AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne
2024. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953
ASUKOHT: Vabaduse pst 176, Tallinn, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina regionaal- ja põllumajandusminister
AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR
AKTSIATE ARV: 67 108 aktsiat
AUDIITOR: PriceWaterhouseCoopers
SISEAUDIITOR: KPMG
I ÜLEVAADE MAJANDUSAASTA TEGEVUSTEST
AS EESTI LIINIRONGID ÜLDISELT
AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts, kes korraldab Eestis reisirongiliiklust ELRONi kaubamärgi alt. AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt ning reisijateveo teenust osutab aktsiaselts riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2023 - 2032.
Aktsiaselts lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi, kui Omaniku ( Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi esinduses ) ootustest, Transpordi- ja liikuvuse
Arengukavast 2021 - 2035, arendatava Liikuvusreformi raamidest ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees.
2024.a. täitus 100 aastat elektrirongi kasutamise algusest Eestis. Sündmus leidis olulist avalikku tähelepanu ja tähistamist.
AS EESTI LIINIRONGID KOKKUVÕTLIKULT 2024
2024
2023
Bilansimaht
220,5 mln€
215,0 mln€
Omakapital
127,5 mln€
132,2 mln€
Äritulud kokku
64,1 mln€
59,5 mln€
Sh.omatulu
22,8 mln€
21,8 mln€
Sh.sihtfinantseering tegevuseks
36,0 mln€
32,4 mln€
Sh. sihtfinantseering põhivara soetuseks
4,8 mln€
5,0 mln€
Omatulu suhe ärikuludesse
35,29%
36,46%
Piletimüügi kogutulu
22,77 mln€
21,81 mln€
Piletitulu reisija kohta
2,93 €
2,79 €
Ärikulud
65,24 mln€ (***)
60,02 mln €
Taristu kulud
27,54 mln€
25,45 mln€
Sh. EVR taristu
16,60 mln€
14,48 mln€
Sh. EDR taristu
10,94 mln€
10,97 mln€
Kogukulu reisija kilomeetri kohta
10,78 €
9,96 €
Kogu energiakasutus
74632 MWh
75891 MWh
Sh.diiselkütuse kogus
6,245 mln liitrit
6,206 mln liitrit
Sh.elektrienergia kogus
13439 MWh
12570 MWh
Energiakulu reisija tuh.kilomeetri kohta
196,8 kWh
182,9 kWh
Taastuvenergia osakaal
18%
17%
EbitDa
5,61 mln €
6,2 mln€
Kulum
6,75 mln €
6,75 mln€
Ärikasum/kahjum
-1,14 mln€
-0,52 mln€
Korrigeeritud puhaskasum/kahjum
-4,65 mln€
-0,43 mln€
Rongid ( DMU + EMU )
20 + 18 = 38
20 + 18 = 38
Elroni liinivõrgu kogupikkus
726,4 km (*)
729 km
Sh. EVR taristu ( 53 jaama )
579 km (*)
582 km
Sh. elektrifitseeritud
138,6 km (*)
225 km
Sh. Edelaraudtee taristu ( 9 jaama )
147,4 km (*)
147 km
Reisijate arv
7,932 mln
7,807 mln
Läbitud rongikilomeetreid
6,05 mln km
6,02 mln km
Reisija kilomeetrid
385,7 mln km
408,1 mln km
Liiklusgraafiku täitmine
96,47% (**)
98,77%
Rongide töökindlus EMU
99,97%
99,95 %
Rongide töökindlus DMU
99,76%
99,78 %
Investeeringud Elroni oma vahenditest
2,5 mln (****)
2,5 mln€
Töötajate arv aasta lõpuks
345
345
(*) täpsustatud
(**) elektrirongid 99,07%
(***) taristu kasutustasud 42%, materjal ja energia 19%, tööjõukulu 19%
(****) 92,7% plaanist
AKTSIASELTSI TEGEVUST MÕJUTANUD ASJAOLUD
Vaatamata keerulise aastale suutis Elron kasvatada reisijate arvu võrreldes 2023 aastaga 8,2 mln:i, samuti piletimüügitulu 22,8 mln:i €-ni ( ajaloo parim tulemus! ). Õnnetusjuhtumite arv vähenes 14:ni ( 19-2023 ), kusjuures tõsiseid õnnetusjuhtumeid aset ei leidnud. Uute rongide saabumine Eestisse ja sertifitseerimine toimus kohandatud plaani järgi, uue Soodevahe depoo rajamise ettevalmistus ja arendustegevused olid samuti plaanipärased. Tartu – Riia rongiliini käivitustegevused kulgesid vaatamata viivitustele ja Euroopa liidu ja Läti regulatsioonide keerukusele ja muudele asjaoludele siiski positiivselt. Elroni planeeritud arendustegevused ( IT, organisatsiooni arendamine, piletimüügisüsteemi arendus, jmt ) toimusid juhatuse ja nõukogu poolt täpsustatud planeeritud mahus, kuid jäädes siiski alla varasemalt planeeritule . Positiivse mõjuga olid madalamad energiahinnad.
Kõige suurema negatiivse mõjuga oli siiski 2024 aastal EVR taristu ( Lõuna suund ) rekonstrueerimisest ja viivitustest tekkinud probleemid. Otsene mõju oli reisijate arvule ja rahulolule, samuti aktsiaseltsi renomeele ja töötajate motivatsioonile. Hinnanguliselt on selle majanduslik mõju nii otseste kulude, kui ka saamata jäänud tulude osas 2,5 – 2,7 mln Eurot.
Tavapärast tööprotsessi ja aktsiaseltsi tegevust mõjutas ka omaniku poolsete otsuste ja olulise informatsiooni viibimine ja kohatine vastuolulisus. Lisapingeid tekitas ka juhuslik kokku leppimata kommunikatsioon.
Üldine majanduse ja Ukraina sõjast tingitud foon. Eelarve võimekusest suurem palga- ja muude kulude surve.
Planeeritust märkimisväärselt suuremad aja- ja vahendite kulud uute Skoda rongide sertifitseerimiseks ja Tallinn – Tartu – Riia rongiliikluse käivitamisega seotud viivitused.
Normaalseks toimivuse ja piletimüügi süsteemide arendamisega seotud pikad viivitused ja pärssitud koostöö selle valdkonna tegevuspartneri Ridangoga.
JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM
Aktsiaselts järgib oma tegevuses Head Ühingujuhtimise Tava ( HÜT ) ja põhjendab erisusi aastakohaselt eraldi.
Aktsiaseltsi juhtimisel rakendas juhatus 2024.a. vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG - Environmental, Social and Governance), integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse ja esitas 2024 aruandele lisaks ka ESG aruande.
Tagatud on Aktsiaseltsi tegevusega seotud Eesti Vabariigi õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise.
Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil ( PWC ) toimib Aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem ( KPMG ja Auditi komitee ) .
Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:
Aktsiaseltsi põhikiri
Sisekorra eeskirjad
Raamatupidamise sise-eeskiri
Auditikomitee töökord
Auditi komitee tööplaan
Siseaudiitori põhimäärus
Siseaudiitori tööplaan
Töötajate ametijuhendid
Majandusaasta välisaudiitor
Huvide konflikti vältimise juhendid
Erakorraliste auditite dokumendid
Erinevad tegevusjuhendid ja ohutusjuhendid
Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule. Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ.
II JUHTORGANITE KOOSSEIS, TEGEVUS, TASUSTAMINE
AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes omaniku ootustest, põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning järgides piisavat hoolsuskohustust, tegutsevad ülesandeid täites Aktsiaseltsi huvides.
Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu Aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse.
JUHATUS
Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2024. aastal oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ( volitused kehtivad kuni 29.08.2026 ) ja juhatuse liikmeks Märt Ehrenpreis ( volitused kehtivad kuni 23.04. 2028 ).
Juhatuse liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud (EUR):
Nimi
Lauri Betlem
Märt Ehrenpreis
Kokku
Periood
01.01-31.12.24
01.01.-31.12.2024
Juhatuse liikme tasu
105 696,00
81 600,00
187 296,00
Tulemustasu 2023. a eest
22 236,00
12 166,00
34 402,00
Kokku (EUR)
127 932,00
93 766,00
221 698,00
Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid ja määrad olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 05.04.2023.a otsusega 177-6-1.
Arvestades Aktsiaseltsi 2023. aasta üldiste eesmärkide täitmist ja head tööd keerulistes piirangutega majandustingimustes, otsustas nõukogu aprillis 2024 määrata 2023 aasta eest juhatuse esimehele tulemustasu 2023.a eesmärkide täitmise eest 88,5% kolme keskmise kuutasu kuutasu suuruses summas ning juhatuse liikmele tulemustasu 88,5% kolme keskmise kuutasu suuruses summas.
Aktsiaseltsi 2024. aasta oli äärmiselt keeruline johtuvalt riigieelarve seisust, uute rongide sertifitseerimise käigust, Tallinn – Tartu – Riia rongiliini käivitamisest ja EVR:i Lõunasuunalistest rekonstrueerimistöödest ning varem mainitud esile kerkinud probleemidest. Nõukogu hindab siiski AS Eesti Liinirongid 2024 majandusaasta edukaks ja juhatuse tulemuskaardil kajastatud Aktsiaseltsi nii mõõdetavad kui ka tegevuspõhised tulemuseesmärgid valdavas osas täidetuks. Nõukogu hindab juhatuse tegevuse 2024. aastal heaks.
NÕUKOGU
Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 2024. aastal olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees, volitused kuni 21.05.2026), Janno Luurmees (volitused kuni 21.05.2026), Heddy Klasen (volitused kuni 10.10.2026) ja Andres Uusoja (volitused kuni 10.07.2025)
Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu liikmed tegelevad avatud teemadega ja on haaratud ettevõtte infovälja ka koosolekute vahelisel ajal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Nõukogu esimees osaleb aktiivselt ka igapäevaselt, toetades juhatust olulistes teemades nõukogu koosolekute vahelisel perioodil. Kohtub koosolekute vahelisel perioodil regulaarselt juhatusega erinevate teemade ja probleemsete asjaolude arutamiseks, kohtunud koos juhatusega nii seotud ministeeriumite ( Kliima, REM ) ametnike ja omandit valdava ministeeriumi ( REM ) ministriga, osalenud erinevatel üritustel ja kohtumistel. Nõukogu esimees on regulaarselt suhelnud ja infot vahendanud ka teiste nõukogu liikmetega, selgitamaks nende seisukohti.
Hääletamist vajavates küsimustes jõudis nõukogu otsusele konsensuse alusel ja üksmeeles. Nõukogu koosolekutel osalesid ka juhatuse liikmed ja kutsutud isikud Elronist ja väljaspoolt. Nõukogu koosolekuid juhatas nõukogu esimees ja protokollis Elroni jurist. Koosolekute päevakorda puudutavad materjalid jagati piisavalt vara nõukogu liikmetele ja nõukogu liikmed kooskõlastasid nõukogu protokollid enne lõplikku allakirjutamist.
Kokku toimus 2024. aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 1 otsus vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta.
Nõukogu koosolekute protokollid on nõukogu aruande lahutamatuks osaks.
Nõukogu käsitles 2024. aastal toimunud koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid:
Aktsiaseltsi 2030 strateegia arutelu ja strateegiadokumendi uuendamine
Aktsiaseltsi 2023. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu 2023. a tegevuse ülevaate heaks kiitmine ja esitamine üldkoosolekule
Auditikomitee 2023.a. tegevusaruande ära kuulamine
Auditikomitee regulaarne kuulamine
Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest
Auditi komitee regulaarne kuulamine
Finantsplaani kinnitamine aastateks 2025-2028, sisendiks RES-i
Aktsiaseltsi 2025. aasta eelarve kinnitamine
RES:i väljavaated Elroni rahastamiseks, tegevuskava Elroni positsiooni kindlustamiseks antud küsimuses
REM:i ( Regionaal- ja põllumajandusministeerium ) poolt tellitud eriauditi ( teostaja Grant Thornton Baltic OÜ ) kokkuvõtete ära kuulamine ja tähelepanekute selgitaminem, juhatuse tegevuskava leitud puuduste likvideerimiseks
ESG integreerimisest ettevõtte strateegiasse ja ettevalmistused kohustuslikuks aruandluseks
Auditi komitee liikmete volituste pikendamine ( Marko Roots )
Auditi komitee tööplaanist 2025
Siseauditi 2025. a riskipõhise tööplaani kinnitamine ( KPMG Baltics )
Ülevaated kollektiivlepingu läbirääkimistest ametiühinguga
Organisatsiooni arendamine ja uute rekruteeritud võtmeisikutega kohtumine
Ülevaated kahesüsteemsete elektrirongide ( Skoda Vagonka ) hanke hetkeseisust, 2024 saabunud rongide sertifitseerimise seisust
Tutvumine esimese Eestisse saabunud Skoda rongiga
Ülevaated uue hooldusdepoo rajamise projekti hetkeseisust Soodevahesse, ärilise potentsiaali analüüs, Ühisdepoo lahendusest koos RB:ga
EVR juhatuse esimehe Kaido Zimmermanni kuulamine ja ülevaade EVR rekonstrueerimistööde hetkeseisust
Leedu/Läti initsiatiivist Balti reisirongiliikluse arendamisel
Koostööst erinevate partnerite ja sidusrühmadega
Juhatuse liikmetele 2023. aasta eest tulemustasu määramine
Juhatuse 2024. a motivatsioonisüsteemi kinnitamine
IT võimekuse arendamine ja protsesside digitaliseerimine, RLH ( Rongiliiklushaldus ) tarkvara hanke seisust
Raudteeohutuse 2024 aasta ülevaade
Riskijuhtimisalane tegevus
Elroni kindlustuslahenduse arutelud
Töötajate rahulolu pulsiuuringu ülevaade
Töötajate 2024 rahulolu uuringu tulemustest
Reisijate 2024 rahulolu uuringu tulemustest
Interneti ühenduse kvaliteeti Elroni kasutatavate taristukoridoride ulatuses
Tallinn - Tartu – Riia Rongiliikluse projekti arutamine ja tegevuskava muutuste kooskõlastamine
Rail Baltic Regional rongihanke ettevalmistusest
Omaniku ootustest
Nõukogu liikmetele 2024. aastal makstud brutotasud:
Nimi
Tasu liik
Summa (EUR)
Periood
Andres Allikmäe
nõukogu esimehe tasu
12 000,00
01.01-31.12.24
Andres Uusoja
nõukogu liikme tasu
6 000,00
01.01-31.12.24
Heddy Klasen
nõukogu liikme tasu
6 000,00
01.01-31.12.24
Janno Luurmees
nõukogu liikme tasu
6 000,00
01.01-31.12.24
Kokku
30 000,00
Nõukogu liikmete osalemine 2024. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel:
Toimumise kuupäev
Nõukogu koosolek
Andres Allikmäe
Heddy Klasen
Janno Luurmees
Andres Uusoja
01.02.2024
183
jah
jah
jah
jah
04.04.2024
184
jah
jah
jah
jah
29.05.2024
185
jah
jah
jah
jah
27.06.2024
186
jah
jah
jah
jah
28.08.2024
187
jah
jah
jah
jah
04.10.2024
188*
jah
jah
jah
jah
15.11.2024
189
jah
jah
jah
jah
19.12.2024
190
jah
jah
jah
jah
* otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
AUDITIKOMITEE
Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
2024. aastal olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees, volitused kuni 14.10.2025), Marko Roots (volitused kuni 30.06.2026), Piret Kustasson-Seilmaa (volitused kuni 22.05.2027) ja Andres Uusoja (volitused kuni 31.10.2026).
Auditikomitee 2024. aasta tegevusplaan on täidetud ja Auditikomitee tegutseb 2025 tegevusplaani kohaselt.
AS Eesti Liinirongid nõukogu auditikomitee on seisukohal, et äriühingu kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi. Läbiviidud ja Auditikomiteele esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teatavaks saanud ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju AS Eesti Liinirongid majandusaasta aruandele.
Auditikomitee tegevusaruanne majandusaastale 2024 on lisatud nõukogu tegevusaruandele selle lahutamatu osana.
III ÜLEVAADE OMANIKU OOTUSTEGA KEHTESTATUD EESMÄRKIDE TÄITMISEST
2024.a. lähtus AS Eesti Liinirongid Omanike ootuste dokumendist, mis oli koostatud 11.05.2020. Märkimisväärselt muutunud ja arenenud Eesti riigi, kui omaniku poolsete vaadete dokument Omaniku ootustest, läbis 2024 mitu uuendusringi, kuid eeldatavasti kinnitatakse alles aastal 2025.
Kehtivad Omaniku ootused AS:le Eesti Liinirongid, kui avalike eesmärkidega äriühingule
Valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega tegelemine
Täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele.
Olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja
strateegiasse
( Hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda
sellistest ärisuhetest )
Lisandunud seoses sõjaga Ukrainas
Omaniku ootustest tulenevad strateegilised eesmärgid
AS Eesti Liinirongid koostab ja uuendab iga aastaselt Äriühingu Strateegiat, mis tuleneb Omaniku ootustest äriühingule ja Eesti Riigi üldistest ootustest ja vajadustest arendada reisirongi liiklust Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt. Hetkel kehtib 20.08.2024 kinnitatud Strateegiadokument.
AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid.
Strateegilised eesmärgid on praktiliselt täidetud vastavalt mainitud 11.05.2020 Omaniku ootuste dokumendile. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut,maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel.
Strateegilised eesmärgid ja ülesanded kuni aastani 2030 ( 2032 )
Elroni rong on reisija eelistatuim
transpordivahend
Minimaalselt 15 miljonit reisijat aastal 2030
Parima mainega ühistranspordiettevõte
Elron on kaasaegne ja oma tegemistes
maksimaalselt efektiivne
Omatulud/ärikulud suhe > 50 %
Kaasaegne töökeskkond ja lihvitud protsessid
Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik
Väiksem CO2 jalajälg kui alternatiivsetel transpordi-liikidel
Lähtume eetikakoodeksist ja nõuame seda ka oma
äripartneritelt (Code of Conduct)
Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris
Töötajate rahuloluindeks > 5.5/7st
TOP 3 tööandja omas sektoris (transport ja logistika)
Järgnevate aastate olulised tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks:
Uute Skoda rongide liinidele suunamine
2025 - 2026
Uue kaasaegse depoo projekteerimine ja kasutuselevõtt
2027 - 2028
Depooteenuste arendamine äritegevuse laiendamiseks
2030
Flirt diiselrongide ( DMU ) ümberehitus akudele
2030 - 2035
Rongiliikluskorralduse haldamiseks vastava tarkvara arendamine ja kasutuselevõtt ( RLH )
2027 - 2028
Ühtse piletimüügi süsteemi arendamine koos muu Eesti ühistranspordiga
2026 - 2028
Rail Baltic Regionali rongihanke korraldus
2025 -2026
Rail Baltic Regionali rongide opereerimisvalmidus
2030 - 2031
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud.
Aktsiaseltsi majanduslikud eesmärgid on täidetud. Põhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik, tugeva bilanssi ja omakapitaliga ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu osakaalu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu vähendamise eesmärkidest.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma.
Konservatiivsuse eesmärk on praktiliselt täidetud. Rahandusministeerium on hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 60-65%. 2024. aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 57,8%61,5% bilansimahust, mis on lähedane optimaalsele. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgitakse regulaarselt.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine.
Efektiivsuseesmärk on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades tööjõukulude ja energiakulude kasvu. Piletihindade tõus kuni 10%, teatud soodustuste kaotamine ja reisijate arvu säilitamine vaatamata EVR rekonstrueerimistöödest tingitud tõrgetele on võimaldanud ootuspäraselt majandada ning kasutada vastutustundlikult riikliku dotatsiooni Aktsiaseltsi tuludes. Omatulude osakaal oli 2024.a. 35,3%, aasta varem 35%. Strateegilise eesmärgina on jõuda omatulude osakaaluga 50% aastaks 2032
Omanikutulu
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist.
Aktsiaseltsil on piiratud iseseisva investeerimise võimekus ja ta ei maksa riigile omanikutulu, kuid aruandeaasta kasum sihtfinantseerimise netomeetodil on positiivne.
IV NÕUKOGU ARVAMUS 2024.a. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA
Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2024. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruandeaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumist, tegemata ainuaktsionärile väljamakseid.
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________
Andres Allikmäe
AS Eesti Liinirongid
nõukogu esimees
Kuupäev: 01.04.2025