2
kuidas (millisel viisil) protsessor täidab käsklusi, haldab andmeid ja suhtleb teiste arvuti
(serveri) komponentidega.
1.3. Hankija on esitanud järgmise argumendi: „Vaidlustaja väide, mille kohaselt ei ole
hankedokumentide pinnalt võimalik järeldada serveri protsessori arhitektuuri, on ekslik“
(hankija seisukoha p 2.5). Selline argument on ühemõtteliselt eksitav, sest vaidlustaja pole
hankija poolt presenteeritud väidet üldse esitanud. Vaidlustaja väide oli ja on, et
hankedokumendid ei kehtestanud nõudeid protsessori arhitektuurile. Selle väite õigsuses saab
hankedokumentide lugemisel veenduda igaüks.
1.4. Pean vajalikuks selgitada, et protsessori arhitektuure on väga erinevaid. Serverites
kasutatavate protsessorite arhitektuure on üldiselt kaks: CISC ja RISC. CISC arhitektuuril
baseeruvatest protsessoritest on tuntuim x86-tüüpi protsessorid, mille hulka kuulub ka Intel
Xeon. RISC arhitektuuril põhinevatest protsessoritest on tuntuimad ARM ja IBM Power
(viimase uusimal versioonil ehk IBM Power10 baseerub antud juhul vaidlustaja poolt pakutud
näidistoode). Toodet üldnimetusega „server“ saab komplekteerida nii CISC kui RISC
arhitektuuriga protsessori baasil. Kuivõrd mõlemal protsessori arhitektuuril on teisega
võrreldes omad eelised ja puudused (nii mõõdetavate tehniliste näitajate kui ka muude
omaduste, sh näiteks hinna, osas), siis sõltub see, kumba protsessori tüüpi kasutada, peamiselt
konkreetse serveri kasutusfunktsioonist ning teatud määral ka hankija majanduslikest
kaalutlustest (hinnapiir vms). Antud hange pole aga läbi viidud konkreetse seadme ostmiseks,
mistõttu pole ka hanke tehnilises kirjelduses ega muudes dokumentides toodud selliseid
kriteeriume, mille alusel saaks hinnata teatava protsessori tüübiga serveri hankija vajadustele
mittevastavaks.
1.5. Protsessori arhitektuuri tähendust käesolevas kaasuses võib illustreerida analoogia korras
näitega teisest valdkonnast. Oletagem, et hankija viib läbi hanget raamlepingu sõlmimiseks
sõiduautode tarnijatega ning hankes soovitakse näidispakkumust autole, mille kirjelduses on
nimetatud tingimus „Mootor BMW B47 või samaväärne“. Samuti on hanketingimustes kirjas,
et näidispakkumuse vormil toodud tingimuste näol on tegu miinimumnõuetega. Millise
mootoriga sõiduauto oleks näidispakkumusena hanketingimustele vastav? Hanketingimustes
pole öeldud, kas mootor peab olema kolb-, vankel- vm tüüpi; kas otto- või diiselmootor; kas
vabalthingav või turboga; milline peab olema silindrite arv ja paigutus (R4, R6, V6, V8 vms),
mootori töömaht, võimsus või kütusekulu; jne – samas on konkreetse mootori vastavad
tunnused ja näitajad asjatundjatele teada või hõlpsasti avalikest allikatest leitavad. Pakkuja
esitab oma näidispakkumuse teise tootja autole, mille jõuallikaks on 5-silindriline vabalthingav
ottomootor (bensiinimootor). Kas hankija oleks sellisel juhul õigustatud lükkama pakkumuse
tagasi põhjendusega, et:
a) kuivõrd pakutav mootor on vabalthingav, BMW B47 aga turboga, siis ei vasta pakkumus
hanketingimustele? või
b) kuivõrd pakutaval mootoril on 5 silindrit, BMW B47 on aga 4-silindrile, siis ei vasta
pakkumus hanketingimustele? või
c) kuivõrd pakutav mootor on ottomootor, BMW B47 aga diiselmootor, siis ei vasta
pakkumus hanketingimustele?
Millest pidid hankes osalevad pakkujad järeldama, et hankija loeb samaväärseks üksnes
selliseid mootoreid, millel on mõni eelviidatud omadus (turbo olemasolu, silindrite arv,
kasutatava kütuse liik)? Kui pakkuja pakutud auto bensiinimootor on kõigi tavapäraselt oluliste
tehniliste näitajate poolest parem kui hankija nimetatud BMW B47 ja hankija kirjeldas
hanketingimustes toodut kui miinimumnõudeid, siis miks tuleks pakkuja näidispakkumuses
toodud auto lugeda hanketingimustele mittevastavaks?