Sissetulev kiri

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 30.04.2025 13:57

Adressaat: Notarite Koda <[email protected]>; registriosakond

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine

Tere! Teile on saadetud Justiits- ja Digiministeeriumi

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu ooskõlastamiseks.Tagasisidet

ootame 15. maiks

Pealkiri: Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine

Registreerimise kuupäev: 30.04.2025 Registreerimise number: 8-1/3919-1.

Lugupidamisega Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 620 8100e-post: [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Määruse nr 59 muutmise EN 2) määruse nr 59 muutmise SK /*Lisaadressaadid: Notarite Koda Tartu Maakohtu registriosakond Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Sander Truu 54400662 [email protected]

Meie 30.04.2025 nr 8-1/3919-1

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr

59 muutmine

Määrus kehtestatakse äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel.

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „digitaalse isikutuvastusega“ tekstiosaga „,

välja arvatud raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud juhul“;

2) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raamatupidamiskohustuslane, kes ei lähtu majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate

dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kuid peab kohtule eelnimetatud

dokumendid esitama, teeb seda aruandluskeskkonnas PDF-vormingus. Kestlikkusaruannet sisaldava

majandusaasta aruande koostamisel peab raamatupidamiskohustuslane järgima raamatupidamise

seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid, märgistades kogu majandusaasta aruande.

Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide maht kokku ei tohi ületada 20

megabaiti.“;

3) paragrahvi 122 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas

koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea

majandusaasta aruannet digitaalallkirjastama. Auditeeritava majandusaasta aruande peab

digitaalallkirjastama.“;

4) paragrahvi 125 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid võib esitada kohtule ka notari

kaudu.“;

5) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Notari kaudu võib majandusaasta aruande esitada, kui:

1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;

2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub aruandluskeskkonnas autentimise või

digitaalallkirjastamise võimalus;

30.04.2025 nr 8-1/3919-1

3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku

vahendusel;

4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada majandusaasta aruannet

aruandluskeskkonnas.“;

6) paragrahvi 125 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raamatupidamiskohustuslane esitab majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate

dokumentide ärakirjad notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Elektrooniliselt notarile

esitatud majandusaasta aruanne peab olema raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt

paberkandjal allkirjastatud ning aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud. Notar ei pea kontrollima

esitatud dokumentide vastavust originaalile.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler

Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ (edaspidi määrus) majandusaasta aruande allkirjastamise nõudeid ning

notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid.

Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud raamatupidamise

seadusega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL)

2022/24641 ja komisjoni 17. oktoobri 2023.a delegeeritud direktiiv (EL) 2023/27752. Direktiivide

ülevõtmisega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume, määrati kriteeriumidele vastavatele

raamatupidamiskohustuslastele kohustus hakata koos majandusaasta aruandega esitama

kestlikkusaruandeid ning võimaldati edaspidi esitada majandusaasta aruanne ilma sellele e-allkirja

lisamata. Täpsemalt saab direktiivide ülevõtmisega seotud muudatustest lugeda raamatupidamise

seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast3.

Samuti muudetakse eelnõuga notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid, muutes notari

kaudu aruande esitamise erandjuhuks. Muudatuse eesmärk on vähendada notari kaudu aruannete

esitamisega seni tekkinud probleeme ning muuta aruandluskeskkond peamiseks majandusaasta

aruande esitamise viisiks.

Määruse ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse

talituse nõunik Sander Truu ([email protected], 5440 0662) ning keeleliselt toimetanud sama

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

Määrusega muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.11.2024, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga viiakse määruse sätted kooskõlla raamatupidamise seaduse 2025. aasta 17. jaanuaril

jõustunud muudatustega4.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 2, lisades viite raamatupidamise seaduse

§ 25 lõikele 4. Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt ei pea enam lisama majandusaasta

aruandele e-allkirja, kui see on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja

ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Erandit ei kohaldata juhul, kui raamatupidamiskohustuslase

majandusaasta aruanne on auditeeritav. Määruses sätestab eelmainitud muudatust eelnõuga muudetav

§ 122 lõige 1.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust

(EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute

kestlikkusaruandlusega (EMPs kohaldatav tekst). 2 Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, 17. oktoober 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate

või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega (EMPs kohaldatav tekst). 3 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 516 SE.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a001d204-a0f0-42a9-b165-c36d43bf4d4a/raamatupidamise-

seaduse-muutmise-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. 4 Samas.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõike 3 sõnastust. Edaspidi peab kestlikkusaruande

esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslane majandusaasta aruande koostamisel järgima

raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid. Majandusaasta aruande koostaja

peab kogu majandusaasta aruande märgistama ehk esitama selle iXBRL (Inline eXtensible Business

Reporting Language) vormingus. Sellega laiendatakse viidatud raamatupidamise seaduse sätte

nõudeid, mille kohaselt tuleb märgistada ainult tegevusaruanne.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 122 lõike 1 sõnastust. Edaspidi ei pea majandusaasta

aruannet digitaalallkirjastama, kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on

aruandluskeskkonnas koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil

tuvastatud. Auditeeritava majandusaasta aruande puhul jääb kehtima seni kehtinud nõue aruanne

digitaalallkirjastada.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 125 lõike 1 sõnastust nii, et edaspidi esitatakse

majandusaasta aruanne notari kaudu erandjuhul. Kehtiva normi kohaselt saab majandusaasta aruande

esitada kas aruandluskeskkonna või notari kaudu, kuid muudatuste eesmärk on muuta

aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise viisiks ning võimaldada notari kaudu aruannete

esitamine vaid juhtudel, kui aruannet ei saa mingil põhjusel aruandluskeskkonna kaudu esitada.

Eelnõu punktiga 5 lisatakse määrusesse § 125 lõige 11, mis sätestab olukorrad, millal on lubatud

majandusaasta aruanne esitada notari kaudu. Muudatuste eesmärk on piirata majandusaasta

aruannete esitamist notari kaudu ning julgustada raamatupidamiskohustuslasi kasutama

majandusaasta aruannete esitamiseks aruandluskeskkonda. Edaspidi võib notari kaudu aruannet

esitada, kui:

1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik;

2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub autentimise või

digitaalallkirjastamise võimalus aruandluskeskkonnas;

3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku

vahendusel;

4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada aruandluskeskkonnas

majandusaasta aruannet.

Paragrahvi 125 lõike 11 punktid 1-3 on seotud eelkõige olukordadega, kus raamatupidamiskohustuslase

esindusõiguslikul isikul puudub ligipääs aruandluskeskkonnale, mille tõttu ei saa ta majandusaasta

aruannet esitada. Punktiga 4 jäetakse võimalus esitada majandusaasta aruanne notari vahendusel ka

muudel kui nimekirjas nimetatud põhjustel, kuid ka neil juhtudel peab raamatupidamiskohustuslase

esindusõiguslikul isikul puuduma ligipääs aruandluskeskkonnale. Muuks põhjuseks võib olla näiteks

see, et aruande esitab eestkostja, pärija või prokurist. Säte on mõeldud vaid erandjuhtudeks ning seda

ei peaks rakendama juhtudel, kui majandusaasta aruande saab ilma probleemideta esitada

aruandluskeskkonnas.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 125 lõike 2 sõnastust. Edaspidi peab elektrooniliselt notarile

esitatud majandusaasta aruanne olema nii aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud kui ka

raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt paberkandjal allkirjastatud. Praegu sätestab

määrus, et notarile elektrooniliselt esitatud majandusaasta aruanne peab olema digitaalallkirjastatud.

Muudatusega lisatakse elektrooniliselt esitatava aruande kõrvale ka paberkandjal allkirjastamise nõue.

Sellise lahendusega välditakse seni praktikas levinud olukorda, kus tehniliste lahenduste puudumise

tõttu pidi notar majandusaasta aruande digitaalkonteinerist eemaldama, et ta saaks selle

aruandluskeskkonnas esitada, mis tõi kaasa selle, et aruanne jõudis aruandluskeskkonda ilma ühegi

allkirjata. Muudatuste eesmärk on sellist olukorda edaspidi vältida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464.

4. Määruse mõjud

Määrusega tehtavatel muudatustel, mis on seotud aruande allkirjastamise ja kestlikkusaruandlusega, ei

ole raamatupidamise seaduse mõjust eraldi mõju. Muudatuste jõustumise järel on määrus vastavuses

raamatupidamise seaduse kehtiva versiooniga. Seadusemuudatuste mõju kohta on võimalik lugeda

raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast5.

Määruse muudatustel, mis on seotud majandusaasta aruande esitamisega notari kaudu on mõju:

a) notaritele;

b) majandusaasta aruannete esitajatele ning

c) Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Sihtrühm I: Notarid

Muudatustega kaasneb positiivne mõju notarite töökoormusele, st see väheneb. Kui kehtiva normi

kohaselt saab majandusaasta aruannet esitada nii aruandluskeskkonnas kui ka notari kaudu, siis

eelnõus sätestatud muudatustega piiratakse notari kaudu aruannete esitamise võimalusi ning

muudetakse aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise kanaliks. Notari kaudu võimaldatakse

aruannet edaspidi esitada vaid siis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik aruannet esitada

aruandluskeskkonna kaudu.

2024. aastal esitati majandusaasta aruandeid kokku 246 829. Neist suurem osa esitati

aruandluskeskkonna kaudu ning notari kaudu esitatud aruannete arv jäi alla 1000. Muudatuste

tulemusel peaks notarite kaudu esitatavate aruannete arv vähenema veelgi, mis vähendab notarite

töökoormust.

Peale selle, et aruannete arv väheneb, saavad notarid edaspidi ilma probleemideta edastada

majandusaasta aruandeid aruandluskeskkonda. Muudatused tagavad, et majandusaasta aruanne on

igal juhul raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud.

Sihtrühm II: raamatupidamiskohustuslased kui majandusaasta aruannete esitajad

Määrusega tehtavad muudatused avaldavad mõju nendele raamatupidamiskohustuslastele, kes on seni

esitanud majandusaasta aruandeid notari kaudu. Edaspidi saab majandusaasta aruande esitada notari

kaudu vaid erandjuhtudel, mis on määruses nimetatud. Kui raamatupidamiskohustuslasel on

juurdepääs aruandluskeskkonnale ning tal ei ole takistusi aruande keskkonnas esitamiseks, peab ta

majandusaasta aruande esitama aruandluskeskkonna kaudu. Muudatuse mõju aruannete esitajatele

on minimaalne, sest aruandluskeskkond on loodud majandusaasta aruannete mugavaks ja kiireks

esitamiseks ning selle kasutamine ei tohiks kasutajatele üleliigseid raskusi tekitada. Samuti saab

aruandluskeskkonda kasutades esitada majandusaasta aruande kiiremini kui notari vahendusel.

Sihtrühm III: Tartu Maakohtu registriosakond kui registripidaja

Muudatustega kaasneb positiivne mõju registripidaja töökoormusele, st see väheneb. Kui varem

saabusid notarite kaudu esitatud majandusaasta aruanded kohtule aruandluskeskkonna kaudu ilma

raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku allkirjata, siis muudatuste tulemusel see probleem

lahendatakse ning määrusesse lisatakse konkreetselt aruande allkirjastamise nõue. See tagab, et

registriosakond saab täita justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ § 213 lõike 2 punktist 2 tulenevat kohustust kontrollida, et majandusaasta aruanne oleks

vastavalt nõuetele allkirjastatud, ilma et esitatud aruandega esineks vormistusnõuete rikkumisi.

5 Viide 3.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Muudatusetega seotud

infosüsteemi arendustööd tulenevad raamatupidamise seaduse muudatustest ega eelda lisarahastust.

Samuti ei ole vaja määruse rakendamiseks kavandada tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua lisategevusi ega rakendamiseks üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu

Maakohtu registriosakonnale, Notarite Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Määrus on koostatud koostöös Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse, Tartu Maakohtu registriosakonna ning Notarite Kojaga.

Heddi Lutterus

asekantsler