Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 17.03.2025 nr 10-6/1074

Meie 30.04.2025 nr 9.3-4/24/9142-5

Viimsi üldplaneeringu eskiisi ja KSH

aruande eelnõu teine avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu

eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu

teistkordsest avalikust väljapanekust. Amet on edastanud varasemalt oma ettepanekud Viimsi valla

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi osas 20.10.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/6321-2.

Viimsi valla üldplaneeringu põhieesmärk on määratleda valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused, mis toetavad tasakaalustatud, looduskeskkonnaga arvestavat ja

kestlikku arengut. Üldplaneering on strateegiline dokument, mille kaudu kujundatakse valla

tulevikuvisioon ning seatakse raamistik erinevate arengualade, sealhulgas elamuehituse,

ettevõtluse, liikuvuse, rohevõrgustiku ja avaliku ruumi kujundamiseks. KSH põhilisteks

eesmärkideks on analüüsida mõjusid peamiselt loodus-, aga ka sotsiaal-, majandus- ja kultuurilisele

keskkonnale.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja juhib tähelepanu järgnevale:

 Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika

ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Sellest tulenevalt

märgib amet, et esmajoones on oluline müraallikate paigutamine müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole

võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti

annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades

muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike

meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või

müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või

kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks

modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu punktis 4.4.7. Ettevõtlusala keskkonnanõuded on

kirjutatud: „tööstusmüra (sh sadamad, tuulikud, jäätmekäitlus) puhul tuleb lähtuda eelkõige

sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks

ülenormatiivset mürataset naaberaladel, vajadusel (olenevalt tööstuse iseloomust) tuleb

eelnevalt hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju ning rakendada

leevendusmeetmeid (nt müra leviku tõkestamine, kellaajalised tööaja piirangud,

töökorralduslikud meetmed).“ Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et ka

normtasemetele vastav müratase võib läheduses paiknevatel müratundlikel aladel

põhjustada häiringuid. Seetõttu tuleks mürahäiringute ennetamiseks planeerida

müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suur puhverala, mis leevendaks

võimalikke negatiivseid mõjusid.

 Detailplaneeringu seletuskirja eelnõu punktis 4.1 Üldised maakasutus- ja ehitustingimused

on kirjutatud: „uute müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete (eluhooned, koolid,

2(2)

lasteaiad, puhkehooned) rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid

käsitlevat standardit (2024. a seisuga on vastavaks standardiks „EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“) ning tagada head tingimused hoonete

siseruumides.“ ja samas punktis kirjutatakse ka järgnevat: „suure liikluskoormusega teede

läheduses uute müratundlike alade/hoonete kavandamisel tuleb vajadusel koostada

mürahinnang ning hinnata leevendavate meetmete rakendamise vajadust: nt hoonete kaugus

teest, müratõkkeseinad ja/või rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile

(juhul, kui teepoolsel õuemaal aktsepteeritakse kõrgemat mürataset ning head tingimused

tagatakse eelkõige siseruumides).“ Amet juhib tähelepanu, et esmajoones tuleb jälgida,

et müratundlike hoonete maa-alal (välisõhus) ei ületataks keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemeid.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.5.1.1. Müraalane seadusandlus ja normtasemed on

kirjutatud: „Asulate keskustes tuleb reeglina müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III

kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka

kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest. Sealjuures võib tiheasustusalal müra

normtaseme kategooria määratlemisel olla asjakohane keskuseala (III kategooria)

käsitlemine laiemalt kui ainult üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga määratud

(ning kitsamalt piiritletud) keskuseala piirides.“ ja sama aruande eelnõu punktis 7.5.1.2.

Müra mõju hinnang on kirjutatud: „Suure liikluskoormusega teede ääres on nn

„puhtakujulise“ elamumaa ehk II kategooria alade asemel soovitatav kaaluda III kategooria

alade (ehk keskuseala segafunktsioon) maakasutuse määramist (nii II kui ka III kategooria

lubavad eluhoonete rajamist, kuid normtasemed on erinevad).“ Käesoleval hetkel

segafunktsiooniga alasid Viimsi poolsaarel märgitud ei ole. Amet juhib tähelepanu, et

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet rõhutab, et juhtotstarvete

muutmisesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt ning selliste otsuste vastuvõtmisel tuleb

teostada põhjalik kaalutlus, kuna sellest sõltub otseselt piirkonnas lubatud müratase

ning seeläbi ka inimeste heaolu.

 KSH aruande eelnõu punktis 7.5.1.2. Müra mõju hinnang on kirjutatud: „Üksikjuhtumitega

kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb järgida tavaprotseduuri: kaebuse

esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine ning vajadusel ettekirjutuste

koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine. Kui Terviseamet tuvastab

mõõtmiste teostamisel normtasemete ületamise, on selle tagajärjeks näiteks ettekirjutus või

nõue rakendada müravastaseid meetmeid.“ Amet juhib tähelepanu, et ka kohalikul

omavalitsusel on kindel roll teatud mürakaebuste lahendamisel ning eeltoodud

kirjeldus kõigi mürakaebuste edastamisest ametile ei ole asjakohane.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]