Kiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-13/03-2025/3

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering

ALGATAMISE ETTEPANEK

Asukoht: Palamulla küla, Rapla vald, Rapla maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Rapla Vallavalitsus

Huvitatud isik: Mardi Põllumajanduse OÜ

Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2025

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

2

SISUKORD

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused .................................................... 3

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd ................................................................... 5

3 Planeeringu lahendus ............................................................................................... 5

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

3

1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on planeeringuala elamumaa kruntideks jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.

Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr kehtestatud Rapla valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala metsamajandusmaa ning väärtusliku maastiku alale (vt skeem 1). Mustepõllu ja Lohukalda kinnistutel säilib valdavas osas olemasolev sihtotstarve. Planeeringuala hõlmab Mustepõllu kinnistut 12478 m2 suuruse ala ulatuses moodustades kinnistust 11% ning Lohukalda kinnistut 7323 m2 suuruse ala ulatuses moodustades kinnistust 4%. Paepinnase tõttu on planeeringualal tegemist mitteviljaka metsamaaga.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning hoonete ehitamisel ja ümberehitamisel antud maastikule iseloomuliku asustusstruktuuri, ajaloolise miljöö ning iseloomulike hoonete ja elementide säilitamine või sobitamine. Planeeritava ala heakorrastamise ning sobilike raietega on võimalik vältida ala võsastumist ning luua olemasolevasse maastikku sobituvad ning seda visuaalselt rikastavad elamukrundid.

Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et kuna valdavas osas säilib kinnistutel olemasolev sihtotstarve, tegemist on metsamaa jaoks mitteviljaka pinnasega ning planeerimisel järgitakse üldplaneeringus toodud elamualade arendamise tingimusi, siis ei ole planeeringu koostamise eesmärk vastuolus üldplaneeringuga.

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala maalise piirkonna alale ning väärtusliku maastiku alale. Planeeringuga moodustatakse linna keskkonnast suuremad elamumaa krundid ning lähtutakse Rapla valla üldplaneeringuga hajaasustusele ette nähtud tingimustest (minimaalne krundi suurus 2000 m2). Planeeringu lahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

4

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud

sinise joonega.

Koostamisel oleva Rapla valla üldplaneeringu (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusalale ning väärtusliku maastiku alale (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on

tähistatud sinise joonega.

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

5

2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd

Planeeringuala asub Raplamaal, Rapla vallas, Palamulla külas. Planeeringuala suurus on ca 1,94 ha. Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala andmed

Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala

Mustepõllu (hõlmatud osaliselt) 66801:001:1952 maatulundusmaa 100% 115805 m2

Lohukalda (hõlmatud osaliselt) 66901:004:0140 maatulundusmaa 100% 168044 m2

Planeeringuala piirneb kirde-, kagu ja edelapoolsetest külgedest maatulundusmaaga ning loodepoolsest küljest riigiteega 20141 Rapla-Varbola tee, mille kaitsevöönd 30 m ulatub planeeringualale. Teisele poole riigiteed jääb samuti maatulundusmaa. Planeeringualast kagus ca 15 m kaugusel on III kategooria kaitsealuse liigi Gymnocarpium robertianum (paas-kolmissõnajalg) kasvukoht.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigiteelt 20141 Rapla-Varbola tee.

Ala paikneb hajaasustuspiirkonnas, mida iseloomustavad hajusalt paiknevad elamute grupid suuremate põllu- ja metsamassiivide vahel. Ühtne korrapärasus krundisuuruste ja -struktuuri osas puudub. Palamulla külas jäävad üksikelamutega hoonestatud katastriüksuste suurused vahemikku 1616 – 145023 m2. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2071 – 8802 m2.

3 Planeeringu lahendus

Planeeringuala on jagatud 9 krundiks. Moodustatakse 6 üksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt, üks vee ja tootmise ja jaotamise maa krunt ja üks kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa krunt. Kruntide ehitusõigus on näidatud joonisel 1 toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ning hoonete suurim lubatud arv.

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud riigiteelt 20141 Rapla-Varbola tee uue mahasõidu kaudu.

Tehnovõrkude lahendus, liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks lahendatakse planeeringu koostamise käigus.

Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga.

Järgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused valitud planeeringu lahenduse osas:

 Planeeringuala jääb hajaasustusalale. Üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses üldjuhul minimaalne ehitusõigust taotleva katastriüksuse suurus 2 hektarit. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 2 ha, kui jagamise tulemusena on tekkimas

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK

6

hoonestusõigusega ja kompaktse hoonestuse tunnustega asum. Maatulundusmaa väiksemateks elamukruntideks jagamisest võib Rapla vald keelduda. Erandjuhtumil võib väiksemaks jagamine toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel.

 Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses paiknevatel kompaktse hoonestusega aladel kavandatud elamumaade krundi suurus peab lähtuma piirkonnas väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ning ei saa olla väiksem, kui 2000 m2. Palamulla külas jäävad üksikelamutega hoonestatud katastriüksuste suurused vahemikku 1616 - 145023 m2 ning ühtset katastriüksuse struktuuri välja kujunenud ei ole. Üksikelamutega hoonestatud maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2071 – 8802 m2. Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 2010 – 3442 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda.

 Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala metsamajandusmaa ja väärtusliku maastiku alale. Paepinnase tõttu on planeeringualal tegemist mitteviljaka metsamaaga, mistõttu pole tegemist metsamajandamiseks sobiva alaga. Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning hoonete ehitamisel ja ümberehitamisel antud maastikule iseloomuliku asustusstruktuuri, ajaloolise miljöö ning iseloomulike hoonete ja elementide säilitamine või sobitamine. Planeeritava ala heakorrastamise ning sobilike raietega on võimalik vältida ala võsastumist ning luua olemasolevasse maastikku sobituvad ning seda visuaalselt rikastavad elamukrundid.

 Hajaasustuses kompaktselt planeeritud elamualad aitavad tagada madalamaid infrastruktuurikulusid, säilitada metsa- ja põllumajandusmaad, toetada kogukondlikku elu ja tagada teenuste parema kättesaadavuse luues pikaajalises perspektiivis säästvama ja elujõulisema elukeskkonna.

 Kuigi Rapla valla elanike arv on kerges languses, on Rapla linna rahvaarv viimastel aastatel kasvutrendis, mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute elamukruntide järele. Uute elamukruntide planeerimine aitab kaasa elanike arvu tõusule, mis omakorda aitab soodustada valla majanduslikku arengut.

 Tegemist on logistiliselt hea asukohaga. Planeeringuala jääb vaid ca 9 km kaugusele Rapla linnast, kus on olemasolevad koolid, lasteaiad, toidupoed, spordi- ja muid teenuseid pakkuvad asutused, kuid samas pakub võimalust elada kauni looduse keskel. Rapla linna lähedus tagab head ühendused ka teiste suuremate linnade näiteks Tallinnaga. Rapla linna ja Tallinna vahel on hea rongi- ja bussiühendus, mis võimaldab muuhulgas ka Tallinnas tööl käimist ühistransporti kasutades.

Gymnocarpium robertianum (paas-kolmissõnajalg)

riig ite

e k ait

se vö

ön d 3

0 m

20 14

1 Ra

pl a

- V ar

bo la

te e

PK heitvee immutamise keeluala

1

2

3 4

5 6

7

8

9

kuja 10m

kuja 5m

0 402010 60 70 m

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste detailplaneering

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

M 1:1000 A3

1 27.03.2025

Algatamise ettepanekPalamulla küla, Rapla vald, Raplamaa

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Planeerija:

Huvitatud isik:

Laura Andla

Planeeringu koostamise korraldaja:

Rapla Vallavalitsus

Mardi Põllumajanduse OÜ

DP-13/03-2025/3

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud krundi positsiooni number

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud sõidutee

Sõidukite liikumissuunad

Planeeritud puurkaev hooldusalaga 10 m

Planeeritud reovee biopuhasti koos imbsüsteemiga

Riigitee kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID

1

Krundi pindala

2172 m²

EHITUSÕIGUS

Krundi kasutamise sihtotstarve*

Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhihoone/ abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

EP

Krundi nr

POS 1 3(1/2) 350 m²

2010 m²POS 2 3(1/2)

2109 m²POS 3 3(1/2)

3325 m²POS 4 3(1/2)

3442 m²POS 5 3(1/2)

2524 m²POS 6 3(1/2)

2712 m²POS 7 -

477 m²POS 8 -

1012 m²POS 9 -

* EP - üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, OV - vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, OK - kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

EP

EP

EP

EP

EP

LT

OV

OK

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

350 m²

-

-

-

PK

MÄRKUSED 1. Planeeringuala suurus on ca 1,98 ha. 2. Katastriüksuste piirid pärinevad Maa- ja Ruumiametist. Andmed on alla laetud

31.01.2025.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A3

2 08.04.2025

Mahuline illustratsioonPalamulla küla, Rapla vald, Raplamaa

MAASTIKUARHITEKTUUR

Planeerija:

Huvitatud isik:

Laura Andla

Planeeringu koostamise korraldaja:

Rapla Vallavalitsus

Mardi Põllumajanduse OÜ

DP-13/03-2025/3

Palamulla külas Mustepõllu ja Lohukalda maaüksuste

detailplaneering

Palamulla külas Tammevälja

maaüksuse detailplaneeringu

algatamise ettepanek

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 10.04.2025 e-kirinr 6-2/86-1

Meie 30.04.2025 nr 7.2-2/25/5934-2

Seisukohtade väljastamine Mustepõllu ja

Lohukalda detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Palamulla külas Mustepõllu (katastritunnus 66801:001:1952) ja

Lohukalda (katastritunnus 66901:004:0140) detailplaneeringu (edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu eesmärgiks on moodustada Rapla -

Varbola tee äärde terviklik kuuest üksikelamust koosnev asum. Planeeritav ala külgneb riigiteega

nr 20141 km 8,84 – 9,85. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 312 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume detailplaneeringu eskiislahendusega kavandada juurdepääs planeeringualale riigitee

km 9,44 uue rajatava ristmiku kaudu. Joonistele võib ristmiku kanda Transpordiameti

tüüpjoonise II järgi, kuid palume arvestada, et planeeringu elluviimisel tuleb EhS § 99 lg 3

nõudeid ristmiku projekteerimiseks küsida Transpordiametilt.

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada kavandatava eratee (pos 7 vt lisa) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume

eskiislahenduse järgse hoonestuse kavandamisega väljaspoole riigitee kaitsevööndit (vt lisa).

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

2 (2)

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Dp_esk

Andres Aasna

53231631, [email protected]