS § 323 lg 6 etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul vastuvõetud otsuse.

Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta. Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra alusel.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

13

Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2024. aastal nõukogu liikmetele tasusid summas 24 954 eurot.

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest. Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt vähemalt sagedusega kord aastas. 2024. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud.

Aktsiaselts on teadvustanud huvide konflikti ohtu seoses asjaoludega, et kuni 20.05.2024 Aktsiaseltsi nõukogusse kuulunud Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige ning alates 26.11.2024 Aktsiaseltsi nõukogusse kuuluv Hele-Liis Viirsalu on AS-i LHV Kindlustus aktuaar. Sisuline huvide konflikt on olnud välditud, sest IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastutanud Kaido Kepp IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. AS LHV Kindlustus ei osuta krediidikindlustuse teenuseid. Kaido Kepp oli ning Hele-Liis Viirsalu on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest võimaliku huvide konflikti korral.

Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.

Nõukogu organid

Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja punkt 3.6.1 Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid mõnevõrra täpsustatud. Auditikomitee liikmeteks olid 2024. aastal Regina Raukas (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i juhatuse esimees ning Tallinna strateegiakeskuse osaluspoliitika ekspert, Aktsiaseltsi auditikomitee esimees), Erik Štarkov (Eesti Energia AS-i riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Paul Kalle (kuni 30.06.2024). Nõukogu

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

14

liikmetest kuulus 2024. aastal auditikomiteesse Paul Kalle (Aktsiaseltsi nõukogu liige kuni 29.02.2024).

Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Üldkoosolek on 21.12.2017 otsustanud, et nõukogu liikmest auditikomitee liikmele makstakse täiendavat tasu kalendrikuude eest, mil nõukogu liige osales auditikomitee koosolekul, 25% Aktsiaseltsi nõukogu liikme tasust.

Auditikomitee liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud Aktsiaseltsi nõukogu: auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus, tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul.

Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.

Juhatus

Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt, kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise- regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure).

Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe nõukogu.

Aktsiaseltsi juhatusse kuulusid 2024. aastal Signe Rähesoo (juhatuse esimees) ja Katrin Savi.

Juhatuse liikmete ülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe Signe Rähesoo vastutusalasse kuulusid aruandeaastal üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus, aktuaarifunktsiooni korraldamine (edasiantud) ja siseauditi funktsiooni korraldamine (sisekorras sätestatud piirides, edasiantud tegevus), samuti kahjukäsitlus ning IT juhtimine.

Juhatuse liikme Katrin Savi vastutusalaks olid aruandeaastal kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud isiku ülesanded on Katrin Savi vastutusala osaks.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

15

Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses.

Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiaseltsis kehtestatud tasustamise korra kohaselt kuulub juhatuse liikmele määratud tulemustasust 30% edasilükkamisele ja see makstakse välja pärast kolme aasta möödumist tulemustasu maksmise otsuse tegemisest tingimusel, et kolmeaastase edasilükkamise perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja maksmata jätmise. 2024. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 190 945 eurot (2023. aastal 162 000 eurot), sh põhi- ja tulemustasud. Makstud tasude kogusumma suurenemine oli põhjustatud asjaolust, et kogu aruandeaasta jooksul olid tegevad kaks täiskoormusega juhatuse liiget, kellest ühe põhitasu määra aruandeaasta kestel nõukogu vastavasisulise otsusega mõnevõrra tõsteti. Tulemustasusid maksti 2024. aastal juhatuse esimehele tema 2,5 kordse kuise põhitasu määra ulatuses ning juhatuse liikmele tema ühekordse kuise põhitasu määra ulatuses. Juhatuse liikmetele määtatud tulemustasust 70% maksti välja koheselt pärast tulemustasu määramise otsuse tegemist. Tulemustasust 30% kuulus edasilükkamisele ja see makstakse välja kolme aasta möödumisel tulemustasu arvestamise aluseks oleva majandusaasta aruande kinnitamiseks seadusega ettenähtud tähtajast tingimusel, et edasilükkamise perioodi jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingivad tulemustasu edasilükatud osa välja maksmata jätmise. Lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2024. aastal ei makstud, juhatusest liikmeid ei lahkunud. 2024. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2024. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega täitnud muid

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

16

tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2024. aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud.

Teabe avaldamine

Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri, keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse.

Lähtuvalt RVS § 97 lg 8 hoiab Aktsiaselts oma veebilehel avalikuna nõutavat teavet, otsuseid, ülevaateid ja aruandeid vähemalt viis aastat pärast nende avalikustamist. Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne, ülevaade kvartali majandustegevusest); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta.

Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja finantsseisundi aruanded, milles muu hulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust, toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta aruande koostamise eest vastutab juhatus.

Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist. Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta,

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

17

samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendav aruanne.

2023. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus 2024. aastal tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandusaasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul ning andis ülevaate 2023. aasta majandustulemuste auditi käigust ja peamistest tähelepanekutest. Auditeeritud majandusaasta aruande vaatas läbi nõukogu ning koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek. Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

18

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2024

KOONDKASUMIARUANNE

Eurodes

Lisa 2024 2023

korrigeeritud

Tulu kindlustustegevusest 17 1 604 127 1 827 206 Kulud kindlustustegevusest -1 080 823 -683 274 Esinenud kahjud ja kindlustustegevuse kulud -1 041 708 -642 349 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 17 -39 115 -40 926 Kindlustustegevuse tulem enne edasikindlustust 523 304 1 143 932 Netokulud edasikindlustusest 17 -168 693 -586 595 Kindlustustegevuse tulem 354 612 557 337 Kindlustuslepingute finantstulud/-kulud, neto 17 -7 071 56 601 Edasikindlustuslepingute finantstulud/-kulud 17 2 895 -24 891 Neto finantstulem -4 176 31 710 Tulem kindlustustegevusest 350 436 589 047

Tulud investeeringutelt 3 1 008 942 1 366 877 Muud investeeringute kulud 3,5 -70 775 -70 775 Tulem investeeringutelt 938 167 1 296 102

Muu finantskulu -2 153 -3 053 Muud tegevuskulud 5 -592 528 -555 380 Muud tulud 4 114 629 124 077

KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUTAMIST 808 551 1 450 793

ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 808 551 1 450 793 ARUANDEAASTA KOONDKASUM (-KAHJUM) 808 551 1 450 793

Lehekülgedel 22-59 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

19

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Eurodes Lisa 31.12.2024 31.12.2023

VARAD Raha ja raha ekvivalendid 10,15 8 293 008 8 361 004 Muud nõuded 8 7 604 24 625 Finantsinvesteeringud 9,15,16 29 700 195 28 561 181 Varad edasikindlustuslepingutest 13,17 765 028 769 388 Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 8 364 943 359 690 Kasutamisõiguse varad 7 38 973 52 728 Immateriaalsed põhivarad 6 5 756 7 729 VARAD KOKKU 39 175 507 38 136 345

KOHUSTISED Riigi edasikindlustuse kahjureserv 12,19 15 425 957 15 011 364 Kohustised kindlustuslepingutest 13,17 1 728 386 2 103 274 Kohustised edasikindlustuslepingutest 13 146 379 0 Muud kohustised 14 262 996 204 195 Rendikohustised 39 955 54 228 Kohustised kokku 17 603 673 17 373 062 OMAKAPITAL Aktsiakapital 11 19 173 600 19 173 600 Kohustuslik reservkapital 11 136 318 136 318 Jaotamata kasum (-kahjum) 2 261 916 1 453 365 Omakapital kokku 21 571 834 20 763 283 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 175 507 38 136 345

Lehekülgedel 22-59 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

20

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Eurodes

Lisa 2024 2023

Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksed 1 664 696 1 927 591 Makstud kindlustustegevuse kulud -1 328 615 -1 270 610 Tasutud edasikindlustusmaksed -203 977 -427 615 Laekunud edasikindlustusmaksetest 112 135 105 010 Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud -1 010 697 -1 248 477 Laekunud regressid 177 363 251 807 Laekunud muust tegevusest 138 756 148 765 Kokku rahavood äritegevusest -450 339 -513 529 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 3 1 069 651 654 261 Investeeringud võlakirjadesse ja muudesse intressikandvatesse väärtpaberitesse -1 187 308 -7 256 347 Laekunud võlakirjade ja muude intressikandvate väärtpaberite müügist 500 000 5 480 460 Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -11 850 000 -11 850 000 Laekunud tähtajalistest hoiustest 11 850 000 11 850 000 Rahavood investeerimistegevusest kokku 382 344 -1 121 626

RAHAVOOD KOKKU -67 995 -1 635 155

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 8 361 004 9 996 159 Muutus raha ja raha ekvivalentide jääkides -67 995 -1 635 155 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 10 8 293 009 8 361 004

Lehekülgedel 22-59 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

21

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Eurodes

Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata

Kokku reservkapital kasum

Seisuga 31.12.2022 19 173 600 136 318 2 572 19 312 490

Aruandeaasta koondkasum 0 0 1 450 793 1 450 793 Seisuga 31.12.2023 19 173 600 136 318 1 453 365 20 763 283

Aruandeaasta koondkasum 0 0 808 551 808 551 Seisuga 31.12.2024 19 173 600 136 318 2 261 916 21 571 834

Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 11.

Lehekülgedel 22-59 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

22

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid

Äriseadustiku kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning nõuda uue aruande koostamist. Aktsiaseltsi juhatus on 2024 a. aastaaruande heaks kiitnud.

1. Koostamise alused

Aktsiaseltsi raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja jõustunud 2024. aasta kohta.

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab, et ettevõte kasutab järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi muudetakse üksnes siis, kui seda nõuavad uued või muudetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ja nende tõlgendused või kui uus raamatupidamis- põhimõte ja/või esitusviis annab objektiivsema ülevaate ettevõtte finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkusuutlikkuse põhimõtteid võtab Aktsiaselts arvesse kõikides tegevustes, protsessides ja otsustes.

Raamatupidamisaruannete koostamisel lähtub Aktsiaselts soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud teatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning regressinõuete puhul, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele.

Juhtkonna hinnangud ja otsustused

Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis mõjutavad aruandekuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning tingimuslike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid, mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

23

aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja järgmisi aruandeaastaid. Raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tehtud otsused, millel võib olla mõju raamatupidamises kajastatud summadele, on järgmised: • kindlustus- ja edasikindlustuslepingute klassifitseerimine: kas lepinguga kaasneb oluline

kindlustusrisk; • kindlustus- ja edasikindlustuslepingute gruppidesse jaotamise tase: lepingute portfellide

kindlaksmääramine, mis on esmasel kajastamisel koormavad ja lepingute portfellide kindlaksmääramine, millel ei ole märkimisväärset võimalust hiljem koormavaks muutuda;

• kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: otsustamine, millist meetodit kasutada; • kindlustus- ja edasikindlustuslepingute mõõtmine: sisendite määramine kahjude kujunemise

arvutuses, kasutatud diskontomäärad; • finantsvarade klassifikatsioon: ärimudel, mille raames vara hoitakse ja lepingujärgsed rahavood; • finantsvarade väärtuse languse mõõtmine: sisendite määramine, sealhulgas kaetavate

rahavoogude hindamisel kasutatud peamised eeldused; • finantsvarade õiglase väärtuse hindamine – tasemete 1-3 määramine 2. Arvestus- ja esitusvaluuta

Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta on euro. 3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud

Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on seisuga 31.12.2024 ümber hinnatud eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga sulgemiskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid summasid ning üleöödeposiitide saldosid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. 5. Finantskohustised

Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta või tavapärase äritsükli jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

24

nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

6. Rendiarvestus

Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni.

Aktsiaselts kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.

Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:

• fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed); • trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel); • väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel); • garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus); • indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

25

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed).

Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini. Aruandeaasta lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks vastavalt IFRS 16-le. Selleks on aadressil Sepise tn 7 Tallinn asuvate kontoriruumide rendileping. Selle kasutusõiguse vara jääkväärtus oli 39,0 tuh eurot.

7. Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude teenimisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. 8. Ettevõtte tulumaks

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist.

2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis erikord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine.

Füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt, millele oli varem rakendatud 14% maksumäära, tuleb endiselt kinni pidada täiendav 7% tulumaksu. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 18.

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse Eestis ajutine julgeolekumaks, mis koosneb järgmistest komponentidest:

• Käibemaksu standardmäär tõuseb 22%-lt 24%-le alates 1. juulist 2025.

• Füüsiliste isikute maksustatavale tulule rakendub täiendav 2% maks alates 2026. aastast.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

26

• Ettevõtete kasumile rakendub täiendav 2% maks alates 2026. aastast, mis tähendab, et ettevõtete kasumite maksustamise kogumäär on 24% (22% tulumaks + 2% julgeolekumaks).

Julgeolekumaksu eesmärk on katta kulutusi riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja muude julgeolekuga seotud investeeringute tegemiseks. Ettevõtted peavad arvestama, et see maks tasutakse avansiliste maksetena alates 2026. aastast, lähtudes eelmise majandusaasta (või teatud juhtudel kvartali) kasumist.

9. Riigi edasikindlustuse kahjureserv

Riiklikust eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine Aktsiaseltsi juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riigi edasikindlustuse tingimustele vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi vahenditest.

10. Reservkapital 10.1 Kohustuslik reservkapital

Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservkapitali kohta avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisas 10. 10.2 Tasandusreserv

Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit. Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest kasumist. Viimastel aastatel ei ole tasandusreservi moodustatud, kuna kahjunõuetes pole olulisi kõikumisi olnud, seega pole vajalik nõuete volatiilsust täiendava reservi abil maandada. 11. Aruandekuupäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruandekuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeaastal või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

27

12. Eraldised

Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seadusest või lepingust tulenev alus või mis tulenevad Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeaasta kuludes. 13. Hüvitised töötajatele

Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmakse kajastatakse tekkepõhiselt tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele kehtestatud. 14. Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud

Kõik kindlustus- ja edasikindlustuslepingud vastavad IFRS 17 kindlustuslepingute mõistele. Kindlustusleping on leping, milles üks osapool võtab vastu olulise kindlustusriski teiselt poolelt. Kindlustusrisk, nagu standard määratleb, on risk, välja arvatud finantsrisk, mis on kindlustusvõtjalt üle kantud lepingu väljastajale. IFRS 17 määratleb kindlustuslepinguna ka investeerimislepingu, millel on otsene kasumiosaluse funktsioon. Otsese kasumiosaluse funktsiooniga investeerimisleping on leping, mille puhul kindlustusvõtja saab täiendava makse, mille väärtus või tähtaeg on lepingu väljastaja otsustada. 31.12.2024 seisuga ei olnud Aktsiaseltsil otsese kasumiosaluse funktsiooniga kindlustuslepinguid. Aktsiaseltsil ei ole lepinguid, mis omavad õiguslikku vormi kindlustuslepingutena, kuid ei kanna olulist kindlustusriski (nimetatud "investeerimislepinguteks"). Standard määratleb, et pärast lepingute klassifitseerimist standardi alla, hindab üksus, kas nendes lepingutes on mingeid sisemisi tuletisinstrumente, eristuvaid investeerimiskomponente või eristuvat vara või mittekindlustustegevust. Investeerimiskomponent (NDIC) on eristuv, kui see pole tugevalt seotud kindlustuslepinguga ning kui kindlustusvõtja saab samadel tingimustel ja tingimustega samaväärse lepingu osta samas jurisdiktsioonis. Eristamata investeerimiskomponent on defineeritud kui summa, mida edasikindlustusleping nõuab, et edasikindlustusandja peab kindlustusvõtjale igal juhul tagasi maksma, olenemata sellest, kas kindlustatud sündmus toimub. Investeerimiskomponent arvutatakse edasikindlustusmaksete protsentuaalse kasumiosana, millest on maha arvatud edasikindlustuse vahendustasu ja halduskulud. Hetkel on investeerimiskomponent rakendatav ainult valitud edasikindlustuslepingutes ning see määratakse edasikindlustuslepingu tingimustes ja parameetrites.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

28

Lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse portfell hõlmab kindlustuslepinguid, milles on määratud igale ostjale maksimaalne krediidilimiit ja kus kindlustusvõtja võib ühe krediidilimiidi piires teha mitu müügitehingut. Nende poliiside maksimaalne kehtivusperiood on 13 kuud.

Edasikindlustamiseks kasutas Aktsiaselts aruandeaastal quota share põhimõttel edasikindlustust. Edasikindlustusleping oli sõlmitud kahe edasikindlustusandjaga: Swiss Re ja Atradius Crédito y Caución. Suuremate riskide katmiseks kasutas Aktsiaselts lisaks excess of loss on retention kindlustuskaitset. Edasikindlustuslepingus sisaldus kasumi jagamise tingimus.

Suhteliselt madalat kahjusust silmas pidades on edasikindlustuslahendus piisavalt konservatiivne. Täiendav excess of loss on retention kindlustuskaitse pakub kaitset üksikutest väga suure mahuga krediidilimiitidest tulenevate võimalike suurte kahjude vastu. Aktsiaselts ei loovuta põhjendamatult suurt osa kogutud kindlustusmaksetest edasikindlustusandjale ning samas omab täiendavat edasikindlustuskaitset suuremahuliste kahjude vastu.

Komponentide eraldamine kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest

Aktsiaselts hindab oma teenuseid selleks, et määrata, kas mõned komponendid on eristuvad ja neid tuleb eraldada ning kajastada vastavalt teistele raamatupidamisstandarditele. Kui need mittekindlustusega seotud komponendid ei ole eristuvad, arvestatakse neid koos kindlustuskomponendiga IFRS 17 alusel. Aktsiaselts hindas IFRS 17 reguleerimisalasse kuuluvaid lepinguid ja jõudis järeldusele, et eraldatavaid komponente ei ole.

Kindlustus -ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja arvele võtmine

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingud kogutakse mõõtmise eesmärgil gruppidesse. Kindlustuslepingute grupid määratakse kindlustuslepingute portfellide identifitseerimise teel. Portfellid koosnevad sarnaste riskidega kindlustuslepingutest, mida hallatakse koos, ja jagatakse aastakohortideks (st. väljastamise aja järgi) ja iga aastakohort on jaotatud kolmeks grupiks vastavalt nende kasumlikkusele:

• lepingud, mis on sõlmimisel koormavad; • lepingud, millel sõlmimisel pole märkimisväärset võimalust hiljem koormavaks muutuda; • ülejäänud lepingud igas aastakohordis.

Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute gruppi või kui kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse gruppi, moodustab see kindlustusleping uue grupi, kuhu tulevikus lisatakse teised kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute gruppe moodustatakse esialgsel kajastamisel ja nende koosseisu ei muudeta pärast seda, kui kõik kindlustuslepingud on gruppi lisatud.

Edasikindlustuslepingute gruppe moodustatakse nii, et igas grupis on üks edasikindlustusleping. Mõned edasikindlustuslepingud hõlmavad aluslepinguid, mis kuuluvad erinevatesse gruppidesse. Aktsiaselts on jõudnud järelduseni, et edasikindlustuslepingute liigitamine gruppidesse ühekaupa peegeldab Aktsiaseltsi õigusi ja kohustusi, arvestades, et erinevad kindlustuskatted aeguvad koos ega ole eraldi müüdavad. Seetõttu ei eraldata edasikindlustuslepingut mitmeks kindlustuskomponendiks,

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

29

mis on seotud erinevate alusgruppidega. Selleks, et teha kindlaks, kas edasikindlustuslepingute grupp on koormav, kaalub Aktsiaselts fakte ja muid asjaolusid:

• hinnakujunduse informatsioon; • sarnaste edasikindlustuslepingute tulemused, mida on kajastatud; • keskkonnategurid, nt turukogemuse või regulatsioonide muutus.

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute andmete kogumine ja kajastamine

Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse portfellides, mis koosnevad lepingutest, millega kaasnevad sarnased riskid ja neid hallatakse koos. Kuna Aktsiaselts osutab ühte liiki teenust (krediidikindlustus), siis on lubatud grupeerida kindlustuslepingud ühte gruppi - otsene kindlustustegevus. Antud gruppi kuuluvad nii lühi- kui pikaajalised kindlustuspoliisid ning portfellideks jagamine toimub poliiside väljastamise aasta ning kindlustuskatte perioodi algusaasta alusel. Aktsiaseltsi väljastatud kindlustuslepingud kajastatakse kõige varem:

• katteperioodi algusest (st perioodi, mille jooksul Aktsiaselts teenuseid osutab); • perioodil, mil saabub sissemakse tähtaeg kindlustusvõtjalt või lepingujärgse maksetähtaja

puudumisel kindlustusvõtjalt saadud laekumise ajal; • kui faktid ja asjaolud näitavad, et leping on koormav.

Kindlustuslepingu kajastamisel lisatakse see olemasolevasse kindlustuslepingute portfelli või kui kindlustusleping ei kvalifitseeru olemasolevasse portfelli, moodustab see uue portfelli, kuhu lisatakse tulevased kindlustuslepingud. Kindlustuslepingute portfellid moodustatakse esmasel arvele võtmisel ja nende koosseisu ei muudeta.

Edasikindlustuslepingute grupid kajastatakse järgmisel kuupäeval:

• Aktsiaseltsi poolt algatatud proportsionaalse katvusega edasikindlustuslepingud: mis tahes aluslepingu esmase esialgse kajastamise kuupäeval. See kehtib Aktsiaseltsi kvootosalusega edasikindlustuslepingute kohta;

• muud algatatud edasikindlustuslepingud: edasikindlustuslepingute grupi katteperioodi alguse kuupäeval.

Aktsiaseltsil ei ole koormavaid ega potentsiaalselt koormavaid kindlustus- või edasikindlustus- lepinguid.

Lepingupiirid

Rahavood kuuluvad kindlustuslepingu piiridesse juhul, kui need tekivad olulistest õigustest ja kohustustest, mis eksisteerivad aruandeaasta jooksul ning millega Aktsiaselts võib kindlustusvõtjat sundida tasuma kindlustusmakseid või kui lepinguperioodil esineb oluline kohustus osutada teenuseid (sh kohustus anda kindlustuskaitse).

Oluline teenuse osutamise kohustus lõppeb juhul, kui:

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

30

• Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata konkreetse kindlustusvõtja riske uuesti ning saab määrata hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või

• Aktsiaseltsil on praktiline võime hinnata portfelli, milles kindlustusleping sisaldub, riske ja saab määrata hinna või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab selle portfelli riske ning kindlustusmaksete hinnakujunduses kuni ümberhindamise kuupäevani ei võeta arvesse riske, mis on seotud ümberhindamise kuupäevale järgnevate perioodidega.

Rahavood on edasikindlustuslepingu piires juhul, kui need tulenevad olulistest õigustest ja kohustustest, mis eksisteerivad aruandeaasta jooksul, millesse Aktsiaselts on sunnitud maksma tasu edasikindlustajale või Aktsiaseltsil on oluline õigus saada teenuseid edasikindlustajalt.

Oluline õigus teenuseid saada edasikindlustajalt lõppeb juhul, kui edasikindlustajal on:

• praktiline võime hinnata edasikindlustusandjale üleantud riske uuesti ning saab määrata hinda või hüvitiste taset, mis täielikult peegeldab neid uuesti hinnatud riske; või

• oluline õigus edasikindlustuskaitset lõpetada.

Lepingu piiri hinnatakse iga aruandeaasta lõpus, et arvestada muutuste mõju Aktsiaseltsile olulistele õigustele ja kohustustele ning seetõttu võivad need aja jooksul muutuda.

Mõõtmise meetod

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute tuleviku väljamaksete kohustise mõõtmiseks kasutab Aktsiaselts PAA ehk kindlustusmaksete meetodit. Kõikide lepingute kindlustuskaitse periood on üks aasta või lühem, seega on täidetud kindlustusmaksete meetodi kõlblikkuse kriteeriumid.

Iga kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus mõõdetakse tuleviku väljamaksete kohustise jääkväärtust esialgse kajastamise ajal saadud kindlustusmakse alusel ning seda korrigeeritakse mis tahes summaga, mis tuleneb varasemalt grupi suhtes kajastatud varade või kohustuste kajastamise lõpetamisest. Aktsiaselts on valinud kindlustuslepingute sõlmimisega seotud rahavoogude kuludes kajastamise nende tekkimisel, seega ei sisaldu need tuleviku väljamaksete kohustise mõõtmises.

Pärast esmast kajastamist suurendatakse tuleviku väljamaksete kohustise jääkväärtust saadud kindlustusmakse võrra ning vähendatakse kindlustusteenuste osutamise eest kajastatud tuluga kindlustuslepingutest. Iga kindlustuslepingute grupi esialgse kajastamise käigus eeldab Aktsiaselts, et teenuste iga osa osutamise ja sellega seotud kindlustusmakse maksetähtpäeva vaheline aeg ei ole pikem kui aasta. Sellest tulenevalt on Aktsiaselts valinud mitte kohandada tuleviku väljamaksete kohustist, et arvesse võtta raha ajaväärtust ja finantsriski mõju.

Kui kindlustusperioodi jooksul igal ajahetkel viitavad faktid ja asjaolud, et kindlustuslepingute grupp on koormav, siis kajastab Aktsiaselts kahjumit koondkasumiaruandes ja suurendab tuleviku väljamaksete kohustist ulatuses, milles tuleviku väljamaksete kohustisega seotud täitmise rahavoogude praegused hinnangud ületavad selle jääkväärtust.

Kindlustuslepingute täitmise rahavood diskonteeritakse (kehtivate määrade alusel), kui diskonteeritakse ka rahuldamata nõuete eraldist. Aktsiaselts kajastab kindlustuslepingute grupi

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

31

rahuldamata nõuete eraldisi samas ulatuses nagu kindlustuslepingu täitmisega seotud rahavood, mis tulenevad tekkinud kahjudest. Tulevased rahavood on diskonteeritud (kehtivate määrade alusel), välja arvatud juhul, kui need makstakse eeldatavasti ühe aasta või lühema perioodi jooksul alates nõude tekkimise kuupäevast.

Aktsiaselts rakendab edasikindlustuslepingute grupi mõõtmiseks samu arvestusmeetodeid, mida vajaduse korral kohandatakse, et kajastada kindlustuslepingutest erinevaid tunnuseid.

Kui edasikindlustuslepingute grupi mõõtmisel kindlustusmaksete meetodi alusel tekib kahjumi hüvitamise komponent, siis Aktsiaselts kohandab järelejäänud kindlustusperioodi katvuse jaoks vara jääkväärtust vastavalt. Aktsiaselts kajastab diskontomäärade ja finantsriskide muutust kasumiaruandes.

Kindlustuslepingute täitmise rahavoogude mõõtmise ja hindamise meetod

Kindlustuslepingu reguleerimisalasse kuuluvate täitmise rahavoogude hindamisel arvestab Aktsiaselts erapooletult kõigi võimalike tulemuste vahemikku, täpsustades rahavoogude summa, iga stsenaariumi ajastust ja tõenäosust, mis kajastab mõõtmise kuupäeval kehtivaid tingimusi, kasutades tõenäosusega kaalutud keskmist ootust, mis esindab kõigi võimalike stsenaariumide keskmist. Võimalike stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutab Aktsiaselts kogu talle kättesaadavat mõistlikku ja toetavat informatsiooni, sealhulgas informatsiooni minevikusündmuste, praeguste tingimuste ja tulevikuprognooside kohta, kui sellega ei kaasne ebamõistlikke kulusid või pingutusi.

Tulevaste rahavoogude hindamisel võtab Aktsiaselts arvesse järgmised elemendid kindlustuslepingu piirides:

• kindlustusmaksed ja nendest kindlustusmaksetest tulenevad täiendavad rahavood; • raporteeritud, kuid veel tasumata nõuded, tekkinud, kuid veel teatamata nõuded, oodatavad

tulevased kahjunõuded ning võimalikud rahavood olemasolevate kindlustuslepingutega kaetud tulevastest nõuete sissenõudmistest;

• kindlustuslepingute täitmisele otseselt omistatavad fikseeritud ja muutuvad üldkulud, sealhulgas kaudsed kulud nagu raamatupidamine, personal, infotehnoloogia ja toetus, hoonete kulum, üür, hooldus ja kommunaalkulud;

• lepingu alusel spetsiifiliselt kindlustusvõtjale omistatavad muud kulud.

Rahavoogude hindamisel on kaasatud otse jälgitavad turumuutujad ja turuvälised muutujad, nagu keskmised kahjude kulud.

Diskontomäär

Diskontomäär on määr, mida kasutatakse raha ajaväärtuse kajastamiseks tulevastes rahavoogudes. Seda saab konstrueerida, kasutades ühte kahest metoodikast: ülalt-alla või alt-üles. Ülalt-alla meetodil on diskontomäär tuletatud varade portfelli sisemisest tootlusest (IRR). Alt-üles lähenemisviisi puhul põhineb diskontomäära arvutamine riskivabal määral, mis põhineb EIOPA RFR kõveral koos volatiilsuse korrigeerimisega. Lõpliku diskontomäära saamiseks lisatakse riskivabale intressimäärale likviidsusrisk. Likviidsusrisk kajastab hüvitist, mida investor nõuaks lunastamisvõimalusi kaaluva

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

32

kindlustuslepingu ja võrdlusvara likviidsuse erinevuste korral. Aktsiaselts otsustas kasutada alt-üles lähenemist kõigi IFRS 17 alusel mõõdetud portfellide puhul.

Tulevaste rahavoogude diskonteerimine-tulukõverad:

Aasta EIOPA EUR RFR Spot + VA praegune

Allahindlustegur - praegune

EIOPA EUR RFR Spot + VA eelmine

Allahindlustegur - eelmine

1 2.47% 0.98789 3.56% 0.98268 2 2.32% 0.96614 2.89% 0.95816 3 2.32% 0.94421 2.64% 0.93696 4 2.35% 0.92192 2.55% 0.91564 5 2.37% 0.89988 2.52% 0.89393 6 2.40% 0.87771 2.52% 0.87203 7 2.43% 0.85562 2.53% 0.85004 8 2.45% 0.83387 2.55% 0.82797 9 2.47% 0.81249 2.57% 0.80599

Riski korrigeerimine (RA)

Riskikorrigeerimine (RA) on korrigeerimine, mille Aktsiaselts teeb tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hindamisel, et kajastada hüvitist, mida ta vajaks mittefinantsriskidest tulenevate rahavoogude väärtuse ja ajastuse ebakindluse riski kandmiseks. Tuleviku väljamaksete kohustise riskikorrigeerimine on vajalik vaid koormavate kindlustuslepingute grupi puhul (Aktsiaseltsil puuduvad koormavad kindlustuslepingud) ja sellepärast ei kajastu RA tuleviku väljamaksete kohustises. Rahuldamata nõuete eraldise arvutamisel määratakse mittefinantsriski korrigeerimine usaldatavustaseme tehnikat kasutades. Mittefinantsriski korrigeerimise muudatused alates algsaldodest kuni lõppsaldodeni jaotatakse kindlustusteenuse komponendiks ja kindlustuse finantseerimise komponendiks. RA arvutamisel kasutatakse Solventsus II riskimarginaali meetodit rakendades järgmisi muudatusi: riskide ulatuse piiramine rahuldamata nõuete eraldisest tulenevate riskidega, riskihorisondi pikendamine ühelt aastalt lõpliku perioodini, 70% usaldustaseme rakendamine.

Kajastamise lõpetamine ja lepingu muutmine

Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise, kui see on lõppenud, see tähendab, kui lepingus nimetatud kohustused aeguvad või need on täidetud või tühistatud.

Aktsiaselts lõpetab lepingu kajastamise ka juhul, kui selle tingimusi muudetakse viisil, mis oleks oluliselt muutnud lepingu kajastamist, arvestusega, et uued tingimused oleksid alati olemas olnud. Sellisel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinev uus leping. Kui lepingu muutmine ei too kaasa kajastamise lõpetamist, käsitleb Aktsiaselts muudatusest tingitud rahavoogude muutusi kui muutusi täitmise rahavoogude hinnangutes.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

33

Esitusviis

Kindlustuslepingute portfellid, mis on varad ja kohustised, ning edasikindlustuslepingute portfellid, mis on varad ja kohustised, esitatakse finantsseisundi aruandes eraldi. Kõik kajastatud rahavoogude varad või kohustised, mis tekivad enne lepingute grupi kajastamist, arvatakse vastavate lepinguportfellide bilansilisse jääkväärtusesse.

Aktsiaselts jaotab koondkasumiaruandes kajastatud summad kindlustustegevuse tulemiks enne edasikindlustust, mis hõlmab tulu kindlustuslepingutest ja kindlustustegevuse kulusid. Edasikindlustuslepingute tulud ja kulud esitatakse eraldi kindlustuslepingute tuludest ja kuludest. Edasikindlustuslepingutest tulenevad tulud ja kulud esitatakse kindlustustegevuse tulemis netosummana edasikindlustuse netokulude näol.

Kõik muudatused mittefinantsriskiga seotud riski korrigeerimises sisalduvad kindlustustegevuse tulemis.

Tulu kindlustuslepingutest ja kindlustustegevuse kulud kajastatakse järgmiselt.

Tulu kindlustuslepingutest

Kindlustusmaksete meetodi alusel mõõdetavate lepingute puhul on tulu kindlustuslepingutest igal perioodil oodatavate kindlustusmaksete summa teenuste osutamise eest selles perioodis. Aktsiaselts allokeerib oodatavaid kindlusmakseid igale perioodile aja möödumise printsiibi alusel.

Kulud kindlustustegevusest

Kindlustuslepingutest tulenevad kindlustustegevuse kulud kajastatakse koondkasumiaruandes üldjuhul nende tekkimisel. Need koosnevad järgmistest elementidest:

• tekkinud kahjud ja muud kindlustustegevuse kulud; • kahjumid koormavatest lepingutest ning nende kahjumite tagasipööramine, kui sellised tekivad; • rahuldamata nõuete eraldise korrigeerimised, mis ei tulene raha ajaväärtuse, finantsriski ja nende

muutuste mõjust.

Edasikindlustuslepingute netokulud

Edasikindlustuslepingute netokulud hõlmavad makstud edasikindlustusmaksete jaotust, millest on maha arvatud edasikindlustajatelt sisse nõutud summad.

Aktsiaselts kajastab makstud edasikindlustusmaksete jaotust koondkasumiaruandes, kui ta saab teenuseid edasikindlustuslepingutest. Iga perioodi eest makstud edasikindlustusmaksete jaotus on perioodi jooksul teenuste saamise eest oodatavate kindlustusmaksete summa. Otsese äritegevuse tulemust mõjutavad kaks peamist tegurit: muutused allahindluskõverates ja allahindluse vabastamine. Kuna ülekande valuutaks on alati Euro, siis vahetuskursside muutuseid arvesse ei võeta. Lisaks on edasikindlustuse puhul kaasatud muutused edasikindlustusandjate maksejõuetuse riskis. Kindlustuslepingute finantstulud ja -kulud hõlmavad kindlustus-ja edasikindlustuslepingute gruppide bilansilise jääkväärtuse muutusi, mis tulenevad raha ajaväärtuse mõjust, finantsriskist ja nende muutustest.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

34

15. Finantsinstrumendid

IFRS 9 kohaselt klassifitseeritakse finantsvarad ühte kolmest mõõtmiskategooriast:

• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;

• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande;

• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Omakapitaliinstrumendid kajastatakse alati õiglases väärtuses. Samas võib juhtkond teha tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoitakse kauplemiseesmärgil, tuleb selle õiglase väärtuse muutused kajastada kasumiaruandes.

Vastavalt IFRS 9 on õiglase väärtuse hindamise põhimõtted järgmised:

• Tase 1 – aktiivsetel turgudel noteeritud hinnad identsete varade või kohustiste jaoks;

• Tase 2 – hindamismeetodid, mis tuginevad jälgitavatele sisenditele (turupõhised andmed, näiteks sarnaste varade või kohustiste noteeritud hindade jälgimine aktiivsetel või mitteaktiivsetel turgudel);

• Tase 3 – turuandmed ei ole hinnangute andmiseks saadaval. Siin kajastatakse turul mitte- kaubeldavaid finantsvarasid, mille hindamisel ei ole kasutatud otseselt raha- ja kapitaliturult võetud sisendeid.

Finantskohustuste puhul, mis on määratud kajastamiseks õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, peab ettevõte enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse muutused kajastama muus koondkasumiaruandes.

IFRS 9 kehtestas uue mudeli väärtuse languse kahjumite kajastamiseks – oodatava krediidikahjumi mudeli. See on „kolmetasandiline“ lähenemine, mille aluseks on finantsvarade krediidikvaliteedi muutumine pärast esialgset arvelevõtmist. Praktikas tähendavad need reeglid seda, et ettevõtetel tuleb finantsvarade, mille osas ei ole väärtuse languse tunnuseid, arvele võtmisel kajastada koheselt kahjum, mis on võrdne 12-kuulise oodatava krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine, tuleb väärtuse langust mõõta, kasutades kogu eluea jooksul oodatavat krediidikahjumit, mitte 12 kuu jooksul oodatavat krediidikahjumit. Mudel sisaldab lihtsustusi rendi- ja ostjatele nõuete osas.

Ettevõttel on järgnevad finantsvarade tüübid, mis kuuluvad IFRS 9 krediidikahjumi mudeli alla:

• nõuded kindlustustegevusest;

• pangadeposiidid;

• raha ja raha ekvivalendid.

Aktsiaselts kajastab alati nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

35

Aktsiaseltsi ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste ning vajadusel raha ajaväärtusega. Eeldatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid.

Järgmises tabelis on teave avatusest krediidiriskile ning oodatavad krediidikahjumid nõuded ostjate ja kindlustuslepingute varade osas:

31.12.2024 Oodatav kahjumimäär

Kokku nõuded

ostjate vastu

Nõuete eluajal oodatav

krediidikahjum

Maksejõuetuks muutunud

Ei ole üle tähtaja 0% - 0 Ei 1-30 päeva üle tähtaja 0% 4 955 0 Ei 31-60 päeva üle tähtaja 0% - 0 Ei 61-90 päeva üle tähtaja 0% - 0 Ei Üle 90 päeva tähtaja 0% - 0 Ei Kokku 4 955 -

31.12.2023 Oodatav kahjumimäär

Kokku nõuded

ostjate vastu

Nõuete eluajal oodatav

krediidikahjum

Maksejõuetuks muutunud

Ei ole üle tähtaja 0% - - Ei 1-30 päeva üle tähtaja 0% 4 028 - Ei 31-60 päeva üle tähtaja 0% - - Ei 61-90 päeva üle tähtaja 0% - - Ei Üle 90 päeva tähtaja 0% - - Ei Kokku 4 028 -

16. Vigade korrigeerimine

Aktsiaseltsi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruandes on korrigeeritud 2023. aasta koondkasumiaruannet klassifitseerimise osas. Esimene korrigeerimine on seotud rahuldamata nõuete eraldise varasemate perioodide muutuse kajastamisega kindlustustegevuse kuludes ja edasikindlustuse netokuludes. Teine korrigeerimine on seotud kindlustustegevuse kuludes näidatud tegevuskulude proportsiooni korrigeerimisega.

2023 muutus 2023

korrigeeritud Kulud kindlustustegevustest -1 235 174 -551 900 -683 274 Esinenud kahjud ja kindlusteenuse kulud -1 194 248 -551 900 -642 349 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud -40 926 0 -40 926 Kindlustustegevuse tulem enne edasikindlustust 592 032 -551 900 1 143 932 Netokulud edasikindlustusest -34 695 551 900 -586 595 Kindlustustegevuse tulem 557 337 0 557 337 ARUANDEAASTA KOONDKASUM (- KAHJUM) 1 450 793 0 1 450 793

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

36

Korrigeerimised ei avalda mõju Aktsiaseltsi 31.12.2023 lõppenud aruandeaasta koondkasumile, rahavoogudele ega seisuga 31.12.2023 finantsseisundi aruandele.

17. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 01.01.2024 algavatele aruandeperioodidele ja lubatud on varasem rakendamine. Aktsiaselts ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja Aktsiaseltsi hinnangul ei avalda need jõustudes Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

• „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 muudatused);

• „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused);

• „Finantsaruannete esitamine ja avalikustamine“ (IFRS 18);

• „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtted: avalikustatav teave“ (IFRS 19);

• „IFRS standardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide.

Ka ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele.

Lisa 2. Riskide juhtimine

Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise. Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin) (joonis 1).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

37

Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid (sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk. Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA). Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia on kehtestanud nõukogu. Kindlustusrisk Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid). Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise- eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas. Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

38

Krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis üldjuhul kliendigrupi põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused teis(t)ele ettevõtja(te)le. Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist, suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele. Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus. Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele. Järgnevalt on esitatud kindlustusriski sensitiivsusanalüüs erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile (arvutus on näitlik):

Riskitegur (tuh. eurot) Tulem 2024 a Võimalik muutus

Mõju 2024 a tulemile

Mõju omakapitalile

Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 107 vähenemine 5% -55 -0,3%

Kogukahju (neto) 620 suurenemine 20% -124 -0,6%

Tegevuskulud 1 184 suurenemine 5% -59 -0,3%

Riskitegur (tuh. eurot) Tulem 2023 a Võimalik muutus

Mõju 2023 a tulemile

Mõju omakapitalile

Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 271 vähenemine 5% -64 -0,3% Kogukahju (neto) 740 suurenemine 20% -148 -0,7% Tegevuskulud 1 160 suurenemine 5% -58 -0,3%

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

39

Alljärgnevalt on ära toodud riskiparameetrite võimalike muutuste mõju Aktsiaseltsi tulemile ja omakapitalile seisuga 31.12.2024:

Tegurid (tuh. eurot) Tulem 2024 a Võimalik muutus

Mõju 2024 a tulemile

Mõju oma- kapitalile

Esinenud kahjunõuded bruto enne edasikindlustuslepingute riski maandamist

1 013 muutus +/- 5% +/- 51 +/- 0,2%

Esinenud kahjunõuded neto pärast edasikindlustuslepingute riski maandamist

620 muutus +/- 5% +/- 31 +/- 0,1%

Tegevuskulud 1 184 muutus +/- 5% +/- 59 +/- 0,3%

2024. aasta lõpul moodustas kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus 23% (2023. aasta lõpul 22%) kogu kindlustatud krediidiriskist. Riigi tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis hõlmab pikaajaliste tehingute krediidikindlustust ning lühiajaliste tehingute krediidikindlustust, mille puhul kindlustatud ostjad asuvad väljaspool „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ 1 lisas nimetatud riikides, moodustas 6% kindlustatud mahust.

Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2024 oli alljärgnev:

1 Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 10.12.2021 (2021/C 497/02)

Eesti 22,7%

Soome 14,2%

Rootsi 9,8%

Leedu 7,4%

Norra 5,6%

Läti 5,6%

Taani 3,8%

Poola 3,4%

Itaalia 3,4%

Prantsusmaa 3,2%

muud 21,0%

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

40

Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2023 oli alljärgnev:

Kahjusid on perioodil 2011-2024 välja makstud 222 korral kogusummas 11,8 miljonit eurot.

Üle 100 000 euro suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud 30, neist viis 2024. aastal. 31.12.2024 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 1,5 miljonit eurot. Juhtkond hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas, tulenevalt reserveerimisprotsessi olemuslikust ebakindlusest ajas ja muutuvatest teguritest, ei saa tagada, et eraldiste summad oleksid lõplikud.

Likviidsusrisk Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel, kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta vahenditega kontol. Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud

Eesti 22,0%

Soome 14,8%

Rootsi 9,4%

Leedu 7,7% Läti 7,1%

Norra 5,1%

Itaalia 4,6%

Poola 3,4%

Taani 3,1%

Prantsusmaa 2,9%

muud 20,0%

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

41

kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on ajalooliselt olnud pigem väike ning valmisolek nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega.

Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise osas. Finantsvarade, kohustiste ja kindlustustehniliste kohustiste ajaline jaotus:

31.12.2024 Diskonteerimata lepingulised rahavood

tuh eurot Bilansiline maksumus

0-6 kuud

6-12 kuud 1-2 aastat 2-5

aastat üle 5 aasta Kokku

Finantsvarad sh: 37 993 10 290 10 850 1 463 6 304 9 086 37 993 võlakirjad 14 156 997 0 1 463 6 304 5 392 14 156

aktsiad 3 694 0 0 0 0 3 694 3 694 raha 20 143 9 293 10 850 0 0 0 20 143

Finantskohustised 38 38 0 0 0 0 38 Rendikohustised 39 7 7 25 0 0 39 Kindlustuslepingute kohustis 1,9 0,5 0,5 0,9 0 0 1,9

31.12.2023 Diskonteerimata lepingulised rahavood tuh eurot Bilansiline

maksumus 0-6

kuud 6-12

kuud 1-2 aastat 2-5 aastat

üle 5 aasta Kokku

Finantsvarad sh: 37 000 10 000 11 000 1 000 6 000 9 000 37 000 võlakirjad 13 250 497 0 978 5 940 5 835 13 250

aktsiad 3 461 0 0 0 0 3 461 3 461 raha 20 211 9 361 10 850 0 0 0 20 211

Finantskohustised 31 31 0 0 0 0 31 Rendikohustised 53 7 7 27 13 0 53 Kindlustuslepingute kohustis 2 0,5 0,5 1 0 0 2

Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid, väärtpaberid ja aktsiad realiseeritakse tähtaja saabumisel. Tegelike rahavoogude ajastus võib olla erinev tulenevalt ennetähtaegsetest maksetest, lepingu muudatustest või muudest asjaoludest tingitult. Finantskohustised summas 37 937 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi tarnijatele (vt lisa 14, 15). Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 1,9 miljoni euro ulatuses, mille osas on ülevaade antud lisades 13. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille arvelt makstakse tulevikus välja riigi edasikindlustusega kindlustuslepingutest tulenevaid võimalikke

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

42

kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2024 oli 15,4 miljonit eurot (lisa 12). Deposiidi näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel. Riigi edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktis 9. Krediidirisk Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatavad rahalised nõuded vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Riski juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku tegutsemist. Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale. Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega. Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Eestiga. Täpsem ülevaade on esitatud allpool toodud diagrammis 31.12.2024 seisuga:

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

43

Seisuga 31.12.2023:

Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Eesti finantssektoriga. Aktsiaseltsi rahalistest vahendistest 20,1 miljonit eurot hoitakse 31.12.2024 seisuga Eestis registreeritud pankades ja pangafiliaalides kas deposiidina või arvelduskontol. Moody´s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad (raha, võlakirjad, aktsiad) soetusmaksumuses seisuga 31.12.2024 alljärgnevalt: tuh eurot 31.12.2024 osakaal 31.12.2023 osakaal Aa3 5 381 14% 7 315 19% A1 0 0% 1 389 4% A2 3 890 10% 991 3% A3 7 908 21% 3 452 9% Baa1 1 919 5% 2 998 8% Baa2 7 605 20% 8 332 22% Baa3 1 995 5% 1 995 5% Reitinguta 9 517 25% 11 910 31% KOKKU 38 214 100% 38 382 100% Aktsiaseltsi edasikindlustusandjatest on Swiss Re`l Moody’s reiting Aa3 ja Atradius Credito y Caucion`l reiting A1. Finantsvaradest 38,7% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

44

kuulusid seisuga 31.12.2024 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. 31.12.2024 seisuga oli 4,1% finantsvaradest investeeritud aktsiafondidesse ning 4,5% võlakirjafondidesse. Finantsvaradest 15,4 miljonit eurot olid riikliku tagatisdeposiidi varad, mis olid paigutatud deposiitidesse ja pangakontole Tururisk Tururiskina defineerib Aktsiaselts vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha pangakontol hoidmise eest. Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk. Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida. Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara. Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega). Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting. Aktsiafondidest on lubatud investeerida vaid ESG märgisega börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse ja/või ESG märgisega aktiivselt juhitud aktsiafondidesse, mis on kaubeldavad EL-s asuval reguleeritud väärtpaberiturul. Aruandeaasta lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest vahenditest 52,7% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli aruandeaasta lõpu seisuga paigutatud 38,7%, aktsiafondidesse 4,1% ja võlakirjafondidesse 4,5% vahenditest.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

45

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised, sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2024 seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada üldjuhul ainult eurodes väljastatud instrumentidesse. Aktsiaselts aktsepteerib aktsiafondide koosseisus kaudset valuutariski (fondide kauplemisvaluuta on euro, kuid eurotsooni väliste instrumentide valuutariski maandamine ei ole nõutav).

Operatsioonirisk Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsusest või mittetoimimisest oodatud viisil või välistest sündmustest. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski realiseerumine).

Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige inimliku vea tõttu rahalise kao tekkimise riski vähendamine ja vajalike infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine.

Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui avastatakse töötaja poolt tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hooletuse tõttu) tehtud viga või töötaja poolt toime pandud pettus või kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 72 tundi või kui esineb muu ette planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse.

Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle.

Riskitegur Turuväärtus 31.12.2024 (tuh

eurot)

Võimalik muutus Mõju tulemile

(tuh eurot)

Mõju omakapitalile

(%) Võlakirjad 14 156 Intressimäära muutus 1% +/-591 +/-2,7

Riskitegur Turuväärtus 31.12.2023 (tuh

eurot)

Võimalik muutus Mõju tulemile

(tuh eurot)

Mõju omakapitalile

(%) Võlakirjad 13 250 Intressimäära muutus 1% +/-521 +/-2,5

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

46

Mainerisk Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine klientide ja koostööpartnerite seas. Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga intsidendi kohta. Kapitali juhtimine

Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele on kindlustusandja kohustatud igal hetkel omama vähemalt solventsuskapitalinõude ulatuses nõuetekohaseid omavahendeid ja miinimumkapitalinõude ulatuses nõuetekohaseid põhiomavahendeid. Vastavalt seadusele peavad krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 4 miljonit eurot. Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2024 seisuga moodustas 21,6 miljonit eurot. Aktsiaseltsi solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on tugev ning vastab regulatiivsetele nõuetele. Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi poolt edasikindlustaja deposiit riigi edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Deposiidi saldo seisuga 31.12.2024 oli 15,4 miljonit eurot (vt lisa 12).

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

47

Lisa 3. Tulem investeeringutelt

2024 2023 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi: Intressitulu võlakirjadelt 416 380 322 536 Kasum/kahjum võlakirjade ja aktsiate väärtuse muutusest 452 505 946 217 Kasum/kahjum võlakirjade müügist 170 5 287 Kokku 869 055 1 274 040

Muud finantsvarad: Intressitulu deposiitidelt 130 771 45 022 Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 9 116 47 815 Kokku 139 887 92 837 Investeerimistegevuse juhtimise kulud -70 775 -70 775 Tulem investeeringutest kokku 938 167 1 296 102

Lisa 4. Muud tulud 2024 2023 Tulud krediidiraportitest 114 629 122 959 Muu tulu 0 1 118 KOKKU 114 629 124 077

Lisa 5. Tegevuskulud 2024 2023 Tööjõukulud 818 233 798 052 Vahendustasud 33 138 31 795 Turunduskulud 5 977 9 131 Ostetud teenused 284 068 292 134 Investeeringute kulud 70 775 70 775 Muud tegevuskulud 84 746 89 010 KOKKU 1 296 937 1 290 897 sh kindlustustegevuse kuludes 631 562 607 363 sh muudes tegevuskuludes 665 375 683 534 KOKKU 1 296 937 1 290 897

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

48

Lisa 6. Immateriaalsed põhivarad ning kasutamisõiguse varad

Immateriaalsed põhivarad Arvuti tarkvara

Soetusmaksumus 31.12.2022 36 699 Soetamine 0 Soetusmaksumus 31.12.2023 36 699 Soetamine 0 Soetusmaksumus 31.12.2024 36 699 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 26 997 Arvestatud kulum 1 973 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 28 970 Arvestatud kulum 1 973 Akumuleeritud kulum 31.12.2024 30 943 Jääkmaksumus 31.12.2023 7 729 Jääkmaksumus 31.12.2024 5 756

Lisa 7. Kasutamisõiguse varad Rendipind (kontor) Soetusmaksumus 31.12.2022 68 776 Müük 0 Soetamine 0 Soetusmaksumus 31.12.2023 68 776 Müük 0 Soetamine 0 Soetusmaksumus 31.12.2024 68 776 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 2 292 Arvestatud kulum 13 756 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 16 048 Arvestatud kulum 13 756 Akumuleeritud kulum 31.12.2024 29 803 Jääkmaksumus 31.12.2023 52 728 Jääkmaksumus 31.12.2024 38 973

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

49

Kasutusõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil Sepise tn 7, Tallinn. Diskontomäärana kasutati 5%. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2024 seisuga ei olnud (2023. aastal kapitaliseeritud väljaminekud samuti puudusid).

Lisa 8. Nõuded Muud nõuded 31.12.2024 31.12.2023 Krediidiraportite tasud 7 176 5 083 Muud nõuded 428 19 542 KOKKU 7 604 24 625

Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2023. aastal ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid). Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Viitlaekumised ja ettemakstud tulud 31.12.2024 31.12.2023 Intresside viitlaekumine 308 439 306 467 Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 56 504 53 223 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 364 943 359 690

Aasta jooksul ei kantud kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid (2023. aastal 0 eurot).

Lisa 9. Finantsinvesteeringud

Seisuga 31.12.2024 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning võlakirjadest ja fondiosakutest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast kuulusid Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad võlakirjad ja fondiosakud seisuga 31.12.2024 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu, ning tähtajalised deposiidid teise tasemesse.

31.12.2024 31.12.2023 Tähtajalised deposiidid (vt lisa 15) 11 850 000 11 850 000 Võlakirjad ja fondiosakud (vt lisad 15 ja 16) 17 850 195 16 711 181 Finantsinvesteeringud kokku 29 700 195 28 561 181

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

50

Lisa 10. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes.

31.12.2024 31.12.2023

Raha arvelduskontol (vt lisad 15) 8 293 008 8 361 004 KOKKU 8 293 008 8 361 004

Lisa 11. Omakapital

31.12.2024 31.12.2023 Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600 Aktsiate arv 191 736 191 736 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100.00 100.00 Kohustuslik reservkapital 136 318 136 318

Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100 eurot. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

51

Lisa 12. Riigi edasikindlustuse kahjureserv

2024 2023 Saldo 01.01 15 011 364 14 816 198 Laekunud regressid 35 000 40 000 Kogutud kindlustusmaksed riikliku tagatisega lepingutest 51 865 70 865 Komisjonitasu riigi edasikindlustajalt -7 780 -10 630 Tulud investeeringutest 508 544 237 458 Välja makstud kahjud -173 035 -142 528 Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 19) 15 425 957 15 011 364 Varad riigi edasikindlustusest Varad edasikindlustusest (LRC) 614 -10 853 Varad edasikindlustusest (LIC) 239 772 500 969 Kokku varad riigi edasikindlustusest (vt lisa 19) 240 386 490 116 Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 15 185 571 14 521 248

Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustusmakse, millest on maha arvatud komisjonitasu, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid.

Lisa 13. Kindlustus-ja edasikindlustuslepingud

(eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Kindlustuslepingud Varad edasikindlustuslepingutest 765 028 769 388 Kohustised kindlustuslepingutest (vt lisa 17) 1 728 386 2 103 274 Kohustised edasikindlustuslepingutest 146 379 0

Varad edasikindlustuslepingutest summa sisaldab nõudeid edasikindlustuslepingutest summas 765 028 eurot.

Kohustised kindlustuslepingutest summa koosneb kohustistest kindlustusvõtjate ees summas 1 611 477 eurot ning muudest kindlustuslepingutega seotud kohustistest summas 116 909 eurot.

Kohustised edasikindlustuslepingutest sisaldab edasikindlustuslepingutega seotud kohustisi summas 146 379 eurot.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

52

Lisa 14. Muud kohustised

31.12.2024 31.12.2023

Võlad tarnijatele 37 937 30 860 Võlad töövõtjatele 142 458 104 543 Muud kohustised 55 164 40 790

Kokku 235 559 176 193

Käibemaksu kohustis 1 287 537 Tulumaksu kohustis 9 110 9 826 Sotsiaalmaksu kohustis 17 040 17 639

Kokku 27 437 28 002

KOKKU 262 996 258 423

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

53

Lisa 15. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus

Bilansiline väärtus Õiglane väärtus

Laenud ja nõuded

Finantsvarad õiglases

väärtuses muutusega läbi kasumiaruande

Finants- kohustised

korrigeeritud soetus-

maksumuses

Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku

31.12.2024 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 9) 11 850 000 0 0 11 850 000 0 0 0 0

Võlakirjad, aktsiad (vt lisad 9, 16) 0 17 850 195 0 17 850 195 17 850 195 0 0 17 850 195

Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 10)

8 293 008 0 0 8 293 008 0 0 0 0

Finantsvarad kokku 20 143 008 17 850 195 0 37 993 203 17 850 195 0 0 17 850 195

Finantskohustised Muud finantskohustised (vt lisad 2 ja 14)

0 0 37 937 37 937 0 0 0 0

Finantskohustised kokku 0 0 37 937 37 937 0 0 0 0

31.12.2023 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 9) 11 850 000 0 0 11 850 000 0 0 0 0

Võlakirjad (vt lisad 9, 16) 0 16 711 181 0 16 711 181 16 711 181 0 0 16 711 181

Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 10)

8 361 004 0 0 8 361 004 0 0 0 0

Finantsvarad kokku 20 211 004 16 711 181 0 36 922 185 16 711 181 0 0 16 711 181

Finantskohustised Muud finantskohustised (vt lisad 2 ja 14)

0 0 30 861 30 861 0 0 0 0

Finantskohustised kokku 0 0 30 861 30 861 0 0 0 0

Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi on Aktsiaseltsil 1 728 386 euro ulatuses. Kohustisena on kajastatud ka riigi edasikindlustuse deposiit, mille kohta on ülevaade toodud lisas 12.

Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2024. Nõuded klientidele ja muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei kanna intressi.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

54

Lisa 16. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Võlakirjade, fondiosakute ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes

31.12.2024 Osakaal 31.12.2023 Osakaal Aa3 0 0% 3 230 850 19% A2 2 723 110 15% 1 914 415 11% A3 1 461 165 8% 1 440 620 19% Baa1 2 721 560 15% 3 175 414 19% Baa2 946 350 5% 2 182 219 13% Baa3 876 870 5% 1 306 900 8% Reitinguta 9 121 139 51% 3 460 763 21% Kokku 17 850 194 100% 16 711 181 100% Võlakirjade, fondiosakute ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus pikkuse järgi 31.12.2024 Osakaal 31.12.2023 Osakaal 0-1 aastat 2 460 045 14% 1 474 385 9% 2-5 aastat 6 303 505 35% 5 940 413 36% üle 5 aasta 9 086 644 51% 9 296 383 56% Kokku 17 850 194 100% 16 711 181 100%

Kuni 12-kuulise lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 996 855 eurot. Jaotuse tegemisel on lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

55

Lisa 17. Liikumised kindlustus- ja edasikindlustuslepingutes

A. Rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise analüüs

2024 Kohustis tuleviku väljamakseteks Rahuldamata nõuete eraldis

Välja arvatud kahju komponent

Tulevaste rahavoogude

nüüdisväärtuses hinnang

Riski- korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 73 790 1 741 005 167 273 1 982 068 Tulu kindlustuslepingutest -1 604 127 0 0 -1 604 127 Kindlustustegevuse kulud 39 115 1 072 711 -31 003 1 080 823 Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud 0 710 610 70 997 781 607

Muudatused tekkinud nõuetega seotud kohustustes 0 -230 346 -102 000 -332 346

Kindlustustegevuse kulud 39 115 592 447 631 562 Kindlustustegevuse tulem -1 565 011 1 072 711 -31 003 -523 304 Kindlustuslepingute finantstulud või kulud 0 6 400 671 7 071

Kokku muutused koondkasumiaruandes -1 565 011 1 079 111 -30 332 -516 233

Rahavood 1 563 376 -1 490 602 0 72 774 Laekunud kindlustusmaksed 1 602 491 - - 1 602 491 Makstud hüvitised ja muud kulud 0 -898 155 0 -898 155 Kindlustustegevuse kulud -39 115 -592 447 0 -631 562 Lõppsaldo 145 022 1 329 514 136 941 1 611 477

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

56

2023 Kohustis tuleviku väljamakseteks Rahuldamata nõuete eraldis

Välja arvatud kahju komponent

Tulevaste rahavoogude

nüüdisväärtuses hinnang

Riski- korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 42 268 2 572 660 252 235 2 867 163 Tulu kindlustuslepingutest -1 827 206 0 0 -1 827 206 Kindlustustegevuse kulud - 10 630 -4 036 6 594 Tekkinud kahjunõuded ja muud kulud 0 871 651 83 747 955 398 Muudatused tekkinud nõuetega seotud kohustustes 0 -861 021 -87 783 -948 804

Kindlustustegevuse tulem -1 827 206 10 631 -4 036 -1 820 612 Kindlustuslepingute finantstulud või kulud - 51 639 4 961 56 601

Kokku muutused koondkasumiaruandes -1 827 206 62 270 925 -1 764 011

Rahavood 1 812 851 -893 925 -85 887 833 039 Laekunud kindlustusmaksed 1 812 851 - - 1 812 851 Makstud hüvitised ja muud kulud 0 -893 925 -85 887 -979 813 Lõppsaldo 73 790 1 741 005 167 273 1 982 068

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

57

B. Rahuldamata nõuete eraldise ja tuleviku väljamaksete kohustise edasikindlustuslepingute analüüs

2024 Kohustis tuleviku väljamakseteks Rahuldamata nõuete eraldis

Välja arvatud kahju komponent

Tulevaste rahavoogude

nüüdisväärtuse s hinnang

Riski- korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 152 619 -852 402 -69 605 -769 388 Kindlustusmaksete edasikindlustustaja osa 332 408 0 0 332 408

Kindlustustegevuse kulud -7 874 -184 583 17 448 -175 010 Tekkinud kahjude ja kulude edasikindlustaja osa

0 -216 596 -21 357 -237 953

Muutused tekkinud nõuete varas 0 98 148 38 805 136 953

Investeeringu komponendid -7 874 -66 135 0 -74 009 NDIC - jooksev periood 42 788 -66 135 0 -23 347 NDIC - makstud/LIC-le

üle kantud -50 662 0 0 -50 662

Netotulu/-kulu edasikindlustusest 335 828 -184 583 17 448 168 693

Edasikindlustuslepingute finantstulud või kulud 0 -2 685 -210 -2 895

Kasum või kahjum edasikindlustustegevusest 335 828 -187 268 17 238 165 798

Rahavood -330 240 339 229 0 8 989 Tasutud edasikindlustuse preemiad -330 240 0 0 -330 240

Laekunud tagasimaksed 0 339 229 0 339 229 Lõppsaldo -12 220 -700 441 -52 367 -765 028

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

58

2023 Kohustis tuleviku väljamakseteks Rahuldamata nõuete eraldis

Välja arvatud kahju komponent

Tulevaste rahavoogude

nüüdisväärtuses hinnang

Riski- korrigeerimine KOKKU

Algsaldo 123 796 -1 230 285 -115 362 -1 221 851 Kindlustusmaksete edasikindlustustaja osa 393 935 0 0 393 935

Kindlustustegevuse kulud - 67 527 16 404 83 930 Tekkinud kahjude ja kulude edasikindlustaja osa

0 -283 178 -26 783 -309 961

Muutused tekkinud nõuete varas 0 368 989 43 187 412 175 Investeeringu komponendid 14 302 -18 284 0 -3 982

NDIC - jooksev periood 49 278 -18 284 0 30 994 NDIC - makstud/LIC-le üle

kantud -34 976 0 0 -34 976

Netotulu/-kulu edasikindlustusest 408 237 67 527 16 404 492 167 Edasikindlustuslepingute finantstulud või kulud 0 -22 740 -2 151 -24 891

Kasum või kahjum edasikindlustustegevusest 408 237 44 787 14 253 467 277

Rahavood -416 038 333 096 31 504 -51 437 Tasutud edasikindlustuse preemiad -416 038 0 0 -416 038 Laekunud tagasimaksed 0 333 096 31 504 364 601 Lõppsaldo 152 619 -852 402 -69 605 -769 388

Lisa 18. Tingimuslikud kohustised

Tulumaksukohustis 31.12.2024 31.12.2023

Tulumaksukohustis 497 622 290 673 Kokku tulumaksukohustis 497 622 290 673

Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 moodustas 2 261 916 eurot (31.12.2023 1 453 365 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 497 622 eurot (31.12.2023 290 673 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 764 294 eurot (31.12.2023 1 162 692 eurot). Lisa 19. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse:

1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt ühingujuhtimise aruanne) 2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid 3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 4. Riigiettevõtteid

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

59

Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega

Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeaastal 190,9 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 25,0 tuhat eurot. Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms). Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega. Tulemustasu arvestatakse bruto kuutasu kordsetes.

Juhatuse liikme tagasi kutsumisel Aktsiaseltsi algatusel enne juhatuse liikme volituse lõppemist, võib juhatuse liikmele maksta kompensatsioon kuni kolme kuu põhitasu ulatuses.

Muud tehingud seotud osapooltega.

Aktsiaselts on aruandeaastal ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt:

Ostetud teenused 2024 2023 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 65 848 84 166 Rahandusministeerium -2 000 0 Riigiettevõtted 117 93 KOKKU 63 965 84 259

Nõuded ja kohustised aruandeaastal tehtud tehingutest seisuga 31.12.2024 olid alljärgnevad:

31.12.2024 31.12.2023 Nõuded Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 8) 240 385 490 102 KOKKU 240 385 490 116

31.12.2024 31.12.2023

Kohustised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (aktsionär) 5 339 8 665 Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 12) 15 425 957 14 773 906 Juhatuse liikmed 46 460 27 691 KOKKU 15 477 756 14 810 262

Riigi edasikindlustuse deposiidi kohta on ülevaade lisa 1 punktis 9 ning lisas 12.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

60

Juhatuse liikmete allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele

Juhatus on koostanud Aktsiaseltsi 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.

Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 21.03.2024

Katrin Savi juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 21.03.2024

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

61

Kasumi jaotamise ettepanek

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 2 261 916 eurot, millest 2024. aasta puhaskasum moodustas 808 551 eurot.

Juhatus teeb ettepaneku jaotada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 järgmiselt:

1. Maksta aktsionäridele dividendidena 365 025 eurot; 2. Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 896 891 eurot jaotamata.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

62

Tegevusalade loetelu

AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt:

Eurodes 2024 2023

Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 1 604 127 1 827 206 KOKKU 1 604 127 1 827 206

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2024

63

Audiitoriaruanne

KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele

Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.

Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Rahuldamata nõuete eraldise mõõtmine

Täiendav informatsioon raamatupidamise aastaaruande lisades 1 ja 17.

Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti

Ettevõtte finantsseisundi aruandes on seisuga 31.12.2024 kajastatud kohustised kindlustuslepingutest summas 1 728 386 eurot, millest 1 466 455 eurot moodustab rahuldamata nõuete eraldis. Rahuldamata nõuete eraldis koosneb hinnangust tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusele summas 1 329 514 eurot ja riskikorrigeerimisest summas 136 941 eurot.

Tulevaste rahavoogude hindamine hõlmab kõiki toimunud kahjudega seotud rahavoogusid, mis koosnevad välja maksmata kahjudest, kahjukäsitluskuludest ja tegevuskuludest. Välja maksmata kahjude tulevaste rahavoogude hindamisel võetakse arvesse ajaloolist kogemust, kuid ajalooliselt on kahjude suurused ja sagedus märkimisväärselt

Koostöös aktuaaridega hõlmasid meie auditi protseduurid selles valdkonnas muuhulgas järgnevat:

• hindasime, kas tulevaste rahavoogude leidmiseks kasutatud meetod ja hinnangud on asjakohased ning vastavuses finantsaruandluse raamistikuga;

• omandasime arusaama tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatud diskontomäära osas ja hindamise selle asjakohasust;

• omandasime arusaama kasutatud riskikorrigeerimise osas ja hindasime selle asjakohasust;

• testisime rahuldamata nõuet eraldise arvutuse matemaatilist korrektsust;

2

varieerunud. Samuti on ettevõtte kindlustuslepingute portfell mõjutatud paljudest ekspordi sihtkohtadest, mis eeldab oluliste eelduste tegemist muuhulgas majanduslike ja sotsiaalsete arengute kohta. Tulevaste rahavoogude diskonteerimisel leitav nüüdisväärtus eeldab oluliste hinnangute andmist ka diskontomäära osas.

Vastavalt IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ nõuetele tuleb tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusele lisada ka riskikorrigeerimine, et kajastada mittefinantsriskidest tulenevat ebakindluse riski rahavoogude väärtuse ja ajastuse osas.

Tulenevalt rahuldamata nõuete eraldise mõõtmiseks vajalike oluliste juhtkonna hinnangute andmisest ja nendega kaasnevast ebakindlusest ning kompleksete mudelite kasutamisest nõudis see valdkond meilt auditi ajal kõrgendatud tähelepanu.

• testisime rahuldamata nõuete eraldise arvutuses kasutatud algandmeid;

• testisime rahuldamata nõuete eraldise arvutuses kasutatud sisendite täpsust ja kõikehõlmavust;

• hindasime, kas raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon on piisav ja asjakohane.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust.

3

Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;

• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 11.09.2024 auditeerima AS KredEx Krediidikindlustus 31.12.2024 seisuga lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame katkematult kokku 15 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010 – 31.12.2024.

Me kinnitame, et:

• meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;

• me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

4

Tallinn, 21. märts 2025

/digitaalselt allkirjastatud/

Liina Randmann

Vandeaudiitori number 661

/digitaalselt allkirjastatud/

Veiko Kompus

Vandeaudiitori number 707

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

(registrikood: 11948506)

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Sepise tn 7, 11415, Eesti Vabariik.

OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 29.04.2025. a kell 10:00 kuni 11:00 ministeeriumide ühishoones, aadressil

Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel

esindab osalust valitseva ministeeriumi ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist

33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Aare Järvan.

Tutvunud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2024. a majandusaasta aruandega ja audiitori

järeldusotsusega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku

§ 298 lõike 1 punktist 7, § 334 ja § 335 ning kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus

põhikirjaga:

AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2024. aasta majandusaasta aruanne

(Lisa 1).

2. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024

oli 2 261 916 eurot, millest 2024. aasta puhaskasum moodustas 808 551 eurot. Jaotada

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024

järgmiselt:

2.1 Maksta aktsionäridele dividendidena 365 025 eurot;

2.2 Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 896 891 eurot jaotamata.

Otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid, otsused on vastu võetud 100% poolthäältega.

Eesti Vabariik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Keldo Aare Järvan