Vastus nõudekirjale

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Tanel Terase

Jurist

SMIT

E-post: [email protected]

Teie: 15.04.2025 Meie: 30.04.2025 nr 2.3-8/25/1169-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise milles, palute selgitada, kas riigiasutused

peaksid pigem hoiduma „konfidentsiaalse teabe“ kategooria määratlemisest enda

hankelepingutes, kuivõrd avaliku teabe seadus sellist kategooriat ei tunne ning teabevaldajal

võib olla avalik, AK või erineva tasemega RS teave?

Avaliku teabe seaduse § 2 lg 1 sätestab avalikule teabele juurdepääsu ja selle taaskasutamise

tingimused, korra ja viisid ning teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused. Sama

seaduse § 5 sätestab, kes on teabevaldaja ning kellele avaliku teabe seadus kohaldub. Asutused

ja isikud, kes on teabevaldajad ei saa oma valduses olevale teabele kehtestada piiranguid muul

juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Seega ei saa teabevaldaja näiteks pakkujatega

lepingus kokku leppida teabe konfidentsiaalsuses. Avaliku teabe seadusest tulenevad

kohustused ei laiene aga neile, kes ei ole teabevaldajad AvTS-i mõistes.

Seega, kui teenuse tellimiseks tuleb avaliku sektori asutusel käsundi saajale, kes ei ole

teabevaldaja ja kellele ei kohaldu AvTS, mingil põhjusel edastada AK teavet, siis et tagada, et

seda ei avalikustataks kolmandatele isikutele, ongi ainuke võimalus kirjutada lepingusse

konfidentsiaalsuskohustus, millega tagada AK teabe kaitse. Ehk siis kokkuvõtvalt AK teabe

hoidmise kohustus on AvTS-st tulenevalt teabevaldajatel ja tema töötajatel. Isikutele ja

asutustele, kes ei ole teabevaldajad ja kellele AvTS ei kohaldu, saabki AK teabe hoidmise

kohustuse panna konfidentsiaalsuslepinguga.

Palute selgitada, kas juhul, kui teabevaldaja on otsustanud kooskõlas AvTS-ga avaldada

kolmandale isikule (nt hankelepingu partneri töötaja) AK teavet ning kõnealune kolmas isik

avalikustab AK teabe, kuulub sellise isiku suhtes kohaldamisele AvTS § 541?

Nagu juba eelpool selgitasin, siis kohaldub AvTS ainult teabevaldajatele ja tema ametnikele ja

tööajatele ning AvTS § 541 alusel saab karistada väärteokorras ainult füüsilist isikut, kellele

kohaldub AvTS ehk kes on kohustatud AK teavet hoidma. Isikuid, kellele AvTS ei kohaldu, ei

saa AvTS § 541 alusel karistada.. Käsunduslepingute puhul on tegemist võlaõigusliku

lepinguga, mille teiseks pooleks ei ole reeglina asutus või isik, kelle kohaldub AvTS.

Lepingusse kirjutatud leppetrahvi objektiks saab olla on reeglina ettevõte, mitte konkreetne

füüsiline isik. Samuti ei kohaldu sellisele leppetrahvile AvTS, kuna AvTS (leppe)trahve ette ei

näe. AvTS näeb ette ainult väärteolise vastutuse.

2 (2)

Küll aga tekib küsimus, millist AK teavet avalik sektor teenuste tellimiseks kolmandatele

isikutele edastab ehk millist piiranguga teavet sellised hankelepingud ja käsunduslepingud

sisaldavad. Välistada seda siiski ei saa, kui tegemist on näiteks turvasüsteemide või

riigikaitselisi objekte puudutavate lepingutega, siis võib see olla põhjendatud. Seda tuleb aga

iga kord eraldi hinnata.

Seega kokkuvõtvalt ei ole välistatud vajadus käsunduslepingutesse konfidentsiaalsuskohustuse

panemine käsundi saajale, kuna reeglina nad ei ole teabevaldajad ja neile AK teabe hoidmise

kohustus ei laiene.

Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel oleme

meeleldi nõus neile vastama. Lugupidamisega

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel