Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese

toetuse tingimused“ Lisa 1

Lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevad piirangute

arvväärtused

1. Valdkondades esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse raskusastmete järgmiste arvväärtustega: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. 2. Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemine, õppimise ja tegevuste elluviimise, muudatustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhtlemise valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui valdkonna või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 2, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui valdkonna või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 3, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui valdkonna või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 4, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. 3. Puude raskusaste tuvastatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui piirangu arvväärtus on 3, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui piirangu arvväärtus on 4, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste.

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ Lisa 2

Tööealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud valdkondades esinevad piirangute arvväärtused ja võtmetegevuste hindamistabel

1. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile järgmiste arvväärtustega: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. 2. Ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste võrdub selle võtmetegevuse küsimuste punktiväärtustest suurimaga. 3. Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. 4. Puude raskusaste tuvastatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 2,76–3,49, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste.

5. Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

Minu võimekus … on muutlik* 9

KEHALINE JA VAIMNE VÕIMEKUS

Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?**

 Jah

 Ei

1. Liikumine

1.1. Liikumine eri tasapindadel

1.1.1. Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta?

 Enam kui 200 meetrit 0***

 200 meetrit 2

 100 meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus) 3

 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) 4

 Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda 4

* Kõikide võtmetegevuste küsimuste üks valikvastustest. Number 9 tähistab hinnangut, et vastus ei ole rakendatav taotleja määratud raskusastmena. Ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus ... on muutlik” punktiväärtuse vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0–4. ** Vastust arvestatakse hinnatava võtmetegevuse sooritamisel esinevale piirangule raskusastme määramisel, kuid eraldi punktiväärtust sellele ei anta. *** Punktiga 0 hinnatakse nende tegevuste raskusaste, mille küsimuste vastusevariantide hulgas on

„Jah“, „Väikeste raskustega“ või „Enam kui 200 meetrit”. Arst täidab hinnangu vastavalt sobivale raskusastmele: - kui tegevuspiirang puudub, jääb hinnanguks 0; kui esineb kerge piirang, pannakse hinnanguks 1; - kui enam kui 200 meetri läbitakse piiranguteta, pannakse hinnanguks 0; - kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi, pannakse hinnanguks 1.

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

1.1.2. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 0

 Mõõdukate raskustega 1

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2

 Ei 3

1.2. Ohutu ringiliikumine

1.2.1. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

1.2.2. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 0

 Mõõdukate raskustega 1

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2

 Ei 3

1.3. Seismine ja istumine

1.3.1. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Suudan kuni 3 tundi 2

 Suudan vähem kui 1 tunni 3

 Ei 4

1.3.2. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

1.4. Liikumisega seotud muud piirangud** 2. Käeline tegevus

2.1. Käte sirutamine

2.1.1. Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada?

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

2.2. Asjade liigutamine

2.2.1. Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat 3

 Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust 4

2.2.2. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

2.3. Käteosavus

2.3.1. Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada?

 Väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud** 3. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine

3.1. Teabe edasiandmine

3.1.1. Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

3.2. Teabe vastuvõtmine

3.2.1. Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)

 Jah 0***

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

3.2.2. Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? (suure kirja all mõistetakse tavalisest ajalehe ja raamatukirjast suuremat teksti, vähemalt tähesuurusega 14)

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud** 4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus

4.1. Teadvusel püsimine

4.1.1. Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? (siia kuuluvad minestused, epilepsiahood, diabeediga seotud teadvusehäired jne)

 Üks kord paari aasta jooksul 1

 Mõni kord aastas 2

 Iga kuu 3

 Vähemalt üks kord nädalas 4

4.2. Tualettruumi toimingud

4.2.1. Kas Teil esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi?

 Jah, üksikutel juhtudel aasta jooksul 2

 Jah, iga kuu 3

 Jah, iga päev 4

4.3. Söömine ja joomine

4.3.1. Kas suudate panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene peaks Teid aitama?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

4.3.2. Kas suudate mäluda ja neelata vabalt?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

 Ei 4

4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud** 5. Õppimine ja tegevuste sooritamine

5.1. Tegevuste õppimine

5.1.1. Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

5.1.2. Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 0

 Mõõdukate raskustega 1

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2

 Ei 3

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

5.2.1. Kas suudate ise märgata igapäevategvuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada?

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud** 6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine

6.1. Väljaskäimine

6.1.1. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

6.1.2. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 0

 Mõõdukate raskustega 1

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

 Ei 3

6.2. Riski või ohu tajumine

6.2.1. Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?

 Ei 0

 Üksikute tegevuste juures, mitte iga päev 2

 Jah, päevasel ajal alati 3

 Jah, ööpäev läbi 4

6.3. Toimetulek muutustega

6.3.1. Kas tulete toime muutustega oma igapäevases elus? (näiteks söögiaeg nihkub ette- või tahapoole, buss või rong tuleb oodatust erineval ajal, sõber või hooldaja saabub Teie juurde plaanitust varem või hiljem)

 Väikeste raskustega 1

 Jah, kui tean muudatust ette 2

 Ei, kui muudatus on ootamatu 2

 Ei tule üldse muutustega toime 4

6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud**

7. Suhtlemine

7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine

7.1.1. Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 1

 Mõõdukate raskustega 2

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3

 Ei 4

7.1.2. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?

 Jah 0***

 Väikeste raskustega 0

 Mõõdukate raskustega 1

 Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2

 Ei 3

7.2. Kohane käitumine

7.2.1. Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?

 Harva 1

 Vahetevahel 2

 Sageli 3

 Iga päev 4

Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid

8

7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud**

8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed**

8.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või sõltuvust tekitavate muude ainete (narkootikumid, liimid, lahustid vm) tarvitamise tõttu?

 Jah

 Ei

8.2. Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid (nt oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)?

 Jah

 Ei

9. Muud tervisehäired**

9.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud?

 Jah

 Ei

10. Erijuhtumid

Meditsiinilise hinnangu alusel

 Jah 4

 Ei 0

1

EELNÕU 23.04.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9, § 24 lõike 6 ja § 7 lõike 21 alusel.“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

keskmise puudega tööealise inimese toetuse tingimused ja suurused.“;

3) paragrahvi 2 punkt 7 ja § 4 lõiked 4–9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 11 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) ravi, ravimid ja abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Arstiõppe läbinud isik annab arvamuse lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel

piirangute esinemise kohta järgmistes valdkondades ja funktsioonides:

1) liikumine – liikumisfunktsioon;

2) käeline tegevus – muu funktsioon;

3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon;

2

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon.

(7) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud

valdkondades esinevad piirangute arvväärtused on esitatud määruse lisas 1.

(8) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle

valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

(9) Kui valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates piirangud lapsel ja

vanaduspensioniealisel inimesel ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid

igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul

erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.

(10) Arstiõppe läbinud isiku arvamus lapse ja vanaduspensioniealise inimese kohta koosneb

järgmistest andmetest:

1) andmed taotluse kohta;

2) tuvastatud puude raskusaste;

3) puude kestus;

4) põhjendus;

5) objektiivne staatus ja uuringutulemused;

6) loetelu funktsioonidest, kus tuvastati kõrvalekalle;

7) funktsiooni kõrvalekalde raskusaste;

8) hinnatud piirangute raskusaste valdkondades;

9) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud;

10) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja

struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad RFK koodid.“;

6) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistuseta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

(2) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud

valdkondades esinevad piirangute arvväärtused ja võtmetegevuste hindamistabel on esitatud

määruse lisas 2.

3

(3) Arstiõppe läbinud isiku arvamus tööealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest: 1) võtmetegevuste kaupa puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete alusel piirangu raskusaste; 2) võtmetegevuste kaupa arvamus selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel inimese terviseseisund vastab või ei vasta puude raskusastme tuvastamise taotluses hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel inimese terviseseisund ei vasta tema enesehinnangu piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele arstiõppe läbinud isiku arvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted.

(4) Arstiõppe läbinud isik koostab iga valdkonna kohta, milles piirang esineb, järgmisi andmeid sisaldava kokkuvõtte: 1) piirangu raskusaste; 2) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; 3) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 4) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg. (5) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse järgmist: 1) taotluses sisalduvad andmed; 2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; 3) muud asjasse puutuvad andmed. (6) Puude raskusastme tuvastamisel iseloomustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad järgmisi funktsioone: 1) liikumine – liikumisfunktsioon; 2) käeline tegevus – muu funktsioon; 3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon. (7) Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). (8) Kui arstiõppe läbinud isiku arvamuses on märgitud valdkonna muu piirangu raskusaste, võetakse see käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem. (9) Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult.

(10) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

4

(11) Kui valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates piirangud tööealisel inimesel ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.“; 7) paragrahv 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet haiguse või vigastuse raskusest, terviseseisundist ning selle muutumise senisest kiirusest ja edasisest prognoosist.“; 8) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Keskmise puudega tööealise inimese toetuse tingimused ja suurused (1) Keskmise puude raskusastmega tööealise inimesele makstakse toetust järgmiselt: 1) liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 42 eurot; 2) nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 38 eurot; 3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 29 eurot; 4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 31 eurot; 5) vaimse funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 35 eurot; 6) muu funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele – 37 eurot. (2) Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalded, mis vastavad keskmisele puude raskusastmele, siis makstakse toetust 42 eurot.“; 9) määruse lisa loetakse lisaks 1 ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 10) määrust täiendatakse lisaga 2, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevad piirangute arvväärtused Lisa 2 Tööealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud valdkondades esinevad piirangute arvväärtused ja võtmetegevuste hindamistabel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 02.05.2025 nr 1.2-2/28-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 16.05.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet Kadri Mets [email protected]

Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme

tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla mootorsõidukimaksu seadusega (MSMS) vastu võetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muudatustega. PISTS-i muudatusega tõsteti raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid ning loobuti toetuse arvutamisest sotsiaaltoetuste määra alusel. Seetõttu on alates 01.06.2025 kehtivas PISTS-is kõik toetused esitatud konkreetsete summadena. Lisaks on määruses varasemaga võrreldes oluliselt selgemalt kirjeldatud alused, mille järgi tuvastatakse laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastet. Varem olid selged kriteeriumid sätestatud vaid tööealistele. Plaanime edaspidi puude tuvastamise süsteemi terviklikku muutmist, kuid selguse huvides on siiski vajalik ka praegu määruses muudatusi teha. Muudatuse eesmärk on tagada, et puude raskusastme tuvastamine toimuks ühtsete ja läbipaistvate põhimõtete alusel kõigis vanuserühmades, pakkudes ka taotlejale suuremat selgust. Selgemad puude raskusastme tuvastamise alused on olnud ka sihtgrupi ootus. Seetõttu on määruses esitatud täpsustatud alused, mida täiendavad juhised ekspertarstidele. Ülereguleerituse vähendamiseks on määruse senised tööealistele kehtinud detailsemad tingimused viidud määruse lisasse. Muudatus ei mõjuta puude raskusastme tuvastamise protsessi, kuna senine praktika jääb kehtima. Määruse muudatused on kooskõlas 2024. aastal valminud laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise juhendiga. Samuti tehakse määruses täiendavaid muudatusi, mis on vajalikud õigusselguse tagamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]). Eelnõu mõjud on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA teenuste osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõuga muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrust nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18), avaldamismärkega RT I, 28.06.2022, 21. Määruse eelnõu on seotud 29.07.2024 vastu võetud MSMS-iga, millega nähti lisaks PISTS-i muudatustele (raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuste tõus) ette määruse nr 18 muutmine. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna ei muudeta puude raskusastme tuvastamise menetluse käigus töödeldavaid andmeid ega nende töötlemise viise. Muudatusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise tingimusi ja korda ning kehtestatakse puudega inimese toetuse määrad.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kahest määruse lisast. Muudatuste tulemusena on määruses esitatud keskmise puudega tööealiste toetuste summad täisarvudena ümardatuna ülespoole ja need ei ole enam seotud sotsiaaltoetuste määraga. Samuti on täpsustatud laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise aluseid. Need muudatused muudavad toetuste summad inimestele arusaadavamaks ning puude tuvastamise alused selgemaks. 2.1. Eelnõu muudatused Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse preambulit, mis viiakse kooskõlla 01.06.2025 a jõustuvate PISTS-i muudatustega, millegi muudeti ka määruse nr 18 aluseks olevaid volitusnorme. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 1 (reguleerimis- ja kohaldamisala). Edaspidi sätestatakse määruses puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning keskmise puudega tööealise inimese toetuse tingimused ja suurused. Kehtiva määruse kohaselt kehtestatakse määrusega kõikide tööealiste toetuse tingimused. Määruse eelnõu muudatuse kohaselt kehtestatakse määrusega edaspidi vaid keskmise puudega tööealiste toetuste tingimused ja suurused. Muudatus tuleneb sellest, et raske ja sügava puudega tööealiste toetuse tingimused ja suurused on viidud PISTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 7 ja § 4 lõiked 4–9. Määruse § 2 punkt 7 puudutab erijuhtumi mõistet. Edaspidi ei ole erijuhtumit enam määruse mõistete paragrahvis eraldi defineeritud, kuid selle alusel puude raskusastme tuvastamine jääb kõikides vanuserühmades endiselt võimalikuks. Erijuhtumi sisu on nüüd kirjeldatud otse määruse vastavates paragrahvides: § 5 käsitleb seda laste ja vanaduspensioniealiste ning § 6 tööealiste puhul. Määruse § 4 lõiked 4–9 käsitlevad arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmist laste, vanaduspensioniealiste ja tööealiste puude raskusastme tuvastamisel. Need lõiked tunnistatakse kehtetuks §-s 4, kuna muudetakse nende asukohta määruses (edaspidi § 5 lg- s 1 ja §-s 6). Selle muudatusega koondatakse iga vanuserühma puude raskusastme tuvastamisega seonduvad sätted ühte paragrahvi, mis muudab määruse ülesehituse loogilisemaks ja arusaadavamaks. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 11 punkti 4 sõnastust. Kehtiva korra järgi hinnatakse laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastet kõrvalabi või juhendamise vajaduse alusel, arvestades mitme asjaolu samaaegset esinemist (asjaolud on loetletud punktides 1–4). Punkti 4 kohaselt võetakse hetkel arvesse, kas abivahend kompenseerib terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks abivahenditele arvesse ka ravi ja ravimite mõju piirangute kompenseerimisel. See muudatus on vajalik, kuna 2022. aastal lisati puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse Riigikohtu lahenduse alusel „ravitoimingud“ kõrvalabi ja juhendamise määratluse hulka. Ravi ja ravitoimingutega arvestamist puude raskusastme tuvastamisel käsitleb ka juhend laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiketega 6–10, millega täpsustatakse seda, mille alusel toimub puude raskusastme tuvastamine lastel ja vanaduspensioniealistel inimestel. See toob senisest olulisemalt selgemad alused selle kohta, milliseid funktsiooni kõrvalekaldeid (ehk puude liike) SKA laste ja vanaduspensioniealiste puhul tuvastab. Samuti loob muudatus selgemad alused selle kohta, kuidas kujuneb puude raskusaste arvestades terviseseisundit ja tegevusvõimest tulenevaid piiranguid. Valdkonnad, mida hinnatakse, on analoogilised tööealistega. Muudatus ei mõjuta puude raskusastme tuvastamise protsessi, kuna senine praktika jääb kehtima. Määruse muudatused on kooskõlas 2024. aastal valminud juhendiga laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks. Määruse § 5 lõikes 6 on edaspidi selgelt välja toodud, millistes valdkondades ja funktsioonides SKA lastel ja vanaduspensioniealistel puude raskusastet tuvastab. Määrus tugineb 2024. aastal koostatud laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise juhendile. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse funktsioonihäiretest tulenevate tegutsemise ja osalemise piirangute esinemist ja kõrvalabi, juhendamise ning järelevalve vajadust seitsmes valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted). Piirangud nimetatud valdkondades võivad olla põhjustatud erinevate keha struktuuride ja funktsioonide kõrvalekaldest, mistõttu võivad need seonduda erinevate puude liikidega. Vastavalt funktsiooni kõrvalekaldele kujuneb ka puude liik, mis näitab, millisest funktsioonihäirest on piirang põhjustatud. Eelnevast tulenevalt tuleb laste ja vanaduspensioniealiste terviseseisundist tulenevad tegevusvõime piirangud arstiõppe läbinud isikul kirjeldada valdkonniti ja funktsioonide lõikes analoogiliselt tööealistele järgmiselt: 1) liikumine – liikumisfunktsioon. Liikumise valdkonnas hinnatakse järgmiseid põhitegevusi: liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistuseta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud. Liikumise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad liikumisfunktsiooni kõrvalekalde (ehk liikumispuude) raskusastme tuvastamisel. 2) käeline tegevus – muu funktsioon. Käelise tegevuse valdkonnas hinnatakse põhitegevusi: käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud. Käelise tegevuse valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad muu funktsiooni kõrvalekalde (ehk muu puude) raskusastme tuvastamisel. 3) suhtlemine – hinnatakse eraldi nägemisfunktsiooni, kuulmisfunktsiooni ning keele- ja kõnefunktsiooni. Suhtlemise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad nägemisfunktsiooni, kuulmisfunktsiooni ning keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde (ehk nägemispuude, kuulmispuude, keele- ja kõnepuude) raskusastme tuvastamisel. 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad muu funktsiooni kõrvalekalde (ehk muu puude) raskusastme tuvastamisel. 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon. Inimestevahelise lävimise ja suhtlemise valdkonnas hinnatakse põhitegevusi: sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Inimestevahelise lävimise ja suhtlemise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. Ühel isikul võib samaaegselt esineda mitu erinevat funktsiooni kõrvalekallet, mistõttu võidakse tuvastada ka mitu puude liiki. Määruse § 5 lõikes 7 sätestatakse, et valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ning hinnatud valdkondades esinevad piirangute arvväärtused on esitatud määruse lisas 1. Määruse parema loetavuse ja kasutusmugavuse huvides on need detailsemad arvväärtused viidud eraldi lisasse. Varasemalt oli määrusel vaid üks lisa, mis sisaldas tööealiste võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit. Muudatuse tulemusel on määrusel edaspidi kaks lisa: – Lisa 1 käsitleb laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise tingimusi ning vastavaid piirangute arvväärtusi; – Lisa 2 käsitleb tööealiste puude tuvastamise tingimusi ning vastavaid piirangute arvväärtusi. Määruse § 5 lõike 8 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste lastel ja vanaduspensioniealistel isikutel selle valdkonna põhjal, kus esinevad suurimad piirangud, juhul kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas. Näiteks, kui lapsel on liikumisfunktsiooni piirang, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, ning samaaegselt nägemisfunktsiooni piirang, mis vastab raske puude raskusastmele, tuvastatakse lapsel raske puude raskusaste. Funktsiooni kõrvalekalde ehk puude liigina märgitakse mõlemad — nii liikumis- kui ka nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Määruse § 5 lõikes 9 on sätestatud, millistel juhtudel võib ekspertarst lastel ja vanaduspensioniealistel erijuhtumina tuvastada puude raskusastme. Selline erandlik hindamine on põhjendatud juhul, kui valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates ei vasta üksikud piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid erinevate piirangute koosmõju tõttu on inimese igapäevane hakkamasaamine raskendatud. Erijuhtumina tuvastatakse keskmise raskusastmega muu puue olukorras, kus eri liiki piirangud, mis üksikult ei vasta vähemalt keskmise raskusastme tingimustele, põhjustavad koosmõjus selliseid tegutsemise ja osalemise raskusi, mis takistavad isiku eakohast iseseisvat toimetulekut. Määruse § 5 lõikes 10 on sätestatud, millistest andmetest koosneb arstiõppe läbinud isiku koostatud eksperdiarvamus lapse või vanaduspensioniealise inimese kohta. Muudatus on oluline, sest tulevikus peaks laste ja vanaduspensioniealiste eksperdiarvamus sarnaselt töövõime hindamise eksperdiarvamusega olema samuti inimesele kättesaadav. See aitab inimesel paremini mõista, millistest osadest eksperdiarvamus koosneb ning millistel alustel on puude raskusaste määratud. Oluline uuendus on see, et eksperdiarvamuses kajastuvad hinnangud tegutsemise ja osalemise piirangutele, organismi funktsioonide kõrvalekalletele ning struktuuride

kahjustustele, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). See lisainfo annab inimesele selgema ülevaate, milliseid tegutsemis- ja osalemise piiranguid ekspertarst hindas. Tulevikus võimaldab see info ka sotsiaalsüsteemi (nt kohaliku omavalitsuse) jaoks paremini tuvastada, millised piirangud inimesel esinevad ning millist tuge või teenuseid ta võib vajada. Eksperdiarvamuses sisalduvad andmed: 1) andmed taotluse kohta; 2) tuvastatud puude raskusaste; 3) puude kestus; 4) põhjendus; 5) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 6) loetelu funktsioonidest, kus tuvastati kõrvalekalle; 7) funktsiooni kõrvalekalde raskusaste; 8) hinnatud piirangute raskusaste valdkondades; 9) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud; 10) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad RFK koodid. Eelnõu § 1 punktiga 6 sõnastatakse määruse § 6 uuesti. Paragrahv käsitleb puude raskusastme tuvastamist tööealistel ning selle muudatuse eesmärk on koondada kõik tööealisi puudutavad sätted ühe paragrahvi alla. Seetõttu viiakse § 6 alla üle kehtiva määruse § 4 lõiked 5, 8 ja 9 ning § 6 lõiked 1–5 ja 8–9. Määruse § 6 lõikes 1 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 4 lõikest 5. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 2 sätestab, et tööealiste puude raskusastme tuvastamisel kasutatavad valdkondade hindamistingimused, arvväärtused ning võtmetegevused on toodud määruse lisas 2. Tegemist on kehtiva määruse § 4 lõigete 6–7 sisulise üleviimisega lisasse, ilma sisuliste muudatusteta. Määruse § 6 lõikes 3 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 4 lõikest 8. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 4 on üle võetud kehtiva määruse § 4 lõikest 9. Punktid 1–4 jäävad muutmata, kuid välja jäetakse punkt 5, mis käsitles isiku enesehinnangut ja kohanemist piirangutega. Selle põhjuseks on asjaolu, et see info esitatakse juba taotluses ning ei ole vajalik korduv esitamine eksperdiarvamuse igas valdkonnas. Määruse § 6 lõikes 5 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 1. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 6 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 2. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 7 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 3. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 8 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 4. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 9 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 5. Sõnastust ei ole muudetud.

Määruse § 6 lõikes 10 olev sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 8. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõikes 11 on üle võetud kehtiva määruse § 6 lõikest 9. Sõnastust on täpsustatud selgemaks, kuid muudatus ei mõjuta senist praktikat. Lõikes täpsustatakse, et erijuhtumina võib tööealisel tuvastada muu funktsiooni keskmise kõrvalekalde, kui erinevates valdkondades esinevad piirangud ei vasta küll raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid nende koosmõju tõttu on isiku igapäevane toimetulek raskendatud. Senine määrus ei täpsustanud, millise funktsiooni kõrvalekaldena erijuhtumi puue tuvastatakse; nüüd on see selgelt määratletud. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse § 8 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt määrab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme kestuse lähtudes isiku haiguse või vigastuse raskusest, terviseseisundist ning selle senisest kulust ja prognoositavast muutumisest. Uues sõnastuses jäetakse välja viited elukeskkonna ja rehabilitatsioonivõimaluste arvestamisele kestuse määramisel. Need asjaolud on jätkuvalt asjakohased puude raskusastme tuvastamisel, kuid kestuse määramisel neid enam ei arvestata. Selline eristus on kooskõlas PISTS-i § 23 lõikega 6, mille kohaselt elukeskkonna ja rehabilitatsioonivõimalustega arvestatakse puude olemasolu ja raskusastme määramisel, mitte aga kestuse määramisel. Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse uuesti määruse § 9. Kehtiva määruse §-s 9 on sätestatud keskmise, raske ja sügava puudega tööealiste toetuste tingimused ja suurused. Alates 01.06.2025, mil jõustub PISTS, viiakse raske ja sügava puudega tööealiste toetuse tingimused ja suurused PISTS-i. Edaspidi reguleerib määrus vaid keskmise puudega tööealiste toetuse tingimusi ja suurusi, kuna need sõltuvad funktsiooni kõrvalekaldest (puude liigist). Sotsiaaltoetuste määrast loobumise tulemusena on kõik toetuste summad määruse eelnõus esitatud täissummadena, ümardatuna ülespoole. Sotsiaaltoetuste määr (25,57 eurot) kehtestatakse riigieelarvega ja kuni 01.06.2025 arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi selle järgi. Määruse § 9 lõikes 1 on välja toodud keskmise puudega tööealiste toetuste suurused, mis kujunesid määrusesse järgnevalt: 1) liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele on toetus kehtiva määruse järgi 161 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 41,17 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 42 eurot; 2) nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele on toetus kehtiva määruse järgi 148 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 37,84 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 38 eurot; 3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele on toetus kehtiva määruse järgi 112 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 28,64 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 29 eurot; 4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele on toetus kehtiva määruse järgi 118 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 30,17 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 31 eurot; 5) vaimse funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele on toetus kehtiva määruse järgi 133 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 34,01 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 35 eurot; 6) muu funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele 142 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 36,31 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 37 eurot; Määruse § 9 lõikes 2 kohaselt makstakse tööealisele isikule, kellel esineb mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, toetust suurimas võimalikus määras, mis on ette nähtud keskmise puudega tööealistele, s.o 42 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 9 loetakse määruse lisa lisaks 1 ja see asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. Lisa 1 käsitleb lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimusi ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute arvväärtuseid. Punktis 1 on välja toodud, milliseid arvväärtuseid ekspertarst valdkonnas esinevatele piirangutele paneb. See selgitab, kuidas kujuneb piirangu raskusastme arvväärtus. Ekspertarst kirjeldab funktsioonihäiretest tingitud tegutsemise ja osalemise piirangute ulatust RFK määrajate abil, mille tähendused on välja toodud lisas. Piirangu ulatuse kirjeldamisel lähtub ekspertarst võimalusel terviseinfos kajastatud standardiseeritud ja normeeritud (ehk kohaliku populatsiooni tulemuste põhjal arvutatud normidega) testidest, millel on konkreetne väärtusskaala Punktis 2 on välja toodud, kuidas kujuneb piirangu arvväärtusest puude raskusaste valdkondade ja funktsioonide kaupa. Punktis 3 on erisusena välja toodud, kuidas kujuneb arvväärtusest puude raskusaste teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust lisaga 2, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. Lisa 2 käsitleb tööealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimusi, hinnatud valdkondades esinevad piirangute arvväärtuseid ja võtmetegevuste hindamistabelit. Varasemalt oli lisas vaid võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel. Hindamistabel on uuendatud, sest 2022. aastal muutus taotlusvorm. Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel on lisas samasugune nagu tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu” lisas. Lisa punkte 1–4 muudetud ei ole, need on lisasse toodud kehtivast määrusest (§ 4 lõiked 6– 7 ja § 6 lõiked 6–7). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on tuua välja keskmise puudega tööealiste toetuse tingimused ja suurused ning luua selgemad alused laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks nii nagu see juba on kehtivas määruses tööealiste puhul. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning nende toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Detailsemalt on toetuste tõusu ja toetuste sotsiaaltoetuse määrast lahti sidumisega seonduvaid mõjusid hinnatud MSMS-iga vastu võetud PISTS-i seletuskirja mõjude osas. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.

Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Eestis oli seisuga 31.12.2024 107 952 puudega inimest, neist keskmise puude raskusastmega 44 847, raske 52 810 ja sügava puudega 10 295 inimest (tabel 1). Tabel 1. Puudega inimesed vanusegruppide ja raskusastmete lõikes seisuga 31.12.2024

Vanusegrupp 0-15 16-17 18-64 65+ Kokku

Keskmine 4 719 710 22 407 17 011 44 847

Raske 3 508 274 13 173 35 855 52 810

Sügav 425 87 3 764 6 019 10 295

Kokku 8 652 1 071 39 344 58 885 107 952

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 4.1. Tööealiste puudetoetuste ümardamine Sihtrühm: keskmise puudega tööealised Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik keskmise puudega inimesed vanuses 16–64 ehk 23 117 inimest. PISTS muudatusega ümardatakse kõik keskmise puudega tööealiste inimeste toetused ülespoole (toetused jäävad vahemikku 29-42 eurot kuus). Tabel 2. Keskmise puudega tööealised (16-64) seisuga 31.12.2024

Puudeliik inimeste arv aastas

puude toetus kuus

Puude toetuse kulud aastas täna

Puude toetus kuus uus

Kulud aastas

Sh lisakulud aastas

Keele- ja kõnepuue

137 28,64 47 084 29 47 676 592

Kuulmispuue 1 110 30,17 401 864 31 412 920 11 056

Liikumispuue 6 737 41,17 3 328 347 42 3 395 448 67 101

Liitpuue 5 786 41,17 2 858 515 42 2 916 144 57 629

Nägemispuue 427 37,84 193 892 38 194 712 820

Psüühikahäire 6 726 34,01 2 745 015 35 2 824 920 79 905

Vaimupuue 90 34,01 36 731 35 37 800 1 069

Muu 2 100 36,31 915 012 37 932 400 17 388

puudub 4 41,17 1 976 42 2 016 40

Kokku 23 117 10 528 438 10 764 036 235 598

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Regionaalselt mõjutab muudatus enim Põlva maakonda, kuna keskmise puude raskusastmega tööealisi (16-64 aastaseid) on enim Põlva maakonnas (6,1% tööealisest elanikkonnast) ja kõige vähem Harju maakonnas s.o 1,7%-le tööealisest elanikkonnast on määratud keskmine puude raskusaste (Joonis 1).

Joonis 1. Keskmise puudega inimeste osakaal rahvastikust maakonniti seisuga 31.12.2024 (%) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Sotsiaalne ja majanduslik mõju Muudatusettepaneku kohaselt ümardatakse keskmise puudega tööealise toetused ülespoole ning loobutakse senisest riigieelarves kehtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast (mille alusel arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse summad), see asendatakse toetuste summadega, mis muudab seaduse ja toetuste summad selgemaks ning loob parema ühtsuse teiste sotsiaalvaldkonna seadustega. Puudetoetuste ümardamisega seoses on vaja teha väiksemaid muudatusi SKA infosüsteemides, töökorralduses ja protseduurides, kuid selle mõju on väike ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi. 4.2. Puude raskusastme tuvastamise sätete täpsustamine Sihtrühm: puudega lapsed ja -vanaduspensioniealised Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik puudega lapsed (vanuses 0-15) ja puudega vanaduspensioniealised (vanuses 65+) st ligi 68 tuh. inimest (tabel 1). Määruse muudatus aitab kaasa õigusselguse tagamisele laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamisel. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Määruse muudatus aitab puudega inimestel paremini mõista, milliseid eluvaldkondi hinnatakse ja kuidas kujuneb nende puude raskusaste. RFK alusel lisatav info piirangute kohta selgitab, kuidas ekspertarst on hinnanud inimese terviseseisundist tulenevaid takistusi.

Tulevikus on SKA-l plaanis seda infot edastada ka STARi kaudu kohalikele omavalitsustele, et paremini kavandada vajalikku tuge ja teenuseid. Seega on määruse sätete täpsustamise mõju sihtgrupile positiivne. Mõju avaldumise sagedus on hinnanguliselt keskmine1 aga mõju ulatus väike – muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, halduskoormuse suurenemist sihtrühmale. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi. 4.3. Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud) Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigieelarve kuludele. Keskmise puudega tööealiste (16–64) toetuse ümardamisega seotud lisakulu aastas on hinnanguliselt 0,24 mln eurot (tabel 3). Tabel 3. Puudetoetuse ümardamisega seotud lisakulud aastas

Isikute

arv Kulud enne muudatust

2024.aasta, eurot lisakulud 2025.

aastal, eurot

lisakulud 2026. aastal,

eurot

Tööealise (16–64) puudetoetuse ümardamine ülespoole

23 117 10 528 438 117 799 235 598

Kokku 10 528 438 117 799 235 598

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Riigiasutustest mõjutavad muudatused SKAd ja TEHIKut. Keskmise puudega tööealiste toetuse ümardamine ei avalda SKA töökorraldusele olulist mõju ja mõju ulatus ning mõju avaldumise sagedust saab hinnata pigem väikeseks. Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju avaldumise sagedus on ühekordne. IT-süsteemide osas piisab olemasolevate seadistuste muutmisest – uusi arendusi SKAIS2-le seoses määruse muudatustega ei ole vaja. Vajalikud tehnilised muudatused on testimisel. Ekspertiisipraktika sisu otseselt ei muutu, määruse muudatus aitab pigem senist lähenemist ühtlustada ja loob selgemad raamid eksperdiarvamuste koostamiseks. Laste ja vanaduspensioniealiste puhul võimaldab määrus piiranguid täpsemalt kirjeldada RFK põhjal. Ekspertarstide töö muutub loogilisemaks ja kiiremaks. Kuigi alguses võib RFK koodide lisamine võtta lisaaega, ei pikene sellega menetlustähtajad. Juhendi rakendamise on SKA ajastanud perioodile, mil taotluste hulk on väiksem. Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise aluste täpsustamisega SKA hinnangul kulusid ei lisandu. Seega kokkuvõttes võib mõju riigiasustustele hinnata pigem väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib kaasneda väike risk: kui vajalikud muudatused ei valmi õigeks ajaks, võib see suurendada SKA töökoormust, töötajad peavad selgitama toetuste muutuste või väljamaksete hilinemise põhjuseid. Ekspertarstide töökoormus ja menetluse kestus võivad alguses veidi suureneda, kuid need jäävad seaduses ette nähtud piiridesse. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat rahalist kulu.

1 muudatus mõjutab üldisemalt puude raskusastme tuvastamist (muudatus ei ole ühekordne), paraneb tulevikus tugi ja teenused.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse tulemusel ümardatakse keskmise puudega tööealise toetused ülespoole täissummadeni ning loobutakse senisest riigieelarves kehtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast. Muudatuste prognoositav lisakulu 2025. aastal on 117 799 eurot, 2026. aastal 235 598 eurot. Detailsemalt on kulud esitatud seletuskirja tabelis 3. Muudatuse eelarveline mõju on välja toodud 29.07.2024 vastu võetud MSMS-i seletuskirjas (seletuskirja lisa uuesti arutamiseks teiseks lugemiseks), millega tõsteti osasid puudetoetuseid. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste puhul on tegemist riigieelarve arvestusliku kuluga. Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise aluste täpsustamisega kulusid ei lisandu. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2025. a, mil jõustuvad MSMS-iga vastu võetud PISTS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile.