VAIE
Ehituse e-hüppe taotlusvooru otsuse vaidlustamiseks
Vaide esitaja: Community Energy Initiative TÜ
Registrikood: 17068918
Taotlus: „PPP“ nr 20.1.01.25-0977
Otsuse kuupäev: 31.03.2025
RTK otsuse nr: 11.3-1/25/1691
Vaide esitamise kuupäev: 30.04.2025
I. Sissejuhatus
Käesolevaga esitame vaide seoses Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.03.2025 otsusega jätta rahuldamata meie projektitaotlus „PPP“. Leiame, et taotluse rahuldamata jätmine on tehtud põhjendamatult ning vastuolus määruse sätete, toetuse andmise eesmärgi ning haldusmenetluse seaduse aluspõhimõtetega.
RTK otsus tugineb subjektiivsetele oletustele ja hindamiskriteeriumist sõltumatutele hinnangutele, mida ei ole küsitud taotlusvormis ega sätestatud määruse § 16 hindamiskriteeriumites. Tegemist on ebaõiglase ja formaalselt vastuolulise hinnanguga.
Otsus tugineb subjektiivsetele oletustele, mis ei tulene ei taotluse sisust ega toetuse andmise tingimustest.
II. Vastuargumentide kokkuvõte
1. Projekti kvaliteeti hinnati ebaloogiliselt ja määrusevastaselt
• Hindamiskriteerium nr 3 („projekti kvaliteet“) hinnati 0 punktiga, põhjendades seda mittemõõdetavate ja eelduslikult tõstatatud aspektidega, mida:
◦ ei ole taotlusvormis nõutud,
◦ ei tulene ühestki meetme määruse punktist, ning
◦ mille puudumine ei ole käsitletav nõuetele mittevastavusena ega saa olla aluseks 0-punktisele hindele.
2. Eksperdid eirasid määruse § 2 eesmärki
• Määruse § 2 kohaselt on toetuse eesmärk stimuleerida uuenduslikke digilahendusi ja nende väljatöötamist, prototüüpimist või rakendamist.
• Meie projekt:
◦ pakub selgelt uuenduslikku ja seni turul puudu olevat digitaalset lahendust,
◦ mille väljatöötamise vajadust kinnitavad intervjuud kümnete KOVide ja ettevõtetega, ning
◦ mille prototüübi loomine vastab täpselt § 6 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud tegevustele.
3. 0-punktise hinde põhjendused on spekulatiivsed ja hinnangulised
Hindamise põhjendustes viidati järgmistele probleemidele:
• KOVide arvamust ei ole küsitud projekti kohta.
→ Tegelikult on KOVidega varasemalt läbi viidud uuringud, kus nad on kirjeldanud oma vajadusi, huvi ja takistusi. Projekt on üles ehitatud nende sisendile – see on kasutajakeskne arendus, mitte pelgalt idee. Küll aga on KOV’del ja ettevõtetel võimatu öelda, et nad mingit asja soovivad, kui seda asja veel olemas ei ole.
• Pole käsitletud juriidilisi aspekte (sh hankekohustus, andmekaitse, vastutus, volitused jne).
→ Ei ole loetletud mitte kuskil määruses, et taotleja peab looma õigusanalüüsi. Toetust antakse just prototüüpimiseks – õiguslikud nüansid on arendamise ja katsetamise osa. Nende täielik puudumine oleks probleem alles täistoote lansseerimisel, mitte MVP loomisel.
• Pole selgitatud, kuidas tulu teenitakse.
→ Määruses pole nõuet ärimudeli detailsusele, eriti kui tegemist on prototüübi projektiga (mis vastab § 6 lg 1 p 1 ja 2). See pole ärikiirendi ega investeerimisvoor, vaid riiklik toetusskeem innovatsiooni julgustamiseks.
4. Maksimumhinded kriteeriumides 1 ja 2 kinnitavad projekti tugevust
• Projekti eesmärk ja põhjendatus hinnati 4 punktiga – seega tuvastati, et projekt lahendab olulist probleemi, on ajakohane ning kasulik.
• Sellise hinnangu juures on ebausutav ja loogikavastane, et projekti kvaliteet oleks täielikult null.
→ Vastupidi – kui projekt aitab lahendada olulist probleemi, siis juba see tähendab, et tegevused on asjakohased ja eelarve põhjendatud.
5. Hindamine rikub haldusmenetluse aluspõhimõtteid
• Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 ja § 6:
◦ haldusorgan peab otsuseid langetama objektiivselt ja proportsionaalselt;
◦ kui hindajal tekkisid täpsustavad küsimused, oleks tulnud need esitada § 13 lg 2 alusel – see jäi tegemata;
◦ § 16 lg 6 võimaldab kutsuda eksperdid koosolekule, kui hinnang jääb ebaselgeks – see võimalus jäi samuti kasutamata.
6. Hindajalt lisaküsimuste keelamine ei saa olla argument hinnangu pinnapealsuseks
Kui meetme tehniline korraldus ei luba hindajatel taotlejalt küsida lisaküsimusi, ei tohi see viia olukorrani, kus taotlus heidetakse tagasi ainult seetõttu, et hindaja "ei mõistnud" tehnilist loogikat. HMS § 6 ja § 10 kohaselt tuleb haldusaktid teha põhjalike faktide alusel, mitte arusaamatuse või oletuste põhjal.
Sellises olukorras tuleks pigem läbi mõelda hindamisprotsessi muutmine, mitte karistada taotlejat selle eest, et ekspert ei mõistnud tööriista tööprintsiipi. Veelgi enam, kui hindaja kopeerib hinnangu valesse projekti, ei ole tal võimalik ka hinnata objektiivselt Config projekti sisulisi tegevusi.
III. Projekti kvaliteedi hindamise vastuolu varasemate maksimumhinnetega
Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et projekti taotlus sai hindamisel kahes esimeses kriteeriumis – toetuse eesmärgi täitmine ning projekti põhjendatus – maksimaalsed 4 punkti.
See tähendab, et:
• Eksperdid ise kinnitavad, et projekt on innovaatiline, tugeva digitaalse sisuga ning seotud ehitussektoriga, täites täielikult toetuse andmise eesmärgi (hindamiskriteerium 1).
• Samuti on eksperdid hinnanud, et projekt käsitleb reaalset, aktuaalset ja ühiskondlikult olulist probleemi, mille lahendamiseks valitud digilahendus on asjakohane ja mõjus (hindamiskriteerium 2).
Sellise olukorra juures on sisuliselt võimatu loogiliselt põhjendada, kuidas saaks sama projekti „kvaliteet“ (hindamiskriteerium 3), mis koosneb sisuliselt tegevuskava, eelarve ja lahenduse teostatavuse loogikast, olla täielikult null – puudulik. See oleks võimalik üksnes juhul, kui projekt ei vastaks isegi minimaalselt arusaadavusele, mis selgelt ei vasta tõele – vastupidi, meie taotluses on põhjalikult kirjeldatud:
• projekti tegevused kuude lõikes,
• prototüübi arendusfaasid,
• eelarve ülesehitus,
• sihtrühmade valideerimise plaan,
• tiimi kompetents ja tööjaotus.
0-punktine hinnang tähendab määruse mõistes, et projekti tegevused ja eelarve on täielikult põhjendamatud või ebareaalsed. Arvestades, et me saime 4 punkti nii projekti vajaduse kui eesmärgi kohta, on selline järeldus mitte ainult ebausutav, vaid loogikaviga hindamisprotsessis.
IV. Hindamises viidatud aspektid ei olnud taotluse ankeedis nõutud
Komisjon viitab hindamisel mitmele „puudusele“, mille kohta me väidetavalt infot ei esitanud:
• kohalike omavalitsuste arvamus konkreetse platvormi kohta,
• platvormi tulu teenimise loogika,
• juriidilised aspektid (volitused, riigiabi, andmekaitse, vastutus).
Ent oluline on rõhutada:
Ükski neist punktidest ei olnud nõutud taotluse ankeedis ega määruse § 11 punktides, mis sätestavad taotluses esitatava teabe.
Taotlejal ei ole võimalik eeldada, mida hindaja võib isiklikult „puudusena“ tunnetada, kui seda pole ei hindamiskriteeriumites ega taotlusankeedis. Kui sellised lisateemad on projekti hindamisel määrava tähtsusega, peavad need olema selgelt nõutud või määratletud. Vastasel korral seab see taotlejad ebavõrdsesse olukorda, kus edukus sõltub hindaja oletustest, mitte määrusest.
Selline hindamisloogika:
• rikkub määruse § 16 alusel sätestatud hindamiskriteeriumite põhimõtet (projekti kvaliteet ei saa sõltuda sisust, mida ei ole nõutud),
• rikkub haldusmenetluse seaduse § 6 objektiivsuse ja § 10 õiguspärasuse põhimõtet,
• ning on vastuolus hea halduse tavadega, kus taotlejalt ei saa nõuda midagi, mida pole küsitud ega hinnatavaks tehtud.
Käesolev projekt ei ole avaliku teenuse osutamine ega hanke väljakuulutamine, vaid varajase faasi prototüübi loomise projekt, mille tulemuseks on MVP, mida hiljem valideeritakse turul ja koos kasutajatega. Innovatsioon seisnebki teadmatuses – selles, et projekt lahendab uutmoodi probleemi, kus tulemus selgub valideerimise ja iteratsiooni kaudu. Nõue, et kõik riskid, juriidilised nüansid ja äriloogika oleks esimeses faasis detailselt defineeritud, ei ole kooskõlas innovatsiooniprojektide rahastamise loogikaga.
V. Nõue
Lähtudes eeltoodust taotleme:
1. Kehtetuks tunnistada 31.03.2025 otsus nr 11.3-1/25/1691, kuna see ei vasta objektiivsuse, proportsionaalsuse ja määruse kohaldamise nõuetele.
2. Taotluse uuesti hindamist uute sõltumatute ekspertide poolt, lähtudes määruse § 16 kriteeriumidest ja toetuse andmise eesmärgist.
VI. Kontakt
Community Energy Initiative TÜ
Registrikood: 17068918
Aadress: Kase tn 6-7, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond, 73301
E-post:
[email protected]
Allkirjastaja: Tarvo Kärgenberg, juhatuse liige
Kuupäev: 30.04.2025